Inimkaubanduse direktiivi ülevõtmise analüüs. Justiitsministeerium ...

OAS alusel makstakse hüvitisi Eesti vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteoohvrile ja ohvri ülalpeetavatele ohvri surma korral. OAS § 9 lõigete 1-4 alusel võivad hüvitisesaajaks olla Eesti kodanikud, elamisloa alusel Eestis viibivad kodanikud, Euroopa Liidukodanikud, vägivallakuritegude ohvritele hüvitiste maksmise Euroopa konventsioonigaühinenud riigi kodanikud ja Eestis viibivad rahvusvahelise kaitse saajad. Kui inimkaubanduseohver, kes kvalifitseerub ohvriabi seaduse mõttes hüvitise saajaks, on saanud rasketervisekahjustuse või kuus kuud kestva tervisehäire, on tal õigus saada ka hüvitist. Kui tematervisekahjustused ei ole aga nii tugevad, on tal võimalus saada psühholoogilise abi kulu hüvitist.Seega põhimõtteliselt on Eesti õigusaktid vastavuses direktiivis sätestatuga, samas on vaja siiskiregulatsioonidesse täiendusi teha. Nimelt direktiivis sätestatu kohaselt ei olesotsiaalministeeriumi hinnangul tänased hüvitise maksmise regulatsioonid täies ulatuses kaetudinimkaubanduse lapsohvritele ja kolmandatest riikidest pärit ohvritele nende viibimise alusesttulenevalt. Rahvusvahelise kaitse saanud isikud saavad küll elamisloa, kuid sellega ei kaasnerahvastikuregistrisse elukoha märke tegemine. Samas aga sotsiaalteenuste ja toetustetaotlemiseks on oluline inimese kuulumine mingi piirkonna alla, et saaks selle piirkonnaeelarvest taotleda vahendeid hüvitiste jaoks. Selles küsimuses on vaja täiendada ohvriabiseadust, et olla täielikult vastavuses direktiivis sätestatuga.Sotsiaalministeerium teeb täiendava analüüsi hüvitisteks vajaminevate vahendite lisavajadusekohta ning planeerib vajadusel lisaraha 2013. aasta eelarvesse, kuigi eeldatavasti hüvitistetaotlejate arv 2013. aastal ei suurene ja planeerima peaks vahendeid senisega samas ulatuses.Siiani ei ole inimkaubanduse ohvrid Eestis riiklikku hüvitist saanud.Euroopa Nõukogu inimkaubanduse konventsiooni allkirjastamisele eelnevas analüüsi toodi üheprobleemina välja, et inimkaubanduse ohver ei pruugi olla ametlikult töötanud ja tal võibpuududa igasugune ravikindlustus, seega ei oleks tal praeguse skeemi järgi võimalik saadapõhilist osa hüvitisest.1.5. Ennetusmeetmed (art 18)Direktiivi artikli 18.1 järgi võtavad liikmesriigid asjakohased meetmed, näiteks haridus- jakoolitusmeetmed, et takistada ja vähendada kõikide inimkaubandusega seotud ärakasutamisevormide aluseks olevat nõudlust ning artiklis 18.2 on toodud loetelu teadlikkuse suurendamise,inimkaubanduse ohvriks langemise ohu vähendamise meetmetest, nt teavitus- ja teadlikkusesuurendamise kampaaniad, teadus- ja haridusprogrammid. Muuhulgas on toodud esile erinevatemeetmete vajadus lastele, interneti vahendusel toimuv teavitustegevus ning meetmeteelluviimisel koostöö tegemise olulisus asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega jateiste sidusrühmadega.Vägivalla vähendamise arengukava rakendusplaan 11 käsitleb 14. meetme raamesinimkaubanduse ennetamise teavitusmeetmed, mh ühiskonnaõpetuse aineraamatute koostamistpõhikooli ja gümnaasiumiastmele, õpetajakoolitust ja inimkaubanduse info- ja nõustamisliinijätkumise toetamist. Eraldi meetmena on kirjeldatud tööjõu ekspluateerimise ennetamise jatuvastamise tegevusi, nt tööorjuse ulatuse kaardistamise analüüsi ja teavitustegevusi,probleemistiku tutvustamiseks infopäevade läbiviimist Eesti Töötukaasa juurde loodud EuroopaKomisjoni töövahenduse võrgustiku EURESe poolt. Eraldi tegevusena on nimetatud tööjõuturuorganisatsioonidega koostöövõimaluste arutamiseks ümarlaudade korraldamist.Vägivalla vähendamise arengukava raames planeeritud haridusmeetmed viiakse ellu alates2010. aastast, inimkaubanduse info- ja nõustamisliin 12 tegutseb aastast 2004 ning 2012. aastaks11 Vägivalla vähendamise arengukava rakendusplaan aastateks 2012-2014:http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=54161/Arengukava+rakendusplaan+2012-2014.pdf12 LFT infi- ja nõuandeliinist täpsemalt: http://lft.ee/inimkaubitsemine/noustamisteenus-34