Tallinn - Linnaleht

arvamus• AKTUAALNE KÜSIMUS• Piletikontrolöridega polemul varem probleeme olnud,aga hiljuti ajas üks vahejuhtumküll hinge täis. Väljusin trollistTõnismäel ja olin juba tänaval.Siis ilmusid nagu maa alt kakskontrolöri ning üks neist nõudisminult piletit. Näitasin talleoma pensionitõendit.Olen aga veendunud, etantud juhul tegutsesid kontrolöridvalesti. Ühissõidukist väljujaidei kontrollita ja seda onväga lihtne põhjendada. Näitekssoovib väljuda sõitja, kel onkummaski käes raske kott. Äkkion tal vastas kontrolörid, kestahavad tema piletit näha. Irvhambadsoovitaks vist sel juhulpiletit hammaste vahel hoida?Või siis teinenäide. Omakodulinna puhtuseeest võitlevinimenepoetab enneväljumist pileti,mida ta enamei vaja, sõidukiukse juures oletoimetajaAda Maltseva ada.maltseva@linnaleht.eeKaseramajadeomanikudvõiks maamaksustvabastada?Foto: pevkur.eeHanno Pevkur,riigikogu liige, Nõmme linnaosa endine vanem• See on kaalumist vääriv mõte.Kui inimene on maa välja ostnud,siis miks peaks ta selle eest veelmaksma? Liiatigi kui maamaksusuurus on poliitikute meelevallas– seda on võimalik muuta nii maaümberhindamise kui ka maamaksumääratõstmisega. Kas onikka vaja hakata inimesi nöörimalisaraha nimel, mis maamaksu tõuspeaks linnakassasse sisse tooma?Nõmmel peab keskmise krundiomanik maksma 5000–6000 krooni,paljudel pole seda kohe võtta.Foto: EPLUrmas Reinsalu,riigikogu IRL-i fraktsiooni aseesimees• Minu isiklik arvamus on, etkindlasti peaks seda tegema.On ebakõlbeline karistada kodulinnaleht reede, 28. märts 2008omamist maksuga. Kodu omamistpeaks riik ja omavalitsusedsoosima, mitte karistama. Võrreldesteiste Euroopa riikidega onmeil palju koduomanikke, kelleüldine sissetulek on väike. Kõigeohtlikum on tekitada inimeselesundvalik: kas loobuda kodust jatulla ots otsaga kokku või sattudaolukorda, kus ei ole võimalik omakohustusi täita.• TOIMETAJA VEERGPaluks mitte tülitada!Üks tipi professor armastasomal ajal tuttavaid naerutadatõestisündinud looga,mis juhtus Vene ajal Jaapanis.Nimelt tulnud tal keset konverentsisuur plomm hambast välja ja kohalikukolleegi abiga sattunud ta siiskapitalistist kihvakaarli juurde. Seeteinud hamba korda, vahetanudveel teisegi inetu tinaplommi välja,patsiendi lahkudes aga kummardanudaupaklikult ja soovitanud professorihärraledaspidi oma hambaidsiiski ise mitte parandada.Tiina Kangro,Nali naljaks, aga nüüd on käespeatoimetajaaeg, kus perearstireform kutsubrahvast sõna otseses mõttes oma haigusi ise diagnoosima jaravima.Ega ikka inimeneise peegli eesoma mandleid niihästi ei näe.“Perearstiga tasub ühendust võtta, kui palavik ja muudsümptomid pole kolmandaks-neljandaks haiguspäevakstaandunud,” jagavad tohtrid soovitusi. Veelgi enam, üksnimekas pealinna perearst, kellelt Linnalehe lugejaile soovitusipalusime, pani mustvalgel kirja, et ka imiku haigusekorral tasub perearstile h e l i s t a d a alles siis, kui too onpikemat aega vaevelnud ägeda oksendamise või kõhulahtisusekäes või muutunud akontaktseks.Sõnum on, et ravigeend ise. Või kui tõestihakkama ei saa, ekslohistage siis end elavassejärjekorda, kus mevaatame, millal teiegategelda saame.Mäletan, kui vanastituli rajooniarst koju selleks,et vaadata, ega haigus kopsu löönud ole, ega pole algamasangiin või keskkõrvapõletik, mis tegelikult siiski vajabvõimalikult kiiret avastamist ja ravi. Ega ikka inimene isepeegli ees oma mandleid nii hästi ei näe, rääkimata kopsukahinatekuulmisest. Ja ka mõni tõsisem haigus võib alatagripisarnaste sümptomitega. Kõikidel inimestel aga ei olearstiharidust. Lisaks arvati vanasti, et haigena, eriti mõndviirushaigust põdedes, pole üldse viisakas rahva sekka minna.Minu teada ei ole perearstidel isolaatoreid, kuhu nakkusohtlikudise-kohale-tulnud teistest ootajatest eraldada.Nii ongi siis, et inimesed ravivad ennast ise. See tähendabeelkõige ootamist, et tõbi üle läheks. Ning enamasti käivadseni ka tööl. Hea täiendus, mis patsienti ka juhuslikust kontaktistoma arstiga säästab, on hiljutine reform, mille kohaseltkoolilastele kirjutab puudumistõendi lapsevanem. Muiduehk satuks mõni laps või noor vähemalt aeg-ajalt perearstijuurde tervist kontrollima. Nüüd saab ka ilma. Tüsistusteja tagajärgedega tegelgu keegi teine!• EGA LUMI JA VEEUPUTUS TAEVA JÄÄLugeja kiriÜhissõidukist väljujatel ei peaks piletit kontrollimaFoto: Albert TruuväärtKommentaar• Selliste juhtumite vältimineon just üks põhjus, miks meüldiselt kontrollime peatustevahel.Peatuses kontrolliminekäib nii: ühissõiduk peatatakse,kontrolörid sisenevad sõidukisseja teavitavad kontrollialgusest. Vahel siiski juhtub,et mõni inimene soovib kiirestiväljuda ja tekib olukord, etkontrolör peab transpordivahendistväljunud reisijalt piletitküsima, et mitte riivata teistesõitjate õiglustunnet.Kui mõlemas käes on raskekott, siis ei ole võimalik piletitesitada – see ei ole tõsiseltvõetavargument, sest reisija sisenessõidukisse ju ka nende kottideganing ei ole vahet, kus talpiletit palutakse näidata. Seaduskuulekasinimene on ühissõidukitkasutades kontrolliksvasse prügikasti. Kui aga tedaüllatab väljumisel piletikontrolör,kes peaks siis prügikastistseda piletit otsima? Probleemipoleks olnud, kui kontrolöridoleks peatanud trolli mõnikümmendmeetrit enne peatust,mitte peatuses. Mart Suitskindlasti valmis. Olen nõus, etsee võtab rohkem aega, kuidkas peaksime raskete kottidegainimeste kontrollimisestloobuma?Mis aga puudutab pileti viskamistprügikasti enne väljumist,siis tavaliselt reisija, kesnäeb kontrolöre sisenemas,ei viska piletit ära. Paljud sõitjadapelleerivad just eeltoodule,aga kontrollimisel selgub, etprügikastis sõidupiletit ei ole.See on kohusetunde küsimus,et osa reisijaid saab kakahe raske kotiga sisenedespileti komposteerida ja väljumiselkontrolöridele esitada,teised aga ei jõua piletit augustadakolme-nelja peatusevahejooksul ning tormavad sedategema kontrollimise ajal.Kristi Vahtra,AS-i Ühisteenused teenindusdirektor• RepliikPoliitiline lumi• Lõpuks tuli lund. Vahva ju.Keskerakondliku linnavalitsusepressiteenistuselt saabus pidevaltteateid, kui tublisti on linnaisadlumesahad käima saanudja enam paremaks minnaei saa. Omaette huumoriksoli muidugi läkitus pealkirjaga:“Talv tuli nii nagu eile lubatud”.Seevastu Isamaa ja Res PublicaLiit pidas vajalikuks teatada,et kõik on pahasti. Et linnavalitsuson ilmutanud lumetõrjealal täielikku ükskõiksustjne. Naeruväärne. Poliitikatähendab ju riigi valitsemisekunsti, kuid jälle tundub, ettoimub üks erakondlik eneseupitaminevõi ärapanemine.Indrek Kuus, LinnalehtLugeja pahandabPerearst jäi tulemata• Minu kuueaastasel lapselapselpüsis 39-kraadine palavikkaks päeva. Ema üritas perearstikoju kutsuda. Arst agakeeldus koduvisiidist, soovitadespaar päeva veel oodata.Tehke viinakompresse, võtkeparatsetamooli, õpetas ta. Lapsevanemaid see ei rahuldanudning kolmandal päeval viisidnad lapse lastehaiglasse. Tänansealseid arste, kes tegid kohekindlaks, et lapsel on äge neerupõletik,ning määrasid ravi.Aga kas see on normaalne, etvanemad peavad viima haigelapse läbi linna arsti juurde? Jamis siis, kui autot ei ole?Kuna mittekõik perearstid eivõta oma kohustusitäie tõsidusega,langebkiirabiarstideletäiendav koormus.Ja seetõttupaljud vanemadperearste lihtsaltei usalda.V. FjodorovFoto: BullsPAKKUMINE!Iga teine ostetud toode50%soodsamalt*Pakkumine kehtib kõikidele toodetele(* soodustus kehtib odavamale tootele)Reeboki vabrikukauplusTammsaare tee 60, Tondi Selveri kõrvalAGN OÜ on 1991. a asutatud Eesti-Soome trikootooteidvalmistav ettevõte. Firma on oluline partnerPõhjamaade suurimale, üle 85 a vanuseletrikootoodete kontsernile NANSO OY.Seoses laienemisega otsime oma kõrgetöökultuuriga ja NANSO OY rakendatuduusima tehnoloogiaga ettevõttesse uut tööjõudu.Pakutav ametikoht:ÕMBLEJA- töötahe, kohusetundlikkus, korrektsus- varasem töökogemus õmblejana, erialane väljaõpe- põhikohaga stabiilset tööd- motiveerivat palga- ja preemiasüsteemi- söökla kasutamist ja hästi varustatud söögiruumipuhkepausideks Mustamäel7.45-16.15, puhkus südasuvel kohesõltub töötulemustest - kvaliteetse töö korralAvatud E–R 10–20,L 11–18, P 11–17Tel 6 390 065kiirusest ja oskustestinfotelefon 6 550 260Kadaka Aiandi ASMustamäel,Kadaka tee 1pakubhooajatöödkasvuhooneteslillekasvatuses.Väljaõpe kohapeal.Täiendav infotel 6 599 300tööpäeviti kl 8–16VajameKOJAMEEST55 226 810Metalluks turvaluku japaigaldusega.HIND 3600 krKontakttel 53 738 476,Raulwww.catland.ee