Futuuri-2-2018.indd 1 16.5.2018 11:40:10Kõik inimesed on sündinudsinise mere ääres.Kõikide isadon kummargil kangaspuude kohalkudumas kangastlastele jätkata.Kõik lapsed jooksevad kangaspuude lõginastsinise mere kaldale vahtima,varbad vees,laevade kadumist silmapiiri taha.Sest lapsed peavad sinna jooksmaja laevad peavad sinna kadumaja varbad peavad saama märjaks.Ja kõik asuvad teele,sest kõik peavad asuma teele...JAAN KROSSI luuletusest„KÕIK INIMESED ON SÜNDINUD GENUAS“1994. aastal tähistas Kuressaare linn Roomassaaremeresadama sajandat aastapäeva.Piduliku sündmuse tähtsaim osa oli teatraliseeritudvaatemäng vahetult sadamas, kus KuressaareRahvateatri näitlejate osavõtul lavastati lühinäidendit„Aurulaev „Konstantin” läheb Riiga”. Sadamas avatimälestuskivi ja restoranis pidulikul vastuvõtul maitstitraditsioonilisi meretoite.Sügisesel giidide kursusel võeti muuhulgas jutukska merekultuuri mõistmine ja nähtuste avastamineigapäevaelus. See oli üks esimesi merekultuuri teadvustamisehetki saarlaste hulgas. Samal aastal lõpetatika ülesaarelise kalurikolhoosi Saare Kalur erastamineväiksemateks ettevõteteks ja mere-kaluriteleoluline kalalaevastiku tugisammas läks erakätesse.Samal ajal aga asutati Saaremaa Laevakompanii,millest hiljem kujunes väina-liikluse peamine vedajaja korraldaja. Mereline tegevus ja oskusteave ähvardassuurte ümberkorralduste hoos hajuda, agasaarlaste ja muhulaste mereline vaim oli visa. Kaodpolnud märkimisväärsed. Merendus ja laevandusärkasid eriti uute tegijate tahtel. Selle majandusharumerekultuuriline vaim hakkas taas elama vanastvormist uute lähenemisviiside ellingule. Meil oli tugevtraditsioonide põhi all.Pärast reisiparvlaeva „Estonia” traagilist hukku1994. aasta 28. septembril jõudis saarlaste ja enamikueestlaste mõtteviisi selge arusaamine, et meresõiton risk. Selle riski vältimiseks peab mere ees aukartusttundma. Me olime pikka aega harjunud kontinentaalsemõtteviisiga – taipamata hommikul uksest õueastudes, et hingame iga päev niisket mereõhku.Aukartus mere ees kujuneb selle loodusvägilasetundmaõppimise, ajalooliste kogemuste unustusestesiletoomise ja meie elukeskkonna targa tundmiseläbi. Seejuures on eeskuju näitamisel hindamatuosa merekultuuri huvilistel, kellel on erksamad meeleelundid.Selle sündmusterohke aasta oktoobrikuus jõudsimekoos maavalitsuse nõuniku Leo Filippovi ja veelmõne huvilisega mõtteni asutada Saaremaale merekultuuriselts, liitmaks mereliste huvidega inimesivabakondlikuks tegevuseks. Taasiseseisvumise järeloli Eestis tekkinud vabatahtlike ühenduste asutamisevõimalus seltsielu arendamiseks mittetulunduslikulmoel. Saaremaalgi oli juba asutatud arstide ühendus,maanaiste seltse ja muid koondumisi erialade või huvideviljelemiseks ning vaba aja veetmiseks. Inimese-Lisätietoja:www.turkuamk.fi/marjatle meeldib juba loomult seltskond ja seltsielu.25. novembril, kadripäeva ajal toimus seltsi asutamiskoosolek35 asjast huvitatu osavõtul. Võeti vastupõhikiri ja kinnitati esialgne tööplaan. Valiti ka juhatus,kelle hooleks jäi seltsi tegevuse toimimine ja suunamine.Sellest on möödas kakskümmend üks aastatja seepärast küsime põgusa tagasivaate juures: misaeg see oli? Saaremaalt vaadates näeme kõigepealt,et üle väina, Kuivastu-Virtsu vahel vedasid reisijaid jaautosid parvlaevad – enne „Mereleksikoni” ilmumistnimetati neid praamideks – „Tehumardi” ja „Koguva”,mis on nüüd vanarauaks lõigatud.Tol ajal ilmusid meie igapäevaellu esimesed arvutidja mobiiltelefonid. Tavaliselt kirjutati kirju veel harjumuspärasemehaanilise kirjutusmasinaga ja sõbragasai ühendust telefoniputkast. Meie seltsi esimenepõhikiri löödi puhtaks juba elektrilise kirjutusmasinaga,mille tähti liigutas elekter. Moodne sõiduauto oliŽiguli ja koormaid vedasid Venemaal toodetud GAZ,KAMAZ jms. Alles oli käibele tulnud Eesti oma kroonja söögikraami täis ostukorv maksis 30 krooni ehknüüdses rahas ligi 2 eurot. Hoogu võttis erastamine,mis kohati kandis restitueerimise salapärast nime jamis tihti sugulasi riidu ajas. Aeg oli meeldejäävalt teguderohkeja seepärast tuli leida saarlastele sobivatetegevuste motiivid.Merekultuuri seltsi asutamisel võeti oma tegevusepeamisteks eesmärkideks:1) korraldada seltsi koosolekuid, õppepäevi, seminare,konverentse, näitusi ja merekultuurilisi üritusi,mis on kooskõlas seltsi aadete ning põhikirjaga;2) hoida merekultuurilist pärandit, koguda mereajaloolistmaterjali ja informatsiooni, talletada merelistrahvatraditsiooni, uurida inimese ja mere vahelisisuhteid ning publitseerida oma liikmete sellealaseidtöid ja loomingut;3) aidata põlistada väljapaistvamate merendustegelastemäletamist;4) olla abiks mereturismi huvilistele ja tutvustadamerekultuuri maastikke Saare maakonnas;5) sõlmida sidemeid teiste mereajaloo ja kultuuriseltsidega ning innustada inimesi pöörduma näogamere poole, mis meid igapäevaselt ümbritseb.Loetletud vaimus algas seltsi tegevus Saaremaaoludes mere-looduse ja rannarahva eluviiside uurimisega.Tutvusime kalapüügi ja kalatöötlemiseeripäraga, õppisime nägema randlaste sotsiaalsetkultuuri. Jõudsime Saaremaad ja saarlasi minevikusiseloomustanud paadiehitusest puust purjelaevadeehitamiseni ja meresõidu kultuuriliste mõjudeni üldse.Vaatlesime merekultuuri maastikke ja tõstsimeunustatud merendustegelasi nähtavale nende kalmudekülastamise või mälestusürituste korraldamisega.Saime teha üldistusi meresõitjast kui kultuurivahendajast.Korraldasime juba algaastatel merendusteemalisikoosolekuid ja näitusi. Võrdlusvaatlusi käisimeekskursioonide korras tegemas Soomes, Rootsis,Lätis ja Leedus. Olulise koha meie tegevuses saidmeremeeste elavate mälestuste kuulamine, merendustegelastetähtpäevade tähistamised ja unustushõlmavajunud mereliste tavade taasleidmised.Lepingu sõlmimine Saaremaa Merekultuuri Seltsi jaTuru Ülikooli vahel 1998. aastal Saaremaa merepäästejaamadeajaloo uurimiseks. Esimeses reasEerik Keerberg Turu Ülikooli esindajana ja BrunoPao. Tagumises reas Leo Filippov, Jüri Kuusk, RiiaNelis, Hugo Ink, Rein Sepp ja Toomas Kasemaa.Foto: Enno Raun.Meeldejäävad olid Tallinnas Meremuuseumi, Muugauue sadama ja Lennusadama külastused. KäisimePeipsi ääres, Liivi randades, Haapsalus ja Paldiskisning Põhjarannikul. Oleme olnud külas hiidlastel javõtnud vastu külalisi Soomest.1997. aastal alustasime Kuressaare merepäevadekorraldamist augustikuu esimesel nädalavahetusel.Nüüd on need rahvarohked melupäevad kujunenudjuba nädalapikkusteks ja üle Saaremaa ulatuvateks.Kõigi merepäevade ajal on selts korraldanud ka huvipakkuvatemaatikaga mereajaloo konverentse, millepuhul peetud ettekandeid on avaldatud SaaremaaMuuseumi Kaheaasta raamatus ja kohalikes ajalehtedes.Saaremaa Merekultuuri Seltsi juurde kuulub ka haruselts„Salava“, mille liikmed elavad Lääne-Saare-Hankkeen toimijat: Turun kaupunki Hyvinvointitoimiala; terveysasemat, neuvolat, Turun AMK, Opetuskoti Mustikkamaal Kihelkonnal ja Lümandas. Aastate läbi on meidikka kokku käinud saja liikme ringis. Arusaadavaltpeame ühiselt seltsi sünnipäeva, jõule ja jaanipäeva.Eriline mõnuhetk on kogunemine maikuu lõpul suitsuräimemaitsmisele vabas õhus lõkke ääres. Sügisetisõidame hämaras mere äärde, kust inimesed on pagulusseläinud ja rannikumeres laevu hukkunud. Reisilaeva„Estonia“ uppumisele lähimal neemel peamemälestushetki. Rannaäärsete kalmistute haudadestselgitame välja meremehi, keda tormituul on hukutanudkaridel või udus eksinuna rändrahnudel. Peameteemaõhtutel lugu kuulsatest merendustegelastestja meresõitjatest. Merelaulude ja romaanide loojaleAlbert Uustulndile (1925-1997) aitas selts möödunudsügisel püstitada Kuressaare linnaparki mere äärdeväljapaistva monumendi.2014. aastal üllitasime oma 20. tegevusaastapäevapuhul raamatu „Mere kütkes“. Tänavu osalemejõudumööda merekultuuri aasta kordamineku hüvanguks,oleme ju siiani ainus taolise nime ja sihigaühing Eestis.Bruno Pao,mereajaloolaneSadas lund, nagu ikka talvel. Suured kohevadlumeräitsakad keerlesid otsekui mingis kummalisestantsus ning langesid aeglaselt maapinna poole.Kaks kõrvuti langevat lumehelvest võtsid teineteiselkäest kinni ja hakkasid vestlema.„Kui tore on lennata, milline imeline tunne!“ ütlesüks lumehelves.„Me ei lenda, me lihtsalt kukume,“ vastas teine helvesnukralt.„Varsti me jõuame maapinnale ja muutume kohevaksvalgeks vaibaks,“ rõõmustas esimene.„Meid ootab hoopis hukkumine. Meid tallatakseporiks,“ vaidles teine vastu.„Meist saavad ojakesed, mis voolavad merre. Mesaame elama igavesti!“ hõiskas esimene lumehelves.„Ei, me lihtsalt sulame ära ja kaome igaveseks,“ütles teine lumehelves ohates.Nende vestlus katkes, nad lasid teineteise käestlahti ja kumbki lendas vastu oma saatusele, mille taise oli valinud.FUTUURITULEVAISUUDEN TUTKIMUSKESKUKSEN ASIAKASTIEDOTEKTM Ville Lauttamäen väitöskirjatutkimusTutkittua tulevaisuutta:Viimeisimmät julkaisut ja muuta ajankohtaista2 geoenergian hyödyntämisestä kiinteistöjen 3 4Yksityisyydensuojan tulevaisuus • Sähkömarkkinoidentulevaisuus •toiminnastammelämmitysratkaisunaEnergiaturvallisuus2|2018KOULUJEN TULEVAISUUSPÄIVÄ JOHDATTELI OPPILAITA JA OPETTAJIATULEVAISUUSLUKUTAIDON ÄÄRELLEEnsimmäistä kansallista koulujentulevaisuuspäivää vietettiin 18.4.2018kouluissa ympäri Suomen. Tulevaisuudentutkimukseenpohjautuvanmonialaisen teemapäivän aikanaoppilaat ja opettajat pääsivät harjoittelemaanmenetelmiä ja taitoja, joillahe voivat osallistua oman ja yhteisentulevaisuuden rakentamiseen.Tarvitsemme kaikki tulevaisuuslukutaitoa– Koulujen Tulevaisuuspäivän taustalla on ajatussiitä, että muuttuvassa, monimutkaistuvassaja epävarmemmaksi käyvässä maailmassa mekaikki tarvitsemme henkilökohtaista ennakointi-ja muutoskyvykkyyttä. Tätä voi kutsua henkilökohtaiseksitulevaisuuslukutaidoksi, jokatarkoittaa kykyä osata hyödyntää tulevaisuuttanykyhetkessä, kertovat Tulevaisuuspäivän perustajatLaura Pouru Tulevaisuuden tutkimuskeskuksestaja Otto Tähkäpää Tulevaisuuskoulury:stä.Tulevaisuuspäivä toteutettiin osana tulevaisuudentutkimuksenprofessori MarkkuWileniuksen UNESCO-professuurin alla tehtävääglobaalia yksilöiden ja yhteiskuntientulevaisuuslukutaidon kehittämistyötä. Tulevaisuuspäiväjärjestettiin yhdessä taiteelliseenja toiminnalliseen tulevaisuuskasvatukseenerikoistuneen Tulevaisuuskoulu ry:n kanssa.Päivän toteutuksessa olivat mukana myös Sitra,Opetushallitus, Taloudellinen tiedotustoimistoTAT ja Ohjausosuuskunta Ote.– Nykyisessä muutoksen vauhdissa emmekykene tietämään, mitkä ovat ne ongelmat taitehtävät, joita tämän päivän koululaiset kohtaavattulevaisuudessa. Siksi on niin tärkeää, ettälasten ja nuorten kykyä kuvitella ja tehdä omatulevaisuutensa vahvistetaan. Koulujen Tulevaisuuspäivätarjoaa siihen työkaluja ja tulevaisuudenlukutaitoa, josta on tulossa keskeinenosa yleissivistystä, kommentoi Opetushallituksenpääjohtaja Olli-Pekka Heinonen.Erilaisia tapoja tutkia tulevaisuuksiaTulevaisuuspäivää toteutettiin kouluissa jaluokissa itsenäisesti omaan lukujärjestykseensopivana kokonaisuutena. Tulevaisuuden tutkimuskeskus,Tulevaisuuskoulu ja Sitra tarjosivatpäivän viettoon valmiit perehdytys- ja oppimateriaalit,mutta päivän vieton sai suunnitellavapaasti myös omien ideoiden ja tavoitteidenmukaisesti.Esimerkiksi alakouluissa tutustuttiin tulevaisuudenmuutosvoimiin, kuten heikkoihinsignaaleihin, mustiin joutseniin ja megatrendeihinerilaisin leikillisin ja liikunnallisinmenetelmin. Lukioissa puolestaan kuultiininnostavia asiantuntijapuheenvuoroja tulevaisuudesta,pohdittiin tulevaisuuteen vaikuttamisentaitoja ja luotiin visioita erilaisistahenkilökohtaisista, paikallisista ja globaaleistatulevaisuuksista. Tulevaisuuspäivä herättikiinnostusta myös koulujen ulkopuolella, jatulevaisuuksia pääsi visioimaan muun muassaJoensuun kaupungin kirjastossa.Seuraavaa Tulevaisuuspäivää vietetään keväällä2019. Silloin kutsumme mukaan vaihtoehtoistentulevaisuuksien visiointiin koulujenlisäksi myös kaikki muut tulevaisuusajattelustakiinnostuneet organisaatiot ja yksilöt!Tulevaisuuspäivä:www.tulevaisuuspaiva.fiTulevaisuusohjaus:www.tulevaisuusohjaus.fiUNESCO Chair in Learning Society &Futures of Education -hanke:unescochair.utu.fiCertified Foresight Professional V -valmennusohjelmakäynnistyy joulukuussa. Ilmoittaudu mukaan: utu.fi/cfpKeuruun lukion Tulevaisuuspäivi lä ratkott inyhdessä globaaleja haasteita ja pohditt inKeski-Suomen tulevaisuuttaKaustisen mus ikkilukiossa tutkitt in eritulevaisuusteemoja, mukaan lukienmus ikin tulevaisuuttaLauttasaaren yhteiskoulussa UNESCOprofessoriMarkku Wilenius avasi Tulevaisuuspäivänja VTT:n tutkija Lauri Reuterkertoi ruoantuotannon tulevaisuudestaJAANUAR 2016 Nr. 1 (181)Saaremaa MerekultuuriSeltsitegevusest2016 ON MEREKULTUURI AASTAKaks lumehelvestAjalehedA2 / A3 / A4ESS Kalev Jahtklubi soovitabNoored purjetama!Kalev Jahtklubi Purjespordikoolkorraldab alates maikuustpurjetamise algõpetuse kursusi.Kursus koosneb 8 treeningust~2 nädala jooksul a´ 2 tundi.PlakatidA2 / A3 / A4Treeningud toimuvad niiPirital kui Harku järvel.Oodatud on kõik lapsedvanuses 8 - 13 aastat.PurjespordikoolLisainfo:Mart MeielTel. 506 6155, mart@kjk.eewww.kjk.ee/kuidas-alustadaNuuska on tupakkateollisuuden tuote jasinä olet heidän mielikuvamarkkinointinsa kohde.Tupakkateollisuus käärii voitot,sinä kärsit haitat.MARJATMaahanmuuttajien kotoutumisenedistäminen terveyden jahyvinvoinnin keinoinTRÜKISEDTerveys jahyvinvointitukeekotoutumistaUuttaoppienarjessa jatyössäHyvääpalveluaosallistuen jayhteistyössä
巴 鄂毕 尔 牙 班 西港 口 之 间 的 最 佳要 主 洲 欧 与 兰 芬利 时 泽 布 吕 赫比晤 士 港 泰国 蒂 尔 伯 里英国 费 利 克 斯 托英英 国 伊 明 赫 姆尔 赫 国 英英 国 提 兹 港英 国 格 兰 杰 默 斯比 利 时 安 特 卫 普荷 兰 鹿 特 丹丹 特 斯 姆 阿 兰 荷德 国 不 来 梅 港11,780,000 位超 过每 周离 港 船 舶标 准 箱至威 廉 港德 国 汉 堡 德 国 吕 贝 克吨 货 物丹 麦 奥 尔 胡 斯乘 客德 国 特 拉 沃 明 德克 托 斯 罗 国 德瑞 典 斯 德 哥 尔 摩欧 洲 主 要 港 口波 兰 格 丁尼 亚 波 兰 格 丹 斯 克立 陶 宛 克 莱 佩 达吨成 组 化 货 物拉 脱 维 亚 里 加爱 沙 尼 亚 塔 林国 际 邮 轮乘 客卡 车和 拖 车俄 罗 斯 乌 斯 特 卢 伽俄 罗 斯 莫 斯 科俄 罗 斯 圣 彼 得 堡TRÜKISED© Inter IKEA Systems B.V. 2006Tervetuloa suunnistamaan!Viisi villiä eläintä piileksii tavaratalossa.Etsi eläimet ja napsauta eläinten suussa olevilla maagisilla saksillareiät alla oleviin ruutuihin. Kääntöpuolella oleva kartta auttaa sinualöytämään eläinten piilopaikat. Kun olet saanut kaikkiin viiteen ruutuunreiät, saat yllätyksen 1. kerroksessa kassojen luona sijaitsevastaBistrosta.Onnea etsintään!Välkommen med på orientering!Fem vilda djur gömmer sig i varuhuset. Din uppgift är att söka reda på djuren.I munnen på varje djur hittar du en magisk sax som du använder för att görahål i en av rutorna nere på sidan. Ta kartan på baksidan till hjälp så hittar dudjurens gömställen. När du har fått hål i alla fem rutorna väntar en överraskningpå dig i Bistron på andra sidan kassorna på 1:a våningen.Lycka till med jakten!Welcome to orienteering!Five wild animals are playing hide and seek in the store.Join their game and find the animals. In their mouths you will find magic scissors.Use the scissors to punch holes into the boxes below. The map on theother side will help you to locate their hiding places. When you have punchedall the boxes you will get a surprise at the Bistro near the check-outs on thefirst floor.Good luck with the hunt!1 2 3 4 5FlaieridVoldikudVUOSAARIHARBOUR乌 萨 里 港交 通 枢 纽赫 尔 辛 基 港 ——欧 洲 最 繁 忙 的客 运 港 口 及芬 兰 最 重 要 的外 贸 港 口 。478,000 位( 最 大 吞 吐 量 为 120 万 标 准 箱 及 100 万 辆 车 )& 超 过490,000 570,000 辆14,280,000 11,880,00030 个140 艘赫 尔 辛 基 港 2017 年 数 据 统 计VoltimisvõimalusedristvoltZ-voltG-volttopeltparalleelparalleelvoltakenvoltsissevolt
Change language