SOPH.00.277 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA, sügis 2007

SOPH.00.277 ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA, sügis 2007
Järgnevas on olulisemad teemad ja märksõnad kogu kursuse kohta. Nimestik võib kursuse
käigus natuke muutuda – lõpliku variandi saate enne viimast loengut.
Kohustuslik kirjandus on kasti sees. Punktiga • tähistatud lisakirjandus ei ole kohustuslik, vaid on
mõeldud neile, kes on mõnest teemast rohkem huvitatud või mõnest loengust puudunud, samuti essee
kirjutajatele.
1. SISSEJUHATUS
Individuaalsed erinevused
Isiksusepsühholoogia kaks distsipliini
• Omadus (trait) = indiviidile iseloomulik üldistunud ja fokaalne neuropsüühiline süsteem, mis
võib muuta paljusid stiimuleid funktsionaalselt samaväärseks, ning algatada ja juhtida
seonduvaid adaptiivseid ja ekspressiivseid käitumisviise (Allport, 1937, p. 295)
• Isiksus = Nende psühhofüüsiliste süsteemide dünaamiline struktuur, mis määravad indiviidi
unikaalse kohanemuse keskkonnaga (Allport)
• Isiksus = indiviidile iseloomulikud suhteliselt stabiilsed individuaalsed erinevused käitumises,
mõtetes, tunnetes jm (trait psychology)
2. ISIKSUSE UURIMISE MEETODID
Konstrukt
Mõõtmine
Sotsiaalne taju (sh enese- ja teistekohased andmed)
Käitumise vaatlused
Implitsiitsed hoiakud
Eksperiment
Kognitiivsed ülesanded
Psühhofüsioloogilised mõõtmised
Ajukuvamine jmt
Enese ja teiste hinnangud (self- and other-reports)
Enesehinnanguliste andmete kasutamise eeldused
Vaatlusuuringute eelised ja puudused võrreldes enese v tuttavate üldistatud hinnangutega
Enese ja teiste hinnangute kooskõla (self-other congruence) sh selle sõltuvus tutvuse
pikkusest
Implitsiitne mõõtmine
Implitsiitse mõõtmise eelised
Käitumise ennustamine (spontaanne vs kontrollitud käitumine)
• Asendorpf, J. B., Banse, R., & Mücke, D. (2002). Double dissociation between implicit and
explicit personality self-concept : the case of shy behavior. Journal of Personality and Social
Psychology, 83, 380-393.
• Egloff, B., & Schmukle, S.C. (2002). Predictive validity of an implicit association test for
assessing anxiety. Journal of Personality and Social Psychology, 83, 1441-1455.
• Egloff, B., Wilhelm, F. H., Neubauer, D.H., Mauss, I.B., Gross, J.. (2002). Implicit anxiety
measure predicts cardiovascular reactivity to an evaluated speaking task. Emotion, 2, 3-11.
1

3. MIDA JA KUIDAS ME TEAME ENDA JA TEISTE ISIKSUSE KOHTA?
Kuidas inimesed vastavad isiksusetesti küsimustele
Küsimustik on “võõrastevaheline struktureeritud vestlus”, mida mõjutavad tavalistes vestlustes ette
tulevad suhtlemisprobleemid
Küsimusele vastamise etapid (Tourangeau, Rips & Rasinski, 2000)
– Arusaamine (comprehension)
Attend to question, instructions, identify focus, translate concepts and logic
– Mälust ammutamine (retrieval)
Plan retrieval process, retrieve generic and specific memories, reconstruct details
– Hinnang (judgment)
Evaluate reconstructed memories, draw inferences, Integrate retrieved material, make
inferences, estimates
– Vastus (response)
Map estimate to response category, edit response
Konteksti mõju vastustele
Väidetest arusaamine
Eelnevate väidete mõju järgnevate väidete reliaablusele (Knowles jt)
Autobiograafiline mälu ja teadmised isiksuse kohta
Episoodilised ja semantilised enesekohased teadmised
Retrospektiivsete hinnangute probleemid
Heuristikud sageduse ja kestuse hinnangutes
• * Klein, S. B., Babey, S.H. & Sherman, J.W. (1997). The functional independence of trait and
behavioral self-knowledge: Methodological considerations and new empirical findings. Social
Cognition, 15, 183-203.
Testivastuste võrreldavus
Referentgrupp
Skaala kasutamine, vastamisstiilid
4. ISIKSUSEOMADUSTE TAKSONOOMIA
Brody, N., & Ehrlichman, H. (1997). Personality psychology: The science of individuality. Upper
Saddle River, NJ: Prentice Hall. – # 4 (The Big Five: Are we finished?)
Trait eesti keeles: (isiksuse/iseloomu)joon, (isiksuse)omadus, seadumus
Empiirilised, kontseptuaalsed, kausaalsed taksonoomiad
Isiksuseomaduste hierarhia
Isiksuseomadus viitab korreleeritud harjumustele. Omadused on üldisemad kui harjumused ega
ole seotud konkreetse situatsiooniga: käte pesemine on harjumus, kuid puhtusearmastus on
omadus. (Zuckerman, 1991, Psychobiology of personality, p.2)
Hierarhia tasandid
1 Spetsiifilised käitumisaktid
2 Harjumuspärased v korduma kippuvad käitumisviisid
3 Isiksuseomadused (traits) – sarnaste harjumuste kogumid
4 “Superfaktorid”: isiksuseomaduste kogumid (Eysenck, Zuckerman)
Isiksuse baasomaduse ("superfaktori") kriteeriumid (Zuckerman)
2

(1) Usaldusväärne tuvastamine erinevates valimites (olenemata soost, rahvusest, vanusest jm)
(2) Päritavus (vähemalt mõõdukas)
(3) Samalaadsete käitumisjoonte olemasolu loomadel
(4) Omaduse seos bioloogiliste markeritega
Struktuuri päritolu: käitumine, isikutaju jm (vt ka BE4, lk 75-76)
LEKSIKAALNE LÄHENEMINE
• G. Saucier & L. R. Goldberg (2001). Lexical studies of indigenous personality factors:
Premises, products, and prospects. Journal of Personality, 69, 847-879
Leksikaalse lähenemise põhimõtted
1. Isiksuse-sõnavara viitab fenotüübilistele omadustele – st ei ütle midagi käitumise põhjuste ega
stabiilsuse kohta
2. Oluliste fenotüübiliste omaduste jaoks leiutavad keeled varem või hiljem eraldi sõnad
3. Olulisemate omaduste jaoks on keeltes rohkem sünonüüme; mida olulisem omadus, seda suuremas
arvus keeltes leidub selle jaoks eraldi sõna
4. Isiksuseomadused viitavad sotsiaalselt olulisele ja tähendusrikkale käitumisele – seetõttu ei saa
vältida igapäevakeele kasutamist nende kirjeldamiseks (vrd Cattelli sõnad Exvia vs. Invia ja
Pathemia vs. Cortertia)
Leksikaalne struktuur
1. Saucier ja Goldberg (2001): Kõige paremini korratavad on 1-, 2- ja 3-faktoriline lahendus
1 faktor: hinnang (evaluation)
2 faktorit: dünamism (ekstravertsus + avatus kogemusele) ja sotsiaalne orientatsioon
(emotsionaalne stabiilsus + meelekindlus + sotsiaalsus)
3 faktorit: ekstravertsus, sotsiaalsus ja meelekindlus
2. Suurema faktorite arvu puhul on faktorite sisu selline, et ei teki kombinatsioone järgnevatest
omadustest:
(a) Seltsivus
(b) Soojus / südamlikkus / lahkus
(c) Korralikkus / töökus / usinus
(d) Ärevus / kartlikkus
3. Esimese 7 pööratud faktori hulgas leidub vähemalt üks, mida saab nimetada kas (a) intellektiks, (b)
kujutlusvõimeks, või (c) ebakonventsionaalsuseks.
4. Kui andmekogumis on ka hinnangulised ja veidrad sõnad, siis leitakse sageli ka “negatiivse
valentsi” faktor.
Anglogermaani “suur viisik” (AGB5)
I Ekstravertsus (Extraversion/ Surgency)
II Sotsiaalsus (Agreeableness)
III Meelekindlus (Conscientiousness)
IV Emotsionaalne stabiilsus (Emotional Stability)
V Intellekt või avatus (Intellect / Openness)
Suure viisiku "kõrgema taseme faktorid"
Digman (1997): alfa ("socialization") ja beeta ("personal growth")
Saucier & Goldberg (2001): Dynamism and Social Propriety (or Socialization)
Olson (2005): Engagement & self control
3

Carroll (2002): General social competence; General goodness of personality
VIIEFAKTORILINE MUDEL
“Suur viisik” leksikaalne lähenemine; “viiefaktoriline mudel” küsimustikud (eriti NEO PI-R,
Costa & McCrae)
• McCrae, R.R. & Costa, P.T. (1997). Personality trait structure as a human universal.
American Psychologist, 52, 509-516.
• Allik, J. (2001). Isiksus ja seadumused. – J. Allik, A. Realo & K. Konstabel (toim.),
Isiksusepsühholoogia (lk23-66). Tartu: TÜ Kirjastus.
NEO PI-R-i alaskaalad (Costa & McCrae, 1992)
Neurootilisus
(Neuroticism)
Ärevus (Anxiety)
Vaenulikkus
(Angry Hostility)
Masendus
(Depression)
Enesekontroll
(Self-Consciousness)
Impulsiivsus
(Impulsiveness)
Abitus
(Vulnerability)
Ekstravertsus
(Extraversion)
Soojus (Warmth)
Seltsivus
(Gregariousness)
Kehtestavus
(Assertiveness)
Aktiivsus (Activity)
Elamustejanu
(Excitement-Seeking)
Positiivsed
emotsioonid
(Positive Emotions)
Avatus kogemusele
(Openness to
Experience)
Avatus fantaasiale
(Openness to Fantasy)
... kunstile
(Aesthetics)
... tunnetele
(Feelings)
... teguviisidele
(Actions)
... mõtetele (Ideas)
... väärtustele
(Values)
Sotsiaalsus
(Agreeableness)
Usaldus (Trust)
Siirus (Straightforwardness)
Omakasupüüdmatus
(Altruism)
Järeleandlikkus
(Compliance)
Tagasihoidlikkus
(Modesty)
Osavõtlikkus
(Tender-Mindedness)
Meelekindlus
(Conscientiousness)
Asjatundlikkus
(Competence)
Korralikkus (Order)
Kohusetundlikkus
(Dutifulness)
Eesmärgipärasus
(Achievement Striving)
Enesedistsipliin
(Self-Discipline)
Kaalutlemine
(Deliberation)
TEISED MUDELID
Interpersonaalsete omaduste ringmudel (Jerry Wiggins)
AB5C mudel (vt BE4 lk 67-72)
• Hofstee jt 1992: enamus isiksusesõnu on kombinatsioonid mitmest B5 omadusest (“julge” on
E + ES jne)
• Isiksusesõnade tähendust saab paremini kirjeldada “ringmudeliga” (circumplex), kus on
kirjeldatud kõikvõimalikud B5 omaduste kombinatsioonid
Eysencki ja Zuckermani mudelid
Marvin Zuckerman:
• Sociability (ekstravertsus)
• Neuroticism/Anxiety
• Agression-Hostility
• Psychoticism/ ImpulsiveUnsocialized Sensation Seeking.
H.J. Eysenck – PEN mudel
• Psühhotism = –leplikkus + külmus + vaenulikkus + makjavellism + agressiivsus –empaatia
–meelekindlus
• Ekstravertsus
• Neurootilisus
4

ISIKSUSETÜÜBID
Enamus isiksuse klassifikatsioone tegeleb pidevate dimensioonidega (nagu ekstravertsus) – selliseid
omadusi võib inimesel olla suuremal või väiksemal määral. "Tüüp" viitab omadusele, mis mis
inimesel kas on või ei ole, kusjuures inimene ei saa korraga kuuluda mitmesse tüüpi. Kõige levinum
isiksuse tüpoloogia, mida on õnnestunud ka empiiriliselt paljudel valimitel korrata, põhineb algselt
Jack Blocki teooria kahel dimensioonil: ego kontroll (impulsside väljendamine vs pärssimine) ja ego
paindlikkus (võime vastavalt olukorrale muuta oma ego-kontrolli taset).
• Paindlik (resilient)
• Ülekontrollija (overcontrolled)
• Alakontrollija (undercontrolled)
5. EKSTRAVERTSUS
Brody, N., & Ehrlichman, H. (1997). Personality psychology: The science of individuality. Upper
Saddle River, NJ: Prentice Hall. – #5 (Genetic and environmental influences), 6 (Personality and the
brain)
Ekstravertsuse mõõtmine ja psühhomeetrilised mudelid
Ekstravertne käitumine & situatsioonid
Päritavus v keskkonna mõjud
Psühhobioloogilised mudelid (H.J. Eysenck, Depue&Collins, Canli, Gray)
• Matthews, G. & Gilliland, K. (1999). The personality theories of H. J. Eysenck and J. A.
Gray: a comparative review. Personality and Individual Differences, 26, 583-626.
• Depue R.A. & Collins P. F. (1999). Neurobiology of the structure of personality: Dopamine,
facilitation of incentive motivation, and extraversion. Behavioral and Brain Sciences, 22,
491-517. http://journals.cambridge.org/action/displayJournal?jid=BBS
• Canli, T. & Amin, Z. (2002). Neuroimaging of emotion and personality: Scientific evidence
and ethical considerations. Brain and Cognition, 50, 414-431.
H.J. Eysencki teooria
Ülenev retikulaarne aktivatsioonisüsteem (ARAS)
Optimaalne stimulatsioonitase
Gray mudel
impulsiivsus (kõrge ekstravertsus + kõrge neurootilisus)
käitumise aktivatsiooni süsteem
tundlikkus tasuga seotud stiimulitele
Ekstravertsus ja (positiivsed) emotsioonid
Ekstravertsus ja sotsiaalne käitumine
6. ÄREVUS JA NEUROOTILISUS
Brody, N., & Ehrlichman, H. (1997). Personality psychology: The science of individuality. Upper
Saddle River, NJ: Prentice Hall. – #5 (Genetic and environmental influences), 6 (Personality and the
brain)
Neurotismi mõõtmine
Käitumis- ja muu geneetika (sh geenide ja keskkonna interaktsioon)
Psühhofüsioloogia ja neuroteadused (püsi)ärevusest/neurotismist
Kognitiivne teooria (M. W. Eysenck)
Kognitiivne nihe (bias) ärevuse ja repressiivse toimetulekustiili korral
• Eysenck, M.W. (2000). A cognitive approach to trait anxiety. European Journal of
Personality, 14, 463-476.
5

• Calvo, M.G. & Eysenck, M. W. (2000). Early vigilance and late avoidance of threat
processing: Repressive coping versus low/high anxiety. Cognition & Emotion, 14, 763-787.
Ä/N ja eneseregulatsioon
7. IMPULSIIVSUS JA ELAMUSTEJANU
Brody, N., & Ehrlichman, H. (1997). Personality psychology: The science of individuality. Upper
Saddle River, NJ: Prentice Hall. – #5 (Genetic and environmental influences), 6 (Personality and
the brain)
Impulsiivsuse mõõtmine (küsimustikud)
Impulsiivsed otsused
Tasu edasilükkamine (delay of gratification)
Väärtuse (hüperboolne) allahindamine (discounting of delayed rewards)
• Metcalfe, J. & Mischel, W. (1999). A Hot/Cool-system analysis of delay of gratification :
dynamics of willpower. Psychological Review, 106, 3-19.
• Rodriguez, M. L, Mischel, W., & Shoda, Y. (1989). Cognitive person variables in the delay of
gratification of older children at risk. Journal of Personality and Social Psychology, 57, 358-
367.
• Monterosso, J. & Ainslie, G. (1999). Beyond discounting: possible experimental models of
impulse control. Psychopharmacology, 146, 339 – 347. [Springer]
Impulsiivne infotöötlus
• Dickman, S. (1990). Functional and dysfunctional impulsivity : personality and cognitive
correlates. Journal of Personality and Social Psychology, 58, 95-102.
• Dickman, S. J. & Meyer, D. E. (1988). Impulsivity and speed–accuracy tradeoffs in
information processing. Journal of Personality and Social Psychology. 54, 274-290.
Päritavus ja keskkond
Impulsiivne käitumine ja situatsiooni omadused
Impulsiivsus ja eneseregulatsioon
8. ISIKSUSEOMADUSTE ARENG
Caspi, A., & Roberts, B. W. & Shiner, R. (2005). Personality development: Stability and change.
Annual Review of Psychology, 56.
• http://psych.wisc.edu/moffitt/index.html
• http://www.psych.uiuc.edu/~broberts/
Isiksuseomaduste stabiilsus
• Roberts, B. W., & DelVecchio, W. F. (2000). The rank-order consistency of personality from
childhood to old age: A quantitative review of longitudinal studies. Psychological Bulletin,
126, 3-25.
Laste temperament ja käitumine / isiksuseomadused täiskasvanueas
Isiksuseomaduste arengu mudelid:
A. Kumulatiivse järjepidevuse mudel [Cumulative continuity] (Caspi & Co.)
• Roberts, B. W., & Caspi, A. (2003). The cumulative continuity model of personality
development: Striking a balance between continuity and change in personality traits across
the life course. R. M. Staudinger & U. Lindenberger (Eds.), Understanding Human
Development: Lifespan Psychology in Exchange with Other Disciplines (pp. 183-214).
Dordrecht, NL: Kluwer Academic Publishers.
http://www.psych.uiuc.edu/~broberts/cumulative%20continuity%20chapter.pdf
6

B. Bioloogiline küpsemine [Intrinsic maturation] (McCrae & Co.)McCrae, R. R. et al. (2000).
Nature over nurture : temperament, personality, and life span development. Journal of
Personality and Social Psychology. 78, 173-186.
9. KULTUUR JA ISIKSUS
Kultuuri mõju isiksusele
Semiootiline vahendatus (semiotic mediation) ja eneseregulatsioon
Erinevused isik(s)u(se) mõistes:
– “sõltumatu” ja “sõltuv” mina-kontseptsioon;
– käitumise kirjeldamine ja põhjendamine
– eneseanalüüs
• Realo, A. (2003). Individualism-kollektivism ja isiksus. - J. Allik, A. Realo & K. Konstabel
(toim.), Isiksusepsühholoogia (lk 251-282). Tartu: TÜ Kirjastus.
• Markus, H., & Kitayama, S. (1991). Culture and the self: Implications for cognition, emotion,
and motivation. Psychological Review, 98, 224-253.
Maadevahelised erinevuse isiksusetesti skoorides ja nende põhjused
10. ISIKSUSEOMADUSED, SITUATSIOONID JA KÄITUMINE
Fleeson, W. (2004). Moving personality beyond the person-situation debate. Current Directions in
the Psychological Science, 13, 83-87.
Mischel, W., Shoda, Y., & Mendoza-Denton, R. (2002). Situation-Behavior Profiles as a Locus of
Consistency in Personality. Current Directions in the Psychological Science,11, 50-54.
• Konstabel, K. (2003). Mis on isiksuseomadused? - J. Allik, A. Realo & K. Konstabel (toim.),
Isiksusepsühholoogia (lk 67-106). Tartu: TÜ Kirjastus.
Käitumise variatiivsus (Fleeson)
Dispositsionism, situatsionism ja interaktsionism
Mudelid situatsiooni/isiksuse/käitumise seoste kohta
• Roberts, B. W., & Pomerantz, E. M. (2004). On traits, situations, and their integration: A
developmental perspective. Personality and Social Psychology Review, 8, 402-416.
http://www.psych.uiuc.edu/~broberts/Roberts%20&%20Pomerantz,%202004.pdf
Situatsioonide valik
Isiksuseomaduste konditsionaalne mudel
• Wright, J. C. & Mischel, W. (1988). Conditional hedges and the intuitive psychology of traits.
Journal of Personality and Social Psychology, 55, 454-469.
• Wright, J. C. & Mischel, W. (1987). A conditional approach to dispositional constructs : the
local predictability of social behavior. Journal of Personality and Social Psychology, 53,
1159-1177.
7

11. ENESEREGULATSIOON
Baumeister, R. F. (2002). Ego depletion and self-control failure: An Energy Model of the self's
executive function. Self & Identity, 1, 129-137.
Gross, J. J. (2002). Emotion regulation: Affective, cognitive, and social consequences.
Psychophysiology, 39, 281-291.
Mischel, W., & Ayduk, O. (2002). Self-regulation in a cognitive-affective personality system:
Attentional control in the service of the self. Self & Identity, 1, 113-120.
Wegner, D. M. (2003). Thought suppression and mental control. In Encyclopedia of Cognitive
Science, (pp. 395-397). London: Macmillan.
Eneseregulatsiooni küberneetiline mudel (Carver & Scheier)
Afekt ja käitumise regulatsioon (Carver, Scheier)
“Hot/cool system” (Mischel & Metcalfe)
Eesmärgid ja meta-eneseregulatsioon (sh eesmärkidest loobumine)
Mõtete kontroll (sh Wegneri irooniline teooria)
Automaatne eneseregulatsioon (Bargh)
Eneseregulatsiooni “ressurss” (Baumeister)
Emotsioonide regulatsioon (Gross)
12. MINA-KONTSEPTSIOON, ENESETEADVUS JA ENESE-ESITLUS
Brody, N., & Ehrlichman, H. (1997). Personality psychology: The science of individuality. Upper
Saddle River, NJ: Prentice Hall. – #11 (Our thoughts, our feelings, our selves).
Eneseteadvus
Objektiivne eneseteadvus ("peeglitest", Gallup)
Enesekohaste teadmiste funktsioonid
Privaatne ja avalik eneseteadvus
“Mäletsemine” (rumination)
• Watkins, E., & Moulds, M. (2005). Distinct modes of ruminative self-focus: Impact of
abstract versus concrete rumination on problem solving in depression. Emotion, 5, 319-328.
Mina-kontseptsioon; mina-skeemid
• Markus, H. & Wurf, E. (1987). The dynamic self-concept: A social psychological
perspective. Annual Review of Psychology, 38, 299-337.
Tegevuse identifitseerimine
• Wegner, D. M., & Vallacher, R. R. (1986). Action identification. In R. M. Sorrentino & E. T.
Higgins (Eds.), Handbook of motivation and cognition: Foundations of social behavior (pp.
550-582). New York: Guilford.
• http://www.wjh.harvard.edu/~wegner/actid.htm
Enese-esitlus (self-presentation)
Eneseteadvuse vältimine (“escape from self-awareness”)
Enesekohaste teadmiste motiveeriv roll (sh “eneseupitamine” – self-enhancement)
8

13. ISIKSUSE (META)TEOORIAD
McCrae, R. R., & Costa, P. T. (2003). Personality in adulthood: A Five-Factor Theory perspective
(2 nd ed.). New York: The Guilford Press. Ptk 10: A Five-Factor theory of personality (lk. 184-
205).
Mischel, W. (2004). Toward an integrative science of the person. Annual Review of Psychology, 55,
1-22.
• Allik, J. (2001). Isiksus ja seadumused. – J. Allik, A. Realo & K. Konstabel (toim.),
Isiksusepsühholoogia (lk23-66). Tartu: TÜ Kirjastus.
Ühe-omaduse-teooriad vs metateooriad
Bioloogiline paradigma (Eysenck)
Kognitiivne paradigma (CAPS, KAPA, Markus’e mina-kontseptsiooni mudel)
Elukäigu-teooriad (life course)
Kahe protsessi teooriad (dual-process theories); automaatsed ja kontrollitud protsessid
Viie-faktori-teooria (Five-Factor Theory)
• Mischel, W. & Shoda, Y. (1995). A Cognitive–Affective System Theory of Personality :
Reconceptualizing Situations, Dispositions, Dynamics, and Invariance in Personality
Structure. Psychological Review, 102, 246-268.
• Strack, F & Deutsch, R. (2004). Reflective and Impulsive Determinants of Social Behaviour.
Personality & Social Psychology Review, 8, 220-247.
9