01.03.2013 Views

Tamar lomiZe filosofia da poezia (fixte da baraTaSvili) aRiarebulia ...

Tamar lomiZe filosofia da poezia (fixte da baraTaSvili) aRiarebulia ...

Tamar lomiZe filosofia da poezia (fixte da baraTaSvili) aRiarebulia ...

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

filologiis mecnierebaTa<br />

doqtori, ilia<br />

WavWavaZis saxelmwifo<br />

universitetis humanitarul<br />

mecnierebaTa <strong>da</strong><br />

kulturis kvlevebis fakultetis<br />

asocirebuli<br />

profesori;<br />

ZiriTadi naSromebi:<br />

`qarTuli riTmis istorii<strong>da</strong>n~,<br />

`feris mxatvruli<br />

gaazrebis Taviseburebebi<br />

n. <strong>baraTaSvili</strong>s<br />

<strong>poezia</strong>Si~, `Teoriuli <strong>da</strong>fuZnebis<br />

problema poetikaSi,<br />

`me~-s koncefcia<br />

qarTvel romantikosTa<br />

SemoqmedebaSi~.<br />

interesTa sfero:<br />

semiotika, leqsmcodneoba,<br />

literaturis istoria<br />

<strong>da</strong> Teoria, mxatvruli<br />

Semoqmedebis fsiqologia.<br />

75<br />

<strong>Tamar</strong> <strong>lomiZe</strong><br />

<strong>filosofia</strong> <strong>da</strong> <strong>poezia</strong><br />

(<strong>fixte</strong> <strong>da</strong> <strong>baraTaSvili</strong>)<br />

<strong>aRiarebulia</strong>, rom romantizmma SeimuSava<br />

pirovnebis axleburi koncefcia <strong>da</strong>, kerZod,<br />

gamoavlina a<strong>da</strong>mianis sulieri samyaros mTeli<br />

winaaRmdegobrioba <strong>da</strong> sirTule. romantikuli<br />

literaturaSi pirovnebis `me~ garkveuli<br />

simravlis (ramdenime `me~-s) saxiT warmogvidga,<br />

ramac safuZveli <strong>da</strong>udo e.w.<br />

`oreulebis~ poetikis~ <strong>da</strong>mkvidrebas.<br />

gamoiTqmis sapirispiro Sexedulebebic.<br />

ase, magaliTad, s.s. averincevi kiTxulobs:<br />

`rogor un<strong>da</strong> mivudgeT a<strong>da</strong>mianis Sinagan<br />

samyaros – rogorc Ria <strong>da</strong> mravalkomponentian<br />

struqturas Tu rogorc Caketil,<br />

TviTkmarsa <strong>da</strong> <strong>da</strong>unawevrebel mona<strong>da</strong>s?~ <strong>da</strong><br />

askvnis: `meorenairi midgoma ... Zalze gvian<br />

warmoiSva <strong>da</strong> gamoiyenebo<strong>da</strong> literaturuli<br />

faqtebis martooden viwro wreSi. warsulis<br />

diadi literaturuli epoqebi sxva koncefciebiT<br />

suldgmulobdnen~ (averincevi 1972:<br />

235). Tavisi Tvalsazrisis <strong>da</strong>sa<strong>da</strong>stureblad<br />

mkvlevars mohyavs saTanado argumentebi iseTi<br />

masali<strong>da</strong>n, rogoricaa miTologia, Zveli<br />

berZnuli literatura, Sua saukuneebis mwerloba,<br />

XIX saukunis realisturi xelovneba,<br />

<strong>da</strong>, bolos, imowmebs m.m. baxtinis debulebas:<br />

`a<strong>da</strong>miani arasodes emTxveva sakuTar Tavs.<br />

mis mimarT ver gamoviyenebT igiveobis<br />

formulas: A aris A. amgvarad, averincevis<br />

azriT, pirovnebis is koncefcia, romlis


<strong>Tamar</strong> <strong>lomiZe</strong><br />

warmoSobasac romantizmis epoqiT aTariReben, gacilebiT adre<br />

funqcionireb<strong>da</strong> literaturaSi.<br />

amasTan, aSkaraa, rom pirovnebis romantikuli koncefcia metad<br />

specifikuria <strong>da</strong> aerTianebs orivenair midgomas: pirovneba erTiani<br />

`mona<strong>da</strong>a~ samyarosTan mimarTebaSi; meore mxriv, es `Ria struqturaa~,<br />

rodesac ganixileba TavisTavad, am samyarosgan izolirebulad.<br />

rogoria TviT sityva `me~-s semantika? b. raselma `me~ miakuTvna<br />

im `egocentrul sityvaTa~ ricxvs, romelTa mniSvnelobas gansazRvravs<br />

mxolod <strong>da</strong> mxolod molaparakis mdgomareoba drosa <strong>da</strong> sivrceSi<br />

(raseli 1957: 103).<br />

XX saukuneSi ganxorcielebul semantikur kvlevaTa Sedegad<br />

aRmoCn<strong>da</strong>, rom `me~ ganumartavi sityvaa. saxeldobr, originaluri<br />

semantikuri Teoriis avtorma, a. veJbickam miznad <strong>da</strong>isaxa, gamoevlina<br />

is semantikuri erTeulebi (`primitivebi~), romlebic, TavisTavad,<br />

ganumartavia (intuiciurad cxadi mniSvnelobisaa) <strong>da</strong> romelTa<br />

meSveobiTac SesaZlebelia nebismieri sityvis an gamonaTqvamis<br />

ganmarteba. mecnierma <strong>da</strong>asabuTa, rom erT-erTi amgvari `primitivi~<br />

aris `me~.<br />

amgvarad, `me~-s semantika ver ganimarteba sxva sityvebis meSveobiT<br />

(ra Tqma un<strong>da</strong>, aq vgulisxmobT fsiqologiur, filosofiur <strong>da</strong> a.S.<br />

eqsplikaciebs), e.i. is TavisTavad cxadi mniSvnelobisaa - `me aris<br />

me~, an `me var me~.<br />

magram `me var me~ aris im filosofiuri koncefciis pirveli<br />

(samTagan) ZiriTadi debuleba, romelmac, v. Slegelis azriT, biZgi<br />

misca romantizmis warmoSobas. vgulisxmobT iohan gotlib <strong>fixte</strong>s<br />

`zogad moZRvrebas mecnierebis Sesaxeb~. <strong>fixte</strong>s Teoriuli sistemis<br />

es pirveli debuleba logikur aspeqtSi niSnavs `me~-s TviTigiveobriobas,<br />

xolo semantikurSi (Tumca filosofoss es sakiTxi<br />

ar <strong>da</strong>usvams) – imas, rom `me~ ganumartavi cnebaa * .<br />

* veJbickas Teoria miznad isaxavs imis <strong>da</strong>mtkicebas, rom azrovneba emyareba<br />

elementarul, TavisTavad cxad cnebebs (maT Soris - `me~-s cnebas). aqe<strong>da</strong>n<br />

gamomdinare, azrovneba warmogvidgeba, rogorc semantikurad <strong>da</strong>fuZnebuli procesi.<br />

analogiurad, <strong>fixte</strong>sTan uTvisebo (ganumartavi), TviTigiveobrivi `me~-s cneba<br />

filosofiuri moZRvrebis logikuri safuZvelia. amgvari `wertilovani~ cnebebis<br />

Sesaxeb v.s. bibleri SeniSnavs: `obieqti iqceva ufro rTuli obieqtebisa <strong>da</strong><br />

procesebis argumentad mxolod im SemTxvevaSi, Tu es obieqti SeiZleba gaviazroT<br />

rogorc erTiani ... misive myofobis TviTkmari aucileblobis wyalobiT~ (bibleri,<br />

1975; 205). amgvari TviTkmari `obieqtia~ `me~ veJbickas TeoriaSic <strong>da</strong> <strong>fixte</strong>s<br />

sistemaSic. orive SemTxvevaSi `me~-s uTviseboba (ganumartavoba) emsaxureba<br />

`ufro rTuli obieqtebis~ (veJbickasTan – sityvebisa <strong>da</strong> gamonaTqvamebis, <strong>fixte</strong>sTan<br />

ki `arame~-s) – Semecnebisa <strong>da</strong> ganmartebis mizans.


<strong>filosofia</strong> <strong>da</strong> <strong>poezia</strong> (<strong>fixte</strong> <strong>da</strong> <strong>baraTaSvili</strong>)<br />

<strong>fixte</strong> mouwodebs mkiTxvels: `Cawvdi sakuTar Tavs, moacile<br />

mzera yvelafers, rac Sen garSemoa, <strong>da</strong> mimarTe is sakuTari Tavisken~<br />

(<strong>fixte</strong> 1993: 448). `mas, vinc icnobierebs sakuTar Tavisuflebas <strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>moukideblobas garemosgan ... ar sWirdeba sagnebi sakuTari `me~s<br />

sayrdenad <strong>da</strong> verc isargeblebs sagnebiT, radgan isini aqarwyleben<br />

<strong>da</strong> Zirs uTxrian am <strong>da</strong>moukideblobas~ (iqve, 460).<br />

<strong>fixte</strong>s am msjelobaSi ukve igulisxmeba pirovnebis is koncefcia,<br />

romelmac gamoxatuleba pova romantizmSi. marTlac, pirovnebis<br />

garemos warmoadgens, upirveles yovlisa, misi uaxloesi socialuri<br />

garemo, anu `Sen~. `Tavisuflebisa <strong>da</strong> <strong>da</strong>moukideblobis~ misaRwevad<br />

saWiroa am `Sen~-isgan `mzeris acileba~, misgan gamijvna. amasTan<br />

`Sen~ ukvalod ver gaqreba. hkargavs ra Tavis funqcias (rogorc<br />

pirovnebis uaxloesi socialuri garemo), is interiorizdeba,<br />

ga<strong>da</strong>inacvlebs TviT `me~-s farglebSi <strong>da</strong> iqceva mis Semadgenel<br />

komponentad. warmoiqmneba pirovnebis `mravalkomponentiani~<br />

struqtura, mis garSemo ki – socialuri vakuumi. safiqrebelia,<br />

rom swored amgvaria romantizmSi `Siangani oreulebis~ an, saerTod,<br />

`oreulebis poetikisa~ <strong>da</strong> martoobis motivis popularobis mizezebi<br />

(sul erTia, hqon<strong>da</strong>T es gacnobierebuli romantikosebs an TviT<br />

<strong>fixte</strong>s, Tu – ara).<br />

* * *<br />

<strong>da</strong>vubrundeT <strong>fixte</strong>s moZRvrebis pirvel debulebas - `me var<br />

me~. am debulebis mixedviT, samyaros logikuri centria `me~, anu<br />

samyaro logikurad fuZndeba `me~-Si, rogorc `saganSi~. es niSnavs,<br />

rom sxva `sagnebi~, `garemo~ ar arsebobs. Sesabamisad, romantikul<br />

literaturaSi mkvidrdeba samyaros asaxvis imgvari xerxi, romelic<br />

warmoaCens mis idumalebas (uTvisebobas). peizaJi ZiriTa<strong>da</strong>d<br />

`Rameulia~, bindSia Cafluli. aseTia gr. orbelianis `saRamo<br />

gamosalmebisa~. nik. <strong>baraTaSvili</strong>s leqsebSi - `cisa fers~ <strong>da</strong><br />

`SemoRameba mTawmin<strong>da</strong>zed~ - samyaro gaazrebulia, rogorc `bneliT<br />

moculi~, Tvisebrivad ganusazRvreli mocemuloba. calkeuli sagnebi<br />

masSi TiTqos uCinardeba, araaRqmadia. <strong>baraTaSvili</strong> xSirad mimarTavs<br />

agreTve sagnebisa <strong>da</strong> movlenebis Tavisufal predikacias, ise, TiTqos<br />

ar arsebobdes konkretuli sagnebi myari niSanTvisebebiT. al.<br />

WavWavaZisa <strong>da</strong> gr. orbelianis <strong>poezia</strong>Si samyaros groteskuli xati<br />

emyareba samyarosgan `mzeris acilebis~ (samyaros suraTis<br />

deformaciis) princips.


<strong>Tamar</strong> <strong>lomiZe</strong><br />

Tavisi moZRvrebis pirvel debulebas <strong>fixte</strong> uwodebs `sruliad<br />

upirobos~. esaa TavisTavad cxadi debuleba, romelic am niSniT<br />

gansxvavdeba meore debulebisagan: `me~ ar udris `arame~-s. meore<br />

debuleba, filosofosis gansazRvriT, `ganpirobebulia Tavisi<br />

SinaarsiT~, e.i. `me~-s postulireba garduvalad gulisxmobs `arame~s<br />

postulirebasac. amasTan, mesame debulebis (`me~ udris `me~-sa <strong>da</strong><br />

`arame~-s) mixedviT, sasruli `me~ <strong>da</strong> `arame~ gaerTianebulia erTi<br />

<strong>da</strong> imave cnobierebis farglebSi.<br />

rogoria logikuri safuZveli, romelmac <strong>fixte</strong> mesame<br />

debulebamde miiyvana?<br />

germaneli filosofosis mizani <strong>da</strong> saboloo amocanaa `me~-s<br />

arsis Semecneba, misi, rogorc cnebis gansazRvra. magram rogor<br />

un<strong>da</strong> SevimecnoT `me~, Tu is predikatebis armqone, TavisTavad cxadi<br />

<strong>da</strong> ganumartavia? ra Tqma un<strong>da</strong>, es SesaZlebelia mxolod sxva cnebasTan<br />

misi Sepirispirebis meSveobiT. <strong>da</strong> es ukanaskneli aucileblad un<strong>da</strong><br />

iyos ... isev `me~, magram pirveli `me~-sgan gansxvavebuli, rac <strong>da</strong>saSvebia<br />

martooden maSin, rodesac pirveli `me~ <strong>da</strong> meore `me~ (`arame~,<br />

`Sen~) erTi <strong>da</strong> imave cnobierebis farglebSi igulisxmeba.<br />

marTlac, cnebis Camoyalibebis procesi amgvaria: `ori `sagnis~<br />

urTierTSenacvlebadoba warmoqmnis `cnebis~ safuZvels. Tu ori<br />

gansxvavebuli sagani urTierTSenacvlebadia garkveuli sityvis mimarT,<br />

maSin mocemul sityvaSi xorcieldeba mTi invariantis an kontaqtis<br />

ganyeneba <strong>da</strong> ganzogadeba~ (porSnevi 1974: 474). cxadia, es ori (an<br />

meti) sagani absoluturad identuri ki araa, aramed – gaaCnia<br />

arsebiTi erTgvarovani niSanTvisebebi, romlebic aucileblad<br />

ganekuTvneba am sagnebs <strong>da</strong> Seesabameba maT arss. amgvarad, vinai<strong>da</strong>n<br />

interiorizebis Sedegad `arame~ (`Sen~) imave cnobierebis komponentad<br />

iqceva, romelic `me~-s moicavs, es `arame~-c `me~-s nairsaxeobaa, misi<br />

sxvadyofnaa. `me~-sa <strong>da</strong> `arame~-s invariantis ganzogadeba saSualebas<br />

iZleva, Camoyalibdes `me~-s cneba.<br />

* * *<br />

nik. <strong>baraTaSvili</strong>s <strong>poezia</strong>Si TvalsaCinod vlindeba `oreulebis<br />

poetikis~ <strong>da</strong>maxasiaTebeli niSan-Tvisebebi. magaliTad, `meranSi~<br />

lirikuli gmiris oreulia merani, rogorc Sinagani `arame~.<br />

faqtobrivad, lirikuli gmiri aq pasiuria, xolo aqtiuroba,<br />

qmedebis unari miewereba merans, romelsac mihyavs lirikuli gmiri<br />

bedis `samZRvrisken~. am nawarmoebis ZiriTadi motivia Tavisuflebisken<br />

ltolva, rac yovelgvari (socialuri Tu sxva saxis)


<strong>filosofia</strong> <strong>da</strong> <strong>poezia</strong> (<strong>fixte</strong> <strong>da</strong> <strong>baraTaSvili</strong>)<br />

kavSirebisgan ganTavisuflebis tolfasia (`raa, movSorde Cemsa<br />

mamulsa ...~ <strong>da</strong> a.S.). sagnobrivi garemosgan ganTavisufleba, leqsis<br />

mxatvruli koncefciis mixedviT (zustad ise, rogorc <strong>fixte</strong><br />

fiqrob<strong>da</strong>), cnobierebis ganTavisuflebas moaswavebs <strong>da</strong> aseT pirobebSi<br />

`me~-s ZaluZs, `mimarTos mzera sakuTari Tavisken~ <strong>da</strong> Seimecnos es<br />

ukanaskneli Tavisi `arame~-s meSveobiT.<br />

`xma idumalSic~ aqtiuria Sinagani xma (Sinagani `arame~), romelic<br />

iqvemdebarebs gmirs, mis fiqrebs <strong>da</strong> mTel cxovrebas. aseTivea `sulo<br />

boroto~, romlis pirvelsave taepSi lirikuli gmiri Tavis<br />

`winamZRvars~, Tavisi `gonebisa <strong>da</strong> sicocxlis aRmaSfoTars~ uwodebs<br />

Sinagan oreuls (imaze, rom boroti suli Sinagani oreulia,<br />

migvaniSnebs Sesityveba `ganvedi Cemgan~). amitom SeiZleba iTqvas,<br />

rom <strong>baraTaSvili</strong>s SemoqmedebaSi `arame~ yovelTvis aqtiuria, `me~<br />

ki – umoqmedo, pasiuri.<br />

SemTxveviTia Tu ara `me~-sa <strong>da</strong> `arame~-s amgvari gaazreba? Tu<br />

is ganpirobebulia romantikuli msoflaRqmis specifikiT?<br />

vnaxoT, rogor gansazRvravs <strong>fixte</strong> `me~-sa <strong>da</strong> `arame~-s<br />

urTierTmimarTebebs Tavisi sistemis mesame debulebis ganmartebisas.<br />

filosofosi xazgasmiT aRniSnavs, rom moqmedeba <strong>da</strong> realuroba<br />

identuri Sinaarsis mqone cnebebia (realuria is, rasac moqmedebis<br />

unari aqvs, <strong>da</strong> piruku). `me~-s TviTSemecneba moqmedebaa (garkveuli<br />

aqtia) <strong>da</strong>, amgvarad, `me~ realuria. meore mxriv, `me~ Seimecnebs<br />

sakuTar Tavs `arame~-s meSveobiT, anu `arame~-m un<strong>da</strong> gansazRvros<br />

(gansazRvra ki moqmedebaa) `me~. maSasa<strong>da</strong>me, `arame~-c realuria; es<br />

ki logikuri winaaRmdegobaa, radgan `me~ <strong>da</strong> `arame~, rogorc<br />

urTierTsapirispiro mocemulobebi, erTi <strong>da</strong> imave niSniT ar un<strong>da</strong><br />

xasiaTdebodes. am winaaRmdegobis moxsnis mizniT <strong>fixte</strong> miawers<br />

`me~-s (romelsac gansazRvravs `arame~) moqmedebis sapirispiro<br />

mdgomareobas – vnebiTs. amasTan, `arame~-s ar gaaCnia araviTari<br />

realuroba, Tu `me~ ar imyofeba vnebiT mdgomareobaSi, xolo im<br />

SemTxve-vaSi, rodesac `arame~-s realuroba miewereba, es realuroba<br />

moCvenebiTia.<br />

<strong>baraTaSvili</strong>s mxatvruli azrovnebisa <strong>da</strong> <strong>fixte</strong>s filosofiur<br />

debulebaTa Tanxvedra ar amoiwureba imiT, rom qarTveli romantikosis<br />

nawarmoebebSi `me~ pasiuria (vnebiT mdgomareobaSia), `arame~-sgan<br />

gansxvavebiT. `meranSi~ `me~ (metyvelebis subieqti) realuria –<br />

imdenad, ramdena<strong>da</strong>c realuria teqsti, romlis meSveobiTac `me~<br />

gamoxatavs sakuTar Tavs. `arame~ realuri araa, radgan ar gaaCnia<br />

araviTari sagnobrivi denotati (merani aRniSnavs ara `cxens~, aramed


<strong>Tamar</strong> <strong>lomiZe</strong><br />

– Sinagan `arame~-s) <strong>da</strong>, gar<strong>da</strong> amisa, ar warmoadgens metyvelebis<br />

subieqts. amave mizeziT, realuria lirikuli gmiri (rogorc `me~)<br />

<strong>baraTaSvili</strong>s yvela im nawarmoebSi, romlebSic aisaxa lirikuli<br />

gmiris Sinagani gaoreba, <strong>da</strong>, Sesabamisad, ararealuria misi `arame~.<br />

iseT nawarmoebebSi, rogoricaa `SemoRameba mTawmin<strong>da</strong>zed~ <strong>da</strong> `fiqrni<br />

mtkvris piras~ (sa<strong>da</strong>c avtori mimarTavs movlenaTa Tavisufal<br />

predikacias) realuria pirveli gamoTqmuli Tvalsazrisi, romelsac<br />

ganamtkicebs teqstis realuroba, misi myofoba. meore (sapirispiro)<br />

Tvalsazrisi un<strong>da</strong> mivakuTvnoT `arame~-s (niSandoblivia, rom is<br />

yovelTvis gamoTqmulia nawarmoebis bolo strofSi).<br />

al. WavWavaZis SemoqmedebaSi, sa<strong>da</strong>c gamoxatuleba pova<br />

karnavalurma motivebma <strong>da</strong> romantikuli groteskis poetikam, Tavs<br />

iCens pirovnebis garegnuli gaoreba. misi karnavaluri niRabi `arame~s<br />

erTgvari nairsaxeobaa, radgan is enacvleba (faravs) a<strong>da</strong>mianis<br />

saxes. aseT SemTxvevaSi a<strong>da</strong>mians aqvs ori saxe: saCinari <strong>da</strong> uCinari,<br />

socialuri <strong>da</strong> individualuri, WeSmariti <strong>da</strong> araWeSmariti, realuri<br />

<strong>da</strong> ararealuri. WeSmariti saxe, rogorc uCinari, `pasiuria~<br />

(ufunqcioa). a<strong>da</strong>miani aRiqmeba mxolod misi niRbis mixedviT. am<br />

gagebiT, vnebiT mdgomareobaSia `me~ xolo aqtiuria `arame~<br />

(igulisxmeba socialuri roli, romelsac akisrebs a<strong>da</strong>mians niRabi<br />

karnavalur situaciaSi). aseve, realuria (radgan WeSmaritia) niRbiT<br />

<strong>da</strong>faruli saxe, xolo ararealuria (moCvenebiTi realurobiT<br />

xasiaTdeba) niRabi.<br />

gr. orbelianis SemoqmedebaSi `arame~ xorcSesxmulia<br />

karnavaluri crumefeebis saxeebSi. maTi ararealuroba imaSi<br />

gamoixateba, rom isini swored rom crumefeebia <strong>da</strong> karnavalis<br />

<strong>da</strong>mTavrebis Semdeg ga<strong>da</strong>inacvleben `sikvdilis fazaSi~, anu kvlav<br />

`monebad~ iqcevian. aRsaniSnavia, rom gr. orbelianis, iseve, rogorc<br />

al. WavWavaZis SemoqmedebaSi `me~-sa <strong>da</strong> `ara-me~-s <strong>da</strong>pirispireba<br />

vlindeba maSin, rodesac TiToeuli maTganis nawarmoebTa erTobliobas<br />

ganvixilavT, rogorc erTian teqsts.<br />

zemoTqmuli<strong>da</strong>n gamomdinare, SeiZleba <strong>da</strong>vaskvnaT, rom qarTvel<br />

romantikosTa (<strong>da</strong>, gansakuTrebiT, nik. <strong>baraTaSvili</strong>s) <strong>poezia</strong>Si `me~s<br />

poeturi xati yalibdebo<strong>da</strong> imave principebis Sesabamisad, romlebic<br />

safuZvlad <strong>da</strong>edo `me~-s cnebis SemuSavebas <strong>fixte</strong>s filosofiur<br />

sistemaSi.


<strong>filosofia</strong> <strong>da</strong> <strong>poezia</strong> (<strong>fixte</strong> <strong>da</strong> <strong>baraTaSvili</strong>)<br />

* * *<br />

rogorc irkveva, genetikurad cnebiTi azrovneba mWidrod<br />

ukavSirdeba xatovan azrovnebas <strong>da</strong>, faqtobrivad, am ukanasknelis<br />

wiaRSi aRmocen<strong>da</strong>. es procesi detalurad aRwera o.m. freidenbergma<br />

Tavis naSromSi `xati <strong>da</strong> cneba~.<br />

mecnieris miTiTebiT, xatovani azrovnebis Camoyalibebamde,<br />

miTologiur azrovnebaSi, ZiriTad princips warmoadgen<strong>da</strong> saxeTa,<br />

warmodgenaTa polisemantizmi. `amgvari msoflaRqmis wanamZRvrebi<br />

ganpirobebuli iyo gnoseologiuri mizezebiT – Tvisebriv<br />

maxasiaTebelTa ararsebobiT, warmodgenaTa <strong>da</strong>unawevreblobiTa <strong>da</strong><br />

igiveobriobiT, rac aiZuleb<strong>da</strong> a<strong>da</strong>mians, <strong>da</strong>eyo samyaro iseT<br />

urTierTsapirispiro movlenebad, rogoricaa sicocxle <strong>da</strong> sikvdili,<br />

siTbo <strong>da</strong> sicive, sinaTle <strong>da</strong> wyvdiadi <strong>da</strong> a.S. isini<br />

personificirdebo<strong>da</strong> `msgavs~ arsebaTa wyvilebSi. maTgan erTi<br />

(<strong>da</strong>debiTi sawyisi) ganasaxiereb<strong>da</strong> `Tvisebas~, xolo meore (uaryofiTi<br />

sawyisi) – mxolod mis konkretul `msgavsebas~, garegnul iers<br />

`Tvisebis~ gareSe~ (freidenbergi 1998: 235).<br />

maSasa<strong>da</strong>me, miTologiuri azrovneba waagavs sagnis (kerZod, `me~s)<br />

gaazrebas romantizmis epoqaSi – romantizmma `me~-s miawera<br />

binaruli struqtura, romelSic erT wevrs (`arame~-s) hqon<strong>da</strong><br />

`Tviseba~ (moqmedebis unari, aqtiuroba), meore ki – pasiuri, `vnebiT<br />

mdgomareobaSi~ myofi iyo.<br />

subieqtisa <strong>da</strong> obieqtis urTierTgamijvnis Semdeg, aRniSnavs o.<br />

freidenbergi, sinamdvile aRiqmebo<strong>da</strong>, rogorc realuri movlenebisa<br />

<strong>da</strong> garegnulad maTi `msgavsi~ (iluzoruli) movlenebis erToblioba,<br />

anu originalisa <strong>da</strong> misi oreulis uwindel igiveobriobas Seenacvla<br />

gansxvavebuli sagnebis moCvenebiTi msgavseba, rac gulisxmob<strong>da</strong> sagnis<br />

Tvisebis ga<strong>da</strong>tanas meore saganze. swored amgvarad warmoiSva,<br />

freidenbergis miTiTebiT, metafora, romelsac cnebis funqcia hqon<strong>da</strong>.<br />

amasTan, ga<strong>da</strong>taniTi mniSvneloba warmoiqmnebo<strong>da</strong> mxolod maSin, rodesac<br />

ori sagani semantikurad igiveobrivi iyo.<br />

`rodesac esqile ambobs, rom gmiri `Sevi<strong>da</strong> aboboqrebul zRvaSi~,<br />

is ar ganmartavs Tavis azrs. antikuri mayurebeli, romlisTvisac<br />

`qariSxali~ <strong>da</strong> `qariSxlisgan aboboqrebuli zRva~, rogorc wesi,<br />

aRniSnav<strong>da</strong> `<strong>da</strong>Rupvas~, Tavis warmosaxvaSi xatavs gamouvali<br />

ubedurebis suraTs. amasTan, gmiris garSemo araa araviTari zRva, is<br />

arsad Sesula <strong>da</strong> misi mdgomareobis tragizmi moraluri <strong>da</strong><br />

religiuri xasiaTisaa. magram mayurebeli, romelic ismens zRvis<br />

Sesaxeb naTqvam sityvebs, fiqrobs moraluri koliziis Sesaxeb.


<strong>Tamar</strong> <strong>lomiZe</strong><br />

xati metyvelebs Tavisi xatovani eniT yovelgvari cnebis gareSe,<br />

xolo msmeneli yurs ugdebs ambavs <strong>da</strong> aRiqvams sruliad sxvas –<br />

ideis donemde ganzogadebul cnebas. xatis semantika ga<strong>da</strong>tanilia<br />

cnebaze. aboboqrebuli zRva zneobrivi koliziaa~ (freidenbergi<br />

1998: 544).<br />

freidenbergi vrclad msjelobs metaforisa <strong>da</strong> cnebis genetikuri<br />

erTianobis Sesaxeb <strong>da</strong>, marTlac, sagnis Tvisebis ga<strong>da</strong>tana meore<br />

saganze sxva araferia, Tu ara metafora, magram vlindeba Tu ara<br />

mecnieris mier moyvanil magaliTebSi enobrivi plani? 1 Tu asea, maSin<br />

metaforuli paradigmis sityvier gamoxatulebebSi Tavs un<strong>da</strong> iCendes<br />

seleqciis principi 2 , anu Tavisufali SerCeviToba, es ki xorcieldeba<br />

im SemTxvevaSi, rodesac paradigma moicavs orze met wevrs, an Tu<br />

paradigmis wevrebs Soris arsebobs ara uzualuri, aramed –<br />

okazionaluri kavSiri.<br />

magram metafora, rogorc aRniSnavs freidenbergi, warmoiqmnebo<strong>da</strong><br />

mxolod ori gansazRvruli sagnis semantikuri igiveobriobis<br />

pirobebSi – ar SeiZlebo<strong>da</strong> nebismieri sagnis Tvisebis ga<strong>da</strong>tana<br />

nebismier sxva saganze. enobrivi koleqtivis cnobierebaSi<br />

`aboboqrebuli zRva~ yovelTvis gulisxmob<strong>da</strong> gamouval ubedurebas,<br />

xolo homerosiseuli gamoTqma `rkinis guli~ - Seupovrobas, xasiaTis<br />

simtkices. amgvari metaforebi, Cveni azriT, miekuTvneba metonimiuri<br />

metaforebis rigs, radgan isini sintagmebia, romlebic gamoricxavs<br />

yovelgvar seleqcias (sainteresoa, rom termin `metaforis~ farTod<br />

gagebis gamo freidenbergi metaforad miiCnevs poetur xats ãóáû<br />

òâîè – âèíîãðàäíàÿ ëîçà, romelic, arsebiTad, Se<strong>da</strong>rebaa). amgvarad, im<br />

etapze, rodesac warmoiqmneba cnebiTi azrovneba, metafora myar<br />

sintagma<strong>da</strong>a qceuli <strong>da</strong> ukve ganekuTvneba `metonimiur poluss~<br />

1 metaforas, iakobsonis kvalobaze, mivakuTvnebT paradigmatul poluss (enobriv<br />

plans), paradigmis wevrebi ki, sosiuris gansazRvriT, `ar aris cnobierebaSi<br />

mocemuli arc garkveuli raodenobis, arc – garkveuli mimdevrobis saxiT~<br />

(sosiuri, 1977; 258). amitom gansazRvruli sityvebis (cnebebis) myari SekavSirebis<br />

gziT wrmoqmnil sintagmebs metaforebad ar miviCnevT, ganurCevlad imisa, rogoraa<br />

isini warmodgenili metyvelebaSi – orive wevriT Tu mxolod erTiT.<br />

2 sagulisxmoa, rom iakobsoni metaforis principad asaxulebs xan substitucias<br />

(Senacvlebas), xan seleqcias, xan ki – orives erTad. vfiqrobT, ufro koreqtulia<br />

metaforis principad martooden seleqciis aRiareba, radgan subtitucia saufZvlad<br />

udevs ara marto metaforas, aramed – sxva tropebsac (J. Jenetis azriT – yvela<br />

trops). rac Seexeba seleqcias, e.i. alternatiuli variantebis SerCevis operacias,<br />

is <strong>da</strong>maxasiaTebelia mxolod <strong>da</strong> mxolod metaforisTvis.


<strong>filosofia</strong> <strong>da</strong> <strong>poezia</strong> (<strong>fixte</strong> <strong>da</strong> <strong>baraTaSvili</strong>)<br />

(iakobsonis termini). aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, cnebiTi azrovneba<br />

genetikurad ukavSirdeba metonimias <strong>da</strong> ara metaforas.<br />

rogorc vnaxeT, antikur epoqaSi, cnebiTi azrovnebis warmoSobisas,<br />

xati gvevlinebo<strong>da</strong> cnebis funqciiT, romantizmis epoqaSi, rodesac<br />

filosofiuri refleqsis sagnad iqca a<strong>da</strong>mianisTvis umniSvnelovanesi<br />

cneba - `me~-s cneba, xats (kerZod, `me~-s xats) igive funqcia <strong>da</strong>ekisra.<br />

literatura<br />

averincevi 1972: Àâåðèíöåâ Ñ. Ñ. «Àíàëèòè÷åñêàÿ ïñèõî ëîãèÿ».<br />

Ê.Ã. Þíãà è çàêî í îìåðíîñòè òâî ð÷åñêîé ôàíòàçèè – kreb. «Î<br />

ñîâðåìåííîé áóðæóàçíîé ýñòåòèêå», Ì. 1972.<br />

bibleri 1975: Áèáëåð Â.Ñ. Ìûøëåíèå êàê òâîð÷åñòâî, Ì. 1975.<br />

porSnevi 1974: Ïîðøíåâ Á.Ô. Î íà÷àëå ÷åëîâå÷åñêîé èñòîðèè, Ì.<br />

1974.<br />

raseli 1957: Ðàññåë Á. ×åëîâå÷åñêî å ïîçíàíèå, Ì. 1957.<br />

sosiuri 1977: Ñîññþð Ô. äå Òðóäû ïî ÿçûêîçíàíèþ, Ì. 1977.<br />

<strong>fixte</strong> 1993: Ôèõòå È. Ã. Ñî÷èíåíèÿ â 2-õ ò., ò. I, Ñ.-Ïá. 1993.<br />

freidenbergi 1998: Ôðåéäåíáåðã Î. Ì. Ìèô è ëèòåðàòóðà äðåâíîñòè,<br />

Ì. 1998.<br />

<strong>Tamar</strong> Lomidze<br />

Self-conception in the Works of Georgian Romanticist<br />

Poets<br />

The article observes the Self-image structure in the works of Georgian<br />

Romanticist poets (Al. Chavchavadze, Gr. Orbeliani and Nic. Baratashvili), which<br />

is compared with Self-conception in the philosophical system of I.G. Fixte. It has<br />

been found that in these poet’s works cognizing of Self essence is realized in the<br />

same ways, which is observed in philosophy, that is, the Self poetic image has a<br />

notional structure. After that the problem of genesis of notional and picturesque<br />

thinking and their correlation in the antique epoch are being analyzed. It is mentioned<br />

that during the antique epoch, while appearing abstract thinking the image carried<br />

out the function of notion, but at the of Romanticism epoch, when the object of<br />

philosophical reflection was the most important notion – Self’s notion – the image<br />

(in particular, Self~s image) was carrying out the same function.

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!