KUJUNDAVA HINDAMISE KÄSIRAAMAT 2018
Käsiraamat keskendub kujundavat hindamist edukalt praktiseerinud koolide kogemustele, meetoditele ja töötulemustele. Iga kooli peatüki autoriteks on antud kooli juht, õpetaja ja lapsevanem.
Käsiraamat keskendub kujundavat hindamist edukalt praktiseerinud koolide
kogemustele, meetoditele ja töötulemustele. Iga kooli peatüki autoriteks on antud kooli juht, õpetaja ja lapsevanem.
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
tema kasvatamises osalevate täiskasvanute isikuomadused, veendumused ja uskumused.<br />
Lapsed taasloovad läbielatud kogemused iseendas ning nii taasloovad nad oma<br />
kasvuümbruse kultuuri.<br />
Ollakse veendunud, et laps on aktiivne, soovib õppida ja areneda, ta on loomult<br />
uudishimulik ja otsib teadmist, ent temapoolse vastuvõtuvõime otsustab siiski tema<br />
arengustaadium. Laps otsib neid kogemusi, mida ta arengulooliselt hetkel vajab ning mis<br />
teda tema eeldustele vastavuses kõnetavad. Omaks võetakse näiteks ~Sveitsi<br />
populaarsete arengupsühholoogide Remo H. Largo ning Martin Berlingeri väitel vaid see,<br />
milleks ollakse valmis ja mis on lapse arengutasandil võimalik. Mõned lapsed unustavad<br />
end lugemisse, teised elavnevad looduses ja seikluslikes kogemustes. Mingil perioodil<br />
soovivad lapsed vastupandamatult liikuda ja asju kätega teha. Laps avaneb uuele, kui<br />
tema ja ta enesehinnang ei ole ohustatud.<br />
Lapse arengu erinevad tasandid. Vahest ei kahtle enam keegi, et lapsed arenevad ja<br />
küpsevad erinevalt. Lisaks füüsilisele arengule on palju kirjeldatud laste kognitiivset,<br />
sotsiaalset, emotsionaalset ja moraalset arengut. Mõeldes kooliõpetusele on seni suurima<br />
tähelepanu pälvinud lapse kognitiivne areng – kuidas õpitakse aru saama, mõtlema<br />
mõistma. Siiani ületamatu oma uuringute veenvuses ja põhjalikkuses on šveitsi teadlane<br />
Jean Piaget. Ta tõi esile laste mõtlemise erinevad jooned. Lapse mõtlemine areneb<br />
staadiumide kaupa. Igas staadiumis toimub kvalitatiivne muutus: staadiumid on<br />
nimetatud sensomotoorseks, operatsioonide eelseks, konkreetsete operatsioonide ja<br />
formaalsete operatsioonide staadiumiks. 2-7 aastase lapse mõtlemine toimib<br />
sensomotoorsel tasandil: enese ümber toimuvat tunnetatakse meelte ja liikumise läbi<br />
ning lihtsaid konkreetseid järeldusi tehes. 7. kuni 12-aastane laps mõtleb konkreetsete<br />
operatsioonide kaudu. Selles vanuses lapsed suudavad mõista ainete füüsikaliste<br />
omaduste ja arvude jäävust ning teevad tehteid arvudega. Veel mõistetakse keele<br />
sümboleid ning lahendada probleeme intuitiivselt. Ent ollakse veel egotsentrist ega<br />
suudeta asju näha alati teiste inimeste vaatepunktist. Kooli minnes osatakse mõnevõrra<br />
juba arvestada teiste inimeste vaatenurgaga. Selle perioodi nimetas Piaget konkreetsete<br />
operatsioonide staadiumiks ehk mõtlemine areneb konkreetsete esemete ja ilmingute<br />
toel. Lastel on juba olemas loogilise mõtlemise võime ehk tehakse üldistusi ja järeldusi.<br />
12. eluaastast alates suudetakse mõelda juba mõistete ning mõttekäikude abil, mil pole<br />
konkreetset tegelikkuse vastet. Osatakse püstitada hüpoteese, teha järeldusi ja mõista<br />
nähtusi nende süsteemsuses. Seda perioodi on nimetatud formaalsete operatsioonide<br />
7
Change language