<strong>International</strong> <strong>Center</strong><strong>for</strong> <strong>Transitional</strong> Justice<strong>Impunidade</strong> <strong>iha</strong> <strong>Timor</strong>-<strong>Leste</strong>: Ekipa Investigasaun ba Krime Grave Bele halo Diferensa?KompozisaunSCIT ne’e lidera husi investigadór seniór ida (xefe) no superviziona husi ofisial koordenasaunlegál ida (vise xefe). Ninia funsionariu inklui investigador internasionál nian na’in 10,ofisiál koordenasaun legál internasionál nain lima, ofisiál legal nasionál nain lima, ofisiálinternasionál ba asuntu jéneru ida, ofisial internasionál relasaun esterná ida, no funsionariu<strong>for</strong>ensiku, administrativu, IT, no funsionariu lingua nian. 55 Investigasaun ba krime graveno preparasaun kazu hala’o husi ekipa investigasaun ne’ebe kobre area geográfiku oi-oin:ne’e konstitui Seksaun Investigasaun nian. Iha ekipa ida-idak nia laran, <strong>iha</strong> kordenadórlegál internasionál ida, asiste husi ofisial legal nasionál ida, servisu hamutuk ho investigadórinternsionál nain rua atu halibur evidensia no prepara esbosu dokumentu ne’ebé GPJ presizaatu fo sai akuzasaun no prosesa suspeitu <strong>iha</strong> tribunál. Investigador internasionál nain rua,asisti husi interprete nasionál nain rua, servisu hamutuk atu halibur deklarasaun testemuñasira nian no evidénsia seluk tan. Ekipa <strong>for</strong>ensik apoia sira wainhira ke’e mate isin no hala’oautopse. 56 Investigadór sira servisu hamutuk ho kordenadór legál internasionál nian noofisial legal nasionál ne’ebé halo revizaun ba evidénsia no prepara ezbosu dokumentu ne’ebépresiza ba akuzasaun no prosekusaun. Wainhira remata ona investigasaun ida, SCIT submetedokumentu kazu nian no ezbosa dokumentu legal ba prokuradór jerál ho rekomendasaun idaatu taka ka prosesa kazu ne’e. 57Halo rezumu ba InvestigasaunHafoin asina t<strong>iha</strong> Akordu ba Asisténsia <strong>iha</strong> Fevereiru 2008, SCIT hahu buka tuir arkivuSCU nian, hodi identifika no prioritiza kazu sira ba investigasaun. 58 Funsionariu SCIT nianidentifika ona kazu hamutuk 396 ne’ebé SCU mak husik hela pendente kuandu SCU niaReprezentante Espesiál Interinu Sekretariu-Jerál ba <strong>Timor</strong>-<strong>Leste</strong>, no eis Prokuradór-Jerál Republika Demokratika <strong>Timor</strong>-<strong>Leste</strong>kaer liman hafoin asina Akordu Asistensiaatu SCIT hahu ninia servisu.12 Fevereiru 2008Dili, <strong>Timor</strong>-<strong>Leste</strong>Foto UNO/Martine Perret55 Entrevista ho Julia Alhinho, ofisial relasaun esternal, 18 Feb, 2010. Hare’e mos UNMIT, dokumentu faktus SCITnian : http://unmit.unmissions.org/Portals/UNMIT/SCIT/SCIT%20factsheet/SCIT%20factsheet040808_ENG.pdf.56 Hanesan adisional ba investigasaun no seksaun <strong>for</strong>ensiku, <strong>iha</strong> mos IT, baze de dadus no seksaun administrativa.57 Akordu ba Asisténsia, supra note 47, sesaun 4.4.1.58 Ibid.16 www.ictj.org
<strong>International</strong> <strong>Center</strong><strong>for</strong> <strong>Transitional</strong> Justice<strong>Impunidade</strong> <strong>iha</strong> <strong>Timor</strong>-<strong>Leste</strong>: Ekipa Investigasaun ba Krime Grave Bele halo Diferensa?enseramentu no hahu prioritiza kazu hirak ne’e ba investigasaun. 59 Sira deside atu kompletakazu hirak ne’e molok atu investiga kazu foun kona-ba krime grave 1999 nian ne’ebé emaseidauk hato’o ba SCU. 60 Ekipa ne’e komesa halo investigasaun <strong>iha</strong> Juñu 2008. No <strong>iha</strong>Fevereiru 2010, kompleta ona investigasaun <strong>iha</strong> kazu 110 ne’ebe simu husi SCU. 61SCIT prioritiza kazu sira bazeia ba kritériu tolu: hala’o nafatin investigasaun SCU nian bakazu kuaze kompletu, lokalidade geográfiku no atensaun ne’ebé SCU uluk fo ba lokalidadeida ne’e (ekipa SCIT komesa fokus <strong>iha</strong> area hirak <strong>iha</strong> ne’ebé krime grave barak kometemaibe’e seidauk <strong>iha</strong> investigasaun SCU barak ne’ebé kompleta, hanesan distritu Lautémno Liquica), no gravidade krime nian. 62 Investigasaun hotu-hotu SCIT nian ne’ebé tooagora involve alegasaun hirak krime kontra umanidade. Tanba politika SCIT nian atuinvestiga uluk kazu ne’ebe SCU investiga ne’ebé kompletu liu, SCIT kontinua simu SCUnia investigasaun ne’ebe fokus ba kazu omesidiu, ho rezultadu katak tipu seluk husi krimegrave sira kontinua la investiga. Maibe, SCIT investiga ona krime seksuál balun, inklui kazuviolasaun seksual no atan hanesan krime kontra umanidade. 6359 Entrevista ho with Marek Michon,chefe SCIT nian, 9 Juñus 2009.60 Ibid. Pelumenus kazu rua relatadu ona, maibe’e ekipa la<strong>iha</strong> planu atu investiga hirak ne’e até kompleta investigasaun<strong>iha</strong> kazu 396 husik hela husi SCU.61 “Relatóriu husi Sekretáriu Jerál <strong>iha</strong> Misaun Integradu Nasõens Unidas <strong>iha</strong> <strong>Timor</strong>-<strong>Leste</strong> (ba priodu husi 24 Septembru2009 to’o 20 Janeiru 2010),” Doc ONU nian. S/2010/85 (Feb. 12, 2010), para. 76.62 Entrevista ho Michon, <strong>iha</strong> 26 Nov. 2008, no 19, Marsu 2009.63 Ibid.www.ictj.org 17