You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Kuidas teha<br />
rõdust mõnus<br />
aianurk?<br />
Lk A11<br />
Ämmaemand<br />
Aili Piir räägib<br />
maailma<br />
ilusaimast<br />
elukutsest<br />
Lk A2<br />
reede, 12. mai 2006 nr 19 (358)<br />
Foto:<br />
Jaan Olmaru
<strong>Linnaleht</strong> reede, 12. mai 2006 A 2<br />
uudised<br />
Aprillikuu<br />
iive <strong>Tartu</strong>maal<br />
positiivne<br />
n <strong>Tartu</strong> maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas<br />
registreeriti aprillis 137 sündi ja 115<br />
surma. Uutest ilmakodanikest olid 81 poisid<br />
ja 56 tüdrukud. Aprillis registreeriti ka 41<br />
abielu (neist 4 vaimuliku poolt) ja 25 lahutust.<br />
Populaarsemad poistele pandud eesnimed<br />
<strong>Tartu</strong> linnas ja maakonnas olid Mark, Nikita,<br />
Artur, Kert, Kevin, Martin, Oliver, Rasmus,<br />
Richard ja Robin. Populaarsemad tütarlastenimed<br />
olid Sandra, Kristel, Liisa ja Mia.<br />
Harva esinevatest nimedest pandi poistele<br />
näiteks Kerl, Kelvin, Miko ja Ranon. Harva<br />
esinevatest tütarlastenimedest pandi Beril-<br />
Amabel, Diljara, Geili, Keissi, Miariin ja Säde<br />
Riin.<br />
<strong>Linnaleht</strong><br />
Maailma ilusaim elukutse<br />
Naistekliiniku ämmaemand Aili Piir on elu jooksul vastu võtnud 6000 sünnitust<br />
n Persoon<br />
“Sünnitus on naise jaoks elu<br />
kõige ilusam hetk,” ütleb<br />
emadepäeva eel <strong>Tartu</strong> Linnalehele<br />
intervjuu andnud<br />
kahe lapse ema ning Toomemäe<br />
sünnitusmaja ämmaemand<br />
Aili Piir.<br />
Lääne-Virumaalt Väike-Maarja<br />
vallast pärit Piir väärib imetlust<br />
mitmel põhjusel. Esiteks on üsna<br />
vähe neid inimesi, kes on kogu elu<br />
pidanud vaid ühte ametit ning teinud<br />
seda tööd innu ja armastusega.<br />
Teiseks on Piir võtnud 33 aasta<br />
jooksul vastu umbes 6000 sünnitust,<br />
millega on tal au olla ilmselt<br />
Eesti kõige staaþikam ämmaemand.<br />
Vanavanema jälgedes<br />
Selle kõige taustal jääb Piir ise<br />
aga äärmiselt tagasihoidlikuks<br />
ning isegi Linnalehe usutlusega<br />
nõustub ta alles pärast pikemat järelemõtlemist.<br />
“Ma ei oska seda<br />
ametit väga eriliseks pidada, aga<br />
see meeldib mulle tõesti väga. Kui<br />
sünnib ilus terve<br />
laps, siis on hinges<br />
nii suur ja siiras<br />
rõõm ja südames<br />
valitseb täielik rahulolu,”<br />
räägib Piir<br />
põhjustest, miks ta<br />
on siiani nooruses<br />
valitud elukutsele<br />
truuks jäänud.<br />
“Mul oli juba<br />
keskkoolis kindel<br />
soov minna meditsiini<br />
õppima, aga<br />
ei teadnud veel<br />
täpselt, mida. Hakkasin siis Tallinna<br />
Meditsiinikooli avaldust kirjutama,<br />
kui sõbranna ütles, et ma pean<br />
õppima ämmaemandaks,” meenutab<br />
1973. aastast TÜ Kliinikumi<br />
Naistekliiniku sünnitusosakonnas<br />
töötav Piir. „Vahepeal, kui meie vanem-ämmaemand<br />
oli dekreedis,<br />
siis proovisin seda ülemusetööd<br />
ka, aga see ei istunud mulle ja isegi<br />
siis soovisin ma endiselt valves<br />
edasi käia.“<br />
Naised on küll<br />
erinevad, aga<br />
ämmaemanda<br />
kunst ongi<br />
oskus aidata<br />
igat naist<br />
vastavalt tema<br />
vajadustele<br />
Tegelikult kõnnib Piir praegu<br />
oma vanaema jälgedes, sest ka tema<br />
oli kodukülas tunnustatud<br />
teadjanaine ja ämmaemand. „Ka<br />
minust kaks aastat vanema venna<br />
võttis vastu veel vanaema. Tagantjärele<br />
mõeldes on mul selle üle<br />
hästi hea meel, et kõik nii on läinud,”<br />
tunnistab Piir ning lisab<br />
rõõmsalt, et juba kaks aastat võtab<br />
uusi ilmakodanikke Tallinna Keskhaiglas<br />
vastu ka tema noorem tütar<br />
Marge. Seega saab rääkida juba<br />
ämmaemandate dünastiast.<br />
Siis ja praegu<br />
Olles töötanud ämmaemandana<br />
üle 30 aasta, on Piiril olemas<br />
väärtuslik võrdlusmoment kauge<br />
nõukogude ajaga. „Oo-jaa, erinevusi<br />
on ikka hästi palju. See, mille<br />
poole me oleme liikunud, on ikka<br />
nii positiivne. Naistel hakkab usk<br />
iseendasse tagasi tulema. Kui vanasti<br />
olid kindlad reeglid, mille järgi<br />
tuli käituda, siis nüüd saavad<br />
nad ise väga hästi hakkama ega taha<br />
vahelesegamist. Oma keha tunnetamine<br />
on hästi oluline,“ räägib<br />
Piir sünnitamise erinevustest.<br />
Eriti meeldib talle see, et naised<br />
sünnitavad nüüd<br />
koos pereliikmetega.<br />
„Selle kohta<br />
on palju eriarvamusi<br />
ja mõned<br />
mõtlevad, et miks<br />
mehed peavad<br />
juures passima.<br />
Aga see on naise<br />
jaoks ju elu tipphetk<br />
ja enda võõraste<br />
inimeste kätte<br />
jätmine pole<br />
kerge. Kui on aga<br />
oma inimene kaasas,<br />
siis see on nii suur tugi,“ lausub<br />
Piir ning lisab, et üle poole<br />
sünnitajatest teeb seda koos nn tugiisikuga.<br />
Ülekaalus on mehed,<br />
aga käivad ka emad, ämm või sõbrannad.<br />
Samas kinnitab Piir, et sellel<br />
hetkel saavad naised ka ämmaemandaga<br />
üsna lähedaseks.<br />
„Sa oled ju talle nii lähedal ja elad<br />
tema rõõmudele ning muredele<br />
samamoodi kaasa. Naised on küll<br />
erinevad, aga ämmaemanda kunst<br />
ongi oskus aidata igat naist vastavalt<br />
tema vajadustele.”<br />
Tänapäeva sünnituse juures rõhutab<br />
Piir ka oluliselt sügavamat<br />
ettevalmistusprotsessi. Kui varem<br />
ootas naist sünnitusel ees teadmatus,<br />
siis nüüd on võimalusi ennast<br />
eesootavaga kurssi viia väga palju.<br />
Lisaks on perekool, mis annab<br />
juurde turvatunnet.<br />
Piiril on kujunenud aastatega<br />
põhimõte, et naist tuleb aidata<br />
maksimaalselt loomulikul teel.<br />
„Neile on ju looduse poolt antud<br />
võime ise väga hästi hakkama saada.<br />
Loomulikult, kui on vaja, siis<br />
tuleb abivahendeid kasutada, aga<br />
esmajärjekorras peaks naine ikka<br />
iseennast hästi palju usaldama. Sageli<br />
võib sekkumisega hoopis pidurid<br />
peale panna ja naine ei saagi<br />
enam aru, mida ta tegema peab,“<br />
räägib Piir ning lisab, et tähtis on<br />
ka lapsega toimuv läbi rääkida.<br />
„Selle protsessi juures on ju üks<br />
oluline tegelane väike laps seal kõhus<br />
ja tema peab ka asjaga nõus<br />
olema.“<br />
“Ju ma teda aitasin”<br />
Kõiki sünnitusi Piir meelde jätta<br />
ei suuda. Kui on mingid pidepunktid,<br />
siis küll, aga muidu kipub nägu<br />
ikka meelest ära minema. Aga<br />
linnas on küll tore ringi käia. Vankrid<br />
ju tulevad järjest vastu ning<br />
naised kipuvad teretama. Siis olen<br />
küll mõelnud, et ju ma teda aitasin.<br />
Ja naised lähevad ju pärast<br />
sünnitust nii kauniks,“ teeb Piir<br />
emadele komplimendi.<br />
Ise loodab ta ülehomsel emadepäeval<br />
ka oma ema juurde minna<br />
ning kindlasti ei unusta teda ka<br />
tütred Kätlin ja Marge. „Ma ei oota<br />
mingit suurt kingitust. Piisab lillekimbust<br />
ja heast pilgust,“ lausub<br />
Piir.<br />
Jaan Olmaru<br />
jaan.olmaru@linnaleht.ee<br />
Kuigi mõnikord venivad<br />
vahetused üsna pikaks, tuleb<br />
ämmaemand Aili Piir<br />
Toomemäele tööle alati<br />
rõõmsa meelega.<br />
Foto: Jaan Olmaru
A 3 reede, 12. mai 2006 <strong>Linnaleht</strong><br />
UUDISED<br />
Sebrad saavad erivalgustuse<br />
Sügiseks saavad 14 <strong>Tartu</strong><br />
koolide juures asuvat ülekäigurada<br />
spetsiaalse valgustuse,<br />
mis peaks need autojuhtidele<br />
märgatavamaks<br />
ja jalakäijatele turvalisemaks<br />
muutma.<br />
Linna liikluskorraldusteenistuse<br />
juhataja Peep Marguse sõnul on<br />
selline valgustuse abil ülekäiguradade<br />
esile toomise projekt <strong>Tartu</strong>s<br />
esimene. “Kuna projekteerimistöö<br />
on veel tegemata, siis ei saa täpselt<br />
rääkida, mida ühe või teise teeületuskoha<br />
juures tegema hakatakse.<br />
Küll on kindel, et nende juurde tulevad<br />
valget valgust heitvad lambid,<br />
mis paigaldatakse alla nelja<br />
meetri kõrgustele postidele. Kui<br />
linna üldine tänavavalgustusfoon<br />
on kollakas, siis heledamad lambid<br />
peaksid juhtide tähelepanu ülekäigurajale<br />
tõmbama. Kõrgemale ei<br />
saa lampe panna, sest siis valgus<br />
hajuks,” selgitas Margus.<br />
Ülekäigurajad remonditakse<br />
ning kõik saavad uued teekattemärgistused.<br />
Vajaduse korral tehakse<br />
ka teetöid: pannakse uus asfalt,<br />
lastakse äärekive alla ning paigaldatakse<br />
lisakaableid, ohutussaari<br />
ja künniseid.<br />
“Tänavu on <strong>Tartu</strong> ülekäiguradadel<br />
toimunud paar avariid, kusjuures<br />
ühes neist sai vigastada ka<br />
laps. Liiklust raugestavad meetmed<br />
tuleb vajadusel kasutusele<br />
võtta, sest paraku ei saa mõned juhid<br />
aru, et linnas on piirkiirus 50<br />
kilomeetrit tunnis,” lausus Margus.<br />
Linn tahab tuleval aastal<br />
avada turistidele Karl XI<br />
bastioni poterni, mille tarvis<br />
koostatakse juba lähiajal arheoloogilised<br />
uuringud ja<br />
selgitatakse muinsuskaitselised<br />
eritingimused.<br />
Toomkiriku ja Kristjan Jaak Petersoni<br />
ausamba vahel asuv potern<br />
on üks kehvemini säilinud<br />
Toomemäe salakäike. Seepärast<br />
on firma ARC Projekti arhitekti<br />
Udo Tiirmaa arvates otsus just seda<br />
restaureerima hakata õige.<br />
Maa-aluse käigu korda tegemine<br />
läheb maksma ligi 400 000 krooni,<br />
millest u 100 00 krooni saadakse<br />
linnalt.<br />
“Käigu restaureerimine on alles<br />
esimene samm. Minu idee on, et<br />
haljastusega markeeritaks ka bastionite<br />
kohad,” rääkis Tiirmaa.<br />
Jalakäijate valgustatud ülekäigurada Tallinnas Pirita teel. Foto: Priit Simson<br />
Tööd peavad valmis olema esimeseks<br />
septembriks. Ülekäigurajad<br />
renoveeritakse Forseliuse gümnaasiumi<br />
ees (Tähe tänaval), Kesklinna<br />
kooli läheduses (Jakobi ja<br />
Kroonuaia tänaval), Katoliku kooli<br />
ees (Jakobi tänaval), Hiie kooli<br />
juures (Kreutzwaldi tänaval), Miina<br />
Härma gümnaasiumi juures<br />
(Kuperjanovi – Veski ristmikul),<br />
Mart Reiniku gümnaasiumi kõrval,<br />
Tamme gümnaasiumi juures<br />
(Kesk-Kaare ja Tamme Puiestee<br />
ristil), Kunstigümnaasiumi juures<br />
(Aianduse tänaval), Karlova gümnaasiumi<br />
ees (Kalevi tänaval),<br />
Slaavi gümnaasiumi juures (Anne<br />
Arutatud on ka seda, kas Toomemäe<br />
nõlvade bastionid valgustada.<br />
Laeni prahti täis käigu kõrgus on<br />
tegelikult 3 meetrit ning selle pikkus<br />
oli 20 meetrit. Täna on käik<br />
mõlemalt poolt paar meetrit lühem.<br />
“Põhjasõja ajal tegid kahurikuulid<br />
päris suurt hävitustööd ka<br />
poternide otsade ja eesruumide<br />
juures. Siiski pole käik 300 aastat<br />
tühjana seisnud. Veel 100 aastat<br />
tagasi kasutati seda panipaigana.<br />
Tõenäoliselt hakkas potern siis lagunema<br />
ning seda ei tasunud<br />
enam ka remontida,” selgitas Tiirmaa.<br />
Käigu restaureerimist peaks<br />
alustama selle kohal oleva puu<br />
mahasaamisega. Seejärel saab hakata<br />
eemaldama võlvlae tellistesse<br />
tunginud juuri. Alles siis tuleks välja<br />
vedada paari meetri paksune<br />
prahikord. “Me ei tea isegi täpselt<br />
seda, mis materjalist on poterni<br />
ja Papli ristil), Kroonuaia kooli ees<br />
(Puiestee tänaval), Puðkini gümnaasiumi<br />
ees (Riia tänaval) ja Raatuse<br />
gümnaasiumi ees.<br />
<strong>Tartu</strong>s on üle 200 ülekäiguraja<br />
ning kõik on nõuetele vastavalt<br />
liiklusmärkide ning teekattemärgistusega<br />
tähistatud. “Suur osa<br />
sebradest saab igal kevadel uue<br />
märgistuse, sest naelkummid kulutavad<br />
suurema liikluskoormusega<br />
kohas triibud maha ühe talvega.<br />
Triipude mahapanemise tööd<br />
praegu käivad,” rääkis Margus.<br />
Lisaks ülekäiguradadele on linna<br />
liikluspildis muudatusi tulemas<br />
veelgi. Kuna Jaama tänava lõppu<br />
põrand. Arvatavasti siiski munakividest.<br />
Hobused pidid ju käigust<br />
raske kahurikuulikoormaga takistamatult<br />
läbi pääsema,” lausus<br />
Tiirmaa.<br />
Kuigi potern on üsna kehvas<br />
olukorras, on omaaegsed meistrid<br />
teinud suurepärast tööd. Oma tuleristsed<br />
said <strong>Tartu</strong> poternid kätte<br />
juba Ivan Julma kahuritulele all<br />
ning Põhjasõdagi ei suutnud neid<br />
täielikult lõhkuda.<br />
Pigem on poternile suuremat<br />
kahju tehtud Toomemäe tasandamistega,<br />
kuna vihma- ja sulavesi<br />
hakkas selle tagajärjel lagundama<br />
käigu lage ja seinu.<br />
Karl XI bastioni poterni seinad<br />
on tehtud erineva suurusega punastest<br />
tellistest, mille järgi võib<br />
arvata, et selle ehitamiseks võeti<br />
materjali mahapõletatud ja purukslastud<br />
majadelt.<br />
“Sõltumata sellest, mis poterni<br />
on tekkinud uued elurajoonid ning<br />
liiklustihedus ja jalakäijate voog<br />
on suurenenud, siis muutub sealne<br />
liikluspilt üsna oluliselt. “Rõõmu<br />
tee ja Kadaka tänava ristmiku vahelisele<br />
lõigule lisandub vasakpöörde<br />
hõlbustamiseks kolmas sõidurada.<br />
See on vajalik eriti hommikuse<br />
tipptunni seisakute vältimiseks.<br />
Samuti tähistatakse Kadaka<br />
ja Lehe tänava piirkonnas uus<br />
ülekäigukoht, kuhu tuleb ka ohutussaar.<br />
Rõõmu tee läheduses olev<br />
teeületamise koht nihkub kaheksa<br />
meetrit maa poole ning sinnagi rajatakse<br />
ohutussaar,” rääkis Margus.<br />
Arvo Uustalu<br />
Toomemäel restaureeritakse salakäike<br />
Kui mõnel Toomemäe poternil<br />
on suurte ustega kinni käivad<br />
eesruumid säilinud, siis Karl<br />
XI salakäigu otsad on hävinud.<br />
Foto: Jaan Olmaru<br />
tuleb, kas kahe lauaga kohvijoomise<br />
koht või lihtsalt muuseumi üks<br />
vaatamisväärsus, tuleks igal juhul<br />
prahist puhtaks tehtud käigule kohe<br />
raudvarbadest väravad ette teha,”<br />
arvas vandaale silmas pidav<br />
Tiirmaa. Arvo Uustalu<br />
Tähtveres asuva endise Dünamo ujula kohale kerkib peagi<br />
mitme mängusaaliga tennisehall. Foto: Arvo Uustalu<br />
Tähtverre uus tennisehall<br />
n OÜ Dorpat Sport sai linnalt rohelise<br />
tule ehitada Laulupeo tänavale<br />
mitme mängusaaliga tennisehall<br />
ja lisaks olmeruumid.<br />
Samas asuvad ka mõni aasta tagasi<br />
remonditud lahtised tenniseväljakud,<br />
mida edaspidi hakatakse<br />
talvehooaegadel kilehalliga<br />
katma.<br />
Linna sporditeenistuse juhataja<br />
Veljo Lamp ütles Linnalehele,<br />
et krundil asuvat vana spordiklubi<br />
Dünamo varemetes ujumisbasseini<br />
ei ole mõtet enam korda teha.<br />
„Ujulast on järel ainult kommunikatsioonideta<br />
auk, mis ei<br />
tee sinna uue ujula rajamist teistest<br />
paikadest odavamaks. Minu<br />
teada tuleb praeguse ujula kohale<br />
hoopis tulevast spordikompleksi<br />
teenindav parkla,” selgitas<br />
Lamp.<br />
Tennisehallile veerandsajaks<br />
aastaks hoonestusõiguse andnud<br />
Tähtvere Spordiklubi juhi Rein<br />
Kamariku sõnul on olemas nii<br />
n Vabariigi valitsuse aprilli lõpus<br />
heaks kiidetud kalapüügiseaduse<br />
muutmise seaduse kohaselt võidakse<br />
vajadusel piirata ka üheõngemeeste<br />
poolt püütava kala hulka.<br />
“Praegu on nõnda, et kui inimene<br />
püüab ühe õngega Peipsi<br />
jääl välja 30 kilo ahvenat ning ta<br />
selle ära jõuab vedada, siis piiranguid<br />
ei ole. Samas on Peipsi<br />
Eesti poole jääl parimatel päevadel<br />
loendatud korraga 2000 kalameest<br />
ning nende poolt välja<br />
püütav kalakogus võib ületada<br />
kutseliste kalameeste püügimahu.<br />
Küsimus on selles, kas 30 kilo<br />
püüdev harrastaja on ikka harrastaja<br />
ja sööb oma perega kõik<br />
ära või on ta elukutseline ja<br />
müüb oma kala ära,” selgitas <strong>Tartu</strong>maa<br />
Keskkonnateenistuse jahinduse<br />
ja kalanduse spetsialist<br />
Aimar Rakko.<br />
Kuigi ka Emajõel võib ilusa ilmaga<br />
korraga kala püüda pool<br />
statsionaarse tennisehalli projekt<br />
kui ehitusluba. „Põhimõtteliselt<br />
võib kopa kohe maasse lüüa. Lagunenud<br />
ujula olmehoone lammutatakse<br />
ja tenniseväljak ise tuleb<br />
peatribüüni kohale,” ütles Kamarik.<br />
Linn otsustas anda ka loa lahtised<br />
tenniseväljakud talviti täispuhutava<br />
kilehalliga katta. „Seda<br />
on taotletud juba mitu aastat,<br />
kuid linn tahtis enne loa andmist<br />
kindel olla, et sinna ei paigaldataks<br />
mingit räbaldunud monstrumit.<br />
Ettevaatlik oldi seetõttu, et<br />
Tamme staadionile püstitati omal<br />
ajal vana ja mitte just kõige nägusam<br />
kilehall, mille ümber ei rajatud<br />
isegi lubatud haljastust. Kilehalli<br />
Tähtvere tänavale püstitamisel<br />
olime lõpuks nõus kompromissile<br />
minema, kuna sinna lubati<br />
sügisest paigaldada uus ja<br />
moodne lumivalge kate,” rääkis<br />
Lamp.<br />
Arvo Uustalu<br />
Kalameestele püügikvoodid<br />
Kalamees Emajõel.<br />
Foto: Arvo Uustalu<br />
tuhat inimest, on Rakko sõnul<br />
siiski ebatõenäoline, et mõne kala<br />
püüdmist piirama hakatakse.<br />
Enesestmõistetavalt peab kalamehel<br />
olema spinninguluba ning<br />
püüda tohib lubatud ajal ja lubatud<br />
mõõdus kalu. Ühe tavaõngega<br />
kalamees võib praegu jõest<br />
välja püüda nõnda palju kui hing<br />
ihaldab.<br />
Arvo Uustalu
UUDISED<br />
<strong>Linnaleht</strong> reede, 12. mai 2006 A 4<br />
Esialgu ringristmikuks plaanitud Veeriku viie tee rist muutub ovaalsemaks, kuid jääb ka pärast rekonstrueerimist tavaristmikuks.<br />
Foto: Jaan Olmaru<br />
Veeriku viie tänava ristmiku<br />
ehituse lõpp venib sügisesse<br />
Peatselt algava Vitamiini –<br />
Ilmatsalu – Veeriku – Puusepa<br />
– Näituse – Lunini ristmiku<br />
rekonstrueerimine lõpeb<br />
paremal juhul sügisel, kuna<br />
enne põhitööde algust peab<br />
selle alla paigaldama Maarjamõisast<br />
alguse saava sademeveekollektori<br />
ning linn<br />
ei ole eraldanud veel ka puuduvat<br />
miljonit.<br />
Linnavalitsus tunnistas teisel<br />
katsel õnnestunuks Veeriku linnaosas<br />
asuva viie tee ristmiku rekonstrueerimise<br />
riigihankekonkursi,<br />
mille soodsaimaks pakkumiseks<br />
tunnistati ASi KPK Teedeehituse<br />
poolt pakutud 5,75 miljonit krooni.<br />
“Oli ka 400 000 krooni väiksem<br />
pakkumine, kuid selle teinud firmal<br />
puudus luba teetöid teha. Me<br />
ei saa <strong>Tartu</strong> linna teedel katsetada,<br />
kas firma saab asjaga hakkama või<br />
mitte,” selgitas linnamajanduse<br />
juhtaja Rein Haak.<br />
ASiga Teedeehitus sõlmiti leping<br />
ristmiku osaliseks väljaehitamiseks<br />
– ristmik rekonstrueeritakse ja sellele<br />
paigaldatakse aluskihi-asfalt.<br />
Pealiskihi-asfaldi panemiseks taotletakse<br />
täiendavaid vahendeid.<br />
„Viimane läheb maksma veel miljoni.<br />
Loodetavasti volikogu vastava<br />
raha sügisesest lisaeelarvest ka<br />
eraldab, sest aluskihi-asfalt ei pea<br />
kaua vastu. Eriti veel suure liikluskoormusega<br />
ristmikul ning talvel<br />
naelkummide korral,” rääkis Haak.<br />
Kuigi ristmikul võib ettevalmistustööde<br />
ja äärekivide paigaldamisega<br />
alustada sisuliselt kohe, tuleb<br />
enne põhitöid ära oodata, millal<br />
<strong>Tartu</strong> Veevärk paigaldab Maarjamõisa<br />
kliinikumi tulevase linnaku<br />
tarbeks rajatava sadeveekollektori.<br />
Veevärgi juht Toomas Kapp lubas<br />
torud maha panna juuni jooksul.<br />
15% ristmiku renoveerimiskuludest<br />
katab selle kõrval asuva Selveri-hoone<br />
ehitanud OÜ Fausto Invest.<br />
Ristmikule ovaalsem kuju<br />
Viie tee ristmik saab linna teedeteenistuse<br />
peaspetsialisti Rein-<br />
Matti Laarmaa sõnul ovaalse kuju,<br />
kuid töötab edasi siiski tavaristmikuna.<br />
Ringristmikku ei ole otstarbekas<br />
rajada, kuna tänavad on erineva<br />
koormusastmega.<br />
„Küll on renoveerimisel arvestatud,<br />
et ristmikku läbivad suured<br />
veoautod raskusteta pöörama mahuksid<br />
ning et jalakäijatel oleks<br />
teed ületades kindel tunne. Võib<br />
öelda, et praegu on konkreetsete<br />
piiridega ülekäigukohtade puudumine<br />
probleemiks. Renoveerimise<br />
järel saavad kõik ristmikule viivad<br />
tänavad jalakäijate liikumisteid arvestavad<br />
ülekäigurajad,” rääkis<br />
Haak.<br />
Viie tee ristmiku raskuskese nihkub<br />
Puusepa tänava nurga poole<br />
ning selle otsad tehakse ümaramaks.<br />
Liikluskorralduslikult ei<br />
muutu ristmikul midagi. Kuna<br />
mullu toimusid seal suured soojatrassi<br />
tööd, siis on asfalt hetkel väga<br />
kehvas seisus.<br />
Ristmiku renoveerimisel on arvestatud<br />
ka seda, et kui Näituse<br />
raudteeülesõidukohale peaks tunnel<br />
tulema, siis oleks liikluskorraldust<br />
lihtne muuta. Praktiliselt ristmikule<br />
ehitatud Selver Haagi hinnangul<br />
liiklust oluliselt ei mõjuta,<br />
kuna päevane suurte autode voorimine<br />
ja õhtune poeskäijate voog ei<br />
kattu.<br />
Arvo Uustalu<br />
arvo.uustalu@linnaleht.ee
A 5 reede, 12. mai 2006 <strong>Linnaleht</strong><br />
REKLAAM
<strong>Linnaleht</strong> reede, 12. mai 2006 A 6<br />
arvamus<br />
pluss<br />
n Linnavalitsus lubas ASil Go Bus anda ajateenijatele õiguse <strong>Tartu</strong> linna bussides<br />
tasuta sõita. Kaitseressursside ameti andmetel kutsutakse aastas <strong>Tartu</strong>maalt<br />
kaitseväkke 300 kutsealust. Linnavalitsuse arvutuste kohaselt jääks ASil<br />
Go Bus seega aastas saamata maksimaalselt 52 000 krooni tulu. Bussifirmaga<br />
peetud läbirääkimistel jõuti kokkuleppele, et käesoleval aastal dotatsiooni ei<br />
suurendata. Firma teeb uuringu, et selgitada välja tasuta sõiduõigust kasutavate<br />
ajateenijate arv.<br />
miinus<br />
n Möödunud nädala laupäeval süttis Raadi lennuvälja lähistel kuhjade<br />
viisi autokumme, kusjuures põlengust tekkinud läbipaistmatu must suits<br />
levis jõudsalt ka linna kohale. Raadi lennujaama ümbruse prügimäed<br />
on nagu viitsütikuga pommid. <strong>Tartu</strong> linna ja valla juhid ütlevad, et piirkonna<br />
puhastamine vene armee rämpsust maksab palju raha ning eurotoeta<br />
hakkama ei saa. Fakt on aga see, et iga kell võib keegi kümnete<br />
hektarite ulatuses võsa ja ohtlikke jäätmeid uuesti põlema panna.<br />
TOIMETAJA VEERG<br />
Rahvas nõuab<br />
tsirkust ja leiba<br />
n Ülikoolilinna korvpallisõprade<br />
jaoks on kätte jõudnud kõige magusamad<br />
päevad. Alustas ju <strong>Tartu</strong> Rocki<br />
meeskond eile Eesti meistrivõistluste<br />
finaalseeriat ning pingelist<br />
heitlust jätkub vähemalt neljaks<br />
mänguks.<br />
<strong>Tartu</strong> Linnalehe trükkimineku<br />
ajaks polnud esimese mängu tulemus<br />
veel teada ning seetõttu ei saa<br />
siinkohal rõõmustada ega kurvastada.<br />
Küll saab aga tõdeda, et korvpall<br />
on jätkuvalt populaarne. Juba<br />
poolfinaalseeria mängud tõid TÜ<br />
spordihalli täismaja ning rahvas<br />
nautis täiel rinnal sportlikku meelelahutust.<br />
Just meelelahutust, sest<br />
kuidas teisiti seda nimetada.<br />
Jaan Olmaru<br />
jaan.olmaru@linnaleht.ee<br />
Suurt melu jätkub lähiajal veelgi. Jõuab ju järgmisel nädalal kätte<br />
see aeg, kui Kreekas toimub Eurovisiooni lauluvõistlus. Eestit<br />
esindab rootslanna ning kired on taas kuumaks köetud.<br />
Nii korvpalli finaalmänge kui eurolaulu lõppvõistlust kannab üle<br />
ka Eesti Televisioon ning võib kindel olla, et vaatajate hulk kasvab<br />
nende ajal oluliselt. Ometi selgus selle nädala TNS Emori meediauuringust,<br />
et meie avalik-õiguslik telekanal on langenud TV3-<br />
e ja Kanal 2-e järel vaadatavuselt kolmandale kohale, mis on kõigi<br />
aegade madalaim tulemus. ETV juhatuse esimehe Ainar Ruussaare<br />
sõnul on see märk “ärevust tekitav” ning ta kinnitas ajakirjandusele,<br />
et programm vaadatakse üle ning et ETV peab olema ka<br />
meelelahutuskanal. Mida Ruussaar selle all mõtles, jäi aga lahti seletamata,<br />
kuid vähemalt tõsielusarju ei pidanud ETV-sse tulema.<br />
Jääme siis põnevusega uut telehooaega ootama. Loodetavasti on<br />
see meelelahutus tõesti kultuurne ja hariv, sest vastasel juhul teeks<br />
ETV omale tõelise karuteene. Tegelikult pole vaja tänapäeva inimese<br />
meelt mitte lahutada, vaid hoopis kokku panna. Meid ümbritsev<br />
elu on niigi närviline ja tekitab stressi. Seetõttu tuleks taastumiseks<br />
pigem rohkem hetki iseendale pühendada kui keskpäraseid<br />
meelelahutuslikke telesaateid vaadata.<br />
Uued liikluspiirangud <strong>Tartu</strong>s<br />
Seoses kaevetöödega on osaliselt või täielikult liikluseks suletud järgmised<br />
tänavad:<br />
n Anne tänaval Papli ja Pärna vahelisel lõigul pool sõiduteest - 18. maini.<br />
Liiklus suunatakse vabale sõidurajale. Tööde piirkonnas on kehtestatud<br />
kiirusepiirang 30 km/h.<br />
n Betooni tänaval Ravila ja raudtee vahelisel lõigul pool sõiduteest -<br />
25. maini. Takistusest möödasõit toimub vastassuuna raja kaudu.<br />
Tipptundidel korraldab liiklust reguleerija. Tööde piirkonnas on kehtestatud<br />
kiirusepiirang 30 km/h.<br />
n Jaama tänaval Kivi ja Roosi tänavate vahelisel alal 50-meetriste lõikudena<br />
pool sõiduteest - 11. maini. Liiklus suunatakse kõrvalrajale.<br />
Tööde piirkonnas on kehtestatud kiirusepiirang 30 km/h.<br />
n Jalaka tänaval Sepa - Aardla vahel pool sõiduteest 30-meetriste lõikudena<br />
- 28. juulini. Liiklus juhitakse vastassuuna rajale. Tipptundidel<br />
korraldab liiklust reguleerija. Kehtestatud on kiirusepiirang 30 km/h.<br />
n Kannikese tänaval Nisu ja Arhitekti vahelisel lõigul Nisu tänavale<br />
kulgev sõidusuund - 31. maini. Ümbersõidud toimuvad Arhitekti tänava<br />
kaudu.<br />
n Kroonuaia ja Herne tänavad üle 8-tonnise registrimassiga sõidukitele<br />
<strong>Tartu</strong>st Tallinna suunas väljasõiduks – ligikaudu oktoobrini.<br />
<strong>Tartu</strong>st Tallinna suunas väljasõitmiseks soovitatakse kasutada Riia tänavat<br />
või Turu - Ringtee marsruuti.<br />
n Linda tänav Saekoja ja Sõbra vahelisel lõigul - 12. juunini. Kohalikule<br />
transpordile tagatakse juurdepääsud.<br />
n Narva mnt Orava ja Jänese vahelisel lõigul linnast väljuval suunal<br />
üks sõidurada 22. maini. Liiklus suunatakse kõrvalrajale. Tööde piirkonnas<br />
on kehtestatud kiirusepiirang 30 km/h.<br />
n Poe tänav – 31. juulini. Kohalikule ja teenindavale transpordile on<br />
Poe tänavale juurdepääs avatud Ülikooli - Poe ristmiku kaudu.<br />
n Saekoja tänav Tähe ja Kesk tänavate vahelisel lõigul - 22. juunini.<br />
Kohalikule transpordile tagatakse juurdepääsud.<br />
n Sanatooriumi tänava Tervise ja Viljandi mnt vahelisel lõigul pool sõiduteest<br />
- 12. maini. Kehtestatud on kiirusepiirang 30 km/h.<br />
n Staadioni tänav Sauna - Narva lõigul - 22. maini. Ümbersõidud toimuvad<br />
Narva mnt ja Vene tänavate kaudu.<br />
n Tammekuru tänav Kesk Kaare ja Tammekuru 6 vahelisel lõigul - 11.<br />
maini.<br />
n Vabbe tänav Starkopfi - Liimandi lõigul – 26. maini. Ümbersõidud<br />
toimuvad Pallase pst kaudu.<br />
n Vasara tänaval Aardla ja Sepa vahelisel lõigul pool sõiduteest - 20.<br />
maini. Liiklus suunatakse vabale sõidurajale. Tööde piirkonnas on kehtestatud<br />
kiirusepiirang 30 km/h.<br />
Allikas: www.tartu.ee<br />
<strong>Linnaleht</strong><br />
Väljaandja: AS <strong>Linnaleht</strong><br />
Aadress: Lutsu 14, 51006, <strong>Tartu</strong><br />
Faks: 744 1306<br />
Trükiarv: 27 000<br />
Trükk: AS Kroonpress<br />
Kojukanne: Express Post<br />
Tellimine: postkontorites, tellimiskeskus 666 2515<br />
Peatoimetaja: Jaan Olmaru, 744 1218, jaan.olmaru@linnaleht.ee<br />
Toimetaja: Arvo Uustalu, 744 1160, arvo.uustalu@linnaleht.ee<br />
Reporter: Triin Kalter, 744 1160, triin.kalter@linnaleht.ee<br />
Reklaam ja erakuulutuste vastuvõtt toimetuses Lutsu 14 E-R 9-17<br />
Büroojuht: Marika Kiiker, 744 1223, marika.kiiker@linnaleht.ee<br />
Maris Olesk, 744 1225, maris.olesk@linnaleht.ee<br />
Heli Jõemaa, 744 1097, heli.joemaa@linnaleht.ee
A 7 reede, 12. mai 2006 <strong>Linnaleht</strong><br />
UUDISED/REKLAAM<br />
“Bollywoodi” filmi peaosas tartlane<br />
Homme õhtul esilinastub<br />
Kanal 2-s Eesti ja India<br />
koostöös valminud mängufilm<br />
“Doonor”, milles mängib<br />
meespeaosa <strong>Tartu</strong> kelner<br />
Lauri Roots.<br />
Tõsielusarja “Bollywood” võitnud<br />
29-aastane Lauri staarikompleksi<br />
ei põe ning on oma seiklushimu<br />
ära rahuldanud. “Ma ei ole ju<br />
mingi filminäitleja või muusik.<br />
Olen tavaline eesti mees. Kui saatesarjas<br />
mind erakordselt musikaalseks<br />
inimeseks nimetati, siis<br />
on see ju kunstiline liialdus, mida<br />
vaevalt keegi tõsiselt võttis. Staarikompleksi<br />
ei tekkinud tema sõnul<br />
ehk ka seetõttu, et varsti täitub ikkagi<br />
kolmkümmend ja oma võimeid<br />
ja võimalusi oskab ta hinnata.<br />
Samas on lavakogemus olemas<br />
ka varasemast ajast, nii et proþektori<br />
ette sattumine pead pööritama<br />
ei pannud,” naeris Lauri.<br />
Filmi suhtes on Lauri suhteliselt<br />
kriitiline. “Ega tegijad ka vist sellest<br />
väga vaimustuses olnud. Indias<br />
tehakse iga päev paar filmi ja<br />
kõrgkunstiga “Doonori” puhul vaevalt<br />
tegu on. Mängisin filmis pühameest<br />
ja ega mul väga palju rääkida<br />
ka tulnud. Sõnalist osa oli rohkem<br />
Katsil. Eks ta pigem saatesarja<br />
õigustamiseks vändatud film<br />
oli,” rääkis Lauri. Indiasse läks<br />
Lauri selleks, et anda endale võimalus<br />
kogeda ja näha midagi uut<br />
ja argipäevast erinevat.<br />
Kollane press huvi ei tunne<br />
Teismeliste tüdrukute kõrgendatud<br />
tähelepanu Laurit ei häiri. “Eks<br />
ikka tänaval jalutades tuntakse<br />
ära. Paraku on ka kelneriamet selline,<br />
et nägu ära ei peida. Inimeste<br />
soe ja positiivne suhtumine on<br />
ainult tore,” ütles Lauri. Aastaid<br />
värsket “Bollywoodi” staari tundnud<br />
ehitusettevõtja Arvi Uiga võttis<br />
teema ühe lausega kokku nii:<br />
“Ikka sama hea, lihtne ja rahulik<br />
Lauri”.<br />
Kuigi Delfi sadades fännikommentaarides<br />
on Lauri otseses mõttes<br />
pühamehe seisusesse tõstetud,<br />
pole seni kollane press tema vastu<br />
huvi tundnud. “Loodan, et väga ei<br />
tunnegi. Sarja lindistamisest on<br />
möödas varsti pea aasta ja teleekraanilgi<br />
viimane saade ära olnud.<br />
Filmivõtted toimusid Goas möödunud<br />
aasta augustis, nii et asi juba<br />
parajagu ära ka unustatud. Eks<br />
inimesed ole neist tõsielusarjadest<br />
väsinud ka. Enesestmõistetavalt<br />
küsimise peale ajakirjandusega<br />
suhtlen, aga kindlasti ei ole minu<br />
eesmärk Kroonika esikaanele pääseda,”<br />
selgitas Lauri.<br />
Indialased nalja ei teinud<br />
Filmi produtsendi Ken Saani sõnul<br />
vändati Eesti-India ühisfilm<br />
nädalaga. “Kui arvestada sisse kogu<br />
filmi valmimise tsükkel, siis läks<br />
pisut kauem. Et kas film on tõsiseltvõetav<br />
kunstiteos? Indialased<br />
võtsid selle tegemist küll tõsiselt.<br />
Teine asi on, kuidas meie publik<br />
seda hindab. Kui on naljakas, siis<br />
pigem meie televaatajatele. Eestist<br />
olid peaosatäitjad, ülejäänu oli<br />
ikkagi kohalike stsenaristide-reþissööride<br />
töö. Aga filmi reþissööri nime<br />
ei suuda ma küll välja öelda.<br />
Tegelikult tehti filmist kaks versiooni,<br />
üks meie televisiooni ja teine<br />
India televisiooni tarvis,” ütles<br />
Saan.<br />
Linateoses on kirge, armastust,<br />
tantsu, reetmisi ja kuritegevust<br />
ning loomulikult vürtsitab haaravat<br />
tegevust ka ehtne india filmimuusika.<br />
Arvo Uustalu<br />
Staarikompleksi Lauri ei põe. Ikka sama tore poiss kui enne<br />
peadpööritavat filmikarjääri. Foto: Arvo Uustalu
UUDISED<br />
<strong>Linnaleht</strong> reede, 12. mai 2006 A 8<br />
Midrimaa mudilastel<br />
maailma parimad emad<br />
<strong>Linnaleht</strong> käis uurimas, mida<br />
arvavad Midrimaa lasteaia<br />
Sipsiku rühma mudilased<br />
lähenevast emadepäevast<br />
ja emadest.<br />
Sipsiku rühmas käivad seitsmenda<br />
eluaasta künnise kas siis juba<br />
ületanud või ületavad tüdrukud<br />
ja poisid. Seetõttu on enesestmõistetav,<br />
et sügisel kooli minevad<br />
lapsed juba ka aeglaselt lugeda ja<br />
vigadega kirjutada oskavad. Viimane<br />
oskus on eriti tähtis emadepäeva<br />
eel, sest kevadtemaatikast<br />
kantud joonistusele tuleks lisada<br />
ka õnnitlusrida.<br />
“Mina õmblesin emale kala. Tegelikult<br />
meeldivad mulle rohkem<br />
hobused, aga kala oli lihtsam teha,”<br />
leidis Helene. Emadepäeva<br />
kaardi tekst on plikatirtsul veel<br />
koostamata, aga töö selles osas<br />
käib.<br />
Samas rühmas käiv Kevin on<br />
aga härrasmees. Tema teab, et<br />
emale meeldivad üle kõige punased<br />
roosid ja need ta suure saladuskatte<br />
all ka ostab. Roosidele lubab<br />
poiss lisada käsitööna valminud<br />
pliiatsijoonistuse, kus peal kodumaja,<br />
kevadpäev ja võimalikult<br />
elutruult kujutatud ema. Raha lillede<br />
jaoks ei võta poiss aga mitte<br />
isa suurest rahakotist, vaid on selle<br />
taarat poodi viies ise teeninud.<br />
Sipsiku rühma laste arvates on<br />
ema olla üldiselt hea, kuigi emal<br />
on ka palju muresid. Viimased tekivad<br />
tavaliselt siis, kui laps emme<br />
sõna ei kuula või haige on ning<br />
siis, kui tööl halvasti öeldakse. Paraku<br />
on aga nõnda, et emal napib<br />
vahel aega. Aga üks tubli laps saab<br />
sellest aru, kui ema ei saa alati<br />
raamatut lugeda või jalgrattaga<br />
sõitma tulla.<br />
Emme tehtud toit süüakse<br />
alati ära<br />
Üllatusena selgus, et kõik emad<br />
oskavad väga hästi süüa teha ning<br />
valminud toit ilma vitsata ka ära<br />
süüakse. Vitsa aga ei ole ükski Sipsiku<br />
rühma laps kunagi saanudki.<br />
Tõsi, erandjuhtudel lastakse vitsa<br />
kapi otsast alla võtmisel jalga. Siis<br />
hakkab ema naerma ja pole vaja<br />
hirmu tunda. Õmmelda oskavad<br />
emad ka.<br />
Kõik Sipsiku rühma lapsed teavad<br />
täpselt nii ema töökohta kui<br />
seda, kui noor ema on. „Aga minu<br />
ema töötab Vanemuises, minu ema<br />
töötab koolis, minu ema koristajana,<br />
minu ema riigikogus...,” tahavad<br />
kõik rõõmuga kuulutada. Sipsiku<br />
rühmas on emad 25–47aastased.<br />
Lapsed ei tea veel midagi sellest,<br />
et eesti rahvas aeglaselt, kuid järjekindlalt<br />
kokku kuivab. Ja sellest on<br />
ka raske aru saada, sest Sipsiku<br />
rühmas on vaid mõned üksikud,<br />
kel pole venda või õde. On isegi<br />
nõnda tublisid emasid, kel viis last.<br />
“Aga meie issiga tahame osta<br />
emale mütsi ja jope,” ütleb Katrin.<br />
Siis lisab keegi, et tema kogutud<br />
raha eest ostab pere emale botased.<br />
„Kui ema ja isa saavad palka,<br />
siis saan raha tagasi.” Selgus, et<br />
taskuraha suuremeelselt palgapäevani<br />
laenamine ei olegi väga harv<br />
tava.<br />
Kui ema on väsinud, siis aidatakse<br />
tal nõusid pesta ja lauldakse<br />
unelaulu. Tasast ja aeglast. Aga<br />
kõige parem väsimuse äravõtja on<br />
ikka pikk-pikk pai. Kui aga ema väsinud<br />
ei ole, siis minnakse koos<br />
ratta või koguni paadiga sõitma<br />
või istutatakse jõuluvana poolt<br />
toodud põõsast.<br />
Ema ja isa võrdselt head<br />
Sipsiku rühma lapsed on üsna<br />
kindlad, et emme ja issi on võrdselt<br />
head. Sinnamaani, kui keegi<br />
möönab, et emmed on ikka natuke<br />
paremad kui issid. Ka ütlevad emmed<br />
issidele, et ei ole vaja lapsega<br />
pahandada. Aga lasteaaeda toovad<br />
mõlemad lapsi võrdselt.<br />
Küsimuses, kumb on olulisem,<br />
kas naiste- või emadepäev, jõuti<br />
üksmeelele, et ikka emadepäev,<br />
sest siis saab emale lilli tuua.<br />
Aga juba enne suvepuhkust on<br />
laste mõtted kooli juures. Jutt kaldus<br />
ikka selles suunas, et kas on<br />
parem koolis või lasteaias ning<br />
millisesse kooli õppima minnakse.<br />
Kas ema mured lähevad lapse kooli<br />
minnes suuremaks või kahenevad,<br />
eks seda sügisel näeb. Võimalik,<br />
et Sipsiku rühmas on kõigile<br />
lihtsalt väga head emad sattunud,<br />
kuid eranditult kõik on arvamusel,<br />
et just nende ema on maailma kõige<br />
parem ja ilusam. Nii arvasid<br />
30–40 aastat tagasi ka nende<br />
emad.<br />
Arvo Uustalu<br />
arvo.uustalu@linnaleht.ee<br />
Midrimaa lasteaia Sipsiku rühm on veendumusel, et just nende emad on maailma parimad. Tervitama<br />
on nad aga nõus kõiki <strong>Tartu</strong> toredaid emasid. Foto: Jaan Olmaru
A 9 reede, 12. mai 2006 <strong>Linnaleht</strong><br />
UUDISED<br />
Talvised küttepuud osta ära juba kevadel<br />
Kuna küttepuude ruumimeetri<br />
hind tõotab sügiseks<br />
tõusta, soovitavad nii osaühingu<br />
Ahjutarve juht Annes<br />
Andresson kui ka teised küttepuude<br />
müüjad võimaluse<br />
korral just praegu puud ära<br />
osta.<br />
Eelmise nädala kolmapäeval oli <strong>Tartu</strong> hotelli taga asuvas parklas vaid üks küttepuu pakkuja. Uudistajaid<br />
jagus. Foto: Arvo Uustalu<br />
„Praegu on viimane aeg, siis kuivavad<br />
need sügiseks kütmiskõlblikuks.<br />
Kohe kevadel ahju panemiseks<br />
on päris kuiva puu leidmine<br />
õnne asi. Sügiseks on nende niiskustase<br />
30%. Kes tahab aga tõesti<br />
ideaalset puud, see peab neid varju<br />
all ja tuule käes veel aasta jagu<br />
kuivatama. Selleks ajaks on halgude<br />
niiskussisaldus umbes 20%. Vähemalt<br />
nii suur peab olema näiteks<br />
Saksamaal müüdava küttepuu<br />
niiskusprotsent. Kuiv puu on oluliselt<br />
ökonoomsem ja ei lõhu ahju<br />
ega lõõre. Teoorias on kõik ilus,<br />
aga praktikas pole inimestel linnatingimustes<br />
sageli hoiuvõimalusi,”<br />
rääkis Andresson.<br />
Kõige parem on kütta seguga,<br />
kus 30% on kaske ja ülejäänud<br />
leppa. Kui metsaomanikud vaatavad<br />
lepa peale viltu, siis ahju panekuks<br />
on see puu suurepärane.<br />
„Hea, kui lehtpuu seas on ka pisut<br />
kuuske, siis läheb ahjutäis kiiresti<br />
põlema,” lausus Andresson<br />
Väga kõrge kütteväärtusega on<br />
ka saar, kuid ühelt poolt on see<br />
luksus ning teisalt võib sellega ahju<br />
ka lõhki kütta. Saar sobib pigem<br />
kateldele. Kütta on kõige parem<br />
käsivarrejämeduste halgudega.<br />
Suuremad tuleks veel pooleks lüüa<br />
ning hambaorkidega kütmine ei<br />
tasu end ka ära. Halu pikkus peaks<br />
olema vähemalt viis sentimeetrit<br />
kolde sügavusest lühem, siis pääseb<br />
õhk puude ümber liikuma.<br />
„Kui teil õnnestub aga osta puud,<br />
mis maha võetud novembrist detsembrini,<br />
mil tüves kõige vähem<br />
vett, siis sellest enam paremat ei<br />
ole,” kiitis Andresson.<br />
30 krooni juurde<br />
Kesknädalal pakuti <strong>Tartu</strong> hotelli<br />
ja spordihoone vahel asuvas puumüügikohas<br />
halge vaid ühest autost.<br />
Kastis kümme ruumimeetrit<br />
märga leppa ja hind 4000 krooni.<br />
„On päevi, mil pakkujaid on rohkem.<br />
Puudenappust ei ole. Küll on<br />
praegu väga vähe neid, kes just<br />
kuiva ahjualust müüvad. Seepärast<br />
on tõesti mõttekas puu aprillimai<br />
jooksul ära osta. Kui sügisel<br />
leiabki kuiva küttematerjali, siis on<br />
ruumimeetri hind ka vähemalt sada<br />
krooni kallim. Endal sai kuiv<br />
puu otsa aasta alguses. Kui tegu on<br />
okaspuuga, siis ei tasu peljata ka<br />
metsakuiva puud. Põleb väga hästi,”<br />
rääkis Laeva kandist linna puid<br />
müüma tulnud Aivo.<br />
Nii Laeva metsaomanik Aivo kui<br />
küttepuude müügiga tegelev Raimond<br />
Poll arvavad, et puu hind<br />
tõuseb 30 krooni jagu ruumimeetri<br />
eest kindlasti, kuna auto- ja saekütuse<br />
kallinemine paneb tootjaid<br />
hinda tõstma. Eelmise aasta sügisega<br />
võrreldes on märja puu hind<br />
tõusnud umbes 30 krooni ja müüjad<br />
pakuvad, et eesolevaks sügiseks<br />
tõuseb puu hind veelgi. Hinnatõus<br />
leiab aset arvatavasti juunis.<br />
Suurte küttekulude tõttu ei tasu<br />
kaugemalt tulijatel enam alla<br />
kümne ruumimeetri linna tuua.<br />
Käiakse ka kolme pakkumas, aga<br />
siis sõiduauto järelkäruga või mikrobussiga.<br />
Lehekuulutuste järgi võib ruumimeetri<br />
jagu märgi küttepuid ka<br />
330 krooni eest kätte saada. Kvaliteedist<br />
ja kuivuse astmest sõltuvalt<br />
võib sama palju korralikku<br />
küttepuud maksta ka 600 krooni.<br />
Samas tuleb ka see pea kolm korda<br />
odavam, kui bensiinijaamast<br />
võrguga kaminapuid ostes.<br />
„Märja puu turuhind on hetkel<br />
320–430 krooni ning kuival umbes<br />
500 krooni ruumimeetri eest. Kaminapuu<br />
on muidugi kallim. Meil<br />
on veel ka päris kuiva puud müügil.<br />
Miinimumkogus on 5,5 ruumimeetrit.<br />
Sügisel pakutakse sageli<br />
ses mõttes petukaupa, et kuiva pähe<br />
müüakse poolkuiva või märga<br />
puud,” lausus Poll.<br />
Arvo Uustalu<br />
arvo.uustalu@linnaleht.ee
UUDISED/REKLAAM<br />
<strong>Linnaleht</strong> reede, 12. mai 2006 A 10<br />
Aastad pole Toomemäele aumüüri toonud<br />
Jakobi tänava ääres Toomemäe<br />
nõlval seisab kulunud<br />
kivi, millel olev lakooniline<br />
kiri kinnitab: „Siia rajatakse<br />
<strong>Tartu</strong> teadlaste aumüür”.<br />
Kivist võib aastaid tahvlil<br />
asuvaid sõnu märkamata<br />
mööda käia. Aga mida pole,<br />
on lubatud müür. Kauaaegne<br />
ülikoolitöötaja ja <strong>Tartu</strong> linna<br />
aukodanik Tullio Ilomets<br />
meenutas kivi paigutamist<br />
ja arutles selle tuleviku üle.<br />
Kust aumüüri idee pärineb?<br />
Kivi pandi oma kohale vist<br />
1970ndate alguses seoses <strong>Tartu</strong><br />
Ülikooli juubeliga. Teadlaste aumüür<br />
oli Jaan Eilarti idee ja ülikoolipoolne<br />
kavatsus. Fjodor Klementi<br />
oli siis rektor. Mäletan, et oli<br />
suur tõrvikutega rongkäik. Sellest<br />
peaks isegi pilte alles olema. Müüri<br />
hakati puhastama, aga konkreetset<br />
ideekavandit paika ei saadud.<br />
Jäi lahtiseks, kas panna müürile<br />
professorite nimed eraldi või teha<br />
kõigile üks suur kiviplaat.<br />
<strong>Tartu</strong> Ülikooli prorektor Jaak Kangilaski:<br />
Mille taha rajamine omal ajal<br />
jäi?<br />
Sel ajal polnud nii, et kui mõte<br />
tekkis, siis ehitati asi valmis. Kõigepealt<br />
tuli Tallinna Keskkomiteest<br />
luba saada ja alles siis võis rahastamisele<br />
mõtlema hakata. Aga aumüüri<br />
idee ei meeldinud miskipärast<br />
Rein Ristlaanele ja teistele temasugustele.<br />
Keskkomitees tekkis<br />
suur vaidlus, keda täpselt müürile<br />
panna ja kas EPA teadlasi peaks ka<br />
meeles pidama. <strong>Tartu</strong> Ülikooli silmapaistvate<br />
teadlaste seas on palju<br />
saksa perekonnanimega mehi,<br />
keda sel ajal tunnustada ei lubatud.<br />
Lõpuks jäigi müüri rajamine<br />
partei ja valitsuse bosside vastuseisu<br />
taha. Tänased otsustajad jooksid<br />
siis alles põlvpükstes ringi.<br />
Kas vana plaani võiks praegu<br />
ellu viia?<br />
Ma ei usu, et teadlaste aumüüri<br />
ideed praegu algselt planeeritud<br />
kujul realiseerida saaks. Teadlasi<br />
võiks kuidagi küll meeles pidada,<br />
näiteks ülikooli peahoone taga<br />
asuva professorite allee äärde midagi<br />
panna. Kõige parem oleks<br />
korraldada Toomemäe nõlva kujundamiseks<br />
uus ideekonkurss,<br />
kus ka aumüüri mõtet kasutada<br />
saaks.<br />
Kivi juures asuv müür tuleks<br />
kindlasti korda teha, praegu on<br />
see väga õnnetus seisus. Kahju oli<br />
mõni aeg tagasi vaadata, kuidas kivi<br />
kõrval kasvav puu seda kangutas.<br />
Hoolimata sellest, kas aumüür<br />
rajatakse või mitte, mina kivi ära ei<br />
võtaks, see on ajalooline mälestis.<br />
Toomemäe nõlv on ilus koht ja midagi<br />
võiks sinna ikkagi teha.<br />
Triin Kalter<br />
triin.kalter@linnaleht.ee<br />
Teadlaste aumüür on jäänud rajamata selle pärast, et ei ole üksmeelt<br />
leitud. Erinevatel rühmadel on teostuse kohta erinevad arvamused.<br />
Oleme ajalookomisjonis sellel teemal rääkinud, aga pole seni üksmeelele<br />
jõudnud. Võib-olla tuleb aumüüri küsimus maikuu lõpus jälle arutlusele.<br />
Kindlasti pole see mõte maha maetud.<br />
Kuigi mälestustahvlilt võib lugeda, et Toomemäe maakivimüürist<br />
peaks saama <strong>Tartu</strong> teadlaste aumüür, pole idee kaugemale jõudnud.<br />
Foto: Jaan Olmaru
kolm<br />
linna<br />
toimetaja Tiina Kangro tiina.kangro@linnaleht.ee<br />
Esimene heategevuslik teatejooks ootab noori üle Eesti<br />
n Kolmapäeval toimub Tallinnas<br />
Snelli pargis noorte heategevuslik<br />
teatejooks, kuhu oodatakse osalema<br />
11–15-aastaste noorte võistkondi<br />
maakondadest ja linnadest üle kogu<br />
Eesti. Osaleda saab nii sõprade, klubi<br />
kui ka kooli võistkonnaga. Peaauhinnaks<br />
on lennureis Norrasse, lisaks<br />
läheb jagamisele palju<br />
auhindu jooksu toetajatelt.<br />
Jooksu korraldab MTÜ Tallinnmeeting<br />
koostöös Norra saatkonna ja<br />
Norra Kergejõustikuliiduga. Tegemist<br />
on heategevusliku üritusega, millest<br />
saadud osavõtutasu ja korraldajate<br />
annetustega toetatakse<br />
õnnetustes kannatanud<br />
ja liikumisvõime<br />
linnaleht reede, 12. mai 2006<br />
kaotanud lapsi. Kõik võivad taastusravil<br />
olevatele lastele kohapeal kinkida<br />
mänguasju ja raamatuid.<br />
Jooksu idee saadi Norrast, kus sarnast<br />
jooksu on edukalt korraldatud<br />
juba 13 aastat.<br />
Heategevuslikule teatejooksule<br />
saab end registreerida esmaspäevani<br />
veebilehel www.teatejooks.ee. LL<br />
Naerulind on üks väga<br />
pisike lind, kelle pesa on<br />
iga inimese sisemuses.<br />
Keegi ei näe teda kunagi,<br />
küll aga saab teda tunda.<br />
Kui naerulind siputab, siis<br />
on väga hea olla.<br />
Reprod raamatust “Väike vahva<br />
vanaema”, AS Ajakirjade Kirjastus,<br />
pildid Reet Helisabeth Karm<br />
Emadepäev on ka<br />
vanaemade päev<br />
Üks suur oskus elus<br />
on lugusid jutustada.<br />
Tihtipeale arvatakse<br />
aga, et selleks pole aega. Veelgi<br />
enam, sageli pole inimestel<br />
isegi aega märgata, kui palju<br />
põnevaid lugusid neil jutustada<br />
oleks.<br />
Ajakirjanik Hille Karmiga<br />
juhtus hiljuti selline lugu.<br />
Leivatööst vabal päeval oli<br />
ta koos lapselapsega kõik<br />
videod ära vaadanud ning<br />
pildiraamatud läbi sirvinud,<br />
kuid too nõudis aina lisa. Ei<br />
jäänudki siis muud üle kui<br />
oma mälusopist lisa hankida.<br />
Üllatuseks jagus aga pisipõnnil<br />
huvi kauemaks ja Pipid-<br />
Karlssonid jäid hoopis tagaplaanile.<br />
Ametit õppiv vanaema<br />
sai siit aga innustust ja<br />
otsustas jutustatud lood kirja<br />
panna. Nii sündiski emadepäeva<br />
eel müügile jõudnud<br />
raamat “Väike vahva vanaema”.<br />
“Üsna igapäevased lood<br />
said eriliseks üksnes seetõttu,<br />
et need olid sündinud pool<br />
sajandit tagasi. Ammu juhtunu<br />
sai uue hingamise. Väikesele<br />
inimesele oligi see kõik<br />
uus, minule aga tähendas<br />
toonaste seikade meeldetuletamine<br />
taaskohtumist kellegagi,<br />
kelle olin juba unustanud<br />
– iseendaga, keda nüüd<br />
võis vabalt ja luuleliselt nimetada<br />
väikeseks vahvaks vanaemaks,”<br />
räägib autor, kelle<br />
lugudepagasis on jutte sellest,<br />
kuidas ta naerulinnu pesa leidis,<br />
kirsiaeda ära eksis, padja<br />
all pajutibusid kasvatas,<br />
mõistatusliku Sääriku-nimelise<br />
koera eest aiaposti otsa<br />
ronis, ahjukivilt Ameerika<br />
avastas jne.<br />
Oma lood on parimad<br />
“Eks niisuguseid lugusid<br />
on jutustada kõigil,” kinnitab<br />
ajakirjanik ja lisab, et<br />
tema raamatu idee<br />
polnudki tavaline.<br />
“Mitte et osta<br />
raamat ja loe lapsele<br />
ette, vaid et<br />
see võiks olla pigem<br />
inspiratsioon, ärgitus,<br />
et raamat kõrvale panna<br />
ja oma lugusid jutustama<br />
hakata,” soovib ta. “Sest<br />
see, mis tundub meile tavaline,<br />
on laste jaoks tihtipeale<br />
maailmaavastuslik.”<br />
Hille Karm rõhutab, et<br />
tegelikult pühendas ta raamatu<br />
vanaemadele. “Lugusid<br />
kirja pannes mõtlesin tegelikult<br />
kõige rohkem just vanaemadele.<br />
Meile, kel pensionieani<br />
veel mitu aastat ja kes me<br />
tublide, tragide ja edukatena<br />
end ikka tööl teostame. Lastelastega<br />
veedetud napp aeg<br />
on meile kullahinnaline,” selgitab<br />
ta. “Väikesele järeltulijale<br />
poest uhket autot või nukku<br />
valides oleme tihti nõutud,<br />
sest mänguasju tundub neil<br />
olevat nagunii juba liiga palju.<br />
Võib-olla vanaemad ei<br />
peakski poest asju ostma,<br />
vaid jagama põnnidele seda,<br />
mida emadel-isadel veel jagada<br />
pole!?” küsib ta.<br />
Õnnesoovidega kõikidele<br />
tublidele vanaemadele<br />
ühineb ka <strong>Linnaleht</strong>.<br />
LL
KOLM LINNA<br />
<strong>Linnaleht</strong> reede, 12. mai 2006 B2<br />
Mis ei tapa, teeb tugevaks<br />
n ÕPILASAKADEEMIA<br />
Selle lehekülje on<br />
koostanud Tallinna<br />
ülikooli õpilasakadeemia<br />
tänavuse<br />
meediakursuse<br />
parimad lõpetajad.<br />
Kolm edukat naist räägivad oma eksameist<br />
Heli Lääts, laulja<br />
Lõpetasin 1950. aastal Saaremaal Viktor Kingissepa nimelise keskkooli.<br />
Lõputunnistuse saamiseks pidid kõik tegema 14 eksamit. Ainuke valikeksam<br />
oli ladina keel. Kunagisi eksameid tänapäevastega kõrvutades<br />
võib öelda, et praegu on see ikka üpris lapsemäng, eriti kirjand. Minu<br />
ajal oli ainult kolm teemat, neist kaks kirjanduslikud. Kuldmedali<br />
saamiseks võis olla viite seas kaks nelja. Minu trigonomeetria eksami<br />
ülesannetest leiti aga eksimusi ja nii jäi mul medal saamata.<br />
Eve Viilup, Lasteekraani muusikastuudio juhataja ja teleprodutsent<br />
Lõpetasin Rakvere 1. keskkooli 1972. aastal. Sel ajal ei pidanud<br />
lõpueksameid tegema need, kel olid tunnistusel neljad-viied. Alati võis<br />
muidugi teha, et paremat tulemust saada. Minul oli eesti keele hinne<br />
nelja ja viie vahel ning seetõttu kirjutasin kirjandi, et viit saada. Sain<br />
ka. Kirjand oli siis raskem, sest kirjanduslike teemade seas oli vaid üks<br />
vabateema ning kirjutada tuli poliitiliselt korrektselt. Lõpetasin keskkooli<br />
cum laude. Ülikooli sisseastumisel ei arvestatud lõputunnistuse<br />
hindeid, välja arvatud medalistide omi. Nemad pidid kõrgkooli astudes<br />
esimese eksami viie peale tegema, siis polnud teisi enam vaja teha.<br />
Annely Soosaar, AS-i Audentes finantsjuht<br />
Õppisin Tallinna 13. keskkoolis ja lõpetasin 1995. aastal. Pidime<br />
tegema viis eksamit. Neist olid kohustuslikud kirjand, matemaatika ja<br />
inglise keel. Veel tegin ajaloo- ja filosoofiaeksami, kus olid eksamipiletid<br />
ette teada, nii et kõike ka ei pidanud õppima. Need eksamid olid<br />
suulised ja üpriski mahukad. Ülikooli sisse astudes tehti uued eksamid<br />
ning lõputunnistuse hindeid arvesse ei võetud.<br />
Küsitles Elisa Uussalu<br />
Kümme võimalust põnevalt eksamit läbida<br />
Veikko Täär leidis õige tee<br />
Aktiivse eluhoiakuga näitleja Veikko Täär kinnitab,<br />
et elu on olnud tema jaoks üks suur väljakutse.<br />
“Põhikoolis olin pigem paha poiss, kuid keskkoolis<br />
muutusin viisakamaks. Pärast keskkooli lõppu ei olnud<br />
mul kindlat sihti. Astusin alguses <strong>Tartu</strong> ülikooli<br />
füüsikateaduskonda, tahtsin saada füüsikaõpetajaks,”<br />
meenutab ta. “Ühel hetkel muutus kõik muu<br />
palju huvitavamaks, siis rändasin pöidlaküüdiga<br />
palju mööda Euroopat. Tuli mõte lavakasse proovida,<br />
oma üllatuseks sain sinna ka sisse. Inimese teed<br />
on imelikud ja amet on vahel saatuse kätes.”<br />
Küsitles Annika Maide<br />
1. Võta padi kaasa ja teeskle magamist. Pärast tee nägu,<br />
et oskad kõike, ja kirjuta midagi paberile. Kindlasti anna<br />
töö varem ära kui vaja.<br />
2. Matemaatika- ja füüsikaeksami korral kirjuta töö<br />
esseevormis, kirjand kirjuta numbrite ja sümbolitega.<br />
3. Võta ergutustüdrukud kaasa.<br />
4. Pärast eksamipaberite saamist istu viis minutit paigal.<br />
Siis kurda, et sa ei saa millestki aru, kuigi oled käinud<br />
kõigis tundides, ning küsi, kus päris õpetaja on.<br />
5. Põhjenda erinevalt, miks sa ühelegi küsimusele vastata<br />
ei saa. Näiteks võid öelda, et see läheb su usuga vastuollu.<br />
6. Jookse hingeldades eksamiruumi ja ütle eksamineerijale,<br />
et NEMAD leidsid su üles ning sa pead maalt põgenema.<br />
7. Hakka keset eksamit ropendama nagu Tourette’i sündroomi<br />
käes kannatav patsient.<br />
8. Kirjuta eksam mõnes võõrkeeles. Kui sa ei oska ühtegi<br />
võõrkeelt, mõtle mõni välja!<br />
9. Mine eksamile suure seltskonnaga ja ütle, et nad hakkavad sinust filmi tegema.<br />
Meelita eksamineerijat protsendiga filmi kasumist.<br />
10. Kohe kui eksamineerija annab sulle töö kätte, söö see ära!<br />
Interneti põhjal kirja pannud Maria Tamming<br />
MAIKUU ON JALGRATASTE KUU!<br />
Nüüd Juku kauplustes 2006. aasta jalgrattad 2-14-aastastele lastele<br />
www.jukukeskus.ee<br />
Tule ja vali endale<br />
paras jalgrattas!<br />
Kliendikaardiga<br />
soodustus 10%<br />
Eesti Õpilasomavalitsuste<br />
Liit kaotaks eksamid<br />
Liidu avalike suhete juhi Anu Einbergi sõnul<br />
tuleks praegust noorte võimekuse hindamise<br />
süsteemi kapitaalselt reformida.<br />
Intervjuu<br />
Kas õpilaste arvates on riigieksamite tulemused<br />
piisavalt objektiivsed?<br />
Õpilaste tulevik ja edasiõppimisvõimalused<br />
sõltuvad praegu kolmest kuni kuuest<br />
tunnist, kui sooritatakse eksamit. Samuti ei<br />
suuda eksamid õpilase võimeid ja teadmisi<br />
objektiivselt hinnata. Läbi aasta on õpilaste<br />
koormus suur, sest õpetajad ei tea, mida täpselt<br />
eksamil kontrollitakse.<br />
Mida arvate hindamissüsteemist?<br />
Õpilased ei saa eksamilt tagasisidet, teada<br />
saadakse vaid punktide arv. Oluline puudus on<br />
ka see, et õpilasel puudub võimalus näha oma<br />
parandatud eksamitööd.<br />
Millisena näeb õpilasomavalitsuste liit<br />
riigieksamisüsteemi tulevikus?<br />
Eksamiperioodi alguseks peaksid kõik<br />
tunnid olema lõppenud, et abiturient saaks<br />
eksamitele pühenduda. Gümnaasiumi<br />
lõpetamiseks oleks vaja sooritada vaid kolm<br />
riigieksamit ning nende toimumise vahel peaks<br />
olema vähemalt viis päeva. Riigieksamid ja<br />
gümnaasiumi lõpetamine ei tohi olla seoses.<br />
Gümnaasiumi lõpetamiseks võiks piisata vaid<br />
lõputunnistusest, riigieksamid võiksid aga<br />
vabatahtlikuks muutuda.<br />
Kas teil on eesmärke ka kaugemaks tulevikuks?<br />
Jah, üks eesmärk on riigieksamid kaotada.<br />
Võimalikuks peame ka rahvusvaheliste testide<br />
kasutuselevõttu.<br />
Küsitles Elisa Uussalu<br />
Juku kauplused asuvad:<br />
Tallinnas:<br />
Mustamäe tee 3 E-L 10-19, P 10-16<br />
Pärnu mnt 238, Järve Kaubanduskeskus E-P 10-21<br />
Paldiski mnt 102, Rocca Al Mare Kaubanduskeskus E-P 10-21<br />
Suur Sõjamäe tee 4, Ülemiste Kaubanduskeskus E-P 10-21<br />
<strong>Tartu</strong>s:<br />
Riia 26, Kauburi KM E-R 9-19, L 10-17, P 10-16<br />
Kalda tee 43, Annelinna Keskus E-P 10-21<br />
Pärnus:<br />
Akadeemia 1 E-L 10-19, P-10-16<br />
HUMANA<br />
KAUPLUSED Tallinnas:<br />
Tallinna Kaubamaja 0-korrusel, E-P 9-21, tel 6 691 323<br />
<strong>Tartu</strong> mnt 29, E-R 10-20, L-P 10-17, tel 58 059 204<br />
Pärnu mnt 67b, E-R 10-19, L-P 10-16, tel 55 541 102<br />
Mustamäe tee 18, E-R 10-19, L 10-17, P 11-16, tel 55 43 690<br />
Õismäe tee 107,E-R 10-19, L 10-17, P 10-16, tel 6 512 837<br />
Jaama 2 (Nõmme) E-R 9-19, L 9-17, P 9-15, tel 6 504 122<br />
Vikerlase 19, E-L 10-20, P 10-18, tel 55 612 372<br />
Pärnus:<br />
Metsa 13, E-R 9-19, L 10-17, P 10-15, tel 55 671 419<br />
Silla Siseturg, Jannseni 2a, E-R 9-19, L 10-17, P 10-15, tel 55 608 454<br />
<strong>Tartu</strong>s:<br />
Kuperjanovi 20, E-R 10-19, L-P 10-16, tel 55 39 237<br />
Kompanii 1c, E-R 10-19, L 10-16, P 10-16, tel 55 626 634<br />
Rakveres: Vilde 14, E-R 9-19, L-P 9-15, tel 58 181 852<br />
HULGIMÜÜK<br />
Betooni põik 8, Tallinn, kl 8-16 tel 6 012 955, www.humanae.ee<br />
Ostes meilt...<br />
...säästad raha, ...säästad loodust,<br />
...oled isikupärane<br />
12. maist<br />
kõik kaubad<br />
poole<br />
hinnaga!!!<br />
OOTAME KÜLASTAJAID!
B3 reede, 12. mai 2006 <strong>Linnaleht</strong><br />
KOLM LINNA<br />
UUS<br />
Uued CIDO mahlad<br />
väikepakendis<br />
Suvehooaja alguseks tõi<br />
CIDO turule pooleliitristes<br />
pakendites mahlad.<br />
Uue väikepakendi on saanud<br />
kolm menukamat toodet:<br />
apelsinimahl, õunamahl ning<br />
segumahlajook.<br />
Pooleliitrised mahlad<br />
on loodud inimestele, kes<br />
igapäevatoimetuste keskel<br />
soovivad mugavast pakendist<br />
mahla juua. Väikepakendis<br />
mahla on hea juua kiiretel<br />
tööpäevadel ja suvistel lõunapausidel.<br />
Uued pooleliitrises<br />
pakendis mahlad meeldivad<br />
kindlasti ka neile, kes võtavad<br />
aja maha, et pargis puhata<br />
või linna peal jalutada. Sellise<br />
suurusega mahlapakk on<br />
paras ka lastele, kelle jaoks<br />
liitrised pakendid on liiga<br />
suured ja rasked.<br />
Nagu mujal Ida-Euroopa<br />
riikides, kasvab ka Eestis<br />
pidevalt tendents osta mahla<br />
väiksemas ja kaasaskantavas<br />
pakendis. Pakendile lisab<br />
mugavust keeratav kork, mis<br />
sulgeb korralikult ka juba avatud<br />
mahlapaki. Nii pole ohtu,<br />
et paki ümberminekul sisu<br />
sealt välja valgub.<br />
Tetra Prisma papp-pakendites<br />
CIDO mahlad on tervislik<br />
alternatiiv plastikpudelites<br />
karastusjookidele. CIDO<br />
papp-pakend kaitseb mahla<br />
hästi väliskeskkonna mõjude<br />
eest. PET-pudelis jookidele<br />
lisatakse tihti säilitusaineid,<br />
et tagada toodete pikemat<br />
eluiga, CIDO mahlad on aga<br />
säilitusainevabad.<br />
CIDO pooleliitrised mahlad<br />
– päikeselised hetked kiirel<br />
päeval!<br />
Cynarix lahus<br />
kiirendab seedimist<br />
Vahel juhtub, et Te sööte liiga palju.<br />
Raskustunne kõhus, iiveldus, kõhugaasid ja kõhulahtisus -<br />
need on ülesöömise tunnused.<br />
Mida ette võtta?<br />
Cynarix lahus aitab Teid.<br />
Cynarix lahus sisaldab artišokiekstrakti, mis avaldab mõju rasvade seedimisele.<br />
Cynarix lahus soodustab rasvade kiiremat lagundamist,<br />
muutes raskesti seeditava ja rasvase toidu kergemini omastatavaks.<br />
Cynarix lahust kasutatakse:<br />
• täiskõhutunde kiiremaks leevendamiseks<br />
• küllusliku toidu söömisest tekkinud seedehäirete korral<br />
• kõhupuhitiste ja iivelduse korral<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Kui Te olete korraga liiga palju söönud, võtke 1-2 teelusikatäit Cynarix lahust.<br />
Kui Te teate, et ees ootab suurem söömine, võtke vahetult enne sööki<br />
või söögi ajal samuti 1-2 teelusikatäit lahust.<br />
Cynarix lahus - kiire toime ja meeldiv maitse<br />
Cynarix lahus on müügil apteekides. Lisainformatsioon apteegist või telefonil 7 338 080.
KOLM LINNA<br />
Lapsevanemad peaksid suvelaagrite tausta kontrollima<br />
n “Kontrollige, kuhu te oma<br />
lapse saadate,” paneb Eesti<br />
Noorsoo Töökeskuse peaekspert<br />
Kadri Kurve lapsevanematele<br />
südamele. Kõigil lastelaagritel<br />
peab olema tegutsemiseks<br />
antud luba, kusjuures<br />
noortelaagritel peab olema<br />
haridus- ja teadusministeeriumi<br />
luba ning projektlaagritel<br />
kohaliku omavalitsuse väljastatud<br />
luba.<br />
Noortelaagrid tegutsevad<br />
aastas üle 60 päeva, projektlaagrid<br />
alla 60 päeva – näiteks<br />
tehakse talus kolm kümnepäevast<br />
vahetust. Aga ka “maal<br />
vanaema juures” peetav laager<br />
peab olema kohalikus omavalitsuses<br />
registreeritud. Tegevusloaga<br />
laagrite nimekiri on<br />
üleval veebilehel www.noortelaagrid.edu.ee.<br />
Kadri Kurve<br />
sõnul peaks seal toodud laagrites<br />
eesseisvaks suveks vabu<br />
kohti piisavalt leiduma.<br />
Eesti Noorsoo Töökeskuse<br />
peaekspert soovitab lapsevanematel<br />
lapse laagrisse minekuks<br />
ette valmistada, sest siis<br />
jäävad paljud arusaamatused<br />
olemata. “Igas laagris on oma<br />
programm, kodukord ja üritused<br />
ning kavaga võiks eelnevalt<br />
tutvuda,” ütleb ta. Sageli<br />
juhtub, et laps teatab kasvatajatele,<br />
et tuli laagrisse puhkama<br />
ega taha osa võtta kõigist<br />
üritustest, näiteks matkast.<br />
“Aga laager ei ole päris vaba<br />
olemine, et teen, mida tahan,”<br />
märgib Kadri Kurve.<br />
“Kõigil lastel on mobiiltelefon<br />
ning väga levinud on see,<br />
et kõigepealt kiputakse kohe<br />
koju helistama, kuigi asja saaks<br />
kasvatajaga lahendada,” lisab ta<br />
ning soovitab vanematel lapse<br />
kõnesid rahulikult võtta.<br />
Lastelaagri kasvatajateks<br />
ei tohi olla suvalised inimesed.<br />
Kasvatajad peavad olema<br />
läbinud koolituse ning teinud<br />
eksami ehk peavad vastama<br />
haridus- ja teadusministeeriumi<br />
määruses kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.<br />
LL<br />
<strong>Linnaleht</strong> reede, 12. mai 2006 B4<br />
Enne reisile minekut oleks tark tegu varustada end rahvusvaheliselt<br />
aktsepteeritud krediitkaardiga juhuks, kui sularaha reisil ära varastatakse.<br />
Fotomontaaž<br />
Enne reisipaketi ostu<br />
uuri firma tausta<br />
n TARBIJAKAITSEAMET<br />
Reisi õnnestumiseks tuleks<br />
teha suur eeltöö: mõelda läbi<br />
ootused, otsida usaldusväärne<br />
reisiettevõte ning otsustada,<br />
kas soovitakse kõik väljasõiduga<br />
seonduv (näiteks transport,<br />
majutus ja kohapealsed<br />
ekskursioonid) tellida ühest<br />
reisiettevõttest või mitte. Enamasti<br />
usaldatakse reisi planeerimine<br />
reisifirmale ega tunta<br />
üksikasjade vastu küllaldaselt<br />
huvi. Esimene soovitus ongi,<br />
et kunagi ei tasu otsustada ühe<br />
firma kasuks enne, kui on end<br />
kurssi viidud teiste samaväärseid<br />
reise korraldavate ettevõtjate<br />
hinnakirja ja tingimustega.<br />
Reisi ja reisifirmat valides<br />
tasuks arvestada ka tuttavate<br />
kogemusi ning lugeda näiteks<br />
internetifoorumitest teiste reisihuviliste<br />
hinnanguid.<br />
Kindlasti tuleks enne reisile<br />
minekut välja selgitada võimalikud<br />
riskid, näiteks muudatused,<br />
hotelli mittevastavus ning<br />
sihtpunktiga seotud plussid ja<br />
miinused. Eduka reisi eelduseks<br />
on avatud suhted reisikorraldajaga.<br />
Sageli on puhkajad<br />
reisis pettunud ka lihtsalt<br />
seetõttu, et reisilt oodati palju<br />
enamat. Selle põhjustab aga<br />
just vähene reisieelne teave.<br />
Lubadused tuleb<br />
kirja panna<br />
Selleks et reisimüüja lubatud<br />
ekskursioonid ning majutustingimused<br />
ka täidetaks, tuleb<br />
kõik lubadused vormistada<br />
kirjalikult. Kirja tuleb panna<br />
näiteks reisi kirjeldus ja tingimused.<br />
Kindlasti peab esimese<br />
sissemakse sooritamisest<br />
reisi lõpuni säilitama kõik tšekid,<br />
piletid ning muud kulutusi<br />
tõendavad paberid.<br />
Reisikorraldaja peab pakettreisi<br />
eest tasujale andma kirjaliku<br />
dokumendi, kus on andmed<br />
nii reisikorraldaja (nimi,<br />
aadress, muud kontaktandmed<br />
ja äriregistri registrikood)<br />
kui ka pakettreisi kohta (hind,<br />
tasumise viis, reisi algus- ja<br />
lõppkuupäev, sihtkoht, reisiteekonna<br />
kirjeldus, kasutatavate<br />
sõiduvahendite liik, iseloomustus<br />
ja kategooria, majutuse<br />
liik, võimalik toitlustamiskava,<br />
võimalikud passi, viisa ja<br />
tervishoiunõuded).<br />
Kehva reisi<br />
kohta pretensioon<br />
Kindlasti tuleb enne reisi<br />
välja selgitada, mis juhtub siis,<br />
kui reisi ajal tekivad probleemid.<br />
Välja võiks uurida ka selle,<br />
kuidas muresid saab lahendada<br />
ning kelle poole tuleb reisil<br />
olijatel pöörduda.<br />
Kui reisihuviline ei jää reisi<br />
kvaliteediga rahule, võib koju<br />
naasnuna esitada reisi korraldanud<br />
firmale pretensiooni.<br />
Kirja tuleb panna see, millist<br />
teenust ja millisest firmast telliti,<br />
millised olid lepingutingimused<br />
ja kas neist peeti kinni<br />
ning millal ja mis puudusedprobleemid<br />
tekkisid. Samuti<br />
tuleks lisada omapoolne lahendus.<br />
Lahendusena võib nõuda<br />
näiteks raha tagasimaksmist<br />
nende teenuste eest, mida reisil<br />
ei pakutud, või muul viisil<br />
kahju hüvitamist.<br />
Kui reisikorraldaja ei lahenda<br />
tarbija pretensiooni, võib<br />
pöörduda tarbijakaitseametisse.<br />
Kui aga reisil on tekitatud<br />
tarbijale moraalset kahju, siis<br />
selle hüvitamiseks võib pöörduda<br />
kohtusse.<br />
Kristina Vaksmaa,<br />
tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike<br />
suhete osakonna juhataja
Linnalehe lisaleht<br />
12. mai 2006<br />
Liigne mööbliga ilutsemine pole aias hea<br />
n Aiamööbel peab vastama kasutajate<br />
vajadustele ning harmoneeruma maja<br />
stiiliga, aga ei tohiks olla nii silmatorkav,<br />
et varjutab kogu ülejäänud aia ilu.<br />
“Kui maja on korras ja stiilne ning ka<br />
aed on hooldatud ja esinduslik, siis plastmööbel<br />
sinna mitte kuidagi ei lähe,” nendib<br />
aiakujundaja Irma Tungal.<br />
Seetõttu võiks eelistada pigem puitu<br />
või puidu-metalli kombinatsiooni. Plastmasstoolid<br />
määrduvad kergesti, eriti valged,<br />
ning päris puhtaks saada on neid<br />
raske. “Määrdunud plasttoolil saab muidugi<br />
istuda, aga see pole enam esteetiline.<br />
Puitmööbliga seda probleemi pole, et<br />
kui ta on juba vana, siis ta ei kutsu enam<br />
istuma. Vastupidi – vana pink või laud<br />
saab just väärika, arhailise ilme,” räägib<br />
aiakujundaja. “Kui plastmööbel, siis võiks<br />
see olla kas tumeroheline või tumesinine<br />
või mingit muud tumedamat värvi, et see<br />
vähemalt nii väga välja ei paistaks,” soovitab<br />
ta. Muidugi on plastmööblil ka<br />
omad eelised – see on kergesti teisaldatav<br />
ja hinnalt odavam.<br />
<strong>Linnaleht</strong><br />
kodu/aed<br />
Kuidas kortermajade rõdud roheliseks muuta<br />
Kõrgete korrusmajade vahel<br />
kõndides on raske märkamata<br />
jätta, kui vähe kasutust<br />
leiavad rõdud. Enamasti<br />
kuhjatakse sinna üleliigset<br />
mööblit või remondijääke.<br />
Samas on praktilise pesukuivatamise<br />
kõrval võimalik<br />
rõdule või ridaelamu terrassile<br />
lihtsate vahenditega kujundada<br />
imearmas aianurk,<br />
kus raamatut lugeda ja kohvi<br />
juua.<br />
Korteris elamine ei tähenda<br />
aiandushuvilise inimese jaoks sugugi<br />
seda, et mängumaa ainult aknalaudadel<br />
leiduva ruumiga piirduma<br />
peaks. Tagasihoidliku suurusega<br />
aia loomiseks piisab ka pisikesest<br />
rõdust, kus on piisavalt valgust.<br />
Leidliku ruumikasutusega<br />
saab taimekasvatuseks mõeldud<br />
ala mitmekordistada.<br />
Kindlasti tuleb ära kasutada seinad.<br />
Üks võimalus on kinnitada<br />
seinale võre ja madalasse kasti kena<br />
ronitaim istutada. Rohelised<br />
väädid varjavad inetu pudenenud<br />
krohviga seina ideaalselt ja on kenaks<br />
raamiks aknale. Kui soovitakse<br />
luua privaatsemat ruumi, võib<br />
võre asetada hoopis rõdu servale,<br />
et roheline sein seespool olevat<br />
varjaks.<br />
Huvitava tulemuse saab siis, kui<br />
kinnitada seinale erinevale kõrgusele<br />
konksud, kuhu lillepotte riputada.<br />
Poelettidel leidub selleks<br />
spetsiaalseid anumaid. Kui konkse<br />
seina külge kruvida pole võimalik,<br />
siis võib lillepotid ka vastu seina<br />
toetuva võre külge kinnitada. Aednike<br />
kõnekäänd ütleb: „Ühe ampli<br />
ülesriputamine on hea, aga kolm<br />
on veel parem”. Lilleamplite valik<br />
paneb poodides pea ringi käima,<br />
tuleb vaid meelepärane välja valida.<br />
Selle asemel, et lakke hulganisti<br />
kinnitusi kruvida, võib amplite<br />
riputamiseks paigaldada hoopis<br />
ühe pikema traadi või varda.<br />
Taimede erinevatele tasapindadele<br />
paigutamine näitab rõdu tegelikust<br />
suuremana ja loob lopsaka<br />
mulje. Nii võib nurka ehitada<br />
väikese trepi, aga piisab ka sellest,<br />
kui esimeste taimede taga asuvad<br />
lilled telliskivi või tagurpidi pööratud<br />
lillepoti abil kõrgemale tõsta.<br />
Osavamad võivad valmis meisterdada<br />
lillesamba või püramiidi. Selleks<br />
tuleb võtta ringikujuliselt kinnitatud<br />
metallvõrk, katta see seest<br />
kilega ja täita mullaga. Taime istutamiseks<br />
tuleb vaid kilesse ava lõigata.<br />
Õitsevate taimede alt pole<br />
hiljem konstruktsiooni nähagi.<br />
Kasvata supirohelist<br />
Täiesti tasuta saab rõdu haljastada<br />
nii, kui tõsta õue olemasolevad<br />
toalilled. Värske õhk teeb neile ainult<br />
head! Siiski ei tohiks neid pikemaks<br />
vihmaperioodiks või jahedateks<br />
öödeks rõdule unustada.<br />
Korrastatud rõdul on mõnus lõõgastuda: kohvi juua ja ajalehte<br />
lugeda. Foto: Internet<br />
Samamoodi võib rõdule tõsta oma<br />
lemmiktugitooli ja väiksema kohvilaua<br />
või kapikese. Ilmastikukindlam<br />
on muidugi muretseda aiamööbel.<br />
Hoolt nõudvate sorditaimede<br />
rõdule kuhjamise asemel võib rõdu<br />
kujundamisele läheneda praktilisemast<br />
küljest. Näiteks näevad<br />
väga dekoratiivsed välja punaste<br />
Praktilisi nippe:<br />
või kollaste viljadega tomatitaimed.<br />
Väga mõnus on otse potist<br />
võtta värsket sibulat ja salatilehti.<br />
Miks mitte kasvatada oma tarbeks<br />
ka pisut kurki või hernest? Pisikese<br />
rõdu-aiamaa juures on garanteeritud,<br />
et taimi ei tule rikkuma<br />
teod ega tüütud putukad. Siiski tuleks<br />
arvestada, et ka selline aiamaa<br />
vajab kastmist. Triin Kalter<br />
1. Joonista plaan – selgita välja, kui palju saab kasutada põrandapinda,<br />
kas midagi saab riputada seintele? Püüa ette kujutada, kuidas näeb kujundus<br />
välja toast ja tänavalt vaadatuna. Eelistad rohelust või kirevaid<br />
lilli? Arvesta rõdu kandevõimega, eelista kergemaid materjale raskematele.<br />
2. Kasuta ruumi maksimaalselt, väiksel pinnal loeb iga sentimeeter.<br />
Taimede erinevatele tasapindadele paigutamine jätab rõdust suurema<br />
mulje.<br />
3. Arvesta taimede kasvutingimustega. Kas rõdu on varjuline või pideva<br />
päiksepaiste käes? Kas see on avatud vihmale ja tuulele?<br />
4. Enne taimede kokkuostmist mõtle välja aianurga stiil. Kõrvuti võib<br />
panna samatooniliste õitega lilli või just võimalikult kirevaid. Võib ka<br />
kasutada ainult ühe liigi erinevaid sorte. Kujundusest ühe osa moodustavad<br />
lillepotid: savist, puust või metallist. Rõdule võib tõsta ka lemmiktooli<br />
ja pisema kohvilaua või lustaka aiapäkapiku.<br />
5. Kujutle aianurka ette erinevatel aastaaegadel. Varasuviste lillede<br />
kõrval võiksid olla ka hilisemad, miks mitte pista potti ka mõni väiksem<br />
igihaljas puuke.<br />
6. Mõtle, millisel kellaaial aianurgas viibid. Kui käid päeval tööl, siis õhtuseks<br />
rõdulistumiseks võib paigaldada valgustuse.<br />
7. Silmade kõrval ära unusta ka teisi meeleelundeid. Lõõgastav on kuulata<br />
kõrgemate taimede sahisemist tuules ja nuusutada lemmiklille<br />
lõhna.<br />
8. Mõtle kastmisele. Kui lillekast paikneb rõdu serval, siis piisab talle<br />
vihmast. Seinapoolseteni aga vihm ei ulatu.<br />
9. Ära unusta, et taimede kõrval vajavad ruumi ka tööriistad. Kuskile<br />
peab mahutama mullakoti, väetise ja kastekannu.
KODU/AED<br />
<strong>Linnaleht</strong> reede, 12. mai 2006 A 12<br />
Hekk pakub silmailu ja varjab möödujate pilke<br />
Hoolitsetud hekk on silmailuks<br />
nii koduaias, suvilas kui<br />
ka lähedase hauaplatsi ääres.<br />
Sellest, mida istiku valikul<br />
silmas pidada ja kuidas<br />
tagada selle kasvama minek,<br />
rääkis <strong>Tartu</strong> Linnalehele <strong>Tartu</strong><br />
Puukooli direktor Alvar<br />
Peterson.<br />
Paljasjuurset lehtpuuhekki ongi<br />
Petersoni sõnul praegu viimane<br />
aeg istutada, sest taim peaks mulda<br />
saama enne aktiivse kasvuperioodi<br />
algust – enne kui lehed küljes.<br />
Okaspuuhekiga on pisut rohkem<br />
aega, kuid sellegagi peaks<br />
ühele poole saama enne jaanipäeva.<br />
Konteinerites müüdavad istikud<br />
nii tundlikud pole ja neid võib<br />
ka hiljem istutada.<br />
Hekk õunapuust<br />
Sobiva liigi valimisel peab arvestama<br />
nii soovitud tulemuse kui<br />
ka reaalsete võimaluste ja oskustega.<br />
Kõigepealt peab endale selgeks<br />
tegema, kas piisab põlvepikkusest<br />
hekist või peaks see olema niivõrd<br />
kõrge, et aeda ka möödakäijate<br />
pilkude eest varjata. Mõni sort võib<br />
koguni mitmekümne meetri kõrguseks<br />
sirguda. „Tegelikult liigid<br />
oskajale aednikule piire ei sea: heki<br />
võib teha nii õuna- kui ploomipuudest<br />
või hoopis harilikust männist,”<br />
rääkis Peterson. Soovitud tulemuse<br />
saamiseks tuleb kannatlik<br />
olla ja vaeva näha. „Kui inimesed<br />
tulevad küsima vähenõudlikku ja<br />
vastupidavat hekitaime, mis imekiiresti<br />
2-meetriseks kasvaks, oleks<br />
neil kindlam plank paigaldada ja<br />
see roheliseks värvida,” sõnas puukooli<br />
direktor naljaga pooleks.<br />
<strong>Tartu</strong> Puukooli direktori Alvar Petersoni selja taga kõrgub hariliku elupuu hekk, esiplaanil on harilik sirel ja mõned raagus tömbilehise<br />
viirpuu oksad. Foto: Triin Kalter<br />
Järgmisena peaks üle vaatama<br />
koha, kuhu hekki istutada plaanitakse.<br />
Eestile iseloomulikku savist<br />
pinnast vastupidavamad liigid ei<br />
pelga. Kindlasti ei tohiks maapind<br />
liiga niiske olla, võimalusel tuleks<br />
tagada liigvee äravool. Teine variant<br />
on istutada hekk mullast kuhjatud<br />
valli peale. Ka ei saa hekki istutada<br />
otse liivaluitele, enne peaks<br />
kaevama kraavi ja täitma selle toitainerikkama<br />
mullaga.<br />
Millist liiki aga valida? Alvar Petersoni<br />
arvates võiks inimestel lisaks<br />
oma ihujuuksurile või hambaarstile<br />
olla ka ihuaednik, kelle<br />
käest usaldusväärset nõu küsida.<br />
Ka erialaste raamatute lugemine ei<br />
jookse mööda külgi alla. „Äri on<br />
karm ja ostjale räägitakse mida tahes,”<br />
soovitas puukooli direktor<br />
müüjate juttu väga kriitiliselt suhtuda.<br />
Paljud istikuid tuuakse sisse<br />
Hollandist ja Poolast, kus on teised<br />
kliimatingimused. Sealsed taimed<br />
ei pruugi Eestimaa ilmastikuga kohaneda.<br />
See aga ei tähenda, et eksootilisemate<br />
liikidega katsetada<br />
ei või. On ju teada, et Tallinnas<br />
kasvab väga edukalt hõlmikpuu ja<br />
Lõuna-Eestist võib leida 14 meetri<br />
kõrguseks sirgunud magnoolia.<br />
Hea õnne korral ja tubli tööga võib<br />
heki teha ka aprikoosipuust.<br />
Kui aga hekiga tegelemiseks aega<br />
ja teadmisi napib, võiks vastupidavamaid<br />
liike käia vaatamas näiteks<br />
vanades mõisaaedades või talukohtades.<br />
Teinekord on majast<br />
vaevu vundament alles, aga sirelivõi<br />
kibuvitsahekk õitseb täies hiilguses.<br />
Vanaema aiast on tuttavad<br />
magesõstar, harilik ebajasmiin ja<br />
läätspuu. Ära ei tasu põlata ka paljukasutatud<br />
viirpuud ja läikivat<br />
tuhkpuud. Vähem on levinud<br />
kontpuu, põõsasmaran ja jaapani<br />
enelas oma sordirohkuses. Okaspuudest<br />
on vähenõudlikumad paljude<br />
sortidega elupuu ja kuusk.<br />
Ostma minnes on elementaarne<br />
kontrollida, kas taim on ikka elujõuline.<br />
Kui on silmaga näha, et<br />
juur on kuivanud ja küljesolevad<br />
lehed närtsinud, siis tuleks istik<br />
sinnapaika jätta. Et näha, kas oks<br />
pole kuivanud, võib raagus taime<br />
koort mündiga veidi kratsida, koore<br />
all peaks olema roheline kiht.<br />
Võiks arvestada, et keskmiselt istutatakse<br />
kolm taime meetrile.<br />
Kasta korralikult<br />
Istutama asudes tuleks jälgida,<br />
et taime juurte pikkus oleks põõsa<br />
kõrgusega vastavuses. Mullapalliga<br />
maha pandavate istikute puhul<br />
tuleks veenduda, et juured ikka allapoole<br />
kasvama hakkaksid. Selleks<br />
võib altpoolt mulda veidi maha<br />
raputada või lausa noaga jupi<br />
maha lõigata. Kuna maapind vajub,<br />
võiks istiku tüve mõni sentimeeter<br />
sügavamale panna. Et taim<br />
kasvama läheks, tuleb muld istiku<br />
ümber kõvasti kinni tallata ja korralikult<br />
kasta. Ka põua ajal ei tohiks<br />
heki kastmist väheoluliseks<br />
pidada.<br />
Suurim viga on lasta hekil soovitud<br />
kõrguseni kasvada ja alles siis<br />
piirama hakata, sest nii on roheline<br />
ainult ülemine pool ja heki alumisse<br />
ossa jäävad inetud rootsud.<br />
Esimese pügamise võiks ette võtta<br />
kohe pärast istutamist. Keskmine<br />
istik on pool meetrit pikk ja sellest<br />
võib julgelt poole maha lõigata.<br />
„See näeb alguses jube välja, aga<br />
hekk saab tihedam,” selgitas Peterson.<br />
Harjumuspärase kandilise kuju<br />
asemel võiks heki lõigata hoopis<br />
koonusekujuliseks, et alumiseks<br />
oksad rohkem päikest näeksid.<br />
Kolm-neli pügamiskorda ühel kasvuperioodil<br />
on heki normis hoidmiseks<br />
täiesti piisav.<br />
Triin Kalter
A 13 reede, 12. mai 2006 <strong>Linnaleht</strong><br />
KODU/KINNISVARA<br />
Müüa 1-toal korter. Annelinn,<br />
Kaunase pst, 34 m 2 , 5/3, WC<br />
ja vannituba eraldi, vajab sanremonti.<br />
Hind: 569 000 kr.<br />
744 1684, 512 7392<br />
aivo@haaberstimaja.ee<br />
Müüa maja. Jõgevamaa, Tabivere<br />
vald, Tabivere, kogup. 68 m 2 ,<br />
krunt 7800 m 2 , palkmaja, uus katus,<br />
aknad vahetatud, saun. Hind:<br />
445 000 kr. 744 1684, 512 7392<br />
aivo@haaberstimaja.ee<br />
Müüa maja. <strong>Tartu</strong>, Tammelinn,<br />
kogupind 253 m 2 , krunt 563 m 2 ,<br />
2 korrust, 5 tuba, rõdu,<br />
keskküte, kamin, mööbel.<br />
Hind: 2 700 000 kr. 744 1684,<br />
554 4005 mati@haaberstimaja.ee<br />
Müüa 3-toal korter. <strong>Tartu</strong>,<br />
Tähtvere, Tammsaare tn,<br />
65 m 2 , 5/2, parkett, pakettaknad,<br />
rõdu. Hind: 975 000<br />
kr. 744 1684, 554 4005<br />
mati@haaberstimaja.ee<br />
Müüa 3-toal korter. Võrumaa,<br />
Võru, Kerutzwaldi tn,<br />
54 m 2 , 2/2, vajab san-remonti,<br />
ahjuküte, järv 150 m.<br />
Hind: 190 000 kr. 503 5599<br />
kylli@haaberstimaja.ee<br />
Müüa maja. <strong>Tartu</strong>maa, Ülenurme<br />
vald, Tõrvandi, kogup. 295<br />
m 2 , krunt 1836 m 2 , e/a 2005,<br />
saun. Hind: 2 300 000 kr.<br />
744 1684, 512 7392<br />
aivo@haaberstimaja.ee<br />
Müüa 3-toal korter. <strong>Tartu</strong>,<br />
Ropka, Jalaka tn, 58 m 2 , 5/3,<br />
san-remont tehtud, parkett,<br />
pakettaknad. Hind: 945 000 kr.<br />
744 1684, 512 7392<br />
aivo@haaberstimaja.ee<br />
Müüa 2-toal korter. <strong>Tartu</strong>, Vasara<br />
tn, 46 m 2 , 5/4, renoveeritud,<br />
avatud köök, toad eraldi, mbl võimalus,<br />
WC ja vannituba eraldi.<br />
Hind: 795 000 kr. 744 1684,<br />
554 4005 mati@haaberstimaja.ee<br />
Müüa 4-toal korter. <strong>Tartu</strong>maa,<br />
Haaslava vald, Roiu,<br />
82 m 2 , san-remont tehtud,<br />
rõdu, toad eraldi, parkett.<br />
Hind: 799 000 kr. 503 5599<br />
kylli@haaberstimaja.ee<br />
Müüa korter. <strong>Tartu</strong>, Eha tn,<br />
23 m 2 , 2/1, ahjuküte, puumaja,<br />
parkimis võimalus<br />
hoovis. Hind: 399 000 kr.<br />
744 1684, 503 5599<br />
kylli@haaberstimaja.ee<br />
Müüa 1-toal korter Purde tn, III korrusel,<br />
29 m 2 . Korter on kap-remonditud,<br />
uued aknad ja uksed, laminaatparkett,<br />
koos köögimööbliga. Hind 650 000 kr.<br />
Tel 506 6173 Mart Metsnõmm<br />
Müüa heas korras ja hooldatud aiaga<br />
elamu Ülenurme tn. Elamu kogupind 211<br />
m 2 , 2 kööki, 4 tuba, saun, garaaþ, täiskelder.<br />
Kinnistu 761 m 2 . Hind 2 600 000 kr.<br />
Tel 502 9505 Erki Räni<br />
Müüa 3-toal eriprojektiga korter Aardla<br />
tn lõpus, III k, 66 m 2 . Rõdu, keskmises<br />
heakorras, majal avar kõrghaljastatud<br />
krunt. Hind 1 200 000 kr.<br />
Tel 502 9505 Erki Räni<br />
Müüa 2-toal korter Peetri tn,<br />
II k, 48 m 2 . Telliskivimaja, väga soe ja<br />
hubane korter. Remonditud,<br />
2 uut akent, uued siseuksed,<br />
torustik, el-süsteem ja san-tehnika.<br />
Hind 875 500 kr.<br />
Tel 506 6173 Mart Metsnõmm<br />
Müüa 2-toal korter Lääne tn,<br />
I/V korrusel, 45 m 2 . Korter vajab<br />
san-remonti. Majal uus katus,<br />
vee- ja kanal-torustik vahetatud,<br />
trepikojal metalluksed.<br />
Hind 640 000 kr.<br />
Tel 508 6185 Peeter Lääne<br />
Müüa kena majake Jõgevamaal Saare<br />
vallas. Korralik palkmaja üldpinnaga<br />
70 m 2 , 3 tuba. Kinnistu 1438 m 2 .<br />
Hind 165 000 Tel 502 9505 Erki Räni<br />
Müüa kasemetsaga kinnistu Lemmatsi<br />
külas, piirneb ojaga. Kõrge ja<br />
kuiv koht, üks nurk külgneb kruusateega,<br />
sobib elamukrundiks.<br />
Suurus 1,73 ha. Hind 950 000 kr.<br />
Tel 506 6173 Mart Metsnõmm<br />
Müüa 1-toal korter Kesk tn, II k, 22 m 2 . Remonditud,<br />
oma duðiruum, korralik pliit-ahi,<br />
sisse jääb pesumasin. Kohe vaba! Hind<br />
480 000 kr. Tel 508 6185 Peeter Lääne<br />
Müüa maja Ülenurme alevikus kogupinnaga<br />
270 m 2 , 4 tuba, 2 garaaþi,<br />
saun. Ahi-/tahkeküte, tööstusvool,<br />
pakettaknad. Kinnistu 1000 m 2 .<br />
Hind 2 500 000 kr.<br />
Tel 502 9505 Erki Räni<br />
KINNISVARA HINDAMINE<br />
ERAVARA hindamisakte<br />
aktsepteerivad kõik pangad<br />
ja krediidiasutused.<br />
Hindaja: Heilin Reimand,<br />
tel 5113 931, 7427 730,<br />
heilin@eravara.ee
KODU/KINNISVARA<br />
<strong>Linnaleht</strong> reede, 12. mai 2006 A 14<br />
2-toal mug korter Põhja pst<br />
(üp 47 m 2 , toad eraldi,<br />
san-remonti vajav).<br />
Hind 720 000 kr.<br />
Tel 529 1441 Raissa Romanovitð<br />
2-toal mug korter Anne tn (üp<br />
43 m 2 , III k, gaasipliit, toad eraldi,<br />
rõdu, san-remonti vajav).<br />
Hind 800 000 kr.<br />
Tel 529 1441 Raissa Romanovitð<br />
3-toal mug heas korras korter<br />
Mõisavahe tn (üp 65 m 2 ,<br />
V k, toad eraldi, rõdu).<br />
Hind 950 000 kr. Kiire!<br />
Tel 508 1039 Eve Avi<br />
Eramu Kriimanis <strong>Tartu</strong>maal<br />
(üp 130 m 2 , 6 tuba, ahiküte, kinnistu<br />
1027 m 2 , <strong>Tartu</strong>st 20 km).<br />
Hind 1 330 000 kr.<br />
Tel 528 6175 Christel Blaubrük<br />
Renoveerimisjärgus maja<br />
Laeva vallas Väänikvere külas<br />
(kinnistu 1,6 ha, puurkaev).<br />
Hind 650 000 kr.<br />
Tel 529 1441 Raissa Romanovitð<br />
1-toal ahik korter Kuu tn<br />
(üp 33 m 2 , II k,<br />
pesemisvõimalus olemas).<br />
Hind 575 000 kr.<br />
Tel 508 1039 Eve Avi<br />
1-toal remonditud korter<br />
Karlovas Kesk tn (üp 33,6 m 2 ,<br />
II k, duðinurk, elektripliit).<br />
Hind 540 000 kr.<br />
Tel 506 4094 Nelli Popova<br />
2-toal mug korter Kalda tee<br />
18 (üp 46,1 m 2 , toad eraldi,<br />
gaasipliit, san-remonti vajav).<br />
Hind 750 000 kr.<br />
Tel 528 6175 Christel Blaubrük<br />
3-toal mug korter Nõva tn<br />
(üp 64,5 m 2 , V k, toad eraldi,<br />
köögimööbel).<br />
Hind 1 035 000 kr.<br />
Tel 508 1039 Eve Avi<br />
3-toal mug korter Ropka tn<br />
(üp 66 m 2 , rõdu, V k,<br />
toad eraldi, heas korras).<br />
Hind 1 150 000 kr.<br />
Tel 528 6175 Christel Blaubrük<br />
Eramu Tammelinnas (üp<br />
152,9 m 2 , 5 tuba, kinnistu<br />
877 m 2 , renoveeritud).<br />
Hind 3 600 000 kr.<br />
Tel 508 1039 Eve Avi<br />
Maja Puurmani alevikus<br />
Pikknurme jõe kaldal (kinnistu<br />
1 ha, saun, garaaþ, 5 tuba).<br />
Hind 325 000 kr.<br />
Tel 529 1441 Raissa Romanovitð<br />
4-toal mug korter Tõrvandis,<br />
I korrus, köögimööbel, kaasaegselt<br />
renoveeritud, 72,3 m 2 ,<br />
madalad kommunaalmaksud,<br />
puitpakettaknad, laudpõrand.<br />
Tel 5554 4586<br />
Maja Kõrvekülas, üp 80<br />
m 2 , 3 tuba, pakettaknad,<br />
ahjuküte, kinnistu suurus<br />
4065 m 2 , ühendus <strong>Tartu</strong><br />
linnaga väga hea.<br />
Tel 508 3406 Anne Heinlo<br />
2-toal korter <strong>Tartu</strong>s<br />
Ilmatsalu tn, 40,5 m 2 ,<br />
uus el-süsteem,<br />
kaabel-TV, II korrus.<br />
Tel 5554 4586<br />
Aleksander Sipria<br />
4-toal mug korter<br />
<strong>Tartu</strong>s Kaunase pst,<br />
üp 77,7 m 2 , 2 rõdu,<br />
heas korras, I korrus.<br />
Tel 50 83 406<br />
www.arcovara.ee<br />
Privaatne maakodu Põlvamaal,<br />
26 km <strong>Tartu</strong>st,<br />
heas korras, saun (uusehitis),<br />
850 000 kr.<br />
Tel 508 3406 Anne Heinlo<br />
1-toal mug korter Jaama<br />
tn, V korrus, 30,3<br />
m 2 , rõdu, aknad vahetatud.<br />
Tel 513 3297<br />
Kai Muiste<br />
Ridaelamuboks<br />
Uus-Ihastes, üp 250 m 2 ,<br />
3-korruseline, 4 tuba.<br />
Tel 513 3297<br />
Kai Muiste<br />
3-toal mug korter uues<br />
korterelamus Ülenurme<br />
alevikus, gaasiküte,<br />
I korrus, 66, 5 m 2 .<br />
Tel 513 3297 Kai Muiste<br />
Müüa 1-toal korter: <strong>Tartu</strong>maa,<br />
Tõrvandi, Ringtee tn,<br />
28 m 2 , 1/4, WC ja vannituba<br />
eraldi, lükandustega seinakapp,<br />
heas korras.<br />
Hind: 575 000 kr,<br />
tel 501 2630 joel@markee.ee<br />
Müüa 2-toal korter: <strong>Tartu</strong>,<br />
Turu tn, 41 m 2 , 1/5, WC ja vannituba<br />
koos, pakettaknad, üks<br />
tuba läbikäidav, Zeppelini<br />
vastas. Hind: 820 000 kr,<br />
tel 501 2630 joel@markee.ee<br />
Müüa 2-toal korter: <strong>Tartu</strong>,<br />
Tammsaare tn, 49 m 2 , 4/5,<br />
renoveerimisjärgus, pakettaknad,<br />
uus el-juhtmestik, boiler,<br />
pesumasin, el-pliit,<br />
rõdu. Hind: 795 000 kr,<br />
tel 501 2630 joel@markee.ee<br />
Müüa 3-toal korter: <strong>Tartu</strong>,<br />
Tammsaare tn, 64,9 m 2 , 5/5,<br />
parkett, rõdu läbi kahe toa,<br />
WC ja duðinurk eraldi, boiler,<br />
üks tuba läbikäidav, heas<br />
korras. Hind: 990 000 kr,<br />
tel 501 2630 joel@markee.ee<br />
Müüa 3-toal korter: <strong>Tartu</strong>, Jalaka<br />
tn, 60 m 2 , 5/5, pakettaknad,<br />
uus katus, toad eraldi,<br />
uus san-tehnika, rõdu, heas<br />
korras. Hind: 970 000 kr.<br />
tel 501 2630 joel@markee.ee<br />
Müüa maja: Elva, Käo tee,<br />
ehit. 2005. a. krunt 2000 m 2 ,<br />
2 korrust, II korrus välja ehitamata,<br />
elamispind 78 m 2 ,<br />
puitpakettaknad, köögimööbel,<br />
Waterfordi kaminaga<br />
keskküte. Hind: 1 420 000 kr,<br />
tel 501 2630 joel@markee.ee<br />
Müüa majakarp: Elva, Ploomi<br />
tn, krunt 1700 m 2 , ü-p 200<br />
m 2 , 5 tuba, maaküte, puitkarkassmaja,<br />
silikaltsiitvooder,<br />
liitumised (el, vesi ja kan) olemas.<br />
Hind: 2 030 000 kr,<br />
tel 501 2630 joel@markee.ee<br />
Müüa maja: Elva, Tööstuse<br />
tn, krunt 674 m 2 , ü-p 150 m 2 ,<br />
2 korrust, puitkarkass-kivimaja,<br />
ahjuküte, renoveeritud<br />
köögimööbel, fassaadimaterjal<br />
kaasa. Hind: 1 590 000 kr,<br />
tel 501 2630 joel@markee.ee<br />
Müüa 1-toaline korter <strong>Tartu</strong>s<br />
Annelinnas Jaama 183, 33<br />
m 2 , 3/9, rõdu, WC ja vannituba<br />
eraldi. Info tel 510 3816,<br />
tiiu@markee.ee<br />
Hind 665 000.-<br />
Müüa 2-toaline korter <strong>Tartu</strong>s<br />
Mõisavahe 19, 46 m 2 , 5/5, vajab<br />
san-remonti, parkett, uus<br />
turvauks, pakettaknad.<br />
Info tel. 510 3816, tiiu@markee.ee<br />
Hind 735 000.-<br />
Müüa 2-toaline korter <strong>Tartu</strong>s<br />
Kaunase pst. 37, 46 m 2 , 3/5,<br />
vajab san-remonti.<br />
Info tel. 510 3816,<br />
tiiu@markee.ee Hind 775 000.-<br />
Müüa 2-toaline eksklusiivkorter<br />
<strong>Tartu</strong>s Jakobi tn, 62 m 2 ,<br />
eraldi sissekäiguga ja oma<br />
parkimiskohaga hoovis.<br />
Info tel. 510 3816,<br />
tiiu@markee.ee Hind 1 650 000.-<br />
Müüa 3-toaline korter <strong>Tartu</strong>s<br />
Aardla 130, 70 m 2 , 3/5,renoveeritud,<br />
WC ja vanniuba<br />
koos ning sisse jääb vannitoa<br />
mööbel, rõdu. Info 5103816,<br />
tiiu@markee.ee<br />
Hind 1 195 000.-<br />
Müüa 3-toaline korter <strong>Tartu</strong>maal<br />
Ilmatsalus Aasa tn. 50,<br />
m 2 , 3/5. Korter avatud köögiga<br />
ja renoveeritud. Info<br />
tel. 510 3816, tiiu@markee.ee<br />
Hind 765 000.-<br />
Müüa 3-toaline korter <strong>Tartu</strong>s<br />
Aiandi teel, 5/5, heas korras,<br />
rõdu, sisse jääb köögimööbel.<br />
Info tel. 510 3816,<br />
tiiu@markee.ee Hind 1100 000.-<br />
Müüa 4-toaline korter. <strong>Tartu</strong>s<br />
Jaama 179, 78 m 2 , 1/9,WC<br />
ja vannituba eraldi, kaks rõdu,<br />
vajab san-remonti.<br />
Info tel. 510 3816,<br />
tiiu@markee.ee Hind 1065 000.-<br />
Müüa majaosa <strong>Tartu</strong>s Riia tn.<br />
126. Müügis maja alumine<br />
korrus, 63 m 2 , krunt 1360 m 2 ,<br />
renoveeritud, oma sissekäik,<br />
garaaþ, suur kelder, saun.<br />
Info tel 510 3816,<br />
tiiu@markee.ee<br />
Hind 1 535 000.-<br />
Müüa maamaja või vahetada<br />
<strong>Tartu</strong>s 3-toalise korteri vastu.<br />
Korralik silikaatmaja kolme<br />
toa ja suure köögiga, võimalus<br />
ehitada ärklikorrusele<br />
toad, kanalisatsioon on olemas.<br />
Saun, tiik, noorvilja- ja<br />
marjapuuaed, kinnistu 1,1 ha.<br />
Info tel. 5198 8013,<br />
maire@markee.ee<br />
Müüa kahest ühetoalisest<br />
korterist kokku ehitatud kahetoaline<br />
ahiküttega renoveeritud<br />
korter, kahel korrusel,<br />
eraldi sissekäiguga, üldpind<br />
70 m 2 , elamispind 58 m 2 .<br />
Oma maalapp, kesklinna<br />
15 min. tee.<br />
Info tel. 5198 8013,<br />
maire@markee.ee<br />
Müüa Saadjärvest 1 km kaugusel<br />
korralik maja või vahetada<br />
<strong>Tartu</strong>s 2- või 3-toalise<br />
korteri vastu - komp., krunt<br />
üle 3000 m 2 , kõrghaljastus,<br />
suured avarad toad, keskusesse<br />
umbes 800 m,<br />
Info tel. 5198 8013,<br />
maire@markee.ee<br />
Müüa Saadjärvest 1 km kaugusel,<br />
krunt 2854 m 2 , krundil<br />
olemas kommunikatsioonid.<br />
Info tel. 5198 8013,<br />
maire@markee.ee
A 15 reede, 12. mai 2006 <strong>Linnaleht</strong><br />
KODU/KINNISVARA<br />
Anne 61. Keskk, 3/9, 33,7 m 2 . Korter<br />
vajab san-remonti, toad eraldi, papppõrandad,<br />
koridoris ja köögis linoleum.<br />
Tugev ühistu! Hind 750 000.-<br />
Tingi! Tühi! Tel 740 4191, 527 4186<br />
Jelena Smertina<br />
korterisse, soovi korral ka elutoa<br />
mööbel ning pehme mööbel. Parkimine<br />
maja ees, olemas keldriboks.<br />
Hind 950 000.- Tel 740 4191,<br />
5333 9859 Hele-Mai Hindrikson<br />
Uus tn 1. Keskk, 5/2, 33,4 m 2 . Üldseisukord<br />
on remonti vajav. Korter<br />
paikneb maja keskel. Korteri eeliseks<br />
on väga hea asukoht - kesklinna läheduses!<br />
Majas korralik ühistu, parkimine<br />
maja ees. Hind 600 000.-<br />
Tel 740 4191, 5342 8446<br />
Marge Saaremets<br />
Rahu tn 15. Keskk, korter asub I<br />
korrusel (soklikorrusel), 33,7 m 2 .<br />
Korteri juurde kuulub panipaik. Pakettaknad,<br />
WC ja duðiruum koos,<br />
soe vesi boileriga. Seinad värvitud,<br />
põrandal linoleum. Väga soe korter.<br />
Hind 525 000.- Tel 740 4191,<br />
5342 8446 Marge Saaremets<br />
Linda tn. Ahik, 2/2, 24,7 m 2 . Korter<br />
asub puumajas. San-remonti vajav.<br />
WC koridoris. Majas ühistu,<br />
suur hoov, kuur, kelder.<br />
Hind 465 000.- Tel 740 4191,<br />
5342 8446 Marge Saaremets<br />
Kalda tee 38. Keskk, 5/5, 34 m 2 .<br />
Hind 675 000.- Tel 740 4191,<br />
5333 9859 Hele-Mai Hindrikson<br />
Võru tn. 70. Ahik, 2/2, 43,7 m 2 .<br />
Korteri vajab remonti, tühi, võimalik<br />
osta ka kõrvalkorter, suur hoov,<br />
aed, kesklinna lähedal! Hind<br />
720 000.- Tingi! Tel 740 4191,<br />
527 4186 Jelena Smertina<br />
Narva mnt. Keskk, 1/2, 73,7 m 2 . Korteris<br />
tehtud kap-remont, uued aknad,<br />
tubades laminaatparkett, toad<br />
eraldi, täispuidust köögimööbel, WC<br />
ja vannituba koos (mullivann, mööbel).<br />
Hind 1 550 000.- Tel 740 4191,<br />
527 4186 Jelena Smertina<br />
Võru tn. 70. Ahik, 1/2, 43,7 m 2 .<br />
Kesklinna lähedal maitsekalt sisustatud<br />
ja renoveeritud korter!<br />
Mööbel, integreeritud tehnika,<br />
stiilne kamin. Suur hoov, aed. Hind<br />
1 050 000.- Tel 740 4191, 527 4186<br />
Jelena Smertina<br />
<strong>Tartu</strong> kesklinnas. Keskk, 4/4, 50<br />
m 2 . Renoveeritud, avatud köök,<br />
pakettaknad, puidust uksed, laminaatparkett.<br />
Akendest avaneb ilus<br />
vaade linnale. Parkimine hoovis,<br />
ning õuepeal lastele mänguplats.<br />
Hind 1 240 000.- Tel 740 4191,<br />
5333 9859 Hele-Mai Hindrikson<br />
Nõva tn. 4. Keskk, 5/3, 65,7 m 2 . Väga<br />
hea asukohaga korter, kesklinna<br />
lähedal. Korter vajab san-remonti,<br />
tingi! Hind 1 200 000.- Tel 740 4191,<br />
527 4186 Jelena Smertina<br />
Kaks 3-toal kamina ja elektriküttega<br />
korterit Ilmatsalus, Järve teel.<br />
2/1, 52 m 2 . Renoveeritud, uued uksed,<br />
aknad, san-tehnika. Korteritel<br />
on avatud köök, duðiruum, saun,<br />
põrandal laminaatparkett, seintel<br />
seineks. Maja asub ilusas pargis,<br />
vaikne piirkond, järveni 100 m.<br />
<strong>Tartu</strong>sse 7km. Hind 975 000.- ja<br />
925 000.- Tel 740 4191, 5333 9859<br />
Hele-Mai Hindrikson<br />
Ropka tn. Keskk, 5/2, 75,9 m 2 . Korter<br />
on väga heas seisukorras, läbi maja,<br />
kahe rõduga. Vahetatud on kõik aknad,<br />
siseuksed, kahekordne välisuks.<br />
Korteri hind sisaldab köögimööblit.<br />
Majas tegutseb korralik ühistu. Parkimine<br />
hea. Vabaneb augusti alguses!<br />
Hind 1 470 000.- Tel 740 4191,<br />
5342 8446 Marge Saaremets<br />
Kaunase pst 82. Keskk, 9/4, 77,7 m 2 .<br />
Korter normaalses seisukorras. Avatud<br />
planeeringuga esik ja elutuba,<br />
köök, 3 tuba, WC, vannituba ja 2 rõdu.<br />
Üks tuba on läbikäidav. Korter<br />
paikneb läbi maja. San-tehnika on<br />
osaliselt vahetatud. Vahetatud on siseuksed<br />
ja elektrijuhtmestik. Hind<br />
1 100 000.- Tel 740 4191, 5342 8446<br />
Marge Saaremets<br />
Annelinnas. El-küttega, 3/5, 73 m 2 , renoveeritud.<br />
Hind 1 095 000.-Tel 740 4191,<br />
5333 9859 Hele-Mai Hindrikson<br />
Aasa elamurajoonis Kellukese 3. Kinnistu<br />
938 m 2 , elamispind 95 m 2 , üldpind<br />
164,5 m 2 . Praegu käsil sarikate<br />
paigaldus. Majas neli tuba, köök-söögituba,<br />
saun ja suur sauna eesruum.<br />
Elutuppa planeeritud kamin. Lisaks<br />
veel abiruum ja eraldiseisev kütteruum.<br />
Olemas ka auto varjualune.<br />
Hinna sees vee-, kanalisatsiooni- ja<br />
gaasiliitumised. Maja küttesüsteem<br />
lahendatud vesipõrandaküttega, kütab<br />
gaasikatel. Maja valmimisaeg: kevad<br />
2006. a. Haljastus ja piirdeaed ei<br />
sisaldu hinnas. Hind 2 150 000.- Tel<br />
740 4191, 5342 8446 Marge Saaremets<br />
Tabiveres Kalda tn. Renoveeritud<br />
2-kordne puitmaja. Uus laudvooder,<br />
plekk-katus, plastpakettaknad.<br />
Kaasaegne siseviimistlus. Kinnistu<br />
3165 m 2 . Maja üp ca 200 m 2 . Soe<br />
vesi boileriga. Majas ahiküte. Eraldi<br />
hoonena saun–garaaþ ja kuur.<br />
Sobib ka kahele perele!<br />
Hind 1 960 000.- Tel 740 4191,<br />
5342 8446 Marge Saaremets<br />
Majaosa Veeriku linnaosas Varju<br />
tn. Krunt 355 m 2 , 2/2, 33 m 2 . Sanremont<br />
tehtud, kaminaküte.<br />
Hind 830 000.-<br />
Tel 740 4191, 5333 9859<br />
Hele-Mai Hindrikson<br />
<strong>Tartu</strong>maa, Rõhu ridaelamuboks. 91,4<br />
m 2 , 5 tuba, köök, I korrusel 2 tuba, veranda,<br />
WC. II korrusel 3 tuba, rõdu,<br />
WC ja duðiruum. Keldris katlaruum,<br />
saun. Hind 1 100 000.- Tel 740 4191,<br />
527 4186 Jelena Smertina<br />
Külitsel palkmaja. Kinnistu 1200<br />
m 2 . Maja üldpind 120 m 2 . Elamu on<br />
pooleliolev, majakarp püsti pandud,<br />
ning paigaldatud plekk-katus.<br />
Plaani järgi esimesel korrusel esik,<br />
köök, elutuba ning maja teisel korrusel<br />
kaks tuba. Elektriliitumine<br />
tehtud, oma settekaev, vesi oma<br />
kaevust. <strong>Tartu</strong> linna piirist 8,5 km.<br />
Hind 850 000.- Tel 740 4191,<br />
527 4186 Jelena Smertina<br />
Mõisavahe tn. 14. Keskk, 5/5, 49,7<br />
m 2 . Korter renoveeritud, tubades<br />
laminaatparkett, uued aknad. Korteri<br />
seinte viimistluseks kasutatud<br />
tapeeti, seineksit ning seinapaneele.<br />
WC ja vannituba eraldi, uus<br />
san-tehnika, vahetatud torustik.<br />
Köögis uus mööbel, mis jääb korterisse.<br />
Saab kiiresti tühjaks!<br />
Hind 905 000.- Tel 740 4191,<br />
527 4186 Jelena Smertina<br />
Anne 92. Keskk, 3/9, 48,7 m 2 . Korteris<br />
tehtud kap-remont, uued aknad,<br />
tubades kilpparkett, uus köögimööbel,<br />
kinnine rõdu. Tingi!<br />
Hind 850 000.- Tel 740 4191,<br />
527 4186 Jelena Smertina<br />
Väike-Kaar 43. Keskk, 4/5, 33,7<br />
m 2 . Korter vajab san-remonti, toad<br />
eraldi, papp-põrandad, koridoris ja<br />
köögis linoleum. Korterisse võimalik<br />
ehitada duðinurk. Hind<br />
450 000.- Tel 740 4191, 527 4186<br />
Jelena Smertina<br />
Vasara tn. Keskk, 3/5, 32 m 2 . Hind<br />
555 000.- NB! Kiire. Tel 740 4191,<br />
5333 9859 Hele-Mai Hindrikson<br />
Ropka tn. Keskk, 5/4, 62,4 m 2 . Korter<br />
heas korras. Toad eraldi. Kolmekordsed<br />
selektiivklaasiga aknad, elutoas<br />
suur põrandani aken. Köök eraldi, hinna<br />
sees köögimööbel ja tehnika ja kõikide<br />
tubade rulood. WC ja vannituba<br />
eraldi, plaaditud, uus san-tehnika.<br />
Hind 1 290 000.- Tel 740 4191,<br />
5342 8446 Marge Saaremets<br />
Aleksandri tn. Keskk, 5/2, 80 m 2 .<br />
Eksklusiivne korter <strong>Tartu</strong> kesklinnas!<br />
Kahest korterist kokku ehitatud<br />
ja teostatud täielik kap-remont.<br />
Korteris on kaks WC-d, vann<br />
ja duðiruum. Välisuks ja siseuksed<br />
täispuidust, osadel vitraaþ. Korteri<br />
hind sisaldab mööblit (v.a magamistuba<br />
ja elutoa pehmet mööblit),<br />
valgusteid. Korteri juurde kuulub<br />
ka keldris olev saun.<br />
Hind 1 750 000.- Tel 740 4191,<br />
5342 8446 Marge Saaremets<br />
Lääne tn. 3. Keskk, 5/4, 65,7 m 2 . Väga<br />
hea asukohaga korter, kesklinna<br />
lähedal. Korteris tehtud san-remont.<br />
Hind 930 000.- Tel 740 4191,<br />
527 4186 Jelena Smertina<br />
Sõpruse pst. 21. Keskk, 9/9, 66,7 m 2 .<br />
Väga hea asukohaga korter, suurepärase<br />
vaatega tervele linnale. Korteris<br />
tehtud san-remont. Seinad<br />
krohvitud sirgeks, koridoris värvitud<br />
seineks, tubades ja köögis seintel<br />
tapeet, köögimööbel jääb sisse.<br />
Hind 1 125 000.- Tel 740 4191,<br />
527 4186 Jelena Smertina<br />
Ropka linnaosas Jalaka tn. Keskk,<br />
5/5, 60 m 2 . Renoveeritud, krt. läbi<br />
maja, toad eraldi, WC ja vannituba<br />
eraldi, rõdu, ilus vaade.<br />
Hind 945 000.- Kiire! 740 4191,<br />
5333 9859 Hele-Mai Hindrikson<br />
Annelinnas Kaunase pst. 7. Keskk,<br />
5/5, 65 m 2 . Korralik korter, asub<br />
maja keskel ning aknad avanevad<br />
mõlemale poole maja. Seintel on<br />
tapeet, tubades põrandal vaipkate,<br />
köögis ja koridoris linoleum. Vannituba<br />
ja WC plaaditud. Köögimööbel<br />
koos gaasipliidi ja külmkapiga jääb<br />
Elva Lähedal. Kinnistu 1122 m 2 . Maja<br />
üp 127 m 2 . Lintvundamendil, väikeblokkidest,<br />
eterniitkatusega maja.<br />
Täiskeldriga. I korrusel köök, elutuba,<br />
magamistuba, garaaþ, saun ja kaminasaal.<br />
II korrusel magamistuba ja<br />
suur trepihall. Laudpõrandad, seinad<br />
viimistletud kämpinglauaga, puitaknad.<br />
Heas Korras! Kinnistu korralikult<br />
haljastatud, piiratud aiaga. Piirneb tiigiga.<br />
Sobib aastaringseks elamiseks.<br />
Hind 1 630 000.- Tel 740 4191,<br />
5342 8446 Marge Saaremets<br />
Aasa elamurajoonis Kellukese põik 6.<br />
Kinnistu 937 m 2 , elamispind 99,2 m 2 ,<br />
üldpind 147,7 m 2 . Majas neli tuba,<br />
köök-söögituba, saun ja suur sauna<br />
eesruum. Elutuppa planeeritud kamin.<br />
Lisaks veel abiruum ja eraldiseisev<br />
kütteruum. Hinna sees vee-, kanalisatsiooni-<br />
ja gaasiliitumised. Maja<br />
küttesüsteem lahendatud vesipõrandaküttega,<br />
kütab gaasikatel.<br />
Haljastus ja piirdeaed ei sisaldu<br />
hinnas. Maja paeaegu valmis.<br />
Hind 2 100 000.- Tel 740 4191,<br />
5342 8446 Marge Saaremets<br />
Ülenurme vallas Soinaste külas. Kinnistu<br />
2200 m 2 , elamispind 250 m 2 . <strong>Tartu</strong>st<br />
2 km kaugusel kiiresti arenevas<br />
uuselamurajoonis. Maja valmis! Haljastus<br />
tehtud, lokaalne kanalisatsioon<br />
(võimalik liituda vee- ja kanalisatsioonitrassiga).<br />
Esimese korruse tubades<br />
seinad krohvitud ja värvitud, teisel korrusel<br />
lõpetatakse viimistlus lähiajal. Teisel<br />
korrusel asub avar trepihall, kaks<br />
suurt rõduga magamistuba ja üks<br />
väiksem magamistuba ning vannituba.<br />
Hind 2800 000.- Tel 740 4191, 527<br />
4186 Jelena Smertina<br />
Vana-Ihastes. Kinnistu 1022 m 2 , maja<br />
üp. Ca 150 m 2 . Suvilast ümberehitatud<br />
majaks. Väga ilusas kohas -<br />
Emajõe ääres! Uus plekk-katus, laudvooder,<br />
pakettaknad, elektrijuhtmestik.<br />
Majas 5 tuba, kaks kööki, 2 WC,<br />
vannituba ja garaaþ. Maja on ahiküttega,<br />
kokku 3 ahju. Vesi ja kanalisatsioon<br />
on lokaalsed, tsentraalne vesi<br />
tänaval olemas, võimalik liituda.<br />
Hind 2 390 000.- Tel 740 4191,<br />
5342 8446 Marge Saaremets<br />
Jõgevamaa, Tabivere vald, Uhmardu<br />
küla, Ilvese talu. Kinnistu 7,5ha.<br />
Maja üldpind 65 m 2 . Elamu on heas<br />
korras, esimesel korrusel kolm tuba,<br />
teine korrus väljaehitamata, oma<br />
settekaev, vesi oma kaevust. Uus<br />
saun eraldi hoonena, küün ja ait väga<br />
heas korras. Kinnistu peal oma<br />
tiik. <strong>Tartu</strong> linna piirist 30 km.<br />
Hind 500 000.- Tel 740 4191,<br />
527 4186 Jelena Smertina<br />
Ülenurme vald, Soinaste küla, Ülevälja<br />
tn. Kinnistu 1886 m 2 . Kinnistul<br />
olemas tsentraalvesi, kanalisatsioon,<br />
gaas ning elekter (10 A).<br />
Ülevälja elamurajoonis rajatud asfaltkattega<br />
tänavad ning olemas<br />
tänavavalgustus. Kinnistu asub<br />
500 m kaugusel <strong>Tartu</strong> linna piirist.<br />
Hind 350 kr/ m 2 Tel 740 4191,<br />
527 4186 Jelena Smertina<br />
<strong>Tartu</strong>maal, Nõo vald, Illi küla,<br />
Tamsa. Põllu- ja metsamajandusmaa.<br />
Elvast 3 km Pangodi poole,<br />
suurusega 50,9 ha. Katastritunnus:<br />
52801:012:0218.<br />
Hind 2 950 000.- Tel 740 4191,<br />
5333 9859 Hele-Mai Hindrikson
VÄIKEKUULUTUSED/TÖÖ<br />
<strong>Linnaleht</strong> reede, 12. mai 2006 A 16<br />
Kullassepa- ja kellassepatööd.<br />
Saurus, Küütri 2, tel 742 3335<br />
Inglise keele eratunnid Raadil,<br />
tel 5816 7882<br />
PAKUN TÖÖD<br />
INNISVARA OST<br />
1-toal korter, tel 528 6523<br />
2-toal korter, tel 507 4635<br />
2-3-toal korter, tel 503 2345<br />
3-toal korter, tel 517 5635<br />
4-toal korter, tel 504 8379<br />
Maamaja <strong>Tartu</strong>st kuni 40 km,<br />
tel 503 2345<br />
KUUM TUTVUS- JA SUHTLUSLIIN,<br />
tel 900 5577 24 h, h 17 kr/min<br />
Kvalifitseeritud pottsepatööd,<br />
tel 502 5424, 734 8083<br />
Metalluste valmistamine korteritele,<br />
Tel 522 0022<br />
Puksiirabi, vrakkide vedu, tehnika<br />
vedu, tel 5552 9329<br />
San-tehnilised tööd (garantii) ja kanal-ummistused,<br />
tel 521 4808<br />
Täispuidust trepid, uksed, aknad,<br />
tel 5858 8697<br />
Õmblemine ja juurdelõikustööd, tel<br />
740 6587, 5662 1292, FIE Inga Tagel<br />
EHITUS JA REMONT<br />
Kivi- ja klaasvill, puistevill<br />
(koos paigaldusega), penoplast.<br />
Maaletooja hinnad!<br />
Betooni 9c, <strong>Tartu</strong>,<br />
tel 742 4475, 512 4222<br />
Muld, kruus, kild, koos veoga, <strong>Tartu</strong>!<br />
Tel 5666 7528<br />
ILU JA TERVIS<br />
Abakhani kangakauplus, Rüütli 11,<br />
<strong>Tartu</strong>s, pakub tööd koristajale.<br />
Osaline tööaeg, töö hommikuti.<br />
Info tel 744 2082, 504 1532. Sooviavaldus<br />
saata Rüütli 11, 51007 <strong>Tartu</strong><br />
või faksida 744 1343 või e-postiga<br />
abakhan@abakhan.neti.ee<br />
Aiandustalu linna lähedal pakub tööd<br />
istutajatele, tel 529 4014<br />
Autoremondilukksepale, rehvitehnikule.<br />
Väljaõpe kohapeal, kogemused<br />
tulevad kasuks. Võimalusel CV koos<br />
palgasooviga saata e-meilile: info@kummibox.ee,<br />
tel 565 5522<br />
Edukas eesti firma pakub naistele tasuvat<br />
kodust telefonitööd suhtlusliinil.<br />
Võimalus töötada osalise ja täiskohaga,<br />
info 5815 8060<br />
Pizzameister-teenindaja,<br />
info tel 5656 0019<br />
Stabiilne töö VALVE- JA TURVA-<br />
TÖÖTAJATELE. Securitas Eesti AS,<br />
Riia mnt 35, <strong>Tartu</strong>, 740 9580, e-postia<br />
adress: tartu@securitas.ee<br />
KINNISVARA MÜÜK<br />
1-, 2-, 3-, 4-toal korterid.<br />
Suur fotodega andmebaas<br />
www.tartukinnisvara.ee,<br />
tel 742 0240 Robinson KV<br />
2-toal mug korterid Annelinnas,<br />
www.stockest.ee, tel 503 2345. Maja<br />
<strong>Tartu</strong>st 18 km (195 m 2 , kõrvalhooned,<br />
tiik, mets, 6 ha), tel 503 2345<br />
Maja <strong>Tartu</strong>st 18 km (195 m2, kõrvalhooned,<br />
tiik, mets, 6 ha), tel 503 2345<br />
Maad-metsakinnistud <strong>Tartu</strong>maal,<br />
tel 503 2345<br />
RENDILE VÕTTA<br />
1-toal korter, tel 528 6523<br />
1-2-toal korter, tel 503 2345<br />
2-toal korter, tel 511 5949<br />
RENDILE ANDA<br />
1-, 2-, 3-toal üürikorterid.<br />
Suurim fotodega andmebaas<br />
www.tartukinnisvara.ee,<br />
tel 734 3762 Robinson KV<br />
Anda üürile 1-toaline korter Karlovas,<br />
hind 1700 kr kuus + maksud,<br />
tel 5626 3558<br />
Anda toimekale vanapaarile soodsalt<br />
rendile talumaja Jõgevamaal,<br />
tel 5665 0408<br />
OST<br />
Ostan vanu raamatuid. Ka nõukogude<br />
periood. Raha kohe, 734 1901<br />
Ostan veneaegseid väikeste ovaalidega<br />
vahvlimasinaid, tel 504 8299<br />
Võtame mööblit komisjonimüüki.<br />
Pooli Äri, Puiestee 114,<br />
tel 5695 4662<br />
ÄRITEENUS<br />
Ettevõtete asutamine tasuta,<br />
tel 730 0818<br />
Laenud alates 20 000 kr,<br />
tel 501 8507<br />
Raamatupidamisteenus, firmade<br />
asutamine ja müük, tel 740 7134,<br />
www.rahayhistu.ee, Eesti Rahaühistu<br />
AUTOD<br />
pakuvad efektiivset ja alternatiivset<br />
idamaist abi alkoholi-, nikotiini-,<br />
hasartmängude sõltuvuse puhul.<br />
Hiina prof. Ly Chini meetodil.<br />
Garantii 98%. <strong>Tartu</strong>s E-P,<br />
tel 748 4677 või 505 8381<br />
LEMMIKLOOM<br />
Müüa bordoo dogi kutsikad,<br />
info: 5560 6566, oxo@rpg.ee,<br />
www.hot.ee/ronols<br />
Koerte pügamine ja hoidmine,<br />
tel 5559 6964<br />
TEATED<br />
12. 04 Orava tn kaduma läinud 6-<br />
kuune musta-beeþi-oranþikirju, lühikarvaline,<br />
kõhna kehaehitusega<br />
kass, reageerib nimele Nuki.<br />
Teatada palume tel 5666 4702.<br />
Vaevatasu leidjale!<br />
Vajame juuksurit, massööri, tel 744 1447<br />
Vajatakse nobenäppe kummidetailide<br />
töötlemiseks E-R kl 8-16.30.<br />
Info tel 733 3995, 517 2264<br />
Victor Wolf ltd pakub tööd Inglismaal!!!<br />
Vabrikutesse: 18-55-a; farmidesse:<br />
18-30-a, mai-november; maasikakorjamisele:<br />
18-45-a, mai-november.<br />
Estonia pst 5 Tallinn,<br />
tel 665 4121, 5817 4154<br />
Võtame tööle kohusetundliku välihooldusspetsialisti<br />
Tammelinna piirkonda.<br />
Tulla kohale OÜ Kyyrix,<br />
Teguri 45A, <strong>Tartu</strong>, Info tel 734 6606<br />
Võtame tööle montaaþielektriku ja<br />
abitöölise elektritöödele. Väljaõppe<br />
võimalus, tel 511 7505<br />
Võtame tööle plekkseppi ja plekksepaõpilasi,<br />
tel 517 2156, 747 2694.<br />
Võtame tööle vahetuse vanema<br />
(puhkuste asendamiseks), töö vahetustega.<br />
Pakume konkurentsivõimelist<br />
palka ja lisasoodustusi.<br />
Samas võtame tööle liinitöölisi,<br />
laotöölisi ja köögitöölisi.<br />
Info tel 741 2650, 5662 4416 või<br />
e-mailil liisa@reolakartul.ee<br />
MÜÜK<br />
VANAVARA<br />
Elektroluxi pizzaahi (kahe kambriga,<br />
RV-alusega), tel 564 4211<br />
Müüa lehtpuu-küttepuid (0,5- ja<br />
3-meetriseid) koos kojuveoga,<br />
tel 503 7910<br />
Müüa küttepinde (3-meetriseid)<br />
koos kojuveoga, tel 5377 7195<br />
MÜÜA LÕHUTUD KÜTTEPUUD.<br />
Hind koos kohaletoomisega<br />
340 kr/m 3 , tel 775 2018, 5191 8165<br />
MÜÜA LÕHUTUD KÜTTEPUUD<br />
(lepp, 50 cm). Hind koos<br />
kohaletoomisega 340 kr/m 3 ,<br />
tel 775 2018, 527 8041<br />
Antiigiäri Saurus ostab antiiki ja<br />
vanavara (maalid, lauahõbe, ehted,<br />
mündid, ordenid, portselan,<br />
postkaardid jne.), Küütri 2,<br />
tel 742 3335 ja 505 2148<br />
E-Kunstisalong <strong>Tartu</strong> Kaubamajas<br />
ostab ja hindab (tasuta) vanemat<br />
kunsti. Raha kohe, tel 736 6777<br />
Nimepäevad<br />
12. mai: Vootele, Võitur, Tapper,<br />
Rünno<br />
13. mai: Õie, Õile, Õili, Õilme<br />
14. mai: Edith, Eedit, Eede<br />
15. mai: Sofia, Viia, Viiu<br />
16. mai: Ester, Esta, Este, Esti<br />
17. mai: Taimo, Taimar, Taidur,<br />
Taido, Taivo<br />
Soodne nahk- ja plüüsmööbel<br />
Soomest, voodid, madratsid.<br />
Narva mnt 149, tel 733 3833<br />
Uus keskkütte leektorukatel, 12<br />
toruga, tel 747 4151, 5668 1756<br />
TEENUS<br />
KOOLITUS<br />
Aga Ambrosia Autokoolis on<br />
uus kursus algamas.<br />
Info ja reg www.ambrosia.ee<br />
18. mai: Eerik, Erik, Erich, Eeri,<br />
Eero, Ergo, Ergi, Erko, Erki<br />
19. mai: Emilie, Emma, Miili,<br />
Milja, Milla, Milli<br />
Boilerite puhastus, veemõõtjate<br />
taatlemine, san-tehnilised tööd.<br />
Tel 734 8044, 5646 9025<br />
Fekaalivedu, tel 508 7471<br />
Fekaalivedu, tel 740 7306,527 2706<br />
KAARDID ENNUSTAVAD,<br />
tel 900 1727, 24 h, h 17 kr/min<br />
Kellade (ka vanaaegsete ja põrandakellade)<br />
remont, prillide parandus,<br />
kullassepatööd E-R 9-17 Aleksandri 1,<br />
tel 734 4455
A 17 reede, 12. mai 2006 <strong>Linnaleht</strong><br />
RAAMAT<br />
Mu südamelt murti pitsat<br />
Autor:<br />
Heiti Talvik<br />
Kirjastus:<br />
Tänapäev<br />
Pehme köide<br />
Lehekülgi: 116<br />
L uuletused.<br />
Eesti luuleloo ühe jõulisema sõnakasutuse<br />
ja leidlikuma riimiga autori<br />
uus valikkogu sisaldab kolme<br />
osa – “Palavik”, “Kohtupäev” ja<br />
“Viimaseid luuletusi” – ning hõlmab<br />
kogu tema kanoonilist loomingut.<br />
Vesta-Linne ja Nuusu<br />
Autor:<br />
Tove Appelgren<br />
Kirjastus: TEA<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 34<br />
V esta-Linne<br />
ning tema<br />
suur ja värvikas pere on lugejatele<br />
juba tuttavad raamatutest „Vesta-<br />
Linne ja hirmus emme” ning „Vesta-Linne,<br />
kohe voodisse!”. Vesta<br />
Linne lugude kolmandas loos täitub<br />
peategelase unistus saada oma<br />
koer. Kõik ei lähe aga kahjuks nii,<br />
nagu soovitud, sest armas kutsikas<br />
valmistab talle küll senikogematut<br />
rõõmu, kuid samas teeb meele väga<br />
kurvaks. Kõigest saab lähemalt<br />
lugeda raamatust ”Vesta-Linne ja<br />
Nuusu”.<br />
Soovitusi kirjutamise<br />
parendamise teostamiseks<br />
Autor:<br />
Annika Kilgi<br />
Kirjastus:<br />
Koolibri<br />
Pehme köide<br />
Lehekülgi: 32<br />
Raamatukese igal leheküljel on<br />
üks keelereegel või soovitus,<br />
mis räägib iseendale vastu.<br />
TEA koolisõnastik<br />
Inglise-eesti<br />
Kirjastus: TEA<br />
Kõva köide + CD<br />
Lehekülgi: 432<br />
• 15 000<br />
märksõna<br />
• kahevärviline<br />
trükk, õpilasesõbralik<br />
kujundus<br />
• käsitleb põhjalikult koolisõnavara<br />
• sisaldab rohkesti väljendeid ja kasutusnäiteid<br />
• kommentaarid keelekasutuse ja<br />
grammatika kohta<br />
• iga märksõna on varustatud hääldusega<br />
• annab olulist grammatilist infot<br />
• sobib nii põhikoolile kui gümnaasiumile<br />
nii koolis kui ka iseseisvalt<br />
kodus kasutamiseks<br />
• annab tuge kontrolltöödeks ja eksamiteks<br />
valmistumisel<br />
• sõnastiku juurde kuulub ka CD-<br />
ROM, mis on vältimatu abiline koolitekstide<br />
tõlkimisel arvutis<br />
• saadaval ka võrguversioon<br />
TEA koolisõnastik<br />
Prantsuse-eesti<br />
Kirjastus: TEA<br />
Kõva köide + CD<br />
Lehekülgi: 432<br />
• 15 000 märksõna<br />
• kahevärviline<br />
trükk, õpilasesõbralik<br />
kujundus<br />
• käsitleb põhjalikult koolisõnavara<br />
• sisaldab rohkesti väljendeid ja kasutusnäiteid<br />
• kommentaarid keelekasutuse ja<br />
grammatika kohta<br />
• iga märksõna on varustatud hääldusega<br />
• annab olulist grammatilist infot<br />
• sobib nii põhikoolile kui gümnaasiumile<br />
nii koolis kui ka iseseisvalt<br />
kodus kasutamiseks<br />
• annab tuge kontrolltöödeks ja eksamiteks<br />
valmistumisel<br />
• sõnastiku juurde kuulub ka CD-<br />
ROM, mis on vältimatu abiline koolitekstide<br />
tõlkimisel arvutis<br />
• saadaval ka võrguversioon<br />
TEA koolisõnastik<br />
Võõrsõnad<br />
Kirjastus: TEA<br />
Kõva köide + CD<br />
Lehekülgi: 432<br />
• 5000 märksõna<br />
• käsitleb põhjalikult<br />
koolivõõrsõnu<br />
• rikkalik lisaosa:<br />
võõrliidete loend; mõõtühikud, rahaühikud,<br />
levinumad lühendid; geoloogilise<br />
ajaarvamise skaala; rooma<br />
numbrid; kreeka tähestik, ladina,<br />
inglise ja itaalia väljendeid; keemilised<br />
elemendid<br />
• iga sõnaartikkel sisaldab: sõna<br />
käänamist-pööramist, sõna põhitähendust,<br />
näitelauset või -fraasi,<br />
keelekommentaari, mis keskendub<br />
mingile kitsaskohale<br />
• sobib nii põhikoolile kui gümnaasiumile<br />
nii koolis kui ka iseseisvalt<br />
kodus kasutamiseks<br />
• annab tuge kontrolltöödeks ja eksamiteks<br />
valmistumisel<br />
• Sõnastiku juurde kuulub ka CD-<br />
ROM, mis on vältimatu abiline koolitekstidega<br />
töötamisel arvutis<br />
• saadaval ka võrguversioon<br />
Vanemate lugu<br />
Koostanud:<br />
Reet Made<br />
Kirjastus: Koolibri<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 232<br />
See kogupereraamat<br />
pakub<br />
lugemist nii lastele-noortele kui ka<br />
täiskasvanutele. Noorem lugejaskond<br />
saab omaealiste kirjutistest<br />
innustust ka ise oma vanemate ja<br />
vanavanemate lugu välja uurida.<br />
Täiskasvanute, eriti lastevanemate<br />
jaoks, annavad kirjatööd võimaluse<br />
heita pilk laste-noorte hingemaailma,<br />
kus võib leida nii tõsiselt mõtlema<br />
panevat materjali kui ka suurt<br />
kiindumust ja helget rõõmu. Lood,<br />
mida räägiti, olid äärmiselt isiklikud<br />
ja just selle pere jaoks väga olulised.<br />
Oli neid, kes olid seda kuulnud<br />
juba kümneid kordi, kuid nii mõnegi<br />
jaoks avanes too salakambri uks<br />
esimest korda. Paar kirjutajat lisasid,<br />
et just tänu sellele võistlusele<br />
said nad teada oma vanemate loo.<br />
Koprapoiss Pennu<br />
Autor:<br />
Daniel de Luca<br />
Kirjastus: Koolibri<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 28<br />
Lõbusate värvipiltidega<br />
lasteraamat koprapoiss<br />
Pennust, kes elab koos emaisa<br />
ja väikeste vendade-õdedega<br />
Põhja-Ameerikas. Väikesele seiklusjutu<br />
kõrval sisaldab raamat ka<br />
hulgaliselt teavet nii kobraste endi<br />
kui ka nende pesa, elupaiga, käitumise<br />
jms kohta.<br />
Hundipoiss Harri<br />
Autor:<br />
Daniel de Luca<br />
Kirjastus: Koolibri<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 28<br />
Vaimukate joonistustega<br />
südamlik lasteraamat<br />
jutustab väikese hundipoisi<br />
Harri ja hundikarja elust. Saame<br />
teada, kus hundid elavad, mida söövad,<br />
kuidas nad väljendavad oma<br />
tundeid ja peavad jahti. Kaunilt kujundatud<br />
raamat, mille teevad veelgi<br />
huvitavamaks kilest vahelehed.<br />
Inglise-eesti<br />
koolisõnaraamat<br />
Autor:<br />
Ilmar Anvelt<br />
Kirjastus: Koolibri<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 528<br />
Käesolev sõnaraamat<br />
on<br />
määratud esmajoones koolisõnaraamatuks,<br />
kuid on abiks ka laialdasemale<br />
kasutajaskonnale keskmise<br />
raskusega ingliskeelse teksti mõistmisel.<br />
Piiratud mahu tõttu ei sisalda<br />
sõnaraamat haruldasemaid sõnu.<br />
Seevastu igapäevasõnavara on<br />
püütud esitada võimalikult põhjalikult,<br />
andes rohkesti erinevaid tähendusi,<br />
selgitavaid märkusi, väljendeid<br />
ja näiteid. Varasemate sõnaraamatutega<br />
võrreldes on suuremat<br />
tähelepanu pööratud ühendverbidele.<br />
Looduslik vesi ja<br />
hämmastavad imeveed<br />
Autor: Helgi Karik<br />
Kirjastus: Koolibri<br />
Pehme köide<br />
Lehekülgi: 144<br />
E meriitprofessor<br />
Hergi Karik<br />
on enam kui veerand<br />
sajandit uurinud veega seonduvaid<br />
küsimusi ja esitab nüüd ulatusliku<br />
väliskirjanduse analüüsi<br />
põhjal koostatud ülevaate nüüdisaja<br />
uurimustest vee struktuuri, anomaalsete<br />
omaduste ja maailmas<br />
sensatsiooni põhjustanud hämmastavate<br />
omadustega imevete kohta.<br />
Ladus ja lihtne sõnastus teevad<br />
teadusprobleemid arusaadavaks ja<br />
mõistetavaks. Juhtumid ning seigad<br />
avastustest, imevete ravitoimest<br />
ja rakendusaladest on köitvad.<br />
On paradoksaalne, et vesi on<br />
samaaegselt tuntud ja tundmatu.<br />
Vee struktuuri uurimine pakub uusi<br />
üllatusi. Paljud vee omadused on<br />
ebaharilikud. Nüüdisajal tuntakse<br />
enam kui 40 anomaalset vee omadust,<br />
millest mõnigi ei tundu tõepärane,<br />
näiteks Mpemba efekt, mille<br />
kohaselt soe vesi jäätub kiiremini<br />
kui külm vesi.<br />
Nutikad küsimused<br />
Arukad vastused. Ajalugu<br />
Autor:<br />
Rainer Köthe<br />
Kirjastus: Koolibri<br />
Pehme köide<br />
Lehekülgi: 128<br />
Kus toimusid<br />
ristisõjad?<br />
Kuidas sai Napoleonist valitseja?<br />
Kuidas jõuti Saksamaa taasühendamiseni?<br />
Rainer Köthe raamat sarjast<br />
„Nutikad küsimused, arukad<br />
vastused” lahkab 150 küsimust,<br />
millele ei osata sageli lihtsat seletust<br />
anda. Raamatut on Eesti ajalugu<br />
puudutavates küsimustes täiendanud<br />
ajaloolane Lauri Vahtre. Seepärast<br />
leiab sealt vastused järgmistele<br />
küsimustele: mis oli Balti erikord?<br />
Miks oli iseseisva Eesti ülesehitamine<br />
raske? Kas Konstantin<br />
Päts oli diktaator? Mis oli Gulag?<br />
Kaspar on kadekops<br />
Autorid:<br />
Clara Suetens,<br />
Sandrine Lambert<br />
Kirjastus: Koolibri<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 24<br />
Lugu sellest,<br />
kuidas väike jänesepoiss õppis<br />
oma mänguasju sõbraga jagama.<br />
On kolmapäeva pärastlõuna ja Kaspar<br />
on üliõnnelik, et saab oma uue<br />
mänguautoga mängida. Uksekell!<br />
Külla tuleb tema sõber Janno. Aga<br />
Janno tahab ka uue autoga mängida.<br />
Kaspar tunneb südames imelikku<br />
torget. Ta ei taha, et Janno tema<br />
mänguasjadega mängiks.<br />
Kaspar ei taha koristada<br />
Autorid:<br />
Clara Suetens,<br />
Sandrine Lambert<br />
Kirjastus: Koolibri<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 24<br />
Jutuke, mis räägib<br />
ühest tähtsast etapist väikelapse<br />
elus. Kaspar otsustas end<br />
koolis ära maskeerida. Piraadipüksid,<br />
printsessikingad, naljakad prillid<br />
– kõik need asjad vedelesid põrandal.<br />
Pärast väikest einet jättis<br />
Kaspar oma piimapudeli lauale ja<br />
viskas salvräti maha. Koristamiseks<br />
pole ju aega, õpetaja Liisa hakkab<br />
kohe muinasjuttu rääkima.
<strong>Linnaleht</strong> reede, 12. mai 2006 A 18<br />
vaba<br />
aeg<br />
Psychoterror esitleb plaati<br />
n Täna mängib Sõbra Majas tuntud üheminutilugude meister Freddy<br />
oma bändiga Psychoterror.<br />
Suuremaks mölluks annab alust vastilmunud plaat pealkirjaga<br />
„Anarhia ja dekadents”. CD-l on kuraditosina jagu laule ning video<br />
loost „Teen, mida tahan”. Muusika on plaadile komponeerinud Uims ja<br />
Freddy. 15 aastat püünel tegutsenud ðokibänd Psychoterror ei ðokeeri<br />
täna tõenäoliselt enam kedagi ning on nagu hea vein, mis aastatega<br />
paremaks läheb. Kontserdile lastakse sisse ka alaealisi. Täispikki albumeid<br />
on bändil varem ilmunud viis: „Tusk. Töötus. Armetus.”, „Viva La<br />
Revolucion”, „Chaos City”, „Live in Bremen” ja „Waste And Insanity”.<br />
Bändi koosseisu kuuluvad Freddy, Libba, Mozg ja Uims ning neid saab<br />
kuulata ka 19. mail toimuval Solk Muusika Vestivaalil. <strong>Linnaleht</strong><br />
LINNALEHT SOOVITAB!<br />
Tammelinnas ja Karlovas<br />
peetakse linnaosapäevi<br />
n Tänasest pühapäevani kestvad Karlova ja Tammelinna päevad<br />
pakuvad linnaosade tutvustamise kõrval kultuuri- ja spordiüritusi.<br />
Kolmandat korda toimuvad päevad tutvustavad ja väärtustavad<br />
nende linnaosade elukeskkonda. „Seal on palju kuulata-vaadata,<br />
aga saab ka ise kaasa teha,” rääkis korraldaja Tiina Konsen.<br />
Traditsiooniliselt on linnaosapäevade kavas palju sportlikku tegevust.<br />
Laupäeval saab Tamme staadionil võistelda jalgrattasõidus<br />
ja korvpallis vabavisetes. Professionaalide juhendamisel saab tutvust<br />
teha kepi- ja täpsuskõnniga. Kõnnikeppe saab fotoga dokumendi<br />
olemasolul ka kohapealt tasuta laenutada. „Eelmisel aastal<br />
oli palju julgeid vanemaealisi kepikõnni proovijaid,” julgustas Konsen<br />
ka sel aastal igas vanuses linlasi toast välja tulema. Kõige pisemad<br />
külastajad saavad osa võtta asfaldijoonistuste võistlusest,<br />
avatud on ka näputöönurk.<br />
Ülejäänud tartlastele tõotab kujuneda põnevaks laupäevahommikune<br />
kultuurilooline orienteerumine Tammelinnas. „Sellest tuleb<br />
tore jalutuskäik, mis peaks jõukohane olema ka vanaemale ja<br />
lapselapsele,” rääkis Konsen. Kõigil sportlikes tegevustes osalejatel<br />
on võimalus lasta tervisetelgis eelisjärjekorras ja tasuta oma pulssi,<br />
vererõhku ja keha rasvaprotsenti mõõta. Tammelinna ja Karlova<br />
elanike sõprust näitab ka linnaosade noorte jalgpallurite sõprusmatð,<br />
mille esimene poolaeg on Tamme staadionil ja teine Forseliuse<br />
gümnaasiumi staadionil.<br />
Spordivõistluste kõrval toimub veel palju vahvaid kontserte. Tiina<br />
Konsen tõi kontsertidest eraldi välja laupäeva õhtul Salemi kirikus<br />
toimuva ürituse, kus astuvad üles Karlova dþässmuusikud<br />
Oleg Pissarenko, Jaak Lutsoja ja Taavo Remmel. Pühapäeva lõunal<br />
toimub kirikus ka südamlik emadepäeva kontsert.<br />
Ekraan 1<br />
“Võimatu missioon III” 12.00, 14.30,<br />
17.00, 19.30, 22.00<br />
Ekraan 2<br />
“Jääaeg 2: suur sula” (eesti keeles)<br />
12.30, 14.45, 16.45, 18.45<br />
“V nagu veritasu” 20.45<br />
Vanemuise suur maja<br />
12. V kell 19.00 “Sada aastat...”<br />
13. V kell 19.00 “Tuletikke laenamas”<br />
(Viimast korda!)<br />
14. V kell 12.00 “Lotte reis lõunamaale!”<br />
(Välja müüdud!)<br />
15. V kell 19.00 “Pepsie” (Vana Baskini<br />
Teatri külalisetendus)<br />
16. V kell 19.00 “Cats”<br />
17. V kell 19.00 “Cats”<br />
18. V kell 19.00 “Cats”<br />
19. V kell 19.00 “Teatriparadiis”<br />
Vanemuise väike maja<br />
16. V kell 19.00 “Vabamõtleja”<br />
17. V kell 19.00 “Vabamõtleja”<br />
18. V kell 19.00 “Sekstett a la carte”<br />
19. V kell 19.00 “Impro 3 – Punane<br />
Hanrahan” (Tallinna Linnateatri külalisetendus)<br />
Jaani kirik<br />
19. V kell 19.00 Eesti Filharmoonia<br />
Kammerkoori kontsert – 17.–18. sajandi<br />
hispaania muusika.<br />
Vanemuise kontserdimaja<br />
13. V kell 19.00 hooaja lõppkontsert!<br />
Vanemuise Sümfooniaorkester, ka<br />
koor, <strong>Tartu</strong> Noortekoor, <strong>Tartu</strong> Ülikooli<br />
Akadeemiline Naiskoor.<br />
16. V kell 19.00 “Nosso Brasil – meie<br />
Brasiilia”. Helin Mari Arderi kvintett<br />
Maarja kogudus<br />
13. V kell 18.00 170 aastat koorilaulu<br />
<strong>Tartu</strong> Maarja koguduses!<br />
14. V kell 14.00 une- ja hällilaulude<br />
kontsert! Tule ja laula oma lemmik<br />
unelaul.<br />
Atlantis<br />
12. V Naabritest parimad baaris! DJ<br />
Kolzar<br />
13. V kell 18.00 Koolinoorte pidu! Õhtujuht<br />
Ervin Hurt<br />
13. V Saturday Danceclub! DeeJay Aav!<br />
16. V Students’ Nightlife Spot! DJ<br />
Marko Kiljak<br />
17. V Girls Academy! DeeJay Aav!<br />
18. V Club Dejavu! DJ Yep & Lang!<br />
19. V Power Hit Radio hitte mängib<br />
DJ Raul Rooma<br />
Pattaya<br />
12. V Friday@Jungle, DJ Sven Arusoo<br />
13. V Club Vision 8 – Deepack! DJ-d<br />
Melboom & Sunny Dee<br />
17. V Nu:age! DJ-d Melboom & Sunny<br />
Dee<br />
18. V Live 2 Party! DJ Andres Aljaste!<br />
19. V Tanel Padar & The Sun! DJ Heiko<br />
Merikan<br />
Club Tallinn<br />
12. V Sin City! DJ Bailey, DJ Lica, DJ<br />
S.I.N. & Mander<br />
13. V Eesti eri! DJ Kalev K<br />
Club Illusion<br />
12. V Sounds of Hip Hop! DJ Möls &<br />
DJ Ruff, mikrofonidega: 615 Crew,<br />
breakdance show: Sleepwalk, Internetiportaali<br />
www.weekend.ee avapidu!<br />
Rõdul: DJ-produtsent-duo Oluline<br />
Rakverest<br />
13. V Delicious! Pop, club and disco<br />
classics by DJ Easyg (Delicious, Illusion),<br />
DJ Margus Peterson (Soulful<br />
Sweets). Rõdul: DJ Marek Peterson.<br />
Kanal 2 saatesarja “Missid” salvestus!<br />
Õhtut juhib Laura Kõrgemäe.<br />
Eesti Rahva Muuseum<br />
Püsinäitus “Eesti. Maa, rahvas, kultuur”<br />
Kuni 1. X “Ise sõime, ise jõime…” –<br />
toidukultuurist nõukogude Eestis.<br />
Spordimuuseum<br />
Püsinäitus “Hortus Athleticus”<br />
Kuni 21. V (19.–21. maini toimuvatele)<br />
XXII SELLi mängudele pühendatud<br />
üliõpilassporti tutvustav näitus<br />
“Sportivad tudengid”.<br />
Kuni 23. VII suurejooneline laskespordi<br />
näitus “Iga pauk pihta”, mille<br />
krooniks on taas Eestisse jõudnud<br />
maailma laskespordi üks kaalukamaid<br />
auhindu – Argentina Karikas.<br />
Külastajatel on võimalus laskesimulaatoril<br />
oma kätt ja silma proovida.<br />
Põllumajandusmuuseum<br />
Kuni 15. V fotonäitus “Eeskuju mõjujõud”.<br />
Näitus esitab ülevaate programmi<br />
“Europa Nostra” raames rahastatud<br />
ning eeskujulikuks hinnatud<br />
Ungari kultuuripärandist. Sel<br />
moel renoveeritud ja esile toodud<br />
väärtused on edaspidi olnud innustuseks<br />
paljude teiste külade ja kogukondade<br />
pärandi korrastamisel ja<br />
talletamisel.<br />
<strong>Tartu</strong> Linnaraamatukogu<br />
Kuni 31. V näitus „Emajõe Suveteater<br />
10”, mis tutvustab teatri kümmet<br />
tegevusaastat – reklaamimaterjale,<br />
fotosid ja arvustusi.<br />
Kuni 3. VI 2. korruse näituseruumis<br />
raamatunäitused „Eesti kaunimad<br />
raamatud 2005” ja „Murderaamat”.<br />
PANE TÄHELE!<br />
<strong>Tartu</strong> tsirkus peab sünnipäeva<br />
n Viis aastat noori tartlasi<br />
tsirkusetrikke tegema<br />
õpetanud stuudio Fox annab<br />
tuleval teisipäeval Sadamateatris<br />
kaheosalise<br />
juubelietenduse, milles<br />
väikesed klounid, õhuakrobaadid<br />
ja kehaväänajad<br />
oma oskusi näitavad.<br />
Kuigi tegu on alaealiste<br />
artistidega, võib stuudio<br />
juhi Tiia Kollomi hinnangul<br />
etendusel näha täiesti<br />
tõsiselt võetavaid numbreid.<br />
„On õige, et meil on<br />
raske võistelda näiteks Venemaa noortega, kuna seal toetatakse<br />
tsirkust lausa riiklikul tasemel. Kuid samas oleme tulnud rahvusvahelistel<br />
konkurssidel lausa esimestele kohtadele. Meile on öeldud,<br />
et lööme eelkõige oma originaalse kavaga,” rääkis Kollom.<br />
Fox on toonud karika Peterburis toimunud konkursilt ning tänavu<br />
tuldi Soome tsirkuseassotsiatsiooni korraldatud ürituselt kuldtelgiga.<br />
„Meil on ka paar noort, kes tahavad tsirkusega oma elu siduda<br />
ning Euroopas vastavaid õpinguid jätkata,” lausus Kollom.<br />
Stuudios treenib ligi poolsada last vanuses 5–17 aastat, lisaks vilistlased.<br />
Tsirkusenumbritega tegelemine nõuab suurt järjekindlust<br />
ja ka füüsilist osavust, kuid hea tahtmise korral leidub igale lapsele<br />
mõni sobiv trikk.<br />
„Sageli tahavad inimesed kohe tulemusi saada, aga tsirkuses<br />
paari kuuga numbrit ei omanda. Algul tuleb lihtsalt keha koordinatsiooni<br />
ja füüsilist vastupidavust arendada. Samas esineb meie<br />
juubelietendusel lapsi, kes lavale saanud pooleaastase treenimise<br />
järel. Eriti tore on, et meile on tulnud ka julgeid poisse,” ütles Kollom.<br />
Hetkel treenivad stuudio lapsed Annelinna Noortekeskuses ja<br />
Sõbra Majas.<br />
Kuni 10. VI muusikaosakonnas Piret<br />
Mildebergi originaalillustratsioonide<br />
näitus „Punase rebase tarkus”.<br />
Kuni 31. V Karlova-Ropka harukogus<br />
<strong>Tartu</strong> Maarja Kooli õpilaste tööde<br />
näitus „Kevadkalad”.<br />
Kuni 10. VI Tammelinna harukogus<br />
Märten Krossi fotonäitus „Peipsiveere<br />
vanausulised”.<br />
Jaani kirik<br />
Kuni 21. VI noodinäitus „Akadeemiline<br />
kontsertmuusika <strong>Tartu</strong> Jaani kirikus<br />
19. sajandil”. Noodinäitusel eksponeeritakse<br />
ajaloolise väärtusega<br />
nooditrükke ja käsikirjalisi nootide<br />
ümberkirjutusi, mis on pärit <strong>Tartu</strong><br />
Ülikooli Raamatukogust.<br />
TÜ raamatukogu<br />
Kuni 21. V on 2. korruse teatmekirjanduse<br />
saalis välja pandud Eesti ja<br />
Soome 2005. aasta kauneimad raamatud.<br />
Näitusel saab näha u 50 kaunilt<br />
kujundatud ja tehniliselt hästi<br />
teostatud köidet.<br />
Kuni 29. V saab kohviku fuajees vaadata<br />
kunstiühingu Pallas Stuudio ehk<br />
Konrad Mäe Ateljee tavapärast kevadnäitust.<br />
Stuudio on 1988. aasta<br />
sügisest <strong>Tartu</strong>s tegutsev Pariisi vabaakadeemiate<br />
eeskujul töötav ateljee,<br />
mis keskendub prantsuse natuurikoolist<br />
lähtuvale maaliharidusele ja<br />
mida juhatab kunstnik Heldur Viires.<br />
<strong>Tartu</strong> Kunstimuuseum<br />
Püsinäitus “<strong>Tartu</strong> kunsti lood”<br />
Kuni 11. VI Andres Sütevaka isikunäitus<br />
“Une taga on pirevil maastik”.<br />
<strong>Tartu</strong> Linnamuuseum<br />
<strong>Tartu</strong>s toimuva esimese Emajõe festivali<br />
raames kuulutab <strong>Tartu</strong> Linnamuuseum<br />
välja temaatilise fotokonkursi<br />
“Emajõe lood”, mille eesmärk<br />
on innustada suuri ja väikseid tartlasi<br />
jäädvustama Emajõge kõigis eluavaldustes.<br />
Konkurss viiakse läbi ajavahemikus<br />
24. aprill – 1. juuli. Tööd
A 19 reede, 12. mai 2006 <strong>Linnaleht</strong><br />
VABA AEG<br />
Esimene eestikeelne koor <strong>Tartu</strong>s<br />
<strong>Tartu</strong> Maarja koguduses tähistatakse tänavu kooritegevuse 170.<br />
aastapäeva kontserdisarjaga, mille avakontserdil (13. mail kell 18<br />
koguduse majas) esineb kammerkoor Soli Deo Gloria. Paljud selle<br />
koguduse õpetajad ja muusikud on olnud väljapaistvad kultuuritegelased,<br />
kellest kuulsaim on koguduse õpetaja Adalbert Hugo Willigerode.<br />
<strong>Tartu</strong> Maarja kiriku kunagisel Saueri orelil andis oma esimese<br />
orelikontserdi Miina Härma. 1869. aasta 25.–26. märtsil tähistati<br />
suurejooneliselt Liivimaa pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva.<br />
Järgnes esimene Eesti üldlaulupidu <strong>Tartu</strong>s, mille peaproov<br />
toimus Maarja kirikus. Sealt algas ka laulupeo rongkäik.<br />
1936. aastal tähistati koori 100. juubelit. Selleks puhuks valmis ka<br />
koori lipp, mis on praegugi koori kasutuses.<br />
<strong>Linnaleht</strong><br />
Dilaila<br />
jutunurk<br />
palutakse esitada linnamuuseumisse<br />
2006. aasta 1. juuliks. Täpsem info:<br />
http://linnamuuseum.tartu.ee/.<br />
Mänguasjamuuseum<br />
28. V kell 11.00 toimub mänguasjamuuseumi<br />
suur sünnipäevapidu, mis<br />
sel aastal on tsirkuseteemaline. Lapsi<br />
rõõmustavad kloun, mustkunstnik<br />
ja akrobaadid tsirkusestuudiost Folie.<br />
Päeva lõpus magus üllatus! Üritus on<br />
kõikidele suurtele ja väikestele mänguasjamuuseumi<br />
sõpradele tasuta.<br />
<strong>Tartu</strong> Linnaraamatukogu<br />
13. V kell 11.00 laste- ja noorteosakonnas<br />
muinasjututund lastele Edgar<br />
Valteri raamatu „Metsa pühapäev”<br />
ainetel. „Isand Kikertoki võlusauast<br />
sündinud muinaslood”. Metsateemaliste<br />
kollaaþpiltide valmistamine.<br />
13. V kell 11.00–13.00 Annelinna raamatukogus<br />
(Kaunase pst 23) kunstituba<br />
lastele – emadepäeva kaartide<br />
meisterdamine. Samal ajal on avatud<br />
raamatukogu klaasimaali ringis osalevate<br />
õpilaste tööde näitus.<br />
15. V kell 17.00 linnaraamatukogu IV<br />
korruse saalis näitetrupp Sagar Sagitta<br />
etendus „Ilmaneiud”. Dramatiseeritud<br />
rahvalaulude kava on lavastanud<br />
Jaan Tooming. Esinevad Anne<br />
Maasik, Heikki-Rein Veromann, Maare<br />
Heinsoo ja Marja Unt. Pilet 25<br />
krooni.<br />
<strong>Tartu</strong> Kunstimuuseum<br />
17. V kell 17.00 kohtumisõhtu Andrus<br />
Kasemaa ja temaaegse <strong>Tartu</strong> Ülikooli<br />
kunstikabineti seltskonnaga.<br />
<strong>Tartu</strong> kesklinn<br />
12. V algusega kell 15.30 toimub <strong>Tartu</strong><br />
kesklinnas XIV Sportlandi Viimase<br />
Jooks! Kohal Eesti parimad jooksjad!<br />
Põllumajandusmuuseum<br />
15.–16. mail kell 10.00 ja 12.00 üritus<br />
Taimetark Tutvustatakse näitust<br />
„Elu- ja surmataimed”, vaadatakse<br />
õppefilmi ohtlikust karuputkest, õpitakse<br />
tundma taimi looduses, tehakse<br />
kevadisi töid muuseumi ürdiaias.<br />
Teadmisi taimemaailmast jagab botaanik<br />
Ulvi Pihlik.<br />
18.–19. mai kell 10.00, 12.00 ja 14.00<br />
Eesti Põllumajandusmuuseumi puutööpäevad.<br />
Pajuaasta puhul räägitakse<br />
pajudest ja nende kasutamisest<br />
pärimuskultuuris ja tänapäeval.<br />
Tutvutakse väljapanekuga “Paju –<br />
painepuu”. Õpitakse korvipunumist<br />
ja proovitakse teisi puutöid. Kasetohust<br />
kui mitmekülgsest käsitöömaterjalist<br />
räägib Aime Lang.<br />
<strong>Tartu</strong> jooksumaratonil rekordarv osalejaid<br />
Mullu jäi maratoni peadistantsil jooksjate arv napilt alla tuhande.<br />
Foto: arhiiv<br />
n Pühapäeval toimuvale 24. <strong>Tartu</strong><br />
jooksumaratoni peadistantsile<br />
on end juba registreerinud tublisti<br />
üle tuhande jooksja, mis on maratoni<br />
20 aasta rekord.<br />
Mullu jäi jooksjate arv Tehvandi<br />
ja Elva vahel pisut alla tuhande.<br />
Üle 700 inimese lisandub ka<br />
kümne kilomeetri pikkusel lühimaarajal<br />
ning kepikõnnidistantsil.<br />
Viimati oli nõnda palju osavõtjaid<br />
1987. aasta sügisjooksul, mil<br />
põhirajal startis üle 1200 sportlase.<br />
Seekordsel jooksumaratonil<br />
pakutakse esmakordselt võimalust<br />
võistelda klubide arvestuses.<br />
Uuendusena fikseeritakse tänavu<br />
ka poolmaratoni aeg. Kolmandat<br />
aastat toimub 10 kilomeetri pikkune<br />
kepikõnnivõistlus, kuhu on<br />
end registreerinud pea 250 inimest.<br />
Jooksuraja rekord kuulub üleeelmisest<br />
aastast Pavel Loskutovile,<br />
kes läbis distantsi ühe tunni ja<br />
kümne minutiga. Naistest on kiireim<br />
olnud Jane Salumäe, kelle<br />
rekord on püsinud juba kuus aastat.<br />
Jooksumaratoni lasteüritused<br />
toimuvad laupäeval Tähtvere<br />
spordipargis, kus joostakse vastavalt<br />
vanusele distantsidel 300<br />
meetrit kuni 1,3 kilomeetrit. Nelja<br />
kilomeetri pikkune avatud raja<br />
jooks algab keskpäeva paiku.<br />
<strong>Tartu</strong> jooksumaraton alustas<br />
Eesti raskemuusika vägilased Sadamateatris<br />
ERMi uue hooneni tallatakse rada<br />
Bändis musitseerivad Markus,<br />
Lauri, Raivo ja Atso.<br />
Foto: Andres Toom<br />
n Homme astuvad Sadamateatris<br />
lavale Eesti raskemuusika lipulaevad<br />
Metsatöll, Loits, Horricane<br />
ja <strong>Tartu</strong> tõusev raudtäht<br />
Fluidum. Tegemist on võimsa heli-<br />
ja valgustehnikaga vürtsitatud<br />
ðõuga, millist Maarjamaal sageli<br />
ei koge.<br />
Metsatöll on müünud uskumatud<br />
7000 plaati, Loits naasis äsja<br />
marujuutide meelehärmiks oma<br />
Euroopa-tuurilt ning Horricane<br />
on kuuldavasti suutnud sõlmida<br />
parima välismaise plaadilepingu.<br />
„Arvan, et <strong>Tartu</strong>s ei ole varem<br />
nõnda võimsat lavaðõud olnud.<br />
Loodetavasti saab publik kontserdil<br />
ka teada, millest on tingitud<br />
Metsatölli plaadiedu,” ütles<br />
kontserdi korraldaja Henri Laasner.<br />
Metsatölli trummari Marko Atso<br />
sõnul tullakse <strong>Tartu</strong>sse tagasi<br />
sügisel ja seda uue DVD-ga, millel<br />
muu hulgas peal ka intervjuud<br />
bändiga. „Õigemini tuleb<br />
plaate kaks. Ilmavalgust näeb ka<br />
meie kontserdilindistuste põhjal<br />
tehtud plaat, mida stuudios pisut<br />
üles putitatakse. Aga see on ehe<br />
plaat, kust võimalikke apsakaid<br />
välja ei lõigata,” rääkis Atso.<br />
Tulevikuvisioon on Eesti raskemuusikal<br />
helge. Kõvade bändide<br />
arv Lääne festivalidel on lähenemas<br />
kriitilise punktini ning Atso<br />
arvates on üsna tõenäoline, et<br />
muusikaärimehed mõnest staarid<br />
teevad. <strong>Linnaleht</strong><br />
n Eesti Rahva Muuseum kutsub<br />
kõiki 18. mail Raadi mõisa rahvusvahelist<br />
muuseumipäeva tähistama.<br />
Programm algab kell<br />
üks päeval ja kestab viieni. Muuseumide<br />
õpitubade kõrval on kavas<br />
väljamüük, söögiturg, orienteerumismäng<br />
ja ekskursioonid<br />
veetorni näitusele. Ülesastumispaigas<br />
mängivad rahvamuusikud,<br />
saab tantsida ja laulda rahvalaule.<br />
<strong>Linnaleht</strong><br />
1983. aastal <strong>Tartu</strong> sügisjooksu nimetuse<br />
all. Algaastail joosti <strong>Tartu</strong><br />
tänavail ning poole lühemal rajal.<br />
2000. aastast alates joostakse<br />
Otepäält Elvasse, kusjuures trass<br />
püüab järgida suusamaratoni rada.<br />
Maratonile saab registreeruda<br />
veel ka homme.<br />
Arvo Uustalu<br />
<strong>Tartu</strong>s võistlevad<br />
homme hobused<br />
n Kuuel laupäeval erinevates<br />
Eestimaa paikades toimuv ratsavõistlus<br />
Palladium Cup<br />
jõuab homme <strong>Tartu</strong>. Eesti<br />
Maaülikooli “metsamaja” kõrval<br />
võistleb 150 Baltimaade<br />
parimat ratsanikku ja hobust.<br />
Võistlused vahelduvad vaatemänguga<br />
ning muu hulgas<br />
esitavad kostüümikadrille Eesti<br />
osavaimad ponid. Esimesed<br />
hobused lähevad rajale kell<br />
üksteist. Põhisõit algab õhtul<br />
kell kuus ning siis on parkuuri<br />
kõrgus 1,4 meetrit. Avatud on<br />
suverestoran ja lastemaailm.<br />
Palladium Cupi üldvõitjad<br />
selguvad finaalsõitudes traditsiooniliselt<br />
ürituse “Kalev Tallinn<br />
International Horse<br />
Show” raames 29.–30. septembril<br />
Saku Suurhallis. Palladium<br />
Cup toimus esmakordselt<br />
2002. aastal.<br />
<strong>Linnaleht</strong><br />
Rikas ja õnnelik?<br />
Üks mu sõbratar teatas, et on lõpuks ometi täiusliku õnne valemi<br />
leidnud – selle saavutamiseks peab olema piisavas koguses<br />
materiaalseid vahendeid. Raha peab olema küllaldaselt<br />
selleks, et süüdimatult ðopata ning ikka ja jälle uusi kingi muretseda<br />
(kuigi kapis on ootamas ka hulk kandmata jalavarje). Peaks<br />
olema võimalik süüa iga päev just seda, milleks soovi on, ja minna<br />
reisile siis, kui soov tekib, mitte viimase hetke pakkumistest sõltuvalt.<br />
On hea, kui on võimalik nagu muuseas autosalongi sisse astuda<br />
ja endale Maserati Coupe tellida, mitte igakuist Opeli liisingut<br />
maksta.<br />
Korteri ostad ka uude ja stiilsesse kõrghoonesse, mille akendest<br />
avaneb hingemattev vaade merele; kogu seina kattev telekas näitab<br />
MTV popimaid muusikavideoid; elutuba on nii suur, et kui kutsud<br />
sõbrad filmiõhtule sushi’t sööma, siis mahub neid sinna lahedasti<br />
umbes 25. Üheks seinaks selles moepesas on hunnitu akvaarium,<br />
kus ujuvad Jaapanist pärit värvilised kalad. Plaadimasinast<br />
kõlavad trendikad dþässirütmid; raamaturiiulis troonivad aukohal<br />
vene- ja ingliskeelsed kuulsate kirjanike teosed; moodsal klaaslaual<br />
lebavad lohakalt ent elegantselt paigutatud moeajakirjad; riidekapis<br />
valitseb kõrgmood, mis pärineb viimaselt Milano moenädalalt.<br />
Ja muidugi on jäänõus alati ootamas ðampanja, mille paneb sinna<br />
koduabiline, kes käib iga päev tolmu pühkimas.<br />
Muidugi, ega siis tegelikult raha üksinda veel kedagi õnnelikuks<br />
tee. Küll aga annab see vabaduse elu nautida, sest õnnelikud pole<br />
ju needki, kes peavad iga nädal rangelt arvet pidama, sest pere söögilauale<br />
tohib kulutada vaid 152 krooni ning riideid ostetakse kaltsukast.<br />
Tunnen alati hingepiina ja piinlikkust, kui külmkapist riknenud<br />
toitu ära viskan või hallitava saia prügikasti poetan, sest tean, et on<br />
inimesi, kes saavad vaid kord<br />
nädalas saia osta ja sellegi omavahel<br />
ära jagama peavad.<br />
Õnnelikud pole<br />
ju needki, kes Samas ma neid inimesi tegelikult<br />
ei mõista, sest igast olukorrast<br />
on alati väljapääs. Tuu-<br />
iga nädal pere<br />
söögiraha üle led puhuvad teadagi kõigile<br />
vastu, kuid ega keegi teine sinu<br />
arvet peavad eest sammu astuda saa – ikka<br />
ise tuleb väljapääsu otsida.<br />
Jah, mõnel ka lihtsalt veab, kui ta sünnib jõukasse perekonda.<br />
Kuid enamikul tuleb ikka ise püüda ja õppida, et kuhugi välja jõuda<br />
ja suurt raha teenima hakata. Iseasi, kas seda raha ilmtingimata<br />
koguma peab.<br />
Mina isiklikult laristan kogu oma sissetuleku üsna süüdimatult<br />
ära. On asju, millele pole mul iial kahju raisata. Näiteks ostan heameelega<br />
raamatuid, kingi ja plaate. Toidupoeski käin nii, et ei tea<br />
ühegi asja hinda ja ostan, mida sel hetkel tahan, ning sageli liiga<br />
palju, sest prügikasti lendab ikka häirivalt suur söögikogus. Ka riidekappi<br />
tühjendan regulaarselt ja leian sealt sageli asju, mida olen<br />
vaid korra kandnud.<br />
Ega mul siis alati ole olnud võimalust endale kõike lubada. Olen<br />
ikka pingutanud ning tööd teinud ja ei ole kellegi teise peale lootma<br />
jäänud, sest ikka ise tuleb paremaid võimalusi otsida. Abiks on<br />
kindlasti haritus, lai silmaring, keeleoskus ning kiire kohanemisvõime<br />
ja õppida tasub alati ka vanas eas.<br />
Ahjaa, viiekümneviieselt võtan välja oma kolmanda samba pensionikindlustuse<br />
ja rajame sõbratariga kuskile Kreeka väikesaarele<br />
lõbusate vanainimeste kodu. Ja seal me siis mõnuleme – joome Makedoonia<br />
veini ja ouzo’t ning kui viitsime, siis küpsetame ka pannkooke.<br />
Dilaila<br />
dilaila@hot.ee
Change language