neljas number - Eesti Karskusliit AVE

OKle“See maitseb junagu kusi, milleksseda juua.”aineArvasid, etneljandat eitulegi, jah?Ülejäänud lehtedelKarateka Tarmo AltVaiko Eplik on üks lahedamaid Eesti muusikuid.Teeb mõnusat rokki, laulis Eurovisioonil, juhtis hirmufaktori otsinguid ja äratab raadio vahendusel uniseidinimesi. Kui miski hästi õnnestub, siis ka palju jõuab.Ajalehele OK rääkis Vaiko Eplik, et tal läheb jubaneljas aasta alkoholivabalt, nii et isegi traditsioonilisitähtpäevanapse ta ei võta. Kunagi oldi napsuga aga pärissina peal. Kuid siis sai veidi liiale mindud. Nagu ta iseütleb: “Muutusin ebameeldivaks inimeseks. Läksinagresiivseks ja hakkasin igasuguseid ulakusi ja tempetegema. No ja tembud olid siis vastavalt joobe astmele,hirmutasin tänaval vanainimesi ja tegelesinpisivandaalsustega. Aga kui päeva edenedes jubarohkem promille sees oli, siis sai ka tüli noritud. Lõpuksjõudsin lihtsalt järeldusele, et pole mõtet oma elukeeruliseks teha. Ja siiamaani ei ole oma otsustkahetsenud.” Loe siis ise juba pikemalt. Kohe järgmiseltleheküljelt.Diislimootorisseei maksa solkikallataIga noor tahab hea välja näha.Poisid sooviksid suuri lihaseid jatüdrukud unistavad supermodellivälimusest. Sageli ei lähe aga nooreeluviis selle unistusega üldsekokku. Ja siis ei ole enamjaolt kamidagi loota. Hea ja korralikfüüsis, mis ei väljendu ainultsuurtes lihastes, vaid kavastupidavuses, kiiruses jaosavuses, eeldab järjekindlattervislikku elu.Loe edasi lk 4Skaudid saavad hakkamaSkaudid teavad tavalistest inimestest rohkem. Skaudidtulevad toime seal, kus ilma skaudiõppeta inimesed lihtsalt hättajäävad. Skautlus tähendab kindlaid põhimõtteid. Skaut on alativalmis.Läksin Tohisoo mõisa. Skauti otsima. Tohisoo mõisas onskautide Loone lippkonna peastaap. Kohtusingi skaudiga. AatSarvega, skaudijuhiga.Loe edasi lk 8Joomineei oleINHelen Sürje, Kristel Sokmann ja Kertu Väreõpivad Tallinna Ülikoolis reklaami ja imagoloogiaerialal. Oma lõputööks otsustasid nad korraldadakampaania, mis kutsub noori naisi alkoholiga piiripidama ja ennast mitte rumalaks tegema.Reklaamindusest, alkoholist ja nendeomavahelisest seosest loe lähemalt 8. leheküljelt. Töösoleva kampaania plakatit vaata aga tagakaanelt.Karskusühendus AVE tasuta ajaleht noortelePaide karatetreener selgitab,miks sport ja alkohol omavahelkuidagi kokku ei klapi. Loepikemalt lk 5.Suuremast elurõõmustIndrek Pertelson ja Aivar Hallerkäisid Ülenurme Gümnaasiumisrääkimas sellest, kuidas endalekahju tegemata elust rohkemrõõmu tunda .ISE mäng TartumaalTartumaal mängib 36meeskonda 17 koolist ühteisevärki mängu. ISE ongi sellenimi. Palju fun-i, uusi sõpru jateadmisi ka. Mine ja loelähemalt leheküljelt nr 11.

Vaiko Eplikul algas viies alkoholivaba aastaTEKST: Maire KõrverMuusik Vaiko Eplikul läheb juba viies aasta alkoholivabalt, niiet isegi traditsioonilisi tähtpäevanapse ta ei võta. Samas osaleb takultuurset alkoholipruukimist väärtustavas Tartu viinaklubis –ainsa karsklasest auliikmena.“Mul saab see kevad neli aastat, kui mapole tilkagi alkoholi võtnud. Minu joomisemahajätmise põhjus on väga lihtne: lihtsaltmulle ei sobinud alkohol. Alkohol mõjub igaleinimesele erinevalt ja minule mõjus seeebameeldivalt – muutusin ebameeldivaksinimeseks. Läksin agresiivseks ja hakkasinigasuguseid ulakusi ja tempe tegema. No jatembud olid siis vastavalt joobe astmele,hirmutasin tänaval vanainimesi ja tegelesinpisivandaalsustega. Aga kui päeva edenedesjuba rohkem promille sees oli, siis sai ka tülinoritud. Lõpuks jõudsin lihtsalt järeldusele, etpole mõtet oma elu keeruliseks teha. Jasiiamaani ei ole oma otsustkahetsenud,”märgib Vaiko.Kombe pärast võetud aastavahetuse- jasünnipäevanapsude kohta arvab ta, et milleksennast õrritada. “Karskus tähendab kaprintsipiaalsust. Sa kas jood või sa ei joo – eisaa poolkarsklane olla,” leiab ta.Ta kinnitab, et joomist maha jätta vägaraske ei olnudki. “Selles mõttes, et kuna mualkoholisti karjäär jäi üsna lühikseks.Hakkasin alkoholi järjekindlalt tarbima siis,kui olin mingi 16-17. Proovinud olin ikkaenne seda ka, nagu me igaüks, võib-olla juba13-14-aastaselt olin korra purjus olnud, et äraproovida, mis see üldse on. Joomise perioodminu elus langes põhiliselt Otsa kooliõpingute aega.”Vaiko meenutab, et lõpuks ta peaaegu eiolnudki Otsa koolis oma erialakabinetis, vaidüksnes keldrinurgas baaris, kus sai paberipeale juua, st sai võlgu võtta. “See baariseenesest oli väga tore koht. Seal oli kakssektsiooni: üks oli suitsetajate pool, midakutsuti põrguks, ja teine mittesuitsetajatepool, mida kutsuti taevaks. Taevas käisidklassikalised lauljannad ja nooredlootustandvad dirigendid ja pianistid salatitsöömas ja teed joomas. No ja põrgus istusimemeie oma kambaga,” meenutab Vaiko.Otsa kooli alkoholivinese aja kohta arvabta, et omamoodi vajalik etapp tema elus saiseega läbitud, sest negatiivne kogemus oliõpetlik. Mu isa on mulle eluaeg rääkinud, ettark inimene õpib teiste vigadest ja loll isegimitte enda omadest.”Vaiko vanaisa oli täiskarsklane, kes isegioma pulmalauas pitsi ei tõstnud. “Ja minategin selle asja järgi. Minu isa ikka omapulmas võttis napsu. Ta võtab tähtpäevadel janüüd vanemas eas on hakanud vahel väikesttervisenapsi võtma. Aga üldiselt on isa mulikkagi nii-öelda mõõdukas tarbija,” jutustabVaiko.Kuna laialt levinud alkoholism on meieühiskonnas paratamatult reaalsus, leiab ta, etselle teatud piiridesse seadmiseks on tähtispopulariseerida ja väärtustada kajoomiskultuuri. “Tänu sellele ma olengiTartu viinaklubi liige. On olemassellenimeline klubi, mille auliige ma olen,ainsa karsklasena. Liikmeks astusin läinudsuvel. Olin juba üle kolme aasta karsklane,kuid mind valiti auliikmeks. Ma võtansümpoosionidest, nagu nimetatakse klubikokkusaamisi, osa sealse hea seltskonnapärast. Istume, teised manustavad viina,mina loomulikult seda ei tee, vaid rääginkaasa, naudin meeldivas seltskonnaringissisukat vestlust. Meie vapikiri on:viinajoomine avardab silmaringi, mistähendab, et juua vaid siis, kui see avardabka su silmaringi; juua ainult nendeinimestega, kellega koos veedetud aegrikastab sind isiksusena.”Vaiko usub, et pole kedagi, ükskõik kuipaadunut, kas või kurjategijat, keda eimuudaks kas või üks õhtu heas seltskonnas,mida seal siis ka ei rüübataks. Kuidpõhimõttel, et võta pits ja pea aru.Ta arutleb nõnda: “Point on selles, etmitte ükski asi ei ole maailmas kas must võivalge. Ma ei ütle, et viin on vaid halb, agaseda tuleb tarbida õiges koguses, õigeteinimestega ja õigetel eesmärkidel. Palju onräägitud madalast joomiskultuurist jne. Vigapole isegi mitte niivõrd madalasjoomiskultuuris kui just selles, et inimesedjoovad valedel põhjustel. Mitte keegi ei tohiksjuua sellepärast, et ta peab oma eluelamisväärseks jooma. Meil on väga paljuinimesi, kes joovad just sellepärast, et iseendaelu taluda. Ja see on juba väga vale põhjus,miks juua. See ei ole terve. Alkohol jääguikkagi joogiks, mida heas seltskonnas vaidmõõdukalt pruugitakse.”Vaiko Eplik leiab, et alkoholi ei peetaEestis probleemiks, sest riiklikul tasemelalkoholismiga piisavalt ei võidelda. “Naguprobleemi poleks olemas. Täpselt samamoodi,nagu liiga lõdvalt suhtutakse AIDSiprobleemi, mille ulatust ka nagu täielikult eiteadvustata. Kuigi see levib, ja paraku vägasuures ulatuses. Ka narkootikumide levikEestis on tohutu. Millegipärast on tekkinudniisugune arusaam, mis on küllaltki levinud,et see on mingi kindel seltskond, vaid teatudkonkreetne riskigrupp, kes käib kusagilööklubides, tantsivad seal ja tarbivadSuvetervitus toimetajaltTere sõbrad! Hoiad sedapuhku käes jubaneljandat OK numbrit. Sinu kooli on seevõib-olla jõudnud nüüd alles esimest korda,aga eks me püüa ikka enamate noortenijõuda. Ja miks siis? Ikka selleks, et öelda –parem on elada oma elu nii, et sa ei peaksmidagi homme kahetsema. Selle leheveergudelt saad lugeda inimestest, kes onoma elus juba palju saavutanud ja keskinnitavad, et oma elu eesmärkide kättesaamiseks on tervislik elu täiesti lahutamatukomponent. Pealegi teeb see elu lahedamaksja lihtsalt paremaks.Eks ole, sullegi on võib-olla jäänud mulje, etalkohol ja suitsetamine peab olema justkuilahutamatu osa ühe noore vaba-aja veetmisest.Mis noor sa ikka oled, kui sa neid kõiki ära poleproovinud? Ja no pidu tuleb ju ikka nii panna,et meri on põlvili! Aga tead mis? See on täielikjama. Sa ei pea mitte midagi sellist tegema.Olla noor tähendab olla liikuv, terve ja tugev.Alkoholil, suitsul ja narkootikumidel ei ole siinruumi.Paljud noored asuvad nende asjadegategelema, kuna nende sõbrad on seda eesteinud. Mis seal salata, me igaüks tahame juamfetamiine jne. Nagu mingisugusedsotsiaalsed heidikud. Aga nad on täiestitavalised inimesed meie keskelt. Konkreetseltisegi oma kodumaakonnas Raplamaal onolnud juhtumeid, kus koolide ümber ontiirelnud diilereid. See on meie kõigiprobleem, aga sellega ei tegelda piisavalt.”Tüütuid pealekäijaid, keda seltskondadesikka leidub ja kes napsust keeldujale aina väljavalada tahavad, pole Vaiko Eplikule suurt ettesattunud. “Selliseid juhtumeid on, agategelikult ma liigun suhteliselt suletudseltskonnas, oma tutvusringkonnas. Ja seegaeriti ma kusagile peolaua taha ei satuinimestega, kes mind ei tunne ja mupõhimõtteid ei tea. No ja ega siis hakata mulleka välja valama. Muidugi on mul endal olnudhetki, kus mu käsi automaatselt võtabõlleklaasi ja hakkab suule tõstma, enne kui mamärkan, millega tegu on. Aga need on puhtrefleksid, nii-öelda kehamälu. Ma ise sellekuuluda kuskile seltskonda ja kui selle nimelpeab tegema teatud asju… Vali siis paremseltskond. Mõtle oma peaga ja ära hakka omaelu rikkuma mingite muljete või arvamustepärast.Suvi on ilus aeg. Palju vaba aega ja päikepaistab ja vesi on soe – justkui paradiis. Naudiseda aega. Tunne elust rõõmu. Käi huvitavatelüritustel ja tegele uute asjadega. Aga küsi igaasja puhul – kas see tuleb mulle kasuks võimitte?Annan ühe konkreetse soovituse ka. Võtaosa ajaleht OK luulekonkursist. Ma tean, nüüdon kuskil keegi, kes ütleb: “Hehh, karsklased onmingid memmepojad. Nad luuletavad. Minaaga libistan Rocki ja sülitan naabrile pihku!”joogi järgi ammugi enam puudust ei tunne,kuid teinekord mu keha lihtsalt nagu isemäletab.”Vaiko leiab, et ükski aine ei tee ühestkiinimesest kedagi teist. “Aga see oleks jubaselline eksistentsialistlik jutt.”Küsimusele, millist tema lemmikjookivaruda, kui näiteks on külla oodata lauljaVaiko Eplikut, vastab ta lühidalt: “Vett.” Agakuidas oleks näiteks alkoholivaba õllega?“Milleks? See maitseb ju nagu kusi, milleksseda juua.” Ta ei joo enam ka kohvi, mis tallevarem väga meeldis ja mida ta lapsest saadikon joonud. “See ei meeldi mulle enamabsoluutselt. Hakkab vastu isegi. Eks see oleüks paras mürk. Üldiselt ma ei joo ka CocaColat, kuigi ma vahel libastun. Põhimõtteliseltei tasu juua, sest saasta on seal väga palju sees.Ma joon igasuguseid alkoholivabu jooke, midaon ju üpris lai valik.”Ära seda tegelast kuula. Noorus on aeg uuteksavastusteks. Sellisteks, mis teevad elupõnevamaks, huvitavamaks, paremaks. Leiaendale üks uus hobi ja kui sa seni pole kunagiluuletada proovinud, siis kord see ikka juesimene. Vaata äkki tuleb sama lahe kuiContra luuletus. Lõbu laialt ja siis ei ole aeganõmedusteks ning oma elu ja terviserikkumiseks. Pealegi saab parima luuletuseesitaja veel ka CD Playeri.Niisiis, ole terve ja ilusat suve.Lauri BeekmannAjaleht OK toimetajaOKle aine

Tüdruku mureOKle aineTüdrukteadis, mistähendabüheaegseltkedagi armastada ja samas vihata. Ta armastasoma ema üle kõige, sest kedagi teist tal eiolnud. Ja ta vihkas mõnel hetkel oma ema ülekõige, sest ema jaoks ei piisanud vaid temast.Emale oli vaja alati kõigepealt alkoholi.Ta ei teadnud, mis hetkel sai ta aru, etnende pere elab hoopis teistmoodi kui teisedpered. Sellest, et nende pere valitses seestpooltpidev kaos, ettearvamatus, pinge, kontroll ninghäbi. Ning sellest, et nende pere asjadest EITOHI rääkida väljaspool kodu. Korra ta üritas,aga teda ei usutud. Ei mõistetud, miks laps niijulm on ja valetab oma ema kohta. Seejärel eisuutnud ta enam kedagi usaldada.Pealtnäha olid nad justkui tavalineperekond. Aga õhtuti nuttis tüdruk ennastmagama, sest kartis, et ema joob ennastsurnuks. Seejärel pingutas aina rohkem, õppisparemini, lootuses, et äkki on ema siis temagarohkem rahul ega joo enam nii palju. Vahepealüritas ta emaga rääkida. Ema lubas joomiseisegi maha jätta. Aga seejärel hakkas hoopisoma pudeleid peitma. Kappidesse, nurkadesse.Ja tüdruk hakkas neid salaja tühjaks valama.See ei muutnud midagi. Tüdruk mõtles, et kuiema armastaks teda, jätaks ta joomise maha.Tüdruk ähvardas ennast isegi ära tappa.Ähvardas kodust ära minna. Hakkaskättemaksuks ema joomisele ise suitsetama.Võimalikult palju kodust eemal viibima. Ja isevahel alkoholi tarvitama. Teeskles, et ta ei hoolienam ema joomisest. Vahepeal oli tal nii kõrinielamisest ja pidevast vihast ning valust, ethakkas enda käsi lõikuma ja armistama. Taproovis ka erinevaid tablette süüa. Et saadamingitki tähelepanu. Et saada mingitki abi. Etmitte tunda ennast üksikuima inimesenamaapeal.Karin StreimannTallinna Ülikooli sotsiaaltöö 3. kursuse tudengÜhel päeval sattus tüdruk aga internetisleheküljele, mis oli tehtud alkohoolikutelastele. Seal oli kirjas, et on normaalnearmastada oma vanemaid, kuid vihata nendehaigust. Sest alkoholism on haigus. Inimesed,kellel on selline haigus, on kaotanud kontrollioma joomise üle ega ole võimelised ilma abitasellest loobuma. Samuti ei kontrolli nadpurjuspäi oma käitumist. Ja selle põhjustajaksei ole laps, ega alkohooliku elukaaslane, egakuri ülemus, ega ebaõiglased õed-vennad.Seda ei saa kontrollida ega ravida mitte keegiteine, peale alkohooliku enda. See ei olekellegi süü, keegi teine ei saa põhjustadahaigust nimega alkoholism.Tüdruk tundis, justkui oleks suur kooremtema õlgadelt maha võetud. Ta ei olnud üksi.Seal oli veel palju teisi lapsi ja noori, kellevanem jõi liiga palju ning seepärast vedas neidalt. Valetas neile. Käitus vahel hoolimatult.Süüdistas neid. Ning selle põhjuseks ei olnudnemad, vaid alkohol. Isegi tema enda klassisvõis peale tema olla lapsi, kelle ema, isa,vanaisa, vanaema, onu või tädi jõi liiga palju.Kõige tähtsam oli aga see, et ta leidis abi.Ta sai aru, et on veel palju inimesi, kes onelanud koos alkohoolikuga. Samuti oninimesi, kes lihtsalt on võimelised teda aitama.Ta leidis üles Al-Anoni lehekülje (www.hot.ee/alanon) ning sai rääkida inimestega, kes olidpärit sarnase taustaga perest. Samuti leidis taüles Tootsi toa sõbralikud töötajad(www.hot.ee/varjutoots/) ning Laste ja noortenõustamiskeskuse (http://www.noustamine.ee/). Ta sai aru, et kõigeolulisem on keskenduda iseendale ning mittepidada ennast vastutavaks vanema joomises.Ta õppis, kui tähtis on osata vahel ka endaleabi paluda ning seejärel seda vastu võtta. Taleppis sellega, et ei saa kunagi muuta oma emajoomist.Tere, kallid OK – Ole Kaine ajalehetoimetajad. Ma lugesin eelmist ajalehtesuure huviga, kuna minu arust on sealkäsitletavad teemad tänapäeva noorte elusväga aktuaalsed. Nii ma siis otsustasin teilekirjutada. Ma arvan, et minu kirja võibnimetada ka minu elulooks. See onmuidugi lühikokkuvõte. Olgu alustuseksöeldud, et ma olen 16aastane tüdruk.Ma sündisin küll Tartus, agategelikult me elasime ühesväikeses kohakeses (kohaegainimeste nimesid eimaini). Ma elasin sealkoos oma ema javennaga. Minuema ja isalahutasid jubaenne minu sündi,kuna isa oli joodik.Nii et ma ei olesiiani oma isanäinud. Mu isal pidi olemaveel 18aastane tütar ehk siis minupoolõde. Me elasime selles kohasneli aastat.Me kolisime emaga ühe emapeigmehe juurde, kes elas meievanast kodust umbes 200 kilomeetrikaugusel. Mu vend oli siis14aastane, tema läks vanaemajuurde, kuna mu ema ei saanudtemaga enam hakkama. Nimelt on muvennal skisofreenia. Praegu elab tahooldekodus, kus me teda vahetevahelvaatamas käime. Ema sõbra juures elasimeainult kaks aastat, kuna tuli välja, et katema on joodik. Seejärel kolisime emagajärgmisse kohta. Esimeses elukohas käisinma lasteaias ja nüüd, uues elukohas, läksinviimasesse rühma. Pärast seda läksinkohaliku kooli 1. klassi. Kui ma sain sellelõpetatud, kohtus ema uue mehega. Pärastkahte seal elatud aastat kolisimegi selle uuemehe juurde elama.Selles kohas elasime kaks ja pool aastat,aga seal elamine oli täielik põrgu. Tulivälja, et ka see mees on joodik. Alguses olikõik korras, paar napsu elab üle, aga asi läksjärjest hullemaks. Toimusid mitmenädalasedjoomingud. Pidin tihti ööbima naabritejuures, kuna tema külaliste lärm ei lasknudmul õppida, rääkimata magamisest. Vahepealpidin ma lausa orbudekodus elama. Siis emaotsustas, et nüüd aitab, me läksime emaendise mehe juurde tagasi. See mees elashoopis teises Eesti otsas. Kui olime seal nädalaega elanud, siis see mees, kellejuurest olime just äratulnud, tuli ja otsis meidüles. Ta palus andeksning mu ema andestastalle. Kolisime tagasi,aga kõik hakkas varstijälle otsast peale:joomingud joominguteotsa. Ta muutus purjuspeaga tülinorivaks. Mahakkasin talle tavaliseltvastu ning tema lubasvastutasuks mind läbi seinalüüa ja igasugu muidjubedusi teha. Ta rääkismulle kogu aeg, et minaolen süüdi, et tal onminu emagaprobleemid. Ükskordpurjus olles viskas tameid emaga välja.Elasin mõnd aegaorbudekodus. Siis läksime emaga seal lähedalasuvasse väiksesse linna elama. Käisin suureslinnas koolis kuus aastat, siis pidin minemahalva käitumise pärast teise kooli. Seal käisinkaks aastat, kuni see sai lõpetatud. Nüüdalustasin uut kooliaastat uues koolis.Ma võin öelda, et see on väga jube, kuipeab kogu aeg kolima ja leidma endale igakord uued sõbrad. Praegu oleme elanud selleskohas viis aastat. Aga mu kirja point olitegelikult see, et ma ei hakka kunagi ennastpurju jooma ja pean jookide arvelt vägarangelt piiri. Iga nädalavahetusejoomingukaaslast minust kindlasti ei saa…AnnabellaJoomise asemel liikuma!Mul on elavalt meeles vestlus kahe 13-14aastase poisi vahel, mida juhtusin bussispealt kuulma. Jutt käis loomulikultpidudest, vägijoogist ning kõige selle vahelenii palju roppe sõnu, mida mina nendevanuses polnud kuulnudki. Mõlemadhooplesid ärajoodud alkoholikoguste ja selleuimas korda saadetud “mehetegudega”. Muloli kibe kiusatus pöörduda poiste poole jaKristiina KivilaanGustav Adolfi Gümnaasiumküsida, kas see kõik muudab nende eluparemaks või õnnelikumaks? Kas tõesti onsoov muretust lapsepõlvest nii ruttuvabaneda?Mis siis ometi ajendab elujõulisitulevikuloojaid üha varasemas nooruses kättpudeli järele sirutama? Kas igavus, ahvatlusvõi võimaluste puudumine paremaksajaveetmiseks? Esialgu on kindlasti suuruudishimu proovida niivõrd meelitavat,kuid ometi keelatud vilja. Arvatakse, etselles peitub võimalus tunda ennasttäiskasvanumana. Suurt mõju avaldabkindlasti reklaam. Kaubanduskeskustestorkab teravalt silma alkoholilett, mistihtipeale hõlmab suurema pinna kuiükskõik mis toiduaine või tarbekaup.Pudeleid on erineva kuju, värvi jasuurusega ning etiketid neil lausa kutsuvadproovima. Samamoodi teeb oma töötelevisioon: ei möödu ühtegi reklaamiapusi,näitamata siidrit, õlut või kangemaid jooke.Kuid regulaarse alkoholitarbimise põhjuson sügavamal. Selleks et huviringist osavõtta või aktiivselt spordiga tegeleda, onpeale tahtmise ja ettevõtlikkuse vaja karaha. Mitmelapselised perekonnad ei suudaoma kasvandike eest maksta treeningutetasu, mis tihtipeale küünib kuus viiesajakroonini ja isegi üle selle. Erinevatekehaliste tegevuste harrastamiseks onparaku vaja vahendeid, mille ostmiseks eileita pere kassast vajalikku summat.Noored, kellel need võimalused puuduvad,leiavad lihtsama ja odavama viisi,sisustamaks vaba aega - kamba pealesaadakse ikka joogiraha kokku ja igavusmõneks ajaks peletatud.Sageli juuakse meeleolu loomiseks võiprobleemide uputamiseks. Kuid ükskimeelemürk ei lahenda südamevalu, vaidvastupidiselt süvendab seda. Mingil hetkelvõib meel tõesti rõõmsam olla, kuidjärgmisel päeval tuleb edasilükatudmuredele siiski otsa vaadata ning siis paistabkoorem veelgi raskem olevat.Kuna alkoholiprobleemi noorte hulgasignoreerida pole võimalik, tuleks pidevaühelaadse arutluse asmel nende tähelepanujuhtida hoopis millelegi kasulikumale -näiteks avada silmad looduses peituvatelesportimisvõimalustele. Mõttetu ajaviitmiseasemel võiks tegeleda enese arendamisegavõi organiseerida sõpradega rattamatke.Natukene fantaasiat kasutades leiabvõimalusi väga palju.

Kui tahad midagisaavutada, pead olematöökas ja järjepidevSaage tuttavaks: kõrvaloleval pildil on Ott Kiivikas. Ta on 6kordne EestiAbsoluutne meister kulturismis. 4.-7. novembrini aastal 2004 Moskvastoimunud 58. amatööride maailmameistrivõistlustel kulturismis saavutasOtt Kiivikas kuni üheksakümne kiloste meeste kategoorias viienda koha.Mis on teinud teist Eesti musklimehenumber üks?Ma arvan, et eelkõige sihikindlus ja töökus.Ja ka see, et kui ma hakkasin seda ala tegema, eipannud ma eesmärgiks, et ma pean aasta pärastolema tugevaim. Ma arvan, et see on peamineviga, mis noored ja mõnikord ka vanemadteevad: nad seavad endale liiga kõrgedeesmärgid. Peab ikka samm-sammult minema.Need sammud said järjest paika pandud jateadmisega, et kulturismi saab teha kõrge eani.On vaja osata aega planeerida ja teisest küljestoskust oma aeg ära oodata. Üleöö ei muutumidagi. Kui keegi läheb spordisaali harjutama jatahab paari kuuga midagi saavutada, aga näebsiis, et midagi ei muutu, lüüakse käega.Kas teile on midagi sünnipäraselt kaasaantud, mida teistel ei ole?Kindlasti peab midagi olema. Fakt on see, etkriteeriumid on nii karmid, et kui loodus sinuvastu armuline ei ole olnud, siis lihtsalt ei olevõimalik tippu jõuda. Samas, kõik, mis masaavutanud olen, on rangelt reeglite järgimisetulemus. See on minu puhul kompenseerinudselle, et ma nii andekas ei ole.Kuidas sellel spordialal meelemürkidegalood on?Selge on see, et igal spordialal on nendegategemist. Mõni atleet teeb võistlustel kardinataga suitsu. See on mulle arusaamatu. Kuiinimesed teevad tippsporti, milleks siissuitsetada on vaja! Alkoholi juuakse ka, kuidmitte lava taga. Suitsetamist tuleb kulturismisette.Minu arusaam spordi tegemisest on ikkagisee, et suitsu ei peaks tõmbama, olen ise sedaeeskuju järginud. Kui ma mõnele noorele,kellele ma eeskujuks peaks olema, linna pealvastu tuleksin ja suitsu tõmbaksin, ei käiks seekokku. Mina oleksin küll pettunud, kui näiteksAndrus Veerpalu tuleks vastu ja tõmbakssuitsu. Ma vaataksin, et mis jama see on. See eikäi spordiga kokku. See ei käi lihtsaltspordieetikaga kokku.Paljud noored ütlevad, et nad hakkavadseltskonna pärast jooma või suitsetama.Mina jätsin suitsetamise maha 12 aastattagasi, kui ma hakkasin kulturismiga tegelema.Huvitav vestlusring amazon.ee foorumisThunder: Kas olete täheldanud, et regulaarne treening vähendab “isu” tarbidaalkoholi. Ise olen aasta jagu käinud regulaarselt jõusaalis ning viimased pool aastat onalkoholi tarbimine muutunud vastumeelseks. Kui enne oli nädala lõpus ikka mõte, etteeks mõne dringi, siis viimasel ajal kohe ei lähe mitte.TANK: Olen ise ka sama asja pannud tähele...Nüüd on vahel tegu, et ennast mõnelt joomingult ära rääkida... Absoluutselt vastumeelneon.Harjutaja: Olukord on täpselt sama. Enne ülikooli minekut tegin kõvasti sporti ja eijoonud üldse. Ülikooli astudes jäi sport pooleli ja sai joodud meeletutes kogustes. Pealelõpetamist hakkasin uuesti sporti tegema ja mingist hetkest hakkas purjus olek täielikultvastu. Nüüd, peale ülikoli lõppu olen trenni teinud jälle umbes 3 aastat, sellest viimased 2pole üldse alkoholi tarbinud. Isegi väikestes kogustes ei meeldi.Kame: Iva selles, et kui inimene treenib regulaarselt suure koormusega siis ta ei suudaseda teha, kui tal pohmell on! Endal sama asi, et ei saa peale joomist hästi trenni teha jasiis jääb see asi suht ära.Tsaar: Tõesti huvitav tähelepanek. Olen ka enda juures sama asja täheldanud viimaselajal. Kuidagi ei taha jooma hakata, teades, et järgmine päev on trenni mõttes sama hästikui nullpäev! Ja kui mõtled mitu trenni jääb aastas läbude pärast ära, siis oi oi oi...Võiksin olla juba poole suurem.Thunder: Mul endal sama mõttekäik - seoses tööga tuleb palju üritusi, kus saakskorralikult napsi võtta. Siis aga hakkad mõtlema: “Ok täna panen tina, homme nullpäev,trenn jääb ära, ja kuna täna niikuinii trenni ei saanud teha seoses toimuva üritusega, siistuleks juba pikem paus sisse.”Kurupt: Minu sõnad! Nii ta on, et jooma ei kipu. Mina põhjendaks seda sellega, et kuiikka oled endale mingid eesmärgid seadnud ja püüdled nende poole (antud juhul jõu jalihasmassi suurendamine), siis püüad hoiduda kõigest, mis seondub nende eesmärkidemittesaavutamisega. Alkohol on muideks ikka üks täiesti rõve asi, mis rikub kõik ära! Niiet valige ikka sport ja alkoholile öelge raudne EI!Tagantjärgi mõtlen, et tegin suitsu tegevusetusepärast. Oli vaba aega, jõlkusime niisama ringi ja siishakkasime ka suitsetama.Praegu on muid asju nii palju ja seepärast nooredei tegele spordiga, noor ei pea õue minemagi, ta saabarvuti taga kõik kätte. See tõmbab tähelepanuspordilt ja terviselt ära.Mis teeb mehest mehe?See, kui sa oskad energiat ja jõudu suunata. Matean ise seda aega, kui oli tahtmine otsida konflikti jakaklemist, kuna puudus võimalus näidata omatulemust mujal. Oli tahtmine näidata, et ma olen kamidagi. Kui ma hakkasin spordis midagi saavutama,siis nägin, et on olemas teine väljund. Kui ma tõstanõhtuti rauda, võtab see stressi maha ja ma ei peakellelegi midagi tõestama. Ma teen seda saalis ja kestahab, tuleb-vaatab, mida ma suudan. Pigem on heasee, kui suudetakse konflikte muul moel peale jõukasutamise lahendada.Et poisid püüavad nii mehed olla, on kuidagiarusaadav, aga statistika näitab, et ka tüdrukud ainarohkem suitsetavad ja tarvitavad alkoholi. Sellegakaasneb siis ka vägivallatsemine.Ausalt öeldes seisan kümne aasta pärast ise samaprobleemi ees, mu tütar on praegu kolmene. Etpoisid nii kraaklevad, on, jah, kuidagi mõistetav, agaet naised nii üritavad silma paista, et nadvägivallatsevad või teevad muid lollusi, sellest mameesterahvana aru ei saa. Aga ega neil selles vanusespoistest rohkem midagi kõrvade vahel pole. See onarusaamatu küll, miks tüdrukud ja naisterahvad niikäituvad. See on vist hetke emotsiooni küsimus,puudub oskus oma emotsioonidega toime tulla. Sedapeaks kuskil õpetama, aga palju need noored ikkaõppida tahavad. Eks elu õpetab siis.Noorte jaoks ei ole vist tervise küsimus niioluline.Tõenäoliselt küll. Piisab sellest, kui poes vaadata,mida noored ostavad. Nende teadmised tervisest onnull. Kooliprogrammi võiks kuuluda tervislikutoitumise põhialused. Ka vanemad ei oska süüa. Kuitoituda tervislikult, annab vältida haigusi. Saab säästaraha ja aega, kui arsti juures ei pea käima. Inimesed eiteadvusta seda endale. Kodusest kasvatusest hakkabkõik pihta. Kui seal on eeskuju nullilähedane, kusnoor siis õpib? Ja kui koolis ka ei õpetata, siis…Ma ei ole elus ühtegi narkootikumi tarvitanud.See on põhimõtte küsimus. Minumotivatsioon on hoopis teised asjad.Sattusin internetis ühe foorumi peale, kusnoored kulturistid jagasid oma mõtteid. Nadütlesid, et spordiga tegelema hakates kadushuvi alkoholi järele.See ala ei vaja keskendumist ainulttreeningu kestel, vaid ka muul ajal. Kui mavaba aja raiskaksin sellele, et ma ei vaata,kuidas ma söön ja hakkan jooma, siis maraiskan ennast. Varem või hiljem peabotsustama, kas ma jätkan ringituuseldamist jajoomist või muudan oma eluviise ja hakkan siisnägema, et trenni tehes muutun tugevamaks jajaksan hoopis enam. Ning see on hoopismidagi enamat, kui sa saad täis peaga kellelegikere peale anda. Kindlasti see distsiplineerib jainimene näeb, et kogu arengu taga ontervislikud eluviisid.Mis on toidulisandid ja mida needaitavad?Ma saan oma sporditegevust toetadasellega, et müün Eestis toidulisandeid.Osaühing Robocop on selle firma nimi. Meoleme ka ise kõige suuremad tarbijad. Selge onsee, et ükskõik mis spordialal, isegi mittetippspordis, vaid ka tervisespordis, võikskasutada toidulisandeid. Toidulisandisse onkomplekteeritud kõik ained õiges vahekorras.Me ei pea ära sööma kilo liha, et valku kättesaada. Kõik need ained imenduvad kiiremini jaorganism taastub kiiremini. Need on samadained, mis tavatoidus, aga inimesed ei söötavatoitu õigesti.Kui meie firma ainult tippsportastest elaks,oleks see ammu surnud. Meie lisandeidtarbivad ka tervisespordiga tegelevad inimesed.Inimesed ei saa sageli aru, et kui nad tahavadtervislikult elada, siis ei piisa ainulttreeningust. On vaja ka tervislikult toituda.Kui mul on näiteks bensiinikütusega auto jama valan sinna iga päev midagi erinevat sisse,siis see auto ei sõida. Inimene peab kaühtemoodi terviklikult ja tervislikult elama.Ott Kiivikasega vestles Lauri Beekmann

Sport ja alkohol ei lähe ju kokku!OKle aineTekst: Rauno VeriTarmo AltVanus: 39Sünnikoht: PaideHaridus: KeskTöö: Paide SlaaviGümnaasium, õpetaja, MTÜKarateklubi TÄHT, treenerPere: Abikaasa Ingrid, poegIvar, koer DorisSina ja alkohol?Kala mulle ei maitse, kala ma ei söö, õlumulle ei maitse, õlut ma ei joo. Sünnipäevaltervitusklaas. See on kõik. Mul ei ole selleelamuse järele vajadust.Miks olla kaine?Ma usun, et kainel inimesel on see eelis, etta teab, mis toimub, ta näeb, ta kuuleb ja saabaru, ja mäletab. Ja saab mälestust kasutada,taastada, et ennast hästi tunda, kui on halbmälestus, siis midagi sellest õppida.Sport ja alkohol?Need ei lähe ju kokku. Kaine inimene onarutlev, ta juhib ennast: kui sa tahad juhtidakedagi teist, siis sa pead juhtima kõigepealtiseennast. Sa pead igas mõttes kaine olema.Sportimine pole ainult püüdlemine rekordipoole, vaid oskus kontrollida ennast ja omavastast. Suunata vastast, et saavutada edu.Kas karskus saab olla eesmärk omaette?See on nagu raha, selle peale astudes ulatunma millenigi. Kainus on sama asi: sa suudadainult selle kaudu eesmärkide poole liikuda.Sa pead oma teed teadma. Kui sa oledenesekontrolli kaotanud, siis sa ei tea, kus saoled ja mida teed.Kuidas leida tarbimismentaliteedipealetungis “oma tee”?Kõik saab alguse kodust,palju asju pannakse meissesiis, kui me oleme pärisväikesed. Igal juhul peabinimene seadma eesmärke,siis tuleb nende poole kaliikuda. Kui on trenn, siispole pidu. Kui sa tahadmingi eesmärgi püüelda, siispead oma mina hoidma.Kuidas grupiga konfliktivältida?Mingist hetkest kannabjärjekindlus suhtumistmuutma, seda austatakse.Kui sa ei lase ennast loppida,siis sind hakatakse pikapealeaustama.Tarbimismentaliteedis onoma näo hoidmine lihtsam,kui kodust on põhimõttedkaasa saadud. Siis julgebinimene jääda tegelikultiseendaks. Kuidas ma siistegelikult käitun ja väljanäen, on küsimus, mittekuidas peaksin teiste arvates.Kuidas saad üle hirmustüksi olla?Üksi on tegelikult heaolla. Ma julgen väita, et seeon hea. Sa ei pea suhtlema,üksi saab ka mõtelda. Alation kusagil mõni teine samasugune, kes julgebloomuselt enda moodi olla. Kes tahab ja julgebmassist erineda. Kui sa teed selgeks, kes on sinupäris sõbrad, siis on lihtsam olla. Enesekindlusvõimaldab olla üksi, olla väljatõukamisetundeta.Kuidas üksi mõjutada otsuseid, mis elusuunavad?See on keerulisem, millegi saavutamisekspead sa ikka teistega rääkima. Kui sul onenesekindlus ja kaine mõtlemine, siis sasuudad oma mõtteid kaitsta. Kaselluviimine õnnestub või mitte, sõltubsinust. Ideede hind on ka küsimus.Mis hind sinu mõtetel on?Olen neid ka niisama ära andnud.Nüüd hakkab mulle tunduma, et mõnimõte tuleb endale jätta. Mitte et ta jääkskellegi teise riiulile. Milleks asjatult väljavisata?Kui hea mõte jääb ellu viimata?Ma ei ole ainus tark inimene maailmas.Igal asjal on mingi põhjus, võib-olla oli aeglihtsalt vale. Suusavõistlust näiteks ei saasuvel korraldada. Mingid asjaolud ei langekokku, midagi jäi arvesse võtmata. Sedatuleb mõista ja tunnistada.Miks on pere tähtis?Noored “käivad” üksteisegaliiga palju. See tähendab, etliiga kergesti luuakse suhteid.Ja visatakse kõrvale. Kui sapere lood, siis see ei tohi olla“käimise” koht. Sa ei saa selleinimesega “ära käia”. Sa peadtundma ennast ja seda inimest,kellega sa pere lood. Päris paljuebakindlust tuleb sellest, etperedes pole kindlust. Lapsejaoks on see ebakindluseallikas, noored kritiseerivadoma vanemaid ebakindluse jamõistmatuse pärast. Vanemadei hooli ega annakindlustunnet. Kui valitekaaslast, valige põhjalikult, tesaate sama hea kaaslase, kuimina olen saanud.Tarmo Aldiga käisvestlemas Rauno VeriTsitaate Tarmo Aldi kohta:Ahto Salum, klassivend Paide1. Keskkoolist.Tarmo on alati olnudspordimees, kooliajastsiiamaani. Ta on alati kõikepõhjalikult võtnud, onsuusatanud ja loomulikultkarated ka teinud. Tänuspordile jäi mitmetestkooliasjadest ka kõrvale,kuna tegi juba siis isepoistele trenni.Lea Kullerkupp, Tarmotrennis käiva poja emaTarmo on poiste jaoks vägamehelik eeskuju. Treeningudei ole mitte lihtsaltfüüsiline ettevalmistus,vaid tähtis on ka see, midata vaimselt annab, lisaksfüüsilisele. Tarmo õpetabenesekontrolli jakaalutletud otsustelangetamist, sellepärastkäibki mu poeg VirumaaltKadrinast Järvamaaletreeningutele.Gert Teder, endine õpilaneTarmo on minu hea sõber. Taon olnud mu treener jaeeskuju. Olen temalt õppinudväärtushinnanguid, vanematestinimestest lugupidamist,samamoodi heatahtlikkusuhtumist endastnõrgematesse. Tarmo motovõiks olla, et parim võitluson see, mis jäi pidama, tulebolla mittekonfliktne.Tegudele peab eelnema kainearutelu.Andres Haamer, tuttavskaudiliikumise käivitamiseajastTarmo jaoks on oluline asjumõista ja südamega nendejuures olla. Ta tahab jäädaiseendaks ja olla keegi, jaolla lõpuni aus. Ta eiaktsepteeri kiustaustelejäreleandmist, kasuitsetamine skautide seasoli tema jaoks põhimõtete jategelikkuse konflikt.

Skaudid õpivad igas olukorras hakkama saamaKellega on skautide näol tegemist? Kastegu on pioneeride järglastega?Aat Sarv: Võib ka nii öelda, et nad onkuidagi pioneeridega seotud. Ideoloogilisedpõhjad on teised, aga palju asju võtsidpioneerid üle skautidelt. Kas või see kutsung,et ole valmis, see on vana skautide kutsung.Looduses hakkamasaamine ja enesegahakkamasaamine – pole vahet, kas õpid sedapioneeri või skaudina.Mida skaudid teevad?Et noortele silma jääda, on meil põnevadtegevused, seikluslikud ja rahvusvahelised;enesega toimetulemine, paljudegaläbikäimine ja muud sellised põhisuunad.Meil on konkreetne programm omaetappidega. Esimesel etapil õpime, kuidasiseendaga hakkama saada, kuidas ennastõigesti riidesse panna, toiduga hakkamasaada, välitingimustes hügieeniga toime tulla.Püüame võimalikult palju looduses olla.Õpime, kuidas ootamatutes olukordadeshakkama saada.Teine etapp on teistega läbikäimine.Kõigepealt kõige lähemate sõpradegaläbikäimine, et sõpradega tülli ei läheks.Lähisuhted kõigepealt. Seepärast ongiskautluses salgasüsteem, õpitakse omasalgakaaslasi tundma.Kolmas samm on vastutustundekasvatamine. Kui oled saanud mingiülesande, pead selle ka läbi viima. Kuiesimesed kaks astet on saavutatud ja suudadteistega oma salgas toime tulla, siis liigumesinnapoole, et ka väljaspool oma salkaantakse raskemaid ülesandeid.Järgmine etapp on kohusetundekasvatamine: ma tulen ise selle peale, et miskivõiks minu ülesanne olla ja täidan selle. Selleetapini jõudmine nõuab aktiivset tööd jaigaühega isiklikku tegevust, et neile tegevusipakkuda.Ega skaudid vist palju kuskil siseruumisei viibi?Käime metsas matkadel. See sõltub paljutegijatest ja juhtidest, kui palju on võimalikseda teha. Skautluses on deklareeritud, etvõimalikult palju tegevust oleks vabas õhus.Tänapäeva noorte ootused onekstreemsuse suunas. Kõik tahavad midagipõnevamat kui tavapärane hall elu. Küllap onpaljudele linnanoortele ekstreemne juba see,kui saab päev otsa looduses olla. Ma tahaksinseda juurutada, et see oleks pigem loomulikja tavaline tarve minna välja ja saada sealtjõudu. Üks oluline eesmärk on õppidaeriolukordades toime tulema ja ka teistelekasuks olema.Kui regulaarselt te väljas käite? Mil moelteie tegevus jaguneb?See võib ringkonniti väga erinev olla,kuidas üks või teine juht oma tegevustsuudab korraldada.Kohilas olemeküllaltkiõuesõbralikud. Käimepalju rohkem väljas,kui sees viitsimeistuda.Sellel aastal olimeil uus võimalus,mida varem ei oleolnud: siin valmis uusspordisaal, olemeskautidegareserveerinud endaletreeninguaja, et saakstalvel regulaarseltliigutada. Mulleendale meeldis sealväga ja noortele ka.Käisime seal kakskorda nädalas.Seetõttu oleme seltalvel veidi vähemväljas käinud.Kas skaudid on ainult poisid?Ei ole, meil on ka tüdrukuid. Samamoodion gaididel kombeks ka poisse liikmeks võtta.Meil Kohilas on suurem osa liikmetestpoisid. See on võib-olla üks meie eripära. Eksnad ise on üksteist kaasa tõmmanud ja eksneed tegevused on tinginud selle, et meil onnii palju poisse.Kas teie uksedon avatud onkõigile?Uksed on avatudkõigile, aga see eitähenda et meileeltingimusi pole.Meil peab andmaskauditõotuse. Alla11aastasted peavadandmahundulubaduse. Seeeeldab, et noorvõtab mingidkindlad hoiakud jadeklareerib omakaaslaste ees, etpüüab nendest kinni pidada.Tõotuse peamine sisu on täitaskaudiseadusi. Need on igaühel kirja pandudja peaks enne tõotuse ütlemist peas olema.Need on mõnes mõttes sellised moraali- jaeetikapõhimõtted. Need on võimalikultlihtsaks tehtud, et need hästi meelde jääksid.Reeglid võivad paikkonniti ka erinevad olla.Me nimetame neid seadusteks.Seaduste olemus on tegelikult siht, kuhujõuda. Meil on skaudi raudsed seadused, etskaut on hoolas õppija, skaut on karske jaskaut ei suitseta. See ei tähenda, et kui saneid ei täida, siis sa ei kõlba sellesseorganisatsiooni. Nende seaduste mõte on see,et meil on ees visioon, kuhu tahame jõuda.Lõpptulemus on selgelt sõnastatud. Skaut onusaldatav, sõbralik ja nii edasi.Kas teie töö kannab vilja, kas skaudidsuudavad seda tõotust täida?Me ei tea, mis neist noortest siis olekssaanud, kui nad ei oleks skaudid.Loomulikult ma arvan, et sellest tööston kasu. Mind ennast on see töö küllmuutnud. Ma olen ka püüdnud täitaneidsamu seadusi ja teha neidsamutegevusi. Ronida mööda sedasamatreppi. See on mulle kasulik olnud.Soovitan teistele ka.Skaut on karske ja skaut ei suitseta.Kui oluliseks sa neid asju pead?Keskmise noore jaoks on loomulik, etpeol proovitakse õlut ja tehaksesuitsugi.Need seadused peavad olemaskaudiseaduste hulgas. Need onloomulikud eesmärgid. On loomulik,et iga noor katsetab piire. Nooreinimese ülesanne ongi oma piiridetajumine. Meie organisatsioonieesmärk on aga aidata skaudil katsetadapalju muid piire: kui kõrgele mesuudame ronida, kui kaugele suudamekäia, kui palju suudame joosta, kuidassuudame suhelda. Ei ole ainult see, kuipalju ma juua jaksan või ilmaköhimata suitsu tõmmata.Kui inimene saab täiskasvanuks jaendale perekond luuakse, saab iga noor aru,et need asjad ei käi eluga kokku. Oluline on,et see arusaamine jõuaks varem kohale.Kas karskusvanne on noortele kohustusvõi pigem loomulik tagajärg skautluses, talon alternatiiv muude tegevuste näol olemas.Me loome võimaluse viibida seltskonnas,kus ei mõelda päevast päeva nendele asjadele.Skaudiüritustel me ei joo alkoholi egasuitseta. See on meie põhimõte. Kui kaaslastering on skaudid ja me oleme koosvõimalikult palju, siis, ma leian, on sellestjuba palju kasu. Me suudame luua noortelevõimaluse olla seltskonnas, kes ei joo alkoholija ei suitseta.Kas skaudijuht ise on karske skaut?Ma ei ole kogu aeg skaut olnud, aga mapüüan seda seadust järgida nii skaudiüritustelkui ka väljaspool seda. Viis aastat olen sedaseadust järginud.Miks hakata skaudiks?Kindlasti ei ole skautide hulka jõudminelihtne. Esiteks ei ole skautlus üle Eestiühtlaselt levinud. On piirkondi, kus onrohkem üksusi, on maakondi, kus neidpraktiliselt ei olegi. On olemas ka teisiorganisatsioone, kes põhimõtteliselt toimivadsamade seaduste järgi: noorkotkad, gaidid.Nad on erinevalt levinud, vastavalt juhtidele.Igas vallas on nende inimeste hulk, kesnoortega tegelevad, suhteliselt väike. Me eikonkureeri üksteisega, on piisavalt ruumi,kus tegutseda.Nii nagu noortetöös ikka, sõltub seejuhtide olemasolust ja nende aktiivsusest.Skautlikud organisatsioonid on omapõhimõttelt vabatahtlikud. Juhid onvabatahtlikud tegijad. Kui palju on tänapäevaühiskonnas inimesi, kel on aega tegeledavabatahtliku üritusega, on ise teema.

“Kuidas elust rohkem rõõmu tunda?”Koolivaheaja neljapäevasel päeval, 24. edasi oma kogemusi. Hiljem liitus meiega ka endale siit meelde jätta.koolituselt meelde jäid:märtsil käisid Ülenurme Gümnaasiumis I. Pertelson.Esinejad demonstreerisid ka moodust, “Pole tähtis, kes sa oled, pole tähtis, kes sa(Tartumaal) Aivar Haller ja Indrek Pertelson. Aga kuidas siis ikkagi elust veel ja veel kuidas saab kindlaks teha, kui kindlad ja olid - tähtis on see, kes sa tahaksid olla!”Kohtumisel õpetajate jajulged me oleme“Kõik siin maailmas on suhteline ehkõpilastega arutletiteemal kuidas elustrohkem rõõmu tunda.Lisaks tegi I. Pertelsontoreda tunninoorematele huvilistele.Ma usun, et I.Pertelson ei vajatutvustamist, kuid A.Haller küll. Aivartegeles 15 aastatvõistluspordiga, ollesüks paremaidtõkkejooksaid Eestis.Viis aastat pidas AivarnäitlejaametitVanalinnastuudios ningoma otsustes, misaitavadeesmärkidenijõuda. Selleksandis A. Hallerõpilastelevibunooled, milleüks ots tuli pannakõrisõlmele jateine ots seinale,paralleelselt maaga.Järgnevalt tuliastuda üks jõuline(otsustav) sammseina poole jasamal ajal mõeldaoma eesmärgileoli West Sportning purustadakaupluseketi üks asutaja, omanik jarohkem rõõmu tunda? Kõik peitub ju ikkagi nool. Selle julgustükiga said meie seast suhtumisest sõltuv. See, mis on ühele halb,arendusjuht. Praegu on 43-aastane Aivar inimestes endis, inimeste suhtumises, hakkama kaks enesekindlat noormeest. võib teisele hea olla.”Haller Vain&Partnerid juhtimiskonsultant. hoiakutes ja tahtes. Selles, kuidas inimesed Kõige rohkem meeldis õpilastele A.“Igas inimeses on olemas kaks hunti - kuriSamuti aitas ta kaasa I. Pertelsoni ja J. ennast maailmas näevad, kui optimistlikud Halleri ja I. Pertelsoni lihtsus, avatus,ja hea hunt. Mõtle, kumba hunti toidadJaansoni olümpia-ettevalmistusele.nad on ja selles, kas nad usuvad endasse või sõbralikkus ja positiivne ellusuhtumine. sina!”Kõigepealt toimus koolitus õpetajatele, mitte. Sageli inimesed ei tunneta, millist Meeltesse jäid kõlama nende öeldud laused ja “Usu enda sisse ja tunne oma loomingusthiljem õpilastele. Samal ajal, kui I. Pertelson võimu ja võimalusi nad oma sõnades ja noole-nipp. Iga soovija sai kaasa ka I.ehk elust rõõmu!”väikestele poistele ja tüdrukutele spordi tegudes võivad omada. Suhtumine endasse ja Pertelsoni pildi autogrammiga. Koolitus olikasulikkusest, ausast mängust ja oma alast ellu on liialt negatiivne ja seda tuleksväga õpetlik, huvitav, meeldejääv jarääkis ning toredaid mänge õpetas, andis A. parandada. Teemat käsitledes esitas A. Haller mõtlemapanev.Ly Looga ja Mariliis Hänilane 11 bHaller gümnasistidele ja põhikooli õpilastele oma elumoto: “Kui kardad – ära tee, kui teed Veel mõned mõtteterad, mis selleltÜlenurme Gümnaasium– ära karda”. Sellise põhimõtte võiks igaüksSee on nüüd tihedalt seotud eelmiseleheküljega. Skautlusest ühsõnaga.Rainis Venta on ka skaut ja temavastabki allolevatele küsimustele.Miks ja kuidas sinust skaut sai?Kogu minu lapsepõlv oli väga skautlik, jättes kõrvaleorganisatsioonilised kuuluvuse küsimused. Omasõpruskonnaga põnevalt aega veeta ja vaimselt ningfüüsiliselt areneda - see ongi skautlus. Organisatsioonigaliitumine toimus samuti kambakesi: Tallinnast Kohilassetulnud skaudijuhid moodustasid kuulutuse peale kokkutulnud poistest ja tüdrukutest skaudisalgad. Meieesimese lipkonna nimeks sai “Metsavennad”, kuigiilmselt oleks päris hästi sobinud “Nukitsamahed”.Skautlik organisatsioon avas palju uut põnevat tegevust:esimesest suvelaagrist võtsime osa 1998 Nõval. Teine,kus me ESÜ peaskaudlile Kristjan Pommile pidulikkuskauditõotust andsime, oli Ülenurmel 1998.Mida sa oled skautlusest enda jaoks saanud?Seda on esiti ääretult raske kokku võtta. Ilmselt saantuua välja kolm peamist tasandit. Esiteks skaudiealisenapõnevad suved ja tohutul hulgal häid sõpru. Kogu asjaga seondub sügav inimlik positiivnekogemus. Ilmselt see on lapse jaoks eriliselt oluline alus. Teiseks, vanemskaudieas pakkus japakub edaspidigi uutele kaaslastele lisaks võimete proovilepanekut ja arengut. Vanemskaudikogemused seonduvad eelkõige ekstreemsuse otsingutega, seejuures mitte ohtude tähendusesvaid nendest jagusaamise tähenduses.Kolmas tase, mis ilmselt mitte kunagi ei ammendu, on juhikogemus, vastutuse,organiseerimise ja ettevõtlikkuse lõpmatu pagas.Seega kokku oleme skautlusest saanud eluterve noore inimese arengu.Skaudid tõotavad olla karsked ja mitte suitsetada. Miks selline karske eluviis sinu meelestnoore jaoks oluline peaks olema?Skautliku liikumise kontseptsioon on väga inimlik - see lähtub soovist elada täisväärtuslikkuelu. Enese täiesti asjatu lammutamine ja kulutamine ei lase tunda elust aktiivselt rõõmu.Skautlikus liikumises seda tõotatakse, kuna see on traditsiooniline ja loob skautliku ühiskonnakultuuri. Aatiga leidsime mõni aeg tagasi, et skautlikud tõotused on selle kontseptsioonilühikesed ja selged väljundid, millest igal inimesel on kerge kohe aru saada. Hilisemaelukogemuse lisandumisega ei olegi vaja enam just tõotada.Mida sa arvad Aat Sarvest?Üsna raske kokku võtta. Erakordselt liikuv ja vaimne inimene. Kerge on sünergelise koostöösaavutamine. Täiesti professionaalne skaut ja skaudijuht. Vaieldamatult elukutselineloodusemees. Peale kõige on ta väga tore sõber.Külaskäik Tartu Ülikooli KliinikumiMiina Härma Gümnaasiumi õpilaste rühm tegi läbi koolituse Tartu ÜlikooliKliinikumi intensiivravi osakondades, kus ravil viibivatest vigastustega haigetestneljast kolmel on alkoholiga seotud vigastus, seega kajastuvad alkoholiliigtarvitamise tagajärjed. Noored jõudsid üheselt järeldusele, et ennetustööksalkoholi kuritarvitamise tagajärgede vähendamiseks on vaja olla silmitsi karmitegelikkusega. Kliinikumi külastust juhendas ühendus AVE aseesimees dr EnnoKross.Ma võin tunnistada, et kuulusinkunagi nende hulka, kes arvasid, etalkoholivastane reklaam on ükskarsklaste mõttetu ja ülespuhutudtegevus, mis ei muuda inimestemõtteviisi.Ma ei mõistnudüldse, miks on vajasellest nii paljukirjutada. Alkoholistkirjutamine ja selletagajärgedest lugemineon rahvale nii tüütukssaanud, et igamaterjal, mis neilesellel teemal antakse,visatakse minema.Lõpuks mõistsinsügavamalt nendereklaamide mõtet.AVEorganistasiooniüritusel näidati noortele reaalseidõnnetuste tagajärgi, mis olid tinigtudalkoholi tarvitamisest. Noored said isenäha ja suhelda kannatada saanudinimestega. See, mida nähti ja kuuldihaigla valgete seintega ruumides,ehmatas paljusid. Sellist kogemust onvõimatu edasi anda või seletada. Usun,et see tunduks nagu iga teinealkoholivastane reklaam, mis mõjub kuihane selga vesi. Ainuke võimalus arusaada, millest mina kirjutan, onsellisele üritusele ise kohale minna. Sealolles mõelge, arutlege ja vaadake ningte võite aru saada, milleks on tegelikult vajarääkida alkoholi kahjulikkusest.See reklaam pole lihtsalt mõeldudautojuhtidele ja noortele, et neile mingeidkeelde peale suruda. See ainult teavitab jaloodab, et alkoholitarvitavad inimesedmõistavad ja onvalmis ohtudeks,mis ei pruugi, agavõivad tõeks saada.Praegused nooredkasvavad ülesmaailmas, kuspeame tegelematubakast, alkoholistja narkootikumidesttingitudprobleemidega.Sellises keskonnaspeame tegemaotsuseid, millega iseoleksime rahul. On vaja selgitustööd, mismõjuks!Selline tegevus AVE poolt on väga hea jakui oleks võimalik, siis muudaks kindlastiselle programmi suurendamine ja paremteavitamine tänapäeva noorte arusaamu.Kogemus on väga hea õpetaja, aga tihtisaadab ta suuri arveid, parem õpime tasuta,õpime teiste vigadest.Karl KullMiina Härma GümnaasiumOKle aine

Joomine ei ole in!OKle aineKui palju reklaamid teie arvates inimestmõjutavad?Kertu Väre: Mina arvan, et mõjutavad küll.Põhimõtteliselt pole ju mingit vahet, mis oninfokanaliks. Reklaam põhineb suhteliselt paljualateadvuslikul mõjutamisel: sa võid arvata, et seeei mõjuta sind, aga kui sa midagi näed, siis seejõuab sinu ajusse ikkagi.Helen Sürje: Kui inimene läheb poodi ja ta onnäinud mingit reklaami, siis ta valib eelkõige selletoote, mille reklaami ta nägi. Loomulikult ei saakahelda, et reklaam üldse inimest ei mõjuta. Needon meeletud reklaamikogused, millega inimeneiga päev kokku puutub. Reklaamikunst ongi kättesaada see väikene osa inimese tähelepanust, midainimene on suuteline kasutama reklaamivastuvõtmiseks.Kristel Sokmann: Mina olen seda tähelepannud, et teatud reklaam suudab mind ühe korramingit asja ostma panna. Ja siis on iseasi, kas seeasi mulle meeldib või ei meeldi.H: Reklaamil on ka positiivseid külgi. Näitekskui nätsumargid tulid Eesti turule, sisaldas nendereklaam õppevormis inimeste teavitamist sellest, etnäts on hammastele hea. Iga keskmine Eestiinimene teab seda, et pärast sööki on kasuliknätsu närida.Kuidas te hindate Eesti reklaame?Kr: Üks asi on Eesti reklaam, mida siintehakse, teine asi on odavad Poolas tehtudreklaamid, millele siin loetakse tekst peale.Kui palju siin Eesti oma on, see on iseasi.Ke: Mõtle, kui hea, et on olemas neednõmedad Poola reklaamid. Kohalikud tegijadsaavad särada. Kui kõik oleks nii hea, siis oleksväga raske.H: Ega meil ideedest puudu tule.Teinekord on klient see, kes ei lase minnahulljulgemat rada. Võib-olla on puudus katehnilistest vahenditest. Need ei ole siiski veelmaailma tasemel. Samas öeldakse, et heaksreklaamiks ei ole alati vaja raha, on vajageniaalset kontseptsiooni, sloganit, visuaalivms, mis võib olla ülilihtne ja odavaltrealiseeritav, aga tabav.Kas reklaami vajab halb toode?Kr: Kui ma õppisin kunagi pangandust,räägiti, et ainuke pank, mis ei vaja reklaami onHansapank, aga näe, nüüd teevad nemad kareklaami. On ka imagoreklaam, millesnäidatakse elustiili, mitte ei reklaamita mingitkonkreetset toodet või teenust.Ke: Nad peavad oma staatust millegagitoetama. Nad ei pea oma tootele või isegi brändilereklaami tegema. Näiteks on selline reklaam, kusöeldakse, et Nike toetab lastesporti. Läbi selleläheb nende sõnum edasi.Mida te arvate alkoholireklaamist? Kas teiemeelest on see normaalne, et seda reklaamitakse,või kas kõike, mida müüakse, peaks kareklaamima?H: Firmade seisukohast on see normaalne, etnad oma kaupa reklaamivad, püüavad saada suurimüüginumbreid. Õrn teema.Kunstiliselt on alkoholireklaamid maailmasühed kõige paremal järjel.Ke: Mina arvan, et alkoholi- jatubakareklaamile piirangute seadmine on täiestiõige. Nii sisulise kui praktilise poole pealt: millalja kus tohib näidata. Et koolides ei ole plakateidüleval. See on absoluutselt õige. Alkohol on külllegaalne kaup, aga mingid normid peavad olema.Aga ainult reklaami piiramisest ei piisa. Sedapeaksid toetama ka seadusandlus ja muudtegevused.Kr: Ma arvan seda, et kõike peab aegamisitegema. Seda ei saa teha ühe aastaga. Eestiühiskond peab ise arusaamiseni jõudma.Alkoholitootjad ütlevad, et nende reklaam eikutsu mittetarbijaid tarbima, vaid valima brändi.H: Ma arvan, et see on vale. See on infoedastamine, paratamatult.Kr: Lapsed ja noored näevad, kui lahe elu onnendel seal reklaamis ja nad tahavad seda järgiteha. Seda enam, et reklaamid on alatihumoorikad, lõbusad ja värvilised.Ke: Mingit probleemi ei oleks, kui alkoholigaoleks sama seis nagu kasiinodega, neid ei tohi jureklaamida. Alkoholitootjad hakkaksid siis omaraha kuskile mujale suunama. Ehk leiavad siismingi teise triki, kuidas sedasama tulemustsaavutada või suunaksid oma raha hoopisparematesse tegevustesse.Selliseid riike on, kus reklaam on keelatud.Soomes näiteks ei tohi kanget alkoholi üldsereklaamida.Reklaamiseadus ütleb, et alkoholireklaam eitohi olla suunatud noortele. Kas see tegelikkusestoimib?H: Tänapäeva noored saavad nii ruttu suureks,nad tahavad saada suureks. Sellest ei saa neideemal hoida. Kui vanasti ema keeras teleka kinni,võttis nupu kaasa ja oligi kõik, siis tänapäeval onsada muud varianti, kuidas seda infot kätte saada.Ke: Ma lugesin ühte uurimust, mille järgipooled Eesti 10-12(13)aastatest koolinoortest onproovinud alkoholi. Ma ei kujuta ette, mulle eimahu see pähe!H: Kui mina olin nii vana, mul puudus seehuvi. Mul olid kõik need võimalused olemas jama võisin käia ööklubis ja tantsida öö läbi, agaalkohol mind ei köitnud.Ka meedia propageerib laialt elustiili, millelahutamatu osa on alkohol. Filmides näidataksepalju alkoholi joomist ja näidatakse sedapositiivses kontekstis.Ke: See on nagu multifilmides vägivallaga, kusiga sekund saab keegi puuga pähe.Kr: Kas või see Baari seriaal, mille kõigesuuremad fännid olid lapsed. Telekas näidati,kuidas lapsed olid purjus. Kui telekas näidatakse,siis seda peetakse ju väga lahedaks.Ke: Hästi vähe on sellist asja, et näidatakse teistvõimalust, et ei pea jooma. Kui lapsele öelda, etära joo, siis see ei mõju. Kui öeldakse, et ära tee,siis on kindel, et ta teeb. Aga kui tal on kaksvalikut, siis saab ise otsustada, kas teeb või ei tee.Perekond ja kool peaks olema need kohad, kusseda infot edastatakse. Noor ise on see, kesotsustab.Kr: Vanemad ise annavad oma lastele alkoholiproovida ja siis põhjendatakse seda sellega, et maannan talle parem ise, kui et ta läheb kuskiletänavale sõpradega jooma.Ühiskonnas justkui ei olegi olemas tervetnoortekultuuri. Kõik sisaldab seda ühte –alkoholi. Ridade vahel on isegi narkootikumidolemas. See on vist utoopia, et tekiks mingiselline asi, mis paneks mõtlema, et parem jatervem eluviis oleks ilma meelemürkideta.H: Mina olen tähele pannud, et Eesti nooredon läinud spordi teed. Uus põlvkond veedab omapäevi hoopis muul moel kui aastaid tagasi, näiteksrulaga sõites. Võib-olla on need lapsed natukerikkamatest peredest, kus saadakse lubada neidspordivahendeid ja paremaid riideid, mis sellestiiliga kokku käib.No näiteks see lumelauasõit. Need alad vajavadaega, et harjutada. Kui sa oled alkoholi tarbinud, eiole sul koordinatsiooni ja siis ei saa sa sel alal kahea olla, nii et seal justkui polegi seda varianti.Terve ellusuhtumine saab alguse perekonnast.Nii on ju ajast aega räägitud. Kui sa ikka peadmingeid pidusid ja lapsed vaatavad seda pealt, siislapsed paratamatult näevad, et see onaktsepteeritav.Ke: Ma lugesin ühest koolinoorte ajalehtedekonkursist ja seal oli intervjuu noortega, kesajalehte tegid ja nendelt küsiti, mis teema nendeajalehes on vastuseisu leidnud. Nad olid kirjutanudõpetajate suitsetamisest ja õpetajad olid selle pealepahaseks saanud. Sellest oli koolis teema tekkinud,et kuidas see on normaalne, et õpetajad käivadnurga taga suitsetamas ja meie ei või. Selle peale oliõpetajatel kooli juures suitsetamine ära keelatud. Jaõpetajad olid tigedaks muutunud. Kui õpetajasellest aru ei saa, et see on ebanormaalne, siis mikslapsed ei võiks seda teha. See on sama, misalkoholiga. Kui koolis on pidu ja õpetajad joovad,siis kuidas õpilased peaksid aru saama, et on kamingi teine variant pidu pidada.Te teete oma lõputööd ülikoolis alkoholiliigtarbimisest ja korraldate kampaaniat selliseeluviisi vastu. Miks te sellise teema valisite?Kr: Me hakkasime alguses kirja panemateemasid, mis võiks minna sotsiaalreklaami alla janii jõudsime selle teemani.H: Konjuktuuriinstituudi viimase uuringu järgiütles 80% vastanutest, et alkoholiprobleem ontõsine ja 2 % ütles, et neil isiklikult on probleemtõsine. See vahe on ikka nii suur, et see panebmõtlema, kuidas ikka nii. Siin on tõsine probleem,seda ei saa eitada. Lükkan kõik hädad teiste kaela jaise olen puhas poiss. Me oleme sellega seosesrohkem hakanud ringi vaatama ka. Ma olen nüüdkäinud kuskil väljas ja kohe eriliselt tundnud, kuiebameeldiv see ikka on, kui keegi täispeaga elab sulseljas või lihtsalt ei taju enam üldse, mida ta teeb.Mul ei ole kunagi tekkinud alkoholigaprobleeme, mul ei ole kunagi tekkinud olukorda,et ma ei mäleta, mida ma olen teinud või et olenpidanud joomise pärast magu tühjendama. Mittekunagi.Kr: Mina olen tähele pannud, et kui keegi onseltskonnas purjus ja tal tekkivad mingi jamad, siiskõigile pakub see nalja, kaasa arvatud selleleinimesele, kellega see juhtus. Sellest räägitakse veellõbusaid legende. Inimesed ei saa arugi, et see onlame ja nõme.H: Mina olen ka tähele pannud, et hoobeldakseja prassitakse sellega, kui purjus oldi ja mida siiskõike tehti. Ja ma ei saa aru, kus on siis neednaised, kellele selline jutt nüüd väga meeldib. Seeon hale ja masendav.Kr: Siis hakkaks alles midagi muutuma, kuiteised ütleksid, et mida sa nüüd siin seletad. Agakui kõik kaasa naeravad, ega siis midagi ei muutuka.H: Alkoholi tarbimise koha pealt on levinudarusaam, et ostan selle koguse kokku ja pean selleära hävitama. Eesmärk on täiesti valesti püstitatud.See on ka hämmastav. Noored vaatavad, kui paljuneil raha on, ja ostavad siis selle eest ja siis joovad.Kr: Mõnikord juuakse isegi aja peale: enneööklubisse minekut juuakse ennast kiiresti täis.Mind ajab närvi ka see, et kui ma ei taha juua, siishakatakse norima, et mis sul viga on, miks sa eitaha.Teie kampaania mõte ongi siis suunatatähelepanu sellele, et selline käitumine on lihtsaltnõme?H: Ma ei arva, et välja minnes ei tohikstäiskasvanud midagi juua. Peab tunnetama omapiiri, et sa ei muutuks nõmedaks ja iseenda mainetmaha ei teeks. Et sa ei muutuks häirivaks. Agaenamusel juhtudest just nii lähebki. Sellisedinimesed muutuvad häirivaks. Ei tohiks juua nii,et palju nüüd veel sisse mahub.Inimesed on nii erinevad. Mul on raske arusaada, kuidas purjus inimene saab üldse rooliistuda. Ma tõesti ei saa aru.Kr: Üks küsimus meie projekti eeltestis oli,et mis on mõõdukas tarbimine ja kõik ütlesid,et sinnamaani, kus sa piiri ei ületa. Aga kus seepiir on? See ju oleneb nii paljudest asjadest:kas sa oled väsinud, milline su päev on olnudja nii edasi.H: Paljud ei saa ise aru, kus nende piir on.Siis tuleb kellegi teise abi kasutada, et sõbradvõi tuttavad tuletaksid meelde, et sul on omanõrgad küljed.Öelge nüüd veel, kuidas innustada ühtenoort hoiduma alkoholist?H: Lastevanematel tuleb valmis mõelda,kuidas lapsele midagi rääkida. Kuidas näiteksrääkida kurejuttude ja alkoholi kohta. Võibtalle lindi peale üles võtta ja näidata, kui koleta on ja kui halvasti ta lõhnab ja kõik needtotrused tuleks talle nina alla suruda. Ja siisnäidata talle: selline sa siis tahad nüüd ollavõi?Kr: Sportima peaks. Vanemad peaksidsuunama lapsi huvialadega tegelema. Kas võikoguma midagi või tegema, mis iganesnoorele meeldiks. Kui ma kuulen, et noored ei teepärast kooli midagi, siis ma ei saa sellest lihtsaltaru. Mina omal ajal tegelesin hommikust õhtunierinevate asjadega.H: Tegevus aitab inimesel areneda ja teeb siis kaselgeks, mis on hea ja mis mitte.Ke: Ma arvan, et see sihtgrupp, keda meietahame saavutada oma projektiga, peaks isesisemiselt jõudma selle arusaamiseni. Et noormõtleks ise enda jaoks asjad läbi ja mõistaksid, mison positiivsed ja mis negatiivsed asjad ja kumbanad ise oma ellu tahaksid.H: Kuna tänapäeval tundub nüüd olevat sellinetendents, et kõik näevad, et probleemid on ainultteistes inimestes, siis me peaksime selle kampaaniaraames pildistama igaühte sellel hetkel, kui ta ontäis ja nõme, ja talle siis pärast seda näitama. Ekshetkel on ikkagi see oht olemas, et nad vaatavadseda plakatit ja ütlevad: mina ei ole see inimene jamind see ei huvita.Kr: Ma kujutan ette, et see tõesti mõjuks, kui sanäeksid sedasi enda pilti. Hakkaks piinlik.Kristel Sokmanni, Kertu Vare ja Helen Sürjegavestles Lauri BeekmannTagakaanel olev plakat on osatöös olevast kampaaniast.Saada oma mõtteid jakommentaare Kristelile, Kertuleja Helenile.peapiiri@hotmail.com

LUULEKONKURSSAjaleht OK kuulutab väljakarskeid eluviise propageeriva jaalkoholitarbimise tegelikku paletpaljastava luulekonkursi. Otsi väljaoma sulepea, torka see tindipotti jalase värsiridadel lennata.Parima töö esitaja saab endaleCD Playeri kaupluselt ONOFF.Esita oma luuletus hiljemalt 31.juuniks. Meie aadress: Mere pst 2010111, Tallinn. Ühendus AVESiin on aga väikemotivatsioonipuhang suureluuletaja Contra enda sulest. Võtamõõtu ja anna tulla!VÄIKESTE POISTE SUUR TULEVIKsuured poisid võtsid ära väikse poisi pallitäna matd jääb toimumata sellepärast etväikemeeste mänge need sugugi ei sallikes on hakand armastama hundijalavettaga mõni silm läks ammu enne õhtut looja”täitsamehed” norinaga põõsas magasidrüblikud said teha juba platsi ääres soojasest et julgeim neist läks hankis palli tagasipaarkend aastat hiljem käib siin elusedamoodipisipoisse värbab vutiriik Hispaaniamõned suured poisid teevad palverände poodienamuse murdnud AIDS ja narkomaaniaEelmise OK ristsõna õige lahendus oli: “Hoia, hoia! Kaks minutit ei muuda kupli all veel midagi!” Auhinna võitis Aet RannuHarjumaalt. Lahenda ka seekordne ristsõna ja saada väljalõigatuna OK toimetuse aadressile. Lisa oma nimi, aadress,telefon ja meiliaadress. Oodatud on ka sinu mõtted meie ajalehe suhtes. Võitja saab endale laheda OK kruusi.

Alkoholism kuiperehaigusTavaliselt peetakse alkoholismi ühiskonnaseisukohast ebamoraalsuseks,tahtevõimetuseks, paheks. Tegelikkuses onalkoholism aga haigus ning seda tulebkäsitleda haigusena. Keegi alkoholitarvitajatest ei sea endale eesmärki saadaalkohoolikuks. Alkoholism areneb aeglaselt jaraske on tõmmata piiri, millal keegi juba onalkohoolik ja millal veel mitte. TommyHellsteni järgi on oluline aine tähendusinimesele, alkohoolik on inimene, kes onsõlminud alkoholiga salaliidu. Määrav polekogus ega kahjum, ohvril tuleb end vähehaavaltäielikult loovutada, loobudes järjest enamoma elust. Inimene on sunnitud valimaalkoholi perekonna eest hoolitsemise asemel.Lapsevanem näiteks ei suuda enam omavanemafunktsiooni täita ning loobub sellest.Tema asemel on troonil tema sõltuvus.Viimastel aastatel on hakatud alkohoolikukõrval märkama ka tema peret. Alkoholismmõjutab alkohooliku peret sama palju kuialkohoolikut ennast ning võib öelda, etsamamoodi nagu on alkohoolik haige, onhaige ka tema pere. Kuna pereelukeskpunktiks on alkohol, jäävad lastepõhivajadused tihti tähelepanuta. Seetõttukasvab laps üles pidevas pingekoldes, kandesendaga kaasas pidevat hirmu, häbi, segadust,mis põhjustab stressi.Alkohooliku perekonda oniseloomustanud S. Brown oma raamatus: “Safepassage: recovery for adult children ofalcoholics”. Selle järgi on number 1alkohoolik ise, pannes paika reeglid, kuidasinimesed tema ümber peavad käituma. Lapsevajadused alkohooliku kõrval on alatiteisejärgulised. Perekonda iseloomustab kaos,kuigi väljaspool asuvad inimesed tihti ei näetegelikku kaootilist reaalsust. Samutiettearvamatus: see, mis täna on lubatud, võibhomme juba keelatud olla. Pinge ripubalkohooliku perekonna kohal nagu vihmapilvvõi nagu vaakum, mis imeb kõik endasse.Lastele öeldakse, et pere peab kokku hoidmaning välismaailm on kui oht, seda ei tohiusaldada. Perekonna saladusi ei räägitaväljaspool kodu. Laps tunneb häbi, ta tunnebennast teistest halvemana, süüdlasena omavanema joomises.Tommy Hellsten on oma raamatus“Jõehobu elutoas: lähisõltuvus ja kohtuminesisemise lapsega” kirjeldanud alkohoolikuperes kehtivat kolme reeglit: ära kõnele, äratunne, ära usalda. Osa vaikimisest moodustabtema arvates eesriide ettevedamine,alkohoolikuye perede lapsed on väga lojaalsedoma vanemate suhtes, seda ka siis, kuinendega on halvasti ümber käidud. Teinereegel “ära tunne” tähendab Hellsteni järgiseda, et alkoholismile tehakse ruumi: selleolemasolu äratab erinevaid tundeid, nagu viha,nukrus, üksindus, hüljatustunne, kuidvanemad ei pööra neile tunnetele tähelepanuning ütlevad, et kõik on korras. Samavõrdhävitavaks peab ta ka reeglit “ära usalda”. Lapseristub vanemaist, tervest inimkonnast.Usaldus mõjutab lapse võimet vastu võttateiste tundeid ja väljendada omi.Alkohoolikute lapsed on kõige üksildasemadolendid terves maailmas.Hellsteni järgi sobitub alkohoolikuperekonna laps alkoholismiga just seetõttu, etlähiümbruses puudub vanemlikkus, puudubvõimalus käsitleda kõiki neid tundeid, midaalkoholism lapses esile kutsub. Kõigesagedamini õudust ja hirmu. Ent seda hirmuei näe keegi, seda ei saa olemas olla, sestprobleemi ei ole vanemate seletuse järgiolemas. Nõnda on laps sunnitud eirama omahirmu.Tunded jäävadteadvustamata;nad ei sure,kuid ei jõua kalapseteadvusesse.Hirm muutubvähehaavalkrooniliseks,kuid laps ise ei taju selle olemasolu.Turvalisus, lähedus, mõistmine,ärakuulamine ja hindamine on tunded,millest alkohooliku perekond poleteadlikki.On selge, et alkoholi väärtarvitamine onpraegusel ajal väga suur probleem. Selgedmõjud on sellel ka alkohoolikutejäreltulijatele. Euroopas on viidud läbimitmeid uuringuid, et välja selgitada, kuipaljud lapsed ning noorukid kasvavadalkohoolses peres. 1990ndate lõpul läbiviidud uuring Euroopa Liidu riikidesENCARE (European Network forChildren Affected by Risky EnvironmentsWithin the Family) poolt leidis, et onumbes 4,5-7,7 miljonit alla 15-aastast last,kes kasvavad alkohooliku peres. See onumbes 6,8- 60 miljonist lapsest, keskasvavad nendes riikides.2004. aastal Tallinna neljas koolis läbiviidud uuringu käigus leidsin, etalkohoolsetes peredes kasvab umbes 8,8-13,7% lastest, 25,5%-l lastest on lähedane,kelle joomine neid ärritab. Lastest, kellelähedasel on alkoholiprobleeme, usub vaid53,8% lastest, et keegi suudab neid mõista.Samuti tunneb1/3 neist noortest, et keegineid ei armasta (teiste laste puhul on hulkväiksem kui 1/10). 3 alkohooliku lähedaston ähvardanud ennast tappa või vigastada,et kuulda lauseid “ma armastan sind” või“anna andeks”, sama paljud on mõelnud kajoomise pärast politseid kutsuda. 19,2%alkohoolikute lähedastest arvab, et nendevõi teiste pereliikmete käitumine onpõhjustatud lähedase joomise. Sama paljunoori usub, et kui ema või isa tõestiarmastaks neid, lõpetaks ta joomise. 23,1%alkohoolikute lähedastest usub, et kui temalähedane ei jooks, ei oleks tal ka muidprobleeme. Ning need on vaid mõnedvähesed faktid.Uuringu tulemustest on selgelt näha, etelamine alkohoolses keskkonnas võilähedane suhtlemine alkohoolikuga tekitablastele psühholoogilisi, füüsilisi ningemotsionaalseid probleeme. Alkoholism onperehaigus, aidata tuleb kõiki pereliikmeid.Kui sa tead, et su sõber või lähedane elabkodus, kus juuakse liiga palju, siis sa võidtalle abi pakkuda järgmistel viisidel:* julgusta teda rääkima oma elust ningkuula teda;* kutsu teda mõnda rahulikumassepaika, kus oleks võimalik tegeledakodutöödega;* julgusta teda mõtlema inimeste peale,kes saaksid teda aidata raskematel hetkedel,kelleks võiks näiteks olla mõni õpetaja,sõber, sugulane või naaber;* soovita kohti, kust abi võib saada;* ütle talle, et tema ei ole joomisepõhjuseks ning et tema ei saa seda ravidaega kontrollida;* ütle talle, et alkoholism on haigusning on normaalne vihata haigust, kuidsiiski armastada vanemat.Katrin StreimannKüsitlus ühes Tallinna koolisTegime oma koolis uurimusealkoholi joomise kohta. KüsitlesimeKLASSõpilasi erinevatest klassidest. Tulemusedolid üsnagi ebameeldivad. Selgus, etnoored hakkavad liialt varases easalkoholi jooma. Kuid kindlasti sõltusidvastused mingil määral ka küsimusetõlgendusest. Paljud lugesid ennast kasiis alkoholitarbijaks, kui paar kordaaastas mõne tähtpäeva puhulšampuseklaasi tõstavad, mõned seevastupidasid end sel juhul mittetarbijaks.Vastused küsimusele “Kui tihti tarbidalkoholi?” olid varieeruvad. Õnnekskirjutasid vaid üksikud, et paar kordanädalas. Sageli vastati, et reedeti või siismõnikord kuus. Üritasime ka väljaselgitada noorte laialdase alkoholi tarbimisepõhjuseid. Ent vastused olid väga ühekülgsed,peamiselt juuakse sellepärast, et seltskonnashuvitavam oleks või siis “niisama”. Küllap ei teanoored isegi täpselt, mille pärast alkoholi joovad.Usun ja loodan, et õpilased olid oma vastustesausad, abivalmid olid nad igal juhul. Arvan, et taolistalkoholi tarbimist noorte seas ei saa pidadaAlkoholitarbijatehulkAlkoholimittetarbijatehulkVastanutearv12A 100% 0% 2012B 91% 9% 2211A 94% 6% 1811C 82% 18% 1710A 92% 8% 129A 71% 29% 149B 89% 11% 278A 86% 14% 227A 64% 36% 147B 18% 82% 227C 39% 61% 186A 12% 88% 17normaalseks. Õpilased peaksid oma vaba aegaparemini sisustama, kas siis koolitükke tehes,mõne hobiga tegeledes või lihtsalt sõpradega aegaveetes. Toredaid ettevõtmisi võib korraldada kailma alkoholita. Loodan, et mõne aastamöödudes on olukord tublisti paranenud jaalkoholi tarbimine on n-ö moest väljas.Raile Rauk

Tartumaal tehakse kõike ISEISE mängu logo ning vaadata ühte filmi jaselle põhjal siis teatud pointideni jõuda. Jakõike ikka ISE.Just sellise lühikese nimega noortevõistlusmäng läks aprillikuus lahti. Mängunimi siis – ISE. Ise mõtled, ise otsustad, iselahendad, ise elad oma elu.Mängu organiseerivad Juvente,Rajaleidjate, üliõpilasseltsi Liivika jakarskusühenduse AVE tegelased. “Muidugioli meil ISE projekti tegemiseks mitu headargumenti varuks. Esiteks on ISE projektimeeskond hullupööra nooruslik ja meil kõigilon muude tegemiste kõrvalt parasjagu vabaaega,” selgitab üks ISE eestvedajatest MeelisTasur. Ta vestab asjade käiku kirjeldadesjärgnevalt: “Ühel kenal päeval saime kõikkokku ja hakkasime tammise laua tagamõtlema, et mida ja kuidas ja miks ja kasüldse...Igatahes – mõttes oli teha midagi sellist,mida me ISE endale oleks tahtnud teha. Etkui saaks aega tagasi kerida ja oleks jälle 7.-8.klassis, siis peaks leidma, et jep – seda mavõiks teha küll. Vabalt.Leidsime, et me tahaks ISEendile midagisellist, mis......oleks lõbus ja mänguline,...et saaks end proovile panna ja võistelda,...et saaks masendaval kooliajalvahelduseks midagi pingevabat,...ja loomingulist ISE ära teha...ning kus oleks võimalus oma parimatesõpradega aega veeta.”Võistlusmäng ISE võeti ette selleks, etpanna noori oma peaga alkoholi ja muudemeelemürkide kahjulikkuse üle juurdlema.Üldiselt on ju teada, et ega keegi eritimingeid teoreetilisi loenguid kuulata ei viitsi.ISE mäng muudab aga selle valdkonna läbiiganädalaste ülesannete lahendamistepõnevaks. Siiamaani on olnud vaja teha üksalkoholivastane reklaamplakat, kujundadaISE osavõtjad“Ei, meie õlut ei joo,” teatas ÜlenurmeGümnaasiumi noortevõistkond kui ühestsuust Tartu Postimehe ajakirjanikule.“Tervislikke eluviise lahkavas koolinoortemängus ISE kaasalöömine kinnitab nendeveendumust alkoholist kaarega mööda käia.ISE võistlusmängust, mis paneb nooriiseseisvalt erinevate ülesannete lahendamisekaudu meelemürkide mittevajalikkuselemõtlema, otsustasid noored pikemaltmõtlemata osa võtta. “See asi tundus jubaalguses põnev. Aitab vaba aega sisustada,”ütles Ülenurme Gümnaasiumi meeskonnaliige Lauri Kivimeister.Ja põnevusest juba puudust ei tule. Sõnataas Meelis Tasurile: “Team-work on juülekõige! Kõige jätkuks võiks suvel üheskoosesivanematest mõni aeg kuskil eemal olla,laagerdada ja chillida, aga nii, et ümberringioleksid ainult lahedad inimesed. No nii –umbes selline meie projektimõte oligi. Ah jaa,siia juurde tuli muidugi – la bombabombissima! – auhinnaline Saksamaa laager javaheauhinnad meie sponsoritelt.”Mööda Tartumaad liigub neil päevil 36ISE meeskonda 17 koolist. Jälgi nende mängu- www.isekas.eeMine tea, järgmiseks tuleb ISE mäng võibollasinu maakonda.Lauri Beekmannüks ISE mängu korraldajatestAntireklaam meeskonnalt Rocked BastardsOKle aineLuguAntireklaam meeskonnalt HakkajadAntireklaam meeskonnalt GeniaalsedSee kõik juhtus 16.07. 2000 aastal. Oli reede õhtu ja pidasime minusünnipäeva koos sõpradega. Kõik oli väga tore, kui avastasime, etpidu vajus ära ja alkohol sai otsa. Otsustasime siis kahe sõbaragalinna poodi minna, et alkoholi juurde osta. Kui tagasi hakkasimetulema, lisas juht Marko gaasi juurde. Ise istusin taga ja ees istus minupoiss Anti. Kui olime juba poolel teel, tuli ette meile suur ja järsk kurv.Pidime sealt rahulikult sõitma, kuid Marko lisas aina gaasi. Mina einäinudgi kui suur kiirus oli aga hiljem selgus, et kiirus oli 100kilomeetrit tunnis. Kui kurvist hakkasime sõitma, oli kiirus sama suurning autol juhitavus kadus. Sõitsime täpselt kahe puu vahele. Marko,kes oli roolis jäi täitsa terveks. Minul oli ainult peapõrutus ja käeluumurd. Aga Anti sai surma. Kui kiirabi tuli, pidid teda lausa autost väljalõikama sest muidu poleks surnukeha sealt välja saadud. Olin täiestihirmunud ja ei taibanud mitte midagi. Kui mulle hiljem sellest räägiti, etAnti on surnud olin ma täiesti hüsteerias. Ei teadnud mida teha. Kui olipaar päeva möödunud, olid matused. Marko ei julgenud isegimatustele tulla. Ta sai ainult 3 aastat vangla karistust. See päev jääbalatiseks meelde. Ma ei julgenud pool aastat autoga sõita, käisin ainultjala. Tänaseks on sellest möödunud küll 2 aastat, aga kõik siiamaanimeeles, nagu oleks see eile juhtunud. Noored palun ärge mineautosse, kus juht on joobes!Kui jood – ära sõida!Auto saab alati uue, elu aga mitte!OKle aineVäljaandja: Ühendus AVEToimetaja: Lauri Beekmannlauri@ave.eeAutorid: Maire Kõrver; Rauno Veri; KarinStreimann.Koomiks: Andres SaksKorrektuur: Averonika Beekmannwww.ave.eeTrükk: KroonpressTiraaz: 30 000