Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Rumeenia 94.7% 0.2% 5.1% 85.1% 3.1% 11.7%<br />
Sloveenia 97.3% 0.6% 2.1% 84.7% 4.2% 11.1%<br />
Hispaania 96.4% 0.4% 3.2% 76.2% 5.6% 18.2%<br />
Kõik kokku 96.2% 0.8% 2.9% 79.6% 6.0% 14.4%<br />
Tabel 3 annab selgitusi ja võrdleb väga hästi Eesti olukorda Euroopa taustal. Kui teistes<br />
riikides elavad koos isaga 81,2% lastest, siis Eestis on see number kõigest 61,9%. Tulenevalt<br />
sellest on Eesti peremudelis kolm korda suurem osakaal kasuisadel, täpsemalt 15,9% Eesti<br />
noortest elavad koos kasuisaga, teistes riikides keskmiselt on see number 5,1%. Eestis 22,2%<br />
ehk ligi veerand ja teistes riikides 13,7% vastanutest ei ela koos isaga. Kuigi Eestis puuduvad<br />
peredest isad oluliselt rohkem kui mujal Euroopas, siis emade poolest oleme pigem üle<br />
keskmise. Noori, kes vastasid, et elavad koos emaga, on Eestis praktiliselt sama protsent kui<br />
mujal Euroopas, vastavalt 96,5% ja 96,2%. Samas Eestis 1,8%-il ja Euroopas 3,0%-il<br />
vastanute peredest puudus ema. Selle erinevuse võrra oli Eestis aga rohkem kasuvanemaid<br />
kui teistes riikides keskmiselt, täpsemalt 1,7% ja 0,7%. Lapsed, kes ei ela koos ühegi<br />
vanemaga, ei kajastu selles tabelis.<br />
Kas siis laps, kellel pole ema või isa, erineb teistest? Kuidas mõjutavad erinevad peretüübid<br />
peres kasvavate laste vaimset tervist? Kas on võimalik leida seoseid perekonna struktuuri ja<br />
noore vaimse tervise vahel? Lapse ja tema vanema vaheline kiindumussuhe on sotsiaalse<br />
arengu aluseks ning tundekasvatus juba esimesel eluaastal. Usalduse väljakujunemiseks ja<br />
vastastikuse läheduse tekkimiseks on vajalik perekonnas emotsionaalne heaolu, mis täidab<br />
perekonnas ka terapeutilist funktsiooni.<br />
Uuringud on näidanud, et noortel, kes ei kasva üles oma bioloogiliste vanematega, esineb<br />
suurema tõenäosusega emotsionaalseid, psühholoogilisi ja käitumisprobleeme. Käitumuslike<br />
ja emotsionaalsete kõrvalekallete hulk on madalaim lastel, kes elavad koos oma mõlema<br />
bioloogilise vanemaga. Kasuvanematega ja üksikvanematega laste kasvukeskkond on<br />
ebasoodsam noore kognitiivse, emotsionaalse ja käitumusliku arengu suhtes.<br />
<strong>Perekond</strong> pole oluline ainult indiviidi jaoks, vaid mängib väga olulist rolli ka ühiskonna<br />
seisukohalt. <strong>Perekond</strong> on just see osa ühiskonnast, mis annab esmaseid väärtusi edasi<br />
põlvkonnalt põlvkonnale ning laps saab perekonnas kogeda, kuidas ja mil viisil mees ja naine<br />
elu näevad ning sündmustele reageerivad. Tänapäeva elukestvalt õppivale ühiskonnale<br />
omaselt arenevad perekonnas nii lapsed kui ka lapsevanemad ise. Vanemaid jälgides ja<br />
matkides, nende heakskiitu ja pahameelt tajudes omandab laps eluks vajalikud väärtused.
Change language