1KÜHMNOKK-LUIKCygnus olorPikkus: 1,45–1,6 mKaal: 9–14, 7–11 kgLevik Euroopas: Iiri- ja Inglismaal, Kesk-Euroopas jaLäänemere maades.EESTISElupaik: roostiku- ja kõrkjarikkail lahtedel,rannikulõugastel ning meresaartel.Staatus: haudelind 1959. aastast, väikesearvulineläbirändaja ja arvukas talvituja.Arvukus: 3000–3500Asustusaeg: märtsist veekogude jäätumiseni,jäävabadel mereosadel läbi talve.Kühmnokk-luik on <strong>Eesti</strong> kõige suurem ja raskem lind,ka läbirändajate hulgas ei ole temast suuremat. Rändlindudeston ta üks suurimaid kogu maailmas – temastkogukamad ei jõuaks lihtsalt oma raskuse tõttu pikamaa taha lennata.Luige tunneb peaaegu iga inimene juba kaugelt ära– ikkagi suur ja valge ja pika kaelaga lind, kuidas sealeksida saab. Tegelikult on luiki mitu liiki ja kaht neist– laulu- ja väikeluike – näeme me põhiliselt ainult kevadjasügisrände ajal, kui nad meil pikema peatuse teevadja ennast enne rände jätkamist kosutavad. Vähesedlaululuiged ka pesitsevad meil, kuid rohkelt pesitsevad<strong>Eesti</strong>s ainult kühmnokk-luiged. Teistest luikedest eristubkühmnokk-luik mitme tunnuse poolest: tal on punanetugeva musta kühmuga nokk, ta armastab oma kaelakenasti kenusse tõmmata (või vähemalt suundub nokatippalati allapoole) ning tal on harjumus tõsta omatiivad selja kohale üles nagu purjed ning lasta tuulelennast lükata. Selline tõstetud tiibadega poos on luikedellembehetkede ajal. Ka liigikaaslast rünnates tõstavadnad tiivad, kuid siis tõmbavad nad pea sügavale õlgadevahele ega ole üldse enam kenad.Kühmnokk-luiged käitusid veel mitukümmendaastat tagasi nagu rändlindudele kohane – tulid aprillisja lahkusid enne talve tulekut jälle sinna, kus meri onpidevalt lahti ning toitu piisavalt. Kuid üha sagenevadsoojad talved on meelitanud linde siia jääma. Midaaasta edasi, seda enam luiged lahkumisega viivitavad.Sagedasti tabab siis linde äkiline külmalaine ning merekiire jäätumine. Pika ja karmi öö jooksul kaanetab külmka luikede veesilma ning linnud jäävad sinna jalgupidikinni. Siis on kotkastel söömapidu, palakesi korjavadsealt ka rongad, varesed, harakad ja rebased. Lindudepäästmiseks korraldatakse küll operatsioonegi, kuidega neist palju abi pole, sest suurte külmadega jääbjäävabaks ainult üsna sügav meri, kust luikedel polemiskit leida. Söömiseks küünitavad luiged oma pikakaela ja keha vette, tagumik jääb püsti veepinnale, ningkorjavad põhjast kõike head ja paremat. Sügavamalt,kui nokk ulatab, nad toitu kätte ei saa.Kühmnokk-luiged hakkavad ka korraliku jääkattegakevadel üsna varakult ringi liikuma. Kohe, kui lumi onsulama hakanud ning kuhugi on tekkinud esimesedlahvandused või on kogunenud niisama lumesulavett,on luiged kohal. Rohkem saabub neid siis, kui algabjääminek. Linnud on varakult paarides ning hoiavadoma vana hea pesakoha lähedusse, kui jääolud sedamuidugi lubavad. Aprilli lõpus, kuid enamasti siiskimais, alustab isalind pesaehitusega, lõppjärgus ühinebehitustöödega ka emalind. Pesa on üldjuhul suur, niiumbes 1–1,5 m läbimõõduga, kuid selle lõplikud mõõdudolenevad kättesaadavast materjalist ning ilmselt ka10
ehitajast ja tolle ambitsioonidest. <strong>Suur</strong>emate pesadeläbimõõt võib olla 2,5 kuni 3 m, nende kõrgus aga kuni70 cm. Reeglina on kõige suuremad pesad roostikespesitsevatel lindudel – seal ju materjalist puudust eiole. Ka kulustel saartel näevad pesad välja tihti nagunoored saod. Nende kokkutassimisel teevad luigedniitude hooldamise tänuväärset tööd. Väikestel jakivistel meresaartel pole aga lindudel pesamaterjalikuigi palju ning linnud peavad leppima vähesega. Eritileidlik ja vähenõudlik peab olema veel siis, kui saarteistelegi luigepaaridele meeldib. Kitsikuses murtaksepesamaterjaliks magesõstraid, korjatakse rannast adrutja muud mereheidist; kui ka põõsaid pole, tehakseliivasse lihtsalt lohk ning markeeritakse see lapikutekividega. Tuleb ette sedagi, et mõni lind tarib rannastmunadele lisaks pessa ka mõne elektripirni või tühjapudeli, mõni noorlind aga täidab pesa lihtsalt kividegaja mängib haudumist.Valmis pessa muneb emalind 3–8, harva kuni 10muna, tavaliselt on kurna suurus 4–5 muna. Munadon rohekatoonilised ja neid katab sageli valkjas lubitäpistus.Iga paksukooreline muna kaalub 350–400grammi. Nii suure muna valmimine võtab üsna kauaaega, seepärast lisandub mune pessa umbes iga kahepäeva järel. Ja siis algab pikk haudumine – oma viisnädalat ühtejutti ja vahel mõni päev lisakski. Pojadkooruvad ühe-kahe päeva jooksul. Koorunud tibudon väga armsad hõbehallid sulepallid, kuid neist onkasulik kaugemale hoida. Iga veidigi pikema kontaktipuhul haagivad need väikesed linnuhakatised endteile sappa ning enam te ilma nendeta minema ei saa– astute vaid mõned sammud, ning juba jälitab teidnõudlik piiksumine.Noorlinnud on valkjas-pruunikashallid ning säilitavadsellise sulestiku kevadeni. Ka pärast suvist sulgimistjääb neil pea veel pruunikaks.11