Sinu Mets_220508.pdf - Erametsakeskus

6 22. m a i 2008 • Sinu MetsPutukad ja seenedpuude kallalKui kiire istutamine möödas, on paras aegkorraks hinge tõmmata ja vaadata, kuidasmets talve üle elas ja suvele vastu läheb.Üraski võit kuuse üle• Kõigepealt nõrgestab kuusketugev põud või kuusejuurtevigastamine metsa kokkuveol.• Nõrgestatud kuuse juurteleasuvad juurepess või külmaseen,kes omakorda puuloomulikku vastupanuvõimetvähendavad.• Eelnevalt nõrgestatud kuuskeründavad kuuse-kooreüraskid,kelle tegevus puu lõplikulthukule viib.KAARELARUSTE,metsapatoloogTalv oli soe, korralikku talvepakast polnudki.Seega külm talvituvatele putukkahjuriteleviga ei teinud. Selle kohta, kuidason lood putukkahjurite looduslike vaenlastega(rööv- ja parasiitputukad jt), kahjukspõhjalikke andmeid pole, kuna uurijaidja rahavõimalusi on vähe. Seetõttuon pea võimatu täpselt ette öelda, kuiulatuslikuks võiksid metsades tänavu kujunedaputukkahjurite kahjustused.Peale putukate on puudel veel hulkvõimalikke kahjustajaid, tuntuimad neiston seenhaigused, ulukid ja ekstreemsedilmaolud (nt põud). Sageli mõjuvad needtegurid koos. Näiteks kuuse-kooreüraskitugeva rüüste eelduseks ongi tuule (tuuleheideja -murd), põua ja seenhaiguste(juurepess, külmaseen) tegevus.Mä n n i k ä r s a k a d liikvelÜlevaatust võiks alustada tänavu istutatudokaspuukultuuridest. Värskeleokaspuulangile rajatud metsakultuuriohustavad männikärsakad, kes ühtviisinii männi- kui ka kuusekoort närivad japuukesed kergesti hukule viivad.Männikärsakas on umbes 1 cm pikkunekõvakooreline mardikas, kelle võib leidaistutatud puukese tüveosalt. Seda muidugijuhul, kui kärsakas puukese liigutamisestmaha pole pudenenud. Kärsakakahjustuseoht kestab pea kogu suve.Kui taimi ei ole juba enne istutamisttöödeldud Fastaci või Decise 1,5% lahu-sega, saab hea tulemuse ka taimi samadelahustega pritsides (kuiva ilmaga!).Kuna pritsimise mõju kestab vaid ühekasvuperioodi, tuleb seda samade preparaatidegaka järgmisel ja vahel isegikolmandal kevadel korrata.Eelmistel aastatel rajatud männikultuurideülevaatusel võib metsaomanikkuesmapilgul kohutada männiokastepunakaskollane või roostekollane värvus.Siis on tegu seenhaiguste (männipudetõbijt) puhanguga, mis ilmneb eritiintensiivselt kuivemates kasvukohtades.Kuna praegu on õnneks männitaimedelenamasti näha noori puhetunudpungi, pole paanikaks põhjust.Samalaadne kahjustus ilmneb ka kuivemateskasvukohtades kasvavates männinoorendikes,kus sageli on puudelealles jäänud vaid ühe aasta okkad. Sellistemännikultuuride või -noorendikeilme muutub tunduvalt paremaks, kuitänavune männikasv on täielikult väljaarenenud.kaarel arusteKuivades kasvukohtades kasvavatelmändidel on sageli alles vaid üheaasta okkad.Ku i v a v a d k u u s e dKüllaltki halvas olukorras on kuivemateskasvukohtades (kastikuloo, sinilillejt kasvukohatüübid) kasvavad kuusikud– kuivanud kuusegruppe näebseal pea kõikjal.Suure tõuke kuusikute tervise halvenemiseleandis 2006. aasta erakordne põud,mis soodustas mitme üraskiliigi rüüsteid.Ilmekaks näiteks selle põua tagajärgedestolid 2007. aasta algul tekkinud puud, milleladvapoolne osa oli kuivanud ja alumineosa veel roheline. Selliseid poolkuivanudkuuski näeb meie metsades rohkestipraegugi. Varem oli selline nähtus haruldane.Oma varasemast tööpraktikasttean vaid ühte analoogi.Liig a p a l j u u l u k e i dKõige suurem probleem metsakasvatajateleon siiski ulatuslikud ulukikahjustused.Erand ei ole kahjuks ka tänavuneaasta. Põder, metskits ning piirkonniti kakobras on toonud metsaomanikele muretja vaeva. Sageli söövad metskitsed metsakultuuridära pea 100%. Tean mitutomanikku, kes kitsede ulatusliku ja järjepidevakahjustuse tõttu on kaotanudüldse lootuse metsa uuendada.Pakutavad tõrjepreparaadid, -meetodidja -vahendid annavad väiksematelpindadel ulukite normaalse arvukusepuhul küll tulemusi, kuid suurematelmetsaaladel ulukite kõrge arvukusekorral need probleemi ei lahenda.Eelkõige on vaja arvukust ikkagi küttimisegareguleerida. Ka metsaomanikudise peaksid olema aktiivsemad niioma metsa ulukikahjustusi hinnates kuika kahjustustest metsaspetsialistidele(keskkonnateenistusele) teatades.