BA13 Koit - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

3. KURESSAARE KINDLUSE FORTIFIKATSIOONIDE KUJUNEMINE3.1. TAANI PERIOOD: 1573–1645Pärast Liivi sõda (1558-1583) jagunes Eesti kolme kuningriigi vahel – Lõuna-Eestikuulus Poolale, Põhja-Eesti Rootsile ning Saaremaa Taanile. 1573. a. märtsis andsidSaaremaa rüütel- ja kodanikkond Taani kuningas Frederik II-le truudusevande, millegapiiskopi asemel sai Taani kuningas maaisandaks. 1573.-1645. aasta oli periood, milTaani oli veel Läänemere piirkonnas suurvõim. Taani kuningriik koosnes pealeSaaremaa veel Ojamaast, Skandinaavia poolsaare lõunaosadest Skåne, Halland jaBleking, lisaks Norra ja Schleswig-Holsteini hertsogkonnad. Peale selle kuulusid Taanikrooni alla Fääri saared ja Island, millele kuulus omakorda ülemvõim Gröönimaa üle.Kõigele lisaks kontrollis Taani Sundi väina ja võttis seda läbivatel laevadelt tollimaksu.Läänemerel taotles aga ülemvõimu ka Rootsi, mis viis paratamatul kahe riigivastastikuseni. 1643. aasta Torstenssoni sõda määras vastasseisus lõpuks ära Rootsiülemvõimu, mistõttu 1645. aasta Brömsebro rahulepinguga pidi Taani loovutama suurehulga maad Rootsile, sealhulgas ka Saaremaa. 43Taani perioodi aegsed kindlustustööd on suhteliselt ebaselged, siiski üksikute kirjalikeallikate, ajalooliste plaanide ning arheoloogiliste kaevamiste alusel on võimalikmingisuguse pildi kokku panna.Kirjalikest allikates on teada maaraamatu märkmeid, kus nii 1627., 1630., 1631. ningisegi veel 1645. aastal on linnusele kuluvad ehitusmaterjalid kirja pandud. Linnuselevajaminevate materjalidena on nimetatud lubjakivi, lubjaahjupuid, kiviplokke ning sütt.Kiviplokke võiks arvata, et kasutati bastionide ja kurtiinide tugimüüride ladumiseks.Martin Körberi sõnul (1885, viidatud K. Aluve 1980 järgi) lasi Taani asehaldur lossijuures teha esimesi kindlustustöid juba 1568. aastal. Teada on ka, et Taani kuningas43 Piia Pedakmäe. Taani aeg Saaremaal. - Saaremaa 2: ajalugu, majandus, kultuur.Tallinn, 2007, lk 143–148.18