19.01.2013 Views

Metsade majandamise kava seletuskiri (pdf) - Luua Metsanduskool

Metsade majandamise kava seletuskiri (pdf) - Luua Metsanduskool

Metsade majandamise kava seletuskiri (pdf) - Luua Metsanduskool

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

arvutiekraanil kaarditöötlusprogrammi Topos abil. Kaart kontrolliti ning<br />

moodustati eralduste ja kvartalite polügoonid. Takseerkirjeldused sisestati<br />

andmetöötlustarkvaras Taksik ning seejärel konverteeriti Metsiku tarkvarasse.<br />

Välitöödel koostati puistude takseerkirjeldused lähtuvalt 2007. a Metsa<br />

korraldamise juhendi (RTL, 21.12.2006, 91, 1684) sätestatud reeglietele. Peale<br />

välitööde tegemist muudeti aga eelpool nimetatud juhendit ning andmetöötlusel<br />

juhinduti uuest juhendist (RTL, 23.01.2009, 9, 104). Erinevused nende<br />

juhendite vahel on väikesed (suurim erinevus tulenevalt Metsaseadusest<br />

metsakategooria mõiste kaotamine ning arenguklasside piiride muutumine),<br />

ning ei mõjutanud eriti andmetöötlusprotsessi (v.a. arenguklassid kohandati<br />

vastavaks uuele juhendile). Välitööde käigus mõõdeti/hinnati järgmised<br />

takseertunnused: maakategooria, peapuuliik, arenguklass, boniteet,<br />

kasvukohatüüp, puistu liigiline koosseis (puuliigid ja koosseisukordajad),<br />

puuliikide keskmised dimensioonid (kõrgus ja diameeter), rinnaspindala, täius<br />

või puude arv, kahjustused, tehtud ja planeeritavad metsamajanduslikud tööd,<br />

olulised iseärasused.<br />

Kahjustuste esinemine, aste ning kahjustatud puude protsent määrati<br />

metsakorraldaja poolt visuaalse vaatluse ja eelneva töökogemuse põhjal.<br />

Tüvemädanike (juurepess, haavataelik, teised tüvemädanikud) levikut puu<br />

välisilme põhjal on raske määrata, seega on nende kahjustuste ülestähendamisel<br />

suur suhteline viga.<br />

Andmetöötluse käigus täpsustati arenguklass, boniteet, tehtud ja planeeritavad<br />

tööd, looduskaitselised kitsendused, arvutati tagavarad ning juurdekasvud.<br />

Eraldiste pindalad arvutati Toposes piiripunktide koordinaatide järgi ning kanti<br />

sealt andmebaasi. Eraldistel, milledele laieneb osaliselt metsa<strong>majandamise</strong><br />

kitsendus (ranna- ja kaldakaitsevöönd) arvutati eraldi kitsendusega osa pindala.<br />

Metsamajanduslike tööde planeerimisel lähtuti järgmistest põhimõtetest:<br />

− kuna tegemist on viljakate muldadega, siis lankide uuenemine planeeriti<br />

istutamisega, et tagada lankide kiire uuenemine. Põhiliselt planeeriti kuuse<br />

istutust, kuna kuusikud on <strong>Luua</strong> aladel väga kõrge tootlikusega, kuivemates<br />

kasvukohatüüpides (ms, jm, ph, jp tüüpides) ka männi istutamise teel ning<br />

vähesel määral männi külvi teel. <strong>Luua</strong> ümbruses, mis jääb Vooremaa<br />

maastikukaitseala piiresse, planeeriti kas kuuse-kase segakultuuride või kase<br />

kultuuride tegemist, sest sellel alal on valdavalt levinud lehtpuupuistud ja<br />

kaitse-eeskirja järgi soovitakse nende säilimist. Mineraalpinnase paljastamiseks<br />

enne kultiveeerimist on oluline teha maapinna ettevalmistus. Enamikel juhtudel<br />

pole seda <strong>kava</strong>s eraldi märgitud.<br />

− Viljakatel muldadel kattuvad raielangi lopsaka rohukasvuga ja põõsarindega.<br />

Seega vajavad kultuurid alguses igaastast hooldamist (enamikel juhtudel<br />

planeeritud töödes märgitud) ning hiljem ka valgustusraiet. Viimast ei ole<br />

kultiveeritavatele eraldustele planeeritud, kuna kujunevat/kujundatavat puistut<br />

pole hetkel võimalik nii täpselt ette näha.<br />

− Selguseta aladele ja noorendikesse on määratud valgustusraied. Enamikel<br />

juhtudel metsakorraldajad väljaraie protsente ei määranud. Väljaraie protsent<br />

määrati vaid siis, kui metsakorraldaja pidas mingil põhjusel vajalikuks<br />

rõhutada väljaraiutavaid liike. Kiirekasvulistes noorendikes, eriti korraldamise<br />

hetkel olnud selguseta aladel võib osutuda vajalikuks kahe valgustusraie<br />

tegemine algava majandusperioodi jooksul. Eraldi pole seda planeeritud<br />

töödesse märgitud. Seega planeeritud valgustusraiete hulk on ligikaudne ning<br />

tegelikul planeerimisel tuleks lähtuda metsaosa hetkeolukorrast. Algava<br />

majandusperioodi valgustusraiete maht kujuneb kindlasti suuremaks kui<br />

planeeritud.<br />

− Harvendusraiete planeerimisel lähtuti puistu tihedusest ja liigilisest<br />

koosseisust. Kuna lati- ja keskealised puistud on kiires kasvufaasis, siis<br />

tegelikud väljaraiemahud kujunevad kindlasti suuremaks kui andmetes<br />

märgitud. Väljaraiemahu määramisel tuleks arvesse võtta ka takseerkirjelduses<br />

näidatud aastase juurdekasvu suurus.<br />

− Sanitaaraied määrati metsaosadele, kus on palju kahjustatud, kuivanud või<br />

lama puid, mis vajaksid raiumist või koristamist, kuid mida madala puistu<br />

tiheduse tõttu ei saa teha harvendusraie käigus. Samuti kahjustatud puistutesse,<br />

mis on küpsed, kuid lankide liitumise tõttu või mingil muul põhjusel pole<br />

määratud lageraiele. Kindlasti tuleb sanitaarraiete igaastasel planeerimisel<br />

lähtuda puistute hetkeolukorrast, sest eelmise majandusperioodi jooksul<br />

toimunud tormide näidetel võib nende vajadus hüppeliselt suureneda.<br />

− Uuendusraie on planeeritud läbi viia valdavalt lageraietena, sest tänapäevase<br />

raietehnoloogia juures on see kõige efektiivsem ja odavam. Lankide<br />

maksimaalse suuruse määramisel lähtuti Metsaseadusest, kaitsealadel aga<br />

kaitseeskirjadega määratud lageraie kriteeriumitest. Kõik langid on

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!