Raamatu sisu vaata siit - Suur Eesti Raamatuklubi

Iga linnu kohta on kirja pandud tema üldandmed, aga ka see, kus ta Euroopas põhiliselt ringi liigub ning kusja mis ajal teda Eestis kohata võib. Sealjuures ei pruugi kõik linnu siinsed elupaigad olla üles loetud – alati võibmõnda liiki näha ka tavatus kohas, on ju meil kohatud küllaltki palju eksikülalisigi. Pealegi on elupaikade puhulvõimalikud igasugused erisused ja üleminekud, mõnes muidu sobivas kohas võib olla selliseid segavaid mõjusid,et linde seal lihtsalt ei ela. Nii erineb korras mõisapark suuresti vanast hooldamata pargist, aedasid on majadeümber aga lausa igasuguseid. Raamatus ei ole eraldi elupaigana mainitud kalmistuid – välja arvatud ühe linnupuhul, kellel tundub just kiriku- ja surnuaedadega eriline side olevat –, sest oma laadilt ja puude koosseisultsarnanevad meie kalmistud enamasti parkidega, vaevalt et linnud neil just vahet teevad.Oma linnulugudes püüdsin kirjeldada, kuidas käsitletud lind välja näeb ja mis tunnuste poolest saab tedateistest linnuliikidest eristada ning anda ülevaade tema pesast, kurna suurusest ja poegade üleskasvamisest.Muu jutt puudutab ainuomasena kas mingit kindlat liiki või kehtib see mitme sarnase liigi kohta. Näiteks onpardipesade kinnikatmise nõudest räägitud vaid sinikael-pardi peatükis, kuid seda tuleks teha kõigi leitud pardipesade,samuti hanede, laglede, luikede ja tuttpüttide pesade puhul. Ühesõnaga – linnu pesa leides peaksimeselle maha jätma just sellisena, nagu lind ise selle sööma minnes maha jätaks. Kui see on muidugi võimalik.Kirjeldatud lindude hulgas on nii neid, kes on meil alati elanud, kui ka uustulnukaid. Mõni uus lind on siiajuba pikalt pidama jäänud ja lausa omaks saanud, teiste edulugu aga alles algab. Kuid on ka neid linnuliike,kes kipuvad Eestist kaduma. Nagu me iga juurdetulnud linnu üle rõõmustame, nii tunneme me iga kadumaläinupuhul kaotusevalu. Paraku on kindel, et looduslikult tasakaalus olevas süsteemis peaks liikide arv üsnakonstantne olema, mis tähendab seda, et liike ei saa lõputult juurde tulla, ilma et neid meilt ka ära ei läheks.Ainus, mida me ei tea, on see, milliseid tagajärgi toob endaga kaasa meie endi tegevus — kas me soodustameparasjagu kellegi levimist või põhjustame mõne teise kadumist. Ja kui paljude lindude (ning muude elusolendite)elupaiga me oleme lihtsalt endale võtnud ja ehitanud sinna neljarealise kiirtee, vabriku, elumaja, supermarketi,tuulegeneraatori või suvila koos golfiväljaku ja muude atraktsioonidega.Loodan, et sellest raamatust saavad elamuse nii vanad kui ka noored, nii need, kes linnud enda jaoks alles avastavad,kui ka need, kes linde juba ammu märganud on.Eve Mägi9