14.01.2016 Views

Artikkel-Perekond

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Teadmata, mis mehhanism ja kuidas täpselt selle seose puhul toimib, on tabelist 9 siiski<br />

selgelt näha, kuidas perestruktuur mängib olulist rolli noore lapse vaimset tervise seisundi<br />

puhul. Tahtlike enesevigastuse ja depressiooni osakaalu tõusetendents on perekondade<br />

struktuuride lõikes silmnähtav – mittetraditsioonilises peres elav laps on suurema<br />

tõenäosusega ennast elu jooksul vigastanud ning samuti suurema tõenäosusega langeb tema<br />

Becki depressiooni indeks alla kriitilise piiri. Kui võrrelda Eestit teiste Euroopa riikidega, siis<br />

näeme, et Eestis on Euroopa võrdluses rohkem ennast vigastavaid, kuid vähem depressiivseid<br />

noori.<br />

Tabel 10. Enesetapukatse sooritamine – seos perestruktuuriga<br />

Oled proovinud oma elu<br />

võtta?<br />

Perestruktuur<br />

Traditsiooniline Üksikvanem Kasuvanem<br />

% % %<br />

Eesti 2.2% 2.7% 6.9%<br />

Euroopa<br />

keskmine<br />

3.5% 7.5% 7.7%<br />

Kuigi riigiti enesetapukatse teinud noorte osakaal on erinev, siis perekonnastruktuuride<br />

vahelised suhted jäävad. Kui Eestis on 3,2% noortest on teinud enesetapukatse ja Euroopas<br />

keskmiselt 4,4%, siis traditsiooniliste perede hulgas on need numbrid madalamad, vastavalt<br />

2,2% ja 3,5%. Kõikidest vastanutest kasvab mittetraditsioonilise perestruktuuriga noortel risk<br />

teha enesetapukatse rohkem kui kaks korda. Kasuvanemaga peres kasvavate laste seas on<br />

Eestis üritanud oma elu võtta 6,9% ja Euroopas 7,7%. Erandina järjekordselt eristuvad<br />

ülejäänud Euroopa üksikvanemaga pered Eesti omadest, nimelt on Eesti lapsed, keda<br />

kasvatavad üles üksikvanemad, oluliselt väiksema riskiga grupp võrreldes Euroopa<br />

keskmisega – enesetapukatseid tegid üksikvanematega noortest Eestis 2,7% ja Euroopas<br />

keskmiselt 7,5%.<br />

Perekonna kontekstis avaldavad noorte vaimsele tervisele ja käitumisele mõju sellised pere<br />

omadused nagu struktuur, sotsiaalsed ja majanduslikud ressursid. Seejuures on<br />

tähelepanuväärne, et pelgalt pere struktuur on tänapäeva muutuvas ja mitmekesises maailmas<br />

niivõrd olulise mõjuga – traditsiooniline perestruktuur, kus noor elab ja kasvab kahe omaenda<br />

vanemaga peres, on igati soodne nii käitumisvalikute, sotsiaalsete ressursside kättesaadavuse<br />

kui ka vaimse tervise seisukohast.

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!