Inimkaubanduse direktiivi ülevõtmise analüüs. Justiitsministeerium ...

osutuda see, millise kuriteo inimkaubanduse ohver toime pannud on – kui tegemist on teiseastme kuriteoga, siis tuleb menetluse lõpetamine kõne alla, kuid esimese astme kuriteo puhulseda võimalust kasutada ei saa. Samas on aga KrMS § 205 alusel võimalik lõpetada menetlusjuhul, kui menetlusalune isik on oluliselt kaasa aidanud mõne teise avaliku menetlushuviseisukohalt tähtsa kuriteo asjaolude selgitamisel ning kui ilma selleta oleks selle kuriteoavastamine ja tõendite kogumine olnud välistatud või oluliselt raskendatud. Ilmselt olekski seemenetluse alus kõige sobivam kasutada inimkaubanduse ohvri suhtes menetluse lõpetamisel,kui ohver aitab oma tunnistustega oluliselt kaasa inimkaubandust puudutava kuriteomenetlemisel.Karistusseadustik:§ 29. HädaseisundTegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda võiteise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavasthuvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohusuurust ning teo ohtlikkust.§ 61. Karistuse kohaldamine alla alammäära(1) Erandlikke asjaolusid arvestades võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada karistust alla seadusessätestatud alammäära.(2) Kui käesoleva seadustiku eriosas sätestatud vangistuse alammäär on vähemalt viis aastat, ei või mõistetudvangistus olla väiksem kui üks aasta.§ 80. Karistusest vabastamine, kui isik on kuriteo tagajärjel raskelt kannatanudKui süüdimõistetu on kuni viieaastase vangistusega karistatava kuriteo toimepanemise tagajärjel ise raskeltkannatada saanud, võib kohus ta karistusest vabastada.Kriminaalmenetluse seadustik:§ 202.Kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur(1) Kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suurning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud võivõtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võibprokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.§ 205. Kriminaalmenetluse lõpetamine seoses isikult tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadudabigaRiigiprokuratuur võib oma määrusega kriminaalmenetluse kahtlustatava või süüdistatava isiku suhtes temanõusolekul lõpetada, kui kahtlustatav või süüdistatav on oluliselt kaasa aidanud avaliku menetlushuvi seisukohalttähtsa kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisele ja kui ilma selleta oleks selle kuriteo avastamine ja tõenditekogumine olnud välistatud või oluliselt raskendatud.Uurimine ja süüdistuse esitamine (art 9)Artikkel 9 lõike 1 kohaselt tagavad liikmesriigid, et artiklites 2 ja 3 osutatud süütegude uurimineja nende eest süüdistuse esitamine ei sõltu ohvri antud tunnistusest ega süüdistusest ning etkriminaalmenetlust võib jätkata ka juhul, kui ohver on oma avalduse tagasi võtnud.Eestis ei ole kriminaalmenetluse alustamine alates 2004. aastast, kui jõustuskriminaalmenetluse seadustik, enam seotud avalduse esitamisega. Nimelt kehtib meilkriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõte, millest tulenevalt on uurimisasutus japrokuratuur kohustatud kuriteo asjaolude ilmnemisel toimetama kriminaalmenetlust, kuipuuduvad menetlust välistavad asjaolud. Kriminaalmenetluse käik ei sõltu otseselt kakannatanupoolsest nö avalduse tagasivõtmisest, kuid paraku tuleb praktikas üsna tihti ette kakriminaalmenetlusi, mille puhul tunnistaja (kannatanu) ütluste kõrval on muid tõendeid üsnaraske leida. Seega avalduse tagasivõtmine võib menetluse kulgu kaudselt siiski mõjutada. Samason see üksnes praktiline küsimus ja õiguslikus mõttes vastab Eesti regulatsioon direktiivisnõutule.Karistusseadustik:13