päevateematoimetaja Indrek Kuus indrek.kuus@linnaleht.eelinnaleht reede, 2. juuli 2010Põhja-Korea peab sõjaplaane• Põhja-Korea on teinud ettepaneku pidada otseseid sõjalisi kõnelusiSŏuliga ja kutsunud ÜRO julgeolekunõukogu üles toetamaP’yŏngyangi enda uurimist Lõuna-Korea sõjaväealuse uppumiseasjus.• P’yŏngyang, kes on süüdistusi rünnakus korduvalt eitanud, taotleska volitusi inspekteerida kohta, kus Lõuna-Korea korvett Cheonanpõhja läks ja 46 mereväelast hukkus.• “Meie hinnangul on kõige mõistlikum viis intsidenti lahendada nii,et Põhja- ja Lõuna-Korea istuvad üheskoos maha, et tõde välja selgitada,”ütles Põhja-Korea suursaadik ÜRO-s Sin Son-ho. AFP/BNSPõhja-Korea riik on samaebanormaalne kui Nõukogude LiitPõhja-Korea piirivalvurid jälgivad hoolega, et keegi ei pääseks lõunanaabrite juurest riiki. Foto: Reuters/ScanpixLõuna-Koreas aastail1997–2002 õppinud kunstnikuja rännumehe ToomasAltnurme sõnul on raskeuskuda, et 21. sajandilhoiavad monstrumitestpoliitikud suuri rahvaidhirmuvalitsuse all.• KARM MAAILMÜkski inimene maailmasei taha sõda. Ainultvaimselt sügavalt haigeinimene võib seda soovida.Kui mõlema korea rahva käestküsida, siis nemad ühendaksidriigid kohe. Ainult USA peaboma sõjaväega sealt lahkuma.Samuti Jaapanist.Nn vabastajad laiutavadSŏuli kesklinnas suurtearmeebaasidega ja raha sellekstuleb Lõuna-Korea valitsuselt.USA-le on kasulik hoidasuhted teravad, sest siis onpõhjendatud armee kohalolekLõuna-Koreas. Hiina ei sooviKorea ühinemist, sest siis hakkabLõuna-Korea investeerimaPõhja-Koreasse ja mitteniivõrd Hiinasse. Jaapan eiole huvitatud, sest sellisel juhulsaab Lõuna-Korea veel maadja rahvast juurde ning muutubmuidu nii tihedas konkurentsisveel tugevamaks.Sõpradeks Hiinaja MongooliaKorealastel on väga tugevrahvustunne ja poliitika huvitabtegelikult üldse väheseid.Mõnedele lõunakorealasteleisegi meeldib Põhja-Koreaiseseisvus, sest nad ei sõltukellestki, ei ole end nii mahamüünud kui Lõuna-Korea.Selge see, et Põhja-Koreariik on ebanormaalne ja samasmeile nii tuttav NõukogudeLiidu ajast. Nomenklatuurihirmuvalitsus jne. On mitukorda avastatud, et põhjakorealasedkaevavad tunneleid,jõudmaks Sŏuli metroovõrku– nii oleks lihtne kogu linn vallutada.Räägiti ka, et ühel aastalolnud Põhja-Koreas viletssaak ja selle eest pandud enamikpõllumajandusministeeriumistseina äärde ja lastudmaha.Alles oli ka Eestis 1941. aastaküüditamise aastapäev, Siberissesaadeti üle kümne tuhandeinimese. Raske on uskuda,et 21. sajandil hoiavad monstrumitestpoliitikud suuri rahvaidhirmuvalitsuse all. Hiinason isegi maksupettuse eest ettenähtud surmanuhtlus, samution päevakajaline Tiibeti okupatsioonjne. Nii et Korea onmitme suure rahva vahelmõnes mõttes nagu Eesti. Põhja-Koreagaon Hiinal headsuhted ja paljus vahendab muumaailmaga teda Mongoolia.Ma ei ole kunagi isegi tahtnudminna Põhja-Koreasse, sestsee oleks ebameeldiv mälestusnõukogude ajast.Keel pärineb HiinastSamas loetakse korea keelteesti keele sugulaskeeleks, neilon samuti -ma, -ta lõpp, sõna“sama” on sama tähendusega.Enne kasutati ka Koreashieroglüüfe nagu Hiinas. Hiinakeel on mõjutanud kõvastikorea keelt, lausa 40 protsentisõnatüvedest pärineb hiinakeelest. 360 aastat tagasi lasiKorea kuningas välja mõeldauue kirjaviisi, hangul’i, et eristadakorealasi hiinlastest. Koreaon ainuke kiirelt urbaniseerunudriik, kus šamanism on säilinud.Nii et kui avatakse mõnipank või restoran, siis on kohalšamaanid – mudang’id, keskoha sisse pühitsevad. Enamikkorealasi on budistid ja konfutsionistid.Kuni siiani leiavadvanemad oma võsukestele abielupartneri.Nüüd see muidugimuutub koos läänestumisega.Korealastel onväga tugevrahvustunne japoliitika huvitabtegelikult üldseväheseid.Muide, tore seik on see, etmehed käivad käest kinni. Linnasvõib näha lõbusat pilti, kuskaks noort politseinikku jalutavadkäsikäes ja naeratavad.Austuse avaldamiseks antaksekätt nõnda, et vasak käsi toetabparemat. Sellega kaasnebka kerge kummardus ette.Toomas AltnurmeLugupeetud autojuhid, tulge nägemiskontrolli!Optiline Grupp ja Silmake OÜ korraldavadautojuhtidele mõeldud kampaania.Sõiduki juhtimiseks nõutakse vajalikku nägemisteravustning sel nõudel on tähtis koht liiklusõnnetusteennetamisel.Mootorsõidukijuhi tervisenõuded on kehtestatudVabariigi Valitsuse määrusega nr 257 (29. septembrist2005). Vastavalt sõiduki kategooriatele kehtivadjuhtide nägemisele erinevad nõuded. Seaduse järgipeab inimene läbima nägemiskontrolli juhiloa vahetamisel(s.o 10 aasta tagant) ja üle 65-aastased sõidukijuhidpeavad oma nägemist kontrollima 5 aastatagant. Kontrollide vahelisel ajal võib aga nägeminesuurel määral muutuda.Ealiste või haiguslike muutuste tõttu aeglane nägemisteravuselangus võib jääda märkamatuks, sellegalihtsalt kohanetakse. On juhtunud, et inimene tulebprillipoodi lugemisprille tellima, aga nägemiskontrollilselgub, et ka kaugele nägemine on halb ja vajabkorrigeerimist. Küsimusele, kuidas ta nõnda autoroolijulgeb istuda, ohustades nii iseennast kui ka kaasliiklejaid,on vastatud: “Ma ju suuri asju näen!” Halva nägemisteravusetõttu märgatakse liikluses ohtu, näiteksmanööverdamise märguandeid, liiklusmärke jms, liigahilja, mistõttu jääb reageerimisaeg liiga lühikeseks. Jaõnnetus ongi käes! Tahaks koputada kõikide autojuhtidesüdametunnistusele – sõidukit juhtides olgekindlad, et teie nägemisteravus vastab nõuetele.Kõik, ka hea nägemisega autojuhid, võivad leida meiltjuhtimist hõlbustavaid prille. Näiteks hämaras jasompus ilmaga sõiduks on müügil kollase toonigaprillid, mis parandavad kontrastsust, ning polaroidpäikeseprillid,mis filtreerivad peegeldused välja. Autojuhtidelemõeldud kampaania “maiuspalaks” on agatäiesti uus tutvumishinnaga toode – spetsiaalläätsedVarilux Road Pilot.Turvaline ja mugav autojuhtimine eeldabperfektset nägemist loomulikus asendis. Kuiselleks on vaja korrektsiooni, siis soovitamepeale tava-, kaug- või progressiivläätsedeproovida uut lahendust:Essilori VARILUX ROAD PILOT-i spetsiaalläätsi,mis on mõeldud eeskätt autojuhtimiseks.Nende läätsedega on võimalik korrigeeridanägemist kõigil autojuhtimisel vajalikel distantsidel,eeskätt aga kaugdistantsil.Tänu väga heale perifeersele nägemisalale onVarilux Road Piloti kandjal võimalik:- vaadata kaugele ja jälgida ka armatuurlaualolevaid näidikuid,- kasutada loomulikus asendis tahavaatepeeglitja küljepeegleid,- märgata aegsasti teiste liiklejate manöövreid.Varilux Road Piloti läätsed on punakaspruunivärvi, valmistatud polükarbonaadist ja neid onkahte tüüpi:1. Day & Night on mõeldud kasutamiseksööpäev läbi ja selle tumedusaste on class 0,2. Xperio on polariseeritud päikeseprillilääts,mis on mõeldud kasutamiseks päeval, ja selletumedusaste on class 3.Varilux Road Pilot on spetsiaallääts, millelpuudub lugemisosa. Lähilisa on kas 0,75 või1,25 ja selle valib Essilor, arvestades reaalsetADD tugevust.Selleks, et suurendada veelgi kontrastsust jateravust ning vältida pimestavaid peegeldusi,on kõik Varilux Road Piloti läätsed peegeldumisvastastekatetega – Day & Night CrizalFORTE-ga ning Xperio Crizal SUN-iga.VARILUX ROAD PILOT kindlustab prillikandjaleturvalise ja mugava autosõidu.Autojuhtidele mõeldud nägemiskontrollikampaania kestab 31. juulini, vajalik oneelregistreerimine.Kampaania väljatöötajad on +/– Optikasilmaarstid Juta Jask ja Galina Beloussova
eede, 2. juuli 2010 linnalehttoimetaja Indrek Kuus indrek.kuus@linnaleht.eemeie naabridKas Riia on meieteine pealinn?Foto: EPLMõni nädal tagasi esitletimeie lõunanaabritepealinnaskahe sõltumatu mõtleja, lätlaseAndris Razānsi ja eestlaseAnvar Samosti “Läti-Eestitulevikukoostöö raportit”, millekoostamine on ilmselt innustustsaanud varasemast samalaadsestSoome-Eesti mõttepaberist.Ettekande tekst onhoolikalt läbi mõeldud, lakooniliseltsõnastatud ja väga huvitavlugeda.Raport on jagatud nelja ossa.Kõigepealt esitatakse kahe riigija rahva suhete mineviku-olevikukirjeldus. Seejärel püstitatakseküsimus, kuidas naabreidteineteisele senisest rohkemlähendada. Järgneb palju konkreetseid,rakenduslikke ettepanekuidning lõpuks maalitakseühel leheküljel väga kokkuvõtlikulttulevikunägemus Eestistja Lätist aastal 2020.Mõttepaberi nurgakivi ja võimasvaimne lähtekoht on tõdemus,et ajalooline Liivimaa polelõunaeestlaste ja põhjalätlasteteadvusest sugugi kadunud!Praegune Eesti-Läti piir on juvaid napilt üheksa aastakümmetvana, seevastu Liivimaapüsis sajandeid, poolitades niieestlaste kui ka lätlaste asuala.Lõunaeestlaste pealinn oliväga pikka aega muidugimõistaRiia. Vaadakem, milliseidnimesid kannavad Tartu, Pärnuja (teatava mööndusega)ka Viljandi peatänavad. Loomulikultkäib jutt Riia tänavast!(Kõik teed viivad Rooma!)Tartus oli küll vanasti olemaska <strong>Tallinn</strong>a tänav, aga see ristitiümber Staadioni tänavaksja tartlased teavad, kuhu seetänav välja viib.Möödunud talvel mälestasimeTartu rahulepingu suurearhitekti Jaan Poska 90. surma-aastapäeva.Aga vähe onPoskast räägitud kui kõikideeestlaste kubernerist. Temastsai keisri kukutanud Vene riigikõrgeim võimukandja eestlasteasualal. Jaan Poska valitsuse allaliideti ka lõunapoolsed eestlasedLiivimaalt, kes lahutati lätlastest.Eestimaa kubermangkasvas kahekordseks. Räägitikoguni selle uuest abipealinnastTartust, ent siiski jäi vaieldamatuksainupealinnaks <strong>Tallinn</strong>.Uue kubermangu täpselõunapiiri ajamiseni ei jõutudki,sest enne läks revolutsioon halvaks.Tulid Saksa keisri väed jaokupeerisid kogu kubermangu.Kuid vahetult selle eel suudetivälja kuulutada Eesti Wabariik,kes viimaks võitis Vabadussõja– ka lõunarindel.Vaadakem,milliseid nimesidkannavad Tartu,Pärnu ja ka Viljandipeatänavad.Kui Eesti elas juba idanaabrigarahus, Läti aga alles sõdis,puhkes eestlaste ja lätlastevahel piiritüli. Eriti Valga linnapärast, kus eestlased olid enamuses.Eestlased leidsid muuhulgas, et lätlased ei ilmuta kuigisuurt tänumeelt Eesti otsustavaabi eest Vabadussõjas. Lätipinnal langes sadu eestlasi, paljurohkem oli haavatuid.10. märtsil 1920 arutas Lätivalitsuskabinet koguni Eestivastu sõja alustamise võimalust.Õnneks nii kaugele siiskiei mindud, vaid mõlema poolekokkuleppel nõustuti inglastevahekohtuniku rolliga. Britikoloneli S. G. Tallentsi soovitatudpiir ei meeldinud ei eestlasteleega lätlastele, ent sellegatuli nüüd leppida. Ja ennäe,oleme leppinud juba ligi 90aastat!Et aeg on oma tööd hästi teinud,seda kinnitavad Eesti jaLäti poliitikute aeg-ajalt veiniklaasivõi kohvitassi taga ettetulevad aasimised. Lätlasedütlevad: “Meil pole ühtki meresaart,teil on neid loendamatuhulk. Andke vähemalt Ruhnugimeile tagasi!” (Ruhnu kuulusvanasti Kuramaa alla.) Meieseepeale: “Annaksime meeleldi,aga andke siis oma Valkameile vastu!” Niisugune lõõppoleks mõeldav selliste riikideesindajate vahel, kellesuhetes on pingeid. Järelikultoleme tõepoolest vägalähedased maad ja rahvad,nagu seda on omavahelpõhjamaad, kellel ka eitule ajaloolistest naljadestpuudu. Seda lähedust kinnitavadSamost ja Razānstäie õigusega.Rahvaste ajalooline lähedusvaatab meile tavaliseltvastu ka teineteisekohanimede kasutusest.Nii lätlastelkui kaeestlastel onsagedaminimainitavatele paikadele omakeelsednimed, näiteks Tērbata(Tartu) ja Pērnava (Pärnu). Esimesenanimetatus on ju meeliülendavaltsäilinud selle muinasaegnenimekuju Tarbatu,mis meie oma suus on ammulühemaks kulunud. (Muide,Läti välisministeeriumi asukohton – Tērbatas iela.)Ega eestlasedki võlgu jää.Me ütleme Riia ja mitte Rīga.Samuti on meil kombeksolnud rääkida Võnnust (Cēsis),Heinastest (Ainaži), Salatsist(Salacgrīva), Hopast (Ape) jmt.On päris naljakas, kui Eesti lehtkirjutab Võnnu lahingust, “mistoimus Cēsise lähedal”. Vanakeeletava tasuks ellu äratada!Geeniteadlased on võrdlevaltuurinud soomlasi, eestlasi,lätlasi – ja avastanud meie üllatuseks,et oleme kõige lähedasemadoma lõunanaabritega.Mõni ime, just lõunas on meilpikim maapiir. Pealegi, ärgemunustagem, tubli veerand lätlastesoontes voolavast vereston ju pärit liivlastelt. Ega meielõunapoolseid hõimuvendiõdesidteistest rohkem mahalöödud! Kahetsusväärsel kombelläksid nad põlv-põlveltaegamisi üle läti keelele, jättessellesse küll tugevaid jälgi.Nii nagu meiegi keeles onläti sõnades rõhk alati esimeselsilbil, mis muudab nendekeele meloodia meile lähedaseks.(Lätlaste sugulaskeel leedukeel on hoopis teistsugusekõla ja muutuvate rõhkudega.)Ning tagatipuks, vaadake neidRiia tänavatel jalutavaid linalakkasid.Kas nad erinevad millegipoolest pärnakatest? Olgulisatud, et liivlaste asuala ulatusHäädemeestestki põhja poole.Oleme vägalähedased maadja rahvad, naguseda on omavahelpõhjamaad.Trivimi Velliste,poliitikameesKõige eelöeldu taustal onparadoksaalne raportööridetõdemus: eestlased ja lätlasedei usu ise eriti oma sarnasusse,vaid alluvad täiesti vääradelestereotüüpidele. Nad ei ilmutateineteise vastu kuigi suurthuvi. Reisides küll sageli läbiteineteise maa, hoiduvad nadoma reisiseltskonda ega otsikontakti kohalikega. Keelebarjäärtundub kõrge ja tülikatakistusena, mis ei ahvatle üksteiseavastamise nimel pingutama.Niisiis, eestlaste ja lätlastesuhetes on palju lähedast jasamas kummalist – ühe käegaandmist, teisega võtmist. Meiehuvidel on suur ühisosa, samasmõtleme endid sageli konkurentideks.NATO ja EuroopaLiidu liikmeks olek pakub meileenneolematut turvalisust jajulgeolekut, Schengeni viisaruumon muutnud riigipiiripeaaegu nähtamatuks.On loogiline küsida: kasmõlemad riigid ei peaks nüüdparandama vastastikust retoorikat,rääkima teineteisest sagedaminioma rahvusringhäälingus,pürgima ühiselt kolmandateleturgudele, eriti turistideköitmisel? Ülimalt tähtison maantee, raudtee ja lennuühendustetäiustamine. KasRiia lennuvälja muutumine liivimaalastekodulennujaamakson kuidagi häiriv? Liivimaamaanteed on viimasel ajal tunduvaltparanenud: Via Balticaon mugavalt sõidetav, samutitee Tartust Valka. Sealt edasion parandamise ruumi.Palju vaidlemist on raudteeühendusteümber. Ebamäärasusekrooniks on projekti “RailBaltica” värdjalik nimekuju.Tuleks välja selgitada ametnik,kes esimest korda via balticaeeskujul rail baltica käiku laskis,ja määrata talle karuteenemedal. Ladina keeles on sõnadelgrammatiline sugu (naguvene jpt keeltes). Kuna via (tee)on naissoost, siis on ka täiendsõnabaltica loomulikult naissoolisea-lõpuga. Aga mis ongrammatilisel naissool pistmistingliskeelse sõnaga rail? Miksmitte rail balticus (meessugu)või rail balticum (kesksugu)?Enamgi veel, miks on üldsevaja ingliskeelsele põhisõnalekülge pookida ladinakeelsettäiendit? See filoloogiline häbiplekktuleks rutem kui muidueurotaevast kõrvaldada! Ehkvõtab Euroopa Liidu transpordivolinikseda teha, korraldadesBrüsseli ametnikele pisikesemnemoturniiri?Nagu alguses rõhutatud, onEesti-Läti tulevikku käsitlevaanalüüsi nurgakiviks Liivimaatagasitulek. See pöördelinetees peaks sünnitama elavatmõttevahetust mõlemas riigis.Kas tõesti on tulevikus mõeldavadsellised märgilise tähendusegaväga olulised ilmingudnagu kahe riigipea väljaantavLiivimaa auhind, piiriüleneLiivimaa rahvuspark, börsilnoteeritav elektrihiid LiiviEnergia? Kas tõesti kutsutaksepraeguse Roosta eeskujul suvitiRuhnu saarele kõrgematele riigikaitsekursusteleLäti ja Eestieliit – ning tahtjaid on rohkemkui kohti?!Anvar Samosti ja AndrisRazānsi mõttelend on söakaltettepoole vaatav, mõnele eestlasele-lätlaselevõib see tundudalausa ketserlik. Siiski usun,et Jaan Poska ei keera end <strong>Tallinn</strong>ahauas külili.allahindlus40%Valik rõivaid, jalatseid jakodukaupu1.7-8.8LIIVALAIA 53 • AVATUD E-L 9-21 • P 10-21WWW.STOCKMANN.EE