Raamatu sisu vaata siit - Suur Eesti Raamatuklubi

3VALGEPÕSK-LAGLEBranta leucopsisPikkus: 58–70 cmKaal: 1,5–2,2, 1,3–1,9 kgLevik Euroopas: kaugetes põhjapiirkondades,alates 1971. aastast Läänemere saartel.EESTISElupaik: meresaartel.Staatus: arvukas läbirändaja ja 1981. aastastväikesearvuline haudelind.Arvukus: 100–160Asustusaeg: läbiränne aprillist mai kolmandadekaadini, sügisel septembri lõpust novembrini.Valgepõsk-lagle on hallhanest tunduvalt väiksem.Laias laastus võib tema sulerüüd kirjeldada selliselt:kukal, kael ja saba on mustad, selg hall ning alapoolvalge. Muidugi ei tohi seejuures ära unustada linnulenime andnud valget põske. Linnu nokk ja jalad onmustad. Et tegemist on Eestist arvukalt läbi rändavaliigiga, siis on üks määramistunnuseid ka väga suur javaljusti kisav parv, vähemasti peaks sellise nägeminelinnuhuvilist valvsaks tegema ning õhutama lindusidparemini vaatlema.Meilt läbi rändavad valgepõsk-lagled pesitsevadpõhiliselt Venemaa tundrates ja Novaja Zemlja järskudelkaljunõlvadel ning talvituvad Hollandis ja selle lähistel.Oma teel pesitsusladele ja tagasi teevad nad pikemapeatuse Eesti läänerannikul ja saartel. Alles kümmekondaastat tagasi peatusid linnud meil peamiseltkevaditi, praegusel ajal on siin päris palju ka sügiselpeatuvaid linde.Kevadel hakkavad linnud saabuma Eestisse aprillialguses. Esialgu on neid veel vähe, kuid mida aeg edasi,seda suuremaks kasvab nende arv, linnud ühinevad ühasuuremateks parvedeks, kuni moodustuvad tõelisedsuurkoondised. Mõnes eriti soodsas kohas võib maikeskpaiku koos olla kümme tuhat lindu või isegi 2–3korda enam – näiteks Matsalu lahe ääres Haeskas võiSalmis või Põgaris. Eestis peatub kevadel kuni 190 000lindu, neist kolmandik viibib Matsalu lahe ääres. Laheäär on muidugi kokkuleppeline mõiste. Linnud tegelikultainult ööbivad lahe ääres ja käivad siin päeval puhkamas,toituma lähevad nad enamasti ümberkaudsetelepõldudele. Ka need ümberkaudsed põllud ei tähendaseda, et need otsapidi kuidagi lahe äärde välja jõuaksid– põllud võivad asuda kuni paarkümmend kilomeetritlahest eemal. Muidugi söövad lagled rohtu ka rannaniitudeltja hea oleks, kui nad saaksid lahe äärest kogukõhutäie kätte. Kuid paraku on rannaniidud suurestikas täis ehitatud või neid lihtsalt enam ei kasutataning seetõttu kulus, roostunud või lausa võsastunudmetsastunud.Sellistelt aladelt ei leia lagled endalesobivat söögipoolist. Ka väike hooldatud rannaniidulappei sobi lagledele. Linnud vajavad avarat platsi, kus nadalati valvsatena lähenevat ohtu juba kaugelt saaksidmärgata. Mitte kunagi ei toitu kogu parv korraga, vaidikka on osa linde, kael õieli, valvamas ning ohu korralteisi hoiatamas.Mitmetuhandepealine lagleparv teeb orasepõllulvõi ristikuväljal toitudes talunikele üsna palju peavalu.Pikalt põllul toituvatest lindudest jääb maha teinekordüpris paljaks söödud maa, kus saak võib jääda kesiseks.Tagasihoidlikuma toitumise korral võivad lagled agaviljapõldudele isegi kasu tuua, sest linnud väetavadpõldu oma väljaheidetega ning liblede näksiminesoodustab rohkete viljakõrte arenemist. Enamasti on14