BA13 Koit - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

leiab oma arhitektuurilistes uurimustes, et linnuse ehituskunstiliselt silmapaistvamadruumid peakorrusel (kabel, refektoorium, kaks ristkäigu tiiba) valmisid 14. sajandi IIIveerandil, umbkaudu samal ajal kui toimus Valjala kiriku taastamine ja ajalineümberehitamine. Kirjalikest dokumentidest ning arhitektuurilistest sarnasustesttulenevalt on uurija veendunud, et nii kiriku kui ka linnuse ehituse puhul tegutsesidsamad, eeldatavasti Böömi päritolu meistrid. Ajaliselt seob kiriku restaureerimiselinnuses toimuvate töödega Valjala kiriku kapellaani Petrus Loyteke 1364. aastalpaavstile Avignoni saadetud palvekiri, kus ta palub restaureerimistööde eest uutprebendi. Arhitektuuriliselt on märgata põhilisi sarnasusi Valjala kirikule hiljem juurdeehitatud koorilõpmikuga. 101970–1980. aastatel viidi Kuressaare kindluse territooriumil läbi ulatuslikudrestaureerimistööd, mida juhtis arhitektuuriajaloolane Kalvi Aluve (1929–2009).Restaureerimistööde käigus tehtud uuringud ja arheoloogilised kaevamised võttis Aluvekokku oma 1980. aastal välja antud raamatus „Kuressaare linnus. Arhitektuuriajaloolineuurimus“. Eelnevatest uurijatest erinevalt, arvab Aluve, et kõigepealt rajati 13. sajanditeisel poolel tsentraalse vahitorniga ringmüürkastell, mis oli omakorda ehitatud selleleeelnenud 11. sajandil eksisteerinud ja hiljem põlenud puitehitiste kohale (tegemist võisolla sadama kindlustamisega). Ringmüürkastelli tsentraalse torni moodustas bergfriedstiilis ehitatud Pikk Hermann, mille funktsioonideks olid vahipidamine, kastellimüürideltoimuva võitluse juhtimine ning väikesele arvule kaitsjaile viimaseks redupaigaksolemine. Konvendihoone esimene ehitusperiood algas Aluve sõnul 1338. aastal piiskopHermann III von Osnabrücke ametisse astumisega ning katkes Jüriöö ülestõusuga 1343.aastal, valmis jõuti selle ajaga konvendihoone vundamendid ja kaitsetorni neli korrust.Ehitus jätkus 1345. aastal pärast mässu lõpliku maha surumist ning lõppes veel samasajandi kolmandal veerandil, hõlmates juba kogu konvendihoone ehitust. 11Kalvi Aluve uuringud sisaldasid perioodil 1969.–1974. aastal ka väliuuringuid, millestkahel aastal (1971. a. ja 1972. a.) juhatas kaevamisi arheoloog Jüri Selirand.10 Villem Raam. Valajala kiriku koorilõpmiku ajalisest määrangust ja Kuressaare piiskopilinnusemeisterkonnast. – Töid kunstiteaduse ja –kriitika alalt 2. Tallinn, 1978, 234–258.11 Kalvi Aluve. Kuressaare linnus. Arhitektuuriajalooline uurimus. Tallinn, 1980, lk 52–53.6