kõpu - paope piirkonna kaitse- ja hoiualade ... - Keskkonnaamet
kõpu - paope piirkonna kaitse- ja hoiualade ... - Keskkonnaamet
kõpu - paope piirkonna kaitse- ja hoiualade ... - Keskkonnaamet
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Tiharu siht<strong>kaitse</strong>vöönd paikneb Kõpu poolsaare lõunaosas. Suurema osa alast moodustabrannavallide taha jääv soostunud segamets (kood 9080). Oluline osa alast on kinnikasvanudpuisniit, millest osa on viimastel aastatel puisniiduna (6530*) taastatud. Alal esinebmadalsoo (kood 7230), sinihelmikaniit (6410), kõrge loodus<strong>kaitse</strong>lise väärtusega hallidluited (kood 2130*) <strong>ja</strong> vana loodusmets (kood 9010*).Tiharu puisniit on eriti väärtuslik oma mitmekesise maismaatigude fauna tõttu. Sellelt onleitud 21 liiki maismaatigusid, mistõttu on see silmapaistev võrdluses ükskõik millise Eestikoosluse või lokaalfaunaga. Puisniit on väga väärtuslik elupaik oma mitmekesisetaimestikuga, omapärased <strong>ja</strong> maismaatigudele väga olulised mikroelupaigad on lehtpuude(saar, sanglepp, kask) kõrged kännumättad, samuti kõdunev lamapuit. Tiharu puisniit onoluline mitmete putukaliikide, eriti sõõrsilmiku (EL Loodusdirektiivi IV kategooria <strong>ja</strong> EestiIII kategooria <strong>kaitse</strong>alune liik) elupaigana. Niitmise lakkamine puisniidul ohustaks selleharuldase liblikaliigi säilimist <strong>piirkonna</strong>s.Taimeliikidest esineb Tiharu siht<strong>kaitse</strong>vööndis kolm II <strong>kaitse</strong>kategooria taimeliiki(nurmlauk, värvi-paskhein <strong>ja</strong> kärbesõis) <strong>ja</strong> kaheksa III <strong>kaitse</strong>kategooria taimeliiki.Kõriku <strong>ja</strong> Rattagu siht<strong>kaitse</strong>vöönd paiknevad Kõpu poolsaare idaosas. Piirkondmoodustab ulatusliku vanade loodusmetsade ala (kood 9010*), taimkattes valitsevad palu<strong>ja</strong>rabastunud männikud <strong>ja</strong> soostunud lehtmetsad (kood 9080), Rattagu siht<strong>kaitse</strong>vööndis karohunditerikkad kuusikud (kood 9050). Ala on märkimisväärne Eesti II <strong>kaitse</strong>kategooriataimeliigi jugapuu kasvuala. Linnuliikidest pesitsevadr alal musträhn <strong>ja</strong> kolmvarvas-rähn.PAOPE LOODUSKAITSEALAAla on väga tähtis toite- <strong>ja</strong> puhkeala läbirändavatele lindudele. Maksimaalselt on siinpeatunud 10 000 valgepõsk-laglet, mis moodustab 3,5% biogeograafilisest populatsioonistning 2,8% maailma populatsioonist. Rannaniitude haudelinnustik on liigirikas <strong>ja</strong> arvukas.Alal on registreeritud 15 Linnudirektiivi I lisa liiki :väikeluik, laululuik, valgepõsk-lagle,naaskelnokk, tundra-sinirind, punaselg-õgi<strong>ja</strong>, veetalla<strong>ja</strong>, tutkas, rüüt, väiketiir, räusk,jõgitiir, randtiir, tutt-tiir, mudatilder (Paope <strong>ja</strong> Riida skv, Paope pv).Alalt on teada ühe I <strong>kaitse</strong>kategooria (rohekas õõskeel), kolme II <strong>kaitse</strong>kategooria (läikivkurereha, harilik muguljuur <strong>ja</strong> kärbesõis) <strong>ja</strong> seitsme III <strong>kaitse</strong>kategooria taimeliigi, ühe I<strong>kaitse</strong>kategooria imeta<strong>ja</strong>liigi (euroopa naarits) ning kuue II <strong>kaitse</strong>kategooria linnuliigiesinemine.Paope siht<strong>kaitse</strong>vööndisse jääv Paope laht moodustab põhilise osa Paopeloodus<strong>kaitse</strong>alast. Laht on madalaveeline liivase, kruusase <strong>ja</strong> paese põh<strong>ja</strong>ga, rannajoon onliigendatud (kood 1140, 1160). Kõige esinduslikumaks alaks on 588 ha suurunerändrahnudest üle külvatud paguveeala (kood 1140), mis on oluliseks toitealaksläbirändavatele kurvitsalistele. Alale jääb neli rikkaliku haudelinnustikuga väikesaart (kood1620). Vööndi maismaale jäävas osas on loodus<strong>kaitse</strong>liselt väärtuslikud rannaniidud (kood1630*), aas-rebasesaba <strong>ja</strong> ürt-punanupuga niidud (6510) <strong>ja</strong> puiskar<strong>ja</strong>maad (9070).17
Change language