KUJUNDAVA HINDAMISE KÄSIRAAMAT 2018
Käsiraamat keskendub kujundavat hindamist edukalt praktiseerinud koolide kogemustele, meetoditele ja töötulemustele. Iga kooli peatüki autoriteks on antud kooli juht, õpetaja ja lapsevanem.
Käsiraamat keskendub kujundavat hindamist edukalt praktiseerinud koolide
kogemustele, meetoditele ja töötulemustele. Iga kooli peatüki autoriteks on antud kooli juht, õpetaja ja lapsevanem.
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
sekundaarsed (ekraanidelt) kui primaarsed ehk ehedad; teatud tugevusvarust, mis<br />
kujuneb läbi ehedate kogemuste, jäädakse ilma. Samas on ka laste hingeline mahajäetus<br />
endiselt probleemiks. Kuniks veel tohib koolist mõelda kui pedagoogilisest asutusest,<br />
peaksid lapsepõlv ja selle muutumised olema teadvustatud kooli pedagoogiliste<br />
ülesannetena ning humanismi printsiip on samavõrd ajakohane kui alati.<br />
Lapse arengu uurijad on ikka olnud küsimuste ees, mis on lapse puhul ära määratud tema<br />
vanuse ja objektiivsete arenguseadustega, mis on geneetiliselt antud ning kui palju<br />
mängib kaasa kultuuriline keskkond. Ning mis nende koostoimes juhtub.<br />
Lapse füüsilise, vaimse ja sotsiaalse arengu kohta on uurijail kogunenud hulk tõsiasju,<br />
mille osas ollakse ühel meelel. Geneetilised eeldused pakuvad pinnase lapse arenguks ja<br />
määravad ära tema arengupotentsiaali. Uurijad on seisukohal, et inimareng tähendab<br />
geneetiliste ja keskkonnategurite keerulist vastasmõju. Keskkonnatingimustest sõltub,<br />
kuivõrd lapses eeldusena olemasolev väljendub ja välja areneda saab. Ilma soodsate<br />
keskkonnatingimusteta võivad paljud eeldused jäädagi peitu, teisalt, mida eeldusena<br />
lapses ei ole, seda ei pruugi tekitada ka keskkond. Arengukeskkonnaks võib lugeda ka<br />
vaimse atmosfääri ja väärtused, milles laps kasvab, ning selle toimel kujuneb noore<br />
inimese enese väärtusilm. Kas olla pelgalt väljastpoolt hinnatav või osaleda ka ise oma<br />
tegevustele ja teadmistele hinnangute andmises, see mõjustab kahtlemata suhet<br />
iseenesesse.<br />
Üleilmselt tunnustatud geniaalse teadlase Lev Võgotski sõnul on kogu inimlik tegevus<br />
loomult sotsiokultuuriline. Keele omandamisega saab laps sissepääsu tema kultuurile<br />
omaste kujundite ja metafooride juurde. Inimese mõttetegevust saame mõista vaid siis,<br />
kui võtame arvesse selle aluseks olnud sotsiaalseid protsesse. Õppimine toimub laiemates<br />
sotsiaalsetes kontekstides, kuhu kuuluvad nii lood kui mängud kui täiskasvanute hoiakud.<br />
Laps osaleb kogukonna vaimuelus, õppides maailma asju ühiselt loodud arusaamade<br />
kaudu. Õppija areng peegeldab tema kultuurilist kogemust. Seepärast ongi kollektiivsed<br />
hoiakud ja väärtused nii raskesti muudetavad, ent inimene ise vahel kergesti mõjustatav.<br />
Arenguga paralleelselt toimub kohanemine väliste tingimustega. Kultuurimustrid<br />
vormivad lapsi, seda teevad näiteks kombed-tavad, mida ühiskond eeldab, et tema liige<br />
oleks aktsepteeritud. Agraarühiskondades olid väärtustatud kuulekus ja allumine ning<br />
kindlad soorollid. Linnakeskkonnas ettevõtlikkus ja iseseisvus. Ent sootuks rohkem tuleb<br />
lapselgi loota iseendale. Sotsialiseerumise mõistega hõlmatakse, kuidas lapsed õpivad<br />
oma kultuurile vastavat käitumist ja suhtumisviise. Lapse kasvukeskkonda kuuluvad ka<br />
6
Change language