kõpu - paope piirkonna kaitse- ja hoiualade ... - Keskkonnaamet
kõpu - paope piirkonna kaitse- ja hoiualade ... - Keskkonnaamet
kõpu - paope piirkonna kaitse- ja hoiualade ... - Keskkonnaamet
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
LinnustikKõpu-Paope alalt <strong>ja</strong> seda ümbritsevalt merealalt on teada 211 linnuliiki, neist 128 liikihaudelinde. Merel on rohkem hanelisi <strong>ja</strong> kurvitsalisi (vee- <strong>ja</strong> rannikulinnud) ning maismaalvärvulisi, tuvilisi <strong>ja</strong> haukalisi (metsalinnud). Linnu<strong>kaitse</strong> seisukohalt omab Kõpu piirkondüle-eestilist tähtsust nii metsalinnustiku osas tervikuna kui ka mitmete liikide - herilaseviu,kassikaku, karvas<strong>ja</strong>lg-kaku, kolmvarvas-rähni <strong>ja</strong> väike-kärbsenäpi <strong>kaitse</strong>l. Paoperannaniidud on ühed olulisemad valgepõsk-laglede rändepeatuspaigad.Rändevaatluste põh<strong>ja</strong>l tehtud arvukushinnagute järgi läbib ala kevad- <strong>ja</strong> sügisrändelkummalgi perioodil ca 2,5 miljonit lindu, s.h. ca 2 miljonit vee- <strong>ja</strong> rannikulindu (valdavaltkaurid, hanelised <strong>ja</strong> kurvitsalised) ning ca 0,5 miljonit maismaalindu (valdavalt tuvilised,kullilised <strong>ja</strong> värvulised). Kuna Kõpu poolsaar <strong>ja</strong> rannikumeri on üks olulisemaid vee- <strong>ja</strong>rannikulindude ning ka maismaalindude läbirände- <strong>ja</strong> koondumisalasid kogu Läänemereidarannikul, omab see rahvusvahelist linnu<strong>kaitse</strong>list tähtsust. Olulist Eesti-sisest tähtsustomab piirkond veelindude, eriti auli, jääkoskla <strong>ja</strong> sõtka talvitusalana.Euroopa Liidu Linnudirektiivi liike on kokku 35, neist kindlaid pesitse<strong>ja</strong>id 19 liiki(merikotkas, herilaseviu, kassikakk, karvas<strong>ja</strong>lg-kakk, valgepõsk-lagle, sookurg, rukkirääk,jõgitiir, randtiir, väiketiir, niidurüdi, räusktiir, öösorr, laanerähn ehk kolmvarvasrähn,hallpea-rähn, musträhn, nõmmelõoke, väike-kärbsenäpp, punaselg-õgi<strong>ja</strong>). Läbirändel onarvukamad kaurid (punakurk-kaur <strong>ja</strong> järvekaur), laululuik <strong>ja</strong> mudatilder. Harvem kohatakseväikeluike, väike-pistrikku, naaskelnokka, rüüti, tutkast <strong>ja</strong> tutt-tiiru, lisaks haruldasedläbirända<strong>ja</strong>d.Kaitsealuseid linnuliike on Kõpu-Paope alal teada 104. I kategooria <strong>kaitse</strong>alustest liikidestpesitseb alal merikotkas, II kategooria linnuliike on 6, neist on kindlad pesitse<strong>ja</strong>d neli liiki –sookurg, õõnetuvi, kassikakk <strong>ja</strong> kolmvarvas-rähn. III kategooria <strong>kaitse</strong>aluseid liike on 97.Imeta<strong>ja</strong>dKõpu <strong>piirkonna</strong>s on pisiimeta<strong>ja</strong>tele sobivaid elupaiku suhteliselt vähe. Seni on teada kolmliiki putuktoidulisi <strong>ja</strong> seitse liiki närilisi. Käsitiivalistest on teada seitse nahkhiireliiki, s.hharuldased liigid habelendlane <strong>ja</strong> brandti lendlane. Kisk<strong>ja</strong>test on Kõpu <strong>piirkonna</strong>s teadametsnugise, kärbi <strong>ja</strong> nirgi, rebase, kährikkoera, varem ka tuhkru <strong>ja</strong> mingi esinemine.Jäneselistest on <strong>piirkonna</strong>s hall- <strong>ja</strong> valgejänes, sõralistest põder, punahirv, metskits <strong>ja</strong>metssiga.Kõik Kõpu-Paope alal esinevad nahkhiireliigid kuuluvad EL loodusdirektiivi IV lisasse <strong>ja</strong>on II <strong>kaitse</strong>kategooria <strong>kaitse</strong>alused liigid. Ilves, metsnugis <strong>ja</strong> valgejänes on Euroopa LiiduV lisa liigid.1.4. ARHITEKTUURIPÄRANDKõpus asuvad Hiiumaa vanimad inimasustuse jäljed: kivia<strong>ja</strong> hülgekütid on tol a<strong>ja</strong>l väikeselsaarel aeg- a<strong>ja</strong>lt peatunud juba umbes 5700 aastat e.Kr., püsiasustus tekkis siin umbes4200/ 4000 – 3200/ 3000 aastat e.Kr.12
Change language