Metsade majandamise kava seletuskiri (pdf) - Luua Metsanduskool
Metsade majandamise kava seletuskiri (pdf) - Luua Metsanduskool
Metsade majandamise kava seletuskiri (pdf) - Luua Metsanduskool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
arvutiekraanil kaarditöötlusprogrammi Topos abil. Kaart kontrolliti ning<br />
moodustati eralduste ja kvartalite polügoonid. Takseerkirjeldused sisestati<br />
andmetöötlustarkvaras Taksik ning seejärel konverteeriti Metsiku tarkvarasse.<br />
Välitöödel koostati puistude takseerkirjeldused lähtuvalt 2007. a Metsa<br />
korraldamise juhendi (RTL, 21.12.2006, 91, 1684) sätestatud reeglietele. Peale<br />
välitööde tegemist muudeti aga eelpool nimetatud juhendit ning andmetöötlusel<br />
juhinduti uuest juhendist (RTL, 23.01.2009, 9, 104). Erinevused nende<br />
juhendite vahel on väikesed (suurim erinevus tulenevalt Metsaseadusest<br />
metsakategooria mõiste kaotamine ning arenguklasside piiride muutumine),<br />
ning ei mõjutanud eriti andmetöötlusprotsessi (v.a. arenguklassid kohandati<br />
vastavaks uuele juhendile). Välitööde käigus mõõdeti/hinnati järgmised<br />
takseertunnused: maakategooria, peapuuliik, arenguklass, boniteet,<br />
kasvukohatüüp, puistu liigiline koosseis (puuliigid ja koosseisukordajad),<br />
puuliikide keskmised dimensioonid (kõrgus ja diameeter), rinnaspindala, täius<br />
või puude arv, kahjustused, tehtud ja planeeritavad metsamajanduslikud tööd,<br />
olulised iseärasused.<br />
Kahjustuste esinemine, aste ning kahjustatud puude protsent määrati<br />
metsakorraldaja poolt visuaalse vaatluse ja eelneva töökogemuse põhjal.<br />
Tüvemädanike (juurepess, haavataelik, teised tüvemädanikud) levikut puu<br />
välisilme põhjal on raske määrata, seega on nende kahjustuste ülestähendamisel<br />
suur suhteline viga.<br />
Andmetöötluse käigus täpsustati arenguklass, boniteet, tehtud ja planeeritavad<br />
tööd, looduskaitselised kitsendused, arvutati tagavarad ning juurdekasvud.<br />
Eraldiste pindalad arvutati Toposes piiripunktide koordinaatide järgi ning kanti<br />
sealt andmebaasi. Eraldistel, milledele laieneb osaliselt metsa<strong>majandamise</strong><br />
kitsendus (ranna- ja kaldakaitsevöönd) arvutati eraldi kitsendusega osa pindala.<br />
Metsamajanduslike tööde planeerimisel lähtuti järgmistest põhimõtetest:<br />
− kuna tegemist on viljakate muldadega, siis lankide uuenemine planeeriti<br />
istutamisega, et tagada lankide kiire uuenemine. Põhiliselt planeeriti kuuse<br />
istutust, kuna kuusikud on <strong>Luua</strong> aladel väga kõrge tootlikusega, kuivemates<br />
kasvukohatüüpides (ms, jm, ph, jp tüüpides) ka männi istutamise teel ning<br />
vähesel määral männi külvi teel. <strong>Luua</strong> ümbruses, mis jääb Vooremaa<br />
maastikukaitseala piiresse, planeeriti kas kuuse-kase segakultuuride või kase<br />
kultuuride tegemist, sest sellel alal on valdavalt levinud lehtpuupuistud ja<br />
kaitse-eeskirja järgi soovitakse nende säilimist. Mineraalpinnase paljastamiseks<br />
enne kultiveeerimist on oluline teha maapinna ettevalmistus. Enamikel juhtudel<br />
pole seda <strong>kava</strong>s eraldi märgitud.<br />
− Viljakatel muldadel kattuvad raielangi lopsaka rohukasvuga ja põõsarindega.<br />
Seega vajavad kultuurid alguses igaastast hooldamist (enamikel juhtudel<br />
planeeritud töödes märgitud) ning hiljem ka valgustusraiet. Viimast ei ole<br />
kultiveeritavatele eraldustele planeeritud, kuna kujunevat/kujundatavat puistut<br />
pole hetkel võimalik nii täpselt ette näha.<br />
− Selguseta aladele ja noorendikesse on määratud valgustusraied. Enamikel<br />
juhtudel metsakorraldajad väljaraie protsente ei määranud. Väljaraie protsent<br />
määrati vaid siis, kui metsakorraldaja pidas mingil põhjusel vajalikuks<br />
rõhutada väljaraiutavaid liike. Kiirekasvulistes noorendikes, eriti korraldamise<br />
hetkel olnud selguseta aladel võib osutuda vajalikuks kahe valgustusraie<br />
tegemine algava majandusperioodi jooksul. Eraldi pole seda planeeritud<br />
töödesse märgitud. Seega planeeritud valgustusraiete hulk on ligikaudne ning<br />
tegelikul planeerimisel tuleks lähtuda metsaosa hetkeolukorrast. Algava<br />
majandusperioodi valgustusraiete maht kujuneb kindlasti suuremaks kui<br />
planeeritud.<br />
− Harvendusraiete planeerimisel lähtuti puistu tihedusest ja liigilisest<br />
koosseisust. Kuna lati- ja keskealised puistud on kiires kasvufaasis, siis<br />
tegelikud väljaraiemahud kujunevad kindlasti suuremaks kui andmetes<br />
märgitud. Väljaraiemahu määramisel tuleks arvesse võtta ka takseerkirjelduses<br />
näidatud aastase juurdekasvu suurus.<br />
− Sanitaaraied määrati metsaosadele, kus on palju kahjustatud, kuivanud või<br />
lama puid, mis vajaksid raiumist või koristamist, kuid mida madala puistu<br />
tiheduse tõttu ei saa teha harvendusraie käigus. Samuti kahjustatud puistutesse,<br />
mis on küpsed, kuid lankide liitumise tõttu või mingil muul põhjusel pole<br />
määratud lageraiele. Kindlasti tuleb sanitaarraiete igaastasel planeerimisel<br />
lähtuda puistute hetkeolukorrast, sest eelmise majandusperioodi jooksul<br />
toimunud tormide näidetel võib nende vajadus hüppeliselt suureneda.<br />
− Uuendusraie on planeeritud läbi viia valdavalt lageraietena, sest tänapäevase<br />
raietehnoloogia juures on see kõige efektiivsem ja odavam. Lankide<br />
maksimaalse suuruse määramisel lähtuti Metsaseadusest, kaitsealadel aga<br />
kaitseeskirjadega määratud lageraie kriteeriumitest. Kõik langid on