Tartu linna tÃ¶Ã¶tleva tÃ¶Ã¶stuse hetkeolukord ja arengutrendid 2001 (pdf)

ES Turu-uuringute AS 

Tartu linna töötleva tööstuse 

hetkeolukord ja arengutrendid 

September 2001 

H. Kaldaru / ES Turu-uuringute AS 

K. Kruusmägi / PW Partners 

ESTONIA ES Turu-uuringute AS FINLAND Taloustutkimus Oy SWEDEN Image Survey International AB RUSSIA TOY-Opinion 

Tatari 6 Lemuntie 9 Box 92152, Heliosvägen 10 Liteiny Prospekt 22 

10116 Tallinn 00510 Helsinki 120 08 Stockholm 191187 St. Petersburg 

Tel (+372) 627 75 83 Tel (+358 9) 7585 11 Tel (+46 8) 772 2400 Tel (+7 812) 2733 438 

Fax (+372) 627 75 84 Fax (+358 9) 7585 1200 Fax (+46 8) 772 2401 Fax (+7 812) 2734 792

Tartu Linnavalitsus Tartu töötleva tööstuse ettevõtted 2001 1 

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 

SISUKORD 

SISSEJUHATUS 

0.1 Uurimuse eesmärk ............................................................. 3 

0.2 Uurimuse läbiviimine, meetod, valim .................................. 3 

0.3 Andmetöötlus, aruandlus.......................................................... 4 

I OSA 

TARTU TÖÖTLEVA TÖÖSTUSE ETTEVÕTETE 

STRUKTUUR 

KOKKUVÕTE ................................................................................... 5 

OLULISEMAD TULEMUSED 

1 JAGUNEMINE TEGEVUSALADE JÄRGI ........................................ 7 

1.2 Ettevõtete jagunemine aktsiakapitali suuruse järgi............. 8 

1.3 Ettevõtte staatus................................................................. 9 

1.4 Ettevõtte käive .................................................................... 9 

1.5 Ekspordi maht .................................................................. 10 

1.6 Ekspordi osakaal käibest.................................................. 11 

1.7 Ekspordi sihtriigid ............................................................. 12 

1.8 2000.a. käibe jagunemine toodangu struktuuri järgi......... 13 

1.9 Töötajate arv ettevõttes .................................................... 14 

1.10 Töötajate struktuur seisuga 31.12.2000 ........................... 15 

1.11 Puudus erinevate kategooriate töötajate järele ................ 16 

II OSA ARENGUTRENDID PUIDU-, MÖÖBLI-, METALLI-, MASINA-, 

ELEKTROONIKA- JA SEADMETOOTMISETTEVÕTETES 

KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED ................................................... 18 


1 Arengukava või plaani olemasolu ettevõtetes ................................ 19 

2 Ettevõtete tegevusplaanid lähimaks 3 aastaks .............................. 20 

3 Ettevõtete investeeringud............................................................... 21 

4 Investeeringud järgneva 3 aasta jooksul ........................................ 21 

5 Tootearendus järgneva 3 aasta jooksul ......................................... 22 

6 Suuremad takistused ettevõtete arengul........................................ 22 

6.1 Kolm tähtsamat arengut takistavat tegurit ........................ 23 

7 Ettevõtete tugevamad küljed .......................................................... 23 

______________________________________________________________________________________ 

ES Turu-uuringute AS September 2001 HK


---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 

8 Kvaliteedijuhtimise süsteemide kasutamine................................... 23 

9 Info kogumine uute turgude kohta.................................................. 24 

10 Kasu ettevõtetele erinevatest organisatsioonidest, institutsioonidest24 

11 Koostöö .......................................................................................... 25 

12 Olulisemad koostööpartnerid.......................................................... 25 

13 Toote valmistamise protsess ettevõtetes ....................................... 26 

14 Allhange ......................................................................................... 27 

14.1 Allhanke osakaalu suurenemine või vähenemine ............ 27 

14.2 Koostööpartnerid, kes teevad allhanget töötleva 

tööstuse ettevõtetele ...................................................................... 28 

15 Koostööpartnerid toormaterjali hankimise alal ............................... 28 

16 Ettevõtete põhiprobleemid lähiaastatel (vastajate juurdekirjutustest) 28 

17 Mida ettevõtted ootavad Tartu Linnavalitsuselt .............................. 29 

Joonised 1 – 27 

Lisad 

Arvutitabelid 

______________________________________________________________________________________ 



---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 

SISSEJUHATUS 

Käesolev uurimusaruanne on koostatud firmade ES Turu-uuringute AS ja PW 

Partners poolt Tartu töötleva tööstuse ettevõtluskonda käsitleva küsitluse põhjal. 

Aruanne esitatakse Tartu Linnavalitsusele. 

0.1 Uurimuse eesmärk 

Uurimuse eesmärgiks oli kaardistada kogu Tartu töötleva tööstuse ettevõtete 

struktuur töötajate arvu, omanike residentsuse, käibe ning muude näitajate järgi 

ning välja tuua arengutendentsid neis valdkondades. 

Uurimuse II osa eesmärk oli välja selgitada 6 tegevusala ettevõtete 

(metallitoodete-, transpordivahendite, masinaja seadmete, sh elektri- ja 

optikaseadmete, puidutöötlemis- ja mujal klassifitseerimata toodete (põhil. 

mööbli-) tootmise ettevõtted) tegevus toote- ja tehnoloogiaarenduse, turunduse 

ja organisatsiooni arenduse ning hanketurgude alal. 

0.2 Uurimuse läbiviimine, meetod, valim 

Uurimus viidi läbi 2-osalise ankeetküsitlusena Tartu töötleva tööstuse ettevõtetes 

intervjueerijate vahendusel. Valimisse kaasati kõik vastava profiiliga ettevõtted 

Äriregistrist saadud andmete alusel. Respondentideks olid ettevõtete juhid või 

muud ettevõtte strateegias kompetentsed juhtivtöötajad. 

Intervjueerija ülesanne oli saada kontakt nõutava isikuga ning instrueerida 

ankeedi täitmise osas. Kuna ankeet eeldas andmeid ettevõtte mitmest 

valdkonnast, võis seda täita juht koos vajalike isikutega ilma intervjueerija 

juuresolekuta. Ankeedi kättesaamisel kontrollis intervjueerija küsimustikust 

õigesti arusaamist ja korrektset täitmist. 

Küsitlusperiood algas 9.juulil ning kestis septembri keskpaigani. Küsitluses osales 

15 intervjueerijat. 

Esialgses valimis oli 257 ettevõtet. Kuna küsitluse käigus ilmnes paljude 

ettevõtete nimekirjast väljalangemine, võeti kasutusele veel 42 firmast koosnev 

lisanimekiri (firmad, mis on äsja tegevust alustanud). Lõplikult õnnestus küsitlus 

läbi viia 170 ettevõttes, uuringu II osas käsitletavaid ettevõtteid oli selles 86. 

Põhjused, miks ettevõtted küsitlemata jäid: 

arv 

Ettevõte on likvideeritud või likvideerimisel 43 

Andmed valed, uusi ei õnnestunud leida, 

eksisteerimine küsitav 26 

Ei tegele tootmisega 26 

______________________________________________________________________________________ 



---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 

Tegevus väljaspool Tartut 10 

Keeldumised, vastamata jätmised 

vaatamata paljudele meeldetuletustele 13 

Subjektiivsed põhjused 11 

Kokku: 129 

0.3 Andemetöötlus, aruandlus 

Uurimuse andmetöötlus, graafika kujundamine ja I osa andmete analüüs toimus 

ES Turu-uuringute AS-s. Põhiosa uuringu II osa andmete analüüsist ja 

kokkuvõtetest tehti majanduskonsultatsioonifirmas PW Partners. 

______________________________________________________________________________________ 



---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 

I OSA 

TARTU TÖÖTLEVA TÖÖSTUSE ETTEVÕTETE STRUKTUUR 

KOKKUVÕTE 

52% Tartu töötleva tööstuse ettevõtetest olid 2000.a. lõpu seisuga väikefirmad 

töötajate arvuga kuni 10 inimest, sh 1-3 töötajaga 19%. 2001.a. prognoosi järgi 

lisandub paljudele väikeettevõtetele 1-2 inimest, mille tulemusel väikeettevõtete 

osakaal tõotab aasta lõpuks jääda alla poole kõigist ettevõtetest. Rohkem kui 

100 töötajaga ettevõtteid on Tartu töötleva tööstuse seas 10% ning selles osas 

erilist suurenemist ei ole ette näha. 

Suurima osa ettevõtetest arvuliselt (15%) moodustavad mitmesuguste trükiste ja 

kirjastamisega tegelevad firmad, mis suures osas kuuluvad väikeettevõtete kilda. 

Peaaegu sama suured osad tööstusettevõtetest moodustavad arvuliselt 

metallitöötlemise ja –toodete, puidutöötlemise, tekstiili- ja rõivatööstuse, 

mööblitootmise- ja toiduainetetööstuse ettevõtted. Kõik loetletud valdkonnad 

kokku katavad ettevõtete arvust 71%. Väiksemat arvuliselt, kuid olulist 

ekspordikäibelt ja -mahult kujutavad endast elektroonika- ja optikaseadmete 

tootmisega tegelevate ettevõtete grupp (7%). 

Enamuse ettevõtete aktsiakapital ei ulatu üle 100 000 krooni (53%), suurima 

grupi moodustavad osaühingud aktsiakapitaliga 40 000 kr. (38%). 11% 

ettevõtetest omab välisosalust, täielikult põhinevad väliskapitalil 5 ettevõtet 

küsitluses osalenud valimist. Enamusel välisosalusega ettevõtetel moodustab 

väliskapital üle poole aktsiakapitalist. 

89% ettevõtetest on staatuse poolest iseseisvad üksikettevõtted, kontsernidesse 

kuulub 5% ettevõtetest. 

Poolte ettevõtete aastakäive jäi 2000.a. seisuga vahemikku 1-10 miljonit. Kuni 

1milj. kr. oli aastakäive ligi kolmandikul ettevõtetest (31%), üle 10 milj. - 17%. 

Võrreldes 1999.a.-ga ilmutas ettevõtete kogukäive kerget kasvutendentsi, 

prognoos käesoleva aasta lõpuks aga jääb enam-vähem möödunud aasta 

tasemele. 63% ettevõtetest siiski näitab aastate lõikes kes suuremat, kes 

väiksemat käibe kasvu. Pidev langus käibes kolme aasta jooksul ilmnes 13% 

ettevõtete puhul. Enamasti on tegemist üsna spetsiifilist toodangut pakkuvate 

väikeettevõtetega. 

______________________________________________________________________________________ 



---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 

Ekspordiga tegeleb 40% ettevõtetest. Kodumaisel kapitalil põhinevatest 

ettevõtetest eksportis 2000.a. 35%, välisosalusega firmadest 83%. Prognoos 

aasta lõpuks ei tõota eksportivate firmade osakaalu suurenemist, kodumaiste 

puhul pigem vähenemist. Poolte eksportivate firmade ekspordikäive jäi alla 2 milj. 

kr. 

Keskmiseks ekspordimahuks eksportivate firmade puhul on 50-60% käibest, 18 

ettevõtet (11% valimist) ekspordib üle 90% toodangust. Põhilisteks sihtriikideks 

on Rootsi ja Soome, neile järgneb Läti. 

Toodangu struktuuri järgi valmistab iga kolmas ettevõte allhanget, 87% (ka) 

lõpptooteid. Eriti suur on lõpptoodete osakaal väikefirmades. 

Allhanke osa käibest ei ületa enamasti 25%. Välisosalusega firmades on 

allhanke osatähtsus toodangus palju suurem. 

Töötajate struktuuri järgi omavad pooled firmadest (54%) tippspetsialiste, insenerteaduse 

tippspetsialiste vaid 22%. Tippspetsialistide järgi tuntakse suurt puudust 

16% firmadest, eriti suurtes ettevõtetes. Kõige suurem on puudus oskustööliste 

järele, kõige sagedamini keevitajate, lukkseppade, tislerite, õmblejate ja trükkalite 

järele. Arvuliselt nõutakse kõige enam õmblejaid ja mitmesuguse 

kvalifikatsiooniga tislereid. Tegevusvaldkonniti on kõige suurem kvalifitseeritud 

tööjõu puudus mööblitööstuses, kus vajatakse kõigi astmete spetsialiste. Puudust 

tuntakse ka mitmesuguste üsna spetsiifiliste oskustega meistrite järele. 

______________________________________________________________________________________ 



---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 


1 JAGUNEMINE TEGEVUSALADE JÄRGI 

JOONIS 1 

Vastajate poolt määratletud põhitegevusala järgi jaguneb suurem osa ettevõtteid 

(63%) järgmiste 5 valdkonna vahel (jaotus EMTAK´i klassifikatsiooni järgi): 

Kõik ettevõtted n=170 

% 

Kirjastustegevus, trükkimine 15 

Metalli- ja metallitoodete tootmine 14 

Puidutöötlemine, puittoodete tootmine 12 

Tekstiili ja tekstiilitoodete tootmine 11 

Mööbli, juveelitoodete jm. (nn. mujal 

liigitamata toodete) tootmine 11 

(Viimane grupp -mujal liigitamata tootmine- koosneb peaaegu täielikult 

mööblitööstusest, sisaldades vaid paari juveelitöökoda). 

Peale põhitegevusala tegelevad tööstusettevõtted muudelgi suundadel, millest 

sagedamini kordusid: 

% 

Kaubandus, toodete müük 21 

Remondi-, rendi-, transpordi jm. teenused 13 

Metallitöötlemine ja -tooted 5 

Müüki kõrvaltegevusena on märgitud ligi pooltes toiduainete- ja tekstiiliettevõtetes 

(42/43%). 

Toodete müügiga tegeldakse keskmisest enam suurtes, üle 50 töötajaga 

ettevõtetes (38%), aktsiakapitaliga üle 500 000 kr., väliskapitali osalusega 

firmades. Suurema käibega firmades tegeldakse müügiga reeglina rohkem kui 

väiksema käibega ettevõtetes. Ekspordimahust lähtudes tegelevad väiksema 

ekspordimahuga firmad (kuni 1 milj. kr.- 31%) sagedamini toodete müügiga kui 

suurema mahuga firmad. 

Omaette grupi moodustavad väikefirmad 1-5 töötajaga, mille seas kaubandust 

harrastatakse samuti keskmisest sagedamini. 

Teenustööd on enamasti iseloomult seotud põhitegevusega: õmblusettevõtetes 

rõivaste parandus ja tellimustööd, trüki- ning mööblitööstuses kujundustööd, 

puittoodete puhul paigaldus (uksed, aknad), transport jne. On siiski ka mõningaid 

______________________________________________________________________________________ 



---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 

firmasid, mille tegevus ulatub seinast seina: näit. lisaks piimatöötlemisele ka 

transporditeenus, majutus, vee- ja kanalisatsioonivõrkude ehitus (AS GiGa). 

Trüki- ja kirjastustegevusega seotud ettevõtted on suures osa (65%) väikefirmad 

maksimaalselt 10 töötajaga. Ka mööbli- ja puidutööstuses on väikefirmade osa 

keskmisest suurem, kuigi mööblifirmade seas on ka mõned päris suured, üle 50 

ja isegi üle 100 töötajaga ettevõtted. 

Kõige rohkem on suure töötajaskonnaga ettevõtteid masina-, seadmete- ja 

elektroonikatootmises. See tegevusvaldkond moodustab kokkuvõtlikult 14% 

ettevõtetest. 

1.2 Ettevõtete jagunemine aktsiakapitali suuruse järgi 

JOONISED 2, 3 

Üle poole valimist moodustavad osaühingud järgmise aktsiakapitaliga: 


% 

40 000 kr. 38 

41 000 –100 000 kr. 15 

Järgmine suurem vahemik on aktsiaseltside alammäär: 400 000 – 500 000 kr. - 

14%. 

Üle 1 milj. krooni on aktsiakapitali suuruseks 11%- l ettevõtetest, sh üle 10 milj. 

3% (5 ettevõtet: Kroonpress AS, Ilves Extra AS, Pere Leib AS, Tartu Veski AS, 

Tartu Õlletehas AS). 

40 000 kr. aktsiakapitaliga gruppi kuulub enamus (78%) 1-5 töötajaga 

väikefirmadest. Suurte (üle 50 töötajaga) firmade enamiku ( 63%) aktsiakapital 

ulatub üle 1 milj. kr., kusjuures igal neljandal isegi üle 5 milj.kr. 

Tegevusalade seisukohalt kuulub 40 000 kr. aktsiakapitaliga firmade gruppi 

keskmisest enam tekstiili-, puidu- ja metallitöötlemisettevõtteid (ligi pooled neist). 

Üle 1 milj. kr. aktsiakapitaliga gruppi kuuluvad ligi pooled toiduainetetööstuse 

ettevõtteist ja 1/5 masinate ning seadmete tootjaist. 

11% ettevõtetest omab aktsiakapitalis väliskapitali osa. Täielikult väliskapitalil 

põhineb 3% (5 ettevõtet:Baltiklaas AS, BD Design, Glaskomponent AS, Primus 

Eesti AS, Tartu Metallivabrik OÜ). Rohkem kui poole moodustab välismaine 

kapital 6%-l firmadest. 

Väliskapitali osalust leidub iga tegevusvaldkonna mõnes ettevõttes, keskmisest 

pisut rohkem on neid firmasid masina-ja seadmetootmisettevõtete (sh 

elektroonika- ning optikaseadmed) seas. 

______________________________________________________________________________________ 



---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 

39% kodumaisel kapitalil põhinevatest ettevõtetest on osaühingud 

aktsiakapitaliga 40 000 kr.. Väliskapitali kaasavatest ettevõtetest kuulub sellesse 

kategooriasse 22%. 10% täielikult Eesti kapitaliga firmadest ja 28% väliskapitali 

osalusega ettevõtetest omab aktsiakapitali üle 1 milj. kr.. Nii Eesti kui välismaise 

kapitaliga firmadest poolte aktsiakapital jääb vahemikku 41 000-1 milj. kr. 

1.3 Ettevõtte staatus 

JOONIS 4 

Staatuse järgi jagunevad ettevõtted järgmiselt: 

n=170 

% 

iseseisvad üksikettevõtted 89 

iseseisva bilansiga tütarettevõtted 9 

emaettevõte 2 

Kõik alla 1 milj. kroonise käibega ja/või kuni 1 milj. kr. ekspordimahuga firmad on 

iseseisvad üksikettevõtted. Ka enamus välisosalusega ettevõtetest on iseseisvad, 

22% välisosalusega firmadest on iseseisva bilansiga tütarettevõtted. 

Kontsernidesse kuulub 5% ettevõtetest. Need kontsernid on: 

Olvi 

(AS Tartu Õlletehas) 

Eesti Meedia 

(AS Postimees, AS Kroonpress) 

Saint-Gobain 

(AS Baltiklaas) 

AS RT Holding 

(AS Profcoffee) 

Europrint 

(AS Levileht) 

Sangari Kontsern (AS Sangar) 

Primus 

(AS Primus Eesti) 

1.4 Ettevõtte käive 

JOONIS 5 

Kolme aasta võrdlus näitab järgmisi nihkeid: (%) 

1999.a. 2000.a. 2001.a. 

Alla 100 000 kr 5 4 5 

100 000 – 1 milj. kr. 29 27 23 

1 – 5 milj kr. 31 38 38 

5 – 10 milj. kr. 10 13 13 

10 – 50 milj. kr. 10 10 12 

üle 50 milj. kr. 5 7 7 

vastamata 10 1 2 

______________________________________________________________________________________ 



---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 

Umbes 1/3 firmadest omab käivet kuni 1 milj.kr. – see grupp ilmutab 

kahanemistendentsi, kuna käive hakkab ületama 1 milj. piiri. Pooled ettevõtetest 

teenisid 1999.a. käivet 1-50 milj.kr. ning see grupp suureneb iga aastaga, eriti on 

2 eelmise aastaga suurenenud vahemik 1-5 milj. kr.. Üle 50 milj. kr. käibega 

firmasid on vähe ning kuigi on märgata kerget kasvutendentsi, on muutused 

esialgu väikesed. 

Poolte väliskapitali kaasavate ettevõtete 2000.a käive ulatus üle 10 milj. kr. ning 

2001.a. prognoos jääb samaks. Eesti kapitaliga ettevõtetest jäi sellesse 

käibeklassi 13% ning ei tõota kasvu ka käesoleva aasta lõpuks. Täielikult Eesti 

kapitaliga ettevõtete keskmine käive jääb kõigil 3 vaadeldud aastal 1-2 milj. 

krooni vahele. 

Tegevusalade kaupa on kõige rohkem väiksema käibega (alla 1 milj.) ettevõtteid 

tekstiili- ja õmblustööstuse vallas. Keskmisest rohkem on suure käibega 

ettevõtteid toiduainetetööstuse grupis (neist 2000.a. üle 30 milj. kr. 35%), ent 

selle grupi väiksearvulisuse tõttu tuleb järeldusse suhtuda kui tõenäolisesse 

tendentsi. Käive on suurem ettevõtetes, mis tootmise kõrval tegelevad ka jae- või 

hulgikaubandusega. 

Käibe muutumise võrdlemisel ettevõtete haaval selgus, et suuremas osas 

ettevõtteist on käive 3 aasta jooksul rohkem või vähem kasvamas: 

(Kõik ettevõtted n=170) 

% 

Pidev kasv 63 

Kasv peale mõningast langust 11 

Pidev langus 13 

Langus peale kasvu 9 

Stabiilne 4 

Pidevat käibekasvu näitavad keskmisest sagedamini trükitööstuse ja mööbliettevõtted. 

Pidevas käibelanguses on iga kaheksas firma. Keskmisest suurem on selliste 

firmade osa nn muude mittemetalsete toodete tööstuses (klaasdetailid, jalatsid, 

nahktooted, kivitöötlemine jms.). Käibelangus peale eelnenud kasvu on 2001.a. 

prognoosis täheldatav 29% metallitootmisettevõtetest. 

. 

1.5 Ekspordi maht 

JOONIS 6 

Oma toodangut ekspordib keskmiselt 2/5 ettevõtetest: 

% 

______________________________________________________________________________________ 



---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 

1999.a. 34 

2000.a. 40 

2001.a.(prognoos) 36 

Sõltuvalt aktsiakapitali päritolust oli eksportivaid firmasid valimis järgnevalt: (%) 

1999.a. 2000.a. 2001.a.(prognoos) 

Väliskapitali osalusega firmadest 78 83 83 

Ilma väliskapitalita firmadest 29 35 31 

Firmade suuruse (töötajate arvu) lõikes olid äärmused järgmised: 1-5 töötajaga 

firmadest eksportis 2000.a. 14%, üle 50 töötajaga firmadest 75% 

Aktsiakapitali suuruse lõikes:kuni 40 000 kr. aktsiakapitaliga firmadest eksportis 

25%, üle 500 000 kr. kapitaliga – 68%. 

Eksportijaist umbes pooled ekspordivad toodangut mahus alla 2 milj. kr.. 2001.a. 

prognoosi kohaselt kasvab paari protsendi võrra nende firmade osakaal, mille 

ekspordikäive ulatub üle 2 milj. kr. (2-30 milj. - 16% kõigist ettevõtetest). 

Väliskapitali kaasavate ettevõtete keskmine ekspordikäive on märksa suurem kui 

kodumaiste oma. Üle 10 milj. krooni ulatub ekspordikäive väliskapitali kaasavatest 

firmadest 40% -l (võrdluseks ainult kodumaisel kapitalil põhinevate 

ettevõtete vastav keskmine näitaja – 6%). Eelduspäraselt on eksportijaid 

tunduvalt rohkem suurtes firmades. 1-5 töötajaga ettevõtetest tegeleb ekspordiga 

14%, üle 50 töötajaga firmadest – 75%. 

Kõige suurem on eksportivate firmade osakaal masinaid ja seadmeid (sh 

elektroonikaseadmeid) tootvate ettevõtete grupis (75%). Üle poole sellest 

tegevusharust eksportis 2000.a. üle 50% käibemahust, mis käesoleval aastal 

suureneb veelgi. 

1.6 Ekspordi osakaal käibest 

JOONIS 7 

Keskmiseks ekspordimahuks eksportööride puhul võib pidada 50-60% käibest. 

2000.a. oli see pisut alla 50%, 1999.a. ja 2001.a. prognoosis mõnevõrra üle 

Keskmiselt ¼ eksportööride puhul ei ulata ekspordimaht üle 10% käibest. Veidi 

rohkem on aga neid - 1/3 eksportööridest-, kelle ekspordimaht moodustab 76- 

100% käibest. 2000.a. oli neid firmasid kogu valimis 13%, käesoleva aasta 

prognoosi järgi 16%.. 

90% toodangust ja üle selle ekspordivad käesoleval aastal kokku 18 ettevõtet, 

neist 3 (Primus Eesti, Stadet ja Top Kudum) 100%. Üle poole neist ettevõtetest 

põhineb ainult Eesti kapitalil. 

______________________________________________________________________________________ 



---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 

Väliskapitali osalus (%) Toodang 

Primus Eesti 100 gaasiseadmed 

BD Design 100 pehmemööbel 

Tartu Metallivabrik OÜ 100 metsaveotehnika 

Glaskomponent AS 100 klaasdetailid 

Logger Trading OÜ 97 metsaümbertöötl. 

Club Fashion OÜ 70 pealisrõivad 

Savorito OÜ 50 uksed-aknad, aiakaup 

Tiksoja Puidugrupp AS - täispuitvoodid, aiamajad 

V.Seeder Tisleritööd OÜ - puidust dekoratiivesemed 

Ixodes OÜ - lehtmaterjalide laserlõikamine (puit) 

Palmako Ehitus AS - kokkupandavad puitehitised 

Stadet OÜ - põletid, tolmuimejad, matkapliidid 

Top Kudum - silmkoetooted 

RSF OÜ - elektripistikud 

Deklaner OÜ - kummidetailid, peenmehaanika 

Võidusõidutehnika AS - sportautod, metalldetailid 

OÜ Merks EU - välisvalgustid 

Tarvent OÜ - välisvalgustid 

Ekspordi suur osakaal käibest ei eelda suurt töötajaskonda. 1/3 suure 

ekspordimahuga (üle 75% käibest) firmadest omab alla 30 töötaja. Rahalises 

väljenduses on suure ekspordikäibega firmad siiski reeglina suured ka töötajate 

arvu poolest. Enamuses (58%) firmadest ekspordikäibega üle 5 milj. krooni oli 

2000.a. üle 100 töötaja. 

1.7 Ekspordi sihtriigid 

JOONIS 8 

Vastajatel paluti märkida 3 tähtsamat ekspordi-sihtriiki 2000.a. Sagedasemalt 

mainiti järgmisi riike: (kõik ettevõtted n=170) 

% 

Rootsi 20 

Soome 18 

Läti 9 

Saksamaa 6 

Kuna ekspordiga tegeleb üldse vaid 40% ettevõtetest, siis järelikult pooled neist 

peavad üheks oma põhilistest sihtriikidest Rootsit. 

Üldse piirdus ekspordigeograafia 14 riigiga, millest kaugeim Keenia 

(elektroonikaseadmed). Venemaad pidas oluliseks ekspordipartneriks 2% 

vastanutest. 

______________________________________________________________________________________ 



---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 

Masina- ja seadmetetootjad ekspordivad põhiliselt Rootsi ( 59% vastavatest 

firmadest), tekstiili- ja mööblitootjad Soome (31/28%), vähem Rootsi. Läti on 

ekspordisihtriigiks ennekõike trüki- ja toiduainetetööstusele (15 / 14%). 

Ekspordimaht moodustas üle poole käibest enamuse Rootsi ja Soome 

eksportivatel firmadel, igal kolmandal vastava suuna eksportööril 91-100% 

käibest (9 ettevõttel kummagi maa puhul). Läti eksport moodustab enamusel 

sinna suunatud ettevõtetel alla poole käibest 

1.8 2000.a. käibe jagunemine toodangu struktuuri järgi 

JOONIS 9 

Ettevõtted, mis valmistasid möödunud aastal üht või teist tüüpi toodangut, 

moodustavad järgmise osa valimist: (kõik ettevõtted n=170) 

% 

Allhange 33 

Pooltoode 15 

Lõpptoode 87 

Allhanke valmistamisel on tuntav seos firma omanike residentsusega. Väliskapitali 

kaasavate ettevõtete seas on allhanke valmistajaid märksa rohkem kui 

kodumaiste firmade seas - vastavalt 50% ja 31%. 

Tegevusvaldkonniti on allhanke osatähtsus suurem masinaja seadme -, metallija 

tekstiilitööstuses. 

Ainult allhanget valmistavad 6 firmat (4% valimist): OÜ M.G.L. Style, Deklaner 

OÜ, OÜ RSF, Vemo-PK, AS Tehas Võit, Tarkon AS. Pooled neist ekspordivad 

kogu või peaaegu kogu toodangu. Põhilised ekspordimaad on Rootsi ja Soome. 

Ligi pooltes ettevõtetes, kus valmistatakse allhanget, ei ületa see 25% käibest. 

Tunduvalt suurem on allhanke osa käibes väliskapitali kaasavates ettevõtetes. 

Ainult lõpptooteid valmistab 85 firmat (50% valimist). Suurel enamusel 

ettevõtetest moodustabki lõpptoode põhiosa käibest. Vähem kui poole käibest 

moodustab lõpptoode 15% ettevõtetest. 

Kõige suurem on lõpptoodete osakaal käibes väikestes 1-5 töötajaga firmades. 

Tegevusalade lõikes moodustab lõpptoode suurima osa käibest mööbli-, 

toiduainete- ja nn. muude mittemetalsete toodete tööstuses. 

______________________________________________________________________________________ 



---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 

1.9 Töötajate arv ettevõttes 

JOONIS 10 

Vastajate märgitud töötajate arvu poolest jagunesid ettevõtted järgmistesse 

proportsioonidesse: (kõik ettevõtted n=170) 

1999.a. 2000.a. 2001.a. (prognoos) 

1-5 28 29 24 

6-10 25 23 22 

11-20 15 19 22 

21-50 10 12 11 

51-100 4 5 5 

üle 100 9 10 10 

puuduvad koosseisulised/vastamata 

9 2 6 

Käesoleva aasta prognoosi kohaselt tõotab pisut suureneda 11-20 töötajaga 

ettevõtete osakaal väiksemate arvelt. Seega, kui veel 2000.a. moodustasid 

väikesed, kuni 10 töötajaga firmad üle poole kõigist ettevõtetest, siis käesoleva 

aasta prognoosi järgi jäävad need alla poole (46%). 

19% ettevõtetest omas 2000.a. lõpul 1-3 (koosseisulist) töötajat, mis 2001.a. 

prognoosi kohaselt langeb 15%-ni. 

Üldiselt on muudatused töötajate arvu osas kolme aasta lõikes väga väikesed. 

Enamus firmasid, eriti väikefirmasid (1-5 töötajat) ei planeeri töötajaskonna 

kasvu ege langust. Kui muutusi ka kavandatakse, siis enamasti 1-2 inimese 

võrra. 

Kaadrikasvu mitmekümne inimese võrra eeldavad suure, mitmesajalise 

töötajaskonnaga ettevõtted, kuid neid on valimis vähe. 

Üldse on üle 200 töötajaga firmasid valimis 5, need on: AS Tarkon (2001.a. 

prognoos 700), AS Sangar (475), AS Ilves-Extra (470), AS Samelin (410), AS 

Pere Leib (296). Töötajaskonda ei kavatse käesoleval aastal suurendada neist 

ainult Pere Leib. 

Tegevusalade seisukohalt oli 1999.a. kõige väiksemate firmade (1-3 töötajat) 

suurim osakaal puidutööstuses. Need firmad on aga tänaseks jõuliselt kosunud. 

Oluliselt on pisifirmade osakaal kahanenud ka mööblitööstuses, pisut suurenenud 

aga õmblusfirmade grupis. 

2001.a. prognoosi järgi moodustavad pisifirmad (1-3 töötajat) ¼ nn muude 

mittemetalsete toodete tootmiseettevõtetest. Keskmisest suurem on väikefirmade 

osakaal ka puidutöötlemises ja kirjastus/trükitegevuses. Siiski on kõige levinum 

firma suurus puidutööstuses 4-10 töötajat (43%). 

______________________________________________________________________________________ 



---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 

Üle 50 töötajaga firmade osakaal on suurim toiduainetetööstuse grupis (mis aga 

on statistiliseks üldistuseks väikesevõitu) ja masinate- ning seadmete tootmisel, 

mis võrreldes möödunud aastaga ilmutab kasvutendentsi. 

Jagades ettevõtted mitmesugustesse gruppidesse, saame järgmise keskmise 

töötajate arvu: 

väliskapitali osalusega firmades töötab keskmiselt 30 töötajat 

täielikult Eesti kapitaliga firmades keskmiselt 10 töötajat 

aktsiakapitaliga 40 000 kr. – 3-4 töötajat 

aktsiakapitaliga üle 500 000 kr. – 50 töötajat 

ilma ekspordita firmades – 10-11 töötajat 

ekspordiga kuni 1 milj. kr. – 10-11 töötajat 

ekspordiga üle 5 milj. kr. – 100 töötajat 

ekspordi osakaaluga kuni 25% käibest – 20 töötajat 

ekspordi osakaaluga 76-100 % käibest – 20 töötajat 

käibega 2000.a. kuni 1 milj. kr. – 3-4 töötajat 

käibega üle 15 milj. kr. – 100 töötajat 

1.10 Töötajate struktuur seisuga 31.12.2000 

JOONIS 11 

Ettevõtteid, mille strukuuris oli järgmise kategooria töötajaid, oli valimis järgmiselt: 

(kõik ettevõtted n=170) 

% 

Tippjuhid 79 

Tippspetsialistid 54 

sh. insener-teaduse tippspetsialistid 22 

Keskastme spetsialistid 62 

Oskustöölised 83 

Lihttöölised 50 

Kõikide kategooriate esindatus on suurema töötajaskonna ja suurema käibega 

ettevõtetes tunduvalt suurem kui väikefirmades. Kõige suurem on vahe lihttööliste 

ja insener-teaduse tippspetsialistide puhul, kus väikefirmades on nende esindatus 

mitmeid kordi väiksem kui suurtes. 

Peaaegu pooltes väikestes 1-5 töötajaga firmades ei ole eraldi mainitud tippjuhti 

– seda funktsiooni täidab seal ilmselt mõni spetsialist või oskustööline. 4/5 

väikefirmades ei ole ka (koosseisulisi) lihttöölisi, samas on neid kõigis suurtes, üle 

50 töötajaga, samuti suure käibega ettevõtetes. 

Insener-teaduse tippspetsialiste on vaid 8% väikefirmadest. Nende suurim 

esindatus on üle 50 töötajaga ettevõtete grupis, kus vastava kategooria 

spetsialiste omab 58% firmadest. 

______________________________________________________________________________________ 



---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 

Kõik töötajatekategooriad on laialdasemalt esindatud väliskapitaliga firmades. 

Eriti suur on omanike residentsuse lõikes vahe insener-teaduse spetsialistide 

osas, kus Eesti kapitalil põhinevatest firmadest omab neid 19%, ent väliskapitali 

osalusega firmadest 44%. 

Tegevusvaldkondade järgi on insener-teaduse spetsialiste kõige rohkem masinaja 

seadmete-, puidu- ning toiduainetetööstuses ning kõige vähem 

tekstiilitööstuses. 

1.11 Puudus erinevate kategooriate töötajate järele 

Suur ja väga suurt puudust tunneb vastavate töötajate järgi järgnev osa 

ettevõtetest: 

% 

oskustöölised 47 

tippspetsialistid 16 

keskastme spetsialistid 12 

insener-teaduse spetsialistid 11 

lihttöölised 6 

tippjuhid 3 

Omanike residentsusest lähtuvalt firmade vajadused oluliselt ei erine. Põhiliselt 

sõltuvad firmade tööjõuvajadused nende suurusest nii töötajate arvu kui käibe 

mõttes. 

Suurtes, üle 50 töötajaga firmade grupis on puudus töötajatest märksa suurem 

kui väiksemate firmade gruppides. Eriti suur on vahe suurte ja väikeste firmade 

nõudmistes tippspetsialistide (sh insener-teaduse omade) ja keskastme 

spetsialistide järele. Oskustöölisi vajavad aga igas suuruses ettevõtted: seda 

mainiti 44% väikefirmadest ja 59% suurfirmadest. 

Kõige vähem tuntakse puudust lihttöölistest, eriti vähe suurfirmades. 

Tegevusvaldkonniti on suurim tööjõupuudus mööblitööstuses, kus rohkem kui 

mujal vajatakse nii oskustöölisi kui kõigi astmete spetsialiste. Oskustööliste järel 

tunnevad eriti suurt vajadust ka puidutöötlemis- ja tekstiiliettevõtted. 

Vastajate poolt konkreetselt nimetatud puuduolevatest töötajatest moodustavad 

lõviosa- 69% mitmesugused oskustöölised, millest sagedamini kordusid: 

(Kõik ettevõtted n=170) 

% 

Keevitaja 9 

Lukksepp 8 

Tisler 8 

______________________________________________________________________________________ 



---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 

Õmbleja, juurdelõikaja 6 

Trükkal 5 

Arvuliselt on kõige suurem tööjõupuudus õmblejate osas, mida mõnes ettevõttes 

vajatakse lausa kümnekonna kaupa (AS Samelin, BD Design, M.G.L.Style). 

Arvuliselt palju on mainitud ka mitmesuguse spetsiifikaga tislereid, keevitajaid, 

lukkseppi ja trükitöölisi. 

Muudest ametimeeste osas vajatakse 7%-s firmadest ITP ja juhtivtöötajaid , 6% 

tehnolooge, 5% müügispetsialiste. 

Väiksemates ettevõtetes vajatakse sageli spetsiifiliste oskustega meistrimehi 

(kipsvormide valmistaja, pottsepp, ortopeediliste jalatsite valmistaja jms.). Täielik 

nimekiri vajatavatest töötajatest on toodud aruande lisas. 

______________________________________________________________________________________ 



---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 

. 

II OSA 

ARENGUTRENDID PUIDU-, MÖÖBLI-, METALLI-, MASINA-, 

ELEKTROONIKA- JA SEADMETOOTMISETTEVÕTETES 

KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED 

Sarnaselt kogu Eestile on ka Tartus suur väikeste ettevõtete osakaal. Käibega 

kuni 1 mln krooni oli 2000.a. lõpuks küsitletavate hulgas 31% ja töötajate arvuga 

1-5 29% ettevõtetest. 40% ettevõtetest eksportis suuremal või väiksemal määral 

oma toodangut. Põhilisteks ekspordimaadeks on Skandinaavia maad ja Läti. 

Eksportimisel on suuremateks probleemideks ebapiisav turundus- ja 

müügitegevus. Samas ei püüdle paljud väikesed ettevõtted välisturgudele, vaid 

toodavad kohaliku turu tarbeks või teevad allhanke korras suurematele 

ettevõtetele. 

Suur osa ettevõtteid ei oska kasutada erinevaid organisatsioone (riiklike) ja 

erialaliite oma toodangu turustamiseks või kontaktide leidmiseks. Üritatakse 

saada läbi ettevõtte-siseste jõududega, kuid tihti jääb just väiksematel sellest 

puudu ning tulemus jääb nõrgaks. 

Ettevõtete tõsisemaks probleemiks on oskustööliste puudus. Muude uuringute 

põhjal on teada, et suuremat probleemi valmistab see ettevõtetele, mis ei suuda 

töötajatele luua tänapäevaseid töötingimusi ning maksata atraktiivset töötasu. 

Selleks, et seda probleemi lahendada, tuleb ettevõtetel endil aktiivselt suhelda 

kohalike (kutse) koolidega ja mitte jääda ootama, et keegi teine selle nende eest 

ära teeks. Aktiivsemad ettevõtted teevad koostööd neid huvitavate koolidega ja 

edukalt. Õpilased saavad käia neis tootmispraktikal ning ettevõtted saavad valida 

nende hulgast endale sobivamad töötajad. 

Paljudele väikestel ja keskmistel ettevõtetel puuduvad pikemaajalised 

arengustrateegiad ja –plaanid: see teeb tootmise juhuslikuks, otsitakse turunišši, 

toodet, ostjat. Kuigi ettevõtted arendavad pidevalt müügitegevust, on turunduse 

tase veel paljudel nõrk. Ei osata hankida informatsiooni uute turgude kohta ja 

kasutada olemasolevaid kanaleid (linnavalitsus, ettevõtlusorganisatsioonid, 

erialaliidud) info hankimiseks. Vähene koostöö ettevõtete vahel ei võimalda neil 

spetsialiseeruda ja ühiselt täita suuremaid tellimusi. Ettevõtted peavad pidevalt 

tegema pingutusi uute turgude leidmisel nii Eestis kui ka mujal. 

Arenemisvõimelisemad on need ettevõtted, kelle juhtkond suudab realistlikult 

planeerida ja prognoosida tulevikku ja pidevalt investeerida ettevõtte arendusse. 

______________________________________________________________________________________ 



---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 

Konkurentsivõimelisena püsimiseks peaksid väikesed ettevõtted spetsialiseeruma 

üksikutele toodetele, kuna muidu ei ole nad suutelised olulisemaid 

investeeringuid tegema. 

Suuremate (välis)tellimuste täitmiseks peavad ettevõtted hakkama omavahel 

rohkem koostööd tegema, mis seni on Tartus veel küllaltki tagasihoidlik. Vastavalt 

spetsialiseerumisele peaksid ühed ettevõtted valmistama tooteid või osi, mida 

teised komplekteeriksid. Niimoodi suudetaks tõsta toodangu mahtu ja parandada 

konkurentsivõimet. 

Ettevõtte arendustegevuse ja uute turgude leidmiseks tuleks ettevõtetel 

kaardistada tugiteenuseid pakkuvad organisatsioonid ja suhelda nendega 

aktiivselt. Euroopa Liitu ei pruugiks karta, pigem kasutada ära sealsed 

võimalused. Selleks, et EL-s (ja ka mujal) edukalt konkureerida, tuleks teha 

selgeks kohaliku turu nõudlus ja soodsad müügikanalid. 


1 ARENGUKAVA VÕI PLAANI OLEMASOLU ETTEVÕTETES 

JOONIS 14 

Küsimusele vastanud ettevõtetest 74% puudub igasugune arengukava või 

pikemaajaline tulevikuplaan. See tähendab, et suur osa juhtidest ei planeeri 

pikkaajaliselt ettevõtte tegevust. Oma arengu planeerimisel on eriti 

tagasihoidlikud väikesed 1-5 töötajaga ning käibega kuni 1 mln ettevõtted, kus 

arengukava puudub vastavalt 92% ja 87% ettevõtetest. 

Suuremate ettevõtete puhul kasvab arengukava olemasolu protsent. Töötajate 

arvu järgi ettevõtteid võrreldes on arengukava olemas 6-15 töötajaga 27%, 16-50 

töötajaga 32% ja üle 50 töötajaga 50% küsitletutest. Sarnaselt kasvab see 

protsent ka, kui võrrelda ettevõtteid käibe suuruse järgi. 

Tootmisettevõtete lõikes on arengut enim planeerinud masinaja elektroonika 

tööstused (54%), kõige vähem (12%) mööblitööstusettevõtted. Suur vahe 

arengukavade olemasolus tuleb masinaja elektroonikatööstuse 

kapitalimahukamatest investeerimisvajadusest, mis omakorda vajab pikaajalist 

arengukava. Paljud mööblitööstus- ja ka puidutöötlemisettevõtted ajavad läbi 

olemasoleva tehnoloogiaga ja elavad nö päevast päeva. 

Kokku 25% ettevõtetest on arengukava koostatud üheks, kaheks, kolmeks või 

viieks aastaks ja vaid 1% vastanud ettevõtetest on see kümneks aastaks. 

______________________________________________________________________________________ 



---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 

Masina- ja elektroonikatööstuse ettevõtetel on kõige kaugemale ulatuvad 

arengukavad - viieks või kümneks aastaks. 

Paljud väikesed ettevõtted ei plaani ilmselt pikaajalist tegevust ühel kindlal alal 

ning seetõttu ei ole tegelenud ka arenguplaani väljatöötamisega. Ettevõtted, kellel 

on kindel äriidee, omavad ka ilmselt pikemaajalist arenguplaani oma 

eesmärkidele jõudmiseks. Ilma kindla arenguplaanita ettevõtete tulevik võib 

kujuneda ebaühtlaseks ja tegutsemise aeg jääda lühikeseks. 

2 ETTEVÕTETE TEGEVUSPLAANID LÄHIMAKS 3 AASTAKS 

JOONIS 15 

55% ettevõtetest plaanib laieneda kas Tartus või Tartumaal ning 35% plaanib 

jätkata samal tasemel, mis praegu. Tartumaalt kaugemale laienemist plaanib 

kokku 15% ettevõtetest, neist 6% Tallinna ja 9% mujale. 3% ettevõtetest plaanib 

järgneva 3 aasta jookusul teistega ühineda ning 1% tegevuse üldse lõpetada. 

Laienemisplaane Tartus ja Tartumaal peavad selgemalt just suured (80%) 

ettevõtted töötajate arvuga üle 50-ne ja käibega üle 15 mln krooni. 20 % neist 

plaanib järgneva 3 aasta jooksul jätkata samal tasemel ning tegevuse lõpetamist 

ei prognoosi keegi. 

Ettevõtted töötajate arvuga 1-5 ja käibega kuni 1 mln krooni on 

laienemisplaanidega kõige tagasihoidlikumad. Töötajate arvuga 1-5 plaanib 

tegevust jätkata samal tasemel 58% ja käibega kuni 1 mln - 65%. Kui plaanitakse 

laienemist, siis rohkem Tartus ja Tartumaal, vastavalt 33% ja 30%. Tegevuse 

lõpetamist näeb järgneva 3 aasta jooksul ette 4% neist. 

Ettevõtted, kellel on töötajaid 6-15 ja 16-50 ning käive 1-5 ja 5-15 mln krooni, on 

oma laienemisplaanidelt suhteliselt sarnased. Üle 60% nendest näeb järgneva 

kolme aasta jooksul ette laienemist Tartus või Tartumaal. Ka praegusel tasemel 

jätkamise protsent on neil suhteliselt sarnane, ligi 25%. Tegevuse lõpetamist 

keegi neist ei prognoosi. 

Tartus ja Tartumaal laienemise plaane peavad tööstusettevõtetest enim masinaja 

elektroonikatööstused (83%). Tuleviku suhtes on kõige pessimistlikumad 

metallitooteid valmistavad ettevõtted, neist 46% plaanib jätkata samal tasemel ja 

4% arvab, et ettevõtte lõpetab tegevuse järgneva 3 aasta jooksul. 

______________________________________________________________________________________ 



---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 

3 ETTEVÕTETE INVESTEERINGUD 

JOONIS 16 

2000. aastal tegid uuringus osalenud ettevõtted enim investeeringuid tehnoloogia 

arendusse (62%) ja kinnisvara arendusse (46%). Suur hulk ettevõtetest ei maini, 

kas ja kui palju investeeringuid tehti. Kõige vähem tegid ettevõtted 2000. aastal 

investeeringuid müügi edendamiseks ja turunduseks (30%) ning 

intellektuaalsesse omandisse (27%). 

Põhilised investeeringud tehakse tootmise arendamisse. Ettevõtted mõistavad, et 

toodete kvaliteedi parandamiseks ja tööviljakuse tõstmiseks on vaja pidevalt 

uuendada seadmeid ja tehnoloogiat. Kuigi investeeringuid teevad enam-vähem 

kõik ettevõtted, suudavad tõsisemaid muutusi teha ikkagi suuremad. 

Kõige vähem investeeringuid 2000. aastal tegid puidutöötlemisettevõtted ja seda 

kõigil küsitud aladel välja arvatud tehnoloogia arendamine. Töötajate koolitusse ja 

intellektuaalsesse omandisse ei investeerinud neist 90%. Samas masinaja 

elektroonikatööstuse ettevõtted tegid nendel kahel alal kõige rohkem 

investeeringuid. Masina- ja elektroonikatööstused investeerisid ka kõige rohkem 

kinnisvarasse ehk tootmispindade ja hoonete ostmisesse ja renoveerimisse. 

4 INVESTEERINGUD JÄRGNEVA 3 AASTA JOOKSUL 

JOONIS 17 

Järgneva kolme aasta jooksul plaanivad ettevõtted oluliselt suurendada 

investeeringuid tehnoloogia arendusse (23%), müügiedendamisse (21%) ja 

tootearendusse (20%). Ettevõtted saavad aru, et efektiivsuse kasv oleneb 

eelkõige investeeringutest tehnoloogia kaasajastamisse. Investeeringute 

vähenemist plaanitakse põhiliselt kinnisvarasse. Investeeringud hoonetesse 

vähenevad osaliselt selletõttu, et suuremad ettevõtted on erastanud ja 

renoveerinud oma tootmishooned. Kõige vähem plaanivad ettevõtted investeerida 

töötajate koolitusse. Oma töötajaid koolitavad põhiliselt vaid suuremad ettevõtted, 

kus töötajaid 16-50 ja üle 50-ne. 

Investeeringute mahtu järgneva kolme aasta jooksul plaanivad oluliselt 

suurendada just mööblitööstuse ettevõtted ning seda kõigil küsitud aladel, välja 

arvatud töötajate koolitus. Töötajate koolituse mahtu plaanivad üldse oluliselt 

suurendada vaid 4% masinaja elektroonikatööstuse ettevõtetest. Mööblitööstuse 

investeeringute mahu oluline suurenemine järgneva kolme aasta jooksul on 

ilmselt tingitud viimastel aastatel tehtud investeeringute vähesusest. Kahjuks ei 

saa enamus ettevõtetest veel aru töötajate koolituse vajadusest, kuigi 

______________________________________________________________________________________ 



---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 

kvalifitseeritud töötajate puudus on ettevõtetel põhiliseks arengut takistavaks 

põhjuseks. 

5 TOOTEARENDUS JÄRGNEVA 3 AASTA JOOKSUL 

JOONIS 18 

Põhiliseks suunaks ettevõtete tootearenduses on olemasolevate toodete 

modifitseerimine, mida nimetas 41% vastanutest. Teisel kohal on olemasoleva 

tehnikaga uute toodete tootmine (35%). Järgneva kolme aasta jooksul uut 

tehnikat hankida ja sellega uusi tooteid valmistada plaanib 28% ettevõtetest. Uusi 

tooteid arendada ja neid ka patenteerida plaanib 6%. 

Olemasolevate toodete modifitseerimine ja olemasoleva tehnikaga uute toodete 

tootmine on järgneva kolme aasta jooksul põhisuunaks just väikestele 

ettevõtetele, kus töötajate arv 1-5 ja käive alla 1 mln krooni, vastavalt 71% ja 

65%. Uut tehnikat või toomisliine plaanivad enim osta ettevõtted, kus töötajaid üle 

50-ne (60%) ja käive üle 15 mln (67%). Uute patenteeritud toodetega plaanib 

välja tulla 11% üle 15 mln käibega ettevõtet, samas kui 1 mln käibega ettevõtete 

hulgas ei olnud ühtegi kes oleks seda nimetanud. 

Uusi tooteid uue tehnika planeeritakse keskmisest rohkem mööbliettevõtetes. 

6 SUUREMAD TAKISTUSED ETTEVÕTETE ARENGUL 

JOONIS 19 

Põhiliseks arengut takistavaks teguriks nimetas 53% vastanutest kvalifitseeritud 

tööjõu puudust. Suurim on see probleem üle 16-50 töötajaga ettevõtetes (63%) 

ning käibega üle 15 mln krooni (67%) ettevõtetes. Kõige vähem (42%), kuid siiski 

väga palju kurdavad heade tööliste defitsiiti 6-15 töötajaga ettevõtted. 

Tarbija madal ostujõud on takistuseks 49% ettevõtetest, nende hulgast omakorda 

kurtsid seda enim 1-5 töötajaga ettevõtted (67%). Vananenud tehnoloogia on 

takistuseks 47% ning vähene nõudlus toodete järgi siseturul 42% ettevõtetel. 

Kõige vähem kurdavad vastanud ettevõtted tehnilise infrastruktuuri (7%), 

toormaterjali vähesuse (10%) ning toormaterjali kvaliteedi (13%) üle. 

Toormaterjali kättesaadavuse üle ei kurda üldse üle 50 töötajaga ettevõtted ning 

need, kellel käive üle 15 mln krooni. 

Kvalifitseeritud tööjõu puuduse üle kurdavad kõige rohkem mööblitööstuse 

ettevõtted, kõige vähem metalltooteid valmistavad ettevõtted. Toormaterjali 

kvaliteedi ja kättesaadavusega on kõige vähem probleeme masinaja 

______________________________________________________________________________________ 



---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 

elektroonikatööstuse ettevõtetel. Muudes hetkel ettevõtete arengut takistavais 

küsimustes tootjate vahel suurt vahet ei ole. 

6.1 Kolm tähtsamat arengut takistavat tegurit 

JOONIS 20 

Kui ühiseks probleemiks suuremale osale ettevõtetest on kvalifitseeritud tööjõu 

puudus, siis 13% ettevõtetest järjestas tähtsuselt esimeseks probleemiks 

eelkõige tarbija madala ostujõu. 12% ettevõtetest peab kõige olulisemaks 

probleemiks vähest nõudlust siseturul ja 8% EL nõudeid toodangule. 

7 ETTEVÕTETE TUGEVAMAD KÜLJED 

JOONIS 21 

Paindlikku reageerimist turu nõuetele peab oma põhiliseks tugevuseks 17% 

kõigist vastanud ettevõtetest. Paindlikeks peavad ennast enim 6-15 töötajaga 

ettevõtted (24%) ning ettevõtted kuni 1 mln käibega (22%). 16% küsitletutest 

peab oma tugevuseks ettevõtte kvalifitseeritud tööjõudu, kellel on vajalik 

oskusteave, ja 13% organisatsioonikultuuri ning kvaliteeti. 1-5 töötajaga ning kuni 

1 mln käibega ettevõtted peavad oma tugevamaks küljeks enamasti kvaliteeti. 

Kvalifitseeritud tööjõudu hindab oma põhiliseks tugevuseks 29% masinaja 

elektroonikatööstustest, mööblitööstustest hindab seda vaid 6%. 

8 KVALITEEDIJUHTIMISE SÜSTEEMIDE KASUTAMINE 

Kvaliteedijuhtimise süsteemid on ettevõtete hulgas suhteliselt vähe levinud. Enim 

nimetavad nende kasutamist üle 50 töötajaga ettevõtted (40%) ja käibega üle 15 

mln ettevõtted (56%). Küsimusele vastanutest ei kasuta kvaliteedijuhtimise 

süsteeme üldse ettevõtted 1-5 töötajaga ning käibega kuni 1 mln. Ka keskmise 

suurusega ettevõtete hulgas jääb see protsent alla 10%. Tuntumatest 

kvaliteedisüsteemidest on enim levinud ISO standardid, vähemal määral 

kasutatakse ka muid. Kuigi kvaliteedisüsteeme on kasutusel veel vähe, on oodata 

nende kasutuselevõtu tõusmist. Erinevad kvaliteedisüsteemid muutuvad 

vajalikuks eriti eksportivatele ettevõtetele, kus Lääne partner nõuab tootele mingit 

garantiid. 

Masina- ja elektroonikatööstustes on kvaliteedisüsteeme kõige rohkem kasutusel 

- 25% ettevõtetest, küsitletud puidutöötlemisettevõtetel ei olnud ühelgi. 

______________________________________________________________________________________ 



---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 

9 INFO KOGUMINE UUTE TURGUDE KOHTA 

JOONIS 22 

Informatsiooni uute turgude kohta hangib enamus ettevõtteid ainult oma 

jõududega (63%). Koostöös teiste ettevõtete või organisatsioonidega teeb seda 

33% vastanutest ja 6% kasutab selleks turu-uuringute firmasid. 

Väiksemad ettevõtted 1-5 töötajaga ja käibega kuni 1 mln hangivad infot neid 

huvitavate turgude kohta põhiliselt oma jõududega - vastavalt 83% ja 87%. 

Ettevõtte käibe ja töötajate arvu kasvades väheneb ka ainult oma jõududega 

hangitud info maht ja tehakse rohkem koostööd teiste ettevõtete ja erinevate 

organisatsoonidega. Üle 50 töötajaga ettevõtted teevad teistega kõige tihedamini 

koostööd (60%). Enim turu-uuringute firmasid on kasutanud ettevõtted käibega 5- 

15 mln (6%). 

Masina- ja elektroonikatööstuse ettevõtted teevad kõige rohkem (46%) koostööd 

teiste ettevõtete ja organisatsioonidega. Metalltoodete valmistajad kasutavad 

kõige vähem välist abi ja üritavad infot hankida oma jõududega. 

10 KASU ETTEVÕTTELE ERINEVATEST ORGANISATSIOONIDEST, 

INSTITUTSIOONIDEST 

JOONIS 22 

Võrreldes omavahel ettevõtete arvamusi kasust, mida on andnud neile 

mitmesugused organisatsioonid, institutsioonid ja üritused, tõusis esiplaanile 

osalemine messidel, millest suurt ja üsna suurt kasu on saanud 23% vastanutest, 

üsna väikest veel 28%. 

Enim nimetas messidel osalemise kasulikkust väga suureks 22% üle 15 mln 

käibega ettevõtetest. 83% ettevõtetest töötajate arvuga 1-5 ning käibega kuni 1 

mln ei ole saanud mitte mingit kasu messidel osalemisest. 

Ettevõtlusorganisatsioonidest on saanud mingisugust kasu kokku 30% 

ettevõtetest. Väga suurt kasu on saanud ainult 1% küsitletutest, 6% üsna suurt ja 

23% üsna väikest. Väikestel ettevõtetel on olnud kõige vähem abi erinevatest 

ettevõtlusorganisatsioonidest, vähemalt nii väidab 88% vastanutest. Suurtest üle 

50 töötajaga ning üle 15 mln käibega ettevõtetest ei ole saanud mingit kasu vaid 

30% küsitletutest. 

Erialaliitudest saadud abi oma ettevõtte arenguks hindab vähemalt rahuldavaks 

21% Välismaal asuvatest EV saatkondadest ja majandusesindustest ning Eestis 

asuvatest välisriikide saatkondadest on teatud abi olnud mõlemal puhul 9% 

vastanud ettevõtetest. 

______________________________________________________________________________________ 



---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 

11 KOOSTÖÖ 

JOONIS 23 

Põhiliselt puudub küsitluses osalenud ettevõtetel koostöö teiste organisatsioonide 

ja ettevõtetega. Oma probleemidega üritatakse iseseisvalt hakkama saada. 

Tootearenduse valdkonnas teevad küsitletud ettevõtted põhiliselt koostööd teiste 

ettevõtetega (40%), teadusasutuste, ülikoolide ja kutsekoolide abi kasutab 7%. 

Neid võimalusi kasutavad rohkem üle 50 töötajaga ning üle 15 mln käibega 

ettevõtted. Igasugune koostöö puudub 45% küsitletutest. 

Tehnoloogia arenduses osas tehakse samuti enim koostööd teiste ettevõtetega 

(41%) vähemal määral teadusasutuste ja koolidega (7%) ning erialaliitude ja 

ettevõtlusorganisatsioonidega (6%) Igasugune koostöö puudub 41% ettevõtetel. 

Teiste ettevõtetega teevad tehnoloogia arenduse vallas enam koostööd 6-15 

töötajaga ning 5-15 mln käibega ettevõtted. 

Müügi edendamise ja turunduse vallas ei kasuta 50% ettevõtetest välist abi. 36% 

teeb koostööd teiste ettevõtetega, 6% erialaliitude ja 

ettevõtlusorganisatsioonidega. 

Ettevõtteväliselt juba üpris vähe tehakse koostööd töötajate koolituse (koostöö 

puudub 56% valimist), personali valiku (74%), äriplaanide koostamise ning 

planeerimise (74%) ja kvaliteedijuhtimise (71%) vallas. 

Toote- ja tehnoloogiaarenduse vallas ning töötajate koolituse alal kasutavad 

teadusasutuste ja koolide abi põhiliselt masinaja elektroonikatööstuse 

ettevõtted. Ülejäänud tootmiseettevõtted teevad küsitletud aladel põhiliselt 

koostööd vaid teiste ettevõtetega ning vähesel määral ka erialaliitudega ning 

ettevõtlusorganisatsioonidega. 

12 OLULISEMAD KOOSTÖÖPARTNERID 

JOONIS 24 

Enamusel uuringus osalenud ettevõtetel puudub pidev koostööpartner Kõige 

enam tehakse koostööd tootearenduse alal, kõige vähem organisatsiooni 

arenduse alal. 

Nii toote- kui eriti tehnoloogia arenduse seisukohalt on väga olulisel kohal 

partnerlus välismaa ettevõtetega, eriti Rootsi ja Soome omadega. 

Tootearenduses teeb välismaa ettevõtetega koostööd 31% ja tehnoloogia alal 

18% valimist. 

______________________________________________________________________________________ 



---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 

Tartu ettevõtetega tehakse kõige enam koostööd tootearenduse vallas (28% 

ettevõtteist). Müügiedenduse alal on võrdselt Tartu partnereid ja välispartnereid 

kasutavaid ettevõtteid - 19%. 

Ainult Tartu firmadega teeb koostööd tootearenduse alal 15%, müügiedenduse 

alal 10% ja tehnoloogia arenduse alal 8% ettevõtetest. 

Ainult välismaa firmadega on koostöö tootearenduse alal 18%, tehnoloogia ja 

müügiedenduse alal 14% ettevõtetest. 

Kõikide valimis küsitletud ettevõtete koostööpartnerid välismaal on erinevad ja 

sageli on üks ja sama firma, tõenäoliselt emafirma või osanik, koostööpartneriks 

nii tootearenduse kui muude valdkondade jaoks. Kõige suurem on koostöö 

välispartneritega elektroonika- ja seadmetetootmises, kus on ka kõige suurem 

välisosalus ja ekspordi osakaal. 

Tartu ettevõtetele on kõige rohkem keskendnud mööblitööstus, kuigi Rootsi ja 

Soome esindatus on siingi küllalt suur. 

Kõige vähem on koostööpartnereid nimetanud puidu- ja 

metsatöötlemisettevõtted. 

Eesti, sh Tartu ettevõtete nimekiri, mida mainiti koostööpartneritena, on pikk, kuid 

väheseid firmasid mainitakse partnerina mitme erineva vastaja poolt. Ainsad 

firmad, mida tootearenduse seisukohalt mitmel korral partneritena mainiti, olid 

Tarkon masinaehituses ja Tarmeko-Kommerts, Savo D&T ja Mööblifurnituur 

mööblitööstuses. Lisaks mainiti 3 korral Tartu Ülikooli. Enamasti peavad need 

ettevõtted, mida nimetati koostööpartneritena ja mis kuuluvad töötleva tööstuse 

ettevõtete hulka (Tartu Instrument, Spraytec, Felistra, Faeton, Tarmetec) oma 

partneriks mõnd välismaa ettevõtet. 

Tehnoloogia arenduse alal mainiti mõnel korral Kaur Trade´i (mööbliettevõtetes). 

Müügiedenduse vallas, kus Tartu ettevõtete roll on suurem, märgiti mitme 

ettevõtte puhul Tarmeko-Kommertsi (taas mööbliettevõtted). 

13 TOOTE VALMISTAMISE PROTSESS ETTEVÕTETES 

JOONIS 25 

84% antud valimi ettevõtetest valmistab lõpptooteid ehk toote algusest lõpuni. 

Alltöövõtu- korras teistele teeb 50%, ise kasutab alltöövõttu 48% ja toodete 

komplekteerimisega tegeleb 29% vastanutest. 

Algusest lõpuni valmistab tooteid 96% kuni 1 mln käibega ettevõtetest, käibega 

üle 15 mln on see 67%. Alltöövõtukorras kasutab teisi 67% üle 15 mln käibega 

ettevõtetest ja vaid 35% alla 1 mln käibega ettevõtetest. 

______________________________________________________________________________________ 



---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 

Küsitletud puidutöötlejatest 100% teeb toote algusest lõpuni ise, masinaelektroonikatööstuses 

on see 67%. Masina- ja elektroonikatööstustest 54% 

komplekteerib teistelt ettevõtetelt saadud tooteid, puidutöötlejatel on see 10%. 

Allhanke osakaal on suurim metalltoodete valmistajate hulgas 63% ja väikseim 

mööblitootjatel 35%. 

14 ALLHANGE 

JOONIS 25 

Allhanget tegevad ettevõtted teevad seda põhiliselt (65%) teistele Tartu ja 

Tartumaa tootjatele. Muudele Eesti ettevõtetele 42% ja Lõuna-Eestisse 16%. 

33% allhankega tegelevatest ettevõtetest teeb seda välismaa ettevõtetele 

(koguvalimist 17%). 

Välismaale minevat allhanget toodetakse keskmisest enam ettevõtetes töötajate 

arvuga üle 50-ne ning käibega üle 15 mln krooni. Kohalikele Tartu ja Tartumaa 

tootjatele teevad enim allhanget väikesed 1-5 töötaja ning käibega kuni 1 mln 

ettevõtted. 

Põhilised allhanke eksportriigid Tartu ettevõtetele on Soome ja Rootsi. 

Suuremate ettevõtete hulgas, kes teevad allhanget välismaale, on sihtriikide arv 

suurem. 

Välismaa ettevõtetele toodavad allhanget enam masinaja 

elektroonikaettevõtted, mööblitööstuse ettevõtted toodavad teiste Tartu ja 

Tartumaa ettevõtete jaoks. 

Firmad, kellele antud valimis mitmed ettevõtted allhanget teevad, on järgmised: 

Tarmeko-Kommerts (Pindisain, Inkowasp, Marageer), Linnaehitus ( Epitar, 

Tauve, Trump Metall). Ülejäänud nimesid koostööpartnerite seas märgiti üks 

kord. 

14.1 Allhanke osakaalu suurenemine või vähenemine 

JOONIS 27 

Enamus (54%) küsitletud ettevõtetest ei oska öelda, kuidas muutub nende poolt 

tehtavate allhangete osakaal lähiaastatel. 5% arvab, et see väheneb, 22% arvab, 

et see jääb samaks ja 19% näeb allhangete osakaalu kasvu toodangus. 

Kõige paremini oskavad hinnata allhangete osakaalu muutust 

metallitööstusettevõtted, nende hulgast vaid 34% ei tea, mida tulevikus oodata. 

Metallitööstustest arvavad 33%, et allhangete osakaal lähiaastatel jääb samaks ja 

29% usub selle tõusu. Samas ei oma 66% puidutööstustest ettekujutust, mis või 

kuidas võiks nende poolt tehtavate allhangete osakaal lähiaastatel muutuda. 

______________________________________________________________________________________ 



---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 

Tuleviku prognoosides ootab vaid 10% allhangete osakaalu kasvu, 14% arvab, et 

see jääb samaks ja 10% näeb ettevõtte allhangete osakaalu vähenemist. 

Ka elektroonika- ja masinaehitusettevõtetest ei julge 63% tuelvikku prognoosida. 

Siiski usub 25% endi poolt tehtava allhanke osakaalu suurenemist, vähenemist ei 

eelda keegi. 

Allhangete vähenemist ei prognoosinud ükski üle 50 töölisega ning üle 15 mln 

käibega ettevõtte, samas aga ei osanud paljud neid hinnata, kuidas see tulevikus 

nende jaoks muutuda võiks - vastavalt 40% ja 67%. 

14.2 Koostööpartnerid, kes teevad allhanget töötleva tööstuse ettevõtetele 

48% valimist kasutab ise allhanget oma tootmistegevuses. Neist enamus (71%) 

kasutab Tartu ja Tartumaa ettevõtete teenuseid. Mujalt Eestist saavad allhanget 

43% vastavast grupist. 

Firmad, keda sagedamini kui 1 kord nimetati allhankepartnerina, olid: 

puidu- ja mööblifirmade puhul Manverk, Mipla, Tulgi Puit, Heinor Klaas ja 

Händikäpp Imidž 

metallitööstuses, elektroonika nindg seadmete tootmises Faeton, Stadet, Stants 

ja Tarkon. 

15 KOOSTÖÖPARTNERID TOORMATERJALI HANKIMISE ALAL 

Firmad, kellega mitmed ettevõtted tooraine hankimisel koostööd teevad, olid 

puidu- ja mööblitööstuses Savo D&T, Mööblifurnituur, EEK Trade, Raidor, 

Imavere Saeveski, Technomar&Adrem, Värvikeskuste Grupp, Espe Eesti, Mass, 

Repal-E, Rait, Digga Kaubandus, Manverk, Renor Grupp. 

Metallitööstuses, masinate ja seadmete tootmises on sagedamini nimetatud 

Levadia, Elme EME ja Elme Metall, Eurometall, Kane-Metall. 

Valimi väiksuse tõttu ei selgunud mingeid eelistusi toorainepartnerite valikul 

sõltuvalt tööstusettevõtete suurusest, käibest või muudest iseloomulikest 

näitajatest. 

16 ETTEVÕTETE PÕHIPROBLEEMID LÄHIAASTATEL (VASTAJATE 

JUURDEKIRJUTUSTEST) 

19% küsitletud ettevõtetest arvab, et kvalifitseeritud tööjõu leidmine saab neile 

lähitulevikus suurimaks probleemiks. Madalat ostujõudu siseturul ja 

turustusprobleeme nimetas 14%, olemasolev tehnoloogia saab või võib saada 

takistuseks 13% vastanute arvates, samuti nagu ettevõtte finantsprobleemid 

(13%). Ebapiisavat seadusandlust ja bürokraatiat nimetas vaid 2% vastanutest ja 

infost võib tulla puudus 1%. 

______________________________________________________________________________________ 



---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 

Kvalifitseeritud tööjõud saab kõige suuremaks probleemiks mööblitööstustele 

(35%) ning kõige väiksem on see probleem metalltoodete tootjatele - 8%. 

Tehnoloogia vananemine saab tulevikus takistuseks 24% mööblitootjatest ja vaid 

5% puidutöötlejatest. Omahinna kasv on probleemiks ainult mööblitööstuste 

arvates (18%). 

17 MIDA ETTEVÕTTED OOTAVAD TARTU LINNAVALITSUSELT 

Linnavalitsuselt ei oska ettevõtted midagi konkreetselt tahta. Osaliselt tuleb see 

sellest, et ettevõtted ei tea, millega linnavalitsus täpselt tegeleb ning kuidas 

nemad sellest kasu võiks saada. Linnavalitsuse tegemistega on rohkem kursis 

suured ettevõtted, kes teavad, mida küsida ning kuidas linnavalitsust enda 

kasuks rakendada. 

Põhilisele ootavad ettevõtted linnavalitsuselt bürokraatia vähendamist ja 

ettevõtja- sõbralikumate tingimuste loomist. Oodatakse erinevate osakondade 

paremat tööd - eriti mis on seotud igasuguste kooskõlastuste ja lubade 

hankimisega. 

Tahetakse, et linnavalitsus võtaks endale rohkem initsiatiivi töötajate täiend- ja 

ümberõppe korraldamisel ning aitaks kaasa kutsehariduse arendamisele ja selle 

populaarsemaks muutmisele noorte seas. 

Veel oodatakse linnavalitsuselt Tartu kui kaubamärgi suuremat ja laiemat 

tutvustamist ka mujal maailmas. Mõnede ettevõtjate arvates võiks linn abistada 

neid ärikontaktide leidmisel ja allhanketööde leidmisel välismaal. 

______________________________________________________________________________________ 


Joonis 1 

TARTU TÖÖTLEVA TÖÖSTUSE STRUKTUUR ETTEVÕTETE PÕHITEGEVUSALA JÄRGI (EMTAK) 

Ettevõtete arv n=170 

7% 

5% 

8% 

5% 

4% 

11% 

ES Turu-uuringute AS September 2001 HK 

2% 

2% 

1% 

1% 

1% 

1% 

11% 

15% 

12% 

14% 

Kirjastamine, trükised 

Metallitooted 

Puidutooted 

Tekstiil, rõivad 

Muud tooted (mööbel, juveelitooted jms.) 

Toiduained 

Elektri- ja optikaseadmed 

Muud mittemetalsed tooted 

Muud masinad 

Nahatooted 

Kummi- ja plastmasstooted 

Mootorsõidukid 

Keemiatooted 

Kaubandus 

Projekteerimine, disain 

Nõustamine

Joonis 2 

ETTEVÕTETE JAGUNEMINE AKTSIAKAPITALI SUURUSE JÄRGI 


1% 3% 40 000 kr. 

7% 

5% 

38% 

41000 - 100 000 kr. 

14% 

100 001 - 200 000 kr. 

200 001 - 399 999 kr. 

400 000 - 500 000 kr. 

500 001 - 1 000 000 kr. 

1 000 001 - 5 000 000 kr. 

5 000 001 - 10 milj. kr. 

8% 

üle 10 milj. kr 


9% 

15%

Joonis 3 

VÄLISKAPITALI OSAKAAL AKTSIAKAPITALIS 


1% 

1% 

3% 

1% 

2% 

3% 

1-10 % 

11-25% 

26-50% 

51-75% 

76-99% 

100% 

Väliskapitali osa puudub/vastamata 


89%

Joonis 4 

ETTEVÕTETE JAGUNEMINE STAATUSE JÄRGI 


2% 

9% 

5% 

89% 

Iseseisev üksikettevõte 

95% 

Emaettevõte 

Iseseisva bilansiga tütarettevõte 

Kuulub kontserni 

Ei kuulu kontserni 


Joonis 5 

ETTEVÕTETE JAGUNEMINE KÄIBE JÄRGI 


1999.a. 

2000.a. 

2001.a. (prognoos) 

10% 

1% 

4% 

3% 

7% 

10% 

5% 

16% 

13% 

1% 

2% 

5% 

3% 

7% 

13% 

4% 

17% 

10% 

2% 

4% 

3% 

5% 

7% 

13% 

5% 

12% 

11% 

14% 

17% 

21% 

17% 

22% 

16% 

alla 100 000 kr. 100 000 - 500 000 kr. 500 001 - 1 milj. kr. 1 - 2 milj. kr. 2 - 5 milj. 5 - 10 milj. kr. 

10 - 30 milj. kr. 30 - 50 milj. kr. 50 - 100 milj. kr. üle 100 milj. kr. vastamata 


Joonis 6 

ETTEVÕTETE JAGUNEMINE EKSPORDI MAHU JÄRGI 


1999. a. 

2000. a. 


4% 6% 

3% 

4% 

8% 

2% 6% 

5% 

6% 

4% 

4% 

66% 

6% 

2% 

5% 

0% 

2% 

0% 

60% 

8% 

6% 

2% 

5% 

2% 0% 

1% 

% 

6% 

4% 

6% 

0% 

2% 

1% 

alla 100 000 kr. 100 000 - 500 000 kr. 500 001 - 1milj. Kr. 1 - 2 milj. kr. 

2 - 5 milj. kr. 5 - 10 milj. kr. 10 - 30 milj. kr. 30 - 50 milj. kr. 

50 - 100 milj. kr. üle 100 milj.kr. eksport puudub/vastamata 


Joonis 7 

EKSPORDI OSAKAAL KÄIBES 


1999.a. 

9% 

2000.a. 

12% 


9% 

3% 

4% 

4% 

4% 

3% 

6% 

6% 

4% 

5% 

66% 

12% 

60% 

13% 

64% 

16% 

1-10% 11-25% 26-50% 51-75% 76-100% Eksport puudub /vastamata 


Joonis 8 

EKSPORDI-SIHTRIIGID 

(KUULUVAD 3 TÄHTSAMA HULKA) 


Rootsi 

20 

Soome 

18 

Läti 

9 

Saksamaa 

6 

Norra 

5 

Taani 

5 

Leedu 

4 

Inglismaa 

3 

Venemaa 

2 

Itaalia 

1 

Poola 

1 

Keenia 

1 

Holland 

1 

Belgia 

1 

0 5 10 15 20 25 

% 


Joonis 9 

ETTEVÕTETE JAGUNEMINE TOODANGU TÜÜBI JÄRGI 

% 

100 

50 

0 

87 

33 

15 

Allhange Pooltoode Lõpptoode 

ETTEVÕTETE JAGUNEMINE VASTAVA TOODANGUTÜÜBI 

OSAKAALU JÄRGI ETTEVÕTETE KÄIBES 


Allhange 

15% 

Pooltoode 

10% 2% 2% 

13% 

Lõpptoode 

4% 

11% 

11% 

1% 

5% 

67% 

2% 

5% 

1-25% 26-50% 51-75% 

76-100% Puudub 

85% 

67%

Joonis 10 

ETTEVÕTETE JAGUNEMINE TÖÖTAJATE ARVU JÄRGI 


1999.a. 

2000.a. 


6% 

3% 

9% 

28% 

5% 

7% 

3% 2% 

29% 

7% 

3% 6% 

24% 

4% 

5% 

12% 

10% 

11% 

22% 

15% 

25% 

19% 

23% 

22% 

1 - 5 6-10 11-20 21-50 51-100 101-200 üle 200 puuduvad koosseisulised/vastamata 


Joonis 11 

% 

100 

80 

60 

40 

20 

0 

ETTEVÕTTEID VALIMIS, MILLE STRUKTUURIS ON VASTAVA KATEGOORIA 

TÖÖTAJAID 

79 

54 

Tippjuhte Tippspetsialiste sh insener-teaduse 

tippspetsialiste 

22 

62 

Keskastme 

spetsialiste 

83 

Oskustöölisi 

50 

Lihttöölisi 

ETTEVÕTETE JAGUNEMINE ERINEVATE TÖÖTAJAKATEGOORIATE ARVU JÄRGI 

1-3 vastavat töötajat 

Tippjuhte 

74 

5 

21 

4-10 vastavat töötajat 

Tippspetsialiste 

Insener-teaduste 

spetsialiste 

15 

37 

5 

1 

13 

21 

79 

47 

11-20 vastavat 

töötajat 



Keskastme spetsialiste 

41 

11 

3 

5 

11 

38 



Oskustöölisi 

27 

31 

10 

7 

5 

3 

17 

101 - 200 vastavat 


Lihttöölisi 

23 

11 

6 

7 

3 

50 

üle 200 vastava 

töötaja 

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 

% 

puuduvad/vastamata

Joonis 12 


Tippjuhtidest 

2 1 

6 

71 

20 

Tippspetsialistidest 

8 

8 

9 

57 

18 

Väga suurt 

Suurt 

sh insener-teaduse 

spetsialistidest 

6 

5 

11 

51 

27 

Mõningast 

Ei tunne puudust 

Keskastme spetsialistidest 

4 

8 

24 

45 

19 

Vastamata 

Oskustöölistest 

19 

28 

19 

28 

6 

Lihttöölistest 

2 

4 

8 

67 

19 


0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 

%

Joonis 13 

keevitaja 

lukksepp 

tisleri 

tehnoloog 

õmbleja, juurdelõikaja 

ITP 

müügispetsialist 

trükkal, trükitööline 

kujundaja, reklaamispetsialist 

automaatik, infotehnoloog, programmeerija 

pingitööline, operaator 

freesija 

kokk, kondiiter,pagar 

elektrik 

treial 

ajakirjanik, keelespetsialist 

konstruktor 

muu juhtivtöötaja 

muud oskustöölised/oskustöölised konkretiseerimata 

muu 

1 

1 

2 

2 

2 

4 

4 

4 

4 

4 

5 

5 

5 

5 

6 

6 

8 

8 

9 

17 


0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 

%

Joonis 14 

KEHTIVA ARENGUKAVA OLEMASOLU ETTEVÕTETES 

Metalli-, puidu-, masina-, elektriseadm., mööblitootm.ettevõtted n=86 

6% 

5% 

6% 

üheks aastaks 

kaheks aastaks 

kolmeks aastaks 

8% 

1% 

viieks aastaks 

kümneks aastaks 

arengukava 

puudub 

74% 

ES Turu-uuringute AS September 2001

Joonis 15 

ETTEVÕTETE PLAANID LÄHEMAKS KOLMEKS AASTAKS 


Laieneda Tartus, Tartumaal 

55 

Jätkata praegusel tasemel 

35 

Laieneda mujal 

9 

Laieneda Tallinnas 

6 

Ühineda 

3 

Tegevus lõpetada 

1 

0 10 20 30 40 50 60 

%

Joonis 16 

INVESTEERINGUD 2000.A. 


Tootearendus 

7 

14 

3 

6 

9 

2 10 

58 

alla 10 tuh.kr. 

Tehnoloogia arendus 

3 

17 

9 

2 

24 

3 1 2 10 

38 

10-30 tuh.kr. 

31-50 tuh. kr. 

51 - 100 tuh. kr 

Kinnisvara arendus 

1 

6 

7 

13 

8 

2 

3 1 

5 

54 

101 - 300 tuh. kr. 

301-500 tuh.kr. 

501-1milj.kr. 

Müügiedendamine, turundus 

7 

13 

1 

6 

111 

70 

1-2 milj.kr. 

2-5 milj.kr. 

üle 5 milj.kr. 

Töötajate koolitus 

22 

8 

6 

11 

62 

Vastamata/ei invest. 

Intellektuaalne omand 

9 

12 

1 

5 

73 

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 

ES Turu-uuringute AS September 2001 

%

Joonis 17 

INVESTEERINGUTE ARENG LÄHIMA 3 AASTA JOOKSUL 


23 

40 

24 

13 

Müügiedendamine, 

turundus 

21 

23 

27 

10 

28 

suurenevad oluliselt 

suurenevad veidi 

Tootearendus 

20 

34 

23 

2 1 

20 

jäävad samale tasemele 

vähenevad veidi 

Kinnisvara arendus 

15 

21 

24 

2 

5 

33 

vähenevad oluliselt 

ei oska öelda/vastamata 

Intellektuaalne omand 

6 

19 

28 

1 

46 


1 

37 

30 

32 


0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 

%

Joonis 18 

PÕHILINE SUUND TOOTEARENDUSES LÄHIMAL 3 AASTAL 

Olemasolevate toodete 

modifitseerimine 

41 

Uued tooted olemasoleva 

tehnikaga 

35 

Uued tooted uue tehnika sisseostu 

tulemusel 

28 

Uued patenteeritud tooted 

6 


0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 

%

Joonis 19 

SUUREMAD RASKUSED FIRMADE ARENGUS 

Kvalifitseeritud tööjõu puudus 

53 

Tarbija madal ostujõud 

Vananenud tehnoloogia/tehnika 

47 

49 

Vähene nõudlus siseturul 

Äripartnerite maksedistsipliin 

Üldise majandusliku keskkonna ebakindlus 

40 

40 

42 

Toodangu kõrge omahind 

Ebapiisav tootmisvõimsus 

Sobivate tootmispindade puudus 

Raskused kapitali kaasamisel 

Puudulik turundustegevus 

Konkureeriv kohalik toodang 

Euroopa Liidu nõuded toodangule ja 

tootmisprotsessile 

Raskused uue tehnoloogia juurutamisel 

Konkureeriv importtoodang 

33 

31 

29 

28 

27 

26 

24 

24 

22 

Vähene informeeritus turuvõimalustest 

Vähene nõudlus välisturul 

Puudused seadusandluses 

Toormaterjali ebapiisav / madal kvaliteet 

Toormaterjali vähesus / raske kättesaadavus 

17 

17 

16 

13 

10 

Puudulikult arenenud tehniline infrastruktuur 


7 

0 10 20 30 40 50 60 

%

Joonis 20 

KOLM TÄHTSAMAT TAKISTUST FIRMA ARENGULE 

Tarbija madal ostujõud 

Vähene nõudlus siseturul 

Euroopa Liidu nõuded toodangule ja 

tootmisprotsessile 

Kvalifitseeritud tööjõu puudus 

Vananenud tehnoloogia/tehnika 

Puudulik turundustegevus 

Raskused kapitali kaasamisel 

2 

3 

3 

5 

6 

6 

6 

6 

7 

8 

8 

9 

12 

12 

13 

15 

15 

Ebapiisav tootmisvõimsus 

3 

6 

Sobivate tootmispindade puudus 

Toodangu kõrge omahind 

Toormaterjali vähesus/raske kättesaadavus 

Äripartnerite maksedistsipliin 

Konkureeriv importtoodang 

Vähene nõudlus välisturul 

Raskused uue tehnoloogia juurutamisel 

Toormaterjali ebapiisav/madal kvaliteet 

Puudused seadusandluses 

1 

1 

1 

1 

2 

2 

2 

2 

2 

2 

2 

3 

3 

3 

3 

3 

3 

3 

5 

5 

5 

6 

6 

7 

Tähtsuselt esimene 

Tähtsuselt teine 

Tähtsuselt kolmas 

Üldise majanduskeskkonna ebakindlus 

3 

7 

Konkureeriv kohalik toodang 

3 

7 

Vähene informeeritus turuvõimalustest 

2 

3 

Puudulikult arenenud tehniline infrastruktuur 

0 

1 


0 2 4 6 8 10 12 14 16 

%

Joonis 21 

MIDA PEETAKSE OMA ETTEVÕTTE TUGEVAKS KÜLJEKS 

Paindlikkus 

reageerimisel turu 

nõuetele 

17 

Kvalifitseeritud 

tööjõud, tasemel 

oskusteave 

16 

Organisatsioonikultuur, 

juhtimine 

13 

Kvaliteet 

13 

Õige turunišš, 

spetsiifiline toodang 

10 

Kliendikesksus, 

klienditeenindus 

9 

Kindel (välis)partner 

7 

Moodne tehnoloogia 

5 

Täpsus, tähtaegadest 

kinnipidamine 

3 

Muu 

8 

0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 


%

Joonis 22 

INFO HANKIMINE UUTE TURGUDE KOHTA 

koostöös teiste 

firmadega,organisatsioonidega 

33 

turu-uuringud vastavatest 

firmadest 

2 

Ainult oma jõududega 

63 

0 10 20 30 40 50 60 70 

% 

VASTAVAILT ORGANISATSIOONIDELT SAADUD KASU 

ETTEVÕTTE ARENGUS 

väga suurt üsna suurt üsna väikest mitte mingit vastamata 

Osalemine messidel 

3 

20 

28 

47 

2 

Ettevõtlusorganisatsioonid 

1 

6 

23 

63 

7 


Erialaliidud 

1 

6 

14 

72 

7 

EV saatkonnad ja 

majandusesindused 

välismaal 

1 

7 

84 

7 

Eestis asuvad välisriikide 

saatkonnad 

1 

7 

81 

10 


0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 

%

Joonis 23 

KOOSTÖÖ 

Tootearendus 

2 

3 

7 

40 

45 

Tehnoloogia 

arendus 

7 

6 

41 

41 

Konsultatsioonifirmad 

Teadusasutused 

Müügi 

edendamine, 

turundus 


3 

1 

6 

9 

7 

14 

19 

36 

50 

56 

Teised ettevõtted 

Erialaliidud, 

ettevõtlusorganisatsio 

onid 

Koostöö puudub 

Personali valik 

6 

5 

8 

74 

Planeerimine, 

äriplaanid 

2 

1 

1 

13 

74 

6 

Kvaliteedijuhtimine 

2 

10 

71 

0 20 40 60 80 

% 


Joonis 24 

OLULISEMAD KOOSTÖÖPARTNERID 

n=86 

Tootearendus 

5 

11 

13 

18 

28 

47 


Müügiedendus, 

turundus 

13 

6 

13 

6 

7 

10 

10 

9 

7 

19 

57 

62 

Tartu ettevõtted 

Muud Eesti ettevõtted 

Soome, Rootsi ettevõtted 

Muud välismaa ettevõtted 

Ei soovi avaldada, partnerid vahelduvad 

Pidev koostööpartner puudub, vastamata 

Organisatsiooni arendus 

1 

4 

6 

4 

6 

80 

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 

% 


Joonis 25 

TOOTE VALMIMINE ETTEVÕTTES 

Valmistab ise tooted algusest lõpuni 

84 

Teeb teistele firmadele allvõtutöid 

50 

Kasutab alltöövõtu korras teisi firmasid 

48 

Komplekteerib teistelt firmadelt 

saadud/ostetud tooteosi 

29 

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 

KELLELE TOODETAKSE ALLHANKE KORRAS 

Teevad allhanget n=43 

% 

Tartu, Tartumaa 

ettevõtetele 

65 

Muudele Eesti 

ettevõtetele 

42 

Välismaa 

ettevõttele 

33 

Muudele Lõuna- 

Eesti ettevõtetele 

16 

0 10 20 30 40 50 60 70 

% 

KES TOODAB ETTEVÕTTELE ALLHANKE KORRAS 

Kasutab allhanget n=41 

Tartu/Tartumaa ettevõte 

71 

Muu Eesti ettevõte 

43 

Välismaa ettevõte 

0 

Muu Lõuna-Eesti ettevõte 

0 


0 10 20 30 40 50 60 70 80 

%

Joonis 26 

ARVATAVAD PÕHIPROBLEEMID LÄHITULEVIKUS 

Kvalifitseeritud tööjõud 

19 

Siseturu madal 

ostujõud, 

turustusprobleemid 

14 

Tehnoloogia 

vananemine, tehniline 

tase 

13 

Finantsprobleemid 

13 

Raskused seoses ELga 

6 

Omahinna kasv 

5 

Toormaterjali 

hankimine 

5 

Välisturg 

5 

Ebarahuldavad 

tootmispinnad 

5 

Seadusandlus, 

bürokraatia 

2 

Infopuudus 

1 

Muu 

2 


0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 

%

Joonis 27 

KESKMINE 

19 

22 

5 

54 

Metallitööstus 

29 

33 

4 

34 

suureneb 

Masina-, elektriseadm., 

optikatööst. 

25 

13 

62 

jääb samaks 

väheneb 

ei oska öelda/vastamata 

Puidutööstus 

10 

14 

10 

66 

Mööbli-, juveeli- jm. tööstus 

6 

29 

6 

59 

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 


%

LISA 1 

ETTEVÕTETE LÕPPTOOTED (väljakirjutused ankeetidest) 

Reklaammeened OÜ MP Reklaamtrükk 

Trükised OÜ Paar 

Trükiste kujundused OÜ Repro Express 

Raamatud Fontese Kirjastus 

Meditsiiniteaduslik ajakiri Eesti Arst 

Elektrooniline infokataloog Ambrosia CD-ROM-il OÜ Ambrosia 

Väiketrükised – visiitkaardid, kleebised, ohumärgid jms. sõeltrükitehnikas OÜ Kolm 

Lõvi 

Koolikaubad, kalendrid OÜ Sulemees 

Visuaalne reklaam (sõidukitel, valgusreklaamid, stendid jne.), raamatud, trükitud T-särgid, 

kleebised, lipud Trükipunkt Nabra OÜ 

Ajaleht Postimees koos lisadega AS Postimees 

Siiditrükis väiketrükised – nimekaardid, kutsed, tänukirjad, kleebised, PVC-plaadile trükitud 

tähised, trükk tööriietele, T-särkidele OÜ Roosa Gepard 

Koolipäevikud, koolikalendrid, vihikud, kaustikud, märkmikud, seinakalendrid, 

raamatkalendrid OÜ Büroodisain 

Visiitkaardid, kleebised, trükk T-särkidele ja tööriietele OÜ Serico T.E. 

Trükised OÜ Eesti Loodusfotod 

Blanketid, ümbrikud, nimekaardid, kleebised, brošüürid, neljavärvitrükised jms. OÜ Parex 

N&N 

Avaliku sektori raamatupidamise (ASR) käsiraamat 1. ja 2. osa OÜ Arvutiinfo 

Trükised AS Levileht 

Kaaluetiketid kaupluste kaaludele, etiketid termoprinteritele (põhiliselt tootekleebisedtutvustused) 

OÜ Flexo 

Ajalehed, ajakirjad AS Kroonpress 

Raamatud, ajaleht jne. Elu Sõna Kirjastus OÜ 

Raamatupidamise blanketid, brošüürid, raamatud, reklaam ja kujundustööd, etiketid 

Enemix OÜ 

Raamatud Kripta 

Visiitkaardid, raamatud, reklaambukletid Stilett 

Trükised, raamatud, blanketid, brošüürid AS Triip Grupp 

Raamatud, trükitooted OÜ Greif 

Turvatrükised Holor OÜ 

Raamatud OÜ Fontese Kirjastus 

Päevasärgid, pluusid, püksid, seelikud, jakid jm. Õmblustooted AS Sangar 

Õmblustooted OÜ Leedi Õmblus 

Ohvitseri tavavormikuub, mantel, püksid OÜ Pasmer 

Naiste kerged rõivad OÜ Santa Mood 

Puuvillased, villased silmkoetooted OÜ Top Kudum 

Ülikonnad, smokingid, frakid, mantlid, püksid meestele ja naistele , kleidid, kostüümid, 

Küütri 

Rätsep 

Personaliriietus, haigete riietus, voodipesu OÜ Naksitrall 

Püstlamell-, ruloo-, tekstiilkardinad Verloo OÜ 

Tuulepluusid, joped, tööriided AS Semidor 

Kinga- ja saapapaelad, kummipaekad, nöörid Haine Paelavabrik OÜ 

Töö- ja vormirõivad EKL Otos OÜ 

Naiste kerged rõivad OÜ Tuhkatriinu 

Õmblustooted OÜ M.G.L.Style 

Moedisain, individuaaltellimused OÜ Raili Sepa Õmblusateljee 

OÜ

Tuuledressid, joped, mäesuusajoped, mäesuusapüksid, spordipüksid AS Ilves-Extra 

Meeste päevasärgid OÜ Club Fashion 

Alusrõivad, trikotaažtooted, ülerõivad (individuaaltellimustel) OÜ Figuur 

Voodipesu OÜ Torri 

Töösaapad ja –kingad, suusasaapad, matkasaapad, tänavajalatsid, sussid, väikelastejalatsid, 

jalatsite sisetallad AS Samelin 

Mööbel (istekotid), nahkkindad, rahakotid BD Design OÜ 

Meeste ja naiste rahataskud, passikaaned OÜ Nahkehis 

Nakhesemed, püksirihmad OÜ Jan Nahavärk 

Naiste kingad ja saapad OÜ Jakobi Jalats 

Nahkrahakotid, mapid, käekotid, portfellid AS Kolm 

Nahkrõivad OÜ Potter TM 

Karusnahksed naiste ja meeste mütsid, sussid, kasukad, poolkasukad, kolmveerandkasukad, 

kraed, vestid, kapuutsiääred AS Elpis PMP 

Kulinaaria ja pagaritooted 

Pak L&P OÜ 

Veise, sea pool- ja veerandrümbad OÜ Octeroc 

Õlu, karastusjoogid, siider, vesi AS Tartu Õlletehas 

Jahvatatud kohv ja kohviuba AS Procoffee 

Pirukad, saiad, koogid OÜ Lusaana 

Supid, moosid, salatid, kurgitooted, imikutoidud AS Salvest 

Leib, sai, kondiitritooted Amuse Tootmise OÜ 

Rukkijahu Tartu Viljasalv 

Rukkipüüljahu, rukkokroovjahu, rukkilihtjahu AS Tartu Veski 

Toorsalatid OÜ Peresalat 

Leib, sai, väikesaiad, pirukad, tordid, koogid, küpsised AS Pere Leib 

Pagari- ja kondiitritooted Arles OÜ 

Nisu- ja rukkijahust lihtsaiad, kuklid, nisusegaleivad, magussaiad 

Liivimaa Pagar 

Ahjupotid (liht- ja glasuuritud) OÜAhjutarve 

Keraamilised tooted, suveniirid, pisiplastika Stuudio Ceramicum 

Betoonist ehituselemendid Tartu Maja Betoonitooted AS 

Karastatud klaas mööbli-, koduolmetööstusele ja ehitustele, klaaspakett – akna-, 

uksetootjatele ja fassaadidesse AS Baltiklaas 

Plastavatäited – aknad, uksed OÜ Aknamaailm 

Töödeldud kivi (tellimuse järgi) OÜ Sammaskivi 

Betoon Ropka betoon AS 

Keraamilised reklaamkingitused, pisiplastika Kodukeraamika OÜ 

Klaasist detailid tööstusele, laboratooriumidele AS Glaskomponent 

Plastmassist taara OÜ Baratti 

Happeline pesemisvahend Hille ja aluseline pesuvahend Leeli 

Kodu-, auto- ja ehituskeemiatooted AS Tartu Flora 

OÜ Desovahendid 

Metallist erikonstruktsioonid, kaupluste sisustustooted, laudade-toolide raamid, riidenagid, 

spets.mööbel AS Faeton 

Metallkonstruktsioonid OÜ Tial 

Metalldetailid, uksed, aknad, puudetailid OÜ Aeron Puitmet 

Turvauksed, tulekindlad uksed, eriotstarbelised metallkonstruktsioonid , trepid, piirdedRemet 

XI OÜ 

Metalsed ja mittemetalsed anorgaanilised katted metallidel Vemo-PK OÜ 

Emailitud vannid Pauli Äri OÜ 

Metallist piirimärgid Geomärk OÜ 

Metsaveotehnika, lumepuhurid allhanketööna AS Tehas Võit

Metallitööd OÜ Tahel OR 

Aknakremoon, mitmesugused hinged OÜ Mekre 

Korteri turvauksed, tuletõkkeuksed ühiskondlikele hoonetele, korteriühistute sissekäigud 

Uksekoda OÜ 

Alumiiniumprofiilidest aknad, uksed, klaasfassaadid, vaheseinad, lükanduksed ja –aknad, 

terrassiklaasuksed Felistra AS 

Ehituslikud metallkonstruktsioonid OÜ Trump Metall 

Metsaveotehnika (käärud, tõstukid), lumepuhurid, restid OÜ Tartu Metallivabrik 

Metallitööd OÜ Tammed-metall 

Roostevabast terasest dosaatorid, lauad, vannid, veepaagid, metallist aiad, väravad, rõdud OÜ 

Rot-Tarvel 

Ketassaed, freesid, raamsaed OÜ Stelliit 

Kraanad OÜ Kvart 

Liiklusmärgid, suunaviidad, tunnusmärgid AS Tartekplus 

Kardi- ja paragliderite sumbutajad, kardi rehvikatted, spordiautod AS Võidusõidutehnika 

Akude valmistamisel kasutatavad detailid, käsipiduritrossid, mutrid, poldid OÜ Kaskaad-TS 

Põletid, matkapliitide detailid, tolmuimejad Stadet OÜ 

Autonumbrimärgid Number AS 

Ahju-pliidivalu, tuharestid, konstruktsioonid Valumehhaanika AS 

Täppismehhaanika detailid eritellimusel Elto OÜ 

Metallist õuevalgustid ja alused nende paigaldamiseks, kerghaagiste koorma kinnitusaas OÜ 

Merks EU 

Stantsid, valuvormid 

Stants OÜ 

Raviasutuste mööbli valmistamine (haiglad, hambaravikabinetid, apteegid, laborid) Vikmar 

Mööbel OÜ 

Mööbel eritellimusel, sisekujundus koos teostusega Pindisain AS 

Sisekujundusprojektid, eritellimusel mööbel Sisustusgrupp OÜ 

Kontorimööbel, esikumööbvel, diivanilauad Edgo Mööbel 

Hambaravi, apteekide, haiglate ja laboratooriumide sisustus KV Retent 

Mööbel AS Lillman 

Plastaaknad, med.tehnika (invaabivahendid, med.mööbel), metallväravad ja –aiad, 

poroloonistepadjad OÜ Händikäpp Imidž 

Tellimusmööbel OÜ Teriant 

Puhvetkapid, diivanilauad, TV-alused OÜ Marageer 

Mööbel eritellimusel OÜ Velma Mööbel 

Mööbel eritellimusel OÜ Aini Mööbel 

Pehme mööbel (diivanid, tugitoolid, järid) nahkkattega või kangaga BD-Design OÜ 

Köögimööbel OÜ Tartu Kõõgimaailm 

Eritellimisel valmistatud mööbel (köögi-, vannitoa, elutoa-, kontori jms.) OÜ Mipla 

Sisekujunduse projektid OÜ V.K. Mooduldisain 

Köögimööbel Arens-Mööbel AS 

Puhvetkapid, telerialused, diivanilauad Inkowasp OÜ 

Akna- ja ukseplokid OÜ Hagis HGS 

Uksed, aknad, trepid, aknalauad, mööbel OÜ Jal Puit 

Diivanilauad, uksed, aknad, mööbel eritellimusel OÜ Nari-Puit 

Uksed, aknad AS Puidutöötlemine 

Freesprussist aia- ja grillmajad, elementmajad, hööveldatud materjal Palmako Ehitus AS 

Uksed, aknad, aiatoolid Savorito OÜ 

Ümbertöötatud mets OÜ Logger Trading 

Saematerjal tooraineks mööbli-, alusetööstusele, puitmajade ehitusele Dawenport OÜ 

Puidust suveniirid, dekoratsioonid OÜ Ixodes 

Köögimööbel, täispuidust uksed Tauve OÜ

Treitud puidudetailid (trepipostid, lauajalad jne.), sporditarbed (kiid, kurikad, kroket), 

Väärispuitspooniga diivanilauad OÜ A.Mutso 

Uksed, aknad, trepid, mööbel OÜ Naaskel 

Puidust uksed, aknad, klaasvaheseinad OÜ Bermico 

Mööbli puitkonstruktsioonid OÜ Orlander 

Täispuitvoodid, aiamajad AS Tiksoja Puidugrupp 

Ümarfreesitud aiapostid ja aialipid, aiad, rullpalissaadid Fores-Mi AS 

Palgist lõigatud saematerjal (töötlemata, kuivatamata) OÜ Vesmark 

Ukse- ja aknaplokid, raudteeliiprid, prussid OÜ Doz 

Uksed, aknad, trepid, puit- ja laminaatmööbel OÜ Siveko 

Puidust dekoratiivesemed 

V.Seedre Tisleritööd OÜ 

Uksed-aknad Priben OÜ 

Pagariseadmed Rovita OÜ 

Külmutusseadmed ladudesse, kauplustesse OÜ Jääpurikas 

Pahtliprits, värvirullid, tapeetimisseade, teadetetahvel ehitustele Spraytec OÜ 

Rootorniidukid, silorullitõstjad, -lõikajad, -pöörajad, -harutid, palgivintsid ja –haaratsid, 

küttepuude tükeldamise ja lõhkumis-laadimismasinad, lumesahad, tagakopad, 

teraviljamuljurid AS Estre 

Gaasiseadmed - matkapliidid, matkalaternad, regulaatorid, käepidemed Primus Eesti AS 

Multilift -veokastid, autode pealisehitused, traktori haagised ja haagisekastid, konteinerid 

Powersteel OÜ 

Autode lisavarustus - rattakilbid, pasunad, aummutid, laternad, andurid, kaitserauad OÜ 

Tarmetec 

Klaaspastikust väikelaevad OÜ Navis 

Autofurgoonid, veokastid OÜ Tarfurgo 

Taastatud veoautorehvid as sEPA rEHV 

Välisvalgustid 20 positsiooni OÜ Tarvent 

Kummidetailide töötlemine, peenmehhanika, kaablikomplektid Deklaner OÜ 

Poksikotid, löögipinnad, võimlemismatid AS Laertes 

Harjad, pintslid, mööbel, uksed, aknad OÜ Epitar 

Remonditud elektroonika (raadiod, telerid) OÜ Elnet 

Individuaalsed protees-ortopeedilised abivahendid (käeproteesid, jalaproteesid, ortoosid OÜ 

Ortopeediakeskus 

Pitsatimasinad, templid, pitsatid, meditsiiniseadmed Humal Elektroonika OÜ 

Tehnol. Ja tootmisprotsesside kontrolli aparaadid, ehitustarvikud (ukse jms. käepidemed, 

hinged, metallkonstruktsioonid), jahtide ja paatide tarvikud AS Tartu Instrument 

Elektroonika koostetööd Tarkon AS 

Elektripistikud OÜ RSF 

Temperatuuri, niiskuse, pH, gaaside kontsentratsiooni mõõtevahendid ja vastavad 

automaatikaseadmed Evikon MCI OÜ 

Optikaseadmed AS Estla 

Autoklaaside läbipaistvuse mõõturid, optilised krüostaadid OÜ Maico Metrics 

Väärismetallist ehted OÜ Kullasepp Karl 

Kullast ehted Oü Kuldmeister

LISA 2 

ETTEVÕTETES VAJATAVAD TÖÖTAJAD (väljakirjutused) 

A 

Trüki-, tekstiili-, naha-, toiduainete-, mittemetalsete toodete tööstus 

müügispetsialistid 3 

müügijuht 2 

klienditeenindaja 

telefonimüüjad 

trükkalid 11 

oskustööline trükitööstuses 4 

ofsetttrükkijad 

siiditrükkijad 

trükindusmeister 

spetsialist trükitööstuses (sõeltrükk) 

keskastme spetsialist (trükitööst.) 

keskastmejuhid tootmises 2 

infotehnoloogid 2 

finantsala spets. 2 

ajakirjanik 

reklaamispetsialist 

kujundaja 

venekeelne toimetaja 

keeletoimetaja 

õmbleja 62 

oskustööline õmblusfirmas 3 

naiste kergete rõivaste rätsepad 

individuaalõmblejad 2 

juurdelõikaja 

õmblustööstuse tehnoloog 2 

kõrgharidusega õmbluseriala spets. 5 

nahktoodete õmbleja 

rahakottide valmistaja 

kokk 6 

kokk-brigadir 2 

pagar 3 

pagarikutsega meesterahvaid 2 

kondiiter 3 

tehnoloog (kondiitrit.) 

toiduainete tööst. tehnoloog 

autoklaavija 

elektromehhaanik 

arvutigraafik 4 

kudujad 

pottsepad (ei valmistata ette Eestis) 

kipsvormide valmistajad 

automaatikud 3 

betoonelementide projekteerijad 2 

keraamika teostajad 

oskustöölised (tunnevad arvutit) 4

oskustööline paigaldustöödeks 

lihttööline (tunneb masinaid) 4 

remondilukksepp 

keevitaja 2 

keemiatoodete tehnoloogid 2 

elektrik-energeetik 

autojuht 

autolukksepp 

oskustega ehitustöölisi 

B METALLI-, PUIDUTÖÖTLEMIS-, MÖÖBLI-, MASINA- JA 

SEADMETÖÖSTUS 

Metallitööstus: 

Lukksepp-pingitööline 2 

Lukksepp 10 

Lukksepp-keevitaja 3 

Kraanalukksepad 

Keevitajad 10 

TIG-keevitajad 

Treial CNC treipingil 2 

Treial 2 

Freesijad CNC töötlemiskeskusel 3 

Freesijad 2 

Metallitehnoloog (spets.) 

Tootmislogistik 

Müügiinsener 2 

Müügispetsialistid 2 

Stantsija-seadistaja 

Värvimisspetsialist 

Köösner-õmbleja 

Metallide lõiketöötlemise tööline (spets.) 

Kraanaelektrikud 

Seadmete renoveerija 

Montaažitööline 2 

Puidu-, mööblitööstus: 

Tislerid 12 

Kõrgema kat. mööblitislerid 10 

Puidutööpinkide tislerid 2 

Puidutislerid 

Puidutöötlemispingi operaator 

Puidupingitöölised 4 

Oskustöölised puittoodete valmistamisel 6

Paigaldajad 

Laudsepad 5 

Maaler 

Värvija 

Kvalifitseeritud ketassaeraami juht 

Oskustöölised puidutoodetele 

Oskustöölised mööblitööstuses 

Head mööblivalmistajad 

Keskastme spets. mööblitootmise alal 

Müügijuht 

Müüja-konsultant 

Tehnoloog puitdetailide värvimise alal 

Meister-tehnoloog 

Puidutöötlemistehnoloog 

Puidutöötlemistehnoloog-tsehhijuhataja 

Tootmisjuht 2 

Töökojajuhataja 

Peainsener 

Mööbli projekteerijad 

Disainer 2 

Masinate-, seadmete tootmine: 

Lukksepp-oskustööline 2 

Keevitajad 5 

Freesijad 2 

Treial-freesija 

Treial 2 

Stantside seadistaja 

Külmutussedamete mehhaanikud 2 

CNC seadmete operaatorid 

Gaasilõikeseadme operaator 

Laia profiiliga pingitööline 2 

Oskustöölised, kellel on varasem furgoonide ehitamise kogemus 

Insener-tehnoloog masinatööstuses 2 

Insenerid 2 

Konstruktor 

Müügispets. 

MUU TOOTMINE 

Instrumentaal-lukksepad 10 

Programmjuhtimisega tööpinkide operaatorid 4 

Metallitöötlemise lukksepad 4 

Tööriistakonstruktorid 4 

Elektroonika tippspetsialistid 3 

Tööriistalukksepad 2 

Gaas- ja elekterkeevitajad 2 

Tootekonstruktorid 3 

Programmeerijad 2

Füüsik-eksperimentaator 2 

Elektroonikainsener 

Freesija 

Oskustöölised kullasepale 

Ortopeediliste jalatsite modelleerija 

Ortopeediliste jalatsite valmistaja

LISA 3 

ABI, MIDA OODATAKSE TARTU LINNAVALITSUSELT 

• bürokraatia vähendamine (2 korda) 

• Tartu Teaduspargi ümbruse korrastamine (sissesõiduteed, parkimisplatsid jne.) 

• Osakondade paremat tööd. Igasuguste kooskõlastuste ja lubade hankimine on 

äärmiselt vaevarikas 

• Meil on võimalus (ja ka praktika) valmistada puitkilpülekäike üle raudtee. Kellega 

kooskõlastada seda pakkumist? OÜ DOZ 

• Abi välisettevõtetelt allhanketööde leidmiseks 

• Ettevõtluskonkurss oli ebaõiglane – osalesid nii tootmisfirmad kui ka 

kinnisvarafirmad, kes midagi ei tooda 

• Mõistvat suhtumist ettevõtjatesse, Tartu kui kaubamärgi tutvustamist 

• Importtoodete madal hind ei lase kodumaise toodanguga kaubelda (rohkem EV 

probleem) 

• Luua täiend-ümberõppebaase töötajate koolitamiseks 

• Ei oska abi küsida, kuna ei tea linnavalitsuse võimalusi selles küsimuses 

• Kutsenõustamise ja kutsehariduse parandamine 

• Paar korda on ära öeldud, seega ei oota midagi 

• Kiirendada Ropka tööstupiirkonna väljaarendamist 

• Linnavalitsus võiks korrastada meie territooriumiga piirnevad teed, teeservad ja 

kõnniteed (AS Estre Vasara 50) 

• Tartu kui linna reklaam mujal maailmas + ärikontaktid 

• Eelarveliste asutuste rahade kiirem liigutamine 

• Leida täiendavaid võimalusi tootmismaa müügiks 

• Linn muuta atraktiivsemaks, mitte leppida “pjedestaalil järgnevate kohtadega” 

• Koostöö ettevõtjatega: infovahetus, perspektiivid 

• Vajame tootmiseks ruume (OÜ Kuldmeister) 

• Väliskontakte (allhanketööd) vahendada 

• Ei ole kursis, mida linnavalitsus suudaks pakkuda 

• Aidata kaasa kutsehariduse arendamisele, et muutuks noorte seas populaarseks ka 

tootmises töötamine 

• Abi ärikontaktide leidmisel (koolitus) 

• Tootmistegevuseks sobiva infrastruktuuri väljaarendamine, tööstusrajoonide ehitus. 

Tartus peaks arenema ka spetsialistide koolitus (kutsekoolid). Tartu ei funktsioneeri 

ainult ülikoolilinnana. 

• Luua kontakte ja levitada infot koostööpartnerite leidmiseks. Täienduskoolituste 

korraldamine. 

• Tööstusettevõtete rajamiseks sobiva maa ja infrastruktuuri arendus (Tööstuspark)

• Tugevalt vähendada bürokraatiat linnavalitsuses. Dokumentide vormistamine 

raskendatud. Laiali venitatud otsustajate liin. Mõttetu euronõuete nõudmine 

mittevajalikes kohtades. 

• Oleks vaja tootmissektori arendamiseks odavat ja pikaajalist laenu 

• Puudub majanduslik keskkonna stabiilsus, seda annaks ehk parandada. Aga 

konkreetseid ettepanekuid linnavalitsusel pole. 

• Iga-aastaste veeuputuste põhjuse kõrvaldamine 

• Tänava Turu Põik väljaehitamine väga kiiresti !!! 

• Võiks osaliselt kanda Tartu ettevõtete messidel osalemise kulud 

• Tutvustada Tartu ettevõtteid omavahel, sest Tartu on “nii suur linn” ja ettevõtjad ei 

tea palju teiste olemasolust! Toetada ettevõtlusmesse ja laatasid (oleme sel teemal 

linnavalitsusega diskuteerinud) 

• Luua haridussüsteemis paremad tingimused kvalifitseeritud tööjõu koolitamiseks 

• Ettevõtlussõbralik maksusüsteem 

• Teha avalikud hinnaküsimised riigiobjektidele

Tartu linna tÃ¶Ã¶tleva tÃ¶Ã¶stuse hetkeolukord ja arengutrendid 2001 (pdf)

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?