JAKARTA DEKLARATSIOON Tervisedenduse IV rahvusvahelise ...

JAKARTA DEKLARATSIOONTervisedenduse IV rahvusvahelise konverentsi avaldus1997, Jakarta, IndoneesiaTERVISEDENDUS 21. SAJANDILTervisedenduse IV rahvusvaheline konverents – New Players for a New Era: LeadingHealth Promotion into the 21th Century (uue ajajärgu uued tegijad, juhtimas tervisedendust 21-sse sajandisse) – toimus tervise rahvusvaheliste strateegiate arengu jaoks olulisel ajal. Onmöödunud peaaegu 20 aastat, mil WHO liikmesriigid võtsid endale ambitsioosse kohustuse viiaellu globaalne strateegia Tervis Kõigile ja esmatasandi tervishoiu põhimõtete rakenduminelähtudes Alma-Ata Deklaratsioonist. Kümme aastat on möödunud tervisedenduse esimesestrahvusvahelisest konverentsist Ottawas, Kanadas. Konverentsi lõpptulemus - Ottawa Harta - onolnud tänaseni tervisedenduse teejuhiks ja inspiratsiooni allikaks kogu maailmas. Hilisemadrahvusvahelised konverentsid ja kohtumised on selgitanud tervisedenduse võtmestrateegiatetähendust ja olulisust, k.a. riiklik tervisepoliitika (Adelaide, 1988) ja tervist toetav keskkond(Sundsvall, 1991).Tervisedenduse IV rahvusvaheline konverents Jakartas oli esimene, mis peeti arenguriigisja milles esmakordselt kaasati tervisedendust toetama erasektor. Konverents pakkus võimalusetagasivaateks selgitamaks, mida on õpitud tervisedendusest ja võimaldamaks uuesti läbi vaadatatervise mõjurid ning määratleda suunad ja strateegiad, mida nõuavad 21. sajandi tervisedenduseväljakutsed.TERVISEDENDUS ON VÄÄRTUSLIK INVESTEERINGTervis on põhiline inimõigus ja omab olulist tähtsust sotsiaalses ja majandusarengus.Tervisedendust on leidnud laialdast tunnustust kui tervise arenduse oluline element.Tervisedendus on protsess, mis võimaldab inimestel saavutada kontroll oma tervise üle ja muutaseda paremaks. Investeeringute ja vastavate tegevuste kaudu mõjutab tervisedendus tervisedeterminante loomaks suurimat kasu inimeste tervisele, aitamaks kaasa ebaõigluse vähendamiseletervises, kindlustamaks inimõigusi ja loomaks sotsiaalset kapitali. Lõppeesmärgiks on pikendadaeeldatavat eluiga ning vähendada selles osas lõhet riikide ja inimgruppide vahel.Jakarta deklaratsioon keskendub tervisedendusele ja pakub sellest visiooni järgmisekssajandiks. Deklaratsioon peegeldab tervisedenduse IV-ndast rahvusvahelisest konverentsistosavõtjate kindlat kohustust kasutada kõige laiaulatuslikumaid ressursse tervise mõjuritegategelemiseks 21. sajandil.TERVISE MÕJURID: UUED VÄLJAKUTSEDTervise nõutavad eeltingimused on rahu, peavari, haridus, sotsiaalne turvalisus,sotsiaalsed suhted, toit, sissetulek, naiste võimestumine, stabiilne ökosüsteem, ressurssidejätkusuutlik kasutamine, sotsiaalne õiglus, inimõiguste ja õigluse respekteerimine. Vaesus onsuurim oht tervisele.Demograafilised suundumused nagu urbaniseerumine, eakate inimeste arvu suurenemineja krooniliste haiguste üldine levimus, istuva eluviisi suurenemine, resistentsusantibiootikumidele ja teistele enamkasutatud ravimitele, narkootikumide tarbimine ning avalik jakoduvägivald ohustavad sadade miljonite inimeste tervist ja heaolu.Uued ja taas ilmuvad vanad nakkushaigused ning vaimse tervise probleemide sagenemine nõuabkohest reageerimist. Eluliselt on oluline, et tervisedendus kohanduks muutustele tervisemõjurites.

Märkimisväärset mõju tervisele omavad ka riigipiiride ülesed tegurid. Nende hulkakuuluvad globaalse majanduse integratsioon, finantsturud ja kaubandus, meedia jakommunikatsioonitehnoloogia kättesaadavus, samuti keskkonna degradatsioon loodusressurssidevastutustundetust kasutamisest. Need muutused kujundavad väärtusi, eluviise kogu eluea vältelning elutingimusi kogu maailmas. Mõned neist omavad suurt potentsiaali tervise suhtes nagunäiteks kommunikatsioonitehnoloogia areng, teised seevastu, nagu näiteks rahvusvahelinetubakakaubandus, omavad tervise suhtes suurt negatiivset potentsiaali.TERVISEDENDUS MUUDAB MAAILMATeadusuuringud kogu maailmast pakuvad veenvaid tõendeid, et tervisedendus ontulemuslik. Tervisedenduse strateegiad võivad mõjutada valikuid ning sotsiaalseid, majandus- jakeskkonnatingimusi, mis kõik määravad tervist. Tervisedendus on praktiline lähenemine suuremaõigluse saavutamisel tervises.Edu saavutamiseks on olulise tähtsusega Ottawa Harta viis strateegiat:• kujundada riiklikku tervisepoliitikat;• luua toetavaid keskkondi;• aktiviseerida ühiskonna osalemist;• arendada isiklikke oskusi;• ümber orienteerida tervise teenistused.Praeguseks on kindlalt tõendatud, et:- Tervise arenduseks on kõige tulemuslikum laiaulatuslik lähenemine. Need, kes kasutavad viieülalmainitud strateegia kombinatsioone, on edukamad nendest, kes kasutavad neid üksikult;- Institutsioonid - linnad, saared, omavalitsused ning paiksed kogukonnad, nende turud, koolid,töökohad ja tervishoiuasutused - pakuvad suurepäraseid võimalusi laiaulatuslike strateegiateelluviimiseks;- Jõupingutuste toetamiseks on olulise tähtsusega osalemine. Et see oleks efektiivne peavadinimesed olema tervise edendamise ja otsuste tegemise protsessi keskmes;- Tervisõpe kiirendab osalemist. Haridus ja teabe kättesaadavus on olulise tähtsusega efektiivseosalemise saavutamiseks ning inimeste ja kogukonna võimestumisel.Nimetatud strateegiad on tervisedenduse põhielemendid elluviimiseks kõikides riikides.VAJALIKUD ON UUED REAGEERINGUD (New responses are needed)Esilekerkivate terviseohtude ennetamiseks on vajalikud uued tegevusvormid. Lähiaastateväljakutseks saab olema tervisedenduse potentsiaali ärakasutamine, mis on ühiskonna paljudessektorites olemas - nii kohalikes kogukondades kui peredes.Eksisteerib ilmne vajadus valitsussektori traditsiooniliste piiride ületamiseks saavutamaksvalitsuse ja valitsusväliste organisatsioonide ning avaliku ja erasektori koostöö. Koopereerumineon olulise tähtsusega ja nõuab spetsiaalselt uue partnerluse loomist tervise heaks võrdsetel alustelerinevate sektorite vahel ühiskonna kõikidel tasanditel.TERVISEDENDUSE PRIORITEEDID 21. SAJANDILEdendada sotsiaalset vastutust tervise eestOtsusetegijad peavad olema kindlalt seotud sotsiaalse vastutusega. Nii avalik kui erasektorpeab edendama tervist, viima ellu poliitikaid ja tegevusi, mis:• väldivad teiste inimeste tervise kahjustamist;• kaitsevad keskkonda ja kindlustavad ressursside jätkusuutlikku kasutamist;

• piiravad oma olemuselt kahjulike toodete ja ainete tootmist ja kaubandust nagu tubakas jarelvad, samuti ebatervislikku tegevust turustamisel;• kaitsevad kodanikku turundustegevuses ning inimest tema töökohal;• sisaldavad õiglusele keskendunud mõju hindamist tervisele kui tervise arengulahutamatut osa.Suurendada investeeringuid tervise arenguksPaljudes riikides on praegused investeeringud tervisele mitteküllaldased ja sageli kaebaefektiivsed. Investeeringute suurendamine tervise arengu heaks nõuab kindlastimultisektoraalset lähenemist, sh täiendavaid ressursse haridusele, elamistingimusteparendamisele, samuti tervisesektorile. Suuremad investeeringud tervisele ja olemasolevateinvesteeringute ümbersuunamine, nii riigisiseselt kui riikide vahel, omavad märkimisväärsetedupotentsiaali inimarengule, tervisele ja elukvaliteedile.Investeeringud tervisesse peaksid peegeldama vajadusi sellistes kindlates gruppides nagunaised, lapsed, eakad inimesed, põliselanikud, vaesed ja vähemusrahvused.Konsolideerida ja laiendada partnerlust tervise heaksTervisedendus nõuab partnerlust tervise heaks ja sotsiaalseks arenguks erinevate sektoritevahel ühiskonna juhtimise kõikidel tasanditel. Olemasolevad partnersuhted vajavad tugevdamistja potentsiaali uuteks partnersuheteks, mida tuleb laiendada.Ekspertiiside, oskuste ja ressursside jagamisel pakuvad partnersuhted vastastikust kasutervisele. Iga partnersuhe peab olema läbipaistev ja aruandekohuslane ning baseerumakokkulepitud eetilistel printsiipidel, vastastikusel mõistmisel ja austusel. Järgima peaks ka WHOjuhiseid.Suurendada kogukonna suutlikkust ja indiviidi võimestumistTervisedendust teostatakse inimeste poolt ja inimestega, mitte n.ö. inimeste peal jainimestele. See parendab nii inimeste tegutsemisvõimet kui gruppide, organisatsioonide võikogukondade suutlikkust mõjutada tervise determinante.Kogukondade suutlikkuse parendamine tervise heaks nõuab praktilist haridust,juhtimiskoolitust ja juurdepääsu ressurssidele. Indiviidide võimestumine nõuab nendejärjekindlamat ja usaldusväärsemat juurdepääsu otsuste tegemisel ning oskusi ja olulisi teadmisitulemuslikuks muutuseks.Nii traditsiooniline kommunikatsioon kui ka tänapäeva meedia toetavad seda protsessi.Sotsiaalseid, kultuurilisi ja vaimseid ressursse tuleb innovaatiliselt rakendada.Kindlustada tervisedenduse infrastruktuurTervisedenduse infrastruktuuri kindlustamiseks tuleb leida uusi kohalikke, riiklikke jaglobaalseid rahastamise võimalusi. Valitsuste, valitsusväliste organisatsioonide, haridusasutusteja erasektori mõjutamiseks tuleks leida motivatsiooni, et kindlustada ressursside maksimaalsetrakendust tervisedenduses.Tervist mõjutav kontekst esindab tervisedenduse infrastruktuuri jaoks vajalikkuorganisatsioonilist alust. Tervise uued väljakutsed tähendavad, et intersektoraalse koostöösaavutamiseks on vaja luua uued mitmekülgsed võrgustikud, mis peaksid pakkuma vastastikustabi nii riigisiseselt kui riikide vahel ja kergendama infovahetust selle kohta, millised strateegiadon efektiivsed vastavas kontekstis.Tervisedenduse toetamiseks tuleb soodustada kohalikku juhtimisalast koolitust japraktilist tegevust. Planeerimist, elluviimist ja hinnangute andmist aitaksid tõhustadatervisedenduse alaste uuringute ja projektide aruanded ja neist saadud kogemustedokumenteerimine.

Kõik riigid peavad välja arendama neile sobiva poliitilise, õigusliku, haridusalase, sotsiaalse jamajandusliku keskkonna, mille kaudu toetada tervisedendust.ÜLESKUTSE TEGUTSEMISEKSOsalejad kohustuvad edastama Deklaratsiooni põhisõnumid oma riikide valitsustele,institutsioonidele ja kogukondadele, viima ellu soovitatud tegevused ning andma sellesttagasiside V rahvusvahelisel tervisedenduse konverentsil.Kiirendamaks tervisedenuse globaalset arengut, toetavad osavõtjad ülemaailmse tervisedendusealliansi loomist. Selle alliansi eesmärgiks on käesolevas deklaratsioonis rõhutatud tervisedendusetegevusprioriteetide edasiarendamine.Alliansi prioriteedid sisaldavad:• teadlikkuse tõstmist tervise determinantide muutumisest;• koostöö ja võrgustike arendamise toetamist tervise arenguks;• vajalike ressursside mobiliseerimist tervise edendamiseks;• teadmiste kogumist parimatest praktilistest kogemustest;• jagatud õppimise võimaldamist;• solidaarsuse edendamist tegevustes;• avaliku vastutuse ja läbipaistvuse soosimist tervisedenduses.Riikide valitsusi kutsutakse üles võtma initsiatiivi tervisedenduse võrgustikeedendamiseks ja sponsoreerimiseks nii riigisiseselt kui riikide vahel.Jakarta´97 osalejad kutsuvad WHO-d võtma endale juhtiv roll globaalse tervisedendusealliansi loomisel ja võimaldama oma liikmesriikides Jakarta konverentsi tulemuste elluviimine.WHO juhtiv osa selles on kaasata tervisedenduse prioriteetide edasiarendamisele valitsused,valitsusvälised organisatsioonid, arengupangad, ÜRO institutsioonid, bilateraalsed jainterregionaalsed organisatsioonid, töölisliikumine ja –kooperatiivid ning ka erasektor.