Metsade majandamise kava seletuskiri (pdf) - Luua Metsanduskool

3. Maakasutus ja metsavarud
Metskonna maadest ja seal kasvavatest metsades annavad ülevaate
tabelid 3.1....3.7.
Tabel 3.1. – Ülevaade Luua metsanduskoolile katastriüksustest
Tabel 3.2. – Ülevaade metsadest. Luua viljakate metsade
majandamisel tuleb tegeleda põhiliselt kolme puuliigi puistudega:
männikud, kaasikud ja kuusikud, milliste pindala moodustab 93%
puistude pindalast. Puistude keskmised vanused on kõrged (joonis
3.2)
Tabel 3.3. – Kasvukohatüübid. Luua maadel on levinud laane, palu-
ja salumetsad.
Tabel 3.4. – Puuliikide tagavarad. Tabelis on puuliikide tagavarad
arvutatuna läbi koosseisu. Seega annab tabel ülevaate, millise
puuliigi puitu, millises koguses kasvab. Võrdluseks on toodud
puuliikide tagavarad 2000.-ndal aastal. Muutused on minimaalsed,
okaspuude osatähtsus on 1,5% suurenenud.
Tabel 3.5. Puistute vanuseline jagunemine. Joonisel 3.2 on toodud
kolme põhilise puuliigi vanuste graafik. Iseloomulik on küpsete ja
küpsusele lähenevate kaasikute ja männikute suured pindalad.
Tabel 3.6 annab ülevaate kultuur ja kultiveeritud puistudest. Kultuur
puistus on peapuliik kultiveeritud. Puuliigi kultiveerituna esinemine
tähendab, et rajatud on kultuur, kui peapuuliigiks on saanud siiki
mõni teine liik. Samuti on sellele reale summeerunud eraldused, kus
on tehtud segakultuur. Seega ei saa kultuurpuistude ja kaas- või
ülekasvanud kultuuride pindalasid liita.
Tabel 3.7. Metsafondi mõnede näitajate võrdlus eelmise
metsakorralduse andmetega. Üldtagavara on suurenenud 27 tuhande
tihumeetri võrra, mis vastab täpselt eelmise majanduskava suunistele,
mille järgi puidukasutus oli planeeritud 78% juurdekasvust.