Metsade majandamise kava seletuskiri (pdf) - Luua Metsanduskool

Jõgeva maakond 

Luua Metsanduskool 

METSADE MAJANDAMISE KAVA 

SELETUSKIRI 

TALLINN 2009

SISUKORD 

Luua metsanduskooli metsade majandamise kava materjalide loetelu ……………………………………………………………………..... 4 

1. Üldiseloomustus…………………………………………………………………………………………………………………………....... 5 

1.1 Asukoht ja pindala………………………………………………………………………………………………………………..………...... 5 

1.2 Metsade majandamise ajalugu……………………………………………………………………………………………………………...... 5 

1.3 Looduslikud tingimused……………………………………………………………………………………………………….…………...... 6 

2. Metsakorraldustööde metoodika…………………………………………………………………………………………………………....... 7 

3. Maakasutus ja metsavarud……………………………………………………………………………………………………………….….. 10 

Tabel 3.1 Katastriüksused ja nende kõlvikud ....…….......………………………………………………………………………….................... 11 

Tabel 3.2 Metsamaa ja puistute üldiseloomustus……………………………………………………………………………………………....... 12 

Tabel 3.3 Metsamaa jagunemine kasvukohatüüpide järgi………………………………………………………………………………………... 13 

Tabel 3.4 Metsamaa ja tagavara jagunemine arenguklasside ja puuliikide järgi ……………………………………………………………….... 14 

Tabel 3.5 Metsamaa pindala jagunemine enamuspuuliikide ja vanuste järgi …………………………………………………………………..... 15 

Tabel 3.6 Kultuur- ja kultiveeritud puistud …………………………………………………………………………………………………….... 17 

Tabel 3.7 Metsafondi muutus ajavahemikul 2000-2008................................................................................................................................... 19 

4. Metsade majandamise kitsendused…………………………………………………………………………………………………………..... 20 

Tabel 4.1 Kaitsealad.......................………………………………………………………………………………………………………........... 21 

Tabel 4.2 Metsade majandamise kitsendused................................................................................................................................................... 22 

Tabel 4.3 Vääriselupaigad……………………………………………………………………………………………………………………...... 23 

5. Puistute kahjustused…………………………………………………………………………………………………………………………. 26 

Tabel 5.1 Kahjustatud puistute jagunemine kahjurite järgi ja kahjustuste iseloom.........…………………………..………………………......... 27 

Tabel 5.2 Puistute jagunemine peapuuliigi ja kahjustatud puude osakaalu järgi……………………………………………………………....... 28 

6. Raied………………………………………………………………………………………………………………………………………… 29 

Tabel 6.1 Puidukasutuse jagunemine raieviiside ja väljaraiutavate puuliikide järgi………………………………………………………........... 30 

Tabel 6.2 Uuendusraie langiarvestus kitsendusteta metsades.....……………………………………………………………………………........ 31 

Tabel 6.3 Uuendusraie langiarvestus kitsendustega metsades....……………………………………………………..…………………….......... 32 

Tabel 6.4 Uuendusraietel saadava puidu sortimentatsioon .……………………………………………………………………………………... 33 

Tabel 6.5 Harvendus- ja sanitaarraietel saadava puidu sortimentatsioon ……………………………………………………………….………. 34 

Tabel 6.6 Aastakasutuse koondnäitajad………………………………………………………………………………………………………….. 35 

Tabel 6.7 Möödunud majandusperioodil tehtud metsamajanduslikud tööd........................................................................................................ 36 

7. Metsa uuenemine ja uuendamine…………………………………………………………………………………………………………..... 38 

Tabel 7.1 Kavandatud uuendamisviisid kasvukohatüübiti...…………………………………………………………………………………....... 39 

Tabel 7.2 Kultiveerimistööd ja istutusmaterjali vajadus……………………………………………………………………………………......... 40 

8. Metsa mittepuiduline kasutamine......……………………………………………………………………………………………………....... 41 

8.1 Puhkemajandus………………………………………………………………………………………………………………………........... 41

8.2 Õppe- ja teadustegevus ....................................................................................................................................................................................... 41 

Lisa 1. Lageraiet lubavad kriteeriumid........................................................................................................................................................................ 42 

Lisa 2.Täpsusnõuded.................................................................................................................................................................................................. 44 

Lisa 3. Küpsusvanused ja arvestuslangi arvutamise valemid............................................................................................................................... ........ 45

LUUA METSANDUSKOOLI METSADE MAJANDAMISE 

KAVA MATERJALIDE LOETELU 

Metsade majandamise kava seletuskiri 

Metsade majandamise kava nimekirjad 1 raamat 

Takseerkirjeldused . 4 raamatut 

Puistuplaan M 1:20 000 2 lehte 

Kitsenduste plaan M 1:20 000 2 lehte 

Metsamajanduslike tööde plaan M 1:20 000 2 lehte 

Raiejärjekordade plaan M 1:20 000 2 lehte

1. Üldiseloomustus 

1.1 Asukoht ja pindala 

Luua Metsanduskooli õppemetskonna (edaspidi nimetatud “metskonna”) 

metsad asuvad Jõgeva maakonna lõuna osas – Palamuse, Saare ja Tabivere 

valla territooriumil. Metskonna suurus maakatastri andmetel on 3538,1 ha, mis 

paikneb 24 katastriüksusel, milledest 21-l on metsamaad. Nendest 12 

katastriüksust paiknevad Palamuse valla territooriumil (591,1 ha), 6 üksust 

Saare vallas (876,3 ha) ja 5 üksust Tabivere vallas (2070,2 ha) (tabel 3.1). 

Metskonna ulatus põhjast lõunasse on ca 15,6 km ja läänest itta ca 20,8 km. 

Metskonna kontor asub Palamuse vallas Luua asulas endises Luua mõisa 

hoones. 

Metsakorralduse tulemusena saadi metskonna üldpindalaks 3556,1 ha, mis on 

täpselt sama kui 2000-ndal aastal. Maakatastris on registreeritud metskonna 

katastriüksused üldpindalaga 3538,1 ha. Metsamaana on katastris registreeritud 

3107,6 ha, korralduse tulemusena määrati metsamaaks 3094,3 ha 

(2000. a 3099,4 ha). Metsamaa pindala võrreldes eelmise metsakorraldusega 

on vähenenud 5,1 ha. See muutus tuleneb teede, kraavide ja sihtide täpsemast 

kaardistamisest, sest mittemetsamaade pindala on suurenenud 11,4 ha (2000. a 

450,4 ha, nüüd 461,8 ha) ning vaatamata kasutusest välja jäänud põllu- ja 

rohumaade metsastamisele (põllu- ja rohumaad 2000. a. 47,4 ha, nüüd 31,6 ha) 

1.2 Metskonna ajalugu 

Luua Metsanduskooli metskond baseerub endistel Luua mõisa maadel. Mõisa 

ajalugu ulatub tagasi keskaega, sest seda on esmakordselt mainitud 1519. a 

Mõisahoone on rajatud 1736, kuid seda on mitmel korral remonditud. Mõisa 

hoone ümbruses asuv liigirikas park on rajatud 19. sajandi lõpus. 1919. a mõis 

riigistati ning 1948.a asutati sinna metsanduskool. Algselt kasutati õppebaasina 

Kaarepere metskonna Luua vahtkonna metsi, mis oli moodustatud endistest 

Luua mõisa maadest. 1968. a moodustati metsanduskoolile (tol ajal sovhoostehnikum) 

oma metskond Kaarepere metskonna Luua, Roela, Nõmme ja 

Kaarepere vahtkondade metsadest, lisaks veel liideti maid Ausi sovhoosist ning 

“Kevade” ja “Lembitu” kolhoosist. 1976.a liideti juurde Kaarepere sovhoosi 

maad. Pärast taasiseseisvumist tagasti või erastati enamus endisi eramaid 

(paiknesid valdavalt juurdeliidetud kolhooside ja sovhooside maadel) ja liideti 

Kaiavere metskonna Jõgeva maakonda jääv osa. Seega moodustuvad 

metskonna maad endistest riigimetskondade maadest, mida on viimase 50...100 

aasta jooksu majandatud “säästlikult” ja heaperemehelikult. Viimast väidet 

iseloomustavaks heaks näiteks on kultuurpuistude suur osakaal (ca 30%) Luua 

metsades. Tegemist on põliste metsamaadega. Varasemad metsakorraldused 

Luua metsades on tehtud 1968, 1980, 1990, ja 2000-ndal. 

Joonis 1. Metskonna maade asukohaskeem.

1.3. Looduslikud tingimused 

Metskonna maad asuvad tüüpilise Vooremaa piirkonnas. 

Geoloogilise aluspõhja moodustavad selles piirkonnas põhiliselt keskdevoni 

liivakivid, kuid põhjaosas ka Siluri ajastu lubjakivimi ladestu. 

Pinnakatte moodustavad vähemalt paarikümne meetri paksused punakaspruuni 

liivsavi või saviliiv moreeni kihid, kuid millede paksus võib ulatuda kuni 70 

meetrini (Laiuse voor). Paiguti on moreen kaetud õhukese liivakihiga (näiteks 

Ehaveres) või on voorte nõlvadele või lagedele kuhjunud paksemad liivsetted. 

Neist oluliseim on Saarjärve ümbruses olev mõhnastik. 

Pinnavormilt on valdavaks leivapätsi kujulised voored, mis on kuni 40 m 

kõrged, Suuremad voored on mitu kilomeetrit laiad ja pikkus võib ulatuda isegi 

üle 10 km. Voorte vahel olevates jääkündenõgudes paiknevad järved või 

soostunud tasandikud. Kaiu järvestikust lõunas paikneb aga soine tasandik. 

Kuna paksul moreenikihil on kujunenud viljakad mullad, siis on Vooremaal 

suur osa maadest (¾) võetud põllumajanduslikku kasutusse. 

Sõltuvalt moreeni lõimisest ja liivakihi esinemisest selle peal on voortel levinud 

leetunud, kahkjad ja leostunud mullad. Neil on levinud jänesekapsa, naadi ja 

jänesekapsa-mustika kasvukohatüübid. Mullad on kõrge potentsiaalse 

viljakusega, enamlevinud on I või Ia boniteedi kaasikud, kuusikud ja männikud. 

Voorte vahel olevates nõgudes on seevastu levinud glei- turvastunud või 

turvasmullad, mis valdavalt on viimase 100 aasta jooksul kuivendatud. Seega 

on tegemist kas angervaksa, jänesekapsa- (valdavalt) või mustika kõdusoo 

kasvukohatüüpidega. 

Paksemate liivasetetega mõhnastikel on levinud leetunud või leedemullad. 

Sõltuvalt liivakihi paksusest ja niiskusreziimist on levinud pohla, mustika või 

jänesekapsa-pohla kasvukohatüübid. 

Järvesid leidub piirkonnas palju ning nad on ümbritsevast reljeefist tingituna 

pikliku kujuga ja sageli üsna sügavad, Metskonna maade hulka kuulub 

Saarjärv, mis on 27 ha suur ja keskmiselt 4,2 m sügav. Luua ümbruses 

piirnevad maatükid Prossa ja Pikkjärvega. Metskonna ida osas Kääpa 

maatikukaitsealal piirnevad maad Papli ja Kaiu järvega. 

Jõgedest on oluilisem Amme jõgi, millega piirnevad metsad Ehaveres kvartalitel 

32 ja 33. Kaiu järvest saab alguse Kääpa jõgi, mis voolab ca kilomeetri 

ulatuses mööda metskonna maade kirdepiiri. 

Metsamajanduslikust seisukohast on kõige olulisem Ristimurru peakraav, mis 

on Kannu metsakuivendusobjektile (nr. 483) eesvooluks. Kuivendusvõrk 

toimib, kuid vajalik on kopratammide lõhkumine, sest paiguti on nende tõttu 

tekkinud kõrge veeseis ja see omakorda on kahjustanud puistuid.

2. Metsakorraldustööde metoodika 

Metsade korraldamisel ja majanduskava koostamisel lähtuti Metsaseadusest 

(RT I 2008, 58, 328), Metsa majandamise eeskirjast (RTL 2009, 11, 130), 

Looduskaitseseadusest (RT I 2009, 3, 15), Metsa korraldamise juhendist 

(RTL, 23.01.2009, 9, 104), kaitsealade kaitseeskirjadest ning heast 

metsakorralduse tavast. Metsakorraldustööd viidi läbi Luua Metsanduskooli 

maadena maakatastrisse kantud maadel ning seisuga 1. mai 2008. a maakatastris 

olevates piirides. 

Maade katastrisse kandmine on tehtud aastatel 2000-2007 aerofotogeodeetilisel 

meetodil või kaardi ja plaani alusel. Maaüksuste piirid kulgevad 

osaliselt mööda looduslike objekte (teed, kraavid, kõlviku piirid), kuid suures 

osas looduslikud orientiirid puuduvad. Eramaadega piirnevatel üksustel on 

paiguti piirisihid olemas, kuid suures osas puuduvad. Seega piirid looduses 

pole sageli tuvastatavad. Kui looduses oli katastriüksuse piir tuvastatav, lähtuti 

sellest, muudel juhtudel kasutati kaardil olevat piiri. Väga olulisi erinevusi 

katastripiiri ja looduses olevate piiride vahel ei esinenud. Seoses väikeste 

piirinihetega on katastris registreeritud ja korraldatud maaüksuste pindalad 

erinevad, kuid need erinevused jäävad valdavalt ühe hektari piiresse. Suurim 

suhteline erinevus ilmnes Palamause vallas asuval maatükil 57803:001:0517, 

mis korralduse andmetel tuli 1,2 ha suurem kui katastris registreeritud. Suurim 

absoluutne erinevus on 21,1 ha (katastriüksusel 71301:003:0855). Kuna 

maakatastris olevate piiride järgi on selle üksuse pindala samuti 21,1 ha 

väiksem, on alust arvata, et üksuse piire on peale katastrisse kandmist 

muudetud, kuid pindala mitte. Metsamaa pindala maakatastri andmetel on 

3107,6 ha, metsakorralduse tulemusena saadi 3094,3 ha (erinevus 13,3ha, mis 

teeb 0,4%). Erinevused maaüksuste lõikes jäävad vahemikku ±5ha. Ülevaade 

Luua Metsanduskooli katastriüksustest on toodud tabelis 3.1. 

Metskonna 23-l maaüksusel olevad maad on jagatud 149-ks kvartaliks. 

Korralduse käigus säilitati eelmise metsakorralduse kvartalite numeratsioon. 

Nummerdatud eraldisi on 2831, mis teeb keskmiseks eraldise suuruseks 1,2 ha. 

Metsakorraldustööde lähtematerjalidena kasutati: 

- maaüksuste katastripiirid (Maa-ametist) 

− Eesti põhikaart 

− Luua Metsanduskooli 2000.a metsakorralduse takseerkirjeldused ja kaardid 

− valevärvi ortofotod (2003. a (ida osa) ja 2007. a (lääne osa), 2007.a Maaameti 

ortofotod) 

− eelmise majandusperioodil tehtud metsamajanduslike tööde nimekirjad 

− EELIS-e kaardikihid 

− mullakaart 

Metsakorraldajatele trükiti välitöökaardid mõõtkavas 1:5000, milledel olid 

ortofoto taustal eelmise metsakorralduse eraldised, katastripiirid ja 

looduskaitselised kitsendused. Takseerimine tehti silmamõõduliselt kasutades 

mõõtmisel abiks instrumente (Haglöfi elektrooniline kõrgusmõõtja, talmeeter, 

juurdekasvupuur, Bitterlichi lihtrelaskoop). 

Välitööd tehti ajavahemikul 1. juuni – 20. detsember 2008.a, järgmiste 

litsentseeritud metsakorraldajate poolt: 

Metsakorraldaja Tunnistuse nr. Takseeritud kvartalid vahemikus 

Enn Sillaots 2 1-12, 52-118, 124-127 

Eho Unne 40 123, 132-146, 157-162, 168-172 

Margus Nõumees 101 151-155, 163-167, 176-207 

Johannes Anniste 19 13-33 

Eraldiste piiritlemisel ja orienteerumisel kasutati välitöökaarte, GPS-i või GPS 

vastuvõtjaga varustatud väliarvutit. Vanused uuendati eelmise metsakorralduse 

käigus määratud vanuste kasvatamise teel, lisades loodusliku tekkega puistudes 

10 aastat, kultiveeritud puistudes 8 aastat. Eraldiste liitmisel või poolitamisel, 

vahel ka muudel juhtudel määrati vanus puursüdamikelt aastarõngaste 

loendamise teel või eksperthinnanguna. Kultuuride vanus määrati 

kultiveerimise aasta järgi. Rinnaspindalad määrati relaskoobiga loendamiste 

abil või hinnati silmamõõduliselt täius, juhul kui relaskoobi kasutamine oli 

raskendatud (tihe alusmets või järelkasv). 

Välitöökaardid digitaliseeriti digilaua abil või joonistati kaart otse

arvutiekraanil kaarditöötlusprogrammi Topos abil. Kaart kontrolliti ning 

moodustati eralduste ja kvartalite polügoonid. Takseerkirjeldused sisestati 

andmetöötlustarkvaras Taksik ning seejärel konverteeriti Metsiku tarkvarasse. 

Välitöödel koostati puistude takseerkirjeldused lähtuvalt 2007. a Metsa 

korraldamise juhendi (RTL, 21.12.2006, 91, 1684) sätestatud reeglietele. Peale 

välitööde tegemist muudeti aga eelpool nimetatud juhendit ning andmetöötlusel 

juhinduti uuest juhendist (RTL, 23.01.2009, 9, 104). Erinevused nende 

juhendite vahel on väikesed (suurim erinevus tulenevalt Metsaseadusest 

metsakategooria mõiste kaotamine ning arenguklasside piiride muutumine), 

ning ei mõjutanud eriti andmetöötlusprotsessi (v.a. arenguklassid kohandati 

vastavaks uuele juhendile). Välitööde käigus mõõdeti/hinnati järgmised 

takseertunnused: maakategooria, peapuuliik, arenguklass, boniteet, 

kasvukohatüüp, puistu liigiline koosseis (puuliigid ja koosseisukordajad), 

puuliikide keskmised dimensioonid (kõrgus ja diameeter), rinnaspindala, täius 

või puude arv, kahjustused, tehtud ja planeeritavad metsamajanduslikud tööd, 

olulised iseärasused. 

Kahjustuste esinemine, aste ning kahjustatud puude protsent määrati 

metsakorraldaja poolt visuaalse vaatluse ja eelneva töökogemuse põhjal. 

Tüvemädanike (juurepess, haavataelik, teised tüvemädanikud) levikut puu 

välisilme põhjal on raske määrata, seega on nende kahjustuste ülestähendamisel 

suur suhteline viga. 

Andmetöötluse käigus täpsustati arenguklass, boniteet, tehtud ja planeeritavad 

tööd, looduskaitselised kitsendused, arvutati tagavarad ning juurdekasvud. 

Eraldiste pindalad arvutati Toposes piiripunktide koordinaatide järgi ning kanti 

sealt andmebaasi. Eraldistel, milledele laieneb osaliselt metsamajandamise 

kitsendus (ranna- ja kaldakaitsevöönd) arvutati eraldi kitsendusega osa pindala. 

Metsamajanduslike tööde planeerimisel lähtuti järgmistest põhimõtetest: 

− kuna tegemist on viljakate muldadega, siis lankide uuenemine planeeriti 

istutamisega, et tagada lankide kiire uuenemine. Põhiliselt planeeriti kuuse 

istutust, kuna kuusikud on Luua aladel väga kõrge tootlikusega, kuivemates 

kasvukohatüüpides (ms, jm, ph, jp tüüpides) ka männi istutamise teel ning 

vähesel määral männi külvi teel. Luua ümbruses, mis jääb Vooremaa 

maastikukaitseala piiresse, planeeriti kas kuuse-kase segakultuuride või kase 

kultuuride tegemist, sest sellel alal on valdavalt levinud lehtpuupuistud ja 

kaitse-eeskirja järgi soovitakse nende säilimist. Mineraalpinnase paljastamiseks 

enne kultiveeerimist on oluline teha maapinna ettevalmistus. Enamikel juhtudel 

pole seda kavas eraldi märgitud. 

− Viljakatel muldadel kattuvad raielangi lopsaka rohukasvuga ja põõsarindega. 

Seega vajavad kultuurid alguses igaastast hooldamist (enamikel juhtudel 

planeeritud töödes märgitud) ning hiljem ka valgustusraiet. Viimast ei ole 

kultiveeritavatele eraldustele planeeritud, kuna kujunevat/kujundatavat puistut 

pole hetkel võimalik nii täpselt ette näha. 

− Selguseta aladele ja noorendikesse on määratud valgustusraied. Enamikel 

juhtudel metsakorraldajad väljaraie protsente ei määranud. Väljaraie protsent 

määrati vaid siis, kui metsakorraldaja pidas mingil põhjusel vajalikuks 

rõhutada väljaraiutavaid liike. Kiirekasvulistes noorendikes, eriti korraldamise 

hetkel olnud selguseta aladel võib osutuda vajalikuks kahe valgustusraie 

tegemine algava majandusperioodi jooksul. Eraldi pole seda planeeritud 

töödesse märgitud. Seega planeeritud valgustusraiete hulk on ligikaudne ning 

tegelikul planeerimisel tuleks lähtuda metsaosa hetkeolukorrast. Algava 

majandusperioodi valgustusraiete maht kujuneb kindlasti suuremaks kui 

planeeritud. 

− Harvendusraiete planeerimisel lähtuti puistu tihedusest ja liigilisest 

koosseisust. Kuna lati- ja keskealised puistud on kiires kasvufaasis, siis 

tegelikud väljaraiemahud kujunevad kindlasti suuremaks kui andmetes 

märgitud. Väljaraiemahu määramisel tuleks arvesse võtta ka takseerkirjelduses 

näidatud aastase juurdekasvu suurus. 

− Sanitaaraied määrati metsaosadele, kus on palju kahjustatud, kuivanud või 

lama puid, mis vajaksid raiumist või koristamist, kuid mida madala puistu 

tiheduse tõttu ei saa teha harvendusraie käigus. Samuti kahjustatud puistutesse, 

mis on küpsed, kuid lankide liitumise tõttu või mingil muul põhjusel pole 

määratud lageraiele. Kindlasti tuleb sanitaarraiete igaastasel planeerimisel 

lähtuda puistute hetkeolukorrast, sest eelmise majandusperioodi jooksul 

toimunud tormide näidetel võib nende vajadus hüppeliselt suureneda. 

− Uuendusraie on planeeritud läbi viia valdavalt lageraietena, sest tänapäevase 

raietehnoloogia juures on see kõige efektiivsem ja odavam. Lankide 

maksimaalse suuruse määramisel lähtuti Metsaseadusest, kaitsealadel aga 

kaitseeskirjadega määratud lageraie kriteeriumitest. Kõik langid on

moodustatud eraldistena, poolikute eraldiste raiet pole planeeritud. Raiesihitus 

on planeeritud üldjuhul idast läände. Kuna küpsete metsade osakaal on suur, 

siis valitud arvestuslangi piires pole kõiki küpseid eraldusi võimalik raiuda, 

lisaks seab omad piirangud veel lankide liitumine. Peale arvestuslangi 

arvutamist vaadati metsakorraldajate poolt uuendusraielankide nimekiri üle, 

ning osa lanke määrati reservlankideks. Viimaste hulka arvati valmivatesse 

puistutesse küpsusdiameetri alusel määratud uuendusraielangid, samuti teedest 

kaugemal asuvad eraldused või sellised puistud, millistes raiega ootamine ei 

tekitaks puistule olulist kahju. Uuendusraie mahu moodustavad kiire, 1. ja 2. 

järjekorra langid. Reservalangid on puistud, mille hulgast saab valida lanke 

juhul kui mõni määratud järjekorraga lankidest jääb raiumata. Aegjärkseid 

raied on määratud vähesel määral kohtadesse, kus on olemas arvestatav 

järelkasv. Suurem osa puistuid on määratud uuendusraiele 1. järjekorras, 2. 

järjekorda on määratud puistud, mida ei saa varem raiuda lankide liitumise 

tõttu või mis on piisavalt tootlikud, et kasvada veel üle viie aasta. Seega on 

uuendusraiete maht planeeritud majandusperioodi esimese poolel suuremana 

kui teises pooles. Lankide tegelikul raiele valikul mängib kindlasti olulist rolli 

situatsioon puiduturul ning ilmastikulised tingimused, mistõttu uuendusraie 

maht aastati võib olla oluliselt erinev võrreldes planneritud keskmise mahuga.

3. Maakasutus ja metsavarud 

Metskonna maadest ja seal kasvavatest metsades annavad ülevaate 

tabelid 3.1....3.7. 

Tabel 3.1. – Ülevaade Luua metsanduskoolile katastriüksustest 

Tabel 3.2. – Ülevaade metsadest. Luua viljakate metsade 

majandamisel tuleb tegeleda põhiliselt kolme puuliigi puistudega: 

männikud, kaasikud ja kuusikud, milliste pindala moodustab 93% 

puistude pindalast. Puistude keskmised vanused on kõrged (joonis 

3.2) 

Tabel 3.3. – Kasvukohatüübid. Luua maadel on levinud laane, palu- 

ja salumetsad. 

Tabel 3.4. – Puuliikide tagavarad. Tabelis on puuliikide tagavarad 

arvutatuna läbi koosseisu. Seega annab tabel ülevaate, millise 

puuliigi puitu, millises koguses kasvab. Võrdluseks on toodud 

puuliikide tagavarad 2000.-ndal aastal. Muutused on minimaalsed, 

okaspuude osatähtsus on 1,5% suurenenud. 

Tabel 3.5. Puistute vanuseline jagunemine. Joonisel 3.2 on toodud 

kolme põhilise puuliigi vanuste graafik. Iseloomulik on küpsete ja 

küpsusele lähenevate kaasikute ja männikute suured pindalad. 

Tabel 3.6 annab ülevaate kultuur ja kultiveeritud puistudest. Kultuur 

puistus on peapuliik kultiveeritud. Puuliigi kultiveerituna esinemine 

tähendab, et rajatud on kultuur, kui peapuuliigiks on saanud siiki 

mõni teine liik. Samuti on sellele reale summeerunud eraldused, kus 

on tehtud segakultuur. Seega ei saa kultuurpuistude ja kaas- või 

ülekasvanud kultuuride pindalasid liita. 

Tabel 3.7. Metsafondi mõnede näitajate võrdlus eelmise 

metsakorralduse andmetega. Üldtagavara on suurenenud 27 tuhande 

tihumeetri võrra, mis vastab täpselt eelmise majanduskava suunistele, 

mille järgi puidukasutus oli planeeritud 78% juurdekasvust.

Katastritunnus 

Üld 

pindala 

Metsamaa 

KATASTRIÜKSUSED JA NENDE KÕLVIKUD 

Maakatastri andmetel (ha) Metsakorralduse andmetel 

Haritav 

maa 

Rohumaa 

Õue- Muu sh. 

maa maa vesi 

Palamuse vald 

Tabel 3.1 

Muud 

maad Kokku 

57802.001:0144 200,1 197,6 2,5 1,9 194,0 1,5 4,9 200,3 

57801:001:0651 60,4 58,8 1,6 1,1 55,1 0,7 1,5 57,3 

57801.001:0652 7,0 6,9 0,1 7,0 0,3 7,3 

57801:001:0177 27,0 26,2 0,8 25,3 1,7 27,0 

57803:001:0511 3,9 3,9 3,5 0,0 0,1 3,6 

57803:001:0078 165,6 158,4 2,0 0,1 5,1 1,1 151,7 0,5 13,4 165,6 

57803:001:0516 52,1 51,0 0,2 0,9 0,4 47,6 4,3 0,6 1,2 53,7 

57803:001:0517 10,2 9,4 0,8 10,5 0,3 0,6 11,5 

57803:001:0518 3,1 3,1 3,1 0,0 3,1 

57803:001:0519 53,9 49,8 2,1 2,0 1,2 48,2 1,9 1,0 2,0 53,1 

57803:001:0513 0,1 0,1 0,1 0,1 

57803:001.0514 5,7 3,2 2,5 5,6 5,6 

57803:001:0104 2,0 2,0 

Kokku: 591,1 565,1 2,0 2,3 5,4 16,3 5,7 546,0 6,5 4,2 31,4 588,2 

Saare vald 

71301:003:0851 208,9 203,7 0,2 5,0 204,4 5,1 209,5 

71301:003.0852 77,8 64,9 12,9 64,4 14,8 79,2 

71301:003:0853 66,7 47,7 7,8 11,2 0,2 46,5 7,3 0,2 11,7 65,7 

71301:003:0854 5,6 3,2 2,4 3,1 2,2 5,3 

71301:003.0855 415,5 332,6 3,6 0,1 79,2 29,9 346,2 5,5 8,8 29,8 46,3 436,6 

71301:003.0856 101,8 93,0 8,8 0,5 90,4 0,7 0,4 7,7 99,2 

Kokku: 876,3 745,1 11,6 0,1 119,5 30,6 755,0 12,8 9,5 30,5 87,7 895,5 

Tabivere vald 

77302:002:1541 23,3 23,1 0,2 21,2 0,2 2,2 23,6 

77302:002:0138 140,0 128,6 0,6 1,9 8,9 0,7 128,0 0,9 11,0 139,9 

77302.002:1543 5,1 5,0 0,1 5,1 5,1 

77302:002:0139 1767,1 1512,8 4,9 17,1 232,3 43,5 1509,0 12,3 150,6 42,0 52,7 1766,6 

77302:002:1545 135,2 127,9 7,3 1,3 130,0 2,2 5,0 137,2 

Kokku: 2070,7 1797,4 5,5 19,0 248,8 45,5 1793,3 12,3 150,6 45,3 70,9 2072,4 

Metskond kokku: 3538,1 3107,6 7,5 32,9 5,5 384,6 81,8 3094,3 31,6 160,1 80,1 190,0 3556,1 

Metsamaa 

Haritav ja 

rohumaa Sood Veed

Enamus-puuliik 

METSAMAA JA PUISTUTE ÜLDISELOOMUSTUS 

Tabel 3.2 

Lagedad Selguseta 

P u i s t u t e 

alad alad pindala t a g a v a r a aastane juurdekasv k e s k m i n e 

(ha) (ha) (ha) (tm) (tm/ha) (tm) (tm/ha) vanus boniteet I rinde täius 

kask 16,5 26,0 1 075,9 188 011 175 5 306 4,9 48 1,8 71 

mänd 15,3 17,4 1 038,5 276 481 266 5 075 5 78 1,9 73 

kuusk 24,8 117,9 539,9 109 801 203 3 888 7,2 56 1,4 72 

sanglepp 1,7 0,3 53,1 11 661 220 243 4,6 59 2,0 80 

haab 0,3 50,4 10 375 206 310 6,2 42 1,0 73 

saar 0,8 44,6 13 297 298 146 3,3 90 1,5 65 

hall-lepp 4,8 0,5 31,6 4 113 130 255 8,1 27 1,3 77 

tamm 12,0 3 380 282 34 2,8 104 2,0 65 

lehis 11,9 2 235 188 107 9,0 42 1,0 64 

ebatsuuga 0,5 6,5 852 131 47 7,2 32 1,1 57 

vaher 1,1 188 171 7 6,4 51 1,0 70 

remmelgas 1,1 169 154 9 8,2 36 1,0 73 

künnapuu 0,6 113 188 1 1,7 34 1,7 60 

jalakas 0,3 1 3 12 1,0 

Kokku 63,4 163,4 2 867,5 620 677 216 15 428 5,4 61 1,7 72 

Juurdekasv on 2,5 % üldtagavarast 

Keskmise I rinde täiuse arvutusest on välja jäetud noorendikud, kuna noorendike täius ei ole tuletatud ristlõikepindalade summast.

Kasvukohatüüp 

METSAMAA JAGUNEMINE KASVUKOHATÜÜPIDE JÄRGI (HA) 

E n a m u s p u u l i i k Kokku 

Tabel 3.3 

Mä Ku Ta Sa Va Ks Hb Lm Lv Teised ha % 

jänesekapsa 165,1 268,5 2,3 0,5 182,2 10,6 5,3 18,5 653,0 21,1 

jänesekapsa-kõdusoo 61,7 158,7 347,7 2,1 0,8 571,0 18,5 

jänesekapsa-mustika 127,1 138,8 120,7 5,3 0,3 392,2 12,7 

mustika-kõdusoo 236,1 6,5 64,8 307,4 9,9 

naadi 0,5 39,6 7,1 44,7 149,9 28,9 0,4 21,5 1,3 293,9 9,5 

mustika 163,0 21,7 31,0 0,6 0,6 216,9 7,0 

angervaksa 26,0 117,3 3,3 14,5 7,8 168,9 5,5 

jänesekapsa-pohla 136,2 6,4 6,4 0,2 149,2 4,8 

pohla 67,0 67,0 2,2 

siirdesoo 53,6 8,2 61,8 2,0 

madalsoo 0,9 0,8 58,3 1,0 61,0 2,0 

lodu 1,5 12,6 29,9 44,0 1,4 

karusambla-mustika 35,3 1,6 2,9 39,8 1,3 

sinilille 8,7 8,3 2,6 0,7 0,6 2,7 1,8 0,5 25,9 0,8 

tarna-angervaksa 2,4 2,7 7,3 0,9 0,4 13,7 0,4 

sinika 8,7 0,1 2,0 10,8 0,3 

sõnajala 5,4 0,8 6,2 0,2 

tarna 0,3 4,4 0,9 5,6 0,2 

karusambla 1,7 1,1 2,8 0,1 

kanarbiku 1,4 1,4 0,0 

raba 1,0 1,0 0,0 

saviliivane puistang 0,6 0,6 0,0 

sambliku 0,2 0,2 0,0 

Kokku 1 071,2 682,6 12,0 45,4 1,1 1 118,4 50,7 55,1 36,9 20,9 3094,3 100,0

METSAMAA JA TAGAVARA JAGUNEMINE ARENGUKLASSIDE JA PUULIIKIDE JÄRGI 

Pindala K o o s s e i s u p u u l i i k i d e t a g a v a r a d ( t m ) 

Arenguklass (ha) % Mä Ks Ku Hb Lm Sa Lv Ta Lh Va Re Ts Kp Pn Tei- Nu Pp 

Ja sed (tm) (tm/ha) 

Tabel 3.4 

Lagedad alad 63,4 2,0 288 167 124 44 23 31 4 5 1 5 5 697 11 142 

Selguseta alad 163,4 5,3 653 343 113 31 2 71 3 106 8 15 2 1 347 8 19 

Noorendikud 355,3 11,5 2 564 3 269 1 270 485 126 76 131 60 6 19 38 5 8 049 23 

Latimetsad 257,0 8,3 2 336 11 793 5 270 542 473 71 636 132 20 9 221 30 3 21 536 84 13 

Keskealised metsad 925,4 29,9 97 916 41 696 54 193 1 344 2 582 1 463 1 209 746 1 479 246 409 155 130 57 2 4 203 631 220 588 

Valmivad metsad 444,2 14,4 42 482 36 549 18 572 2 818 4 624 1 687 1 282 208 14 93 67 3 108 399 244 381 

Küpsed metsad 885,6 28,6 90 824 77 083 74 933 13 159 7 762 6 933 2 999 3 388 519 962 158 398 6 59 52 47 20 279 302 315 2 880 

Kokku (tm) 3 094,3 100,0 237 063 170 900 154 475 18 423 15 592 10 332 6 264 4 645 2 047 1 349 855 621 144 121 59 51 20 622 961 201 4 023 

Koosseisupuuliigi tagavara % 38,1 27,4 24,8 3,0 2,5 1,7 1,0 0,7 0,3 0,2 0,1 0,1 1,5 100,0 

Surnud 

metsa 

tagavara 

(tm) 

Kokku 2000. a.(tm) 3099,4 222133 168398 143717 22175 13932 11754 6827 3717 1626 583 588 64 59 82 27 595914 192 4481 

% 37,3 28,3 24,1 3,7 2,3 2 1,1 0,6 0,3 0,1 0,1 

Metsamaa jagunemine arenguklassidesse 

Küpsed metsad 

29% 

Valmivad metsad 

14% 

Lagedad alad 

2% 

Selguseta alad 

5% 

Noorendikud 

12% 

Latimetsad 

8% 

Keskealised metsad 

30% 

Ku 

25,2% 

Puuliikide tagavara jagunemine 

Hb 

3,0% 

Lm Sa 

2,5% 1,7% 

Ks 

27,9% 

Lv 

1,0% 

Mä 

38,7% 

Kokku

Vanuseastmed 

METSAMAA PINDALA JAGUNEMINE ENAMUSPUULIIKIDE JA VANUSTE JÄRGI (HA) 

E n a m u s p u u l i i k Kokku 

(a.) Mä Ku Ta Sa Va Ks Hb Lm Lv Teised (ha) % 

Tabel 3.5 

Lagedad alad 15,3 24,8 16,5 0,3 1,7 4,8 63,4 2,0 

Selguseta alad 17,4 117,9 0,8 26,0 0,3 0,5 0,5 163,4 5,3 

kuni 9 a. 5,2 9,8 71,9 9,7 3,0 5,4 105,0 3,4 

10 - 19 a. 46,2 60,9 0,2 115,9 5,9 3,0 1,7 10,6 244,4 7,9 

20 - 29 a. 27,6 54,1 1,5 140,5 7,5 1,1 10,4 2,3 245,0 7,9 

30 - 39 a. 10,4 83,6 1,3 48,0 0,5 4,5 5,7 0,8 154,8 5,0 

40 - 49 a. 8,4 62,7 1,5 0,6 55,7 0,4 2,6 4,6 1,1 137,6 4,4 

50 - 59 a. 83,1 52,3 0,3 3,1 142,7 1,3 8,3 2,3 0,2 293,6 9,5 

60 - 69 a. 204,4 40,4 4,7 0,5 265,7 12,8 12,9 1,5 1,4 544,3 17,6 

70 - 79 a. 142,8 38,9 0,7 126,4 6,2 6,0 0,9 321,9 10,4 

80 - 89 a. 160,6 33,6 57,5 0,8 5,7 0,7 258,9 8,4 

90 - 99 a. 119,8 27,0 11,8 23,5 4,9 1,2 0,7 188,9 6,1 

100 - 109 a. 123,6 12,9 0,9 11,5 20,7 0,4 1,2 171,2 5,5 

110 - 119 a. 34,7 38,5 6,2 8,7 4,0 1,1 1,7 94,9 3,1 

120 - 129 a. 10,7 7,7 2,3 0,5 0,2 1,9 23,3 0,8 

130 - 139 a. 3,4 8,5 0,4 0,6 2,6 0,6 16,1 0,5 

140 - 149 a. 5,5 4,5 0,4 0,6 11,0 0,4 

150 ja vanemad 52,1 4,5 56,6 1,8 

Kokku 1 071,2 682,6 12,0 45,4 1,1 1 118,4 50,7 55,1 36,9 20,9 3 094,3 100,0 

% 34,6 22,1 0,4 1,5 0,0 36,1 1,6 1,8 1,2 0,7 100,0

Vanus (aastat) 

Pindala (ha) 

120 

100 

80 

60 

40 

20 

0 

300 

250 

200 

150 

100 

50 

0 

Joonis 3.1. Männikute, kuusikute ja kaasikute vanuseline 

jagunemine 

Lagedad alad 

66 

kask 

Selguseta alad 

kuni 9 a. 

10 - 19 a. 

20 - 29 a. 

30 - 39 a. 

40 - 49 a. 

50 - 59 a. 

60 - 69 a. 

70 - 79 a. 

Vanus 

Joonis 3.2. Puistude vanused ja küpsusvanused 

94 

mänd 

81 

kuusk 

60 

sanglepp 

38 

haab 

95 

saar 

30 

hall-lepp 

100 90 

tamm 

Peapuuliik 

lehis 

80 - 89 a. 

90 - 99 a. 

80 

ebatsuuga 

100 - 109 a. 

90 

vaher 

110 - 119 a. 

30 

remmelgas 

120 - 129 a. 

97 

künnapuu 

130 - 139 a. 

140 - 149 a. 

90 

jalakas 

150 ja vanemad 

Mä 

Ku 

Ks 

- keskmine vanus 

- keskmine 

küpsusvanus

KULTUUR- JA KULTIVEERITUD PUISTUD 

Tabel 3.6 

Pindala arenguklassides (ha) 

Puuliik/kultuur Lage ala Selguseta Noorendik Latimets Keskealine Valmiv Küps Kokku % 

Haab 0,3 14,2 8,9 0,4 26,9 50,7 

Jalakas 0,3 0,3 

sellest Kultuur* 0,3 0,3 100 

kultiveerituna** 0,2 0,2 

Künnapuu 0,2 0,4 0,6 

sellest Kultuur 0,2 0,4 0,6 100 

kultiveerituna 0,7 1,2 1,9 

Kask 16,5 26 182,4 165,4 176,1 217,4 334,6 1118,4 

sellest Kultuur 16,8 32,4 7,6 1,5 1,7 60 5 

kultiveerituna 12,4 1,6 1,6 0,4 16 

Kuusk 24,8 117,9 82,1 51,3 231,9 38,2 136,4 682,6 

sellest Kultuur 108,5 54,8 45,7 189,6 2,5 1,5 402,6 59 

kultiveerituna 5,2 40,8 22,1 37 8,2 17,5 130,8 

Lehis 1 9,2 1,7 11,9 

sellest Kultuur 1 9,2 1,7 11,9 100 

kultiveerituna 0,5 0,6 1,2 1,1 8,9 1,2 1,1 14,6 

Sanglepp 1,7 0,3 4,2 2,9 7,1 8,3 30,6 55,1 

sellest Kultuur 2,9 1,6 4,5 8 

kultiveerituna 1,9 2,2 1,3 0,8 6,2 

Hall lepp 

sellest Kultuur 

kultiveerituna 

4,8 0,5 5,6 2,4 9,5 14,1 36,9 

Mänd 15,3 17,4 62,9 25,3 484,4 160,3 305,6 1071,2 

sellest Kultuur 16,7 51,4 24,2 236,7 63,5 38 430,5 40 

kultiveerituna 

Nulg 

6 40,8 7,7 14,1 15,3 2,3 86,2 

kultiveerituna 0,3 0,3 

Remmelgas 0,2 0,9 1,1 

Saar 0,8 0,2 11,3 9 24,1 45,4

Pindala arenguklassides (ha) 

Puuliik/kultuur Lage ala Selguseta Noorendik Latimets Keskealine Valmiv Küps Kokku % 

sellest Kultuur 3,2 0,8 1 5 11 

kultiveerituna 0,4 1 1,4 

Tamm 0,9 0,9 0,9 9,3 12 

sellest Kultuur 0,9 6,1 7 58 

kultiveerituna 4,5 1,9 8,8 1,7 16,9 

Ebatsuuga 0,5 3,4 1,1 0,6 1,4 7 

sellest Kultuur 0,5 3,4 1,1 0,6 1,4 7 100 

kultiveerituna 1,7 2,9 4,6 

Vaher 1,1 1,1 

kultiveerituna 0,5 0,5 

sellest Kultuur* - puistu, kus kultiveeritud liik on peapuuliigiks Kultuurpuistud kokku: 929,4 30,7 

kultiveerituna** - kultiveeritud liigina 1. rinde koosseisus Kaas- või ülekasvanud kultuurid: 280,4 

Puistud ja selguseta alad kokku: 3030,9

Tabel 3.7 

Enamuspuuliik 

Lagedad alad 

(ha) 

2000 2008 

Selguseta 

alad (ha) 

2000 2008 

pindala (ha) 

2000 2008 

t a g a v a r a (tm)* 

2000 2008 

P u i s t u t e 

tagavara (tm/ha) 

aastane juurdekasv (tm) 

2000 2008 2000 2008 

keskmine vanus (a) 

2000 2008 

mänd 24,3 15,3 48,0 17,4 1051,0 1 038,5 222133 237 063 242 266 5499 5 075 75 78 

kuusk 23,2 24,8 48,3 117,9 583,7 539,9 143717 154 475 204 203 3844 3 888 58 56 

kask 28,6 16,5 38,6 26,0 1015,1 1 075,9 168398 170 900 176 175 4648 5 306 48 48 

sanglepp 0,7 1,7 0,3 0,3 44,3 53,1 13932 15 592 205 220 227 243 54 59 

haab 2,7 0,3 12,1 39,9 50,4 22175 18 423 245 206 288 310 45 42 

saar 2,2 4,3 0,8 57,0 44,6 11754 10 332 234 298 211 146 76 90 

tamm 11,3 12,0 3717 4 645 266 282 33 34 96 104 

vaher 1,5 1,1 232 1 349 115 171 8 7 42 51 

lehis 1,0 10,9 11,9 1626 2 047 143 188 61 107 36 42 

ebatsuuga 0,5 4,0 6,5 588 621 150 131 17 47 39 32 

hall-lepp 0,3 4,8 0,9 0,5 41,0 31,6 6827 6 264 118 130 373 255 26 27 

remmelgas 1,7 1,1 583 855 99 154 12 9 32 36 

Teised 1,1 0,5 0,9 232 395 171 127 4 1 

Kokku 82,0 63,4 154,6 163,4 2861,9 2867,5 595914 622961 208 208 15225 15428 60 61 

Muutus -18,6 8,8 5,6 27047 0 203 1 

% -22,7 5,7 0,2 4,5 1,3 1,7 

* tagavara on esitatud koosseisu järgi arvutatuna 

METSAFONDI MUUTUS AJAVAHEMIKUL 2000-2008

4. Metsamajandamise kitsendused 

Metsamajanduslike kitsendusi metskonna maadel seavad kolm kaitseala, ranna- 

ja kaldakaitse piiranguvöönd, üks püsielupaik ning vääriselupaigad. 

Kaitsealad on järgmised: 

• Vooremaa maastikukaitseala, kehtiv kaitseeskiri jõustunud 1.02.2009 (RT I, 

2009, 7, 48). Kaitse-eesmärk on suurvoorte, pärandkultuurmaastike ja paljude 

elupaigatüüpide ning liikide kaitse. Sihtkaitsevööndis on majandustegevus 

keelatud, piiranguvööndis kitsendused lageraielankidele (suurim lubatud laius 

30 m ja suurus kuni 2 ha) 

• Saarjärve looduspark, kehtiv kaitseeskiri jõustunud 1.02.2009 (RT I, 2009, 7, 

48). Kaitse-eesmärk on Saare järve ja seda ümbritseva metsa ja Saare 

mõhnastiku ning mõnede elupaigatüüpide kaitse. Sihtkaitsevööndites on 

majandustegevus keelatud, piiranguvööndis on uuendusraietest lubatud vaid 

turberaied, kusjuures tuleb säilitada koosluste liigiline ja vanuseline 

mitmekesisus 

• Kääpa maastikukaitseala, kehtiv kaitseeskiri jõustunud 1.02.2009 (RT I, 

2009, 7, 48). Kaitse-eesmärk on looduslike elupaikade ning loodusliku 

loomastiku ja taimestiku kaitse. Piiranguvööndis kitsenused uuendusraiele. 

Lubatud turberaied ja lageraied kuni 30m laiuste ning kuni 2 ha suuruste 

lankidena. Keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasega. 

Kaitsealad ja nende vööndid on toodud järgmises tabelis 4.1. 

Kaitsealadel asuva metsamaa pindala on kokku 686,1 ha, mis moodustab 

22,2% metskonna metsamaast. Sihtkaitsevööndis asuva metsamaa pindala on 

81 ha, mis moodustab 11,8% kaitsealadele jäävast metsamaast ja 2,6% kogu 

metskonna metsamaast. 

Kaitsealade sihtkaitsevööndistesse majandustegevust planeeritud pole. 

Piiranguvööndistes olevatesse metsadesse on planeeritud tööd vastavalt kaitseeeskirjades 

lubatud tegevustele. Uuendusraied on kavandatud minimaalselt v.a. 

Vooremaa maastikukaitseala piiranguvööndis, mis asub Luua ümbruses. Seal 

on tegemist suure küpse, valdavalt lehtpuumetsa massiiviga, mille pikaajaline 

säilitamine pole võimalik. Tüvemädanikest ning sellest tingitud tormi 

kahjustuste tulemusena puistud hõrenevad kuni muutuvad harvikuteks (nt. kv 

16, eraldised 3, 4, 13, 14). Suure rohu- ja põõsarinde kasvu tõttu on raiesmike 

looduslik uuenemine aeganõudev või üldse võimatu, seetõttu on uuendusraie 

kavandatud lageraietena koos lankide kultiveerimisega. 

Kvartalitele 105 ja 106 ulatub Uhmardu merikotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd, 

milles on majandustegevus keelatud. 

Ranna- ja kaldakaitse kitsenduse seab Ristimurru kraav, mille 100 m laiune 

piiranguvöönd ulatub järgmistele kvartalitele: 114, 123, 124, 136, 137, 144, 

145, 160, 161, 171, 179, 188, 196, 203, 206. 

Nimetatud vööndis on piiratud lageraie lankide suurus 2 ha-ga. Vastavalt 

kehtivale Metsa korraldamise juhendile pole piiranguvööndis olevaid eraldisi 

poolitatud vaid takseekirjeldustes on näidatud piiranguvööndisse jääva eraldise 

osa pindala. 

Metskonna maadele jääb 22 vääriselupaika, millede nimekiri on toodud tabelis 

4.2. Vääriselupaiga mõiste sätestab Metsaseaduse §23 lg 1: “Vääriselupaik 

käesoleva seaduse tähenduses on kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset 

vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud, 

ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur”. 

Kokku kuulub vääriselupaikade alla 62,3 ha metsamaad (määratuna EELIS 

vääriselupaikade kaardikihi järgi), milledest 12 VEP-i pindalaga 28,2 ha 

asuvad kaitsealadel, ning ei vasta päris täpselt VEP-i määratlusele. VEP nr 

128145, kvartalil 171 on aga 24,8 ha suur ning samuti pole Metsaseadusega 

kooskõlas. Väärieslupaikade inventuuri käigus on nende piiritlemine olnud 

ebatäpne, mistõttu paiguti ulatuvad nad eraldistele, kus kaitset väärivate liikide 

esinemine on äärmiselt kaheldav (nt. kv 133, er 12 – 25 aastane hall-lepik). 

Vääriselupaikadel olevatele eraldistele majandustegevust kavandatud pole, kuid 

kindlasti on vajalik nende piiride ja seisundi täpsustamine looduskaitseametnike 

ja vastavate spetsialistide poolt, et võimaldada metsa majandamise eraldistel, 

milledel väärtuslikud liigid puuduvad. Takseer-kirjeldustesse märgiti 

vääriselupaigad kitsendusena, kui eraldis ei asunud kaitsealal.

Tabel 4.1 Kaitsealad 

kaitseala vööndi nimetus kvartalid metsamaa pindala (ha) 

Vooremaa MKA piiranguvöönd 13-33 259,6 

Ehavere sihtkaitsevöönd 32-33 26,8 

Saarjärve looduspark piiranguvöönd 75, 76, 83, 84, 88-90 34,2 

Vahtra sihtkaitsevöönd 75 6,9 

Kabelimäe skv. 74, 75, 83 32,6 

Metsavahi skv. 84 7,9 

Lustsaare skv. 84,89 6,8 

Kääpa MKA Tammeluha piiranguvöönd 101-118, 127 311,3 

Kokku: 686,1ha

Kitsenduse põhjus 

rand, kallas 

kaitseala piiranguvöönd 

sealhulgas püsielupaiga 

sihtkaitsevöönd 

kaitseala sihtkaitsevöönd 

vääriselupaik 

neist väljaspool 

kaitsealasid 

Kokku: 

Kokku: 

Majandamise 

iseärasused 

ha 

% 

piiranguga 

aladest 

% metsamaast 

tm 

% 

piiranguga 

aladest 

Tabel 4.2 

% puistute 

üldtagavarast 

lageraie lank kuni 2 ha Looduskaitse 

suur seadus §37 123,6 14,5 4,0 26 531 12,8 4,3 

lageraie lank kuni 30 Kaitseala kaitse- 

m lai, kuni 2 ha suur eeskiri 605,1 71,2 19,6 146 285 70,3 23,5 

majandus-tegevus 

keelatud 

majandus-tegevus 

keelatud 

Kitsenduse alus 

METSAMAJANDAMISE KITSENDUSED 

Pindala Tagavara 

Looduskaitseseadus 

§50 

Kaitseala kaitse- 

6,3 1 304 0,2 

eeskiri 81 9,5 2,6 23 848 11,5 3,8 

soovitav mitte 

Metsaseadus. 

Keskkonnaministri 

majandada 

soovitav mitte 

käskkiri 62,3 

majandada 

Majandus-tegevus 

34,1 4,0 1,1 10 019 4,8 1,6 

keelatud 87,3 10,3 2,8 25 152 12,1 4,0 

Majandus-tegevus 

kitsendatud 728,7 85,7 23,5 172 816 83,1 27,7 

Kitsendustega kokku: 850,1 100,0 27,5 207 987 100,0 33,4 

Looduskaitseliste kitsendusteta metsad: 2244,2 72,6 414 974 66,9 

Kokku 3094,3 100,0 622 961 100,0

ÜLEVAADE VÄÄRISELUPAIKADENA (VEP-dena) REGISTREERITUD ALADEST 

Tabel 4.3 

VEP-i 

pindala 

sellest 

VEP pea- vanus 

number vald katastritunnus kvartal eraldus (ha) (ha) puuliik a täius % Kaitseala Märkus 

157253 Palamuse 57802:001:0144 3 13 0,3 0,3 

157248 Palamuse 57803:001:0078 16 9 0,5 0,1 Sa 120 52 Vooremaa MKA pv. vana eralduse piiri järgi 

16 1,3 0,8 Sa 115 58 Vooremaa MKA pv. 


22 0,8 0,2 Sa 100 54 Vooremaa MKA pv. vana eralduse piiri järgi 


24 0,4 0,4 Ku 110 59 Vooremaa MKA pv. 

25 1,2 1,2 Ks 100 75 Vooremaa MKA pv. 


18 4 0,9 0,8 Ks 100 67 Vooremaa MKA pv. 




9 0,7 0,3 Ts 90 72 Vooremaa MKA pv. Vep-i piirinihe, pole vep 

157252 Palamuse 57803:001:0078 21 20 0,9 0,9 Ku 105 87 Vooremaa MKA pv. 


22 3,5 0,1 Ks 10 Vooremaa MKA pv. Vep-i piirinihe, pole vep 

157246 Palamuse 57803:001:0078 21 25 0,9 0,1 Ta 115 82 Vooremaa MKA pv. 

23 31 1,5 0,1 Ks 17 85 Vooremaa MKA pv. Vep-i piirinihe, pole vep 

36 1,2 0,2 Ma 90 71 Vooremaa MKA pv. Vep-i piirinihe, pole vep 

37 0,6 0,3 Ks 140 67 Vooremaa MKA pv. Terve eraldus vep, 0,6ha. 

157250 Palamuse 57803:001:0516 24 1 0,9 0,9 Sa 95 68 Vooremaa MKA pv. 

157249 Palamuse 57803:001:0078 25 4 2,0 2,0 Hb 90 62 Vooremaa MKA pv. 

157251 Palamuse 57803:001:0519 33 1 1,0 0,1 Ma 100 71 Vooremaa MKA pv. kitsa ribana jõe kaldal 

2 1,3 0,1 Ma 85 63 Vooremaa MKA pv. kitsa ribana jõe kaldal 

157245 Palamuse 57803:001:0519 33 11 1,2 0,6 Ku 135 45 Vooremaa MKA pv. 

16 1,6 1,1 Ku 135 53 Vooremaa MKA pv. 

Vooremaa MKA 

23 0,5 0,1 Ma 170 79 Ehavere skv piirinihe, kuulub skv-sse

VEP-i 

pindala 

sellest 


number vald katastritunnus kvartal eraldus (ha) (ha) puuliik a täius % Kaitseala 

Saarejärve looduspark, 

Märkus 

155057 Saare 71301:003:0855 75 11 2,8 0,2 Ku 100 50 Vahtra skv 


piirinihe, kuulub skv-sse 

14 2,1 1,9 Ma 160 70 Kabelimäe skv 


kuulub skv-sse 

16 0,3 0,2 muu maa 

Kabelimäe skv piirinihe, pole metsamaa 

155055 Saare 71301:003:0855 81 9 1,4 1,3 Lm 85 80 

155054 Saare 71301:003:0855 82 13 1,2 1,1 Lm 80 83 


19 0,4 0,4 Lm 80 79 Kabelimäe skv 



155056 Saare 71301:003:0855 83 2 2,8 0,6 Ku 120 80 Kabelimäe skv 

Kääpa MKA, 


EE00771 Tabivere 77302:002:0139 102 8 0,8 0,1 Ks 45 78 Tammeluha pv 

Kääpa MKA, 

piirinihe 

14 0,5 0,5 Ma 80 71 Tammeluha pv 

Kääpa MKA, 

15 0,5 0,5 Ks 70 70 Tammeluha pv 

Kääpa MKA, 

28 0,6 0,5 Ma 80 71 Tammeluha pv 

Kääpa MKA, 


Kääpa MKA, 

E00769 Tabivere 77302:002:0139 102 22 0,2 0,2 Ma 55 77 Tammeluha pv 

Kääpa MKA, 


Kääpa MKA, 

32 1,6 0,1 Ku 35 108 Tammeluha pv 

Kääpa MKA, 


Kääpa MKA, 

E00770 Tabivere 77302:002:0139 107 7 0,4 0,4 Ku 70 60 Tammeluha pv soosaar 

128144 Tabivere 77302:002:0139 133 5 0,5 0,5 Lm 90 60 

6 1,5 0,2 Ks 25 90 piirinihe 

12 0,3 0,1 Lv 25 80 piirinihe

VEP-i 

pindala 

sellest 


number vald katastritunnus kvartal eraldus (ha) (ha) puuliik a täius % Kaitseala Märkus 

128148 Tabivere 77302:002:0138 151 5 0,7 0,5 Ku 125 64 

128142 Tabivere 165 1 2,1 2,1 Ma 155 79 

128146 Tabivere 77302:002:0139 170 10 0,4 0,2 Ma 160 70 

128145 Tabivere 77302:002:0139 171 1 2,9 1,7 Ma 120 üksikpuud 

2 4,2 4,2 Ma 160 62 

3 4,2 4,2 Ku 160 64 

4 5,9 5,9 Ma 160 85 

5 3,3 3,3 Ku 130 70 

6 3,3 3,3 Ma 160 77 

7 4,4 2,2 Ks 5 

128147 Tabivere 77302:002:0139 179 2 1,6 1,6 Ma 150 62 

3 0,3 0,3 Ma 170 76 

4 1,8 0,2 Ks 5 

128143 Tabivere 77302:002:0139 193 15 0,5 0,3 Ku 120 71 

16 0,6 0,6 Lm 100 63 

90,5 62,3 

22tk 

Kaitseala sihtkaitsevööndis: 8,6 3,2 

Kaitseala piiranguvööndis: 40,5 25,0 

Kitsendusteta mets 41,4 34,1

5. Puistute kahjustused 

Ülevaate metskonna puistutes levinud kahjustustest annab tabel 5.1. 

Levinumad kahjustused on nagu mujalgi Eestis põdra poolt tekitatud 

koorekahjustused kuusel (389,5 ha-l kahjustatud puid esimeses rindes) ning 

haavataelik (135,8 ha-l). Kokku on kahjustusi registreeritud 792,9 ha-l, mis 

teeb 28% puistude pindalast ja 25,6% metsamaa pindalast. Eelmise 

metsakorralduse käigus oli kahjustatusi märgitud 594,7 ha-l, e. 19% 

metsamaast Seega on kahjustatud metsaosade pindala suurenenud. Näiteks 

haavataeliku kahjustatud puistuid oli eelmisel korral märgitud 50,2 ha, nüüd 

135,8 ha; juurepess kuusel vastavalt 22,2 ja 48,2 ha. Kuna kahjustuste 

märkimine on suhteliselt subjektiivne tegevus, siis on raske väita, et metskonna 

metsade sanitaarne seisund on halvenenud. Pigem on kahjustusi detailsemalt 

määratud ja julgemalt registreeritud kui 8 aastat tagasi. 

Puistude sanitaarne seisund on üldiselt hea, sest metsad on intensiivselt 

majandatud ja suuremad kahjustused (torm) likvideeritud. Ohtlikke 

kahjustuskoldeid ei tuvastatud. Mõned eraldised on kobraste poolt põhjustatud 

üleujutuste tõttu hukkunud või hukkumas. Sanitaarraie korras oleks tarvis läbi 

raiuda puistud, kus on kahjustatud või kuivanud puid, millede puidukasutuslik 

väärtus kiiresti langeb. 

Eraldusi, millistel üle poole esimese rinde tagavarast moodustavad kahjustatud 

liigid on 29,3 ha-l, millede puhul tuleb kaaluda nende lageraiet halva sanitaarse 

seisundi tõttu. Ülekaalukalt kõige rohkem kahjustatud on haavikud ja saarikud 

(üle 70% puudest). Põhjus on kindlasti nende puistude kõrge vanus, sest 

keskmine vanus on neil lähedane küpsusvanusega. 

Saarikutes on kahjustuseks märgitud viirushaigused, sest puude võrad on 

osaliselt kuivanud, kuid pole kindel, kas tegemist on ikka saarevähiga, mis on 

selle liigi kõige tavalisem kahjustaja.

KAHJUSTATUD PUISTUTE JAGUNEMINE KAHJURITE JÄRGI JA KAHJUSTUSTE ISELOOM 

kahjuri või kahjustuse nimetus 

Pindala 

(ha) 

Puuliik Rinne 

Tabel 5.1 

Keskmine kahjustatud puude 

% 

Kahjustuse 

aste* 

vanus 

Ulukid (põder) 22,9 Hb 1 22 1,9 13 

Ulukid (põder, metskits) 389,5 Ku 1 27 2,5 64 

Ulukid (põder) 270,2 Ku 2 38 2,4 51 

Ulukid (põder) 1,4 Ku järelkasv 40 2,0 30 

Ulukid (põder) 4,9 Ma 1 20 2,8 36 

kobras 1,9 Ks 1 1 3,0 60 

üleujutus 4,8 Ks 1 48 2,9 62 

üleujutus 0,5 Ku 1 50 2,0 50 

kooreüraskid 0,7 Ku 1 10 3,0 60 

juurepess 48,2 Ku 1 42 1,9 114 

juurepess 2,1 Ku 2 10 2,0 60 

juurepess 0,9 Ku üksikpuud 50 2,0 130 

juurepess 0,3 Nu 1 50 2,0 115 

haavataelik 135,8 Hb 1 74 2,1 77 

haavataelik 1,4 Hb üksikpuud 78 2,0 84 

saarevähk 9,0 Sa 1 23 2,5 93 

viirushaigused (vähid) 28,9 Sa 1 27 2,1 89 

viirushaigused (vähid) 3,5 Sa üksikpuud 57 2,2 37 

teised tüvemädanikud(seened) 48,0 Ks 1 34 2,0 97 

teised tüvemädanikud(seened) 2,4 Ks üksikpuud 73 2,0 117 

teised tüvemädanikud(seened) 1,7 Ku 1 70 2,0 110 

teised tüvemädanikud(seened) 0,3 Lm 1 70 2,0 80 

teised tüvemädanikud(seened) 1,4 Lv 1 50 2,0 61 

mehhaaniline tüvevigastus 16,6 Ma 1 78 1,7 166 

teised 1,2 Ta 1 10 3,0 120 

Ühe kahjustatud puistuelemendiga puistude pindala 606,3 ha (537 eraldust) Kahjustuse aste* 

Kahe kahjustatud puistuelemendiga puistude pindala 165,7 ha (163 eraldust) 1 – nõrk 

Kolme kahjustatud puistuelemendiga puistude pindala 20,9 ha (27 eraldust) 2 - keskmine 

Kokku: 792,9 ha 3 – tugev

Peapuuliik 

Puistute 

pindala 

(ha) 

1..10 11...20 21...30 31...40 41...50 51...60 61...70 71...80 81...90 

Tabel 5.2 

Hb 50,4 7,4 9,2 1,8 4,3 4,4 2,4 5,5 2,1 0,2 37,3 74,0 

Ks 1 075,9 115,2 43,9 25 8,5 8,5 1,9 1,7 204,7 19,0 

Ku 539,9 84,8 54,5 29,5 9,4 4,3 0,8 3,6 0,3 0,2 187,4 34,7 

Lm 53,1 4,3 1,2 0,3 5,8 10,9 

Lv 31,6 0,2 0,6 0,8 2,5 

Ma 1 038,5 115,1 29,1 11,8 4,1 5,6 0,4 3,7 169,8 16,4 

Sa 44,6 3,8 16,6 6,5 4,5 2,7 0,9 35 78,5 

Ta 12,0 2,5 0,4 1,2 4,1 34,2 

Teised 

liigid 21,5 

PUISTUTE JAGUNEMINE PEAPUULIIGI JA KAHJUSTATUD PUUDE OSAKAALU JÄRGI 

kahjustatud puude osakaal puistus %-des 

kahjuststega 

puistute pindala 

kokku ha) 

Kokku 2867,5 333,1 155,1 76,4 27 24 11,6 9,1 4,5 4,1 644,9 22,5 

Kahjustatud puude osakaal näitab, mitu protsenti puistu esimese rinde puudest on kahjustatud. Tabelis on näidatud puistude pindalad 

hektarites, millistel on kahjustatud peapuuliik või kahjustatud liike koosseisus. Tabelist 5.1 on näha, et 80% kahjustustest moodustavad 

haavataelik ja põdra kahjustus kuusel. Seega on kahjustused männikutes ja kaasikutes tingitud koosseisus kasvavatest kuuskedest või 

haabadest. 

%

6. Raied 

Uuendusraiete vanuse ja küpsusdiameetri piirangud on toodud lisas 1 (väljavõte 

Metsa majandamise eeskirjast). Vastavalt Metsa korraldamise juhendile 

määratakse riigimetsas üle 1000ha suuruse metsamaa pindalaga 

majandusüksuses uuendusraie pindala arvestuslangi järgi. Arvestuslankide 

arvutamiseks kasutatavad valemid on toodud lisas 3. 

Lähtudes arvutatud lankidest, küpsete ja valmivate puistude olemist ning 

metsakorraldaja poolt määratud uuendusraiete hulgast, valitakse 

arvestuslangiks selline langi suurus, mis kindlustab kõige paremini pideva 

metsakasutuse, maksimaalse küpse puidu väljatuleku ühe raieringi jooksul, 

metsade vanuselise struktuuri säilimise või paranemise ning metsade kasulike 

omaduste säilimise. Ideaalne oleks pikaajaline ühtlane metsade kasutamine. 

Seda pole sageli võimalik realiseerida, sest metsade vanuseline struktuur on 

ebaühtlane, tihti teevad tormid metsade majandamisele omad korrektuurid. 

Viimasel ajal on lisandunud veel kaks inimtekkelist tegurit, mis häirivad 

pikaajalist metsamajandamise planeerimist: 1. Pidevad muutused seadusandluses 

koos uuendusraieid lubavate kriteeriumide muutmisega. 2. Segadused 

looduskaitseliste väärtuste määratlemisega (näiteks eelmise metsakorralduse 

ajal kuulus 56,6% metsadest kaitsemetsade hulka – nüüd 27,5%. 

Uuendusraie mahu määramiseks arvutatati arvestuslank. Langi arvestus tehti 

eraldi kitsendusteta (tabel 6.2) ja looduskaitseliste piirangutega metsadele 

(tabel 6.3). Arvestusest jäeti välja sellised kitsendustega metsad, kus 

majandamine on keelatud või pole soovitatav (kaitsealade ja püsielupaikade 

sihtkaitsevööndid, vääriselupaigad). 

Kuna metskonna metsades on küpsete puistude olem väga suur (28% 

puistudest!), siis suurimad tulid küpsuslangi pindalad, väikseimad ühtlase 

kasutuse langi pindalad. Tagamaks metsade ühtlast kasutamist, valiti sõltuvalt 

puuliigist sellised arvestuslankide pindalad, mis on lähedased keskmisele 

arvutatud arvestuslangile. Arvestuslangi suuruseks kujunes 48,5 ha, sellest 

10,5 ha kitsendustega metsades. Eelmisel majandusperioodil oli arvestuslank 

29,5ha, seega suurenemine 64%. 

2000. a majanduskavas on tehtud ka ülejärgmise (e. 2009. a algava) 

majandusperioodi arvestuslangi arvutus. Selle kohaselt on arvutatud 

küpsuslangiks 64,5 ha ja keskmiseks langiks 48,5 ha (tegelikud näitajad 

vastavalt 77 ha ja 53.7 ha). Seega on arvutatud arvestuslangid mõnevõrra 

suuremad, kui 9 aastat tagasi prognoositud. Põhiline põhjus sellel on 

seadusandlikult määratud küpsusvanuste muutumine. 

Puistude raie kavandati välitöödel metsakorraldajate poole lähtuvalt puistute 

küpsusest, sanitaarsest seisundist ja lankide liitumisest. Küpsed metsad määrati 

üldjuhul raiele, kui seda ei takistanud lankide liitumine. Kuna arvestuslangiga 

määratud uuendusraie pindala tuli väiksem, kui metsakorraldajate poolt 

määratud, siis osa eraldisi kanti reservlankide nimekirja. 

Metsakasvatuslikel eesmärkidel kavandati 633,8 ha-l harvendusraied ja 237 hal 

valgusturaieid. Puistute sanitaarse seisundi parandamiseks või kahjustuste 

likvideerimiseks kavandati 85,5 ha-l sanitaarraieid. 

Kavandatud raiemahtudest annab ülevaate tabel 6.1. Kogu raiemaht eeloleval 

majandusperioodil on 158994 tm kasvava metsana ning ca 793 tm surnud 

metsana, mis teeb keskmiselt aastaseks raiemahuks 15900 tm, sellest 13246tm 

(83%) uuendusraiena. Puuliigiliselt moodustavad suure enamuse mänd, kuusk 

ja kask, mis annavad kokku 90% raiemahust, kõikidele ülejäänud liikidele jääb 

vaid 10%. Kuna tegemist on kõrgeboniteediliste metsadega, on ka väljaraied 

hektari kohta suured: lageraietel 287 tm/ha, harvendusraietel 39 tm/ha. Küpsete 

metsade suure osakaalu tõttu on raiemaht juurdekasvust suurem – 103%. 

Raietel saadavatest sortimentidest saab ülevaate tabelitest 6.4 ja 6.5. 

Sortimentide arvutamise aluseks koosseisuliigi kõrgus ja diameeter, millede 

järgi on arvutatud teoreetiline puude diameetrite jaotus ja tüve kuju. 

Sortimentide pikkuseks on palkidel arvestatud 3,1 m, paberpuidul 3,0 m ja 

küttepuidul 2,0 m. Lisaks on sortimentide arvutamisel arvestatud 

kahjustustega, mis vähendavad tarbepuidu väljatulekut. Jäätmete hulka 

kuuluvad palkide ja paberipuu koor, palkide ülemõõt ning latv. Osa jäätmetest 

(latv) on võimalik kasutada hakkepuidu tegemiseks, kuid lisaks saab viimast ka 

okstest ning alusmetsast. Seega jäätmete kasutamisel võib nende tegelik maht 

olla suurem kui arvutus näitab.

PUIDUKASUTUSE JAGUNEMINE RAIEVIISIDE JA VÄLJARAIUTAVATE PUULIIKIDE JÄRGI 

Tabel 6.1 

Pindala 

R a i u t a v t a g a v a r a (tm) 

K a s v a v m e t s p u u l i i g i t i Surnud 

Väljaraie 

Raie nimetus 

Hooldusraied 

(ha) Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp Hall lepp Teised Kokku mets Kokku (tm/ha) 

Valgustusraie 237,0 5 5 

Harvendusraie 633,8 6549 6949 9293 418 774 554 3 24853 23 24876 39 

Sanitaarraie 85,5 171 1096 221 126 5 1 26 1645 489 2134 25 

Valikraie 

Uuendusraied 

1,2 15 17 9 41 6 47 39 

Lageraie 

Turberaie 

455,9 36788 38289 41112 7662 3143 2240 26 130576 263 130839 287 

Aegjärkne raie 

Häilraie 

Veerraie 

29,9 136 256 1104 249 17 50 1879 7 1885 63 

KOKKU 1443,3 43659 46607 51739 8455 3939 2845 55 158994 793 159786 111 

% 27,5 29,3 32,5 5,3 2,5 1,8 0,0 

Haab 

5% 

Kask 

32% 

Raiutava puidu jagunemine 

Hall lepp 

Sanglepp 2% 

3% 

Teised 

0% 

Kuusk 

30% 

Mänd 

28% 

Aegjärkne 

raie 

1% 

Raiemaht raieliigiti 

Lageraie 

82% 

Harvendusraie 

16% 

Valikraie 

0% 

Sanitaarraie 

1%

Puuliik 

MA, LH 766,7 737,8 181,1 308,6 400,1 

KU, TS 580,3 453,4 82,1 108,8 144,8 

KS 796,2 762,1 211,1 335,4 410,7 

HB 32,1 32,1 10,6 11,0 18,6 

LM 36,9 34,9 16,9 25,2 25,5 

LV 32,0 26,7 10,2 19,9 21,7 

SA, TA jne 3,4 3,4 0,0 0,0 0,0 

Kokku 2247,6 2050,4 512,0 808,9 1021,4 

Puuliik 

Tootlik 

metsamaa 

Küpsete 

puistute 

tagavara 

(tm/ha) 

Ühtlase 

kasutuse 

lank 

Tabel 6.2 

MA, LH 351 7,6 18,1 15,4 13,3 11,1 13,1 4601 11,0 3861 

KU, TS 316 5,3 8,2 5,4 4,8 6,0 6,0 1881 7,0 2212 

KS 271 10,9 21,1 16,8 13,7 13,2 15,1 4102 17,0 4607 

HB 337 0,7 1,1 0,6 0,6 1,1 0,8 275 1,0 337 

LM 259 0,5 1,7 1,3 0,9 0,9 1,0 267 1,0 259 

LV 195 0,8 1,0 1,0 0,7 1,1 0,9 179 1,0 195 

SA, TA jne 0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0 0 

Kokku 306 25,9 51,2 40,4 34,0 33,3 37,0 11306 38,0 11471 

* - A - puistu vanus, AK - küpsusvanus 

UUENDUSRAIE LANGIARVUTUS KITSENDUSTETA METSADES 

Langiarvestuse pindalad (ha) 

Puistud Küpsed 

Valmivad ja 

küpsed 

A >= AK - 20a* 

Langiarvestuse pindalad (ha) Keskmise 

Küpsuslank I vanuslank II vanuslank 

Integraallank Keskmine 

langi 

tagavara 

(tm) 

pindala 

(ha) 

Valitud lank 

tagavara 

(tm)

Puuliik 

MA, LH 253,6 252,0 78,5 109,9 132,4 

KU, TS 77,0 61,1 26,0 36,0 40,6 

KS 297,2 288,8 108,0 197,3 226,2 

HB 16,2 15,9 13,9 13,9 13,9 

LM 8,3 8,3 4,5 4,5 6,1 

LV 3,9 3,9 2,7 2,7 3,5 

SA, TA jne 45,8 45,0 24,8 33,1 33,8 

Kokku 702,0 675,0 258,4 397,4 456,5 

Puuliik 

Tootlik 

metsamaa 

Küpsete 

puistute 

tagavara 

(tm/ha) 

UUENDUSRAIE LANGIARVUTUS KITSENDUSTEGA METSADES* 

Ühtlase 

kasutuse 

lank 

Langiarvestuse pindalad (ha) 

Puistud Küpsed A >= AK - 20a** 

Valmivad ja 

küpsed 

Tabel 6.3 

MA, LH 362 2,5 7,9 5,5 4,4 4,2 4,9 1768 3,0 1086 

KU, TS 298 0,7 2,6 1,8 1,4 1,1 1,5 451 1,5 447 

KS 332 4,1 10,8 9,9 7,5 6,7 7,8 2593 5,0 1660 

HB 338 0,4 1,4 0,7 0,5 1,1 0,8 274 1,0 338 

LM 246 0,1 0,5 0,2 0,2 0,2 0,2 58 0 

LV 184 0,1 0,3 0,1 0,1 0,2 0,2 31 0 

SA, TA jne 327 0,4 2,5 1,7 1,1 0,8 1,3 425 0 

Kokku 334 8,3 25,8 19,9 15,2 14,4 16,7 5601 10,5 3531 

* Sisaldab – kaldakaitse piiranguvöönd ja kaitsealade piiranguvööndid 

** - A - puistu vanus, AK - küpsusvanus 

Langiarvestuse pindalad (ha) Keskmise 

Küpsuslank I vanuslank II vanuslank 

langi 

Integraallank Keskmine tagavara 

(tm) 

pindala 

(ha) 

Valitud lank 

tagavara 

(tm)

UUENDUSRAIETEL SAADAVA PUIDU SORTIMENTATSIOON 

Tabel 6.4 

Jämepalk Peenpalk Paberipuu Küte Jäätmed Kokku 

Raiutav d >= 20 cm 14 =< d < 20 cm 8 =< d < 14 cm 5 =< d < 8 cm % 

puuliik 

tm tm tm tm tm tm 

Hb, Pp 873 281 3195 3050 1578 8 977 5,2 

Ja 6 85 34 125 0,1 

Ks 10910 23958 8090 9323 52 281 30,2 

Ku, Nu 16227 7340 11349 6653 7363 48 932 28,3 

Lh 61 12 16 14 103 0,1 

Lm 726 3209 844 4 779 2,8 

Lv, Re 11 2080 513 2 604 1,5 

Ma 27963 8933 7395 2063 7483 53 837 31,1 

Sa 524 304 210 1 038 0,6 

Ta 113 51 54 218 0,1 

Va 2 16 12 30 0,0 

Kokku 57416 16566 45897 25617 27428 172 924 100,0 

% 33,2 9,6 26,5 14,8 15,9 

Uuendusraietega raiutava puidu teoreetiline 

sortimentatsioon 

Küte 

15% 

Jäätmed 

16% 

Paberipuu 

27% 

Jämepalk 

32% 

Peenpalk 

10%

Raiutav 

puuliik 

HARVENDUS- JA SANITAARRAIETEL SAADAVA PUIDU SORTIMENTATSIOON 

Jämepalk 

d >= 20 cm 

Peenpalk 

14 =< d < 20 cm 

Paberipuu 

8 =< d < 14 cm 

Küte 

5 =< d < 8 cm 

Jäätmed Kokku 

tm tm tm tm tm tm 

Tabel 6.5 

Hb 49 223 160 120 552 2,1 

Ks 385 4801 1792 2630 9608 36,0 

Ku 794 1644 3001 1101 1552 8092 30,3 

Lh 4 16 37 15 72 0,3 

Lm 32 569 184 785 2,9 

Lv 398 166 564 2,1 

Ma 1055 1710 2144 599 1226 6734 25,2 

Pn 4 4 8 0,0 

Re 134 50 184 0,7 

Sa 9 33 16 58 0,2 

Ta 3 8 5 16 0,1 

Ts 2 8 3 13 0,0 

Va 1 1 2 0,0 

Kokku 2331 3372 10169 4844 5972 26688 100,0 

% 8,7 12,6 38,1 18,2 22,4 100,0 

Hooldusraietel raiutava puidu teoreetiline 

sortimentatsioon 

Jäätmed 

22% 

Küte 

15% 

Jämepalk 

9% 

Peenpalk 

18% 

Paberipuu 

36% 

%

AASTAKASUTUSE KOONDNÄITAJAD 

Näitaja Kiire ja I järjekord II järjekord Kokku Näitaja 

Tabel 6.6 

Lageraiete pindala (ha) 25,8 19,8 45,6 Metsamaa pindala (ha) 3094,3 

Tagavara (tm/a) 7488 5569 13058 Metsade tagavara (tm) 622 961 

Turberaiete pindala (ha) 2,5 0,5 3,0 Juurdekasv (tm/a) 15 428 

Tagavara (tm/a) 160 28 188 

Uuendusraied kokku (tm/a) 7648 5598 13246 Raiemaht metsamaa kohta tm/ha/a 5,1 

sellest uuendusraied 4,3 

Valikraiete pindala (ha) 0,1 0,1 sellest hooldusraied 0,9 

Tagavara (tm/a) 4 4 Uuendusraiete % metsamaast 1,6 

Raie % juurdekasvust 103,1 

Harvendusraiete pindala (ha) 49,8 13,6 63,4 Raie % üldtagavarast 2,6 

Tagavara (tm/a) 2136 350 2485 Kultuuride rajamine (ha/a) 38,3 

Sanitaarraiete pindala 8,6 8,6 

Tagavara (tm/a) 165 165 

Valgustusraiete pindala (ha) 16,9 6,8 23,7 

Hooldusraiete maht kokku (tm/a) 2300 350 2650 

Raiete maht kokku (tm/a) 9952 5947 15900 

Surnud metsa raie (tm/a) 69 11 80

MÖÖDUNUD MAJANDUSPERIOODIL TEHTUD METSAMAJANDUSLIKUD TÖÖD 

Tabel 6.7 

Peapuuliik* 

Aasta Töö HB JA KS KU LH LM LV MA SA TS Kokku 

2000 AR 0,6 0,6 

HR 1,1 9,7 10,8 

IS 2,4 10 1,8 14,2 

KV 1,4 1,4 

LR 2,2 4,4 9,8 2,7 3,2 22,3 

PR 11,1 1,8 12,9 

2001 AR 7,3 7,3 

HR 5,1 5,5 10,2 20,8 

IS 10,4 2,8 13,2 

LR 10,4 15,6 0,3 3,8 30,1 

SR 1 1 

2002 AR 1,2 1,2 

HR 14,5 11,2 14,9 40,6 

IS 8,9 5,5 3 5,1 22,5 

LR 12,8 15,6 0,9 0,4 29,7 

SR 1,5 0,6 2,1 

2003 HR 0,4 12 16,6 0,5 19,3 48,8 

IS 7,2 11,8 1,3 5,1 25,4 

KV 1,1 1,1 

LR 1,6 11,6 14,1 0,3 2,5 30,1 

PR 2,6 2,8 5,4 

SR 0,5 0,5 

2004 AR 0,3 0,3 

HR 0,1 11,9 8,2 23 3,2 46,4 

IS 0,9 22,2 0,8 1,5 25,4 

LR 1,7 7,1 20,7 0,4 2,8 1,8 34,5 

PR 4,5 4,5 

SR 1,1 1,2 2,3

Peapuuliik* 

Aasta Töö HB JA KS KU LH LM LV MA SA TS Kokku 

2005 HR 7,7 6,8 0,9 28,5 43,9 

IS 6 19 0,9 2,3 28,2 

KV 0,4 0,4 

LR 1,2 0,7 16,5 0,4 5,4 24,2 

SR 2,6 0,8 3,4 

2006 HR 19,4 8,3 9,9 0,4 38 

IS 6,3 19,2 0,5 2,8 28,8 

KV 0,5 0,5 

LR 2 14,6 7,5 4,4 7,7 36,2 

PR 3,4 3,4 

SR 2,6 5,1 7,7 

2007 HR 12,3 10,4 32,6 0,5 55,8 

IS 6,1 19,7 3,4 29,2 

KV 2,5 2,5 

LR 1,4 8,3 9,2 3,4 22,3 

PR 0,7 5,1 0,3 3,3 1,1 10,5 

SR 0,3 0,3 0,6 

2008 HR 6,3 19,3 6,6 32,2 

IS 5,9 14,3 1 21,2 

KV 1 1 

LR 9,2 12 5,1 5,1 31,4 

PR 0,3 17 10,6 0,8 28,7 

SR 1,1 1,1 

Kokku: 10,6 0,3 258,5 373,9 3,1 7,9 13,7 231,7 6,6 1,9 913,2 

Kokku: AR 8,5 0,9 9,4 

HR 0,5 90,3 86,3 1,4 154,7 3,6 0,5 337,3 

IS 43,7 132,1 6,5 25,8 208,1 

KV 6,9 6,9 

LR 10,1 79,1 121 0,9 0,3 13,7 33,9 1,8 260,8 

PP 

PR 0,3 35,9 23,7 1,1 3,3 1,1 65,4 

SR 1 8,3 0,8 7,1 1,2 0,3 18,7

7. Metsa uuenemine ja uuendamine 

Traditsiooniliselt on Luua Metsanduskoolis tegeletud raielankide uuendamisega 

istutamise teel. Möödunud majandusperioodil on tehtud metsauuendamist 

kokku 215 ha-l, sellest 208,1 ha istutamise teel. Üle poole sellest moodustavad 

istutamise teel rajatud kuuse kultuurid. 

Intensiivse kultiveerimise tõttu iseloomustab metskonna metsi suur 

kultuurpuistude osakaal, milledest annab ülevaate tabel 3.6. Seoses kuuse 

kultiveerimisega on kuuse kultuurpuistude ja selguseta alade osakaal 2000.a 

33%-lt tõusnud juba 59%-ni. Kokku moodustavad kultuurpuistud ja 

kultuuridega selguseta alad 31% metskonna selguseta alade ja puistude 

pindalast. 

Kuna on olemas oma puukool, siis on rajatud ka võõrpuuliikide kultuure või 

istutatud neid teiste kultuuride koosseisu. Näiteks lehise kultuurpuistuid on 

11,9 ha, lisaks veel 14,6 ha on puistuid, kus on lehist kultiveeritud. Samad 

näitajad ebatsuuga kohta on vastavalt 7 ja 4,6 ha.(table 3.6) 

Eelolevaks majandusperioodiks on planeeritud metsauuendustöid teha 382,9 

ha-l (tabel 7.1). Kavandatud lageraielankidest (455,9ha) planeeriti 

kultiveerimisega uuendada 313,3 ha e. 69%. Korraldamise hetkel olnud 

lagedatest aladest (63,6 ha) kavandati kultiveerimisega uuendada 46,3 ha e. 

73%. Selguseta aladest (163,4 ha) on 108,6 ha (66%) kultiveeritud. Ebapiisava 

uuenduse tõttu kavandati neile aladele lisaks 13,8 ha-l kultiveerimistöid 

Kõige enam kavandati kuuse istutamist, 260,5 ha-l (69% istutustööde 

pindalast), sest viljakatel muldadel on see liik suure juurdekasvuga ning samas 

ka majanduslikult perspektiivikas kasvatada. Samuti jätkaks see seni valitsenud 

suunda metskonna metsade uuendamisel.

kasvukohatüüp 

Kokku 

looduslikule 

uuenemisele 

jätmine 

KAVANDATUD UUENDAMISVIISID KASVUKOHATÜÜBITI 

looduslikule 

uuenemisele 

kaasaaitamine 

istutamine 

või külv 

Kokku 

looduslikule 

uuenemisele 

jätmine 

olemasolev 

kultuur 

looduslikule 

uuenemisele 

kaasaaitamine 

istutamine 

või külv 

Kokku 

looduslikule 

uuenemisele 

jätmine 

Tabel 7.1 

Lagedad alad (ha) Selguseta alad Lageraie langid 

looduslikule 

uuenemisele 

kaasaaitamine 

angervaksa 2,5 1,4 0,2 0,9 0,8 0,3 0,5 10,9 0,7 5,4 4,8 

kuivendatud angervaksa 1,3 1,3 2,1 2,1 13,3 7,7 4,9 0,7 

jänesekapsa 18,9 0,5 3,1 15,3 64,9 8,0 53,4 2,1 1,4 148,0 9 139,0 

jänesekapsa-mustika 8,4 0,3 8,1 41,2 10,0 24,6 6,6 62,6 17,2 45,4 

jänesekapsa-kõdusoo 0,4 0,2 0,2 4,6 1,2 3,4 

kuiv.jänesekapsa-kõdusoo 12,7 0,8 2,6 9,3 32,3 12,3 15,0 5,0 55,7 25,9 29,8 

jänesekapsa-pohla 1,1 1,1 0,9 0,9 12,4 12,4 

lodu 0,6 0,6 0,3 0,3 2,4 2,4 

kuivendatud lodu 1,1 1,1 4,8 0,7 4,1 

madalsoo 0,4 0,4 

kuivendatud madalsoo 12,4 12,4 

mustika-kõdusoo 0,2 0,2 7,0 4,6 2,4 

kuivend. mustika-kõdusoo 4,1 2,9 1,2 33,8 0,3 22,2 11,3 

mustika 1,0 1,0 4,1 3,6 0,5 10,1 0,3 9,8 

naadi 10,3 2,4 7,9 10,2 1,3 5,8 2,3 0,8 65,4 0,2 21,2 44,0 

pohla 1,1 1,1 3,9 3,9 

sõnajala 1,4 1,4 

sinilille 0,3 0,3 4,7 4,7 6,1 6,1 

sinika 0,3 0,3 

kuivendatud sinika 0,2 0,2 

tarna-angervaksa 0,3 0,3 0,4 0,4 

tarna 0,7 0,7 0,3 0,3 

KOKKU 63,6 8,3 9,0 46,3 163,4 36,3 108,6 4,7 13,8 455,9 10,0 132,6 313,3 

istutamine 

või külv

lage ala 

selguseta ala 

Ala iseloom 

kavandatud lageraied 

mittemetsamaad 

puistud 

Kokku 

g* - seemnete kulu grammides 

KULTIVEERIMISTÖÖD JA ISTUTUSMATERJALI VAJADUS 

Mõõt- Istutamine 

Külv 

ühik Kask Kuusk Sanglepp Mänd Mänd 

Tabel 7.2 

ha 5,2 34,8 6,1 0,2 46,3 

tk 11 850 66 110 23 500 700 102 160 

g* 84 

ha 13,8 13,8 

tk 15700 15700 

ha 39,8 206,8 0,5 62,3 3,9 313,3 

tk 79 850 396 480 750 239 700 19 200 735 980 

g* 2304 

ha 4,3 0,1 4,4 

tk 8600 350 8950 

ha 5,1 5,1 

tk 4250 4250 

ha 49,3 260,5 0,5 68,5 4,1 382,9 

tk 100 300 482 540 750 263 550 19 900 867 040 

g* 2388 

Kokku

8. Metsa mittepuiduline kasutamine 

8.1 Puhkemajandus 

Puhkemajanduslikust seisukohast oluline piirkond on kindlasti Saarjärve 

ümbrus. Seal on võimalik supelda, telkida ning pikniku pidada. 

Metskonna maadel on mitu looduse õpperada. 

Saare järve ääres asub väike rada (1 km), mis tutvustab mõhnastikku ja 

möödub Mannteuffelite perekonna matmispaigast. Suur õpperada (2.5 km) 

kulgeb ümber Saare järve, põhiliselt männimetsas, kuid osaliselt laudteena ka 

üle järve äärse soo. Radade ääres on kaks suurt infotahvlit ja mitu väiksemat, 

samuti varjualune. 

Luua ümbruse metsades, kvartalitel 21-27 asub Luua metsanduslik õpperada 

pikkusega 4,6 km, millel on 30 vaatluspunkti (varustatud infotahvlitega) ning 

kolm puhkekohta. Rada on algselt rajatud 1979 aastal Helmut Taimre poolt 

metsatüpoloogilise õpperajana. Uuendatud rada avati 2003. aastal. Kuna 

õpperaja infotahvlitel olev info baseerub suures osas 2000. aasta 

metsakorralduse andmetele, mis nüüdseks on veidi vananenud, vajaksid need 

uuendamist. 

Luua ümbruses asub samuti sportlik rattarada “3 kilo maha”, pikkusega 12,5 

km, mis osaliselt läbib metskonna kvartaleid (32 ja 33). 

Kõige suurema rekreatiivse koormusega on kvartalitel 32 ja 33 olev Ehavere 

mets. Sinna on rajatud mitmeid radasid, mida saab kasutada kõndimiseks, 

jooksmiseks või maastikurattaga sõitmiseks. Lumekattega perioodil rajatakse 

sinna Metsanduskooli poolt tavaliselt suusarajad. Ehavere metsas olev kuiv 

pinnas, männimets ja vahelduv reljeef loovad head tingimused sportimiseks. 

Radasid kasutatakse intensiivselt metsanduskooli õpilaste poolt jooksu ja 

suusatamistreeningute läbiviimisel. 

Kvartali 32 loodenurga lähedusse Amme jõe äärde on rajatud puhke/pikniku 

koht. 

Raietöödel ning maapinna mineraliseerimisel tuleks jälgida, et ei kahjustataks 

pinnast õppe-ja matkaradadel ning peale raieid eemaldatakse neilt raiejäätmed. 

Infotahvlite olemasolul tuleks need säilitada või siis konsulteerida raja 

valdajaga nende eemaldamise või uuendamise osas. 

8.2 Õppe- ja teadustegevus 

Metskonna metsasid kasutatakse intensiivselt õppetööks. Luua ümbruse 

metsades toimuvad igal aastal Metsanduskooli õppurite metsakasvatuse, 

metsakorralduse jm praktikumid. Sinna (põhiliselt kvartalitele 16-20, 22) on 

rajatud hulgaliselt ajutise iseloomuga proovitükke. Õppetöö seisukohast on 

oluline, et selles piirkonnas oleksid vanuseliselt ja liigiliselt mitmeksesised 

metsad (erinevates arenguklasside olevad puistud) 

Suhteliselt palju on metskonna maadel võõrpuliikide (lehis, ebatsuuga) 

kultuurpuistuid, samuti mitmed laialehiste puuliikide kultuurpuistud, mis 

muidu on Eestis suhteliselt haruldased. 

Kvartal 21 eraldisel 28 asub Luua dendropark ja arboreetum, millele 

korralduse käigus määrati kõlviku liigiks park, sest see ala ei oma 

metsamajandusliku tähendust. Arboreetumi rajamist alustati 1952. aastal 

praeguseks sisaldab see ca 800 taksoni puittaimi. Kuna kollektsioon sisaldab 

ka hulgaliselt haruldasi liike ja liigisiseseid vorme, on arboreetumil lisaks 

õppetegevusele ka oluline roll muude külastajate kohale meelitamisel?? 

Saare järve läheduses kvartalil 75/83 asub metsaseire II astme proovitükk, kus 

kogutakse sade-, pinna- ja mullavee proove, hinnatakse puuvõrade seisundit, 

tehakse mitmesuguseid vaatlusi taimestiku, varise jm kohta. Proovitükk asub 

Saare järve looduspargi Kabelimäe sihtkaitsevööndis, kus on metsade 

majandamine keelatud. Seega metsade majandamine mingeid häiringuid 

vaatlustesse ei too. 

.

Lisa 1. Lageraiet lubavad kriteeriumid. Väljavõte Metsa majandamise eeskirjast (RTL 2009, 11, 130). 

§ 3. Uuendusraied 

(1) Lageraie on lubatud puistus, mille enamuspuuliigi puude keskmine vanus ei ole väiksem kui: 

Boniteediklass 

Enamuspuuliik 1A 1 2 3 4 5 ja 

5A 

Harilik mänd 90 90 90 100 110 120 

Harilik kuusk 80 80 80 90 90 90 

Aru- ja sookask 60 60 70 70 70 70 

Harilik haab 30 40 40 50 50 – 

Sanglepp 60 60 60 60 60 60 

Kõvad lehtpuud 90 90 100 110 120 130 

(2) Teiste puuliikide puistute lageraie on lubatud igas vanuses. 

(3) Nooremate männikute, kuusikute ja kaasikute lageraie on lubatud juhul, kui nende enamuspuuliigi keskmine 

rinnasdiameeter on saavutanud vähemalt järgmise suuruse (küpsusdiameetri): 


Enamuspuuliik 1A 1 2 3 4 5 ja 

5A 

Harilik mänd 28 28 28 28 28 28 

Harilik kuusk 26 26 26 26 26 26 

Aru- ja sookask 26 26 24 22 18 16

(4) Raie küpsusdiameetri järgi on lubatud tingimusel, et puistus pole lageraiele eelneva viie aasta jooksul tehtud 

harvendusraiet. 

(5) Lageraie on lubatud mis tahes vanusega või keskmise rinnasdiameetriga männikus, kuusikus, kaasikus, sanglepikus, 

haavikus ja kõvalehtpuu puistus kui selle täius on 40% või vähem.

Lisa 2. Täpsusnõuded. Väljavõte Metsa korraldamise juhendist (RTL, 23.01.2009, 9, 104). 

§ 12. Puistuelementide takseertunnuste määramise täpsusele esitatavad nõuded 

(1) Ülepinnalise takseerimise korral ei tohi puistuelementidel, mille tagavara moodustab vähemalt 20% esimese rinde tagavarast, takseertunnuste määramise 

viga olla suurem kui: 

1) koosseisukordaja määramisel alates latimetsadest 15%, noorendikes ja selguseta aladel 25%; 

2) kuni 20 m kõrguse määramisel 2 m, üle 20 m kõrguse määramisel 10%; 

3) kuni 20 cm rinnasdiameetri määramisel 2 cm, üle 20 cm rinnasdiameetri määramisel 10%; 

4) vanuse määramisel kuni 40-aastastes puistutes 5 aastat, 41- kuni 100-aastastes puistutes 10 aastat ja üle 100-aastastes puistutes 15% vanusest; 

5) rinnaspindala määramisel kuni 20m 2 /ha – 3m 2 /ha, üle selle 15%. 

(2) Esimese rinde tagavara määramise viga ei tohi ületada keskealistes ja vanemates pistutes 20% ning latimetsades 30% 

(3) Kõrguse, rinnasdiameetri, vanuse, rinnaspindala määramise süstemaatiline viga ei tohi olla suurem kui 5% ja tagavara määramise süstemaatiline viga mitte 

suurem kui 10%. 

(4) Alates latimetsadest on esimeses rindes kohustuslik kirjeldada puistuelemente, mis moodustavad vähemalt 10% esimese rinde tagavarast

Lisa 3. Küpsusvanused ja arvestuslangi arvutamise valemid. Väljavõte Metsa korraldamise juhendist (RTL, 23.01.2009, 9, 104). 


Enamuspuuliik 1A 1 2 3 4 5 ja 5A 

Mänd, lehis, seedermänd 90 90 90 100 110 120 

Kuusk, nulg, ebatsuuga, teised okaspuud 80 80 80 90 90 90 

Kask 60 60 70 70 70 70 

Haab, pappel, pihlakas 30 40 40 50 50 50 

Sanglepp, teised lehtpuud 60 60 60 60 60 60 

Hall-lepp, remmelgas, toomingas 30 30 30 30 30 30 

Kõvad lehtpuud, pärn 90 90 100 110 120 130 

Arvestuslangi arvutamise valemid. 

1. Ühtlase kasutuse lank 

2. Küpsuslank 

3. I vanuslank 

L 

Y 

Pi 

= ∑ AK + 5 

L 

K 

i 

= ∑ 

A≥AK 

PA 

10

4. II vanuslank 

5. Integraallank 

kus 

A – puistu vanus; 

AK – puistu küpsusvanus; 

PA – vanuses A olevate puistute pindala; 

Pi – eraldise pindala. 

L 

INT 

L 

L 

I 

II 

= 

= 

P 

A 

∑ 

A≥ 

AK −10 

20 

P 

A 

∑ 

A≥ 

AK−20 

30 

2 × Pi 

× Ai 

= ∑ + 

( AK + 6) 

× ( AK 5) 

i 

i

Metsade majandamise kava seletuskiri (pdf) - Luua Metsanduskool

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?