SUNDSVALL´i AVALDUS Tervisedenduse III rahvusvahelise ...

SUNDSVALL´i AVALDUSTervisedenduse III rahvusvahelise konverentsi avaldus 9. – 15. juuni 1991, Sundsvall, Rootsi.TERVIST TOETAV KESKKONDTervisedenduse III globaalne konverents, milles osales 81 riiki, kutsub üles inimesimaailma kõikidest paikadest aktiivselt osalema keskkonna muutmisel tervist toetavamaks.Konverents juhib tähelepanu asjaolule, et miljonid inimesed elavad äärmises vaesuses japuuduses ning järjest halvenevas keskkonnas, mis kahjustab nende tervist, muutes Tervis Kõigileaastaks 2000 eesmärkide saavutamise erakordselt raskeks. Tõsine väljakutse on muuta keskkonda– nii füüsilist, sotsiaalset, majandus- ja poliitilist keskkonda – tervisttoetavaks.Sundsvall´i konverents tõi välja mitmeid positiivseid näiteid tulemuslikest lähenemistesttervisttoetava keskkonna loomised, mida saaksid kasutada nii poliitikud, otsusetegijad kuikogukonnad tervise ja keskkonna positiivsel mõjutamisel. Konverents rõhutab igaühe rollitervisttoetava keskkonna loomisel.ÜLESKUTSE TEGUTSEMISEKSÜleskutse tegutsemiseks on suunatud kõigile poliitikutele ja otsusetegijatele kõigisasjassepuutuvates sektorites ja kõikidel tasanditel. Tervise, keskkonna ja sotsiaalse õigluseeestkostjatel ning aktivistidel on tungivalt soovitav moodustada laialdane liit ühise eesmärgi,Tervis Kõigile, elluviimiseks. Meie, konverentsist osavõtjad, oleme tõotanud viia see sõnumtagasi oma kogukondadesse, riikidesse ja valitsustesse, kutsumaks neid üles algatama tegutsemistkeskkonna kaitseks. ka kutsume üles ÜRO süsteemi organisatsioone, et tugevdada koostööd jaesitada väljakutseid teineteisele, et olla tõelisteks panustajateks jätkusuutlikuse ja õiglusekindlustamiseks.Toetav keskkond on tervisele ülimalt tähtis. Mõlemad on vastastikku sõltuvad jalahutamatud. Me nõuame tungivalt, et mõlema saavutamine tehtaks arenguprioriteetide kesksekseesmärgiks ja et neile antakse valitsuse poliitika huvide konkurentsis eesõigus.Ebaõiglus peegeldub nii riikidesiseses kui ka rikaste ja vaeste riikide tervise erinevusteüha suurenevas lõhes. See ei ole vastuvõetav. Sotsiaalse õigluse saavutamiseks tervises on vajaotsustavalt tegutseda. Miljonid inimesed elavad äärmises vaesuses ja puuduses järjest halvenevaskeskkonnas nii linnas kui maal. Ettenägematu ja alarmeeriv hulk inimesi kannatab tervisetraagiliste tagajärgede tõttu, mis on tingitud sõjalistest konfliktidest. Rahvastiku kiire kasv onpeamine oht jätkusuutlikule arengule. Inimesed peavad ellu jääma ilma puhta veeta, adekvaatsetoidu, peavarju ja kanalisatsioonita.Vaesus nurjab inimeste lootused ja unistused parema tuleviku ülesehitamiseks, sellal kuipiiratud juurdepääs poliitilistele struktuuridele kahjustab vaba tahte aluseid. Paljudele ei oleharidus kättesaadav või on ebapiisav või siis ei suuda ennast praegusel kujul õigustada egamaksma panna. Miljonitel lastel puuduvad võimalused algharidusele ja neil on vähe lootustparemale tulevikule. Naised, enamik maailma rahvastikust, on siiani rõhutud. Neid kasutatakseära seksuaalselt ja nad kannatavad diskrimineerimise all tööturul ning paljudes teistesvaldkondades, mis takistab nende täielikku osalemist toetava keskkonna loomises.Rohkem kui miljardil inimesel üle maailma pole esmased tervishoiuteenusedkättesaadavad. Tervishoiusüsteemid vajavad kindlasti tugevdamist. Lahendus nendelemassilistele probleemidele peitub sotsiaalses tegevuses tervise heaks ja indiviidide ningkogukondade ressurssides ja loovuses. Olemasoleva potentsiaali vabastamine nõuabfundamentaalset muutust viisis, kuidas me käsitleme tervist ja keskkonda ning selget ja tugevatpoliitilist pühendumust tegutseda jätkusuutliku keskonna ja tervise nimel. Lahendused asuvadväljaspool traditsioonilist tervishoiusüsteemi.

Algatused peavad tulema kõikidest sektoritest, mis saavad kaasa aidata tervist toetavakeskkonna loomisel, ning olema teostatud paikkondades kohalike inimeste poolt, üleriigiliseltvalitsuste ja valitsusväliste organisatsioonide poolt ja globaalselt rahvusvahelisteorganisatsioonide kaudu. Tegevused peavad hõlmama haridussektori, transpordi, elamuehituse jalinnaarengu, tööstustoodang ja põllumajandussektorid.TEGEVUSE DIMENSIOONID TERVISTTOETAVA KESKKONNA SAAVUTAMISELToetavate keskkondade mõiste tervise kontekstis on seotud keskkonna füüsiliste jasotsiaalsete aspektidega. keskkond, kus inimesed elavad, nende kodukant ja kodu, kus nadtöötavad ja mängivad peavad olema tervist toetavad. Keskkond hõlmab ka võrgustikke, mismääravad eluks vajalike ressursside kättesaadavus ning võimalused võimestumiseks. Tegevusedtervisttoetavate keskkondade loomisel omavad mitmeid dimensioone: füüsilisi, sotsiaalseid,vaimseid, majanduslikke ja poliitilisi. Igaüks neist dimensioonidest on lahutamatult dünaamiliseskoostoimes teistega. Tegevused peavad olema koordineeritud kohalikul, regionaalsel, riigi jaglobaalsel tasandil, et saavutada lahendusi, mis on tõeliselt jätkusuutlikud.Konverents tõstab esile toetavate keskkondade neli aspekti:1. Sotsiaalne dimensioon, mis sisaldab viise, mille hulgas normid, tavad ja sotsiaalsed protsessidmõjutavad tervist. Paljudes ühiskondades on traditsioonilised sotsiaalsed suhted muutunudviisil, mis ohustab tervist nagu näiteks kasvav sotsiaalne isolatsioon, elult tähenduslikusidususe ja eesmärgi äravõtmine või siis traditsiooniliste väärtuste ja kultuuripärandi muutus.2. Poliitiline dimensioon, mis nõuab valitsustelt demokraatliku osalemise garanteerimist otsustelangetamisel ja vastutuse ning ressursside detsentraliseerimist. See nõuab samuti panustamistinimõigustele, rahule ja ressursside vähendamist võidurelvastumiselt.3. Majanduse dimensioon, mis nõuab ressursside ümbersuunamist saavutamaks Tervis Kõigileeesmärke ja jätkusuutlikku arengut, sh üleminekut usaldusväärsele ja ohutule tehnoloogiale.4. Vajadus tunnustada ja kasutada naiste oskusi ja teadmisi kõikides sektorites, k.a.poliitikategemises ja majanduses, selleks et arendada rohkem positiivseid infrastruktuuretoetavatele keskkondadele. Naiste töökoormust tuleks tunnustada ja seda jagada meeste janaiste vahel. Naiste kogukonna organisatsioonide hääl peab olema tervisedenduse arengupoliitikas ja struktuurides tugevam.ETTEPANEKUD TEGEVUSEKSSundsvall´i konverents on veendunud, et ettepanekud Tervis Kõigile strateegiateelluviimiseks peavad sisaldama kaht põhiprintsiipi:1. Õiglus peab olema tervist toetavate keskkondade loomises põhiprioriteet, mis vabastabenergiat ja loomejõudu, kaasates kõiki inimesi selles unikaalses püüdluses. Kõik poliitikad,mis taotlevad jätkusuutlikku arengut, tuleb allutada uut tüüpi vastutusprotseduuridele, etsaavutada vastutuse ja ressursside õiglast jaotust. Kogu tegevus ja ressursside paigutus peabpõhinema selgel eelistusel ja panustamisel kõige vaesematele, leevendades lisaraskusi, midakannavad vähemusrühmad ning puuetega inimesed. Tööstusmaailm peab maksma võlakeskkonna ja inimeste ees, mis on akumuleeritud arengumaailma ekspluateerimisest.2. Avalikud tegevused tervist toetavatele keskkondadele peavad tunnustama kõikideelusolevuste vastastikust sõltuvust ning peavad korraldama kõiki loodusressursse, võttesarvesse järgmiste generatsioonide vajadusi. Põlisrahvastel on unikaalne vaimne jakultuuriline suhe füüsilise keskkonnaga, mis võib pakkuda väärtuslikke õppetunde ülejäänudmaailmale. On oluline, et põlisrahvad oleks kaasatud jätkusuutliku arengu tegevustesse ningtoimuksid läbirääkimised nende õiguse üle maale ja kultuuripärandile.

SEDA KÕIKE ON VÕIMALIK TEHA INTENSIIVISTADES SOTSIAALSET TEGEVUSTÜleskutse toetavate keskkondade loomiseks tähendab praktilist ettepanekut tegevusteksrahvatervise valdkonnas kohalikul tasandil, kohalike inimeste laiaulatuslikul kaasamisel.Konverentsil toodi näiteid kõikidest maailmajagudest seoses hariduse, toidu, eluaseme, sotsiaalsetoetuse ja hoolekandega, töö ja transpordiga. Need näitasid selgelt, et toetav keskkond võimaldabinimestel avardada nende suutlikkust ja arendada enesekindlust. Lähemad üksikasjad nendestpraktilistest ettepanekutest on saadaval konverentsi aruandes ja käsiraamatus.Kasutades esitatud näiteid, identifitseeris konverents rahvatervise tegevuste nelivõtmestrateegiat edendamaks toetavate keskkondade loomist paikkonna tasandil.1. Intensiivistades kogukonnas lobby-tööd, eriti naiste organiseeritud gruppide kaudu.2. Võimaldades kogukondadel ja indiviididel hariduse ja võimestumise kaudu saavutadakontroll oma tervise ja keskkonna üle.3. Rajades toetavate keskkondade ja tervise heaks ühendusi tugevdamaks koostööd tervise jakeskkonna kampaaniates ning strateegiates.4. Vahendades vastandlikke huvisid ühiskonnas tagamaks õiglast juurdepääsu tervist toetavatelekeskkondadele.Kokkuvõtteks - inimeste võimestumist ja kogukondade osalust nähakse kui olulisitegureid demokraatlikus tervisedenduses ja kui liikumapanevat jõudu arengus.Konverentsi osalejad tunnistavad haridust on põhilist inimõigust ja võtmeelementi, mistekitab poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi saavutamaks Tervis Kõigile eesmärke.Haridus peab olema kättesaadav kogu elu vältel ja olema üles ehitatud õigluse printsiibil, eritikultuuri, sotsiaalse klassi ja soo suhtes.GLOBAALNE PERSPEKTIIVInimesed on maakera ökosüsteemi osa. Rahvastiku tervis on fundamentaalselt seotudkeskkonnaga. Kogu olemasolev informatsioon näitab, et pole võimalik säilitada inimeste ja kõigibioloogiliste liikide elukvaliteeti ilma drastiliste muutusteta hoiakutes ja käitumises, keskkonnakorralduses ja säilitamises kõikidel tasanditel.Meie aja väljakutseks on kooskõlastatud tegevus saavutamaks jätkusuutlik ja tervisttoetav keskkond.Suured erinevused sissetulekutes per capita rahvusvahelisel tasandil viivad ebaõigluselemitte ainult tervise kättesaadavuses, vaid ka ühiskonna suutlikkuses parendada oma situatsiooni jasäilitada rahuldavat elukvaliteeti tulevastele põlvkondadele. Migratsioon maalt linnadessesuurendab drastiliselt vaestes linnaosades elavate inimeste hulka koos sellega kaasnevateprobleemidega, sh puhta vee ja kanalisatsiooni puudumisega.Poliitiliste otsuste langetamine põhineb liiga sageli lühiajalisel planeeringul jamajanduslikul kasul, mis ei arvestae inimeste tervist ega keskkonda. Rahvusvaheline võlg kurnabvaeste riikide väheseid ressursse. Sõjalised kulutused kasvavad ja sõda, lisaks surma jainvaliidsuse põhjustamisele, loob ökoloogilise vandalismi uusi vorme.Tööjõu ekspluateerimine, ohtlike ainete eksport ja nende jäätmekäitluse puudumine, eritinõrgemates ja vaesemates riikides ning maailma ressursside pillav kasutamine näitab, et praegunearengusuund on kriisis. Edasilükkamatuks vajaduseks on edasi liikuda uue eetika ja globaalsekokkuleppe poole, mis rajaneb rahulikul kooseksisteerimisel, et võimaldada maakera piiratudressursside õigluspärasemat jaotamist ja kasutamist.GLOBAALSE VASTUTUSE SAAVUTAMINESundsvall´i konverents kutsub rahvusvahelist üldsust üles kehtestama tervise jaökoloogilise vastutuse uusi mehhanisme, mis rajaneksid jätkusuutlikul arengu printsiipidel. Iga

suurema poliitiline otsus eeldab tervise- ja keskkonnamõju analüüsi. WHO-l ja UNEP-il (UnitedNations Environment Programme) palutakse suurendada oma jõupingutusi arendamakstervisttoetavaid nõudeid kaubandusele ja turundusele keskkonnaohtlike ainete ja toodete osas.WHO ja UNEP on tungivalt palutud arendada jätkusuutliku arengu põhimõtetelbaseeruvaid juhiseid oma liikmesriikidele. Kõik multi- ja bilateraalsed doonorid ning rahastamiseagentuurid nagu Maailmapank ja IMF (International Monetary Fund) on tungivalt palutudkasutama selliseid juhendmaterjale arenguprojektide planeerimisel, elluviimisel ja hindamisel,mis arvestavad tervisesäästliku keskkonnaga. Viivitamatult on vajalik toetada arengumaid nendeendi lahenduste identifitseerimisel ja rakendamisel. Protsessi kõigis osades tuleb kindlustada tihekoostöö valitsusväliste organisatsioonidega.Sundsvall`i konverents on tõestanud, et tervise, keskkonna ja inimarengu probleeme eisaa omavahel lahutada. Areng peab tähendama tervise ja elukvaliteedi paremaks muutmist,hoides keskkonna jätkusuutlikuna.Konverentsist osavõtjad nõuavad keskkonna ja arengu ühinenud rahvaste konverentsilt(UNCED), mis peetakse Rio de Janeiros 1992.a. võtta Sundsvall´i avaldust arvesse Maa Harta jaAgenda 21 arutlustel, mis on peamiseks tegevuskavaks 21-sse sajandisse minnes. Terviseeesmärgid peavad olema silmapaistvalt esindatud mõlemas. Ainult ülemaailmne tegevus, misbaseerub globaalsel partnerlusel kindlustab meie planeedi tulevikku.