Metsade majandamise kava seletuskiri (pdf) - Luua Metsanduskool

6. Raied
Uuendusraiete vanuse ja küpsusdiameetri piirangud on toodud lisas 1 (väljavõte
Metsa majandamise eeskirjast). Vastavalt Metsa korraldamise juhendile
määratakse riigimetsas üle 1000ha suuruse metsamaa pindalaga
majandusüksuses uuendusraie pindala arvestuslangi järgi. Arvestuslankide
arvutamiseks kasutatavad valemid on toodud lisas 3.
Lähtudes arvutatud lankidest, küpsete ja valmivate puistude olemist ning
metsakorraldaja poolt määratud uuendusraiete hulgast, valitakse
arvestuslangiks selline langi suurus, mis kindlustab kõige paremini pideva
metsakasutuse, maksimaalse küpse puidu väljatuleku ühe raieringi jooksul,
metsade vanuselise struktuuri säilimise või paranemise ning metsade kasulike
omaduste säilimise. Ideaalne oleks pikaajaline ühtlane metsade kasutamine.
Seda pole sageli võimalik realiseerida, sest metsade vanuseline struktuur on
ebaühtlane, tihti teevad tormid metsade majandamisele omad korrektuurid.
Viimasel ajal on lisandunud veel kaks inimtekkelist tegurit, mis häirivad
pikaajalist metsamajandamise planeerimist: 1. Pidevad muutused seadusandluses
koos uuendusraieid lubavate kriteeriumide muutmisega. 2. Segadused
looduskaitseliste väärtuste määratlemisega (näiteks eelmise metsakorralduse
ajal kuulus 56,6% metsadest kaitsemetsade hulka – nüüd 27,5%.
Uuendusraie mahu määramiseks arvutatati arvestuslank. Langi arvestus tehti
eraldi kitsendusteta (tabel 6.2) ja looduskaitseliste piirangutega metsadele
(tabel 6.3). Arvestusest jäeti välja sellised kitsendustega metsad, kus
majandamine on keelatud või pole soovitatav (kaitsealade ja püsielupaikade
sihtkaitsevööndid, vääriselupaigad).
Kuna metskonna metsades on küpsete puistude olem väga suur (28%
puistudest!), siis suurimad tulid küpsuslangi pindalad, väikseimad ühtlase
kasutuse langi pindalad. Tagamaks metsade ühtlast kasutamist, valiti sõltuvalt
puuliigist sellised arvestuslankide pindalad, mis on lähedased keskmisele
arvutatud arvestuslangile. Arvestuslangi suuruseks kujunes 48,5 ha, sellest
10,5 ha kitsendustega metsades. Eelmisel majandusperioodil oli arvestuslank
29,5ha, seega suurenemine 64%.
2000. a majanduskavas on tehtud ka ülejärgmise (e. 2009. a algava)
majandusperioodi arvestuslangi arvutus. Selle kohaselt on arvutatud
küpsuslangiks 64,5 ha ja keskmiseks langiks 48,5 ha (tegelikud näitajad
vastavalt 77 ha ja 53.7 ha). Seega on arvutatud arvestuslangid mõnevõrra
suuremad, kui 9 aastat tagasi prognoositud. Põhiline põhjus sellel on
seadusandlikult määratud küpsusvanuste muutumine.
Puistude raie kavandati välitöödel metsakorraldajate poole lähtuvalt puistute
küpsusest, sanitaarsest seisundist ja lankide liitumisest. Küpsed metsad määrati
üldjuhul raiele, kui seda ei takistanud lankide liitumine. Kuna arvestuslangiga
määratud uuendusraie pindala tuli väiksem, kui metsakorraldajate poolt
määratud, siis osa eraldisi kanti reservlankide nimekirja.
Metsakasvatuslikel eesmärkidel kavandati 633,8 ha-l harvendusraied ja 237 hal
valgusturaieid. Puistute sanitaarse seisundi parandamiseks või kahjustuste
likvideerimiseks kavandati 85,5 ha-l sanitaarraieid.
Kavandatud raiemahtudest annab ülevaate tabel 6.1. Kogu raiemaht eeloleval
majandusperioodil on 158994 tm kasvava metsana ning ca 793 tm surnud
metsana, mis teeb keskmiselt aastaseks raiemahuks 15900 tm, sellest 13246tm
(83%) uuendusraiena. Puuliigiliselt moodustavad suure enamuse mänd, kuusk
ja kask, mis annavad kokku 90% raiemahust, kõikidele ülejäänud liikidele jääb
vaid 10%. Kuna tegemist on kõrgeboniteediliste metsadega, on ka väljaraied
hektari kohta suured: lageraietel 287 tm/ha, harvendusraietel 39 tm/ha. Küpsete
metsade suure osakaalu tõttu on raiemaht juurdekasvust suurem – 103%.
Raietel saadavatest sortimentidest saab ülevaate tabelitest 6.4 ja 6.5.
Sortimentide arvutamise aluseks koosseisuliigi kõrgus ja diameeter, millede
järgi on arvutatud teoreetiline puude diameetrite jaotus ja tüve kuju.
Sortimentide pikkuseks on palkidel arvestatud 3,1 m, paberpuidul 3,0 m ja
küttepuidul 2,0 m. Lisaks on sortimentide arvutamisel arvestatud
kahjustustega, mis vähendavad tarbepuidu väljatulekut. Jäätmete hulka
kuuluvad palkide ja paberipuu koor, palkide ülemõõt ning latv. Osa jäätmetest
(latv) on võimalik kasutada hakkepuidu tegemiseks, kuid lisaks saab viimast ka
okstest ning alusmetsast. Seega jäätmete kasutamisel võib nende tegelik maht
olla suurem kui arvutus näitab.