esimene number - Eesti Karskusliit AVE

OK le aineJoodikutel pole õrna aimugi, mis nad teevadKuidas alkoholi kasutada, seda õppisin14-aastaselt prantsuse keskkondasattudes: vein, konjak ning liköör on maitsenautimiseks ja mitte kulinal kurgust allavalamiseks. Endastmõistetavalt pakuti neidjooke ka alaealistele ja samaendastmõistetav oli, et nad peavad piiri.Purjujäämist loeti nõrkuseks.Vahemere ääres on alkoholiaastatuhandeid kasutatud, meie vistvaid pooltuhat aastat. Meil pole kõik veelkõigest aru saanud. Nii kohtasingi 21-aastaselt Torontosse jõudes Eesti ÜliõpilasteSeltsis sellist kommet, et karistusekspisieksimuste eest öeldi “Võta sisse!”, klaasRein TaageperaTartu Ülikooli ja Kalifornia Ülikooliemeriitprofessorõlut. Teatasin ette, et minu kõri on minuoma ja sealt läheb alla just nii palju või niivähe õlut, kui mina seda hetkel soovin.Harvadel juhtumeil, kui sisseandmist siiskiprooviti, saatsin tüütajad seenele ja sellegaasi lõppes. Tava rikkumise eest seltsikohtusse ei viidud. Miks? Hiljem avastasin,et seltsi tava lubab ka veega “sisse võtta”,sellest võimalusest aga joomarlusekummardajad targu vaikisid.Kauem Põhja-Ameerikas eladestsiviliseerusid ka eesti pagulasteseltskondlikud kombed. Huvitav oli, etkahanes mitte ainult purjutamiseülistamine, vaid ka joobnute hurjutamine.Seda asendas kaastunne, mida onpalju raskem taluda kui hurjutamist. Paljunaeru sai tunda poisu, kes lamedaviinapudeliga taskus suuskadel mäest allaläks ja killud tagumikku sai.Läksime Marega (abikaasa) kaubalaevalAmeerikast Soome. Laeval sai alkoholi ostaSa ikka lugesid eelmise lehekülje artiklid läbi? Loe kindlasti.Väga oluline!Alkohol tapab noorinarkootikumidest enamMarcus LarssonVoice of AmericaAlkohol tapab 6,5 korda rohkem nooriameeriklasi kui kõik ebaseaduslikuduimastid kokku. Alkohoolseid jookeseostatakse enim noorukite surma kolmepõhipõhjustajaga: õnnetuste, mõrvade jaenesetappudega.Miks käib USAs küll riiklikuimastitevastane kampaania, kuid puudubalaealiste alkoholitarbimise vastu suunatudprogramm? Vastus on lihtne –alkoholitootjatel on parem lobitöö.Võitlus vaid uimastitegaKuus aastat tagasi kinnitas kongressentusiastlikult miljardidollarilise programminoorukite võõrutamiseks keelatuduimastitest. Kuid see ei käi alkoholi kohta,sest alkoholitööstus laskis sellekohasedettepanekud kiiresti põhja. Kongress kinnitassamas riiklikule õpetlaste akadeemiale(NAS) 500 000 dollarit alaealiste joomistkäsitlevaks uuringuks, mis peaks väljatöötama riigi strateegia noorte ohutuseks jatervisevaenlase number üks ohjeldamiseks.NAS-i paneelil osalejad ütlevad, et nadpole kunagi kohanud nii intensiivset tööstusehuvi oma raporti vastu ega kavastukampaaniat sellele. Tööstuse huvideedendajate esirinnas seisab õlle hulgimüüjateassotsiatsioon.Õlu on USA noorukite meelisalkohol.USA tervishoiuministeeriumi andmeteltarbivad noored aastas enam kui miljardpurki ja pudelit õlut.Ameerika meditsiiniassotsiatsiooniaruande kohaselt moodustab alaealistealkoholitarbimine viiendiku kogualkoholitarbimisest riigis. Noorukite osa 116miljardi dollarilises äris on seega üsnamärkimisväärne.Õlletööstuse äge surveKongressis juhib alkoholitööstusehuvide kaitsmist õlle hulgimüüjate liiderDavid Rehr, kel on lähedased sidemedesindajatekoja tähtsamate tegelastega. Temaeestvedamisel on assotsiatsioon ühendanudkohalikud müüjad liiduks, kes jagab ohtraltannetusi kongressi liikmetele. Rehr lubasmullu õlletööstuse konverentsil omavastased pihuks ja põrmuks jahvatada.Kuigi õlletööstus avaldas pärast NAS-ipaneeli moodustamist sellele toetust, alustatikohe ka rünnakut. Rehr ja teisedtööstusjuhid kaebasid NAS-ile saadetudkirjas, et osa paneeli liikmetest olidalkoholitööstuse suhtes erapoolikud.Järgmiseks saatsid 138 kongressi liigetNAS-i presidendile kirja, hoiatades, et poolmiljonit dollarit polnud mõeldudpoliitikamuudatuste koostamiseks, misvõiksid alkoholitööstust negatiivseltmõjutada.Kõige selle põhjal usub ajakirjandus, etNAS-i uurimuses noorukitealkoholitarbimise suhtes antud soovitusedtulevad hambutud.“Ilmselt teeb uurimus ettepanekuid, misjuba ammu teada, alates noorukitehoiatamisest joomise halva mõju eest; kuidei näe ette erilisi marketingi ja reklaamipiiranguid, sest alkoholitööstus polekssellega rahul,” kirjutab analüütik RobertWood.tollivabalt. Kui siis Mare oma Helsingiühikatoas likööripudeli lahti pakkis, mõtlesta soomlannast toakaaslane: “Oi-oi, nüüdolen joodikuga kokku sattunud...” Nii ta isehiljem rääkis. Tema oli täiskarsklane.Tollal Soomes muud ei tuntud: oldi kastäisjoodik või täiskarsklane. Tulin Marelekülla, tegime pudeli lahti ja pakkusime katoakaaslasele, kes muidugi keeldus.Valasime klaasid täis ja pikapeale said nadka tühjaks. Ja siis nägi soome tüdruk temaleseni enneolematut pilti: kork pandi peale japudel tagasi kappi. Ei joodudki kord jubaavatud pudelit korraga tühjaks. Nii tegimeka teine kord. Siis soomlanna ütles Marele:“No vala mulle ka klaasike.” Ta oli jõudnudsinna, kus prantslased ammu ees olid:alkoholi tõelise nautimise juurde.Sinna on Soomes vahepeal ka üldisemaltjõutud. Tallinna kakerdama tulev punt ei olepäris juhuslik valim.Olen kogenud, et joodikud ei salli neid,kes mõõdukalt alkoholi naudivad. Tihtikatsuvad nad neid kujutella täiskarsklastena,keda nemad justkui on tabanud “salamahti”alkoholi tarvitamas. Nad soovivad, et olguammuse Soome moodi, et kui keegi üldsejoob, siis joogu palju. Miks nii, kui nadiseendaga rahul on? Võib-olla nad ikkagi eiole sisimas iseendaga rahul? Aga mis mõtetElina Raskasiis ülemäära juua? Mõõdukasalkoholitarbija meenutab neile, et onvõimalik olla lõbus ja seltskondlik kaniimoodi. Tegelikult on see ainus viis. Kahjusellest, kes tunneb end seltskonnas vabaltalles nii joobnult, et ta juba teistele tüütukson läinud.Minu iseloomus on, et kui keegi mullemidagi kangesti peale hakkab ajama, siistõuseb minus vastuseis. Ja kui ta väidab, etma olevat vahva ainult siis, kui tematahtmist teen – noh, see on nii odav nõks, etajab naerma. Olen küllalt vahva, et mittesellele liimile minna. Eriti naljakas on, kuijärgmisena oletatakse, et ma ei joosellepärast, et ma ei kanna. Paaril korralpanin selle proovile – aga nimelt siis, kuikeegi peale ei käinud. Kandsin küll – aga eitasu ära järgmise päeva santi tunnet.Kui Tartu Ülikoolis uuesotsiaalteaduskonna lahti lõin, korraldasinoma korteris rea juustuõhtuid, mille juurdekuulusid ka vein ja õlu – ja väike õpetus,kuidas neid arukalt tarvitada. Et edasi andaseda, mida ise Prantsuse ja Põhja-Ameerikakultuuris olen kogenud ja kuidas sõprusaanud. Selliseid sõpru, kellega saabvahetada ka mõtteid ja tundeid, mitte ainulthäälitsusi ja irvitusi.

Must kroonikaRein Taagepera luule10. oktoober - Esmaspäeva õhtul sai politseiteate, et Viljandis Centrumi parklas üritab purjuspoiss autode uksi avada. 16-aastane raskesjoobes alaealine toimetati haiglasse, kus talletehti maoloputus. Seejärel jäeti poiss arstidevalve alla.sakala.ajaleht.ee8. oktoober - Autode nelikkokkupõrge Filmitänava ja Narva maantee ristmikul ummistas eilehommikul liikluse paarikümneks minutiks.Liikluspolitsei korrapidaja andmeil põhjustashommikul poole üheksa paiku Narva maantee 61maja juures aset leidnud õnnetuse 1,37-promillises joobes Mazda juht Tõnu (s 1946),kes sõitis tagant otsa ees liikunudVolkswagenile, mis omakorda paiskus otsaNissanile ja see Mitsubishile.www.epl.eeÜleeile õhtul pidas politsei kinni Ida-Virumaalt Sillamäelt pärit 33-aastasealkoholijoobes Olegi, kes noaga ähvardadesröövis Rakvere bussijaamas 16-aastaseltnoormehelt 100 krooni. Korravalvurid toimetasidröövli prefektuuri kainenema ja algatasid temavastu kriminaalmenetluse.www.virumaateataja.ee07.10.2003 kella 11.30-14 vahel lõiVladislav (s. 1972) Rapla maakonnas Märjamaavallas Päärdu külas ühise alkoholitarvitamiseajal tekkinud tüli käigus noaga rindu Ruslanile(s. 1971). Kannatanu toimetati rasketervisekahjustusega Rapla haiglasse. Juhtunutäpsed asjaolud on selgitamisel.www.epl.ee07.10.2003 kella 19.40 ajal toimetati Põlvamaakonnas Põlva vallas Peri külas asuvastmajast Tartu Maarjamõisa kliinikusse rasketervisekahjustusega Viigi (s. 1950). Naisepeksmises kahtlustatavana peeti kinni temaalkoholijoobes abikaasa Lembit (s. 1955).www.epl.ee7. oktoober - Laupäeva öösel kella kahe paikuteatati korrapidajale liiklusõnnetusest Tehumardiausamba juures. Helistaja lisas, et on kannatanuid,kes vajavad kiirabi. Sündmuspaigale tõtanudpolitseipatrull leidis eest avariitunnustegasõiduauto Ford Sierra, milles oli vigastatud, 1969.aastal sündinud Elmut, kes tuli toimetada haiglasseja kellel tuvastati raske alkoholijoove.www.saarlane.ee04.10.2003 kella 8 ajal kaldus HarjumaalVasalemma vallas Keila-Haapsalu maantee 15.kilomeetril Honda Civic, mida juhtisalkoholijoobes Mart (s. 1957),vastassuunavööndisse ja põrkas kokku OpelKadetiga. Opelit juhtinud Ivo (s. 1944) surisaadud vigastustesse kohapeal. Avarii asjaolud onselgitamisel.www.epl.ee29.09.2003 tegid Tallinna Põhjapolitseiosakonna ametnikud kindlaks, et25.09.2003 kella 16 ajal lükkas Tatjana (s. 1966)Tallinnas Sõle 74 maja trepikojas trepist allajoobes Sergei (s. 1968), kes suri saadudvigastustesse sündmuskohal.www.epl.ee28.09.2003 kella 23.30 paiku sai TallinnasLiivalaia 29 juures seni kindlakstegemataalkoholijoobes jalakäija vales kohas sõiduteedületades löögi paremalt lähenenud tundmatultsõiduautolt, mis lahkus sündmuskohalt. Jalakäijatoimetati Mustamäe haiglasse ravile. Kannatanuisik ja avariis osalenud sõiduk on selgitamisel.www.epl.ee26.09.2003 kella 16.50 ajal sõitis RaplamaalMärjamaa vallas Kasti külas alkoholijoobesjalgrattur Ülo (s. 1948) peateele ette seal liikunudsõiduautole Mazda 323, mida juhtis Jüri (s. 1940).Jalgrattur suri saadud vigastustesse kohapeal.www.epl.eeKui kuulen paari haledat kuju endkuulutamas terve vabariigijoodikuiks, siis kõlab see mulleumbes järgmiselt.Paar õllehaigetjoodikut, tirallallaaon nurga tahakogunud, tirallallaa.Neil kadundelujulgus,see alla läinudkurgust, tirallallaa.Ta ütleb, et onvinge vend,tirallallaaja teab, et ainapetab end,tirallallaa.On elu läinud nässu,ei tea küll kelle käsul,tirallallaa.On seltsim peesseminna, tirallallaakui teisi tirib sinna,tirallallaa.Kas sull’ mu viin eikõlba?Nii teisi kaasa tõmbab,tirallallaa.Kas paremat onnäha? tirallallaaSee on veel endateha, tirallallaaKui tõele näkkuvaatadja solgi põrgu saadad,tirallallaa.OKle aine

AlkoholisõltuvusestAlkoholisõltuvust ehk alkoholismi jaotatakse kolmeks staadiumiks.Neid iseloomustavad järgmised tunnused:· Esimene staadium- okserefleksi kustumine (märk organismikaitsejõudude töö häirumisest), süvenev võimetus piirduda väikesealkoholikogusega; joomiseks õigustuste otsimine; kriitika puudumine omaseisundi suhtes.· Teine staadium - taluvuse tuntav tõus, võõrutussündroomitekkimine ja süvenemine, mis on signaaliks kehalise sõltuvuse tekke kohta,mitmepäevased joomasööstud, mälulüngad, oma seisundi mõistmine, kuidsuutmatus joomist lõpetada.· Kolmas staadium - taluvuse alanemine, organismi kurnatus,kehalised haigused, kontrolli täielik kadumine joodava hulga ja omakäitumise suhtes.Alkoholismi arenemise kiirus ja raskus on seotud vanuse ja varjatudkalduvusega. Alkoholismi lõppstaadiumis võib välja areneda erilinemäluhäire koos nõdrameelsusega, mida iseloomustab võimetus äsjatoimunud sündmusi meelde jätta.Hmmhm! Päris hea mõte Rein Taageperal sealartikli 4 veerus. Või kuidas?!Rannar PärnaOKle aineNoored ja alkohol - olukorra tegelikkusAlaealiste joomine on palju tõenäolisemsurma põhjustaja kui kõik illegaalsednarkootikumid kokku, kirjutab S.F. Young2002.a. ilmunud teaduslikus artiklis. Alkoholiliigtarvitamisest tulenevad probleemid onaktuaalsed kogu maailmas. Käesolevmõttevahetus on väljakutseks noortele, et leidakoos vanemate, õpetajate, valitsuse, riigikogu,omavalitsuste ja noorteorganisatsioonideesindajategaviise, kuidasvähendadaEestis alkoholiliigtarvitamisetagajärgi, misseab ohtu riigija rahvaolemasolu.Järgmisedandmednäitavad,millisesolukorras onEesti alkoholiliigtarvitamisetõttu võrreldeslähinaabritega.“Nordic/Baltic Health Statistics 2001” andmetel olimeestel vanusegrupis 15-24 aastatvigastussuremus 100 000 inimese kohta1999.a. Eestis, Lätis, Leedus ja Rootsisvastavalt 200, 121, 92, 20; seega Eestis kakskorda kõrgem kui teistes Balti riikides ja 10korda suurem kui Rootsis.Mis toimub Eestis?Alkoholi tõttu hukkub Eestis 10 kordarohkem inimesi kui 1936.a. (praegu ligikaudu1500, 1936.a. 140). Eesti KohtuarstlikuEkspertiisi Büroo andmetel 2002.a. 96-stveeõnnetuses hukkunust oli joobes 69%.Enno KrossEndine kauaaegne intensiivraviarstMTÜ Naabrusvalve Keskuseprojekti “Turvaline Tartu” juhtAVE juhatuse liigeLõuna- ning Lääne-Eestis oli 87liiklusõnnetustes hukkunust alkoholijoobes 55(63%). 2003.a. esimesel poolaastal surivigastustesse Lõuna-Eesti maakondades 279inimest (2002.a. 253), nendest 60% olialkoholijoobes. Valgamaal hukkusvigastustesse 34 inimest, neist enesetappe 10(8 alkoholijoobes) noorim 17a. Tartumaal 6-stliiklusõnnetustes hukkunust (keskmine vanus26a., noorim 14) 5 olid alkoholijoobes.SA TÜK (Tartu Ülikooli Kliinik)osakondades viibis 2002.a. vigastustega ravilAlkoholi tagajärjel hukkunud inimeste arv aastate võrdluses2867 haiget. Haiglaravi maksumus oli kokku42,3 milj. krooni. Ravil viibinutest 567 olidlapsed kuni 14 a. ja 276 noored 15-21a.,moodustades kokku 29,4% vigastushaigetest.Alkoholi intoksikatsioonidega oli ravil 34haiget. Ravil viibinutest 20 (59%) olidvanusegrupist kuni 21 a. Eesti laste seas onalkoholimürgistusjuhud tõusutendentsiga. TÜLastekliiniku 2002.a. suvekuudelhospitaliseeriti üks alkoholimürgistusega lapskuus, 2003.a. viis last kuus. Käesoleva aasta1.sept. TÜ Kliinikumi lastekirurgia osakonnasviibis ravil 13a. tütarlaps, kes 4,7 o siidri(!)joomise järgselt kukkus ebaselgetel asjaoludelalla III korruse aknast. Hulgimurdude,ajuvapustuse ja alkoholijoobe diagnoosigalaps vajas haiglaravi 26 päeva, ravimaksumus30 805.- Traumatoloogia osakonnas viibisravil rangluumurruga 19a. õpilane, kes pealealkoholijoobes toimunud kaklust sõitisjalgrattaga ja kukkus.Esitatud statistika alusel tuleks kaaludaEestis Ameerika Ühendriikide kogemuserakendamist, kus peale kõikides osariikideskehtestatud alkoholimüügi keelu järel alla 21a.päästeti ajavahemikul 1975-2000 20 000inimelu.Alkoholimüügi keelu rakendamise vajadusalla 21 eluaasta tuleneb teaduslikestuuringutest, mis näitavad, et varases noorusesalkoholikasutamisel võivad ollakaugeleulatuvad tagajärjed: nendel, kesalustavad alkoholitarvitamist enne 15.eluaastat, võib kujuneda sõltuvus edaspidiseselus neli korda sagedamini nendest, kelleesimene kogemus alkoholiga on alates 21.eluaastast ja hiljem.Koostöövõrgustiku “Turvaline Tartu”,MTÜ Naabrusvalve keskuse ja AVE pooltalustati 2001.a. vigastuste ja noorteriskikäitumise ennetamise programmi,sarnaselt juba 1986.a. Kanadas juurutatudP.A.R.T.Y. (Prevent Alcohol and Risk-RelatedTrauma in Youth) programmiga. Programmiloengutel ja õppepäevadel küsitleti 293 õpilastja üliõpilast vanuses 17 kuni 20a. Selgus, et27% on olnud autos, mida juhib joobesinimene, 10% on ise juhtinud autot joobesolekus ja ainult 21% on püüdnud olukordatakistada. 35% on jalgrattaga sõitnud joobesolekus ja 14% hüpanud vette pea ees.Loengutest ja õppepäevadest osavõtjateankeetküsitlus näitas, et üllatuseks olivigastussurmade ja raskete vigastuste tiheseos alkoholi kuritarvitamisega väga suur.Küsimusele hinnangulehel “Mille suhtesmuutus minu hoiak?” vastatakse: “Purjusjuhi autosse enam ei istu”, “Raseduse ajal eitarvita tilkagi alkoholi”, “Ei võta alkoholienam nii energiliselt”. Kommentaaridessekirjutatakse: “vajalik on veel pikemalt japõhjalikumalt rääkida alkoholi mõjusttervisele”, “mõjuvad šokeerivad faktid japildid”, “hakatakse mõistma alles siis, kui iseinvaliid või kaotanud sõbra”.2002.a. kevadsemestril TÜarstiteaduskonna vastasid II kursuseüliõpilased (160) TÜ tervishoiu instituudistoimunud seminaridel “Alkoholikuritarvitamise vähendamine” küsimusele:“Mida nad teeksid alkoholi liig- jakuritarvitamise vähendamiseks”:- alkoholi kättesaadavust peaksraskendama (66% vastanutest), kuna alkoholimüügikohti onpalju ja alkoholonkaubandusestalla 18a.peaaegukõikjaltkättesaadav.Samas tulebrakendadarangealkoholimüügieeskirjadekontroll jakaristustekarmistaminenende suhtes,kes müüvadvõi ostavad noortele alla 18a. suitsu jaalkoholi.- avada alkoholi- ja suitsuvabasidkohvikuid – 94% vastanutest.- alkoholimüügi keeld alla 21a. – 75%vastanutest- alkoholivabad päevad – 1. juunilastekaitsepäev; 1. september15-24.aastaste meeste vigastussuremus 100 000 inimese kohta1999.a.Noorte arvamused ja ettepanekudsisendavad optimismi. Leiame igaüks omakoha, et astuda veelgi otsustavamalt Eestivaenlase No.1 – alkoholi vastu.

Saagemtuttavaks!Juvente olemusluguMul üksi tavaliselt pole nii lõbus,kuigi tavaliselt teen nalja mina. /Jaak/(Kild Juvente ajaloost)Juvente on väike, kuid vägaelujõuline organisatsioon, mille olemusesaab välja tuua vaid läbi juventekate, storganisatsiooni liikmete. Meile onoluline sundimatu õhustik, kus kõigilon vabadus olla ja öelda, naerda ja nuttajust nii, nagu see hetkel vajalikuksosutub. Teiste halvustamist üritamevältida, nii palju kui see inimlikultvõimalik on. Viimane asjaolu eitähenda muidugi, et meie juures väikeirooniapisik kapi all ei elutseks.Juventesse astutakse, kuna seepakub alternatiivi tavalisele elule,sellele ettekirjutavale ja sundivalemaailmale, kus massipsühhooskujundab üht “täiuslikku” inimest.Täiuslikkus on eesmärk, mille poolepüüelda. See eesmärk peaks olemaindividuaalne, kuna me kõik olemeisemoodi isiksused. OsalemisestJuvente tegevuses kujunebki pikapealeolemise teistmoodi võimalikkus.See on enda aktsepteeriminesellisena, nagu oled, ja enda omadusteülesleidmine koos oma sõpradega,mille olemasolu arusaamise jaoksmõned vajavad alkoholi võimeelemürke. Mõnes mõttes on see julgereaalsusele silma vaatamine või teistepõgenemisteede otsimine, kes teab.Kuigi jah, selle jaoks ei pea Juventessekuuluma, et teisi põgenemisteidreaalsuse eest leida.See on minu jaoks ka n.-ö alternatiivne,teistmoodi eluviis. Umbes nagu märkküljes, et olen teistmoodi.Lisaks on see ökonoomia: raha jääbigasugusteks ilusateks asjadeks nagukohvikutes istumine, kino, šokolaad./Kristiina/Juventesse tulles ollakse äraootavalseisukohal, et mida minust seal ikkatahetakse ja mida minult oodatakse. Meei oota midagi muud, kui et inimeneoleks tema ise. Me julgustametunnustama iseolemist. Inimene on, kesta on, muutudes aja jooksul.Juventesse tulles hakkasin elama,sõna otseses mõttes. See on aeg, midaOK le aineKadri VanemJuventemäletan ja mida pean silmas,rääkides, et olen õnnelik inimene.Muidugi pole Juvente ainsana selleõnnelikkuse põhjus, aga võimalik, etJuvente andis selleks õnneksolulisimad eeldused. Sellest pealepole minu elus ühtki igavat päeva.Ma tunnen, et olen mina ise. Kõikjuventekad on nemad ise. Kõik onerinevad. See isegi seob meid. Seeongi vabadus - olla erinev. Juventessaan rääkida sellest, mis mulleoluline. Minu peale ei vaatada viltuja ma ei kardagi enam viltuvaatamist. Ma usun endasse. Usun,et unistused võivad täituda, just tänusellele, et mul lubatakse uskuda.Ilma kadeduseta. /Ena/Me oleme sõbrad, head tuttavad,olles alati valmis teist juventekataitama nõu ja jõuga, kas võikolimisel või siis mingi keeruliseülesande lahendamisel, kuigi needJuvente kui organisatsiooniga mingitseost ei oma. Me vaidleme,tülitseme, me lepime - nagu päriselus. Meil kõigil on omadpõhimõtted, mis võivad vastuolusolla, aga see ongi ju huvitav: rääkidaja kuulata, vastu võtta uusi ideid,mugandades ka omi põhimõtteid,samas nende põhiolemust muutmata.See on isiksuse arenemine iseendasteiste läbi.Minu jaoks juventekas Juventeson täiesti tavaline inimene, nojah,siiski sama tavaline ja sama erilinenagu kõik teised inimesed. Võiks juöelda, et ta peab olema kohusetundlikja andma mittejuventekatele eeskuju,aga tegelikult ei PEA ta midagi -selline ta juba kord on. Samas onta inimene oma põhimõtetega, midata mingil juhul hüljata ei kavatse.Järgides oma põhimõtteid, suudab taolla vaba, lõbus ja alati valmisproovima midagi uut. /Mari/Vabadus valida enesele olemisesisu, koht, aeg, kaaslased - kas seepoleks mitte see ülim, mille poolepüüelda? Mina olen enesele selle jubavalinud ja valin iga päev uuesti. Mavalin vabaduse olla kaine, ollateistsugune, olla julge, ja ma valinvõimaluse seda vabadust ka teisteleteada anda.Sõprus on vabadus. See annabjõudu ja motivatsiooni jätkata.Sallivus on vabadus. See kaotabpiirid ja ahistavad eelarvamused.Erinevus on vabadus. Juvente onmind viinud nii paljudesseerinavatesse paikadesse, kokku niipaljude erinevate inimestega, etmaailmast on saanud nagu kodu, mison omakorda vabadus. Maailm polevõõras, ma võin seal vabalt liikuda,seega ka palju korda saata.Erinevused ei hirmuta mind, vastupidi- need julgustavad. /Ena /Me oleme kõik rikkad, vaimseltrikkad, sest meid ümbritseb heaseltskond, meil oma põhimõtted jaideaalid, mida me ei karda välja öelda,me usume paremasse tulevikku jaloodame, et ka meie oleme väikeseosa selle tuleviku heaks teinud.Oota, ma naeran natuke. /Rutt/Juvente eesmärgid- Pakkuda noortele võimalustenese arendamiseks ningsõltuvusainetest(narkootikumid, tubakas,alkohol) vabaksajaveetmiseks.- Olla sealjuures kõigile omaeluviisiga eeskujuks.- Jääda iseendaks ningnäidata, et teistest erinemineon normaalne.Juvente elulugu:· 1994 - EHTO (Eesti HeadeTemplerite Organisatsioon) juurdetekivad noortegrupid, mis onosaliselt Juvente eellasteks.· 1998 - tekib EHTO noorteühendusJuvente selle praegusel kujul.· 1998 - Juventest saab üleeuroopalisekatuse EGTYF(European Good Templar YouthFederation) liige ja seega ka IOGT(International Organisation of GoodTemplers) liige.· 1998 - Juventest saab TNK (TartuNoorteühenduste Kogu) liige.· 2002 - asutatakse juriidiliseltiseseisev MTÜ Juvente.· 2003 - MTÜ Juvente saab ENL(Eesti Noorteühenduste Kogu)liikmeks.Juvente tegevus:· 1998-1999 narkoloengud koolidesüle Eesti· 1998-2002 EHTO abilinetervisepäeva korraldamisel Tartulaululaval· 1999-2001 “Valik on sinu”koolitused lastele· 2000-2002 regulaarsed avatudüritused: stiili- ja teemaõhtud· 2001 EGTYFi suvelaager Ähijärvel· 2002-2003 tänavaaktsioonid “Äraõpeta mind jooma!”, “Suitsuhais onpaha, seda mina ei taha” ning “Kesteisele ütleb, see ise on!”· 2002-2003 seminarid Tartu koolidesteemadel “Demokraatia jajuhtimine”, “Alkohol ja noored”ning “Kultuuridevaheline õppimine”· 2002-2003 regulaarsed filmi- jamänguõhtud· 2003 aprill tervisepäev “Vitamiini-Naksitrallid” Tartu laululaval· 2003 juuni matk Vormsi saarelKontakt:MTÜ JuventeJaama 181-28, 50705 Tartujuvente@juvente.eehttp://www.juvente.ee

Hei, välismaalane, mis sa Juventest arvad?Mida arvavad Juventest välismaalased sarnastestorganisatsioonidest? Palusime paaril sõbral vastata küsimusele,mis neile meenub, kui nad mõtlevad Juventele.Jan, Juvente SaksamaaOlin esmakordselt Eestis aastal 2001. Tookord oli see maa mulle täiestitundmatu. Küsimusele, mis on Eesti pealinn, oleksin tõenäoliselt vastanud Riia...Nii polnud mul õrna aimugi, millised inimesed või ümbruskond mind eesootavad. Mis keelt seal üldse räägitakse? Vene? Kas neil seal internet on? Peaksinma kartma oma kallite firmatossude pärast?...Täiesti vale! Tänu armsatele Eesti Juvente liikmetele sain ma nendesteelarvamustest poole päeva jooksul viimseni lahti! Ning sealt on aastate jooksul,tänu paljudele laagritele, seminaridele ja teistele üritustele välja kasvanud suur jasüdamlik sõprus... Aitäh, Juvente, loodetavasti näeme varsti jälle!Ermanno, GGPF (Gruppo Giovanile Passato Futuro), ItaaliaEesti Juvente, hmm, esimene mõte keskmise itaallase peas, kui ta sedasõnaühendust kuuleb, on küsimus: kus asub Eesti? Olen kuulnud midagi Baltikumist,kuid… Ja pean tunnistama, et minu jaoks oli lugu sama, kui neist esmakordseltkuulsin. Siis õppisin neid tundma ja asjad on täiesti muutunud.Nüüd pole Juvente Eesti minu jaoks lihtsalt organisatsiooni geograafilineasupaik, ega ka mitte assotsiatsioon noortest, kes levitavad sõltuvusainetevabaeluviisi; Juvente Eesti on minu jaoks grupp häid sõpru, ja ma pean tahes-tahtmatanaeratama, kui neile mõtlen, ning tunnen end alati hästi nende seltskonnas. Matunnen end kui kaugel eemal nendega meilides või muidu kontaktis olles ning vägalähedaselt, jagades isiklikke mõtteid. Imetlen nende tahtejõudu ja ühtsustunnet,millega nad korraldavad oma üritusi ja teostavad oma ideaale (mis on laialt levinud).Juvente Eesti pole mitte ainult geograafiline koht kaardil, vaid ka koht minusüdames.Mõtisklus täiuslikest hetkedestEna MetsJuventeSee oli üksreede. Ma ei teaenam, milline.Aga sel pole katähtsust, sestkindlasti onreede hommikud kõik üsna sarnased.Sarnased on ka inimesed reedehommikutel. Sarnased on bussid. Jasarnased on inimesed bussis. Eriti veel,kui see buss on see, mis jõuab igal reedehommikul kell 7:38 Soinaste peatusessening veereb sealt oma sisseharjunud moeledasi kesklinna poole.Ühes sellises bussis ühel reedeselhommikul (mis jäi kindlasti 2003. aastasisse) ma sõitsingi. Ja juhtus nii, et ma eisaanud istuma, nagu seda sageli ikka tollebussi peal ja tol kellaajal juhtub. Küll agasaid istuma kamp noori inimesi. Siinkohalnimetan neid veel nii viisakalt, kui üldsekedagi nimetada saab. Ja ega mul olegimingit tahtmist ega õigust neid ebaviisakaltnimetada. Igal juhul olid nad umbes niinoored, kui noored võiksid noored ollapõhikooli lõpuklassis. Nad olid kenastiriides, nagu selles eas neiud ikka. Jah, needolid neiud. Ja nad olid ilusad ka, sellisedkenad Eesti tüdrukud.Mul oli hea tuju. Ma vähemalt arvannii. Muidugi tuleb meeles pidada, et ma olinpidanud üles ärkama kell 6 hommikul, misiseenesest ei tekita väga head tuju. Ma olinpidanud kiirustades veel üle vaatamamaterjalid, millest tunnis kahele klassitäieleõpilastele rääkida. Teen seda sageli üsnakiirustades, kuna inimesed ongi enamastiviimase-minuti-tegijad. Mul aga arvatavastiei olnudki varem aega ette valmistada, kunavarem oli vaja muid asju ette valmistada.Ikka sammu võrra liiga taga… No igal juhuloli mul reede hommiku kohta maksimaalselthea tuju. Ma seisin seal bussi tagumisesosas, hoidsin postist kinni, et mitte ümberkukkuda. Ja tegin näo, nagu mind üldse eihuvitaks, kes mu ümber on ja mida nadräägivad. Teiste juttu pealt kuulata onebaviisakas. Teisi jõllitada on samutiebaviisakas.Aga ma kuulsin ometi. Ja mõtlesinsellele, mida kuulsin. Oleksin võinud isegiüllatunud nägu teha. Aga see pole mullekombeks. See oleks pealegi reetnud, et mategelikult kuulasin neid pealt. Seegasäilitasin oma ükskõikse kaugele vaatavailme.- Einoh, lahe läbu oli ikka eile. Ma eimäleta mitte midagi.- Jumalast hea, sa olid ikka päris laua allkoos Vahuriga.- Ega ma ise ei tea. Aga Mari ei tule üldsetäna kooli. Hommikul kõllas mulle ja ütles,et tal on hullult paha olla.- No tal on alati nii. Ise ka ei tuleks kooli jutema asemel… Aga päris nalja ikka sai, kuipoisid joogiga tulid.- Minu meelest sai see liiga ruttu otsa, mulleküll eriti ei jätkunud. Piltigi ei saanud eestära.Ma teadsin seda ju ennegi. Ise olinsellest korduvalt rääkinud noortega janoortele. Omavanustega ka. Ma teadsin ju,et pidu ongi läbu. Kui te ei tea, midatähendab läbu, siis see on sama mis pidu –üritus, kus juuakse alkoholi ja “tänu sellelesaab palju nalja”. See pole loomulikult minuarvamus. See on ühiskondlik arvamus. Olinseda nii palju kuulnud. See oli minu jaokstavaline. Aga nüüd äkitsi hakkas mul vastik.Ma seisin reaalselt eksisteerivate noorteinimeste kõrval. Ma ei tundnud neid. Makuulasin pealt nende juttu. Nemad ei pannudmind tähelegi. Nende jutt oli vastik.Seesama jutt, mida enda suust nii paljukuulnud olin, jõudis mulle nüüd lõpukspärale. Neidsamu sõnu ütles nüüd keegi,kelle jaoks see oli nii tavaline ja normaalneLahe!nagu moos pannkoogil. Nad isegi eimõelnud enam nende sõnade üle, kui needsuust lendu lasid. Ja just see muutis sellevastikuks.Ilmselt ütlevad nad sedasama juttu igalreede hommikul selles samas bussis number8, mis jõuab Soinaste peatusesse 7:38 jasealt oma harjumuslikult moel kesklinnapoole suundub. Nende jaoks on see hetkselline, nagu ta olema peab. See on ehkkoguni nende jaoks üks täiuslik hetk.Täiuslikud hetked on teatavasti need, kuskõik on omal õigel kohal, midagi pole puuduja kõik toimib ootuspärase süsteemi järgi.Hommikune buss, sõbrad ümberringi,mõnus melu, eelmise õhtu meenutamine,naer. Ja need sõnad “lahe läbu oli ikka eile”,millele sõber vastab ootuspäraselt: “Sa olidikka päris laua all.” Täiuslik hetk,meenutades eelmist täiuslikku hetke.Mina ei ole alati selles bussis. Õnneks.Mina ei ole ka nende sõber. Õnneks. Minutäiuslikud hetked on need, mida ma mäletan.Saimegi.

Noorte oma arvamusedNarkootikumide üledoosi võttes võidsa surma saada. Suitsetamine on vägakahjulik kopsudele. Minu vanaisaLembitu surigi selle kätte. Teine vanaisaaga joob ja siis hakkab hirmsastiropendama.Birgit, V klassKui hakkad esimest korda suitsetama,siis pärast ei saagi enam sellest lahti. Jakui jooma hakkad, siis saab sinust joodik.Aili, V klassKõik need meelemürgid on vägahalvad. Need võivad inimese segaminiajada ja hulluks ajada. Suitsetamine,alkohol ja narkootikumid on selgeenesetapp.Kristi, V klassMina neid igatahes ei hakkakasutama. Neist võib ju jääda sõltlaseks.Ärge kasutage neid!!!!Taavi, V klassMa ise ei ole suitsetaja, kuidproovinud olen. Ma olen ka alkoholiproovinud, kuid mina arvan, et see onjälk. Ma ei saa aru, kuidas üldsesuudetakse suitsetada ja alkoholitarbida. See on vastik!Juta, V klassKas ma peaksin hoidumasuitsetamisest, alkoholist janarkootiumidest? Jah, sest ma ei tahanoorelt surra…..!Silvia, V klassMinu arvates on vahetevahel mõnusjuua alkoholi, kuna see kustutab mõtteid.Aga vahetevahel muudab ka kõikhullemaks.Alo, X klassMina küll neid asju mõnuaineteks einimetaks. Ma olen suitsetada proovinudja see oli kõike muud kui mõnu. Maarvan, et isegi ahelsuitsetajad ei pea sedamingiks mõnuks, kuid nad on sellestsõltuvuses ja nende jaoks on see naguhommikusöögi söömine.Mikk, X klassKuidas saab üldse üks isik olla niirumal, et ta sihukesi asju tarbib!Suitsetamise halb külg on see, etsuitsuhais on vastik. Kui jälle alkoholiüleliia tarbida, siis – pohmakas. Alkoholtekitab muidugi hea tuju, kuid ilmaselleta on ka võimalik lõbusalt aegaveeta.Lee, 10 klassEsimese korra proovib, siis hakkabmeeldima. Lõpuks tarvitab nii palju, eton sõltuvuses ja raha on otsas. Mis siisedasi? Ta hakkab teistelt varastama, etuut kogust osta. Nii see maailm hukkalähebki!Andrei, X klassMina arvan, et need asjad ei sobitüdrukutele. Pealegi tuleb nendest paljuhaigusi ja endal on ebamugav. Kuisuureks saan, siis läheb ju suitsu ostmisepeale kogu aeg palju raha.Kristin, V klassNende ainete liigtarbimine tulenebsellest, et inimestele on jäänud liiga paljuvaba aega.Teet, X klassKas need on mõnuained? Mõnus võimitte, aga kahjulik kindlasti. Inimesed, kesrikuvad oma tervist, et pilvedel kõndida jaennast maru hästi tunda, peaksid väikeseretke psühholoogijuurde võtma. Vahestoskab tema neileselgeks teha, mis onmõnu.Kristi, X klassSuitsu, alkoholi ja mõnuaineidtarbivad tänapäeval eriti noored. Miks nadseda teevad, on küsimus, millele polegikerge vastust leida. Enamusel inimesteston palju muresid ja seepärast arvavatakse,et murede uputamine viinaklaasi aitab.Tegelikult ei aita! Suitsu, mõnuainete jaalkoholi tarbimine võib viia sõltuvusse,millest on paraku peaaegu et võimatu väljatulla. Inimestele võib see ju algusespakkuda mõnu, kuid tagajärjed polesugugi head. Seepärast arvan, et nendeainete tarbimine tuleks üldse ära keelata.See kahjustab ainult tervist.Lotte, X klassMa arvan, et mõnu on inimese jaokssee, kui ta on terve, tal on perekond, iluskodu ja mis kõige tähtsam, et see inimeneoleks oma eluga rahul. Kahjuks onmõnuainetel peaaegu vastupidine toime,sest mõnuainet tarbides võib ju tekkidahetkeline rahulolutunne, kuid mis pärastmõnuaine tarbimist juhtub? Pohmakas,haiged kopsud, kehv mälu, sõltuvus jne.Mario, X klassSuits, alkohol ja mõnuained ei tohikskuuluda ühegi inimese juurde. Vähesellest, et need su tervise ära võtavad,kaotad sa ka oma väärikuse. Et koguselle värgi endale hankimiseks on vajaraha, siis võib see kergesti viia kavarguseni. Ja nii käib elu järk-järgultalla, kuni üks päev leiad, et oled üksvana parm, kes on oma elu mõttetultrikkunud.Mihkel, X klassAlkohol – olen seda mõned korradproovinud ja pean ütlema, et mingit mõnuma sellest ei saanud. Vastik maitse oli jamasendus tuli peale. Ma ei saa aruinimestest, kes pidudel joovad, sestpurjusolekus tekkis minul tujulangus jamingit pidutsemist ma küll endale sellisemeeleoluga ette ei kujuta.Olgem ausad, ühekordne mõnutunneei asenda eluaegseid piinu! Ma olenkindel, et ilma kahjulike aineteta saabtunda tõelist mõnu.Marilin, X klassOleks see naps ära jäänudMäletan ühte paarikümne aasta tagustsuvepäeva enda lapsepõlvest, mil olin koosisaga sõitnud külla vanaemale.Vanaema elas ühes metsaäärsestalumajas ja tema õuele oli tellitud veoautokallutanud maha koormatäie 3-4 meetripikkuseid kasepuid. Need oli tarvis lõigatajuppideks ja lõhkuda halgudeks. Vanaemapalvel võttis isa selle asja teostamise endapeale. Tal oli mootorsaag, sest pidas riigimetsaraie ametit.Mina ise olin siis veel liiga noor, etpuudesaagimisest osa võtta ega olnud mulpiisavat füüsilist jõudu tooreste, sitketekasepuude lõhkumiseks, kuid juba lõhutudhalgude riitaladumisega sai minusugune 7-aastane poisike hakkama küll. Ja selleks isamind endaga kaasa võttiski.Lisaks isale oli vanaema appi kutsunudveel paar täismeest ja teinud neile sellekspuhuks ka pisut kodust õlut. Täis õllekanntoodi kohe töö kõrvale, et palavusest janusedmehed sealt suitsupauside ajal rüübatasaaksid. Kui kann tühjaks sai, siis mina,“kõige noorem ja kergejalgsem”, pidinlippama tuppa uue täie järele. Õlu oli värskeja vahutas vägevasti, kui ankru küljes olnudkraani kaudu nõusse jooksis. Viisin selle õuemeestele ja palusin, et ka mul natuke maitstalubataks. Isa polnud vastu, sest arvas, etmida see lahja õllevaht ikka halba teha saab,kui teda pisut proovida, aga samas kahoiatas, et ma liiga palju ei võtaks, sest minetea…Ta lubas mu 3 või 4 korda juua ja ütlessiis, et nüüd aitab. Minule aga hakkas õlumaitsema nii, et läksin seda salaja endalehiljem juurde laskma, sest see oli magus japeale selle tundsin endas ka erilist mõnusatsurinat, mida ma kunagi varem kogenudpolnud… Elus esimest korda olin purjus.Elvis AntsonTartu vanglaPraegu olen täiskasvanud, 20-ndatesaastates mees ja kannan 12-aastastvanglakaristust Tartu kinnipidamisasutuses.Vanglasse mõisteti mind 21 aasta vanuseltmõrva eest, mille sooritasin alkoholijoobes.Võib öelda, et enamus praegu vanglasviibivatest meestest ongi siia sattunnud justalkoholijoobes toimepandud kuritegude tõttuja suur osa neist kannab karistust rasketeisikuvastaste kuritegude eest.Eelpool kirjeldatud mälestus on minuesimene lähem kokkupuude alkoholiga.Muidugi ei saanud minust kohe pärastesmakordset õllejoomist alkoholisõltlane.Selleni jõudsin hiljem, ent see esimenekogemus oli kindlasti üheks väikesekssammuks ja eelduseks selle koletu mülkapoole, mis mind lõpuks endasse imes. Nüüdend sellest välja ja vabaks rabelda on vägaraske, paljud ei saagi sellega hakkama.Minu esimene kokkupuude alkoholigavõib tunduda ehk nii tühine ja süütu, milleleerilise tähelepanu pööramine tagantjärgivõib paista liigne, kuid pahatihti saavadsuured asjad alguse just väikestest ja maolen veendunud, et kui tegemist on kasalkoholi või narkootikumidega, siis oleksõigeim aeg väga valvas ja tähelepanelik ollanimelt selliste näiliselt süütute pisiasjadesuhtes ning mõelda tõsiselt järele juba enneproovimist või tarvitama asumist. Ei olekasulik kahelda ja mõelda, mis see “natuke”mulle ikka halba teha saab või ega siisminuga niikuinii midagi halba juhtu, ainultlõbutsen veidi… Nii on varemgi arvatud jatäpselt selline oli ka minu suhtumine, mis eimuutunudki enne, kuni mu elus ei olnudselle tagajärjel juhtunud veel midagi hullu.Kui elu ükskord alla käima hakkas, oli jubahilja ja ma ei suutnud end sellest enamvabastada.Ma ei arva, et ilmtingimata igaühestesimese võetud pitsi järel alkohoolik võikurjategija saab, kuid tõsiselt selle ülemõelda tasuks igal noorel inimesel IGALJUHUL.Miks alla 21. eluaasta ei või alkoholi tarbida?Alkoholi ohtlikkus noortele onbioloogiline probleem, sellel ei ole midagiühist passi saamisega ja juriidiliselttäiskasvanuks tunnistamisega.Organism kasvab ja areneb kuni 21.eluaastani. Alkoholi sagedane tarvitaminesellest nooremast eas viib kergestipöördumatutele muutustele alkoholilagundamisega seotud maksaensüümsüsteemides.See on aluseks kroonilise alkoholismitekkele raskesti allasurutava vajadusegapidevalt juua. Eriti on suur oht nendel, kellelon pärilik eelsoodumus alkoholilembusele.On andmeid, et näiteks iga päev 3 liitri õllejoomine 3 kuu vältel viib kroonilisealkoholismi tekkele. Alkoholi pidevasttarvitamisest põhjustatud kroonilinemürgistus kahjustab kogu organismi, eritinärvisüsteemi. Sellest algab kiire ningpöördumatu vaimne ja füüsiline allakäik,mis viib psüühika muutustele, ühiskonnastväljatõrjutusele, äärmisele vaesusele javarase surmani. Ainult kohene ja täielikalkoholist loobumine võimaldab surnudringist välja murda.Ema alkoholism on sagedasemvastsündinute vaimse alaarengu põhjus.Loote kahjustust põhjustab isegi alkoholiühekordne kasutamine raseduse ajal. Kõigeohtlikum on alkoholi tarvitamine raseduseesimestel kuudel, kui moodustub lootenärvisüsteem. Loote alkohoolsedkahjustused ei ole ravitavad, kuid nad on100% ärahoiatavad alkoholist täielikuvältimisega raseduse ajal.Alkohol kui närvisüsteemi mürkpõhjustab ajurakkude hävimist ningajumassi vähenemist, mida nimetakseajuatroofiaks.Tekib mälu nõrgenemine, vaimsetevõimete üldine langus, haiguslik vajaduspidevalt alkoholi tarvitada, võimetustöökohta pidada, perekonna lagunemine jalõpuks pätistumine. Alkoholi toimelkahjustavad aja tsentrumid: vähenebenesekontroll, häiritud on inimese käitumineja otsustused. Lisaks vaimsele allakäiguletekivad kroonilised haigused: maksatsirroos,hüpertooniatõbi, südamepuudulikkus,seedetrakti haigused.

R i s t s õ n aParemale:1. Näidis, eeskuju6. Kaldkiri11. Aleksander12. Ajalehte väljaandva liikumise lühend14. Järv, itaalia keeles15. Küsimus16. Iste seljatugi18. Kõikepidi, kõigiti20. Tulistan; luban21. Mitmuse esimene isikuline asesõna22. Soome-... (keeled, rahvad jne)24. Liivlaste reetlik vanem26. Eesti jalgpalli esiründaja28. Noor ja hinnatud Eesti balletitantsija30. Armeenia riigimees Levon ...-Petrosjan31. Zeusi kilp; eestkoste, kaitse33. Trükindusseade35. Bisnis36. Üks väärtuslikumaid kultuurtaimi38. Trepi osa40. Kui asjad ebaõnnestuvad, lähevadnad piltlikult ...42. Hoolas, töökas, virk44. Eesti Raadio45. ...-kartulipuder47. Spordijalats49. Põline, traditsiooniline, ammumuutumatuna püsinud52. Kaitsev lapsevanem53. Sirgjoones54. Jootraha, inglise keeles55. Nurk, vene keeles56. Tuum, põhisisu57. Vene naisenimiAlla:1. Jäätisele nime andnud põhjamaalane2. Eesti politoloogiaprofessor3. Lukufirma4. Loco sigilli5. North Atlantic Oscillation6. Tänav, läti keeles7. Eestu luuletaja, nimi+initsiaal8. Koht, kuhu peab asju tagasi tooma9. Hamba pesa10. Judoklubi13. Võimud, meelevallad16. Telecommunications Industry Group17. Lenini ajaleht19. Noor kümnevõistleja,universiaadihõbe23. Felix Randeli kunstnikunimi, samutiprogrammeerimiskäsk25. 2003 aasta judo MMi absoluutkaaluhõbe27. Mütoloogia, kus kummardati Apist,Rad, Osirist jt29. Eesti graafik32. Peremees34. ... Scully35. Pea aru ja ... (Atko Viru)37. Kuu, milles on lastekaitsepäev39. Spetsialiteet, kutse41. Selge on ... (loosung)43. Hoog, innukus46. Julgus, enesekindlus, inglise keeles48. Mõõtühikute eesliide - 10 950. Universidade Técnica de Lisboa51. Kodumasinafirma55. United StatesAlkoholitarbimisega seonduvad ohudEttepanekuna asetamiseks alkoholipudelite pealeHoiatus: Alkoholitarbimine võib panna sind mõtlema, et sa sosistad siis, kuisa seda tegelikult ei tee.Hoiatus: Alkoholitarbimine võib panna sind arvama, et sa peadNALioma sõpradele helistama kell neli öösel.Hoiatus: Alkoholitarbimine võib panna sind olukorda, kus sa imestad, kuhuküll su riided said.Hoiatus: Alkoholitarbimise tagajärjel võid avastada liiklusmärke ningtänavanime märke oma kodus.Hoiatus: Alkoholitarbimine võib panna sind uskuma, et sa olednähtamatu.Hoiatus: Alkoholitarbimine võib panna sind vääralt arvama, et sa omadmüstilisi Kung-Fu võimeid.Hoiatus: Alkoholitarbimine võib tekitada tunde, et kõik inimesednaeravad koos sinuga.Hoiatus: Alkoholitarbimine võib tekitada tunde, et aega ega ka vähemaltosa ruume enam ei eksisteeri.Hoiatus: Alkoholitarbimine võib otseselt tekitada rasedust.OK le aineVäljaandja: Tartu Ühendus AVEToimetaja: Lauri Beekmannlauri@pereraadio.eeKarikatuurid: Elina Raska ja RannarPärnaTagakaane plakat: Heinrich LukkRistsõna: Arko OleskKorrektuur: AveronikaBeekmannTrükk: KroonpressTiraaz: 30 000