Metsade majandamise kava seletuskiri (pdf) - Luua Metsanduskool

5. Puistute kahjustused
Ülevaate metskonna puistutes levinud kahjustustest annab tabel 5.1.
Levinumad kahjustused on nagu mujalgi Eestis põdra poolt tekitatud
koorekahjustused kuusel (389,5 ha-l kahjustatud puid esimeses rindes) ning
haavataelik (135,8 ha-l). Kokku on kahjustusi registreeritud 792,9 ha-l, mis
teeb 28% puistude pindalast ja 25,6% metsamaa pindalast. Eelmise
metsakorralduse käigus oli kahjustatusi märgitud 594,7 ha-l, e. 19%
metsamaast Seega on kahjustatud metsaosade pindala suurenenud. Näiteks
haavataeliku kahjustatud puistuid oli eelmisel korral märgitud 50,2 ha, nüüd
135,8 ha; juurepess kuusel vastavalt 22,2 ja 48,2 ha. Kuna kahjustuste
märkimine on suhteliselt subjektiivne tegevus, siis on raske väita, et metskonna
metsade sanitaarne seisund on halvenenud. Pigem on kahjustusi detailsemalt
määratud ja julgemalt registreeritud kui 8 aastat tagasi.
Puistude sanitaarne seisund on üldiselt hea, sest metsad on intensiivselt
majandatud ja suuremad kahjustused (torm) likvideeritud. Ohtlikke
kahjustuskoldeid ei tuvastatud. Mõned eraldised on kobraste poolt põhjustatud
üleujutuste tõttu hukkunud või hukkumas. Sanitaarraie korras oleks tarvis läbi
raiuda puistud, kus on kahjustatud või kuivanud puid, millede puidukasutuslik
väärtus kiiresti langeb.
Eraldusi, millistel üle poole esimese rinde tagavarast moodustavad kahjustatud
liigid on 29,3 ha-l, millede puhul tuleb kaaluda nende lageraiet halva sanitaarse
seisundi tõttu. Ülekaalukalt kõige rohkem kahjustatud on haavikud ja saarikud
(üle 70% puudest). Põhjus on kindlasti nende puistude kõrge vanus, sest
keskmine vanus on neil lähedane küpsusvanusega.
Saarikutes on kahjustuseks märgitud viirushaigused, sest puude võrad on
osaliselt kuivanud, kuid pole kindel, kas tegemist on ikka saarevähiga, mis on
selle liigi kõige tavalisem kahjustaja.