14.11.2014 Views

axali da uaxlesi istoria

axali da uaxlesi istoria

axali da uaxlesi istoria

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

<strong>axali</strong> <strong>da</strong> <strong>uaxlesi</strong> <strong>istoria</strong><br />

mzia tyavaSvili<br />

ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis<br />

ivane javaxiSvilis istoriisa <strong>da</strong> eTnologiis instituti<br />

ruseTis imperiis migraciuli politika<br />

Crdilo-aRmosavleT kavkasiaSi XIX saukunis 50-ian wlebSi<br />

ruseTis politikuri wreebi kavkasiis sakiTxiT XVI saukunis meore naxevri<strong>da</strong>n <strong>da</strong>interesdnen<br />

1 , Tumca saimperatoro karma kavkasiis mimarT aqtiuri <strong>da</strong>mpyrobluri politikis<br />

gatareba XVIII saukunis meore naxevri<strong>da</strong>n <strong>da</strong>iwyo. 1777 wels imperator ekaterine<br />

II-is brZanebiT, azovi<strong>da</strong>n kaspiis zRvamde ga<strong>da</strong>iWima e. w. `kavkazskaia linia~, romelic<br />

aTasobiT cixe-simagresa <strong>da</strong> reduts moicav<strong>da</strong>. xazi mudmivad ga<strong>da</strong>adgildebo<strong>da</strong> kavkasiisken.<br />

misi siZlieris saidumloeba kazakobasa <strong>da</strong> ruseTis xelisuflebis mier SemuSavebul<br />

kazakTa migrirebis organizebul sistemaSi mdgomareob<strong>da</strong> 2 .<br />

kazakoba iyo wodeba, romelic Tavisi samxedro-sameurneo <strong>da</strong>niSnulebiT zustad miesa<strong>da</strong>gebo<strong>da</strong><br />

ruseTis kolonialur miswrafebebs. mis movaleobas Seadgen<strong>da</strong> ara marto <strong>da</strong>epyro<br />

<strong>axali</strong> miwebi, aramed ojaxianad <strong>da</strong>saxlebuliyo kidec masze <strong>da</strong> Seeqmna baza ruseTis<br />

Semdgomi samxedro eqspansiisTvis 3 . es politika ruseTis batonobis ganmtkicebas emsaxurebo<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong> misi saboloo miznis _ <strong>da</strong>pyrobili qveynis rusifikacias uwyob<strong>da</strong> xels.<br />

migracia saomar moqmedebebTan erTad warmoadgen<strong>da</strong> im ZiriTad saSualebas, romelmac<br />

ruseTis <strong>da</strong>mpyrobluri politikis warmatebas Seuwyo xeli.<br />

ruseTis xelisuflebis migraciulma politikam <strong>axali</strong> Seferiloba miiRo kavkasiasTan<br />

mimarTebaSi.<br />

1817 wlis 18 marts aleqsandre I-ma miiRo <strong>da</strong>dgenileba kavkasiaSi kazakebisTvis ga<strong>da</strong>sacemi<br />

miwis nakveTebis farTis gazrdis Sesaxeb. aman kavkasiis mTiswineTSi kazakTa<br />

migracia gaaZliera 4 .<br />

kazakTa raodenobis gazr<strong>da</strong>m kavkasiis mTavarsar<strong>da</strong>l al. ermolovs (1816-1826 ww.)<br />

saSualeba misca kavkasiis xazi mdinare Tergi<strong>da</strong>n kavkasiis mTiswineTSi ga<strong>da</strong>etana.<br />

rusebma md. sunji<strong>da</strong>n sulakamde (yoisu) <strong>axali</strong> rusuli postebisa <strong>da</strong> simagreebis xazi<br />

aaSenes 5 , <strong>da</strong>Restnis erT-erTi yvelaze `mousvenari~ aulis _ andreevskis (enderis)<br />

pir<strong>da</strong>pir ki safuZveli Cauyares cixe-simagre vnezapnaias 6 .<br />

am RonisZiebebis Semdeg CeCneTisa <strong>da</strong> <strong>da</strong>Restnis kuTvnili nayofieri miwebi ruseTis<br />

xelSi aRmoCn<strong>da</strong>, ramac mTielebis samarTliani ukmayofileba <strong>da</strong> ruseTis xelisuflebisadmi<br />

<strong>da</strong>umorCilebloba gamoiwvia. maT rusul postebze Tav<strong>da</strong>sxmebi gaaxSires.<br />

mTielTa urCobas ermolovma samxedro eqspediciebiT upasuxa.<br />

samxedro eqspediciebisa <strong>da</strong> kazakebis gegmazomier CasaxlebasTan erTad kavkasiis<br />

<strong>da</strong>pyrobis mTel manZilze rusuli xelisufleba sistematurad axorcieleb<strong>da</strong> adgilobrivi<br />

mosaxleobis mSobliuri adgilebi<strong>da</strong>n iZulebiT ayras <strong>da</strong> maT <strong>da</strong>blobze Casaxlebas.<br />

kavkasiis omis bolo wlebSi masiuri xasiaTi miiRo muhajirobam, anu mTielTa masStaburma<br />

ga<strong>da</strong>saxlebam osmaleTis imperiaSi, romelic provocirebuli iyo ruseTis xelisuflebis<br />

mier 7 .<br />

Crdilo-aRmosavleT kavkasiaSi mTielTa <strong>da</strong>blobze iZulebiTi Casaxleba gansakuTrebiT<br />

gaZlier<strong>da</strong> XIX saukunis 50-ian wlebSi. 1852 wels didi CeCneTi<strong>da</strong>n ayares rusebis<br />

1 Белокуров А. С., Сношения России с Кавказом (Москва, 1987).<br />

2 m. tyavaSvili, kazakTa yofa-cxovreba Crdilo kavkasiaSi <strong>da</strong> maTi ga<strong>da</strong>saxlebis sistema, <strong>axali</strong> <strong>da</strong> <strong>uaxlesi</strong><br />

istoriis sakiTxebi, II (Tbilisi, 2007), gv. 61-62.<br />

3 iqve, gv. 61-62.<br />

4 История народов Северного Кавказа (конец XIX века _ 1917 г.) (Москва, 1988), стр. 33.<br />

5 iqve, gv. 35-36.<br />

6 iqve, gv. 36.<br />

7 m. tyavaSvili, Crdilo-<strong>da</strong>savleT kavkasielTa migracia TurqeTSi XIX saukunis 60-ian wlebSi <strong>da</strong> grigol<br />

orbeliani, istoriisa <strong>da</strong> eTnologiis institutis Sromebi, VIII, eZRvneba gelaTis monastris <strong>da</strong>arsebis<br />

900 wlisTavs (Tbilisi, 2008), gv. 191-203.<br />

321


mimarT mtrulad ganwyobili aulebis mcxovreblebi <strong>da</strong> groznos Semogarensa <strong>da</strong> yumiye-<br />

Tis <strong>da</strong>blobSi Caasaxles. maTi ga<strong>da</strong>yvana kaCkalikis mTis ga<strong>da</strong>vliT ganxorciel<strong>da</strong>. kavkasiis<br />

mefisnacvali mixeil voroncovi did Tavad konstantine nikolozis Zes wer<strong>da</strong>,<br />

rom ase warmoiqmna `didi mSvidobiani auli~ Zvelad arsebul aul isti-sus nacvlad.<br />

rusebma ayares auli xan-kalec. es auli mdebareob<strong>da</strong> groznosa <strong>da</strong> vozdviJenskoes cixe-simagreebis<br />

SuaSi, mTian <strong>da</strong> tyian adgilze, mdinare arRunis marcxena napirze. marTalia,<br />

am aulis mosaxleoba ruseTis xelisuflebas TviTon arafers uSaveb<strong>da</strong>, magram isini<br />

TavSesafars aZlevdnen ruseTis xelisuflebis mowinaaRmdegeebs.<br />

kavkasiis mefisnacvali m. voroncovi am operaciis mimdinareobis Sesaxeb wer<strong>da</strong>, rom<br />

1852 wlis zafxulSi man <strong>da</strong>avala aleqsandre bariatinskis, gamoecxadebina am aulis mcxovreblebisTvis<br />

<strong>da</strong>blobSi ga<strong>da</strong>saxlebis Sesaxeb. procesis <strong>da</strong>wyeba mosavlis aRebis Semdeg<br />

iyo <strong>da</strong>gegmili. brZanebis Seusruleblobis SemTxvevaSi auls Zirfesviani ganadgureba<br />

elo<strong>da</strong>. mosaxleobam ar Seasrula miTiTeba, rac <strong>da</strong>msjeli samxedro eqspediciis mizezi<br />

gax<strong>da</strong>. auli miuvalad miiCneo<strong>da</strong>. bariatinskim ga<strong>da</strong>laxa yvela siZnele, ieriSi miitana xankaleze<br />

<strong>da</strong> gamTeniisas aiRo igi. imave dRes cocxlad <strong>da</strong>rCenili yvela mcxovrebi (<strong>da</strong>axlovebiT<br />

350 a<strong>da</strong>miani) TavianTi ojaxebiT groznos garSemo mdebare `mSvidobian~ aulebSi<br />

ga<strong>da</strong>asaxles. mTeli maTi qoneba ganadgurebul iqna brZolis dros 1 .<br />

yirimis omis (1853_1856) Semdeg ruseTis xelisuflebam Tav<strong>da</strong>pirvelad Crdilo-aRmosavleT<br />

kavkasiis <strong>da</strong>pyroba ga<strong>da</strong>wyvita. amitom kavkasiis am regionSi mox<strong>da</strong> rusebis samxedro<br />

Zalebis ZiriTadi nawilis koncentracia. ieriSebi CrdiloeTi<strong>da</strong>n <strong>da</strong> samxreTi<strong>da</strong>n<br />

_ lekeTis sakordono xazi<strong>da</strong>n xorcieldebo<strong>da</strong>.<br />

erT-erTi mniSvnelovani samxedro operacia 1857 wlis noember-dekemberSi CeCnebis<br />

<strong>da</strong>samorCileblad moewyo. rusebma auxelebs Seuties. aul xulxulauze ganxorcielebuli<br />

ieriSis Semdeg es <strong>da</strong>saxlebuli punqti mTlianad iqna <strong>da</strong>ngreuli. ganadgur<strong>da</strong> Tivisa<br />

<strong>da</strong> puris maragic. mosaxleobas ori gamosavali <strong>da</strong>rCa _ an rusebs <strong>da</strong>morCilebo<strong>da</strong>,<br />

an mTebSi gaqceuliyo. maT pirveli arCies. isini <strong>da</strong>blobSi Caasaxles.<br />

ga<strong>da</strong>saxlebas ase aRweren rusi moxeleebi: `aul cacinTan idgnen <strong>da</strong>morCilebuli CeCnebi<br />

_ 400 komlze meti. maTi saqoneli <strong>da</strong> urmebi ver eteo<strong>da</strong> verenicis <strong>da</strong>blobze. maT mTeli<br />

Ramis ganmavlobaSi ematebo<strong>da</strong> xalxi. <strong>da</strong>morCilebulebi ga<strong>da</strong>diodnen rusul cixe-simagreebSi.<br />

kolonebs gamudmebiT esxmodnen Tavs miuridebi. rusebi agrZelebdnen <strong>da</strong>umorCilebeli<br />

aulebis ga<strong>da</strong>wvas. am operaciis Semdeg <strong>da</strong>blobze ga<strong>da</strong>saxl<strong>da</strong> 2000 komli CeCeni (7-14 dekembers<br />

1857w.) 2 , rac Seadgen<strong>da</strong> didi CeCneTis <strong>da</strong>blobis mTel aramSvidobian mosaxleobas 3 .<br />

kavkasiis marcxena flangis mTavarsar<strong>da</strong>li gen. evdokimovi wer<strong>da</strong>: `didi CeCneTis <strong>da</strong>blobi<br />

mTlianad <strong>da</strong>gvmorCil<strong>da</strong>. arc erTi saxli aq aRar <strong>da</strong>rCa. mxolod ramdenime urCma moaxerxa<br />

mTebis ga<strong>da</strong>vla. ase <strong>da</strong>mTavr<strong>da</strong> 18 wlis omi CeCneTis <strong>da</strong>blobis <strong>da</strong>samorCileblad~ 4 .<br />

<strong>da</strong>msjeli samxedro eqspediciebi 1858 welsac gagrZel<strong>da</strong>.<br />

am periodSi gansakuTrebiT gaaqtiurdnen mTielebis <strong>da</strong>blobze Casaxlebis momxreebi.<br />

1858 wels kavkasiis mefisnacvalma al. bariatinskim ministrTa komitets warudgina<br />

proeqti Crdilo-aRmosavleT kavkasielTa donis marjvena napirze did aulebad <strong>da</strong>saxlebisa<br />

<strong>da</strong> kavkasiaSi rusuli mosaxleobis raodenobis gazrdis Sesaxeb 5 .<br />

ga<strong>da</strong>saxlebis Sesaxeb gamoucxades nazranelebs, galaSevelebsa <strong>da</strong> yarabulayebs.<br />

mosaxleobaSi mRelvareba <strong>da</strong>iwyo. ajanyebulTa deputatebma ruseTis xelisuflebis warmomadgenlebs<br />

im adgilebis Cveneba mosTxoves, romelic maTi <strong>da</strong>saxlebisTvis iyo gamoyofili.<br />

rusebi mosaxleobis raodenobiT <strong>da</strong>interesdnen. aman nazranelebi gaaRiziana.<br />

maT SamilTan molaparakebebi <strong>da</strong> imamis erTgulebaze <strong>da</strong>ficeba <strong>da</strong>iwyes 6 . nazranelTa winaaRmdeg<br />

rusuli jari gaigzavna. bariatinski wer<strong>da</strong>, rom mRelvareba sastikad CaaxSes,<br />

ajanyebis moTaveebi ki samxedro sasamarTlos ga<strong>da</strong>sces.<br />

am ajanyebis Semdeg ruseTis imperatorma mTielTa <strong>da</strong>blobze Casaxlebis proeqti<br />

aRar <strong>da</strong>amtkica. man ganacxa<strong>da</strong>, rom `Tuki mxolod gancxadebam did aulebad <strong>da</strong>saxlebaze<br />

mSvidobian nazranelebSi aseTi ajanyeba gamoiwvia, ra moxdeba maSin, rodesac mTie-<br />

1 Акты собранные Кавказской археографической коммиссией, Х (Тифлис, 1885), стр. 61-62.<br />

2 Акты собранные Кавказской археографической коммиссией, ХII, ч. 2 (Тифлис, 1904), стр. 1063-1064.<br />

3 iqve, gv. 1063.<br />

4 iqve, gv. 1065.<br />

5 iqve, gv. 1091.<br />

6 iqve, gv. 1081-1085.<br />

322


lebs, morCilebis gamocxadebis momentSi, mSobliuri adgilebis <strong>da</strong>tovebas <strong>da</strong> donze<br />

ga<strong>da</strong>saxlebas vaiZulebT. es gaxdeba Seupovari omis <strong>da</strong>wyebis sababi. amas ki mTielebis<br />

<strong>da</strong>morCilebis nacvlad maTi amowyveta mohyveba~ 1 .<br />

am sakiTxisadmi imperatoris uaryofiTi <strong>da</strong>mokidebulebis miuxe<strong>da</strong>vad mTielTa <strong>da</strong>blobze<br />

Casaxleba ar Sewyvetila.<br />

nazranelebis, yarabulayebisa <strong>da</strong> galaSevelebis ajanyebis CaxSobis Semdeg rusebma ma-<br />

Ti aulebi win<strong>da</strong>win <strong>da</strong>wves, rom mosaxleobas Tavis Sefareba versad moexerxebina. amis Semdeg<br />

maTi <strong>da</strong>blobze Casaxleba <strong>da</strong> did aulebad <strong>da</strong>saxleba Se<strong>da</strong>rebiT advilad moxerx<strong>da</strong> 2 .<br />

mTielebis mTi<strong>da</strong>n barSi Casaxleba mimdinareob<strong>da</strong> Tveebis ganmavlobaSi. maTi mdgomareoba<br />

iyo umZimesi. maT karga xnis Semdegac ar hqon<strong>da</strong>T binebi <strong>da</strong> TavSesafari 3 .<br />

Crdilo-aRmosavleT kavkasielTa <strong>da</strong>blobze Casaxlebis paralelurad mimdinareob<strong>da</strong><br />

samxedro eqspediciebi jer kidev Tavisufali mTis Temebis morCilebaSi mosayvanad.<br />

1857 wli<strong>da</strong>n ruseTma maRalmTiani <strong>da</strong>Restnis <strong>da</strong>sapyrobad <strong>da</strong>iwyo sistematuri ieriSebi.<br />

1857 wlis ivlisSi lekeTis sakordono xazi<strong>da</strong>n rusTa razmma vrevskis xelm-<br />

ZRvanelobiT didoSi ilaSqra. vrevski samxedro ministr suxozenats wer<strong>da</strong>: `mowinaaRmdege<br />

mkacra<strong>da</strong>a <strong>da</strong>sjili: xalxmravali soflebi mtkice qvis nagebobebiT <strong>da</strong> xorblis<br />

naTesebiT mTlianad ganadgurebulia~ 4 . razmma agvistoSi miwasTan gaaswora am mxaris<br />

<strong>da</strong>narCeni soflebi: enuxa, elmuki, gunixi, zexidi, guntoxi <strong>da</strong> a. S., romlebSic cxovrob<strong>da</strong><br />

400-500 komli 5 . moxsenebiT baraTSi vkiTxulobT: `mTlianad movspeT 21 auli, sauke-<br />

Tesod nagebi <strong>da</strong> kargad movlili yanebiT~ 6 .<br />

1857 wels <strong>da</strong>Restnelebma SimSiliT sikvdilisTvis Tavi gawires, rusebs ar <strong>da</strong>mor-<br />

Cilnen <strong>da</strong> <strong>da</strong>blobze ar Casaxldnen.<br />

mogvianebiT ruseTis morCileba gamoacxa<strong>da</strong> xuSeTis Temma 7 . didos mezoblad mdebare<br />

bebulois Temma ki morCilebasTan erTad <strong>da</strong>blobze ga<strong>da</strong>saxlebis survilic gamoTqva 8 .<br />

1858 wels samxedro eqspediciebi gagrZel<strong>da</strong>. rusebma anwuxs Seuties. igi iTvlebo<strong>da</strong><br />

unkratlisa <strong>da</strong> mTeli samxreT <strong>da</strong>Restnis gulad. ieriSiT iqna aRebuli sami koSki,<br />

romelTagan ori qvis iyo. kargad gamagrebuli 34 mdi<strong>da</strong>ri sofeli koSkebiT Zirfesvianad<br />

iqna ganadgurebuli. mTlianad moispo yanebic 9 . aRebul iqna tlaratac, mTavari auli,<br />

sa<strong>da</strong>c naibi cxovrob<strong>da</strong> 10 .<br />

1858 wlis agvistoSi antratlis Temma ruseTs morCileba gamoucxa<strong>da</strong> 11 . ruseTis xelisuflebam<br />

<strong>da</strong>morCilebuli mosaxleobis lekeTis sakordono xazze ga<strong>da</strong>saxleba ga<strong>da</strong>wyvita.<br />

rusebma <strong>da</strong>RestnelTa ojaxebis, qonebisa <strong>da</strong> saqonlis kaxeTSi Seuferxebeli gadmoyvanisTvis<br />

gagzavnes jariskacTa ramdenime kolona. aulebi<strong>da</strong>n mosaxleobis gamoyvana<br />

7 dRis ganmavlobaSi, 12-<strong>da</strong>n 19 agvistomde, mimdinareob<strong>da</strong>. maT ubrZanes, rom <strong>da</strong>blobze<br />

saboloo ga<strong>da</strong>saxlebamde SeCerebuliyvnen vanTlaSeTTan, sacxenisis cixe-simagris<br />

pir<strong>da</strong>pir, sa<strong>da</strong>c maT <strong>da</strong>sacavad <strong>da</strong> kaxeTSi usafrTxod ga<strong>da</strong>sayvanad mivido<strong>da</strong> rusi jariskacebisgan<br />

Semdgari specialuri razmi 12 .<br />

20 agvistos rusTa jari gaeSura ilanxevis aul keturisken, romlis mosaxleoba<br />

SemCneuli iyo lekeTis xazze ganxorcielebul Tav<strong>da</strong>sxmebSi. aulis mcxovreblebma Seupovari<br />

winaaRmdegoba gauwies rusebs, romlebsac TiTqmis yvela saxlisa <strong>da</strong> koSkis<br />

aReba ieriSiT uxdebo<strong>da</strong>T. vrevski wer<strong>da</strong>: `mTielebi xe<strong>da</strong>vdnen ra sikvdilis garduvalobas,<br />

Tavs icavdnen gaafTrebiT, magram ar nebdebodnen... RamiT yvela saxli aRebul<br />

iqna. soflis <strong>da</strong>mcvelebi<strong>da</strong>n yvela <strong>da</strong>iRupa~. keturis aRebis Semdeg rusebma mTlianad<br />

gaanadgures kidev sami auli 13 .<br />

1 Акты..., XII, ч. 2, стр. 1106.<br />

2 iqve, gv. 1116-1120.<br />

3 iqve, gv. 1123, 1132.<br />

4 iqve, 1047-1048.<br />

5 iqve, 1050.<br />

6 iqve, 1053.<br />

7 iqve, 1072.<br />

8 iqve.<br />

9 iqve, 1093-1094.<br />

10 iqve, 1096.<br />

11 iqve, 1102.<br />

12 iqve.<br />

13 iqve, gv. 1105.<br />

323


1858 wlis agvistoSi rusebma Seuties didos aulebs <strong>da</strong> mTlianad gaanadgures isini.<br />

soflis yvela <strong>da</strong>mcveli aqac <strong>da</strong>iRupa 1 .<br />

brZolebs Seewira rusTa razmis sar<strong>da</strong>li vrevski 2 .<br />

1858 wlis 24-25 agvistos rusi moxeleebi kavkasiis mefisnacval bariatinskis werdnen:<br />

`<strong>da</strong>vwviT <strong>da</strong> <strong>da</strong>vangrieT wina wels <strong>da</strong>ngreuli <strong>da</strong> kvlav aRdgenili aulebi: gunixi,<br />

didi <strong>da</strong> patara kederi, didi <strong>da</strong> patara kutotli, elmuka, Sopixo, xvalaxo, uici, xibia<br />

koSkebiTa <strong>da</strong> yanebiT~ 3 .<br />

27 agvistos rusebma aiRes `koSkebiani auli cibaro~. maT cecxli waukides <strong>da</strong> saaTnaxevris<br />

ganmavlobaSi angrevdnen samsarTulian koSks, sa<strong>da</strong>c miuridebi imyofebodnen 4 .<br />

`didos Temi, mTeli ankratlis sazogadoebis beReli, ga<strong>da</strong>iqca qvebis grovad <strong>da</strong><br />

ferflad. mTeli xorbali <strong>da</strong> naTesebi ganadgur<strong>da</strong>~ 5 .<br />

aulebis <strong>da</strong>pyrobas mosaxleobis ga<strong>da</strong>saxleba mohyva. maT sxva gza aRarc hqon<strong>da</strong>T,<br />

radganac sacxovreblisa <strong>da</strong> sarCo-sabadeblis gareSe <strong>da</strong>rCnen <strong>da</strong> zamTarSi SimSiliTa<br />

<strong>da</strong> siciviT sikvdilisTvis iyvnen ganwirulni. ruseTisTvis morCilebis gamocxadebis<br />

Semdeg mTielebi moRalateebad miiCneodnen <strong>da</strong> imam Samilis mier mkacrad isjebodnen.<br />

esec iwvev<strong>da</strong> <strong>da</strong>blobSi ga<strong>da</strong>saxlebaze mTielTa Tanxmobas.<br />

aulebi<strong>da</strong>n: asaxo<strong>da</strong>n <strong>da</strong> atkoreli<strong>da</strong>n mosaxleobis gamosaxleba 27-<strong>da</strong>n 29 agvistomde<br />

mimdinareob<strong>da</strong>. isini <strong>da</strong>cvis TanxlebiT saqonliTa <strong>da</strong> qonebiT gaamgzavres kaxeTisken,<br />

lekeTis sakordono xazze <strong>da</strong>sasaxleblad. vinai<strong>da</strong>n mosalodneli iyo miuridebisgan<br />

Tav<strong>da</strong>sxma, rusebma <strong>da</strong>Restnelebi gaSlil mindorze _ xupros-TavTan Sekribes, sa<strong>da</strong>c<br />

naklebi saSiSroeba elo<strong>da</strong>T 6 .<br />

sifrTxilis miuxe<strong>da</strong>vad miuridebis Tav<strong>da</strong>sxma Tavi<strong>da</strong>n ver iqna acilebuli. Samilis<br />

momxreebma rusebis tyveobi<strong>da</strong>n TanamemamuleTa gamoxsna moindomes. mTielebi kolonas<br />

malulad xupris xeobi<strong>da</strong>n mieparnen. Tav<strong>da</strong>sxma sakmaod Zlieri iyo. rusebsa <strong>da</strong><br />

miuridebs Soris sisxlismRvreli brZola gaimarTa. mTielebi gaafTrebiT ibrZodnen<br />

<strong>da</strong> mxolod didi msxverplis Semdeg <strong>da</strong>ixies ukan. brZola 7 saaTze <strong>da</strong>mTavr<strong>da</strong>.<br />

yvela anwuxeli <strong>da</strong> kapuWeli, vinc ki morCileba gamoacxa<strong>da</strong> ojaxiT, qonebiTa <strong>da</strong><br />

saqonliT ga<strong>da</strong>yvanil iqna lekeTis sakordono xazze 7 .<br />

<strong>da</strong>RestnelTa mxri<strong>da</strong>n aseTi Seupovari winaaRmdegobis miuxe<strong>da</strong>vad rusi moxeleebi<br />

werdnen kavkasiis umaRles mTavarsardlobas: `kapuWis, anwuxisa <strong>da</strong> didos <strong>da</strong>rCenili<br />

aulebis mosaxleoba nebayoflobiT Camosaxl<strong>da</strong> <strong>da</strong>blobze Cveni mfarvelobis qveS~ 8 .<br />

1858 w. kaxeTSi gadmosaxlebulTa ricxvi 4000-s Seadgen<strong>da</strong>. maTi nawili sacxenisTan<br />

<strong>da</strong>asaxles 9 .<br />

anwux-kapuWelebs <strong>da</strong>usaxlebeli sivrce gamouyves ultexilTan, asaxoelebs ki _<br />

sofel sabuesTan (1000 suli), naTlismcemlis xeobaSi, Telavisa <strong>da</strong> siRnaRis mazrebs<br />

Soris. sxva kavkasielebSi ga<strong>da</strong>saxlebis wasaqezeblad <strong>da</strong> samagaliTod isini uzrunvelyofilni<br />

iyvnen saxnav-saTibi miwebiT, saZovrebiTa <strong>da</strong> tyeebiT 10 .<br />

1858 w. Semodgomaze <strong>da</strong>RestanSi <strong>da</strong>rCenilma anwuxelebma molaparakeba <strong>da</strong>iwyes ruseTis<br />

kavkasiur xelisuflebasTan ga<strong>da</strong>saxlebis Taobaze. amis Sesaxeb Seityo Samilma.<br />

man anwuxis naibi ibaidula moxsna <strong>da</strong> mis nacvlad <strong>da</strong>niSna xosro-mola. am ukanasknelma<br />

30 aprils Samilisgan miiRo brZaneba anwuxelebis Sua <strong>da</strong>RestanSi ga<strong>da</strong>saxlebis Sesaxeb.<br />

magram Samils rusebma <strong>da</strong>aswres. gamoiyenes kaxeTSi Casaxlebuli <strong>da</strong>Restnelebi<br />

<strong>da</strong> maTi <strong>da</strong>xmarebiT moindomes anwuxelebis aulebi<strong>da</strong>n gamoyvana. xosro-molam <strong>da</strong>xmarebisTvis<br />

<strong>da</strong>niel-begs mimarTa. manve alya Semoartya aul xoro<strong>da</strong>s. ibaidulam <strong>da</strong> sxva ga-<br />

1 Акты..., XII, ч. 2, стр. 1107.<br />

2 iqve.<br />

3 iqve, gv. 1109.<br />

4 iqve.<br />

5 iqve.<br />

6 iqve.<br />

7 iqve, gv. 1109.<br />

8 iqve, gv. 1107.<br />

9 n. omaraSvili, kaxeTSi mcxovrebi <strong>da</strong>Restnelebi (Camosaxlebis <strong>istoria</strong>, yofa <strong>da</strong> kultura) (Tbilisi,<br />

2008), gv. 97; saqarTvelos centraluri saxelmwifo istoriuli arqivi, fondi 16, saqme #1054, gv. 1-2.<br />

10 iqve.<br />

324


<strong>da</strong>saxlebulebma SeZles miuridebis mier alyaSemortymuli aulebi<strong>da</strong>n 300 a<strong>da</strong>mianis kaxeTSi<br />

gadmoyvana. isini wina wels Camosaxlebul TanamemamuleebTan <strong>da</strong>asaxles 1 .<br />

rusebis mier vedenoze mitanili ieriSis Semdeg 1859 wlis 10 Tebervals Samili vedeno<strong>da</strong>n<br />

iCqeriis aul gunibSi ga<strong>da</strong>vi<strong>da</strong>. aman mosaxleobaze imdenad <strong>da</strong>mTrgunvelad imoqme<strong>da</strong>,<br />

rom `isini did jgufebad gamodiodnen aulebi<strong>da</strong>n <strong>da</strong> iwyebdnen Crd. kavkasiis<br />

<strong>da</strong>blobze, axal aulebSi Casvlas~ 2 . `Casaxlebas uamindoba <strong>da</strong>emTxva, ramac ltolvilTa<br />

mdgomareoba gaarTula. amis miuxe<strong>da</strong>vad ga<strong>da</strong>saxlebis procesi mimdinareob<strong>da</strong> Seuferxeblad~<br />

3 .<br />

Crdilo-aRmosavleT kavkasiaSi omis <strong>da</strong>mamTavrebel etapze (1859 w. agvisto) rusebma<br />

kaxeTSi Camosaxlebul <strong>da</strong>Restnelebs ukan _ samSobloSi <strong>da</strong>brunebis neba <strong>da</strong>rTes. 18<br />

agvistos un<strong>da</strong> <strong>da</strong>wyebuliyo anwux-kapuWelTa gasaxleba, 1 seqtembers ki _ didoelebis.<br />

kaxeTi <strong>da</strong>toves asaxoelebma <strong>da</strong> kapuWelebma, anwuxelebi ki adgilze <strong>da</strong>rCnen 4 .<br />

1858 wlis noemberSi evdokimovma <strong>da</strong>iwyo nazransa <strong>da</strong> Satois Soris arsebuli tyeebis<br />

gaCexva. ekologiuri diversiebi moewyo galaSevelebis miwebzec.<br />

paralelurad moewyo samxedro eqspediciebi inguSur <strong>da</strong> CeCnur <strong>da</strong>umorCilebel<br />

aulebze. rusebTan sisxlismRvreli brZolebis Semdeg mosaxleobam morCileba gamoacxa<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong> mTlianad ga<strong>da</strong>saxl<strong>da</strong> Crd. kavkasiis <strong>da</strong>blobze 5 .<br />

1858 wlis Semodgomaze mRelvarebam kvlav ifeTqa iCqeriaSi. 1858 wlis noembris meore<br />

naxevarSi maT evdokimovma Seutia. mdinare bassas xeobaSi rusebi or kolonad Sevidnen.<br />

maT CaaxSes ajanyeba. dekembris bolos 800 komli iCqerieli rusebis mier Zal<strong>da</strong>tanebiT<br />

iqna Casaxlebuli <strong>da</strong>blobze 6 .<br />

kavkasiis armiis mTavarsar<strong>da</strong>l al. bariatinskis mier ganxorcielebuli sastiki<br />

<strong>da</strong>msjeli eqspediciebis Semdeg 1858 wli<strong>da</strong>n CeCnebma Tan<strong>da</strong>Tan Sewyvites winaaRmdegoba<br />

<strong>da</strong> rusebs morCileba gamoucxades. es didi <strong>da</strong>rtyma iyo Samilis ZlierebisTvis, radganac<br />

CeCneTi mTiani <strong>da</strong>RestnisTvis warmoadgen<strong>da</strong> beRels <strong>da</strong> strategiul gasaRebs.<br />

samxedro eqspediciebTan erTad <strong>da</strong>Restnis <strong>da</strong>samorCileblad rusuli xelisufleba<br />

Samilis naibebisa <strong>da</strong> sxva moxeleebis mosyidvis politikasac warmatebiT iyeneb<strong>da</strong>.<br />

sakmaod kargad iyo organizebuli jaSuSuri saqmianobac. ruseTis xelisufleba yovel-<br />

Tvis flob<strong>da</strong> informacias <strong>da</strong>RestanSi arsebuli viTarebis Sesaxeb <strong>da</strong> droulad iReb<strong>da</strong><br />

Sesaferis zomebs.<br />

rusebma Seuwyveteli brZolebis Semdeg saimamos de<strong>da</strong>qalaq vedenos garSemo Tan<strong>da</strong>Tan<br />

rkali Seaviwroves. 1859 wlis 17 marti<strong>da</strong>n <strong>da</strong>iwyo misi <strong>da</strong>bombva. igi 1 aprils iqna<br />

aRebuli. bevri naibi ruseTis mxares ga<strong>da</strong>vi<strong>da</strong>. Samilma andiisken <strong>da</strong>ixia. ruseTis armia<br />

mas fex<strong>da</strong>fex mihyvebo<strong>da</strong>.<br />

Samili iCqeriis aul RunibSi ga<strong>da</strong>vi<strong>da</strong>. am periodSi <strong>da</strong>RestanTan mobilizebuli<br />

iyo rusebis 270 aTasiani armia. Samilma Runibi gaamagra, romelsac 10 agvistos ruseTis<br />

10-aTasianma armiam alya Semoartya. cixe-simagres mxolod 332 miuridi icav<strong>da</strong> 7 .<br />

18 agvistos RunibTan mivi<strong>da</strong> kavkasiis mefisnacvali <strong>da</strong> armiis mTavarsar<strong>da</strong>li Tavadi<br />

bariatinski. 25 agvistos RamiT erTi mxri<strong>da</strong>n, Tavad Tarxanovis, meore mxri<strong>da</strong>n, ki<br />

tergukasovis razmebi saSineli sirTuleebis ga<strong>da</strong>laxvis Semdeg, Tokebisa <strong>da</strong> kibeebis<br />

gamoyenebiT, avidnen Runibis ze<strong>da</strong> moe<strong>da</strong>nze. Samilis sacxovrebeli alyaSemortymuli<br />

iyo me-14 batalioniT. miuridebma mcire xans gaibrZoles <strong>da</strong> winaaRmdegoba Sewyvites.<br />

1859 wlis 25 agvistos SuadRis 4 saaTze Samili tyved Cabar<strong>da</strong> Tavad bariatinskis,<br />

romelmac imami miiRo aryis mcire tyeSi, qvaze mjdomma. am qvaze Semdeg amokveTes am<br />

movlenis aRmniSvneli warwera 8 .<br />

Samili ga<strong>da</strong>yvanil iqna jer kalugaSi, Semdeg ki kievSi. ruseTis xelisuflebam,<br />

mas bariatinskisgan RunibSi miRebuli <strong>da</strong>pirebis Tanaxmad, meqaSi, wmin<strong>da</strong> adgilebis mosalocad<br />

wasvlis nebarTva misca.<br />

1 Акты…, ХII, ч. 2, стр. 1140-1143; n. omaraSvili, <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 97.<br />

2 iqve, 1131.<br />

3 iqve.<br />

4 iqve, gv. 1170.<br />

5 iqve, gv. 1289.<br />

6 iqve.<br />

7 Crdilo kavkasiis xalxTa istoriis narkvevebi, II (Tbilisi, 1987), gv. 78.<br />

8 Ковалевский П., Покоренний Кавказ (С-Петербург, 1914), стр. 448-449.<br />

325


imami Samili gar<strong>da</strong>icvala 1871 wlis martSi q. medinaSi <strong>da</strong> iqve <strong>da</strong>asaflaves janaT-al-baqis<br />

sasaflaoze.<br />

Crdilo-aRmosavleT kavkasielTa mRelvarebebi omis <strong>da</strong>mTavrebis Semdegac, mTeli<br />

XIX saukunis ganmavlobaSi mimdinareob<strong>da</strong>, rasac Tan sdev<strong>da</strong> rusebis mier <strong>da</strong>blobze ma-<br />

Ti iZulebiTi Casaxleba <strong>da</strong> ajanyebis aqtiuri monawileebis cimbirSi ga<strong>da</strong>saxleba 1 .<br />

CeCneT-<strong>da</strong>Restnis <strong>da</strong>pyrobis Semdeg ruseTis imperiis winaSe sxva amocana _ <strong>da</strong>pyrobili<br />

teritoriebis SenarCuneba-Semomtkicebis sakiTxi <strong>da</strong>dga, romlis ganxorcielebis-<br />

Tvisac ruseTis saxelmwifos mmarTvel wreebSi SemoerTebuli mxaris ekonomikur aTvisebasTan<br />

erTad adgilobrivi mosaxleobis asimilaciisTvis xelsayreli RonisZiebebis<br />

gatarebaze <strong>da</strong>iwyes fiqri. ruseTis xelisufleba am miznis miRwevas sxva<strong>da</strong>sxva saSualebiT<br />

Seudga. maT Soris erT-erTi <strong>da</strong>RestanSi ruseTis sxva<strong>da</strong>sxva gubernii<strong>da</strong>n rusi erovnebis<br />

mosaxleobisa <strong>da</strong> kazakebis <strong>da</strong>saxleba, am gziT adgilobrivTan Se<strong>da</strong>rebiT mosulTa<br />

ricxobrivi upiratesobis miRweva <strong>da</strong> mkvidri mosaxleobis asimilaciisaTvis xelsayreli<br />

pirobebis Seqmna iyo.<br />

maRalmTiani <strong>da</strong>Restnis rusebiT <strong>da</strong>saxlebis gegma rusulma administraciam Samilis<br />

tyved Cagdebamde sul cotaTi adre, 1859 wlis agvistos <strong>da</strong>sawyisSi, SeimuSava. vinai<strong>da</strong>n<br />

mkacri klimatisa <strong>da</strong> mwiri bunebrivi pirobebis gamo <strong>da</strong>Restnis mTianeTSi kazakebi<br />

<strong>da</strong> ruseTis Si<strong>da</strong> guberniebis mcxovreblebi ar <strong>da</strong>saxldebodnen, ga<strong>da</strong>wy<strong>da</strong> am saqmeSi kavkasiis<br />

omis mimdinareobisas Samilis mxares gaqceuli <strong>da</strong> adgilobriv pirobebTan ukve<br />

Seguebuli ojaxiani rusi dezertirebi gamoeyenebinaT. maTi soflebisTvis SeirCa Saroargunsa<br />

<strong>da</strong> andiis yoisus zemo wels Soris arsebuli teritoria 2 .<br />

<strong>da</strong>Restnis <strong>da</strong>blob, gansakuTrebiT kaspiispireTis, raionebSi rusi mosaxleobis gadmosaxleba<br />

XIX saukunis mTel manZilze mimdinareob<strong>da</strong>. am procesis mastimulirebeli<br />

gax<strong>da</strong> XIX saukunis 10-iani wlebis bolo<strong>da</strong>n aq mimdinare rusuli cixe-simagreebis mSenebloba.<br />

maT garSemo nel-nela imperiis sxva<strong>da</strong>sxva kuTxis mosaxleoba <strong>da</strong>mkvidr<strong>da</strong> 3 .<br />

XIX s-is 60-iani wlebi<strong>da</strong>n migracia gaaqtiur<strong>da</strong>. igi rusuli xelisuflebis adgilobrivi<br />

mmarTvelobis organoebis xelSewyobiT mimdinareob<strong>da</strong>. ruseTis xazini<strong>da</strong>n gamoyofili<br />

soliduri saxsrebiT xdebo<strong>da</strong> `pirveli~ rusuli <strong>da</strong> kazakuri <strong>da</strong>saxlebebis-<br />

Tvis miwebis SeZena 4 .<br />

mraval adgilobriv miwaTmflobels ar sur<strong>da</strong> mis sakuTrebaSi arsebuli miwis nakveTis<br />

gayidva, Tumca rusma moxeleebma sxva<strong>da</strong>sxva saSualebiT aiZules isini saukeTeso<br />

miwebi ruseTis xazinisTvis faqtiurad groSebis fasad <strong>da</strong>eTmoT 5 .<br />

axalmosaxleebs mTeli rigi SeRavaTebi eZleo<strong>da</strong>T. isini 10 wliT ga<strong>da</strong>saxadebisganac<br />

Tavisufldebodnen.<br />

ruseTis imperiis sxva<strong>da</strong>sxva kuTxi<strong>da</strong>n <strong>da</strong>Restnis <strong>da</strong>blob raionebSi mosaxleobis ga<strong>da</strong>saxlebam<br />

gansakuTrebiT farTo xasiaTi XIX-XX saukuneebis mijnaze, aq gaCaRebuli sarkinigzo<br />

mSeneblobis periodSi miiRo 6 . am politikiT ruseTma kavkasiaSi xelsayreli pirobebi<br />

Seuqmna adgilobrivi mosaxleobis asimilaciisa <strong>da</strong> kavkasiis aTvisebis process.<br />

1 Акты…, ХII, ч. 2, стр. 1217, 1223; e. anTelava, kavkasia <strong>da</strong> ruseTi, I, naw. I (Tbilisi, 2007), gv. 218-219, 252-291.<br />

2 Акты…, ХII, ч. 2, стр. 1167.<br />

3 m. tyavaSvili, qarTvelebi <strong>da</strong>RestanSi (Tbilisi, 2000), gv. 62-63.<br />

4 Акты…, ХII, ч. 2, стр. 1215.<br />

5 iqve.<br />

6 m. tyavaSvili, qarTvelebi <strong>da</strong>Restnis rkinigzis mSeneblobaze (XIX saukunis 90-iani wlebi) (gaz. `cnobis<br />

furclis~ monacemebis mixedviT), klio (saistorio almanaxi), 21 (Tbilisi, 2004), gv. 113-123.<br />

326


<strong>da</strong>mowmebuli literatura<br />

1. e. anTelava, kavkasia <strong>da</strong> ruseTi, I, naw. I (Tbilisi, 2007).<br />

2. n. omaraSvili, kaxeTSi mcxovrebi <strong>da</strong>Restnelebi (Camosaxlebis <strong>istoria</strong>, yofa <strong>da</strong> kultura)<br />

(Tbilisi, 2008).<br />

3. saqarTvelos centraluri saxelmwifo istoriuli arqivi, fondi 16, saqme # 1054.<br />

4. m. tyavaSvili, qarTvelebi <strong>da</strong>RestanSi (Tbilisi, 2000).<br />

5. m. tyavaSvili, qarTvelebi <strong>da</strong>Restnis rkinigzis mSeneblobaze (XIX saukunis 90-iani<br />

wlebi) (gaz. `cnobis furclis~ monacemebis mixedviT), klio (saistorio almanaxi), 21<br />

(Tbilisi, 2004).<br />

6. m. tyavaSvili, kazakTa yofa-cxovreba Crdilo kavkasiaSi <strong>da</strong> maTi ga<strong>da</strong>saxlebis<br />

sistema, <strong>axali</strong> <strong>da</strong> <strong>uaxlesi</strong> istoriis sakiTxebi, II (Tbilisi, 2007).<br />

7. m. tyavaSvili, Crdilo-<strong>da</strong>savleT kavkasielTa migracia TurqeTSi XIX saukunis 60-ian<br />

wlebSi <strong>da</strong> grigol orbeliani, istoriisa <strong>da</strong> eTnologiis institutis Sromebi, VIII,<br />

eZRvneba gelaTis monastris <strong>da</strong>arsebis 900 wlisTavs (Tbilisi, 2008).<br />

8. Crdilo kavkasiis xalxTa istoriis narkvevebi, II (Tbilisi, 1878).<br />

9. Акты собранные Кавказской археографической комиссией, X (Тифлис, 1885).<br />

10. Акты собранные Кавказской археографической комиссией, XII, ч. 2 (Тифлис, 1904).<br />

11. Белокуров А. С., Сношения России с Кавказом (Москва, 1887).<br />

12. История народов Северного Кавказа (конец ХIX – 1917 г.) (Москва, 1988).<br />

13. Ковалевский П., Покоренный Кавказ (С-Петербург, 1914).<br />

MZIA TKAVASHVILI<br />

Ivane Javakhishvili Institute of History and Ethnology,<br />

Ivane javakhishvili Tbilisi State University<br />

THE MIGRATION POLICY OF RUSSIA IN THE CAUCASUS IN THE 1950ES<br />

During the Caucasian war together with military expeditions Russia was widely using migration policy.<br />

From one hand it meant to resettle Cossacks and the population living in the provinces of Russia in the Caucasus<br />

and on the other hand to settle highlanders in plane regions. The process of their forcedly settlement became largescaled<br />

at the final stage of the Caucasian war. It was determined by negative processes taking place in the political,<br />

economic and military spheres of the empire.<br />

In 1858 the project of Baratinski-Evdokimove was offered to the committee of ministers. According to this<br />

project the Caucasians living in the North-East Caucasus should have been resettled near the river Don.<br />

Galashevians, Karabulakians and Nazranians organized uprising against the government because of this decision.<br />

The uprising was suppressed and population was resettled in the plain regions.<br />

Together with hostilities the mass resettlement of Daghestanians and Chechens in the plain regions was intensive<br />

in the fallowing period too. The government was resettling migrants in auls (villages) consisting of 250-300 families. In<br />

1857-1859 in the plain region of the Caucasus only 15000 Chechens were resettled. Daghestanians were also resettled in<br />

the plain, mostly in Kakheti, on cordon line of Lakia. Thus, Lakian villages appeared in Kakheti.<br />

After capturing the North-East Caucasus the mass migration of Russians from the provinces of Russia on the<br />

plain of the North-East Caucasus became intensive. The migrants were given special privileges and advantages the<br />

native Caucasian population was lacking.<br />

With the help of this policy Russian empire was promoting the quick assimilation of the captured territory.<br />

327


nato sonRulaSvili<br />

ivane javaxiSvilis saxelobis<br />

Tbilisis saxelmwifo universiteti<br />

qarTuli identobis istoriis kvlevis wyaroTmcodneobiTi<br />

<strong>da</strong> meTodologiuri problemebi XX saukunis pirveli<br />

ocwleulis memuaruli literaturis magaliTze<br />

qarTuli identobis istoriis kvlevas bolo dros <strong>da</strong>eTmo yuradReba qarTul istoriografiaSi.<br />

Aamis mizezi is gaxlavT, rom marqsistuli sociologia, romelsac<br />

efuZnebo<strong>da</strong> istoriografiuli praqtika sabWoTa periodis saqarTveloSi <strong>da</strong> garkveuli<br />

xnis ganmavlobaSi sabWoTa saxelmwifos ngrevis Semdgomac, naklebad iZleva saSualebas<br />

iseTi fenomenis kvlevisaTvis, romlis arsi ganisazRvreba sazogadoebrivi aRqmebiT.<br />

swored amitom im mkvlevarTa winaSe, romlebic qarTuli identobis <strong>istoria</strong>s ikvleven,<br />

dgas sakiTxi Sesatyvisi meTodologiur-wyaroTmcodneobiTi midgomis SemuSavebisa<br />

<strong>da</strong> praqtikaSi gamoyenebisa.<br />

<strong>axali</strong> problema bunebrivad moiTxovs wyaroTa bazis axlebur gansazRvras <strong>da</strong><br />

axleburad svams sakiTxs am wyaroTa informaciuli SesaZleblobebis gamoyenebasTan<br />

<strong>da</strong>kavSirebiTac.<br />

qarTuli identobis Camoyalibeba aris procesi, romelic iwyeba uZveles periodSi<br />

<strong>da</strong> grZeldeba dRemde. mis Sesaswavlad sxva<strong>da</strong>sxva tipis wyaroTa gamoyeneba aris SesaZlebeli.<br />

wyaros tipis arCevans pirvel rigSi sakvlevi periodis qronologiuri CarCo<br />

ganapirobebs. magaliTad, Sua saukuneebis qarTuli identobis Sesaswavlad saintereso<br />

informacias Seicavs, rogorc hagiografiuli Zeglebi, romlebic sazogadoebis farTo<br />

fenebzea gaTvlili <strong>da</strong> kargad asaxavs epoqis suliskveTebas, agreTve istoriografiuli<br />

wyaroebi, romlebic xSir SemTxvevaSi xelisuflebis pozicias gamoxatavs. modernuli<br />

periodis qarTuli erTobis identobis Sesaswavlad gansakuTrebuli mniSvneloba eni-<br />

Weba beWdur medias, rogorc erovnuli idealebis SenarCunebasa <strong>da</strong> aRorZinebaSi moqmed<br />

mTavar saSualebas.<br />

amjerad Cveni kvlevis obieqts warmoadgens qarTuli identobis analizi XX saukunis<br />

pirvel ocwleulSi memuaruli literaturis mixedviT. samecniero literaturaSi<br />

memuarebi, rogorc saistorio wyaro, ara erTxel yofila gamoyenebuli, Tumca identobis<br />

kvlevis istoriisaTvis mis gamoyenebas dRemde adgili ar hqonia.<br />

cnobil sazogado Tu politikur moRvaweTa memuarebi saintereso faqtebs Seicavs<br />

epoqis Sesaxeb. marTalia, aq nebismieri movlena avtoris Sexedulebisamebr aris Sefasebuli,<br />

magram radganac Cveni naSromis mizani sazogadoebrivi aRqmebia mas pirvelwyaros<br />

mniSvneloba eniWeba.<br />

kvlevis procesSi memuaruli literatura, romelic XX saukunis pirvel ocwleuls<br />

exeba <strong>da</strong>vyaviT or nawilad: 1. politikur moRvaweTa memuarebi, mogonebebi. isini<br />

ufro mdi<strong>da</strong>ria rogorc politikuri, aseve social-ekonomikuri, kulturuli mdgomareobis<br />

Sesaxeb arsebuli monacemebiT. memuarebis avtorebs warmodgenili aqvT Tavisuflebis<br />

mopovebis <strong>da</strong> saxelmwifoebrivi mSeneblobis sakuTari xedvebi. 2. sazogado<br />

moRvaweTa memuarebi, mogonebebi, romlebic ZiriTa<strong>da</strong>d aqcents akeTeben kulturuli<br />

RonisZiebebis saWiroebaze <strong>da</strong> aRweren Tavisi epoqis sazogado moRvaweTa cxovrebas.<br />

Cven srulad <strong>da</strong>vamuSaveT is memuaruli literatura, romlebic zemoTaRniSnul periods<br />

Seexeba. bunebrivia, naSromSi TiToeul maTgans ver <strong>da</strong>vimowmebdiT, Tumca Cvens mier<br />

miTiTebuli citatebi mniSvnelovania imdenad, ramdena<strong>da</strong>c isini motanilia iseTi sazogado<br />

<strong>da</strong> politikuri moRvaweebis memuarebi<strong>da</strong>n romlebic arian: noe Jor<strong>da</strong>nia, grigol<br />

lorTqifaniZe, samson fircxalava, <strong>da</strong>viT kldiaSvili, iakob mansvetaSvili. maT didi wvlili<br />

Seitanes saqarTvelos saxelmwifoebrivi mSeneblobis procesSi.<br />

memuarul literaturaSi arsebuli monacemebi naTlad gamoxataven XX saukunis<br />

pirveli ocwleulis movlenebs. aRniSnuli epoqa erT-erTi gamorCeuli <strong>da</strong> rTuli monakveTia<br />

saqarTvelos <strong>istoria</strong>Si. erTi mxriv, aq gamoiyofa ori sruliad gansxvavebuli<br />

periodi 1900-1917 <strong>da</strong> 1918-1921 wlebi <strong>da</strong> meore mxriv, swored drois am monakveTSi mimdinare<br />

erovnul-politikuri <strong>da</strong> socialur-ekonomikuri gar<strong>da</strong>qmnebi. rodesac wyaroTa aRniSnul<br />

tips viyenebT qarTuli identobis istoriis kvlevisTvis, un<strong>da</strong> gaviTvaliswinoT<br />

328


is faqti, rom memuarebi ekuTvnis qarTuli kulturuli <strong>da</strong> politikuri elitis warmomadgenlebs,<br />

romelTac gacnobierebuli aqvT epoqis moTxovnileba <strong>da</strong> saxelmwifoebrivi<br />

mniSvnelobis sakiTxTa arsi.<br />

aRniSnul wyaroTa bazis gaTvaliswinebiT Cven gamovyaviT Semdegi ZiriTadi saki-<br />

Txebi: 1. rogor aRiqvams qarTveli sakuTar Tavs gareSeebTan mimarTebaSi <strong>da</strong> 2. rogor<br />

aRiqvams rusi qarTvels. 3. socialur fenaTa gaerTgvarovnebis procesi. rogorc memuaruli<br />

literaturi<strong>da</strong>n Cans, qarTuli sazogadoebis garkveuli nawili ruseTis xelisuflebis<br />

mizanmimarTuli RonisZiebebis Sedegad metismetad <strong>da</strong>mokidebuli aRmoCn<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>mpyrobelze. radgan ruseTis xelisufleba miznad isaxav<strong>da</strong> ara marto, saqarTvelos<br />

saxelmwifoebriobis ideis aRmofxvras, aramed erovnuli TviTSegnebis ganadgurebas:<br />

qarTuli kulturuli tradiciebis <strong>da</strong> istoriuli maxsovrobis, qarTuli marTlmadidebeli<br />

eklesiis uflebebis mospobas. XX saukunis pirvel aTwleulSi qarTuli erToba<br />

jer kidev unugeSo mdgomareobaSi iyo. XIX saukunis 60-ian wlebSi qarTveli inteligenciis<br />

mier <strong>da</strong>wyebuli erovnul-ganmaTavisuflebuli brZolis <strong>axali</strong> etapi, romelic gulisxmob<strong>da</strong><br />

SeiaraRebuli brZolis nacvlad ideologiur moRvaweobas, <strong>da</strong>srulebuli<br />

saxe ar hqon<strong>da</strong> miRebuli <strong>da</strong> sazogadoebaSi rwmena brZolisTvis ar iyo gamyarebuli.<br />

`is azri, rom qarTveloba arafris SemZle iyo <strong>da</strong> gonebiT susti, TiTqmis saerTo azri<br />

iyo im xanebSi. es yovelmxri<strong>da</strong>n gvesmo<strong>da</strong> <strong>da</strong> TviT Cveneburobac eTvisebo<strong>da</strong> am azrs <strong>da</strong><br />

erwmunebo<strong>da</strong>. yovel fexis ga<strong>da</strong>dgmaze ismo<strong>da</strong> xolme: Cven ar SegviZlia, Cven ra viciT,<br />

Cven ras movaxerxebT, ras gavakeTebT~ 1 . am ideologiis meore mxare iyo qarTvelebis garusebis<br />

mcdeloba. ris ganxorcielebasac aqtiurad cdilobdnen saswavlo-saganmanaTleblo<br />

<strong>da</strong>wesebulebebis meSveobiT. samson fircxalava igonebs Tavis memuarebSi:<br />

`...gvikrZalavdnen Cveni TavisTvis qarTvelebi gvewodebina. ai, amis erTi magaliTi:<br />

meeqvse klasSi erTi mowafe rusuli enis maswavlebels puSkinis `poltavas~ Sinaarss<br />

uyvebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> iq, sa<strong>da</strong>c ambavia rusebis <strong>da</strong> Svecielebis omis, imis magier, rom eTqva rogorc<br />

avtors aqvs, `Cven~ (e. i. rusis jari), mowafem Tqva `rusebi~, maswavlebelma<br />

maSinve SeaCera <strong>da</strong> hkiTxa: ratom `rusebs~ ambob <strong>da</strong> ara `Cven~? mowafem miugo: me xom<br />

rusi ara var <strong>da</strong> rogor un<strong>da</strong> vTqva `Cven~. `rogor Tu rusi ara xar!~ _ Seuyvira<br />

maswavlebelma, pe<strong>da</strong>godiur sabWoSi <strong>da</strong>abezRa <strong>da</strong> mowafe ramdenime saaTiT karcerSi<br />

Casves~ 2 . qarTuli sazogadoebis SezRuduli uflebebis <strong>da</strong>samtkiceblad uamravi<br />

argumentis moyvana SeiZleba, romlebic naTlad aRweren qarTvelebis mdgmareobas. erTerTi<br />

maTgani: `qarTveloba ise grZnob<strong>da</strong> Tavs, TiTqos ucxoeTSi iyo <strong>da</strong> ara Tavis<br />

qveyanis gulSi. gaZarculi, ufleba-ayrili, <strong>da</strong>beCavebuli, devnili, sakuTar bazas _<br />

ekonomiur, samrewvelo <strong>da</strong>wesebulebaT moklebuli, abuCad agdebuli mTavrobisagan <strong>da</strong><br />

mezoblebisagan _ qarTveloba meore <strong>da</strong> mesame rigSi iyo Cayenebuli~ 3 .<br />

qarTuli kulturuli <strong>da</strong> politikuri elitis mizani <strong>da</strong> mTavari problema XX saukunis<br />

pirvel ocwleulSi iyo socialur fenaTa <strong>da</strong>axloeba-gaerTgvarovneba erovnul<br />

ideologiaze <strong>da</strong>yrdnobiT. gansakuTrebiT glexebis, muSebis erovnuli cnobierebis ama-<br />

Rleba. nebismieri sakiTxi: qarTuli enis, saswavlo-saganmanaTleblo procesis <strong>da</strong> qar-<br />

Tuli Teatris aqtualizeba erovnuli problemis aRorZinebaSi pirvel rigSi, sazogadoebis<br />

farTo fenebze iyo gaTvlili. saukunis <strong>da</strong>sawyisSi nacionaluri sakiTxi jer<br />

kidev nakleb aqtualuri iyo sazogadoebaSi. amasTan <strong>da</strong>kavSirebiT noe Jor<strong>da</strong>nia wers:<br />

`xalxSi aseTi azri iyo: Tu sadme rame kargi keTdeba _ sul yvela rusis xelmwifis<br />

meoxebiT. qarTveli xalxisTvis jer kidev gaugebaria nacionalur moTxovnilebaTa wamoyeneba.<br />

nacionalistebi ayeneben zog amaTgans, gvarian zomierad, magram Sors wasvlas<br />

ver be<strong>da</strong>ven. es imitom, rom saqarTvelos Tavisufleba xalxisTvis niSnavs osmaleTsparseTis<br />

tyved gaxdomas, aseTi lozungiT wavagebT mTel brZolas, xalxi zurgs Segvaqcevs<br />

ekonomiur <strong>da</strong> politikur sakiTxebSiac~ 4 . sazogadoebis didi nawilis amgvari<br />

<strong>da</strong>mokidebuleba rusifikaciis erT-erT gamoxatulebas warmoadgen<strong>da</strong>.<br />

jer kidev XIX saukunis 60-iani wlebi<strong>da</strong>n SemuSavebuli erovnuli programa, romelmac<br />

<strong>axali</strong> ganzogadeba <strong>da</strong> aqtualoba SeiZina XX saukunis pirvel ocwleulSi mimarTuli<br />

iyo socialurad <strong>da</strong>bali fenis warmomadgenlebze. batonymobis gauqmebis Sem-<br />

1 d. kldiaSvili, Cemi cxovrebis gzaze (baTumi, 1984), gv. 40.<br />

2 s. fircxalava, mogonebaTa furclebi (Tbilisi, 1988), gv. 18.<br />

3 iqve, gv. 39.<br />

4 n. Jor<strong>da</strong>nia, Cemi warsuli (Tbilisi, 1990), gv. 13, 33.<br />

329


deg <strong>axali</strong> etapi <strong>da</strong>iwyo saqarTvelos <strong>istoria</strong>Si. saWiro gax<strong>da</strong> Tavisufali fenis ara<br />

mxolod ekonomikuri TvalsazrisiT <strong>da</strong>kmayofileba, aramed maTi CarTva erovnul-sazogadoebriv<br />

sferoSi. Tavisufali glexoba un<strong>da</strong> gamx<strong>da</strong>riyo saqarTvelos Tavisuflebisa<br />

<strong>da</strong> saxelmwifoebriobis aRdgenis erT-erTi mTavari monawile. swored amitom, gasakviri<br />

ar aris, rom aRniSnul pariodSi glexobis, rogorc Tavisufali fenis sakiTxi aqtualuria.<br />

iakob mansvetaSvilTan vkiTxulobT: `... m<strong>da</strong>bio xalxisTvis, muSa-glexobisaTvis<br />

un<strong>da</strong> vizrunoT. Cvens movlas, Cvens zrunvas fasi eqneba mxolod maSin, Tu imaTi eniT<br />

<strong>da</strong>viwyebT laparaks, Tu Cveni sityva imaT yurs miswvdeba, imaT guls moxvdeba. ai gegma<br />

Cvenis muSaobisa. ai, visTvis un<strong>da</strong> vfiqrobdeT, visTvis un<strong>da</strong> vzrunavdeT, visTvis un<strong>da</strong><br />

vwerdeTo~ 1 .<br />

saqarTvelos saxelmwifoebrivi <strong>da</strong>moukideblobis aRdgenis Semdeg sacialuri sakiTxi<br />

Tavis aqtualobas ar kargavs. saxelmwifoebrivi mSeneblobis procesSi qarTuli<br />

sazogadoebis yvela nawilis CarTva aucilebeli movlena iyo <strong>da</strong> maT Soris, yvelaze<br />

mniSnelovani sacialurad <strong>da</strong>bali fenebis warmomadgenlebis: glexebis, muSebis. saWiro<br />

iyo TiToeul maTgans egrZno saxelmwifos mxar<strong>da</strong>Wera <strong>da</strong> Tavi usafrTxod <strong>da</strong> ekonomikurad<br />

uzrunvelyofilad egrZno, radgan antisaxelmwifoebrivi ideebi yvelaze metad<br />

swored maTTan poulob<strong>da</strong> asaxvas. epoqis moTxovnilebi<strong>da</strong>n gamomdinare aRniSnuli periodis<br />

TiTqmis yvela wyaroSi <strong>da</strong> maT Soris, memuarul literaturaSi sicialuri sakiTxi<br />

gansakuTrebiT aqtualuria. XX saukunis pirveli ocwleulis saqarTvelos mTavari<br />

problema socialuri fenaTa <strong>da</strong>axloeba-gaerTgvarovnebaa.<br />

zoga<strong>da</strong>d SeiZleba iTqvas, rom sazogadoebis farTo fenebis, masis CarTva erovnuli<br />

saqmis keTebis procesSi sirTules warmoadgens. am mxriv gamonakliss arc saqar-<br />

Tvelo warmoadgen<strong>da</strong> <strong>da</strong> miT umetes, rom 117 wlis manZilze rusul Rirebulebebs ziarebuli<br />

masis qarTul idealebze ga<strong>da</strong>yvana martiv sakiTxs ar warmoadgen<strong>da</strong>. noe Jor<strong>da</strong>nias<br />

azriT, `mTavari iyo xalxSi ar qono<strong>da</strong> gasavali moskovelTa propagan<strong>da</strong>s, ar momx<strong>da</strong>riyo<br />

azrTa <strong>da</strong> gzaTa arev-<strong>da</strong>reva, yofiliyo farTe masebis mier gagebuli <strong>da</strong> Segnebuli<br />

Cveni <strong>da</strong> maTi wyobis <strong>da</strong> cxovrebis (e. i. rusebis _ n. s.) wesebis gansxvaveba. Cveni<br />

xelmZRvaneli azri iyo, saqarTvelos mcxovrebTa did umravlesobas _ glexobas <strong>da</strong>enaxa,<br />

rom saqarTvelos <strong>da</strong>moukideblobam mas moutana miwa, misca cxovrebis <strong>axali</strong> saSualebani.<br />

ase rom, agraruli reforma gax<strong>da</strong> uaRresaT nacionaluri reforma CvenSi~ 2 .<br />

grigol lorTqifaniZis azriT, `60-iani wlebi<strong>da</strong>n moyolebuli qarTuli sazogadoebrivi<br />

azris <strong>istoria</strong> aris Zieba kontaktisa xalxis masebTan. yvela momdinareobani met-naklebis<br />

unarianobiT eZiebs fsiqologiur kontaqts <strong>da</strong> organizaciul kavSirs axlaT ganTavisuflebul<br />

<strong>da</strong> sazogadoebriv asparezze gamosul xalxis jgufTan~ 3 .<br />

memuarebis mixedviT SeiZleba gamoiyos is sakiTxebi, romlebic, identobrivi<br />

procesebis mTavari saSualebaa: 1. qarTuli ena; 2. swavla-ganaTlebis sakiTxi; 3. istoriuli<br />

maxsovroba <strong>da</strong> tradiciebi; 4. qarTuli Teatris aRorZineba; 5. ekonimikuri<br />

sakiTxi; 6. Tavisuflebis brZolisken mowodeba. bunebrivia, TiToeuli sakiTxi saqarTvelis<br />

istoriis yvela etapze aqtualuri iyo, Tumca XX saukunis pirvel ocwleulSi es<br />

procesebi mimarTulia socialur fenaTa <strong>da</strong>axloeba-gaerTgvarovnebisken.<br />

rogorc Catarebuli kvleva cxadyofs, memuaruli literatura qarTuli identobis<br />

istoriis wyaroTa bazis mniSvnelovan nawils Seadgens.<br />

1 i. mansvetaSvili, mogonebebi (Tbilisi, 1985), gv. 78.<br />

2 n. Jor<strong>da</strong>nia, <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 101, 107.<br />

3 g. lorTqifaniZe, fiqrebi saqarTveloze (Tbilisi, 1995), gv. 96.<br />

330


<strong>da</strong>mowmebuli literatura<br />

1. d. kldiaSvili, Cemi cxovrebis gzaze (baTumi, 1984).<br />

2. g. lorTqifaniZe, fiqrebi saqarTveloze (Tbilisi, 1995).<br />

3. i. mansvetaSvili, mogonebebi (Tbilisi, 1985).<br />

4. n. Jor<strong>da</strong>nia, Cemi warsuli (Tbilisi, 1990).<br />

5. s. fircxalava, mogonebaTa furclebi (Tbilisi, 1988).<br />

NATO SONGULASHVILI<br />

Tbilisi state University Of Ivane Javaxihvili<br />

THE PROBLEMS OF METHODOLOGICAL AND OF SOURCE THE ANALIZISIS<br />

OF THE HISTORY GEORGIAN IDENTITY THE EXAMPLE OF MEMOIRS<br />

IN FIRST AND SECOND DECADES OF 20 TH CENTURY<br />

The present study is focused on Georgian national community at the stage of its shaping, in<br />

particular, in first and second decades of 20 th century, when process of consoli<strong>da</strong>tion was wery intensive<br />

and the sentimemts of in-group soli<strong>da</strong>rity especially salient. The said period in history of Georgia was<br />

investigated by many scholars and results of the investigations in this field are rather impressiv, however,<br />

the representation of Georgian national identity forging process still iacks relevant depth and insights. It<br />

was customary for Georgian historiography of the previous period to be concerned on objective factors<br />

while subjective factors were missed altogether.<br />

Ethno-symbolic paradigm in interpretation of nation serves as a theoretical basis for the present<br />

investigation and, accordingly, it elaborates on subjective factors like perceptions of past, shared values<br />

and symbols.<br />

In the first and second decades of 20 th century is one important and many-sauded period. There<br />

divaded two difference period: 1900-1917 and 1918-1921.<br />

The memoirs were meny times testify in the Georgian historiography, bat it isn , t utilize the process<br />

of the analizisis of the Georgian identity. The memoirs of the Georgian politikal and cultural elite are very<br />

important bazis the analizisis of the Georgian identity.<br />

331


irina arabiZe<br />

ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis<br />

ivane javaxiSvilis istoriisa <strong>da</strong> eTnologiis instituti<br />

saqarTvelos eklesiis droebiTi mmarTvelobis delegaciis<br />

moRvaweoba petrogradSi (1917 wlis ivnisi-agvisto)<br />

(delegaciis moxsenebis mixedviT)<br />

saqarTvelos eklesiis droebiTi mmarTveloba 1917 w. 12(25) marts, saqarTvelos eklesiis<br />

avtokefaliis aRdgenis Tanadroulad Seiqmna guria-samegrelos episkopos leonidis<br />

TavmjdomareobiT, romelic sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis mosaydred<br />

iqna arCeuli. mmarTvelobis SemadgenlobaSi Sediodnen: episkoposebi: antoni (giorgaZe)<br />

<strong>da</strong> pirosi (oqropiriZe), dekanozebi: korneli kekeliZe, kalistrate cincaZe<br />

(SemdgomSi (1932-1952) saqarTvelos kaTolikos-patriarqi), nikita TalaqvaZe, mRvdlebi:<br />

polievqtos <strong>da</strong> vasil karbelaSvilebi, qristefore cicqiSvili (SemdgomSi (1927-1932) saqarTvelos<br />

kaTolikos-patriarqi), diakvani timoTe bakuraZe, me<strong>da</strong>viTne gabriel yubanei-<br />

Svili, vasil barnovi, anton natroSvili, petre kiziria, petre baraTaSvili, sofrom<br />

mgalobliSvili, grigol yifSiZe, ipolite varTagava, sergi gorgaZe, <strong>da</strong>viT <strong>da</strong>viTaSvili,<br />

<strong>da</strong>viT naxucriSvili, Tedo saxokia, solomon axvlediani, simon maWavariani. Semdeg-<br />

Si <strong>da</strong>ematnen: ioseb yifSiZe, ivane javaxiSvili, zurab avaliSvili, nino gelovani. solomon<br />

axvledianma didi pasuxismgeblobis gamo 23 ivniss uari Tqva wevrobaze 1 .<br />

droebiTma mmarTvelobam kolosaluri muSaoba gawia saqarTvelos eklesiis uflebrivi<br />

mdgomareobis gansazRvrisa <strong>da</strong> I adgilobrivi krebis momzadebis saqmeSi. ipolite<br />

varTagavas TqmiT, droebiTi mmarTvelobis moRvaweobis periodi iyo ”saqarTvelos eklesiis<br />

avtokefalobis principebis ganmtkicebis di<strong>da</strong>d pasuxsagebi xana” 2 .<br />

eklesiis droebiTi mmarTvelobis erT-erT pirvel RonisZiebas warmoadgen<strong>da</strong> droebiTi<br />

mTavrobis, misi adgilobrivi organos _ amierkavkasiis gansakuTrebuli komitetisa<br />

(„ozakomi“) <strong>da</strong> yofil egzarqos platonisaTvis saqarTvelos eklesiaSi Seqmnili vi-<br />

Tarebis moxseneba 3 .<br />

a/kavkasiis gansakuTrebul komitetSi warsadgeni deklaraciebi korneli kekeliZis mier<br />

iyo SemuSavebuli. maTSi gadmocemuli iyo saqarTvelos eklesiis <strong>istoria</strong>, aRniSnuli<br />

iyo ruseTis mier saqarTvelos eklesiis avtokefaliis gauqmebis ukanonoba <strong>da</strong> misi uaryofiTi<br />

Sedegebi. deklaraciebSi mocemuli iyo is debulebebi, romelic Semdeg saqarTvelos<br />

eklesiis uflebrivi mdgomareobis gansazRvras un<strong>da</strong> <strong>da</strong>debo<strong>da</strong> safuZvlad.<br />

saqarTvelos eklesiis droebiTi mmarTveloba gamoTqvam<strong>da</strong> survils, emsaxura <strong>axali</strong><br />

saxelmwifoebrivi wyobis ganmtkicebisaTvis <strong>da</strong> _ imeds, rom <strong>axali</strong> xelisufleba<br />

aRmouCen<strong>da</strong> <strong>da</strong>xmarebas deklaraciaSi gadmocemuli debulebebis safuZvelze cxovrebis<br />

mowyobis saqmeSi 4 . gamoTqmuli imedis miuxe<strong>da</strong>vad, avtokefalistebi fiqrobdnen, rom eklesiis<br />

uflebaTa aRdgenis process droebiTi mTavroba <strong>da</strong> uw. sinodi <strong>da</strong>brkolebebs<br />

Seuqmnidnen. 20 martis sxdomaze vladimer miqelaZis iniciativiT wamoiWra sakiTxi petrogradSi<br />

warmomadgenlis gagzavnis saWiroebis Sesaxeb. am gziT saqmis viTarebas<br />

ufro <strong>da</strong>wvrilebiT gaecnobodnen Cveni Tanamemamuleni: aleqsandre cagareli, zurab avaliSvili,<br />

ivane javaxiSvili <strong>da</strong> Semdeg, SesaZleblobis farglebSi, saqarTvelos eklesias<br />

qmediT <strong>da</strong>xmarebas gauwevdnen.<br />

mosazreba droebiTi mmarTvelobis wevrebis umravlesobas moewona, magram adgilobrivi<br />

xelisuflebisagan pasuxis miRebamde misi ganxorcieleba naadrevad CaTvales.<br />

petrogradSi warmomadgenlis gagzavnis TariRze msjeloba momavlisaTvis ga<strong>da</strong>ido 5 .<br />

24 marts a/kavkasiis komiteti wardgenili deklaraciis <strong>da</strong>kmayofilebas <strong>da</strong>hpir<strong>da</strong><br />

avtokefalistebs. magram 28 marts viTarebis cvlilebis gamo Tanadgomaze uari ganac-<br />

1 sruliad saqarTvelos sapatriarqos arqivi, saqme #6421, gv. 10-11.<br />

2 iqve, gv. 12.<br />

3 iqve, gv. 3-7, 9-10, 15.<br />

4 iqve, gv. 17-23, 31-32; i. arabiZe, amierkavkasiis gansakuTrebuli komitetis (`ozakomi~) wvlili saqarTvelos<br />

eklesiis avtokefalur uflebaTa ganxorcielebis saqmeSi (droebiTi mmarTvelobis sxdomis oqmebis<br />

mixedviT), <strong>axali</strong> <strong>da</strong> <strong>uaxlesi</strong> istoriis sakiTxebi, II (Tbilisi, 2007), gv. 242-245.<br />

5 sruliad saqarTvelos sapatriarqos arqivi, saqme #6421, gv. 15-16.<br />

332


xa<strong>da</strong>. amis mizezi iyo eklesiis droebiTi mmarTvelobis moqmedebiT petrogradis mTavrobis<br />

ukmayofileba. adgilobrivi komitetis warmomadgenelma kita abaSiZem mmarTvelobis<br />

wevrebs urCia, eklesiaSi arsebuli wyobis sawinaaRmdego nabijebi aRar ga<strong>da</strong>edgaT<br />

<strong>da</strong> rusTa komisiis wevrebTan molaparakebaze <strong>da</strong>Tanxmebuliyvnen. aRniSnulma informaciam<br />

petrogradSi delegatis gagzavnis sakiTxi dRis wesrigSi isev <strong>da</strong>ayena 1 .<br />

29 marts saqarTvelos eklesiis droebiTma mmarTvelobam moismina petrogradis saagentos<br />

telegrama, romliTac Seityo, rom 27 marts ruseTis droebiTma mTavrobam saqarTvelos<br />

eklesiis avtokefalia erovnuli niSniT aRiara. saqarTvelos eklesiis SemadgenlobaSi<br />

mxolod qarTveli marTlmadideblebi un<strong>da</strong> gaerTianebuliyvnen. rusebi ma-<br />

Tive survilisamebr ruseTis eklesiis <strong>da</strong>qvemdebarebaSi rCebodnen, sxva erovnebis marTlmadideblebs<br />

arCevanis saSualeba miecaT. amasTanave, droebiTma mTavrobam saqarTvelos<br />

eklesias SesTavaza, umokles droSi SeemuSavebina ruseTis saxelmwifoSi saqar-<br />

Tvelos eklesiis uflebrivi mdgomareobis ZiriTadi debulebebi. mTavrobis mier aRniSnuli<br />

debulebebis <strong>da</strong>mtkicebamde saqarTvelos yofili saegzarqosos saeklesio <strong>da</strong>wesebulebani<br />

Zvel mdgomareobaSi un<strong>da</strong> <strong>da</strong>rCeniliyo. saqarTvelos eklesiis uflebaTa saboloo<br />

gansazRvra <strong>da</strong>mfuZnebeli krebis kompetenciad gamocxad<strong>da</strong> 2 .<br />

saqarTvelos eklesiis droebiTma mmarTvelobam gaaprotesta droebiTi mTavrobisagan<br />

saqarTvelos eklesiis avtokefaliis erovnuli <strong>da</strong> ara teritoriuli niSniT aRiareba.<br />

saprotesto depeSa gaegzavna <strong>axali</strong> mTavrobis Tavmjdomares giorgi lvovs, aslebi<br />

_ sinodis ober-prokuror vladimer lvovs, saTaTbiros Tavmjdomare mixeil roZiankos<br />

<strong>da</strong> a/kavkasiis gansakuTrebul komitets.<br />

droebiTi mmarTvelobis wevrebisaTvis araoficialuri wyaroebiT cnobili gax<strong>da</strong>,<br />

rom droebiT mTavrobas saqarTvelos eklesiis avtokefaliis mimarT pirvelad uaryofiTi<br />

<strong>da</strong>mokidebuleba gamouxatavs. depeSiT gamocxadebuli cnoba petrogradSi mcxovrebi<br />

qarTvelebis, aseve profesorebis: beneSeviCisa <strong>da</strong> niko maris mcdelobaTa Sedegad<br />

yofila miRweuli. aRniSnul sakiTxTan <strong>da</strong>kavSirebiT Sedgenil instruqciaSi SeutaniaT<br />

avtokefalistebisaTvis arasasurveli ori muxli: 1. kaTolikos-patriarqis rezidenciad<br />

cxaddebo<strong>da</strong> mcxeTa, rusebis mTavarepiskoposis samyofad ki _ Tbilisi; 2. marTlmadideblebSi,<br />

romlebic ruseTis eklesiis gankargulebaSi un<strong>da</strong> <strong>da</strong>rCeniliyvnen, droebiTi<br />

mTavroba moiazreb<strong>da</strong> afxazebsac. rac badeb<strong>da</strong> SiSs saqarTvelos eklesiisagan maTi mosalodneli<br />

CamoSorebis Sesaxeb.<br />

aseve petrogradSi myofi qarTvelebisagan cnobili gax<strong>da</strong>, rom ober-prokurori <strong>da</strong>-<br />

JinebiT moiTxov<strong>da</strong> qarTvelTa delegaciis Casvlas uw. sinodTan Sesarigeblad <strong>da</strong> avtokefaliis<br />

sakiTxze mosalaparakeblad 3 .<br />

qarTuli mxare sinodSi deputaciis gagzavnas principul mniSvnelobas aniWeb<strong>da</strong>.<br />

avtokefalistebi aRniSnavdnen, rom saqarTvelos eklesiis Tavisufleba ruseTis saero<br />

xelisufalTa ZalmomreobiT gauqm<strong>da</strong> <strong>da</strong> misi aRdgenisaTvis sinodis winaSe wardgoma<br />

saWiro ar iyo. ober-prokurorma am sakiTxze profesor ivane javaxiSvilisgan pasuxad<br />

miiRo: „araviTari saqme sinodTan qarTvel samRvdeloebas ara aqvs <strong>da</strong> amisTvis igi arc<br />

deputacias gamogzavnis-o“.aseTive pasuxi miiRo kaTolikos-patriarqis mosaydrisagan<br />

rus-qarTvelTa saeklesio interesebis SemTanxmebeli komisiis Tavmjdomarem vladimer<br />

nikolozis Ze beneSeviCmac 4 .<br />

avtokefaliis sakiTxs politikuri xasiaTi mieca, droebiTi mTavroba mis ga<strong>da</strong>sawyvetad<br />

saeklesio kanonebis moTxovnebs ar iTvaliswineb<strong>da</strong>. es azri komisarma beneSeviCmac<br />

<strong>da</strong>a<strong>da</strong>stura, roca aRniSna, rom avtokefaliis sakiTxs is ganixilav<strong>da</strong> ara rogorc<br />

kanonisti, aramed rogorc mTavrobisagan gamogzavnili moxele 5 .<br />

mmarTvelobis ramdenime sxdomaze msjelobis Sedegad ga<strong>da</strong>wy<strong>da</strong>, qarTul mxares<br />

bolomde eca<strong>da</strong> teritoriuli avtokefaliis principis <strong>da</strong>cva. magram Tu es SeuZlebeli<br />

gaxdebo<strong>da</strong>, „avtokefaliis sakiTxis sul <strong>da</strong>marxvas“ job<strong>da</strong>, ganecxadebinaT, „rom droebiTi<br />

mmarTveloba emorCileba mxolod Zalas <strong>da</strong> uneblieT kisrulobs eqsteritoria-<br />

1 iqve, gv. 31, 36, 43.<br />

2 iqve, gv. 37-38.<br />

3 iqve, gv. 45, 75-78, 87-90.<br />

4 iqve, gv. 75-78, 87-90.<br />

5 iqve, gv. 49-54, 71-74.<br />

333


lurs _ erovnuls avtoekefalias, Tumca pasuxismgebloba istoriisa <strong>da</strong> msoflio eklesiis<br />

winaSe <strong>da</strong>edeba rusis eklesias“ 1 .<br />

14 aprils ukve aSkara iyo, rom saqarTvelos eklesiis droebiTi mmarTvelobis<br />

wevrebs teritoriuli avtokefaliis principis <strong>da</strong>sacavad Zala ar Seswev<strong>da</strong>T <strong>da</strong> politikur<br />

partiebTan SeTanxmebis Semdeg erovnuli avtokefaliis miRebaze <strong>da</strong>Tanxmdnen.<br />

politikur partiaTa warmomadgenlebi fiqrobdnen, rom momavalSi saqarTvelos<br />

politikuri avtonomiis sakiTxis <strong>da</strong>debiTad ga<strong>da</strong>wyveta eklesias rTuli mdgomareobi<strong>da</strong>n<br />

TavisTavad gamoiyvan<strong>da</strong> 2 .<br />

`ruseTis saxelmwifoSi saqarTvelos eklesiis uflebrivi mdgomareobis ZiriTadi<br />

debulebebi“ dekanozma korneli kekeliZem SeimuSava.QdroebiTma mmarTvelobam konsultacia<br />

mmarTvelobis wevr petre kizirias gar<strong>da</strong> miwveuli iuristebis: ivane zurabiSvilisa<br />

<strong>da</strong> grigol rcxilaZisganac miiRo. „debulebebSi“ garkveviT iyo miTiTebuli, rom<br />

erovnul avtokefaliaze <strong>da</strong>Tanxmeba iyo iZulebiTi nabiji <strong>da</strong> saqarTvelos eklesia Semdgom<br />

garTulebebze pasuxismgeblobas ixsni<strong>da</strong> 3 .<br />

`ZiriTad debulebebs~ droebiTi mmarTvelobis warmomadgenlebma <strong>da</strong> beneSeviCma xeli<br />

17…aprils moaweres <strong>da</strong> saqarTvelo<strong>da</strong>n petrogradSi 18 aprils ga<strong>da</strong>ica 4 . maTi <strong>da</strong>mtkicebis<br />

<strong>da</strong>Cqarebaze iyo <strong>da</strong>mokidebuli saqarTvelos eklesiis cxovrebis normalur kalapotSi<br />

Cayeneba.<br />

beneSeviCis wina<strong>da</strong>debiT, debulebaTa <strong>da</strong>mtkicebamde un<strong>da</strong> Semdgariyo komisiebi: rusTaTvis<br />

<strong>da</strong> qarTvelTaTvis, romlebic moamzadebdnen masalas eklesia-monastrebisa <strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>wesebulebebis gamijvnisaTvis, qonebis raodenobis <strong>da</strong>angariSeba-ganawilebisaTvis. Semdeg<br />

es ori komisia beneSeviCis TavmjdomareobiT SeerTdebo<strong>da</strong> 5 . (beneSeviCis moRvaweobis<br />

Sesaxeb ix. i. arabiZe, saqarTvelos saeklesio saqmeTa ga<strong>da</strong>mwyveti komisris profesor<br />

beneSeviCis moRvaweoba <strong>da</strong> saqarTvelos eklesiis avtokefaliis sakiTxi (1917 w.), <strong>axali</strong><br />

<strong>da</strong> <strong>uaxlesi</strong> istoriis sakiTxebi (Tbilisi, 2008), 1(3).<br />

petrogradSi delegaciis gagzavnis sakiTxi droebiTi mmarTvelobis dRis wesrig-<br />

Si gamudmebiT idga, magram misi <strong>da</strong>debiTad ga<strong>da</strong>wyveta ver xerxdebo<strong>da</strong>. 9 maisis sxdomaze<br />

gamoitanes ganCineba, avtokefaliis saqmeze zrunva im dros petrogradSi myof qarTvelTagan<br />

nino gelovanisa <strong>da</strong> zurab avaliSvilisaTvis eTxovaT 6 .<br />

delegaciis gagzavnis aucilebloba kidev erTxel <strong>da</strong><strong>da</strong>stur<strong>da</strong> maSin, roca droebiTi<br />

mmarTvelobis sxdomaze moismines beneSeviCis mier SemuSavebuli `proeqti safuZvlebisa,<br />

romliTac imarTeba marTlmadidebeli eklesia amierkavkasiaSi~ («Проекть оснований,<br />

на которых управляется православная церковь в Закавказьи).<br />

s. gorgaZis miniSnebiT, proeqtis saTauric ki Zalian moxerxebulad iyo SerCeuli<br />

_ masSi qarTuli eklesiis <strong>da</strong>moukidebloba nagulisxmevic ar iyo. dekanoz nikitasa <strong>da</strong><br />

giorgi Jor<strong>da</strong>nias azriT, aRniSnuli proeqtiT beneSeviCi saqarTvelos eklesias avtokefaliis<br />

nacvlad avtonomias sTavazob<strong>da</strong>.<br />

proeqtis mosmenis Semdeg sxdomaze <strong>da</strong>isva sakiTxi, azris gamoTqma politikuri<br />

partiebis warmomadgenlebisTvisac eTxovaT <strong>da</strong> saqmeSi CaeriaT a/kavkasiis gansakuTrebuli<br />

komiteti 7 . am ukanasknelebma proeqtis miReba SesworebebiT SesaZlod cnes. magram<br />

droebiTma mmarTvelobam misi ganxilva mainc uaryo <strong>da</strong> erTaderT praqtikul gamosavlad<br />

`ZiriTad debulebaTa~ <strong>da</strong>mtkicebis <strong>da</strong>Cqareba miiCnia. miT umetes, rom proeqts beneSeviCis<br />

varaudiT mxolod `ZiriTad debulebaTa~ <strong>da</strong>mtkicebamde un<strong>da</strong> emoqme<strong>da</strong>. TviTon<br />

beneSeviCi ki 4 ivnisisaTvis petrogradSi gamgzavrebas apireb<strong>da</strong>: sakuTari moRvaweobis<br />

Sesaxeb angariSis warsadgenad, `ZiriTadi debulebebis~ <strong>da</strong>mtkicebis <strong>da</strong>saCqareblad, <strong>axali</strong><br />

rwmunebebisa <strong>da</strong> instruqciebis misaRebad 8 .<br />

30 maiss ga<strong>da</strong>wy<strong>da</strong> delegaciis gagzavna petrogradSi episkopos antonis (giorgaZe)<br />

<strong>da</strong> dekanoz kalistarate cincaZis SemadgenlobiT. maT un<strong>da</strong> SeerTebo<strong>da</strong> ruseTSi myofi<br />

arqimandriti ambrosi (xelaia, SemdegSi (1921-1927) saqarTvelos kaTolikos-patriarqi,<br />

1 iqve, gv. 57-58.<br />

2 iqve, gv. 71-74, 75.<br />

3 iqve, gv. 42-43, 82-87.<br />

4 iqve, gv. 79-8; sruliad saqarTvelos sapatriarqos arqivi, saqme #6465, gv. 34-35.<br />

5 sruliad saqarTvelos sapatriarqos arqivi, saqme #6421, gv. 79-81.<br />

6 iqve, gv. 117-120.<br />

7 iqve, gv. 133-140.<br />

8 iqve, gv. 145-151, 153.<br />

334


saqarTvelos marTlmadidebeli eklesiis mier wmi<strong>da</strong>nad Seracxuli). delegacias iqauri<br />

qarTvelebis <strong>da</strong>xmarebiT `ZiriTad debulebaTa~ <strong>da</strong>mtkicebisaTvis un<strong>da</strong> mieRwia 1 .<br />

ivnisis <strong>da</strong>sawyisSi TbilisSi Camovi<strong>da</strong> profesori niko mari. misi informaciiT, `ZiriTad<br />

debulebaTa~ <strong>da</strong>mtkiceba mciredi SesworebiT ober-prokurors <strong>da</strong> mis TanaSemwes<br />

ukve ga<strong>da</strong>wyvetili hqon<strong>da</strong>T. winaaRmdegoba SeiZlebo<strong>da</strong> gaewiaT sinodis wevrebs. magram,<br />

niko marisave ganmartebiT, isini saqmis Seferxebas ver SeZlebdnen.<br />

marma xazi gausva im garemoebas, rom mTavarepiskoposi platoni petrogradSi imyofebo<strong>da</strong><br />

rogorc saqarTvelos eqzarqosi, maSin, rodesac mTavrobis 27 martis deklaraciiT<br />

saegzarqoso gauqmebuli iyo. delegaciis gagzavna, romelic sinods gamoucxadeb<strong>da</strong><br />

saqarTvelos eklesiis avtokefalur uflebaTa ganaxlebas <strong>da</strong> ruseTis eklesiasac<br />

ganTavisuflebas usurveb<strong>da</strong>, profesormac mizanSewonilad miiCnia.<br />

maris gancxadebis Semdeg petrogradSi delegaciis mivlinebis saWiroeba ufro na-<br />

Teli gax<strong>da</strong>. droebiTma mmarTvelobam <strong>da</strong>adgina, gaefarToebina deputatTa Semadgenloba:<br />

aRmosavleT saqarTvelo<strong>da</strong>n mixeil maCablis, xolo <strong>da</strong>savleT saqarTvelo<strong>da</strong>n erTi<br />

sasuliero <strong>da</strong> erTi saero piris <strong>da</strong>matebiT. deputatebis gamgzavreba 9 ivnisisaTvis <strong>da</strong>igegma.<br />

delegaciis Casvlamde profesor beneSeviCsa <strong>da</strong> mTavarepiskopos platons erToblivi<br />

moqmedebiT saqme rom ar gaefuWebinaT, saWirod miiCnies, delegaciis mivlinebis<br />

Sesaxeb ober-prokurorisaTvis depeSiT ecnobebinaT.<br />

saxelmZRvanelo instruqciis <strong>da</strong>samuSaveblad <strong>da</strong>ars<strong>da</strong> komisia dekanozebis: kornelisa<br />

<strong>da</strong> nikitas, istorikosebis: sergi gorgaZis <strong>da</strong> sargis kakabaZis, aseve <strong>da</strong>viT <strong>da</strong>viTaSvilis SemadgenlobiT.<br />

komisiis muSaobaSi monawileoba un<strong>da</strong> mieRoT delegaciis wevrebsac 2 .<br />

SemuSavebuli instruqciis mixedviT, saqarTvelos eklesiis droebiTi mmarTvelobis<br />

delegaciis valdebulebas Seadgen<strong>da</strong>: ganemarta droebiTi mTavrobis warmomadgenelTaTvis<br />

<strong>da</strong> kerZod, ober-prokurorisaTvis saqarTvelos eklesiis mdgomareoba; ezruna `ZiriTadi<br />

debulebaTa~ <strong>da</strong>mtkicebaze; <strong>da</strong>ecva saqarTvelos eklesiis droebiTi mmarTvelobis azri saswavleblebisa<br />

<strong>da</strong> yofili saegzarqosos sxva <strong>da</strong>wesebulebebis Sesaxeb; eTxova: saxelmwifo<br />

xazinis xarjze TbilisSi umaRlesi saRvTismetyvelo saswavleblis <strong>da</strong>arseba, yovelwliuri<br />

Tanxa kaTolikosis, misi binisa <strong>da</strong> Statis Sesanaxad, <strong>axali</strong> eparqiebis gasaxsnelad; ganemarta<br />

eklesiis mamulebisa <strong>da</strong> qonebis sakiTxi <strong>da</strong>, aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, ruseTis saxelmwifo xazinis<br />

valdebuleba saqarTvelos eklesiis winaSe; un<strong>da</strong> <strong>da</strong>eyenebina aTonis iverTa monastris<br />

saqarTvelos eklesiisaTvis <strong>da</strong>brunebis sakiTxi (qarTveli berebis mier saloniki<strong>da</strong>n gamogzavnili<br />

werili am sakiTxSi <strong>da</strong>xmarebis TxovniT droebiTma mmarTvelobam 8 ivniss ganixila);<br />

delegacias aseve un<strong>da</strong> moexsenebina saqarTvelos eklesiis droebiTi mmarTvelobis<br />

azri profesor beneSeviCis muSaobis unayofobis Sesaxeb. Tu saqarTvelos eklesiis saqmeebisaTvis<br />

mTavrobis warmomadgeneli kidev gaxdebo<strong>da</strong> saWiro, moeTxova ori komisris: rusis<br />

<strong>da</strong> qarTvelis <strong>da</strong>niSvna; delegacias evalebo<strong>da</strong>, sinodisaTvis ecnobebina saqarTvelos eklesiis<br />

avtokefaliis aRdgena <strong>da</strong> saqarTvelos Tavisufali eklesiis survili ruseTis eklesiasTan<br />

megobruli urTierTobis gagrZelebisa. drois SerCeva Tu rodis wardgebodnen sinodis<br />

winaSe _ `ZiriTad debulebaTa~ <strong>da</strong>mtkicebamde Tu mis Semdeg _ delegacias hqon<strong>da</strong> mindobili;<br />

delegacias saqarTvelos eklesiis saqmeebTan <strong>da</strong>kavSirebiT urTierToba un<strong>da</strong> hqono<strong>da</strong><br />

mxolod ruseTis droebiTi mTavrobis warmomadgenlebTan. uw. sinodTan urTierTobis<br />

aRdgena mis kompetenciaSi ar Sedio<strong>da</strong>. sinodTan <strong>da</strong> mis wevrebTan raime sakiTxis Sesaxeb<br />

molaparakeba delegacias SeeZlo mxolod saqarTvelos eklesiis droebiT mmarTvelobas-<br />

Tan SeTanxmebiT. instruqciis mixedviT, sasurveli iyo delegacia moridebo<strong>da</strong> urTierTobis<br />

gamwvavebas yofil egzarqos platonTan, romelic im dros sinods Tavmjdomareob<strong>da</strong> 3 .<br />

gar<strong>da</strong> delegaciis samoqmedo instruqciisa, dekanozma korneli kekeliZem <strong>da</strong>amuSava im<br />

sakiTxTa proeqtebi, romlebic SemTanxmebel komisiaSi ar ganxilula, kerZod: saswavleblebis,<br />

saeparqio cxovrebis mowyobis, samRvdelmTavro kaTedraTa <strong>da</strong>arseba-gamravlebis <strong>da</strong><br />

eklesiis saWeTmpyroblis cxovrebis pirobebis Rirseulad mowyobis Sesaxeb 4 .<br />

delegacia Tbilisi<strong>da</strong>n 1917 wlis 9 ivniss gaemgzavra. delegaciis SemadgenlobaSi<br />

<strong>da</strong>saxelebulma vasil maCabelma <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleT saqarTvelos warmomadgenelma dekanozma<br />

melitonma (kelenjeriZe) subieqturi mizezebis gamo 9 ivniss gamgzavreba ver SeZles.<br />

1 iqve, gv. 145-151.<br />

2 iqve, gv. 161-163.<br />

3 iqve, gv. 165-168.<br />

4 iqve, gv. 165, 169-184.<br />

335


maCablis gamgzavrebis Sesaxeb droebiTma mmarTvelobam <strong>da</strong>dgenileba 20 ivniss gamoitana,<br />

magram, rogorc Cans, is petrogradSi ar wasula. TbilisSi <strong>da</strong>brunebuli delegaciis<br />

moxsenebaSi misi saxeli erTxelac ar aris naxsenebi, moxsenebis bolos ar aris misi<br />

xelmowera, <strong>da</strong> rac mTavaria, droebiTi mmarTvelobis ivnis-ivlisis sxdomis oqmebSi misi<br />

saxeli mravaljeraa <strong>da</strong>fiqsirebuli 1 .<br />

petrogradi<strong>da</strong>n <strong>da</strong>brunebuli delegaciis moxseneba, Cveni varaudiT, <strong>da</strong>werili un<strong>da</strong><br />

iyos dekanoz kalistrates mier. miuxe<strong>da</strong>vad, imisa, rom kaligrafia amis Tqmis saSualebas<br />

ar gvaZlevs, delegaciis saqmismwarmoebeli swored dekanozi kalistrate iyo. amas-<br />

Tan, moxsenebaSi III pirSi arian <strong>da</strong>saxelebuli episkoposi antoni <strong>da</strong> arqimandriti ambrosi,<br />

dekanozi kalistrate naxsenebi ar aris. xolo delegaciis wevris mier rom aris<br />

<strong>da</strong>werili, amaze miuTiTebs frazebi: `17, SuadRis 4 saaTzed, sinodis SenobaSi oberprokuroris<br />

winaSe warsdga delegacia, _ Cven <strong>da</strong> TT. z. avaliSvili <strong>da</strong> n. gelovani”,<br />

an<strong>da</strong>: `ivlisis 3 <strong>da</strong>wyebulma kontrrevoluciam Cveni sakiTxis adre gaTavebis imedi<br />

TiTqmis <strong>da</strong>gvikarga: mTavrobis wevrebs CvenTvis aRar ecalaT~ 2 .<br />

vfiqrobT, dekanoz kalistrates mier <strong>da</strong>werili moxseneba ga<strong>da</strong>werilia sxva piris<br />

mier.<br />

moxsenebis <strong>da</strong>weris TariRi _ 1917 wlis 10 agvisto <strong>da</strong> adgili _ Tbilisi _ miTiTebulia<br />

moxsenebis bolos 3 . Canawerebi petrogradSive rom keTdebo<strong>da</strong>, amis erT-erT <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebas<br />

warmoadgens ober-prokuror lvovis fraza moxsnebi<strong>da</strong>n: «Я не допущу, чтобы<br />

каталикос сидел в Тифлисе» _ aq saxelmZRvanelo mcnebad aqvT aRsarebuli“ 4 . „aq“, ra Tqma<br />

un<strong>da</strong>, petrograds gulisxmobs.<br />

petrogradSi 14 ivniss Casuli delegacia 17-Si Sexv<strong>da</strong> sinodis ober-prokuror vladimer<br />

nikolozis-Ze lvovs. gaacno mas saqarTvelos eklesiis mZime mdgomareoba: rom droebiTi<br />

mTavrobis mier saqarTvelos eklesiis avtokefaliis aRiarebas Sedegi ar mohyolia;<br />

mTavrobis ga<strong>da</strong>wyvetilebiT, eklesiis sferoSi cvlilebaTa <strong>da</strong>gvianebam gaugebrobani <strong>da</strong><br />

ukmayofileba gamoiwvia. moaxsenes, rom gamosavals mxolod `ZiriTad debulebaTa~ <strong>da</strong>mtkicebis<br />

<strong>da</strong>CqarebaSi xe<strong>da</strong>vdnen 5 . ober-prokurorma delegacias <strong>da</strong>xmareba aRuTqva <strong>da</strong> male ukan<br />

<strong>da</strong>brunebis imedic misca.<br />

ober-prokuroris TanaSemwe aleqsandre kartaSovma delegaciis wevrebTan saubar-<br />

Si aRniSna, rom eklesiis avtokefaliis aRdgenilad gamocxadebis Semdeg petrogradSi<br />

qarTvelebis mimarT mtrulad ganewyvnen rusi memarjveneebic <strong>da</strong> memarcxeneebic. memarjveneebs<br />

batonobaze xelis aReba ar sur<strong>da</strong>T, memarcxeneebs ki ori eklesiis cal-calke<br />

arseboba miuReblad miaCn<strong>da</strong>T. memarcxeneTa mxar<strong>da</strong>Weris mopoveba SesaZlebeli iqnebo<strong>da</strong><br />

Tu qarTuli delegacia am ukanasknelT <strong>da</strong>arwmuneb<strong>da</strong>, rom saqarTvelos eklesiis gan-<br />

Tavisufleba ruseTis eklesiisagan separatistoba <strong>da</strong> klerikalizmi ki ara, erovnuli<br />

Tavisuflebis Semadgeneli nawili iyo 6 .<br />

delegacia petrogradSi yofnis manZilze araerTxel waawy<strong>da</strong> saqarTvelosa <strong>da</strong> ruseTis<br />

saeklesio interesTa SemTanxmebeli komisiis Tavmjdomaris _ beneSeviCis orpirobisa<br />

<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>sawyveti sakiTxisadmi calmxrivi <strong>da</strong>mokidebulebis gamovlinebas. aRmoCn<strong>da</strong>,<br />

rom “ZiriTad debulebaTa” <strong>da</strong>mtkicebis Seyovneba, nawilobriv mainc, saqarTvelo<strong>da</strong>n<br />

mis mier gagzavnili depeSis `<strong>da</strong>msaxureba~ iyo. is iTxov<strong>da</strong>, `debulebebi~ mis Casvlamde<br />

ar <strong>da</strong>emtkicebinaT, maSin, roca droebiTi mmarTvelobis winaSe Tavs imarTleb<strong>da</strong>, debulebebis<br />

<strong>da</strong>mtkicebis <strong>da</strong>Cqarebis Sesaxeb 3-jer mivwere mTavrobaso 7 .<br />

saqarTvelos eklesiis avtokefaliis sruli formiT ganxorcielebis erT-erTi mowinaaRmdege<br />

rom beneSeviCi iyo, es saqarTveloSic kargad Can<strong>da</strong> <strong>da</strong> petrogradSic mravaljer<br />

<strong>da</strong><strong>da</strong>stur<strong>da</strong>. magaliTad gamodgeba beneSeviCis paeqroba kanonist kuznecovTan,<br />

rasac uw. sinodic ki gaurkvevlobaSi Caugdia. komisari amtkiceb<strong>da</strong>, erovnuli avtokefaliis<br />

ganxorcieleba <strong>da</strong>saSvebia <strong>da</strong> axlave ga<strong>da</strong>wyviteT sxva<strong>da</strong>sxva <strong>da</strong>wesebulebaTa,<br />

1 iqve, gv. 189, 205, 225, 257-273; sruliad saqarTvelos sapatriarqos arqivi, saqme #6465, gv. 16.<br />

2 sruliad saqarTvelos sapatriarqos arqivi, saqme #6465, gv. 2, 10v, 35.<br />

3 iqve, gv. 16.<br />

4 iqve, gv. 13.<br />

5 iqve, gv. 17.<br />

6 iqve, gv. 4.<br />

7 iqve, gv. 3-4; sruliad saqarTvelos sapatriarqos arqivi, saqme #6421, gv. 118, 123.<br />

336


m.S. skolebis sakiTxico. kuznecovi ki erovnul avtokefalias saeklesio kanonebis <strong>da</strong>r-<br />

Rvevad Tvli<strong>da</strong> <strong>da</strong> sakiTxis saeklesio krebamde ga<strong>da</strong>debas uWer<strong>da</strong> mxars 1 .<br />

beneSeviCi ormag TamaSs TamaSob<strong>da</strong>. saqarTveloSi myofi avtokefalistebs Tavis<br />

gulSematkivrobas umtkiceb<strong>da</strong> <strong>da</strong> saqmis gaWianurebas Tavisi uuflebobiT xsni<strong>da</strong>. ruseTSi<br />

ki saqarTvelos eklesiis avtokefalur uflebaTa SezRudvis saWiroebas sinodis<br />

winaSe TavgamodebiT icav<strong>da</strong>.<br />

delegaciisDmoxsenebi<strong>da</strong>n Cans, rom saqarTvelos eklesiis wargzavnilni imedis<br />

TvaliT ucqerdnen ober-prokuroris TanaSemwe a. kartaSovs. jero<strong>da</strong>T, rom saqarTvelos<br />

eklesiis sakiTxis ga<strong>da</strong>wyvetis <strong>da</strong>Cqareba masze ar iyo <strong>da</strong>mokidebuli 2 .<br />

petrogradSi Casuli qarTuli delegaciis moRvaweobi<strong>da</strong>n erT-erTi mniSvnelovani<br />

iyo uw. sinodTan <strong>da</strong> calkeul rus sasuliero pirebTan urTierTobis sakiTxi. rogorc<br />

zemoT iyo aRniSnuli, delegacias evalebo<strong>da</strong>, sinodisaTvis ecnobebina saqarTvelos eklesiis<br />

avtokefaliis ganaxleba. sinodTan urTierTobis aRdgena mis kompetenciaSi ar<br />

Sedio<strong>da</strong>.<br />

uw. sinodis wevrebi Tvlidnen, rom eklesiis avtokefalia saxelmwifoebrivi <strong>da</strong>moukideblobis<br />

gzaze ga<strong>da</strong>dgmuli mniSvnelovani nabiji iyo, amitom maTi umetesoba qarTvelebs<br />

ar endobo<strong>da</strong>. samaris episkoposma mixeilma piradi saubrisas delegaciis wevrebs<br />

isic ki hkiTxa: ”sinods rad CamoSordiT, eklesia xom uufrosod ver iarsebebs,<br />

TqvenTvis gana sul erTi ar aris, _ sinodi iqmneba Tqveni ufrosi Tu kaTalikosio? aq<br />

rom CamosulxarT droebiTi mTavrobisagan ZiriTadi debulebebis <strong>da</strong>samtkiceblad, is<br />

ara sjobia, mixvideT sinodSi <strong>da</strong> iTxovoT gangaTavisuflon TavianTi <strong>da</strong>mokidebulebisaganao?”<br />

qarTul mxares amasTan <strong>da</strong>kavSirebiT martivi pasuxi hqon<strong>da</strong>: `sinodi samoqalaqo<br />

mTavrobis <strong>da</strong>JinebiT <strong>da</strong> zed gavleniT iZulebuli gax<strong>da</strong> gaevrcelebia Tavisi baton-patronoba<br />

saqarTvelos eklesiazed <strong>da</strong> Cvenc am mTavrobasTan gvaqvs saqme. sinodis-<br />

Tvis rom migvemarTa, sul erTia is uamTavrobod avtokefalias ver <strong>da</strong>gvibruneb<strong>da</strong>, anu<br />

ukeT rom vsTqvaT, ar <strong>da</strong>gvibruneb<strong>da</strong>, vinaiTgan es ewinaaRmdegeba mis politikas, _ qar-<br />

Tvelebis garusebis <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>gvarebisas-o~ 3 .<br />

saqarTvelos eklesiis <strong>da</strong>moukideblobis mowinaaRmdege rusi sasuliero Tu saero<br />

pirebi aRar ganixilavdnen im garemoebebs, romelSic avtokefaliis gauqmeba mox<strong>da</strong>. isini<br />

qarTvelebs mouwodebdnen angariSi gaewiaT maTi eklesiis uuflebo mdgomareobis<br />

xan<strong>da</strong>zmulobisaTvis (106 weli) <strong>da</strong> samarTlianobis aRdgena sinodisTvis eTxovaT an mis<br />

<strong>da</strong>qvemdebarebaSi <strong>da</strong>rCeniliyvnen. aRiarebdnen, rom ”inorodcebis” garusebasa <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>gvarebaze<br />

zrunva Zveli sinodis politika iyo. Tumca miuTiTebdnen, rom revoluciis<br />

Semdeg viTareba Seicvala. samaris episkoposma mixeilma qarTvelebs rCeva misca: ganaxlebul<br />

pirobebSi samarTliani iqnebo<strong>da</strong>, qarTvelebs qarTveli egzarqosi moeTxovaT <strong>da</strong><br />

ara eklesiis <strong>da</strong>moukidebloba aRedginaTo 4 .<br />

Tumca, sinodis yvela wevri ase ar fiqrob<strong>da</strong>. qarTul delegacias didi <strong>da</strong>xmareba<br />

gauwia saqarTveloSi, kerZod, afxazeTSi namsaxurma andria ufelma. man sinodTan qar-<br />

Tuli eklesiis kavSiris aRadgena delegaciis petrogradSi CasvlisTanave moindoma.<br />

qarTvelebs saqmis <strong>da</strong>CqarebisaTvis SesTavaza, aRniSnul sakiTxze Suamdgomloba misTvis<br />

oficialurad eTxovaT.<br />

qarTvelebma rCevisaTvis madloba ga<strong>da</strong>uxades, magram misi wina<strong>da</strong>deba 3 mizezis gamo<br />

uaryves: 1. sinodisaTvis <strong>da</strong>xmarebis Txovna mis winaSe qedis moxra iqnebo<strong>da</strong>. 2. sinods<br />

rom marTla mieRwia SedegisaTvis, saqarTvelos eklesias uTuod <strong>da</strong>ayvedri<strong>da</strong>: `uCvenod<br />

vera miiReT-rao~. 3. SesaZlo iyo, sinods werili saqarTvelos eklesiis winaaRmdegac<br />

gamoeyenebina 5 .<br />

andria ufelis mcdeloba, Seerigebina ori erTmorwmune eklesia, uSedegod <strong>da</strong>mTavr<strong>da</strong>,<br />

magram misi misia amiT ar amowurula. man Tavis Tavze aiRo beneSeviCis moxsenebis (27<br />

ivnisi) Sedegad aRSfoTebuli uw. sinodis wevrTa <strong>da</strong>mSvideba: maTma umravlesobam 12 martis<br />

aqti sqizmad <strong>da</strong> qarTvelTa TviTnebobad miiCnia, ramac viTareba kidev ufro <strong>da</strong>Zaba.<br />

1 sruliad saqarTvelos sapatriarqos arqivi, saqme #6465, gv. 13.<br />

2 iqve, gv. 3, 10.<br />

3 iqve, gv. 6.<br />

4 iqve, gv. 6, 9.<br />

5 iqve, gv. 4-5.<br />

337


andria ufelis azriT, Seqmnil viTarebaSi, or eklesias Soris ganxeTqilebis Tavi<strong>da</strong>n<br />

asacileblad, qarTvelebs sinodisagan locva-kurTxeva `ZiriTadi debulebebis~<br />

<strong>da</strong>mtkicebamde un<strong>da</strong> aeRoT, rac delegaciis wevrebma uaryves. didi xvewna-mu<strong>da</strong>ris Semdeg<br />

isini <strong>da</strong>Tanxmdnen, meufe andrias eSuamdgomla sinodis winaSe, rom delegacia ruseTis<br />

eklesiis umaRles organos saqarTvelos Tavisufali eklesiis saxeliT misalmebo<strong>da</strong>.<br />

werilis proeqti qarTvelebTan stumrobis dros, 28 ivniss <strong>da</strong>wera TviTon andria<br />

ufelma <strong>da</strong> dekanoz kalistrates mier Sesworebuli imave dRes warudgina sinods.<br />

sinodma amasTan erTad moismina saqarTvelo<strong>da</strong>n im dRes miRebuli cnobebi bodbis wm.<br />

ninos monastrisa <strong>da</strong> avlabris mTavarangeloz miqaelis eklesiis mdgomareobis Sesaxeb.<br />

rogorc Semdeg andria ufelisagan Seityves, werils saqarTvelos eklesiaSi imJamad<br />

arsebuli mdgomareobis Sesaxeb sinodSi didi gavlena mouxdenia. ober-prokurors<br />

is gamouyenebia mtkicebulebad, rom saqarTvelos eklesia eresisaken namdvilad ar mieqanebo<strong>da</strong><br />

1 .<br />

30 ivnisis Sexvedraze ober-prokurorma <strong>da</strong> misma TanaSemwem qarTvelebs miuloces sinodis<br />

mier saqarTvelos eklesiis avtokefaliis Sewynareba: `droebiTi mTavroba warmavalia,<br />

eklesia ki maradisia, <strong>da</strong> amisTvis eklesiaTa Soris keTili ganwyoba jobia gabutvasao”.<br />

ruseTis eklesiis ukanasknel sityvas am sakiTxTan <strong>da</strong>kavSirebiT kreba ityviso.<br />

qarTuli delegacia ki yovelTvis xazs usvam<strong>da</strong> im garemoebas, rom uw. sinodis Tu<br />

krebis <strong>da</strong>dgenilebas saqarTvelos eklesiisaTvis mniSvneloba aRar hqon<strong>da</strong>, misi bedi<br />

ukve ga<strong>da</strong>wyvetili iyo <strong>da</strong> masze uaryofiT gavlenas gare Zalebi veRar moaxdendnen.<br />

Tumca, rusuli mxare bolomde cdilob<strong>da</strong>, saqarTvelos eklesia isev ruseTis sinodze<br />

<strong>da</strong>mokidebulad warmoeCina <strong>da</strong> ama Tu im sakiTxis ga<strong>da</strong>sawyvetad isev sinodTan<br />

molaparakebas urCev<strong>da</strong>. ase iyo bodbis wm. ninos monastrisa <strong>da</strong> avlabris mTavarangelozis<br />

eklesiebSi arsebul viTarebasTan <strong>da</strong>kavSirebiTac. aRniSnuli siwmideebi<strong>da</strong>n rusebi<br />

qarTvelebs erekebodnen. Tbilisi<strong>da</strong>n qarTulma delegaciam cnoba amis Sesaxeb<br />

swored meufe andrias saxelze werilis mzadebis dros miiRo. ober-prokurorma am saqmeSi<br />

Carevaze uari ganacxa<strong>da</strong> <strong>da</strong> qarTvelebs mouwo<strong>da</strong>, sinodTan SeTanxmebuliyvnen an<br />

saeklesio qonebis gayofas <strong>da</strong>lodebodnen 2 .<br />

`ZiriTadi debulebebis~ ganxilva petrogradSi delegaciis <strong>da</strong>swrebiT 1 ivliss Sedga.<br />

qarTul mxares moux<strong>da</strong> ganmarteba, rom `debulebebSi~ gaTvaliswinebuli iyo<br />

mdgomareoba, romelsac <strong>da</strong>mfuZnebeli krebis Semdeg, savaraudod <strong>da</strong>ikaveb<strong>da</strong> rusuli eklesia,<br />

rom am ukanasknelTan Se<strong>da</strong>rebiT saqarTvelos eklesiis mdgomareoba momavalSi<br />

<strong>da</strong>mcrobili ar un<strong>da</strong> yofiliyo.<br />

krebaze aseve <strong>da</strong>va gamoiwvia saxelmwifos mier saqarTvelos eklesiisaTvis Camor-<br />

Tmeuli mamulebis ukan <strong>da</strong>brunebis moTxovnam. qarTvelebma aRniSnuli punqtis amoRebaze<br />

uari ganacxades. ga<strong>da</strong>wy<strong>da</strong>, is <strong>da</strong>rCeniliyo rogorc saxelmwifosagan eklesiisaTvis<br />

saWiro Tanxebis gamoyofis `motivi~ <strong>da</strong> ara rogorc saxelmwifos valdebuleba eklesiis<br />

mimarT. rusuli mxare xazs usvam<strong>da</strong> im garemoebas, rom saxelmwifo xelSekrulebebs<br />

debs ara mis sazRvrebSi arsebul romelime organizaciasTan, aramed mxolod sxva saxelmwifoebTan.<br />

qarTul eklesiasTan, rogorc ruseTis sazRvrebSi arsebul organizaciasTan<br />

xelSekrulebebis <strong>da</strong>deba saWiro ar iyo.<br />

qarTvelebma Seaxsenes, rom saxelmwifos saqarTvelos eklesiis winaSe raRac valdebuleba<br />

aRebuli hqon<strong>da</strong> misTvis CamorTmeuli qonebis safasurad. saqarTvelos eklesiis<br />

saWiroebisaTvis swored am qonebis Semosavli<strong>da</strong>n yovelwliurad iZleo<strong>da</strong> 100 aTas<br />

maneTs.<br />

sakiTxze msjeloba <strong>da</strong>mfuZnebeli krebisaTvis ga<strong>da</strong>ido.<br />

TaTbirze saubari Seexo 12 martis aqtsac. kartaSovma aRniSna, rom 106 wlis ganmavlobaSi<br />

saqarTvelos eklesiis uuflebo mdgomareobam miiyvana qarTvelebi avtokefaliis<br />

revoluciurad aRdgenamde. saeklesio kanonebis TavalsazrisiT maTi moqmedeba<br />

ukanonobas warmoadgen<strong>da</strong>, magram sxva gamosavali ar Can<strong>da</strong>. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rac mox<strong>da</strong>,<br />

droebiTi mTavrobis survilisamebr ruseTisa <strong>da</strong> saqarTvelos eklesiebi megobrulad<br />

un<strong>da</strong> <strong>da</strong>Sorebodnen erTmaneTs. winaaRmdeg SemTxvevaSi mTavrobas saqarTvelos eklesia<br />

SeiZlebo<strong>da</strong> kerZo sarwmunoebriv jgufad ecno. rac qarTvelebisaTvis arasasurvel Sedegebs<br />

gamoiReb<strong>da</strong> msoflio eklesiasTan urTierTobis TvalsazrisiTac.<br />

1 iqve, gv. 6-7, 8, 19.<br />

2 iqve, gv. 8.<br />

338


ogorc qarTuli, ise rusuli mxare rTuli mdgomareobi<strong>da</strong>n gamosavals `ZiriTad<br />

debulebaTa~ <strong>da</strong>mtkicebis <strong>da</strong> qonebis gamijvnis <strong>da</strong>CqarebaSi xa<strong>da</strong>v<strong>da</strong> 1 .<br />

TaTbiris Semdeg `ZiriTadi debulebebi~ ober-prokurorma isev iuridiul komisias<br />

ga<strong>da</strong>sca.<br />

delegaciis mier petrogradSi Catanili moxsenebebi saswavleblebis, administraciuli<br />

<strong>da</strong>wesebulebebisa <strong>da</strong> kaTolikos-patriarqis sacxovreblis Sesaxeb ober-prokurors<br />

ga<strong>da</strong>eca gansaxilvelad <strong>da</strong> reagirebisaTvis 2 .<br />

iuridiuli komisiisaTvis ga<strong>da</strong>cemam `ZiriTadi debulebebis~ <strong>da</strong>mtkiceba Seaferxa.<br />

amas <strong>da</strong>emata 3 ivliss <strong>da</strong>wyebuli kontrrevoluciac. mTarobis wevrebs eklesiis sakiTxis<br />

gansaxilvelad aRar ecalaT. gazeTebis saSualebiT vrceldebo<strong>da</strong> xmebi, saqarTvelos<br />

kaTolikos-patriarqs tfilelis titulze uars eubnebian <strong>da</strong> mxolod mcxeTaSi aZleven<br />

rezidenciaso.<br />

episkoposma antonma 4 ivliss <strong>da</strong>xmarebis TxovniT werilobiT mimarTa irakli wereTels:<br />

“moixmareT Tqveni gavlena, Semwed moiwvieT samarTlianoba <strong>da</strong> xeli aaRebineT<br />

pir<strong>da</strong>pir ugunur saSualebazed. winaaRmdegi ar viqmnebiT Cven, rom rusis mRvdelmTavarma<br />

TbilisSi icxovros, magram Tbilisis saxelwodebazed <strong>da</strong> kaTalikosis mcxeTaSi<br />

<strong>da</strong>binavebazed xeli un<strong>da</strong> aiRon, amas ver <strong>da</strong>vTmobT, miT umetes, rom maTTvis sul erTia<br />

elizavetpolels, yarsels Tu sxva raimes uwodeben TavianT mRvdelmTavars, xolo Cven<br />

kaTalikoss un<strong>da</strong> ewodos mcxeTisa <strong>da</strong> Tbilisis mRvdelmTavari <strong>da</strong> ueWvelad ijdes saqarTvelos<br />

de<strong>da</strong>qalaqSi <strong>da</strong> ara sofelSi” 3 .<br />

xmebi gamarTl<strong>da</strong>, 12 ivliss iuridiuli komisiis axlad<strong>da</strong>niSnuli Tavmjdomaris<br />

lazarevskis iniciativiT ganixiles saqarTvelos kaTolikos-patriarqis titulis sakiTxi.<br />

qarTulma delegaciam Seityo, rom sxdomaze Tbilelis tituls icavdnen karta-<br />

Sovi <strong>da</strong> iuridiuli komisiis wevri galperini. magram maTi azris winaaRmdeg beneSeviCis<br />

wina<strong>da</strong>debam gaimarjva _ saqarTvelos eklesiis saWeTmpyroblisaTvis mxolod mcxeTis<br />

mTavarepiskoposis titulis miniWebis <strong>da</strong>dgenileba gamoitanes.<br />

delegaciamDiuridiuli komisiis ga<strong>da</strong>wyvetilebis winaaRmdeg protesti droebiT<br />

mTavrobas warudgina 4 .<br />

qarTvelebma <strong>da</strong>xmareba 14 ivliss kvlav karlo CxeiZesa <strong>da</strong> irakli wereTels sTxoves<br />

<strong>da</strong> maTgan <strong>da</strong>pirebac miiRes. „Cveni patriarqi ar SeiZleba tfilisSi ar <strong>da</strong>brZandes,<br />

Cvens sionSi ucxos ra xeli aqvs; Cveni eklesiisaTvis sul erTi ar aris tfileli erqmeva<br />

ruseTis mRvdelmTavars Tu sxva ram saxelio“ _ aseTi iyo karlo CxeiZis azri.<br />

irakli wereTelma delegaciis wevrebs sifrTxilisaken mouwo<strong>da</strong>: “garemoeba SeiZleba<br />

ise Seicvalos, rom yvelaferi <strong>da</strong>vkargoTo. marTalia, b. lvoviT Tqven kmayofilni<br />

ara xarT, magram Tu kokoSkini Cadga mis adgilzed _ <strong>da</strong> es Zalian un<strong>da</strong>T kadetebs,<br />

maSin saqme wasuliao. me mTelis Cemis arsebiT <strong>da</strong>vicav tituls `mcxeTisa <strong>da</strong> tfilisisas~,<br />

magram Tu Sevatye, xel axla iuridiul komisiaSi ga<strong>da</strong>cema <strong>da</strong>upires sakiTxs, pir<strong>da</strong>pir<br />

moviTxov, rom saqme imave sxdomazed ga<strong>da</strong>swyviton: iuridiuli komisia kadetebis<br />

gavleniT sul gaafuWebs saqmes, SeiZleba binac ki mcxeTaSi misceno. Tu cxovrebis<br />

unars gamoviCenT, tituls mainc<strong>da</strong>mainc mniSvneloba ara aqvso. waiReT is, risi waRebac<br />

SeiZleba, Torem mere sananurad <strong>da</strong>gvrCebao” 5 .<br />

delegaciis wevrebma karlo CxeiZes ga<strong>da</strong>sces “saxsovari baraTebi”, romelSic aRniSnuli<br />

iyo, rom kaTolikos-patriarqisaTvis mxolod mcxeTis mTavarepiskoposis titulis<br />

miniWeba laxavs saqarTvelos eklesiisa <strong>da</strong> qarTveli xalxis Rirsebas. misi mizania<br />

axlad<strong>da</strong>arsebuli rusuli eparqiis mTavarepiskoposisaTvis tfilelis titulis<br />

miniWeba. aqve iyo gafrTxileba `ZiriTad debulebebSi~ aRniSnulma cvlilebebma SeiZleba<br />

mxareSi arasasurveli garTulebebi gamoiwvioso 6 .<br />

delegaciis wevrebi amiTac ar <strong>da</strong>kmayofildnen, nino gelovanma maTi TxovniT miRebaze<br />

aleqsandre kerenskic <strong>da</strong>iTanxma.<br />

qarTvelebma prezident-ministrsac warudgines werilobiTi protesti kaTolikospatriarqis<br />

titulTan <strong>da</strong>kavSirebiT. kerenskis azriT, tituls istoriuli mniSvneloba<br />

1 iqve, gv. 9-10v.<br />

2 iqve, gv. 8-9.<br />

3 iqve, gv. 10, 28.<br />

4 iqve, gv. 11.<br />

5 iqve, gv. 12.<br />

6 iqve, gv. 30.<br />

339


hqon<strong>da</strong> <strong>da</strong> ara faqtiuri, magram delegacias aRuTqva, rom saqarTvelos eklesiis sakiTxs<br />

fronti<strong>da</strong>n <strong>da</strong>brunebis Semdeg ganixilav<strong>da</strong> 1 .<br />

rogorc qarTulma delegaciam 18 ivliss Seityo, gammijnavi komisiis SemadgenlobaSi,<br />

romelsac muSaoba petrogradSi un<strong>da</strong> <strong>da</strong>ewyo, mTavrobas ganzraxuli hqon<strong>da</strong> delegaciis<br />

wevrTa Seyvana, rusebis mxri<strong>da</strong>n ki mamebi: razumovski, nogatirevi <strong>da</strong> erTic sinodis<br />

warmomadgeneli. Tu komisiis wevrobaze <strong>da</strong>Tanxmdebo<strong>da</strong> zurab avaliSvili, maSin<br />

erTi warmomadgeneli rusebsac <strong>da</strong>ematebo<strong>da</strong> Tbilisi<strong>da</strong>n. Tavmjdomared fiqrobdnen beneSeviCis<br />

<strong>da</strong>tovebas.<br />

komisiis Semadgenlobis <strong>da</strong>saxeleba eklesiis droebiTi mmarTvelobis prerogativas<br />

warmoadgen<strong>da</strong> <strong>da</strong> amis Sesaxeb episkopos leonidis gankarguleba yovladsamRvdelo<br />

antonma depeSiT iTxova 2 . beneSeviCTan muSaobis gagrZelebaze ki delegaciam kategoriuli<br />

uari ganacxa<strong>da</strong>, radgan mas qarTvelebis TvalSi ndoba hqon<strong>da</strong> <strong>da</strong>karguli. qarTvelebi<br />

iTxovdnen, Tavmjdomared ori piri <strong>da</strong>niSnuliyo: rusi <strong>da</strong> qarTveli. rac karta-<br />

Sovma SeuZleblad CaTvala, radgan es sirTuleebs Seqmni<strong>da</strong> xmebis gayofis dros. mas<br />

sur<strong>da</strong>, am Tanamdebobaze iseTi piri SeerCia, romelsac saeklesio wodebasTan kavSiri<br />

ar eqnebo<strong>da</strong>. ober-prokuroris TanaSemwe sruliad realurad fiqrob<strong>da</strong>, rom akademiis<br />

profesorebi <strong>da</strong> kanonistebi am saqmisaTvis ar gamodgebodnen, radgan “gaJRenTilni iyvnen<br />

specialur sino<strong>da</strong>lur reJimis suniT” <strong>da</strong> sakiTxis ga<strong>da</strong>wyvetis dros obieqturi ver<br />

iqnebodnen 3 .<br />

21 ivliss kerenskim uari ganacxa<strong>da</strong> ministr-prezidentobaze <strong>da</strong> eklesiis sakiTxis<br />

ganxilva kvlav gaWianur<strong>da</strong>.<br />

qarTul delegacias aSineb<strong>da</strong> sakiTxi, eklesiis saWeTmpyroblisaTvis Tbilelis titulis<br />

CamorTmevaze protestma ufro mZime Sedegi ar gamoiRos <strong>da</strong> kaTolikos-patriarqis<br />

TbilisSi jdomac saTuo ar gagvixdeso. miT umetes, lvovi rom patriarqis rezidenciad<br />

Tbilisis gamocxadebis winaaRmdegi iyo, es saidumlos aravisTvis warmoadgen<strong>da</strong>.<br />

gaurkvevlobas bolo moeRo 25 ivliss, roca ministrTa <strong>axali</strong> kabineti Sedga <strong>da</strong><br />

ober-prokurorad a. kartaSovi <strong>da</strong>iniSna. delegaciis milocvaze <strong>da</strong> saqmis <strong>da</strong>Cqarebis<br />

Txovnaze kartaSovma aRniSna, rom Tavisi moRvaweobis <strong>da</strong>wyebas saqarTvelos eklesiis<br />

ganTavisuflebiT apireb<strong>da</strong> <strong>da</strong> marTlac, iuridiuli komisiis <strong>da</strong>dgenileba im dResve Seitana<br />

mTavrobis sxdomaze gansaxilvelad 4 .<br />

irakli wereTeli ministrTa kabinetSi aRar Sedio<strong>da</strong> <strong>da</strong> mTavrobis sxdomas ver<br />

<strong>da</strong>eswro. saqarTvelos eklesiis winaaRmdeg xma aRimaRles socialistebma <strong>da</strong> kadetebma.<br />

aRmoCn<strong>da</strong>, rom socialistebisaTvis mniSvneloba ar hqon<strong>da</strong> patriarqis tituls, magram<br />

isini winaaRmdegi iyvnen kreditebis gamoyofisa. kadetebi uars acxadebdnen kaTolikosisaTvis<br />

tfilelis titulis miniWebaze: `maSin xom qarTvelebi ityvian, Tbilisi rom<br />

Cveni de<strong>da</strong> qalaqia, _ es mTavrobisganac <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebuliao~. ober-prokuroris mcdelobiT,<br />

saqarTvelos eklesiisaTvis kreditebis gamoyofis sakiTxi <strong>da</strong>mfuZnebel krebamde<br />

ga<strong>da</strong>ido.<br />

iuridiuli komisiis <strong>da</strong>dgenileba mTavrobam imave dRes ucvlelad <strong>da</strong>amtkica. Tumca,<br />

kaTolikos-patriarqis titulTan <strong>da</strong>kavSirebiT mTavrobis <strong>da</strong>dgenileba qarTvelebisaTvis<br />

samwuxaro movlenas warmoadgen<strong>da</strong>, magram mTavari is iyo, rom `ZiriTadi debulebebi~<br />

<strong>da</strong>mtkicebuli iyo. saqarTvelos eklesiis ufleba-movaleobani saxelmwifo xelisuflebis<br />

mier iyo aRiarebuli.<br />

ober-prokurorma delegaciasTan saubrisas imedi gamoTqva, rom <strong>da</strong>mfuZnebel krebaze<br />

rusebs TavianTi mRvdelmTavris `tfilelobaze~ uars aTqmevineb<strong>da</strong>. fiqrob<strong>da</strong>, rom<br />

amaze mTavarepiskopos platonsac <strong>da</strong>iTanxmeb<strong>da</strong>. magram saWiro iyo qarTvelebi krebas<br />

<strong>da</strong>swrebodnen. kartaSovis azriT, survilis miuxe<strong>da</strong>vad, qarTvelebis momxreebi aRmoCndebodnen<br />

kanonistebi, radgan isini erovnuli avtokefaliis ideas ar iziarebdnen. Tbiliseli<br />

rusebis winaaRmdegoba ki Sedegs ver gamoiReb<strong>da</strong>.M<br />

ober-prokurorma qarTvelebi <strong>da</strong>ariga: eklesiebSi kaTolikos-patriarqis moxsenieba<br />

ganagrZeT iseve, rogorc ixseniebdiT, amas didi mniSvneloba aqvso. SemTanxmebeli<br />

komisiis Tavmjdomaris kandi<strong>da</strong>turis Secvlaze man uwmidesi sinodi, mTavroba <strong>da</strong> Tvi-<br />

1 iqve, gv. 11-12.<br />

2 iqve, gv. 39.<br />

3 iqve, gv. 12-13.<br />

4 iqve, gv. 13.<br />

340


Ton beneSeviCic <strong>da</strong>iTanxma. kartaSovis kandi<strong>da</strong>tura am Tanamdebobaze iyo tarnovski <strong>da</strong><br />

sur<strong>da</strong>, sakiTxis ga<strong>da</strong>wyvetaSi zurab avaliSvilic Caeria 1 .<br />

<strong>da</strong>mtkicebuli `ZiriTadi debulebebis~ gamoqveyneba droebiTi mTavrobis uwyebebSi<br />

<strong>da</strong>gvian<strong>da</strong> <strong>da</strong> qarTulma delegaciam misi asli 29 ivliss aiRo 2 . delegaciis sazrunavs<br />

ukve warmoadgen<strong>da</strong> gammijvneli komisiis <strong>da</strong>arsebis <strong>da</strong>Cqareba, TbilisSi misi muSaobis<br />

<strong>da</strong>wyebaze mTavrobis <strong>da</strong>yolieba <strong>da</strong> sinodisaTvis misalmeba saqarTvelos Tavisufali<br />

eklesiis saxeliT.<br />

1 agvistos kartaSovs isev Seaxsenes komisiis Sesaxeb. aRmoCn<strong>da</strong>, rom tarnovskis<br />

Tavmjdomareobaze uari eTqva. ober-prokurors ki miukerZoebeli kaci ver moeZebna. misi<br />

azriT, <strong>axali</strong> reJimis momxreTa Soris advili iyo kargi Teoretikosis povna, magram saqmis<br />

mcodne <strong>da</strong> gamocdili moRvawe Zalian cota iyo. verc nabokovma gamoZebna am adgilis<br />

Sesaferi kandi<strong>da</strong>tura, radgan yvelas esmo<strong>da</strong> gammijvneli komisiis mniSvneloba am<br />

etapze. beneSeviCis komisiisagan gansxvavebiT, mas zogierT sakiTxTan <strong>da</strong>kavSirebiT ga<strong>da</strong>wyvetilebac<br />

un<strong>da</strong> mieRo. qarTvelebma droebiT mTavrobas SesTavazes, komisiis xelmZRvaneloba<br />

a/kavkasiis gansakuTrebuli komitetisaTvis miendo. magram am wina<strong>da</strong>debaze<br />

uari miiRes im motiviT, rom saqme petrogradSi iyo <strong>da</strong>wyebuli 3 .<br />

sinodis winaSe wardgoma qarTvelebs sasurvelad miaCn<strong>da</strong>T mTavrobis mier `Ziri-<br />

Tad debulebaTa~ <strong>da</strong>mtkicebis Semdeg, e.i. maSin, roca saqarTvelos eklesiis iuridiulad<br />

arsebobas droebiTi mTavroba kidev erTxel <strong>da</strong>a<strong>da</strong>stureb<strong>da</strong>.<br />

sinodic Tavs arideb<strong>da</strong> saqarTvelos Tavisufali eklesiis warmomadgenelTa miRebas<br />

<strong>da</strong> sur<strong>da</strong>, maTi gancxadeba momaval krebas moesmina. Tumca, Tavmjdomare yofili egzarqosi<br />

platoni agvistos <strong>da</strong>sawyisisaTvis Tanaxma iyo delegacia sinods mieRo. magram<br />

is petrogradSi ar imyofebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> saqarTvelos eklesiis misalmebis sakiTxi yovladsamRvdelo<br />

sergisTan (stragorodski, SemdegSi (1943-1944) sruliad ruseTis patriarqi)<br />

SeTanxmebiT un<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>wyvetiliyo. ober-prokuroric Tvli<strong>da</strong>, rom, radgan sinodi<br />

saeklesio krebamde ruseTis eklesiis mmarTvelobis umaRlesi organo iyo, qarTuli<br />

delegacia mas un<strong>da</strong> mieRo <strong>da</strong> krebisTvis moexsenebina, rom saqarTvelos eklesiis avtokefaliis<br />

aRdgena sinodis mier cnobili <strong>da</strong> Sewynarebuli iyo 4 .<br />

qarTuli delegaciisaTvis saWiro iyo sinodis oficialuri pasuxi audienciasTan <strong>da</strong>kavSirebiT,<br />

rom or eklesias Soris kavSiris Sewyvetis iniciatori qarTuli mxare ar gamosuliyo.<br />

delegaciis wevrebma winaswar gaafrTxiles ober-prokurori, rom Tu sinodi<br />

qarTvelTa miRebas saeklesio krebisaTvis ga<strong>da</strong>deb<strong>da</strong>, isini krebaze ar Cavidodnen.<br />

kartaSovi petrogradSi jer kidev axladCasul delegacias sTavazob<strong>da</strong>, ruseTis<br />

saeklesio krebas saqarTvelos eklesiis wevrebic <strong>da</strong>swrebodnen <strong>da</strong> aRmosavleTis eklesiis<br />

warmomadgenlebis Tan<strong>da</strong>swrebiT gaeSuqebinaT TavianTi sakiTxi 5 .<br />

qarTvelebi ruseTis saeklesio krebaze <strong>da</strong>swrebas SesaZleblad Tvlidnen maSin,<br />

Tu miwveuli iqnebodnen, rogorc <strong>da</strong>moukidebeli eklesiis warmomadgenlebi.<br />

katraSovis azriT, saqarTvelos saeklesio krebas sasurveli iyo, kultTa saministros<br />

warmomadgeneli <strong>da</strong>swrebo<strong>da</strong>. raTa mas adgilzeve gaeca pasuxi wamoWril kiTxvebze.<br />

magaliTad moiyvana muslimanTa kreba, romelsac profesori kotliarski <strong>da</strong>eswro.<br />

saWiro iyo krebaze gansaxilvel sakiTxTa sia <strong>da</strong> ganrigebac (`nakazi~), raTa mTavroba<br />

maT Sesaxeb informirebuli yofiliyo, ganrigebac ZalaSi yofiliyo Sesuli <strong>da</strong> amiTi<br />

krebas anarqia Tavi<strong>da</strong>n aecilebina 6 .<br />

es, ra Tqma un<strong>da</strong>, eklesiis avtonomiismagvari uflebebi iqnebo<strong>da</strong>, ris Tavs moxvevasac<br />

avtokefaliaaRdgenili saqarTvelos eklesiisaTvis rusuli mxare mudmivad cdilob<strong>da</strong>.<br />

1918 wlis xarjTaRricxva, rusul <strong>da</strong> qarTul eklesiebs cal-calke un<strong>da</strong> waredginaT.<br />

kantora <strong>da</strong> prokurori ruseTis eklesiis organoebad rCebodnen, qarTul mxares ki gamijvnamde<br />

saqme eqnebo<strong>da</strong> im komisiasTan, romlis saqarTveloSi gagzavnac iyo <strong>da</strong>gegmili.<br />

2 agvistos 12 saaTze sinodma miiRo qarTuli delegacia. miRebis ceremoniali winaswar<br />

iyo SeTanxmebuli mTavarepiskopos sergisTan, romelic platonis nacvlad xelmZRvanelob<strong>da</strong><br />

sinods.<br />

1 iqve, gv. 14.<br />

2 iqve.<br />

3 iqve.<br />

4 iqve, gv. 15.<br />

5 iqve, gv. 13.<br />

6 iqve, gv. 15.<br />

341


delegaciis wevrebma ga<strong>da</strong>wyvites, ar <strong>da</strong>msx<strong>da</strong>riyvnen, sityvac fexze mdgomebs eTqvaT.<br />

<strong>da</strong>rbazSi maT oberprokurori SeuZRva. uwmindesi sinodis mTeli Semadgenloba _<br />

mTavarepiskoposebi: sergi, aRaTangeli, episkoposi mixeili, dekanozebi: roJdestvenski,<br />

smirnovi <strong>da</strong> filonenko, oberprokuroris amxanagi profesori kotliarski, sinodis kancelariis<br />

ufrosi gurievi <strong>da</strong> mdivnebi, fexze adgomiT miesalmnen. mciredi locvis Semdeg<br />

yovladsamRvdelo antoni miesalma sinods iveriis Tavisufali eklesiis saxeliT<br />

<strong>da</strong> gamoTqva survili, rom ori erTmorwmune eklesia cxovrebas urTierTsiyvarulis atmosferoSi<br />

gaagrZeleb<strong>da</strong> 1 .<br />

pasuxSi yovladsamRvdelo sergi rusuli eklesiis saxeliT miesalma qarTvelebis<br />

sanukvari survilis aRsrulebas. aRniSna, rom rusuli eklesiuri azrisaTvis arasdros<br />

iyo ucxo iveriis eklesiisaTvis samarTlebrivi wyobis <strong>da</strong>brunebis aucilebloba. misi<br />

ganxorcielebis gaWianureba sinodisagan <strong>da</strong>moukidebeli mizezebiT axsna. qarTvel<br />

xalxs usurva sulieri ayvavebisaTvis <strong>axali</strong> Zalebis gamoZebna <strong>da</strong> gamoTqva imedi, rom<br />

momaval saeklesio krebaze Zmurad Sexvdebodnen erTmaneTs, gamoZebnidnen gzebs urTierTgagebisaTvis.<br />

qarTvelebma pirjvari ga<strong>da</strong>iweres, Tavi <strong>da</strong>ukres <strong>da</strong> wamovidnen. kartaSovma isini<br />

karebamde miacila, sinodi ki maT gamosvlamde fexze idga 2 .<br />

sinodis SexvedriT qarTuli delegaciis wevrebi ukmayofilo ar <strong>da</strong>rCenilan. maT<br />

kartaSovTan gamomSvidobebisas aRniSnes, rom sinodisagan amasac ar moelodnen. oberprokurors<br />

kidev erTxel Seaxsenes komisiis TbilisSi gamogzavnis <strong>da</strong>Cqarebis aucilebloba,<br />

ober-prokurors madloba ga<strong>da</strong>uxades TanagrZnobisa <strong>da</strong> <strong>da</strong>xmarebisaTvis, usurves<br />

janmrTeloba, nayofieri moRvaweoba <strong>da</strong> siamovnebiT gamovidnen uwmindesi sinodis<br />

sasaxli<strong>da</strong>n, im imediT, rom amis Semdeg qarTvelebs iq Sesvla aRar <strong>da</strong>Wirdebo<strong>da</strong>T.<br />

imave dRes saRamos 10-is naxevarze delegacia ukve Tbilisisaken gamoemgzavra 3 .<br />

kaTolikos-patriarqisaTvis mcxeTis mTavarepiskoposis titulis miniWebis sapasuxod<br />

qarTvelma avtokefalistebma 1917 wlis 13 agvistos tfilelis kaTedra aRadgines<br />

<strong>da</strong> guria-samegrelos episkoposi leonidi tfilel mitropolitad <strong>da</strong>adgines.<br />

gammijvneli komisiis Sedgenis <strong>da</strong>Cqareba ver moxerx<strong>da</strong>. kartaSovma 11 seqtembers<br />

Seatyobina mitropolit leonids, rom komisiis Tavmjdomared mTavrobam baroni nolde<br />

<strong>da</strong>niSna 4 . Tumca, ruseTSi Semdgom ganviTarebul movlenaTa Sedegad gammijvnel komisias<br />

muSaoba aRar uwarmoebia.<br />

delegaciam Tavisi mTavari misia, Tumca didi wvalebis Sedegad, magram mainc Seasrula.<br />

saqarTvelos eklesiis droebiT mmarTvelobaTan <strong>da</strong> petrogradel qarTvelebTan<br />

SeTanxmebuli, frTxili moqmedebiT `ZiriTad debulebaTa~ <strong>da</strong>mtkicebas miaRwia. Tavian-<br />

Ti simtkiciTa <strong>da</strong> eklesiis interesebis ganuxreli <strong>da</strong>cviT delegaciis wevrebma ruse-<br />

Tis eklesiis warmomadgenlebs <strong>da</strong>anaxes, rom saqarTveloSi kakanonieri saeklesio wyoba<br />

momavalSi usaTuod aRdgebo<strong>da</strong>.<br />

<strong>da</strong>mowmebuli literatura<br />

1. i. arabiZe, amierkavkasiis gansakuTrebuli komitetis (`ozakomi~) wvlili saqarTvelos<br />

eklesiis avtokefalur uflebaTa ganxorcielebis saqmeSi (droebiTi mmarTvelobis<br />

sxdomis oqmebis mixedviT), <strong>axali</strong> <strong>da</strong> <strong>uaxlesi</strong> istoriis sakiTxebi, II (Tbilisi,<br />

2007).<br />

2. sruliad saqarTvelos sapatriarqos arqivi, saqme #6421.<br />

3. sruliad saqarTvelos sapatriarqos arqivi, saqme #6465.<br />

1 iqve, gv. 55.<br />

2 iqve, gv. 15.<br />

3 iqve, gv. 15-16.<br />

4 sruliad saqarTvelos sapatriarqos arqivi, saqme #6421, gv. 337.<br />

342


IRINA ARABIDZE<br />

Ivane Javakhishvili Institute of History and Ethnology,<br />

Ivane javakhishvili Tbilisi State University<br />

THE ACTIVITY OF THE DELEGATION OF GEORGIAN CHURCH<br />

PROVISIONAL ADMINISTRATION IN PETROGRAD<br />

(JUN-AUGUST, 1917)<br />

The provisional administration of the Church of Georgia, chaired by the bishop of Guria-Samegrelo Leonide,<br />

was active from March, 12 till September, 17, 1917. The bishop was elected as joint patriarch of the Catholicos-Patriarch<br />

of All Georgians. Provisional administration worked tremendously to define the rights of the Church of Georgia.<br />

From this point of view the activity of its delegation in Petrograd from the middle of Jun till August, 2 was of<br />

great importance. The delegation was responsible to give representatives of the provisional government information<br />

about the state of the Church of Georgia; promote stating “the main regulations of the legal status of the Georgian<br />

Church in the state of Russian”; to define the issue of the church lands and property and thus the obligation of the<br />

Russian state treasure towards the Church of Georgia.<br />

To renew the relations with synod was not the competence of the delegation. It has to inform synod that independent<br />

Church of Georgia wanted to maintain the friendly relations with the Church of Russia.<br />

During the visit in Petrograd Georgians living there helped a lot the delegation.<br />

The provisional government passed “The regulations” with significant changes in July, 25.<br />

The protest of the members of the delegation against giving the patriarch of Georgia only the title of the Archbishop<br />

of Mtskheta was unsuccessful. But the principle position of the members of the delegation once more<br />

assured Russian canonists that the legal church rule in Georgia will be restored in future by all means.<br />

343


SoTa va<strong>da</strong>Wkoria<br />

ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis<br />

ivane javaxiSvilis istoriisa <strong>da</strong> eTnologiis instituti<br />

Si<strong>da</strong> qarTlis mTis osebis teritoriuli mowyobis sakiTxi<br />

<strong>da</strong> qarTuli politikuri azri 1918-1920 wlebSi<br />

<strong>da</strong>moukidebeli saqarTvelos saxelmwifos mSeneblobis erT-erT mniSvnelovan saki-<br />

Txs, eTnikur umciresobebTan urTierTobis mogvareba warmoadgen<strong>da</strong>. qarTvel politikosebs<br />

kargad hqon<strong>da</strong>T gacnobierebuli, rom saqarTvelos specifiki<strong>da</strong>n gamomdinare,<br />

qveynis SigniT erovnuli sakiTxis ga<strong>da</strong>uwyvetloba, gamudmebuli Si<strong>da</strong><strong>da</strong>pirispirebisa<br />

<strong>da</strong> saqarTvelos saxelmwifos formirebis Semafarxebeli faqtori gaxdebo<strong>da</strong>. aRniSnulis<br />

gaTvaliswinebi<strong>da</strong>n gamomdinare, am problemis samarTlebriv farglebSi moqcevas,<br />

qarTuli politikuri azris mesveurebi <strong>da</strong>savleT evropis saxelmwifoTa gamocdilebis<br />

safuZvelze cdilobdnen. amis <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebas saqarTvelos erovnuli sabWosa <strong>da</strong> <strong>da</strong>mfuZnebeli<br />

krebis mier 1918-1921 wlebSi miRebuli sakanonmdeblo aqtebi warmoadgens. miuxe<strong>da</strong>vad<br />

amisa, qarTulma sabWourma istoriografiam, <strong>da</strong>moukidebeli saqarTvelos mTavrobisa<br />

<strong>da</strong> misi sakanonmdeblo organos mier eTnikur umciresobebTan mimarTebaSi gatarebuli<br />

erovnuli politika, `erovnuli umciresobebis abuCad agdebisa~ 1 <strong>da</strong> `menSevikuri<br />

mTavrobis didmpyrobelur politikad~ gamoacxa<strong>da</strong> 2 .<br />

istoriis falsifikaciis aRniSnuli forma, sazogadoebaSi <strong>da</strong>moukidebeli saqarTvelos<br />

mTavrobis diskreditacias <strong>da</strong> separatistebis mxri<strong>da</strong>n qveynis winaSe Cadenili <strong>da</strong>naSaulis<br />

gamarTlebas emsaxurebo<strong>da</strong>. 1918-1921 wlebSi saqarTveloSi mimdinare politikuri<br />

procesebis _ istorikosTa mxri<strong>da</strong>n aTeuli wlebis ganmavlobaSi obieqturad arSefasebisa<br />

<strong>da</strong> sinamdvilis mrude sarkeSi warmoCeniT ganpirobebuli Sedegebi, qarTul saxelmwifosa<br />

<strong>da</strong> qarTvel ers bumerangiviT <strong>da</strong>ubruna. ara<strong>da</strong>, dokumenturi masaliT <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebulia,<br />

rom qarTulma politikurma speqtrma, eTnikuri umciresobebis uflebebis mogvarebis sakiTxi<br />

im periodis evropis saxelmwifoebisaTvis misaReb doneze aiyvana. am mimarTulebiT<br />

ga<strong>da</strong>dgmuli nabiji, TviT qarTuli politikuri elitis nebis gamoxatulebas warmoadgen<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong> erovnuli saxelmwifos interesebis CarCoSi Tavsdebo<strong>da</strong>. isini moqmedebdnen ise, rogorc<br />

civilizebuli qveynebis politikur moRvaweebs Seeferebo<strong>da</strong>. maT kargad esmo<strong>da</strong>T,<br />

rom eTnikurad aWrelebul saqarTveloSi, eTnikur umciresobaTa uflebebis saerTaSoriso<br />

stan<strong>da</strong>rtebis Sesatyvis doneze mougvarebloba, saqarTvelos saxelmwifos mSeneblobas<br />

udidesi sirTuleebis winaSe <strong>da</strong>ayeneb<strong>da</strong>. aRniSnulis gaTvaliswinebi<strong>da</strong>n gamomdinare, saqarTvelos<br />

erovnuli sabWos 1918 wlis 26 maisis sxdomaze n. Jor<strong>da</strong>nia xazgasmiT acxadeb<strong>da</strong>:<br />

`Cvens saxelmwifo farglebSi mosaxleobs sxva<strong>da</strong>sxva erTa umciresoba. vacxadebT, rom<br />

erovnuli umciresobani iqnebian iseve uflebamosilni, rogorc iqneba Cveni saxelmwifos<br />

erovnuli umravlesoba _ qarTveloba~ 3 .<br />

es ar iyo erTi romelime politikuri partiis lideris mier gacemuli <strong>da</strong>pireba.<br />

dokumenturi masaliT <strong>da</strong>sturdeba, rom imave Tvalsazriss erovnuli sabWos wevri politikuri<br />

partiebis sxva liderebic iziareb<strong>da</strong>. amis saukeTeso nimuSs saqarTvelos <strong>da</strong>moukideblobis<br />

aqtis mexuTe <strong>da</strong> meeqvse muxlebi warmoadgens. `5. saqarTvelos demokratiuli<br />

respublika _ vkiTxulobT dokumentSi _ Tavis sazRvrebSi Tanasworad uzrunvelhyofs<br />

yvela moqalaqis samoqalaqo <strong>da</strong> politikur uflebebs ganurCevlad erovnebisa,<br />

sarwmunoebisa, socialuri mdgomareobisa <strong>da</strong> sqesisa. 6. saqarTvelos demokratiuli<br />

respublika ganviTarebis Tavisufal asparezss gauxsnis mis teritoriaze mosaxle yvela<br />

ers~ 4 .<br />

rogorc vxe<strong>da</strong>vT, eTnikuri umciresobebis uflebebis <strong>da</strong>cvis aucilebloba, saqar-<br />

Tvelos <strong>da</strong>moukideblobis aqtiT iqna aRiarebuli. amas arsebiTi mniSvneloba hqon<strong>da</strong> im<br />

TvalsazrisiT, rom eTnikuri umciresobebis uflebebis <strong>da</strong>cvis prioritetulobas, <strong>da</strong>mo-<br />

1 u. baxtaZe, samxreT oseTis avtonomiuri olqis Seqmna <strong>da</strong> misi samarTlebrivi mdgomareoba (Tbilisi, 1968),<br />

gv. 30-31.<br />

2 g. bregaZe, saqarTveloSi erovnuli sakiTxis leninuri gamocdilebis istoriuli ga<strong>da</strong>wyveta (Tbilisi,<br />

1970), gv. 79.<br />

3 26 maisi, 1918, saqarTvelos <strong>da</strong>moukideblobis gamocxadeba (Tbilisi, 1918), gv. 6-7.<br />

4 iqve, gv. 4.<br />

344


ukidebeli saqarTvelos xelisuflebis mesveurni qveynis saxelmwifoebrivi mowyobis<br />

pirveli safexuri<strong>da</strong>nve oficialurad a<strong>da</strong>sturebdnen. misi Sesrulebis garantias, saqar-<br />

Tvelos mTavrobis mier erovnuli sabWos 1918 wlis 15 ivnisis sxdomaze gamoqveynebuli<br />

deklaracia iZleo<strong>da</strong>. `mTavroba Tavis movaleobad miiCnevs, _ vkiTxulobT dokumentSi<br />

_ cxovrebaSi gaataros saqarTvelos <strong>da</strong>moukideblobis aqtSi aRiarebuli is debuleba,<br />

romliTac saqarTvelos teritoriaze mosaxle erovnul umciresobaTa moqalaqeebs mieniWebaT<br />

iseTive politikuri, moqalaqeobrivi <strong>da</strong> erovnul-kulturuli uflebebi, romliTac<br />

aRWurvili iqneba TviT qarTveli moqalaqeni~ 1 . aRniSnuli amonaweri imaze miu-<br />

TiTebs, rom axladSeqmnili <strong>da</strong>moukidebeli qarTuli saxelmwifos liderebi, eTnikuri<br />

umciresobebis qarTvel erTan uflebrivad gaTanabrebis, politikuri, ekonomikuri <strong>da</strong><br />

kulturuli ganviTarebis safexurebrivad saTanado pirobebis SeqmniT iyvnen <strong>da</strong>interesebulni.<br />

am mimarTulebiT, saqarTvelos xelisuflebis mxri<strong>da</strong>n realuri qmediTi nabiji<br />

1918 wlis 13 seqtembers ga<strong>da</strong>idga. mxedvelobaSi maqvs kanoni `erovnuli umciresobaTa<br />

warmomadgenlobisa saqarTvelos erovnul sabWoSi.~ am dokumentis mixedviT, saqarTveloSi<br />

mcxovreb eTnikur umciresobebs qveynis sakanonmdeblo organoSi 26 adgili<br />

mieca, aqe<strong>da</strong>n 2 saqarTvelos osebisaTvis iyo gankuTvnili 2 . <strong>da</strong>moukidebeli saqar-<br />

Tvelos xelisuflebam es nabiji im dros ga<strong>da</strong>dga, roca Crdilo kavkasiis osebs, sab-<br />

WoTa ruseTis federaciis sakanonmdeblo organoSi arcerTi warmomadgeneli rom ar<br />

hyav<strong>da</strong>. Cems mier motanili faqtebi imis <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebaa, rom saqarTveloSi mcxovrebi eTnikuri<br />

umciresobebis uflebebis samarTlebriv CarCoSi mosaqcevis mizniT, Sesabamisi<br />

meqanizmis SemuSavebas <strong>da</strong>moukidebeli saqarTvelos mTavroba maqsimalurad cdilob<strong>da</strong>.<br />

aRniSnul sakiTxTan mimarTebaSi, oficialurad miRebuli sakanonmdeblo aqtebi Semdegi<br />

garemoebiT iyo ganpirobebuli: 1) eTnikuri umciresobebisadmi un<strong>da</strong> eCvenebinaT, rom<br />

saqarTvelos <strong>da</strong>moukideblobis gamocxadeba <strong>da</strong> qarTvelTa erovnuli saxelmwifos mSenebloba,<br />

araqarTvelebisadmi <strong>da</strong>pirispirebas ar iTvaliswineb<strong>da</strong>. mis mizans safexurebrivad<br />

eTnikur umciresobaTa politikuri, ekonomikuri <strong>da</strong> kulturuli ganviTareba<br />

warmoadgen<strong>da</strong>; 2) xelisuflebis warmomadgenlebi varaudobdnen, rom eTnikur umciresobebTan<br />

mimarTebaSi gatarebuli demokratiuli reformebi, saxelmwifos arsebobis pirveli<br />

safexuri<strong>da</strong>nve urTierT<strong>da</strong>pirispirebis aRmofxvrisa <strong>da</strong> qveynis stabilurobis garanti<br />

gaxdebo<strong>da</strong> 3 . am TvalsazrisiT, qveynis interesebi<strong>da</strong>n gamomdinare, saqarTvelos xelisuflebas<br />

swori politikuri kursi qon<strong>da</strong> aRebuli <strong>da</strong> misi praqtikuli ganxorcieleba<br />

etapobrivad iyo <strong>da</strong>gegmili, magram, problemas TviT eTnikuri umciresobebi qmnidnen.<br />

am mxriv, gansakuTrebiT Si<strong>da</strong> qarTlis osebi gamoirCeodnen. maTi qmedeba, saqarTveloSi<br />

mcxovreb eTnikur umciresobebSi gasatarebel RonisZiebebs ara Tu aferxeb<strong>da</strong>,<br />

aramed misi praqtikulad ganxorcielebis perspeqtivas saTaveSive spob<strong>da</strong>.<br />

qarTuli saxelmwifosa <strong>da</strong> qarTveli erisadmi mtruli <strong>da</strong>mokidebulebis miuxe<strong>da</strong>vad,<br />

osebTan mimarTebaSi 1920 wlis ivnisamde qveynis xelisufleba gansakuTrebul loialobas<br />

iCen<strong>da</strong>. 1918-1919 wlebSi Cadenil <strong>da</strong>naSaulebriv qmedebebs ar uxseneb<strong>da</strong> <strong>da</strong> sxva<br />

eTnikur umciresobebTan erTad, osuri sakiTxis ga<strong>da</strong>wyvetas im periodis demokratiuli<br />

saxelmwifosaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli samarTlebrivi normebiT cdilob<strong>da</strong>. am sakiTxis obieqturad<br />

warmoCenis mizniT, osi separatistebis pretenziebisadmi saqarTvelos xelisuflebis<br />

<strong>da</strong>mokidebulebis safexurebrivad ganxilva, qarTuli saxelmwifos interesebis<br />

gaTvaliswinebis fonze un<strong>da</strong> ganxorcieldes. <strong>da</strong>namdvilebiT SeiZleba iTqvas, rom osuri<br />

saxelmwifo warmonaqmnis Seqmnis motiviT, saqarTvelos osebis separatistuli aqtivoba<br />

gacilebiT ufro maRali iyo, vinem maT istoriul samSobloSi _ Crdilo kavkasiis<br />

oseTSi mcxovrebi osebisa. am mxriv, gansakuTrebiT Si<strong>da</strong> qarTlis mTis osebi gamoirCeodnen.<br />

mxedvelobaSi maqvs amierkavkasiis osebis javis yrilobaze (1917 wlis ivnisi)<br />

miRebuli rezolucia. am dokumentSi garkveviT iyo miTiTebuli, rom im SemTxvevaSi,<br />

Tuki amierkavkasiis xalxebi ruseTis SemadgenlobaSi erovnul-teritoriul avtonomias<br />

miiRebdnen, saqarTveloSi mcxovrebi osebi, teritoriulad erT erovnul erTeulad<br />

un<strong>da</strong> gaerTianebuliyo <strong>da</strong> maTTvisac `Tavisufali TviTgamorkvevis ufleba miecaT~ 4 . es<br />

imas niSnav<strong>da</strong>, rom erovnuli saxelmwifos Sesaqmnelad, qarTvelebis, somxebisa <strong>da</strong><br />

1 saqarTvelos mTavrobis deklaracia, erToba, 16 ivnisi (1918).<br />

2 saqarTvelos demokratiuli respublikis samarTlebrivi aqtebis krebuli (Tbilisi, 1990), gv. 62.<br />

3 S. va<strong>da</strong>Wkoria, saqarTvelos politikuri istoriis sakiTxebi (XX saukune), wigni I (Tbilisi, 2006), gv. 214.<br />

4 u. baxtaZe, <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 41.<br />

345


azerbaijanelebis swrafvas, Si<strong>da</strong> qarTlSi Semoxiznuli osebi tols ar udebdnen <strong>da</strong><br />

saqarTvelos teritoriis xarjze, osebis saxelmwifo erTeulis Canasaxis Seqmnis<br />

samarTlebrivad <strong>da</strong>kanonebas _ pirvelxarisxovan amocanad Tvlidnen. marTalia, sakiTxi<br />

gamokveTili formiT iyo <strong>da</strong>smuli, magram misi ganxorcielebis sirTuleebi os separatistebs<br />

kargad hqon<strong>da</strong>T gacnobierebuli. amitom, <strong>da</strong>saxuli miznis misaRwevad Sesabamis<br />

politikur situacias elodnen. am SemTxvevaSi maTi moqmedeba lodinisa <strong>da</strong> lavirebis<br />

taqtikas emyarebo<strong>da</strong>. amis erT-erT <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebas 1917 wlis 15-<strong>da</strong>n 17 dekembers cxinvalSi<br />

Catarebuli osebis meore yrilobis mier erovnul sakiTxTan <strong>da</strong>kavSirebiT miRebuli<br />

rezolucia warmoadgens. `1) samxreT oseTSi _ vkiTxulobT dokumentSi _ <strong>da</strong>uyovnebliv<br />

iqnas SemoRebuli eroba; 2) exlave gamoiyos administraciul samazro <strong>da</strong> saerobo<br />

erTeulad osebiT <strong>da</strong>saxlebuli mTis zoli raWis, Sorapnis, goris <strong>da</strong> duSeTis mazris<br />

soflebisa; 3) eroba arCeuli un<strong>da</strong> iyos sayovelTao, Tanaswori, pir<strong>da</strong>piri, faruli<br />

<strong>da</strong> proporciuli saarCevno uflebebiT; 4) mas un<strong>da</strong> hqondes savaldebulo <strong>da</strong>dgenilebaTa<br />

gamocemis ufleba; 5) samxreT oseTSi erobis <strong>da</strong>uyovneblivi SemoReba <strong>da</strong>evalos<br />

samxreTel osTa erovnul sabWos~ 1 . rezoluciis am amonaweri<strong>da</strong>n gansakuTrebuli yuradReba<br />

or mniSvnelovan faqts un<strong>da</strong> mieqces; 1) rezoluciis meore punqts, radgan masSi<br />

goris, duSeTis, raWisa <strong>da</strong> Sorapnis mazrebSi arsebuli osuri soflebis am mazrebisadmi<br />

Camocilebisa <strong>da</strong> mis bazaze `samxreT oseTis~ gansakuTrebuli administraciuli<br />

saerobo erTeulis <strong>da</strong>uyovnebliv Seqmnis sakiTxia <strong>da</strong>smuli; 2) `samxreT oseTis~ erobisadmi<br />

amierkavkasiis xelisuflebis mxri<strong>da</strong>n savaldebulo <strong>da</strong>dgenilebebis gamocemis<br />

uflebis micemis moTxovna. marTalia, aRniSnuli dokumenti `samxreT oseTis~ administraciuli<br />

erTeulis sazRvrebs ar akonkreteb<strong>da</strong>, magram igi saqarTvelos teritoriisadmi<br />

wayenebuli pretenziebisa <strong>da</strong> misi mitacebis gamJRavnebis survilis pirvel oficialur<br />

gamovlinebas warmoadgen<strong>da</strong>. aseTi <strong>da</strong>skvnis gakeTebis SesaZleblobas, imave rezoluciis<br />

meore nawili _ `saskolo saqmis~ Sesaxeb iZleva. masSi principulad iyo <strong>da</strong>smuli<br />

_ `samxreT oseTis~ skolis amierkavkasiis ganaTlebis sistemi<strong>da</strong>n gamoyofis, `samxreT<br />

oseTis avtonomiuri samoswavlo sabWos~ Seqmnis <strong>da</strong> Crdilo kavkasiis oseTis sab-<br />

Wosadmi <strong>da</strong>qvemdebarebis Sesaxeb. es dokumenti, im etapze moqmedi amierkavkasiis mTavrobisa<br />

<strong>da</strong> saqarTvelos erovnuli sabWos ignorirebas axden<strong>da</strong>.<br />

osebis am arasamarTlebrivi moTxovnisadmi, ramdena<strong>da</strong>c amierkavkasiis mTavrobas<br />

mkacri reagireba ar mouxdenia, am faqtma osebis erovnul sabWos aqtiuri moqmedebis<br />

stimuli misca. mxedvelobaSi maqvs `samxreT oseTis~ erovnuli sabWos mier `samxreT<br />

oseTis~ saerobo TviTmmarTvelobis Sesaxeb SemuSavebuli proeqti, romelic 1918 wlis<br />

10 ianvars amierkavkasiis komisariats waredgina 2 . `samxreT oseTs~ samazro an saokrugo<br />

gansakuTrebuli calke administraciuli erTeulis Seqmnis aucilebloba am dokument-<br />

Si kategoriuli formiT iyo <strong>da</strong>smuli. sxva dokumentebisagan gansxvavebiT, es proeqti<br />

garegnulad saerobo TviTmmarTvelobis moTxovnis SeniRbul fons qmni<strong>da</strong>. sinamdvile-<br />

Si, oTxi samazro erTeulis teritoriebis CamonaWrebis bazaze, erovnuli niSniT, teritoriul<br />

principebze <strong>da</strong>fuZnebuli `samxreT oseTis~ calke administraciuli mazris an<br />

okrugis Seqmnas amierkavkasiis mTavrobisagan moiTxov<strong>da</strong>.<br />

osebis erovnuli sabWos mier amierkavkasiis komisariatisadmi wardgenili es proeqti,<br />

pirobiTad sam ZiriTad nawilad SeiZleba <strong>da</strong>iyos: 1)Si<strong>da</strong> qarTlis mTis osebisaTvis<br />

gansakuTrebuli samazro an saokrugo administraciuli erTeulis Seqmnis aucileblobis<br />

`<strong>da</strong>sabuTebis~ mcdeloba. proeqtis am nawilSi ZiriTadi aqcenti demokratizmis cnebis<br />

manipulirebazea gakeTebuli. am fonze, demografiuli, geografiuli, ekonomikuri<br />

<strong>da</strong> kulturuli faqtorebis moSveliebiT, erovnul principebze <strong>da</strong>fuZnebuli osuri administraciuli<br />

erTeulis Seqmna aucilebloba<strong>da</strong>a gamocxadebuli. magram, erTi sityvi-<br />

Tac ar aris naxsenebi qveynis teritoriul mTlianobasTan mimarTebaSi saqarTvelos<br />

saxelmwifos <strong>da</strong> TviT qarTveli eris interesebis Sesaxeb. Tavisi pretenziuli xasia-<br />

TiT, proeqtis es nawili iseT STabeWdilebas tovebs, TiTqos Si<strong>da</strong> qarTlis mTiani zoli<br />

osebis istoriuli samemkvidro yofiliyos <strong>da</strong> misi momavlis sakiTxi, mxolod osi<br />

separatistebis naazrevis mixedviT un<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>wyvetiliyo. 2) `samxreT oseTis~ samazrosaerobo<br />

administraciuli erTeulis mmarTvelobis mowyobis principi. aq gansakuTrebuli<br />

yuradReba oTx ZiriTad sakiTxzea gamaxvilebuli: a) axladSeqmnili administraciu-<br />

1 osTa meore yriloba, saqarTvelo, 21 ianvari (1919).<br />

2 l. ToiZe, rogor Seiqmna samxreT oseTis avtonomiuri olqi (Tbilisi, 1991), gv. 16.<br />

346


li mmarTvelobis sistema osi xalxis fsiqologiis Sesatyvisad agebuliyo; b) yvela<br />

adgilobriv <strong>da</strong>wesebulebebSi osuri ena Tanminmdevrulad yofiliyo gamoyenebuli;<br />

g) mTis osebis kultutul-ekonomikuri ganviTarebisaTvis myari safuZveli Seqmniliyo;<br />

d) erovnuli sakiTxis ga<strong>da</strong>Wra `samxreT oseTis~ sinamdvileSi gamartivebuliyo.<br />

amierkavkasiis komisariatisa <strong>da</strong> SemdegSi <strong>da</strong>moukidebeli saqarTvelos xelisuflebisaTvis<br />

aRniSnuli moTxovnebis <strong>da</strong>kmayofileba problemas ar warmoadgen<strong>da</strong>, radgan<br />

igi eTnikuri umciresobebisaTvis gaTvaliswinebuli kulturuli avtonomiis CarCoSi<br />

Tavsdebo<strong>da</strong>. am mxriv, <strong>da</strong>moukidebeli saqarTvelos xelisufleba, evropuli stan<strong>da</strong>rtebis<br />

Sesatyvis doneze problemis ga<strong>da</strong>sawyvetasd mzadyofnas acxadeb<strong>da</strong>. 3) rac Seexeba<br />

proeqtis mesame nawils, _ `samxreT oseTis~ gansakuTrebuli administraciuli erTeulis<br />

Seqmnas, igi goris, duSeTis, raWisa <strong>da</strong> Sorapnis mazrebisadmi CamoWrili teritoriebisa<br />

<strong>da</strong> masSi Semavali soflebis _ axladSeqmnili administraciuli erTeulis SemadgenlobaSi<br />

moqcevas iTvaliswineb<strong>da</strong>. imavdroulad, soflebis, mdinareebis, xevebisa<br />

<strong>da</strong> mTebis CvenebiT, `samxreT oseTis~ administraciuli erTeulis sazRvars azusteb<strong>da</strong>.<br />

proeqtis mixedviT, ramdena<strong>da</strong>c igi vrcel teritorias moicav<strong>da</strong>, misi <strong>da</strong>yofa 4 mcire<br />

administraciul (cxinvalis, javis, goris, qsanis) saerobo erTeulad iyo gaTvaliswinebuli.<br />

iqve CamoTvlilia yvela is Temebi (soflebis SemadgenlobiT), romlebic zemoaRniSnuli<br />

mcire saerobo erTeulebis SemadgenlobaSi un<strong>da</strong> Sesuliyo. Tuki am proeqts<br />

qarTuli saxelmwifos interesebi<strong>da</strong>n gamomdinare ganvixilavT, naTeli gaxdeba: 1) Si<strong>da</strong><br />

qarTlSi `samxreT oseTis~ momavali administraciuli erTeulis (mazris an okrugis)<br />

sazRvari osi separatistebis mier TviTneburad iyo gavlebuli; 2) zemoaRniSnuli mazrebis<br />

teritoriebis CamonaWrebis xarjze, amierkavkasiis mTavrobas Si<strong>da</strong> qarTlSi osebisaTvis<br />

vrceli teritoriis SemofargvliT, `samxreT oseTis~ saxelwodebiT <strong>axali</strong> administraciuli<br />

erTeulis xelovnurad Seqmnis pretenziis <strong>da</strong>kmayofilebas karnaxob<strong>da</strong>.<br />

konkretulad Tu ra moTxovnebi iyo Cadebuli osebis mier warmodgenil proeqtSi, ra<br />

sazRvrebSi moiazrebdnen osi separatistebi osebis axal administraciul (samazro an<br />

saokrugo) erTeuls <strong>da</strong> ra formiT iTvaliswinebdnen mis mowyobas, am kiTxvaze pasuxs<br />

imave proeqtis Semajamebeli nawili iZleva. CvenTvis saintereso sakiTxTan <strong>da</strong>kavSirebiT<br />

aRniSnuli dokumenti<strong>da</strong>n Sesabamis amonawers movitan <strong>da</strong> Tavad mkiTxvelma gansajos,<br />

osebis mier wamoyenebuli pretenziebi Tu ramdenad jdebo<strong>da</strong> samarTlebriv CarCo-<br />

Si. «Резюмируя наши соображения в пользу образования сомостоятельного южно-осетинского уездного<br />

административного земского деления, можно свести их к таким основным положениям: Создание южно-осетинской<br />

уездной административно-земской единицы подсказывается жизненной необходимостью, потому<br />

что при наличности такой единицы возможно: 1) построить систему административного управления применительно<br />

к психологии осетинского народа, 2) провести последствовательно во всех учреждениях применение<br />

осетинского языка, 3) заложить прочную основу для культурно- экономического развития горно-осетинского<br />

раиона и 4) в сильной степени упростить разрешение национального вопроса, в условиях южноосетинской<br />

действительности. В каких пределах очерчивается проектируемая нами южно-осетинская уездная<br />

административно- земская единица? Начинаясь по реке Урус-дану в Рачинском уезде, западная граница<br />

южно-осетинского района идет на юг, пересекает верхнее течение речек Кведрули и Джоджори, спускается<br />

в шорапанский уезд, проходит у слияния рек Лопани. Здесь пограничная линия уже с юга идет от Лопнисцкали<br />

у села Цпелиси, захватывает осетинские поселения Авлевского (Оконского) общества, заворачивает<br />

немного на северо- восток, проходит через местечко Цхинвал и направляется на восток выше с. Эредви и<br />

Арбо. Идя далее по Меретскому обществу, южная граница осетинского раиона захвативает все Андоретское<br />

(Меджирисхевское) общество, проходит у Меджирисхеви, пересекает северную полосу Хелтубанского<br />

и Квемочальского обществ с осетинским населением, сворачивает в Душетском уезде по реке Ксанке на северо-восток<br />

у сел. Одзиси и упирается в Военно-Грузинскую дорогу, которая служит восточной границей<br />

южно-осетинского округа. Вся территория в намеченных нами границах заселена осетинами, исключая Тамарашенское<br />

общество (938 душ ос.) и Цхинвала, где осетинское население составляет меньшинство. Эта<br />

территория обнимает все Часавальское общество и часть Горского (Онского) общества (Нижняя и верхняя<br />

Кважа.). Рачинского уезда, поселение Теделет в Чихском обществе Шорапанского уезда, Кемултское,<br />

Рокское, Джавское, Ортевское, Белотское, Меджирисхевское, Цунарское и Корнисское общества Горийского<br />

уезда. Сюда необходимо отнести и большую полосу Авлевского общества (сел. Телагина, Лиса,<br />

Ожора, Телегевани, Гадигина, Чурисхеви, Пичиджин, Лопани, Гвирчини, Колети, Цнелиси, Гористави, Дзагина,<br />

Мугриси, Схлити и др.); Меретского общества, Хелтубанского общества (сел. Цховери, Парейсхеви,<br />

Гучаантскари, Кеди, Вучаанткари, Цинагори, Гдулети, Метесмани, Гудианткари, Багеби и др.) и Квемочальского<br />

общества (Абреви, Земо-кури, Орчошани, Земо-рене, Мехлеби, Хвити, Ване, Понтыани, Квемо-ре-<br />

347


не, Гамолискари, Ргвалчали, Земо-гораки, Нигози, Горакеби и др.). Из обществ Душетского уезда южно-осетинская<br />

уездная единица захватит все Рехульское общество, Монастерское общество, Верхнехевское общество<br />

(Трусовское ущелье, Коби), большую часть Ахалгорского общества и Гуткомское ущелье в верхнем-<br />

Мтиулетском обществе. В южно-осетинскую уездную единицу возможно будет отнести и некоторые<br />

поселения Згударского общества, где численность осетинского населения простирается до 1606 душь обоего<br />

пола. Географическим и экономическим центром для всех осетинских обществ является М. Цхинвал,<br />

расположенное на реке Лиахве, в том месте, где начинается горная полоса. Без Цхинвала горно-осетинское<br />

население потеряет естественный выход на плоскость и в значительной степени проиграет в культурноэкономическом<br />

отношении. Само население Цхинвали кровно заинтересовано в том, что-бы по прежнему<br />

занимать свое выгодное положение по отношению к горной полосе. Являясь торговым пунктом, Цхинвали<br />

живет исключительно горно-осетинским населением, так как это население снабжает Цхинвал сырьем<br />

(скот, сыр, масло, лес) в обмен на продукты фабричной промышленности. Лишившись Цхинвала, как торгового<br />

центра осетины с проведением перевальной дороги бросят все свое сырье на Алагирский рынок, и<br />

это в первую очередь будет в ущерб интерессам цхинвальской торговли.<br />

В основу земского самоуправления, как его низшая ячеика, должна лечь мелкая земская единица, самоуправляющаяся<br />

дробь, наиболее близко стоящая к населению. При определении числа мельких земских<br />

единиц южно-осетинского уезда, следует разумеется, держаться хозяйственного принципа, поскольку это<br />

позволяет топографический рельеф. Кроме того, мелкая земская община не должна быть слишком мала,<br />

чтобы не справиться со своими задачами. Наоборот если мелкое местное самоуправление будет чересчур<br />

велико по пространству и по количеству населения, то это помешает ему быть в достаточной мере гибким,<br />

чтобы приспособляться к местним нуждам и пользам. Исходя из этих соображений, возможно наметить в<br />

южно-осетинском уездном земстве около 3-4 мелких самоуправляющихся делений; численность населения<br />

каждого из этих делений будет колебаться между 15000 и 20000 душ.<br />

В одну мелкую земскую единицу _ Цхинвальскую необходимо объединить Корнисское, Цунарское,<br />

Авлевское (осетинския поселения) и Тамарашенское общества. Это будет преимущественно земледельческий<br />

район. Здесь климатические и почвенные условия благоприятствуют вполне применению рациональных<br />

приемов земледелия, а местами садоводства. Этот район будет в состоянии выделять некоторый избыток<br />

хлеба смежному Джавскому населению.<br />

Вторую – Джавскую самоуправляющуюся общину возможно образовать из Часавальского общества<br />

со смежными поселениями Горского и Чихского общества, Кемултского, Рокского, Верхне-Хевского и<br />

Джавского обществ. Большинство обществ этого района, а именно Часавальское, Кемултское, Рокское, Верхно-Хевское<br />

представляют скотоводственную полосу. Задача земства будет заключаться в том, чтобы поставить<br />

здесь молочное хозяйство на рациональную почву. Что касается собственно Джавского общества, то<br />

в этом районе умелая культура хлебных злаков может обеспечить своим зерном местное население.<br />

Территориально смежные осетинские общества Ортевское, Белотское, Меретское (сел. Земо-кере,<br />

Дмениси, Снекви, Сатехари, Хелчуа) и Меджирсхевское, вероятно, выделяется в особую мелкую земскую<br />

единицу – Горскую.<br />

Четвертый земский участок Ксанский возможно составить из Рехульского, Монастырского, Ахалгорского<br />

и осетинских поселений Квемо-Чальского и Хельтубанского обществ.<br />

Само собой разумеется, что наше деление южно-осетинских мелких земских единиц не исключает<br />

иных группировок. Мы намечаем лишь приблизительные вехи, которых следует держаться при разделении<br />

южно-осетинского уезда на мелкия самоуправляющиеся общины (участки). Кроме вдумчивого детального<br />

выяснения вопроса на местах, решающее слово конечно, остается за осетинским населением, которое само<br />

прекрасно разбирается, какая из возможных комбинаций больше всего соответствует его интересам».<br />

osebis aRniSnuli proeqti<strong>da</strong>n Cems mier motanili am vrceli amonaweris mixedviT,<br />

sivrcis TvalsazrisiT Tu ra moculobis teritoriis mitacebas cdilob<strong>da</strong> Si<strong>da</strong> qarTlSi<br />

osi separatistebi, amis sailustraciod iusticiis saministrosTan arsebuli sauwyebaTaSoriso<br />

komisiis mier Sedgenili ruka gamodgeba. am dokumentze garkveviTaa moxazuli<br />

is teritoriebi, romelic osebis zemoaRniSnuli proeqtis mixedviT _ goris,<br />

duSeTis, raWisa <strong>da</strong> Sorapnis mazrebisaTvis un<strong>da</strong> CamoeWraT. swored, am CamonaWrebis bazaze<br />

`samxreT oseTis~ gansakuTrebuli samazro an saokrugo administraciuli saerobo<br />

erTeulis Seqmnis pretenzias acxadeb<strong>da</strong> osebis erovnuli sabWo.<br />

rogorc vxe<strong>da</strong>vT, osebis es proeqti saqarTvelos teritoriis mitacebis <strong>da</strong>uokebel<br />

survilze iyo agebuli <strong>da</strong> arasamarTlebriv saxes atareb<strong>da</strong>. amitom, Si<strong>da</strong> qarTlSi<br />

istoriulad ararsebuli _ arabunebrivi principiT osuri samazro an saokrugo administraciuli<br />

erTeulis xelovnurad `gamoWra,~ saqarTvelos sxeulze mizanmimarTulad<br />

qirurgiuli proceduris Catarebas niSnav<strong>da</strong>. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, qarTveli erisa <strong>da</strong> misi<br />

saxelmwifoebrivi teritoriuli mTlianobis sazianod nebismieri sakiTxis ganxil-<br />

348


vis an ga<strong>da</strong>wyvetilebis miRebis ufleba _ amierkavkasiis komisariatis kompentencias<br />

scildebo<strong>da</strong>. amierkavkasiis mTavrobis wevr qarTvel politikur moRvaweebs <strong>da</strong> TviT saqarTvelos<br />

erovnuli sabWos deputatebs kargad esmo<strong>da</strong>T, rom osebis aRniSnuli proeqtis<br />

mixedviT sakiTxis ga<strong>da</strong>wyveta, qarTveli eris samomavlo TviTmkvlelobisaTvis safexuris<br />

momzadebas niSnav<strong>da</strong>. ramdena<strong>da</strong>c problemis mogvareba uaRresad sapasuxismgeblo<br />

riskTan iyo <strong>da</strong>kavSirebuli <strong>da</strong> uSualod qarTveli eris interesebs exebo<strong>da</strong>, misi<br />

ga<strong>da</strong>wyveta _ arga<strong>da</strong>wyvetis sakiTxi saqarTvelos erovnuli sabWos prerogativas warmoadgen<strong>da</strong>.<br />

masze iyo <strong>da</strong>mokidebuli, wavido<strong>da</strong> Tu ara qarTveli erisa <strong>da</strong> misi teritoriuli<br />

mTlianobis saziano kompromisze. am faqtorebis gaTvaliswinebi<strong>da</strong>n gamomdinare,<br />

amierkavkasiis komisariatma am dokumentis meore piri savsebiT kanonzomierad saqarTvelos<br />

erovnul sabWos ga<strong>da</strong>ugzavna, xolo am ukanasknelma, 1918 wlis 18 marts administraciuli<br />

ga<strong>da</strong>mijvnisa <strong>da</strong> saerobo TviTmmarTvelobis ganyofilebas ga<strong>da</strong>sca gansaxilvelad.<br />

rogorc irkveva, misi ganxilva ar momx<strong>da</strong>ra, radgan: 1) saqarTvelo im etapze <strong>da</strong>moukidebel<br />

politikur subieqts ar warmoadgen<strong>da</strong> <strong>da</strong> qveynis teritoriuli ga<strong>da</strong>mijvnis<br />

Sesaxeb erovnul sabWos Sesabamisi kanonproeqti ar gaaCn<strong>da</strong>. aseTi dokumenti mxolod<br />

mogvianebiT, saqarTvelos <strong>da</strong>mfuZnebeli krebis mier 1920 wlis Sua ricxvebSi iqna miRebuli.<br />

mxedvelobaSi maqvs `proeqti saqarTvelos teritoriis <strong>da</strong>nawilebisa axal saadministracio<br />

erTeulebad (olqebad).~ analogiur mdgomareobaSi imyofebo<strong>da</strong> amierkavkasiis<br />

komisariatic. sakiTxis ga<strong>da</strong>sawyvetad pirvel rigSi mecnierulad <strong>da</strong>sabuTebuli<br />

iseTi proeqtis Seqmna iyo saWiro, romelic ara marto osebis, aramed saqarTveloSi<br />

mcxovrebi sxva eTnikuri umciresobebis uflebebs samarTlebriv CarCoSi moaqcev<strong>da</strong>. meore<br />

mxriv, erobisa <strong>da</strong> saerobo TviTmmarTvelobis uflebebis Sesaxeb, Sesabamisi kanonis<br />

saWiroeba aucileblobas warmoadgen<strong>da</strong>, radgan am sferoSi sakanonmdeblo bazis<br />

TvalsazrisiT sruli vakumi arsebob<strong>da</strong>; 2) saqarTvelos <strong>da</strong>moukideblobis gamocxadebi<strong>da</strong>n,<br />

qveynis saxelmwifo aparatis formirebasa <strong>da</strong> srulyofilad funqcionirebas eqvsi<br />

Tve <strong>da</strong>sWir<strong>da</strong>; 3) mdgomareobas isic arTuleb<strong>da</strong>, rom osmaleT- saqarTvelos Soris saomari<br />

moqmedebebi mimdinareob<strong>da</strong> <strong>da</strong> qveyana teritoriebis <strong>da</strong>kargvis realuri safrTxis<br />

winaSe imyofebo<strong>da</strong>. aseT pirobebSi, saqarTvelos erovnul sabWoSi administraciuli ga<strong>da</strong>mijvnis<br />

Sesaxeb debatebi alogikur saxes miiReb<strong>da</strong>. miTumetes, im Znelbedobis Jams,<br />

qarTveli erisadmi Tanadgomisa <strong>da</strong> momxdur mterTan erToblivi brZolis nacvlad, 1918<br />

wlis 14 marts <strong>da</strong> imave wlis ivnisSi osebis mier mowyobil cxinvalis <strong>da</strong> saCxeris<br />

ajanyebebs hqon<strong>da</strong> adgili. aRniSnuli faqtebis gaTvaliswinebi<strong>da</strong>n gamomdinare, arasworad<br />

<strong>da</strong> tendenciurad mimaCnia u. baxtaZis Sexeduleba; _ osebis zemoaRniSnuli proeqtiT<br />

gaTvaliswinebul moTxovnas saqarTvelos xelisuflebam TiTqos Segnebulad gaukeTa<br />

ignorireba. `mas Semdeg rac menSevikurma mTavrobam, _ wers u. baxtaZe, _ uaryo<br />

samxreT oseTis teritoriul safuZvelze agebuli saerobo TviTmmarTvel erTeulad<br />

gamoyofis ufleba, osma xalxma bolSevikebis xelmZRvanelobiT javis, wunaris <strong>da</strong><br />

cxinvalis saxalxo yrilobebze 1918 wlis maisSi (28 maisi _ S. v.), ivnisSi <strong>da</strong> agvistoSi<br />

aSkarad gamoTqva survili SeerTebodnen sabWoTa ruseTs~ 1 . XX saukunis 70-ian wlebSi<br />

gamoTqmuli es <strong>da</strong>usabuTebeli Tvalsazrisi, <strong>da</strong>moukidebeli saqarTvelos xelisuflebis<br />

diskreditaciaze <strong>da</strong> osi separatistebis mier 1918-1920 wlebSi qarTvel erTan mimarTebaSi<br />

Cadenili moRalaturi qmedebis gamarTlebis mcdelobaze iyo gaTvlili. samwuxaroa,<br />

rom u.baxtaZis aRniSnul mc<strong>da</strong>r Sexedulebas zogierTi Cemi kolega dResac<br />

iziarebs 2 . ara<strong>da</strong>, msoflio <strong>istoria</strong>Si ar arsebobs precedenti, <strong>da</strong>moukideblobis gamocxadebi<strong>da</strong>n<br />

mesame dRes, romelime qveynis mTavrobis saqmianoba separatistebis pretenziebis<br />

<strong>da</strong>kmayofilebiT <strong>da</strong>wyebuliyos. angariSs arc imas uweven, Si<strong>da</strong> qarTlis teritoriis<br />

ra sazRvrebSi moiTxov<strong>da</strong> osi separatistebi `samxreT oseTis~ administraciuli<br />

erobis Seqmnas. misi <strong>da</strong>kmayofilebis SemTxvevaSi ra mdgomareobaSi aRmoCndebo<strong>da</strong><br />

saqarTvelo <strong>da</strong> momavali Taobebi rogor Sefasebas miscem<strong>da</strong> <strong>da</strong>moukidebeli saqarTvelos<br />

xelisuflebis mier qveynis sazianod miRebul ga<strong>da</strong>wyvetilebas.<br />

dokumenturi masaliT <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebulia, rom Si<strong>da</strong> qarTlis mTis osebis problemis<br />

ganxilvis <strong>da</strong>Cqareba <strong>da</strong> misi praqtikulad ga<strong>da</strong>wyvetisaTvis saTanado bazis Seqmna, ara<br />

marto sakanonmdeblo aqtebis momzadebas, aramed did finansur xarjebsac moiTxov<strong>da</strong>. xelisuflebis<br />

mxri<strong>da</strong>n am mimarTulebiT pragmatuli nabijis ga<strong>da</strong>dgmas, TavianTi qmedebiT<br />

1 u. baxtaZe, <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 49.<br />

2 a. sonRulaSvili, `samxreT oseTi~ saqarTveloSi?! (Tbilisi, 2009), gv. 97.<br />

349


TviT osebi aferxebdnen. am SemTxvevaSi is 1 miliard 12 milioni maneTia gasaTvaliswinebeli,<br />

romelic saqarTvelos axladSeqmnili saxelmwifos xazinas saCxeris osebis ajanyebis<br />

salikvi<strong>da</strong>ciod <strong>da</strong> osebisgan <strong>da</strong>zaralebuli qarTuli soflebis mosaxleobis sakompensaciod<br />

<strong>da</strong>uj<strong>da</strong>. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, es srulebiTac ar niSnav<strong>da</strong>, rom saqarTvelos erovnuli<br />

sabWos an saqarTvelos mTavrobis mxri<strong>da</strong>n osebis erovnuli sabWos zemoaRniSnuli proeqtis<br />

ganxilvas im etapze uari eTqva, radgan amis <strong>da</strong>ma<strong>da</strong>sturebl oficialur dokuments<br />

jer-jerobiT ver mivakvlieT. miTumetes, saqarTvelos xelisuflebis warmomadgenlebi osur<br />

problemas qarTuli saxelmwifos interesebis gaTvaliswinebis WrilSi ganixilavdnen<br />

<strong>da</strong> mis droul ga<strong>da</strong>wyvetas aucileblobad miiCnevdnen. amis <strong>da</strong>madstureblad erovnuli<br />

sabWos 1918 wlis 2 agvistos sxdomaze n. ramiSvilis mier warmoTqmuli sityva gamodgeba.<br />

igi xazgasmiT aRniSnav<strong>da</strong>, rom osebs `kulturuli avtonomia aucileblad un<strong>da</strong> mieniWos~ 1 .<br />

rac Seexeba osebis erovnul sabWos, droTa ganmavlobaSi misi wevrebi TavianT pretenziebs<br />

kidev ufro afarToebdnen <strong>da</strong> Si<strong>da</strong> qarTlis mTis osebisaTvis samazro-saerobo administraciuli<br />

erTeulis nacvlad, calke administraciuli olqis Seqmnas moiTxovdnen. amis<br />

Sesaxeb `samxreT oseTis~ erovnuli sabWos 1918 wlis 15 seqtembris <strong>da</strong>dgenilebaSi vkiTxulobT:<br />

`saqarTvelos respublikis mTavrobas Seaxsenos oseTis calke administraciul<br />

olqad gamoyofis saWiroebaze <strong>da</strong> sTxovos <strong>da</strong>Cqarebul iqnas am sakiTxis ganxilva. sakiTxis<br />

ganxilvas mTavrobaSi <strong>da</strong>eswron oseTis sabWos mxri<strong>da</strong>n aleqsandre Tibilovi, qristifore<br />

jioevi <strong>da</strong> petre Tedeevi~ 2 .<br />

Cems mier motanili faqtebis mixedviT Tuki vimsjelebT, saqarTvelos mTavrobisa<br />

<strong>da</strong> osebis erovnuli sabWos interesebi erTmaneTs ewinaaRmdegebo<strong>da</strong>. isic gasaTvaliswinebelia,<br />

rom 1918 wlis seqtembri<strong>da</strong>n osebis pretenziebi mkveTrad gaizar<strong>da</strong>. igi calke<br />

samazro <strong>da</strong> misadmi <strong>da</strong>qvemdebarebuli saerobo TviTmmarTvelobebis Seqmni<strong>da</strong>n, oficialurad<br />

calke administraciuli saolqo avtonomiis moTxovniT Seicvala. osebis mxri<strong>da</strong>n<br />

aseTi ganacxadi, qarTuli politikuri azris mesveurTaTvis miuRebeli iyo. amis<br />

<strong>da</strong><strong>da</strong>sturebas im periodis presis furclebze gamoqveynebuli publikaciebi warmoadgens.<br />

am mxriv, gansakuTrebul intersess gazeT `alionSi~ <strong>da</strong>beWdili statia `cxinvalis<br />

tragediis gamo~ iqcevs. statiis avtori osebis separatizms, osuri inteligenciis `SemoqmedebiT~<br />

nayofad acxadeb<strong>da</strong> <strong>da</strong> saqarTvelos SemadgenlobaSi `Tavisufali oseTis~<br />

arsebobis <strong>da</strong>Svebas <strong>da</strong>naSaulebriv qmedebad miiCnev<strong>da</strong>. `Tavisufleba _ vkiTxulobT werilSi<br />

_ yvelasaTvis aucilebelia, ... magram Cven viciT oseTi mxolod Tergis olqSi,<br />

saqarTveloSi ki ara. saqarTveloSi arian osebi, romelTanac qarTvel xalxs mu<strong>da</strong>m ke-<br />

Tili ganwyobileba hqon<strong>da</strong>. magram naTqvamia, sikeTisaTvis sikeTe vis miuzRavso. Cvens<br />

osebs sruli ufleba aqvs Tavisuflad moewyon saqarTvelos sazRvrebSi, xolo isini<br />

un<strong>da</strong> <strong>da</strong>eqvemdebaron saqarTvelosa <strong>da</strong> amierkavkasiis mTavrobas. osebis mTavroba iq<br />

aris SesaZlebeli <strong>da</strong> saWiro, sa<strong>da</strong>c osebis miwa-wyalia _ Tergis olqSi. rodesac isini<br />

cdiloben saqarTvelos SuagulSi sakuTari <strong>da</strong>moukidebeli mTavrobis Seqmnas, es aris<br />

saqarTvelos <strong>da</strong>nawileba, <strong>da</strong>gleja, ris nebasac qarTveli eri aravis miscems sanam<br />

pirSi suli edgmeba~ 3 .<br />

am amonaweri<strong>da</strong>n kargad Cans, rom osebTan mimarTebaSi saqarTvelos mTavrobisa <strong>da</strong><br />

qarTuli politikuri azris warmomadgenelTa pozicia identuri iyo. imave statiaSi savsebiT<br />

kanonzomiera<strong>da</strong>a miniSnebuli, rom osebis <strong>da</strong>moukidebeli mTavrobisa <strong>da</strong> politikuri<br />

erTeulis Seqmna mxolod osebis istoriul samSobloSi _ Crdilo kavkasiis oseTSi<br />

iyo mizanSewonili. am sakiTxs im periodis qarTul politikur azrovnebaSi gansakuTrebuli<br />

adgili ekava. amis Sesaxeb iv. gomarTeli statiaSi `saqarTvelos respublika<br />

<strong>da</strong> erovnul umciresobaTa sakiTxi~ principulad svam<strong>da</strong> SekiTxvas _ `visa aqvs<br />

ufleba moiTxovos _ politikuri avtonomia?~ <strong>da</strong> iqve pasuxob<strong>da</strong>: `mxolod im saxelmwifoSi<br />

teritoriul ers, romelsac Tavisi istoriuli teritoria aqvs <strong>da</strong> am teritoriaze<br />

saxelmwifoebrivi cxovreba hqonia... politikuri avtonomia <strong>da</strong> sruli gamoyofa<br />

SeuZlia moiTxovos namdvilma oseTma, romelic CrdiloeT kavkasiaSia. am uflebas<br />

mas veravin waarTmevs, radgan osis xalxs iq aqvs sakuTari teritoria <strong>da</strong> am teritoriaze<br />

politikuri uflebanic mis xelSi un<strong>da</strong> iyos. saqarTvelos respublikis miwa-<br />

1 saqarTvelos centraluri saxelmwifo saistorio arqivi, f. 1836, aRw. 1, saq. 43, furc. 81.<br />

2 scssa, f. 1863, aRw. 1, saq. 4, furc. 242.<br />

3 cxinvalis tragediis gamo, alioni, 29 marti (1918).<br />

350


wyalze ki politikuri uflebebis matarebelia qarTveli eri, mis mTavrobas <strong>da</strong> kanonebs<br />

emorCileba yvela, vinc am respublikis farglebSi cxovrobs~ 1 .<br />

aRniSnuli amonaweri imis <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebaa, rom saqarTvelos saxelmwifos interesebi<strong>da</strong>n<br />

gamomdinare, qarTuli politikuri speqtri Si<strong>da</strong> qarTlis mTis osebisaTvis politikuri<br />

avtonomiis micemis winaaRmdegi iyo. am ideiis ganxorcielebas isini ruseTis<br />

SemadgenlobaSi _ Crdilo kavkasiis oseTSi un<strong>da</strong> cdiliyvnen, xolo saqarTveloSi<br />

kulturuli avtonomiiT <strong>da</strong>kamayofilebuliyvnen. am debulebas iv.gomarTeli saqarTvelos<br />

erovnuli sabWos 1918 wlis 2 agvistos sxdomaze<strong>da</strong>c icav<strong>da</strong>. marTalia, sakiTxi<br />

sworad iyo <strong>da</strong>smuli, magram im etapze igi ideologiur-propagandistul <strong>da</strong> SegonebiT<br />

xasaiaTs atareb<strong>da</strong>. aseTi forma mxolod im civilizebuli eTnikuri umciresobebisaTvis<br />

iqnebo<strong>da</strong> gasagebi, romlebic genetikurad sxvisi teritoriebis mitacebis mourCeneli<br />

seniT ar iyvnen <strong>da</strong>avadebulni <strong>da</strong> qarTvelTa amagis <strong>da</strong>mfaseblebad rCebodnen. es<br />

elementaruli Rirseba, saqarTveloSi mcxovrebi Si<strong>da</strong> qarTlis mTis osebis inteligenciis<br />

did nawils _ samwuxarod ar aRmoaCn<strong>da</strong> <strong>da</strong> separatizmis gziT, qarTvelTa xarjze,<br />

Si<strong>da</strong> qarTlSi `samxreT oseTis~ niRbiT osuri saxelmwifo erTeulis Seqmnas cdilobdnen.<br />

saqarTveloSi xelovnurad agorebul osur separetizmTan mimarTebaSi garkveul<br />

sapirispiro nabijs, goris mazris erobis xmosanTa yrilobis (1919 wlis 16 marti) mier<br />

miRebuli <strong>da</strong>dgenileba warmoadgens. mxedvelobaSi maqvs, goris mazris 20 wvril saTemo<br />

erTeulad <strong>da</strong>yofisa <strong>da</strong> TiToeul maTganSi Sesatyvisi soflis sazogadoebebis gaerTianebis<br />

faqti. am dokumentis mixedviT, javis Temi, sami soflis (javis, yemulTis, rokis)<br />

sazogadoebiT Semoifargla. am faqtis Sesaxeb, goris mazris erobis gamgeobis Tavmjdomaris<br />

mier saqarTvelos Sinagan saqmeTa saministrosadmi gagzavnil werilSi (1919<br />

wlis 4 aprili) xazgasmiT iyo miTiTebuli. xolo, imave saministrosadmi 11 noembers<br />

gagzavnil SetyobinebaSi, TiToeul TemebSi soflis sazogadoebaTa gaerTianebis ganmapirobebeli<br />

faqtorebi iyo wina planze wamoweuli. `goris mazris erobis gamgeoba _<br />

vkiTxulobT dokumentSi _ auwyebs saministros, rom goris mazra ukve <strong>da</strong>yofilia Temebad,<br />

romlebSiac is soflebia moqceuli, romlebic ufro uaxlovdebian Tems Tavisi<br />

mdgomareobiT. mazra aris <strong>da</strong>yofili 20 Temad, romelTagan marto 17 awarmoebs Temur<br />

marTva-gamgeobas. <strong>da</strong>narCeni 3 Seadgens mTa oseTis Tems, romlebic jer isev Zveli pirobebiT<br />

moqmedeben~. am SemTxvevaSi javis Temi (javis, yemulTis, rokis sazogadoebebi)<br />

igulisxmebo<strong>da</strong>. RniSnuli sakiTxiT Sinagan saqmeTa saministros <strong>da</strong>intereseba imiT iyo<br />

ganpirobebuli, rom am uwyebasTan arsebuli sagangebo komisia, im etapze Si<strong>da</strong> qarTlis<br />

mTis osebSi administraciuli erTeulis SemoRebis proeqtze muSaob<strong>da</strong>. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare,<br />

goris mazris erobis yrilobis monawileTa poziciis garkveva, misi mxri<strong>da</strong>n problemisadmi<br />

sworad midgomis TvalsazrisiT aucileblobas warmoadgen<strong>da</strong>. miTumetes, ga<strong>da</strong>wyvetilebebis<br />

miRebis TvalsazrisiT, samazro erobisa <strong>da</strong> samTavrobo uwyebis urTierT<strong>da</strong>pirispireba,<br />

im rTuli politikuri situaciis fonze, osi separatistebisaTvis<br />

xelsayrel ideologiur garemos Seqmni<strong>da</strong>. dokumenturi masaliT <strong>da</strong>sturdeba, rom es<br />

faqtori, Sinagan saqmeTa saministrosTan arsebuli komisiis mxri<strong>da</strong>n maqsimalurad iqna<br />

gaTvaliswinebuli. rac Seexeba Si<strong>da</strong> qarTlis mTis osebSi saerobo erTeulis SemoRebas,<br />

amis Sesaxeb saqarTvelos respublikis mTavrobis 1919 wlis 5 ivlisis sxdomam sagangebod<br />

imsjela. mxedvelobaSi maqvs aRniSnul sakiTxTan mimarTebaSi Sinagan saqmeTa<br />

ministris moadgilis p.WiWinaZis mier gakeTebuli moxseneba <strong>da</strong> imave sxdomisadmi wardgenili<br />

Sesabamisi dekretis proeqti. am dokumentis ZiriTadi debulebebi Semdegnairad<br />

SeiZleba Camoyalibdes: 1) saqarTveloSi mcxovrebi osebis kulturuli ganviTarebisa<br />

<strong>da</strong> adgilobrivi cxovrebis mosawesrigeblad, Sinagan saqmeTa saministro maTTvis far-<br />

To TviTmmarTvelobis erTeulis Seqmnas saWirod Tvli<strong>da</strong>; 2) osebiT <strong>da</strong>saxlebuli Si<strong>da</strong><br />

qarTlis mTiani zolis farglebSi, sxva<strong>da</strong>sxva mazrebis soflis sazogadoebebis Seer-<br />

Tebis safuZvelze `egreT wodebuli javis mazra, samazro administraciuli <strong>da</strong>wesebulebebiT~<br />

un<strong>da</strong> Seqmniliyo; 3) osebisaTvis gansakuTrebuli javis mazra, Semdegi mazrebis<br />

teritoriuli `CamonaWrebis~ xarjze iqmnebo<strong>da</strong>: a) Sorapnis mazri<strong>da</strong>n _ Cixis sazogadoebis<br />

soflebi _ TedeleTi, jalabeTi, xaxeTi; b) raWis mazri<strong>da</strong>n _ Casavlis soflis<br />

sazogadoeba; g) goris mazri<strong>da</strong>n _ `samTo oseTis~ raionis _ rokis, yemulTis <strong>da</strong><br />

javis sazogadoebebi; d) cxinvalis raionis _ ortevis, yornisis <strong>da</strong> wunaris soflis<br />

sazogadoebebi.<br />

1 iv. gomarTeli, saqarTvelos respublika <strong>da</strong> erovnul umciresobaTa sakiTxi, alioni, 2 seqtemberi (1918).<br />

351


am monacemebis mixedviT, <strong>da</strong>moukidebeli saqarTvelos Sinagan saqmeTa saministro,<br />

osebTan mimarTebaSi mniSvnelovan kompromisze midio<strong>da</strong> im TvalsazrisiT, rom ruseTis<br />

imperiis xelisufalTa mier Tavis droze administraciul erTeulebad <strong>da</strong>nawilebul<br />

saqarTvelos sxeulze, xelovnur `qirurgiul~ Carevas axden<strong>da</strong>. mxedvelobaSi maqvs Si<strong>da</strong><br />

qarTlis mTis osebisTvis javis mazris <strong>axali</strong> administraciuli erTeulis `gamoWris~<br />

mizniT, zemoT aRniSnuli sami samazro erTeulisaTvis Sesabamisi soflis sazogadoebebis<br />

xelovnurad `mokveTis~ sakiTxis <strong>da</strong>sma. es dokumenti imiTac iqcevs yuradRebas,<br />

rom meore muxlisadmi <strong>da</strong>rTuli SeniSvnis mixedviT, axladSeqmnili mazris teritoriis<br />

sazRvrebis <strong>da</strong>dgena, sakanonmdeblo gziT _ saerobo yrilobis wardgenis safuZvelze<br />

un<strong>da</strong> momx<strong>da</strong>riyo. am proceduris Catarebamde, droebiT administraciul centrad<br />

sofeli java cxaddebo<strong>da</strong>. javis mazris Seqmnis SemTxvevaSi, imave dokumentis mixedviT,<br />

mesame, meoTxe, mexuTe <strong>da</strong> meeqvse muxlebi Semdegi RonisZiebebis gatarebas iTvaliswineb<strong>da</strong>:<br />

1) javis mazraSi un<strong>da</strong> momx<strong>da</strong>riyo samazro <strong>da</strong> wvrili saerobo <strong>da</strong>wesebulebebis<br />

Seqmna. rac Seexeba samazro <strong>da</strong> saerobo yrilobis xmosanTa raodenobas _ 25 xmosniT<br />

isazRvrebo<strong>da</strong>; 2) administraciul, sasamarTlo, sazogadoebriv sammarTveloebSi saqmis<br />

warmoeba <strong>da</strong> sja-baasi, skolebSi swavleba osur enaze un<strong>da</strong> momx<strong>da</strong>riyo. javis mazraSi<br />

mcxovrebi araosi erovnebis warmomadgenlebs, swavlis miReba mSobliur enaze SeeZlo;<br />

3) saqarTvelos xelisuflebasTan javis mazris administraciuli organoebis urTier-<br />

Toba saxelmwifo enaze un<strong>da</strong> momx<strong>da</strong>riyo; 4) javis mazris mosazRvre soflebs, kanonis<br />

wesis <strong>da</strong>cviT Sedgenili ganaCeniT, Sinagan saqmeTa saministros winaSe Suamdgomlobis<br />

aRZvris SesaZlebloba eZleo<strong>da</strong> im TvalsazrisiT, rom aRniSnuli mazris sazRvrebSi<br />

ama Tu im soflis Caricxvis sakiTxi, respublikis sakanonmdeblo <strong>da</strong>wesebulebebSi yofiliyo<br />

ganxiluli. analogiuri uflebebiT iyo aRWurvili javis mazris SemadgenlobaSi<br />

moqceuli soflis sazogadoebebi. mxedvelobaSi maqvs, javis mazri<strong>da</strong>n maTi gamoyofis<br />

Sesaxeb kanonieri wesiT Suamdgomlobis aRZvris SesaZleblobis faqti. igi sakanonmdeblo<br />

organos ganxilvis sagani mxolod im SemTxvevaSi gaxdebo<strong>da</strong>, Tuki es procedura,<br />

mazris teritoriuli mTlianobis <strong>da</strong>rRvevas ar <strong>da</strong>emuqrebo<strong>da</strong>; 5) imave dokumentiT,<br />

saerobo <strong>da</strong>wesebulebebis SemoRebamde, javis samazro komisariati <strong>da</strong> miliciis<br />

Stati mtkicdebo<strong>da</strong>. am saWiroebisaTvis saxelmwifo xazini<strong>da</strong>n 553440 maneTi un<strong>da</strong> gamoyofiliyo,<br />

xolo 1919 wlis 1 ivlisi<strong>da</strong>n 276720 maneTi. samwuxaroT, zogierTma istorikosma<br />

aRniSnuli proeqti gasabWoebuli saqarTvelos Sinagan saqmeTa saxalxo komisariatTan<br />

arsebuli administraciul erTeulTa ganyofilebaSi momzadebulad gamoacxa<strong>da</strong><br />

1 , riTac mkiTxveli SecdomaSi Seiyvana. ara<strong>da</strong>, am dokuments 1919 wlis 5 ivlisis TariRi<br />

azis <strong>da</strong> <strong>da</strong>moukidebeli saqarTvelos Sinagan saqmeTa ministris moadgile p. WiWinaZe<br />

<strong>da</strong> vice direqtori i. naneiSvili awers xels.<br />

marTalia, Sinagan saqmeTa ministris moadgilis p.WiWinaZis mier gakeTebuli moxseneba<br />

<strong>da</strong> dekretis proeqti, wamoWrili problemis ga<strong>da</strong>sawyvetad garkveul argumentebs<br />

Seicav<strong>da</strong>, magram, saqarTvelos mTavrobis aRniSnuli sxdomis monawileebma misi oficialurad<br />

miRebisagan Tavi Seikava. sakiTxis siRrmiseuli Seswavlis mizniT, warmodgenili<br />

masalis kompententuri komisiisadmi ga<strong>da</strong>cemis aucilebloba mizanSewonilad iqna<br />

miCneuli. amasTan <strong>da</strong>kavSirebiT miRebul <strong>da</strong>dgenilebaSi vkiTxulobT: `warmodgenili<br />

dekretis winaswar gansaxilvelad Sesdges komisia Sinagan saqmeTa, iusticiis (Tavmjdomare)<br />

<strong>da</strong> finansTa saministros warmomadgenelTagan.~ aRniSnuli <strong>da</strong>dgenilebi<strong>da</strong>n gamomdinare,<br />

dekretis proeqti, javis mazris Seqmnisa <strong>da</strong> masSi saerobo <strong>da</strong>wesebulebaTa<br />

SemoRebis sakiTxebis Semswavlel sauwyebaTaSoriso komisias gansaxilvelad ga<strong>da</strong>eca.<br />

imave komisiis 11 ivlisis sxdomis saoqmo Canawerebi<strong>da</strong>n irkveva, rom finansuri <strong>da</strong> teqnikuri<br />

gaumarTaobis motiviT, finansTa <strong>da</strong> iusticiis saministroebis warmomadgenlebma<br />

(muxranski, v. demidovi) aRniSnuli proeqtis miReba im etapze SeuZleblad CaTvales. <strong>da</strong>ayenes<br />

sakiTxi _ <strong>axali</strong> samazro erTeulisaTvis saWiro yvela niuansis gaTvaliswinebiT,<br />

proeqtis finansuri nawili respublikis finansTa saministrosTan SeTanxmebiT<br />

ga<strong>da</strong>muSavebuliyo. aseTi ga<strong>da</strong>wyvetilebis miRebis miuxe<strong>da</strong>vad, osur sakiTxs komisia<br />

mTeli gul<strong>da</strong>smiT swavlob<strong>da</strong> <strong>da</strong> Sesabamis sxdomebze osebis erovnuli sabWos warmomadgenlis<br />

pretenziebis mizanSewonilobis ganxilvas axden<strong>da</strong>. debatebi ZiriTa<strong>da</strong>d<br />

sami dokumentis _ 1) osebis erovuli sabWos mier amierkavkasiis komisariatisadmi 1918<br />

1 l. saraliZe, e.w. `samxreT oseTis~ avtonomiuri olqis Seqmnis istorii<strong>da</strong>n (1917-1922 ww.), <strong>axali</strong> <strong>da</strong><br />

<strong>uaxlesi</strong> istoriis sakiTxebi, 1 (7) (Tbilisi, 2010), gv. 155-156<br />

352


wlis 10 ianvars wardgenili proeqtis, 2) saqarTvelos Sinagan saqmeTa saministros<br />

proeqtisa <strong>da</strong> 3) osebis delegaciis mier saqarTvelos mTavrobisadmi 1919 wlis 27 ivnisiT<br />

<strong>da</strong>TariRebuli gancxadebis garSemo mimdinareob<strong>da</strong>.<br />

am ukanaskneli dokumenti<strong>da</strong>n irkveva, rom misi avtorebi Sinagan saqmeTa saministros<br />

proeqtis mixedviT osebisaTvis samazro erobis SemoRebaze acxadebdnen Tanxmobas.<br />

amasTan <strong>da</strong>kavSirebiT imave gancxadebaSi vkiTxulobT: «делегация согласилась с предложением<br />

правительства ограничиться уездним земским самоуправлением для территорий населенной сплошной осетинской<br />

массой». sauwyebaTasoriso komisiis 11 ivlisis sxdomaze gr. gvelesianma am faqtis<br />

a.Tibilovis sawinaaRmdegod gamoyenebas Seeca<strong>da</strong> <strong>da</strong> mas osTa erovnuli sabWos warmomadgenlebis<br />

mxri<strong>da</strong>n, Sinagan saqmeTa saministros proeqtis ZiriTadi debulebebisadmi<br />

mxar<strong>da</strong>Wera Seaxsena. am sakiTxTan <strong>da</strong>kavSirebiT komisiis sxdomaze a. Tibilovma<br />

oficialurad ganacxa<strong>da</strong>: `Sinagan saqmeTa ministrTan myofi delegaciis wevrebis ga<strong>da</strong>wyvetilebas<br />

Cvenebi ar <strong>da</strong>eTanxmnen <strong>da</strong> amiT aixsneba, rom imis Semdeg orjer SevitaneT<br />

gancxadeba amis Sesaxeb.~ es faqti imaze miuTiTebs, rom osuri sakiTxis ga<strong>da</strong>wyvetasTan<br />

mimarTebaSi, osebis erovnuli sabWo or <strong>da</strong>jgufebad iyo gayofili <strong>da</strong> urTierTsawinaaRmdego<br />

poziciaze idga. es garemoeba, komisias udidesi sirTuleebis winaSe ayeneb<strong>da</strong><br />

im TvalsazrisiT, rom saerTo enis gamoZebna <strong>da</strong> konsesusis miRweva orive <strong>da</strong>jgufebas-<br />

Tan un<strong>da</strong> moexdina.<br />

rac Seexeba osebis pirvel proeqtsa <strong>da</strong> gancxadebas, misi avtorebi mxolod erT<br />

sakiTxSi Tanxmdebodnen; kerZod, Si<strong>da</strong> qarTlis mTis osebis samazro eroba eTnografiuli<br />

niSniT _ `samxreT oseTis~ saxelwodebiT Seqmniliyo. ramdena<strong>da</strong>c es moTxovna kategoriul<br />

formas atareb<strong>da</strong>, igi sauwyebaTaSoriso komisiis 13 ivlisis sxdomaze sagangebo<br />

msjelobis sagani gax<strong>da</strong>. miRebul rezoluciaSi garkveviT iqna miTiTebuli, rom<br />

mazris saxeli, samazro centris saxelwodebis mixedviT gansazRvruliyo. `am azrs komisia<br />

im mosazrebiT <strong>da</strong>adga, _ vkiTxulobT dokumentSi, _ rom TiTqmis arsad mazris<br />

saxeli eTnografiuli Semadgenlobis mixedviT ar atarebs saxels, aramed mas ewodeba<br />

im soflis, <strong>da</strong>bis an qalaqis saxeli, romelic samazro centrs warmoadgens.~ marTalia,<br />

eTnikuri niSnis mixedviT samazro erTeulis Seqmna samarTlianad iqna uaryofili, magram,<br />

miuxe<strong>da</strong>vad amisa, qarTuli politikuri speqtris winaSe principulad iyo <strong>da</strong>smuli<br />

osuri samazro saerobo erTeulis _ Tugind javis mazris saxelwodebiT Seqmnis kanonzomiereba.<br />

Sinagan saqmeTa saministros zemoaRniSnuli proeqtis farglebSi problemis<br />

ga<strong>da</strong>wyveta, qarTuli politikuri azris mesveurebs saqarTvelos saxelmwifosaTvis osebis<br />

mxrei<strong>da</strong>n <strong>axali</strong> safrTxis Seqmnis safuZvlad miaCn<strong>da</strong>T. adgilobrivi mmarTvelobisa<br />

<strong>da</strong> TviTmmarTvelobis komisiis 1919 wlis 30 aprilis sxdomaze d. oniaSvilis mier<br />

gakeTebuli gamafrTxilebeli gancxadeba am garemoebiT iyo ganpirobebuli. `cxinvalis<br />

raionSi osebisaTvis calke erTeuli rom <strong>da</strong>vaarsoT, _ ambob<strong>da</strong> igi, _ es <strong>da</strong>moukidebeli<br />

oseTis winaSe <strong>da</strong>gvayenebs~. am SemTxvevaSi d. oniaSvili ar tyuo<strong>da</strong>, radgan os separatistebs<br />

Si<strong>da</strong> qarTlis teritoriis Crdilo kavkasiis oseTTan mierTebiT, ruseTis<br />

federaciaSi erTiani osuri saxelmwifos Seqmna hqon<strong>da</strong>T miznad <strong>da</strong>saxuli. amas osebis<br />

warmomadgeneli a. Tibilovic ar malav<strong>da</strong>. iusticiis saministrosTan arsebuli sauwyebaTaSoriso<br />

komisiis 1919 wlis 13 ivlisis sxdomaze igi <strong>da</strong>ufaravad acxadeb<strong>da</strong>: `cxinvalis<br />

konferenciis <strong>da</strong>dgenilebiT... un<strong>da</strong> Seiqmnas erTi mTliani oseTis saxelmwifo, romelic<br />

Sesdgeba samxreTi <strong>da</strong> CrdiloeTi oseTis SeerTebiT <strong>da</strong> igi momavalSi ruseTis<br />

federaciul respublikas un<strong>da</strong> SeuerTdes~. am amonaweri<strong>da</strong>n kargad Cans osi separatistebis<br />

samomavlo miznebi <strong>da</strong> saqarTvelos teritoriul mTlianobasTan mimarTebaSi maTi<br />

<strong>da</strong>mokidebuleba. isic angariSgasawevia, rom a. Tibilovis es gancxadeba im dros gakeT<strong>da</strong>,<br />

roca osebis erovnuli sabWos warmomadgenels sauwyebaTaSoriso komisiisadmi `er-<br />

Tiani oseTis~ ruka hqon<strong>da</strong> wardgenili. TavianTi miznebis warmosaCenad, osma separatistebma<br />

am SemTxvevaSi hugo Suxartis samxreT-<strong>da</strong>savleTi kavkasiis qarTveluri enebis eTnografiuli<br />

ruka gamoiyenes. osebis saqarTvelos sazRvrebSi gansaxlebis aRmniSvneli<br />

Tav<strong>da</strong>pirveli Ria vardisferi, mkveTri vardisferiT ga<strong>da</strong>Rebes <strong>da</strong> osebis gansaxlebis<br />

arealSi TviTneburad wmin<strong>da</strong> qarTuli soflebic Seitanes. rac Seexeba Si<strong>da</strong> qarTlSi<br />

`samxreT oseTis~ gamokveTili formiT warmoCenas <strong>da</strong> misataceblad Cafiqrebul teritorias,<br />

saqarTvelos farglebSi Savi sasazRvro zoli Semoavles. imavdroulad, samomavlod<br />

Cafiqrebuli `erTiani osuri saxelmwifos~ teritoriis moculobis TvalsaCinoebis<br />

mizniT, Crdilo kavkasiis oseTis mimarTac analogiuri feri gamoiyenes. Crdilo<br />

oseTi <strong>da</strong> ararsebuli `samxreT oseTi~ Segnebulad erTian ferebSi warmoadgines. aRniS-<br />

353


nuli faqti, sauwyebaTaSoriso komisiis wevrebsa <strong>da</strong> TviT saqarTvelos xelisuflebas<br />

im realur safrTxeze mianiSneb<strong>da</strong>, romelic saqarTvelos saxelmwifos, teritoriuli<br />

erTianobis <strong>da</strong>rRvevis TvalsazrisiT samomavlod osebis mxri<strong>da</strong>n emuqrebo<strong>da</strong>. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare,<br />

osuri sakiTxisadmi midgoma <strong>da</strong> misi ga<strong>da</strong>wyveta iseT formebSi un<strong>da</strong> momx<strong>da</strong>riyo,<br />

rom igi momavali TaobebisaTvis Tavsatex problemad ar qceuliyo. qveynis sasicocxlo<br />

interesebisadmi am kuTxiT midgomis aucileblobas, qarTul politikur speqtrs<br />

erisa <strong>da</strong> istoriis winaSe aRebuli pasuxismgebloba avaldebuleb<strong>da</strong>. miTumetes,<br />

osebis erovnuli sabWos liderebis yoveli qmedeba, saqarTveloSi <strong>da</strong> mis garSemo Seqmnil<br />

politikur situaciaze iyo gaTvlili. amis erT-erT magaliTs, sauwyebaTaSoriso<br />

komisiis sxdomaze a. Tibilovis gamosvlebi warmoadgens. mis mier gakeTebuli zemoaRniSnuli<br />

radikaluri gancxadebis miuxe<strong>da</strong>vad, sauwyebaTaSoriso komisiis imave sxdomaze<br />

Tuki osebisaTvis igi im etapze politikur avtonomias ar moiTxov<strong>da</strong> <strong>da</strong> mxolod<br />

farTo saerobo TviTmmarTvelobiT ifarglebo<strong>da</strong>, arsebuli politikuri situaciis koniunqturiT<br />

iyo ganpirobebuli. misi mxri<strong>da</strong>n `kompromisuli~ pozicia, problemasTan mimarTebaSi<br />

SexedulebaTa cvalebadobaze ar iyo <strong>da</strong>myarebuli. igi droebiTi xasiaTis<br />

movlenas warmoadgen<strong>da</strong> <strong>da</strong> osebisTvis xelsayreli situaciis SeqmnisTanave saqarTvelos<br />

winaaRmdeg aisbergiviT aRimarTebo<strong>da</strong>. es faqti, komisiis Tavmjdomares gr. gvelesians<br />

mxedvelobis miRma ar <strong>da</strong>rCenia <strong>da</strong> imave sxdomaze a. Tibilovs Seaxsena: `yovelgvari<br />

sakiTxi am komisiaSi SeiZleba ganxiluli iqnas mxolod im farglebSi, romelic<br />

Sinagan saqmeTa saministros proeqtSia naCvenebi.~ ramdena<strong>da</strong>c, osebis warmomadgenels,<br />

teritoriis moculobis TvalsazrisiT, Sinagan saqmeTa saministros zemoaRniSnuli<br />

proeqti ar akmayofileb<strong>da</strong>, gr.gvelesianisadmi sapasuxod warmoTqmul sityvaSi misi separatistuli<br />

zraxvani erTxel kidev sajarod gamoavlina. mxedvelobaSi maqvs a. Tibilovis<br />

mier 13 ivliss gakeTebuli gancxadeba; `vacxadebT, rom Cveni saboloo mizani<br />

politikuri avtonomiaa, magram, radganac dRes-dReobiT amis ganxorcieleba SeuZlebeli<br />

xdeba, amitom jer-jerobiT am minimums moviTxovT. un<strong>da</strong> vTqvaT, Cven yovelgvar<br />

kanonier zomebs miviRebT, raTa ganxorcieldes is minimumi, romelic Cven warmovadgineT.~<br />

a. Tibilovis mier gamoTqmuli zemoaRniSnuli pretenzia, qarTuli politikuri speqtrisaTvis<br />

siaxles ar warmoadgen<strong>da</strong>. ganvlilma istoriulma procesebma <strong>da</strong> osebis orpirovani<br />

ianusisaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebelma qmedebebma, osebisadmi undobloba qarTul politikur<br />

azrovnebaSi savsebiT kanonzomierad <strong>da</strong>amkvidra. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, osebisaTvis teritoriul<br />

safuZvelze agebuli gansakuTrebuli mazris an erobis SemoReba, <strong>da</strong>mfuZnebal<br />

krebasTan arsebulma adgilobrivi mmarTvelobisa <strong>da</strong> TviTmmarTvelobis komisiis 1919<br />

wlis 6 ivnisis sxdomam im etapze naCqarevad CaTvala. amasTan <strong>da</strong>kavSirebiT, miRebul <strong>da</strong>dgenilebaSi<br />

vkiTxulobT: `kiTxva Riad <strong>da</strong>rCes im dromde, sanam garCeuli ar iqneba saer-<br />

Tod respublikis teritoriis <strong>axali</strong> administraciuli ga<strong>da</strong>mijvnis sakiTxi.~ aseTi ga<strong>da</strong>wyvetilebis<br />

miReba savsebiT kanonzomieri iyo, radgan <strong>da</strong>mfuZnebel krebasTan arsebul<br />

mmarTvelobisa <strong>da</strong> TviTmmarTvelobis komisias, saqarTvelos teritoriis ga<strong>da</strong>mijvnis sakiTxTan<br />

<strong>da</strong>kavSirebiT muSaoba <strong>da</strong>mTavrebuli ar qon<strong>da</strong> <strong>da</strong> uaxloesi sxdomebisaTvis saboloo<br />

ga<strong>da</strong>wyvetilebis misaRebad Sesabamis safuZvels amzadeb<strong>da</strong>.<br />

Tuki osebis erovnuli sabWos warmomadgeneli a. Tibilovi radikalizms oficialurad<br />

avlen<strong>da</strong>, misgan gansxvavebiT, osi social-demokratebis warmomadgenlebi garegnulad<br />

`kompromisis~ niRbiT moqmedebdnen <strong>da</strong> Si<strong>da</strong> qarTlis osebisaTvis mxolod erTi<br />

samazro erobis Seqmnis moTxovniT ifarglebodnen. am mxriv gansakuTrebul yuradRebas<br />

osebSi momuSave social-demokratiuli partiis wevrebisa <strong>da</strong> organizaciebis warmomadgenlebis<br />

goris konferenciis (1919 wlis 16-17 aprili) muSaobis amsaxveli masalebi iqcevs.<br />

osebisaTvis samazro erobis SemoRebis Sesaxeb g.gagloevis mier gakeTebul moxsenebaSi<br />

wina planze ekonomikuri faqtori iyo wamoweuli. misi mtkicebiT `eroba, rogorc<br />

sameurneo <strong>da</strong> saxalxo TviTmmarTveloba, un<strong>da</strong> emyarebodes Tavis sakuTar Zalebs.<br />

is ar un<strong>da</strong> moiTxovdes saxelmwifosagan <strong>da</strong>xmarebas, Tu mTavrobis opeka ar surs.~ aqe<strong>da</strong>n<br />

gamomdinare, osebisaTvis igi erTi samazro erobis mowyobis aucileblobas ayeneb<strong>da</strong>.<br />

imavdroulad, aRniSnuli erobis xarjTaRricxvis winaswar garkvevas pirvelxarisxovan<br />

amocanad miiCnev<strong>da</strong>. winaaRmdeg SemTxvevaSi, erobis SemoRebas saxifaTod Tvli<strong>da</strong>.<br />

rac Seexeba TviT erobis formas, g.gagloevis mtkicebiT, pirvel etapze osebisaTvis wvrili<br />

saerobo erTeulebi un<strong>da</strong> Seqmniliyo. garkveuli drois monakveTSi, erobaTa warmomadgenlobis<br />

yrilobis ga<strong>da</strong>wyvetilebis safuZvelze, erT msxvil saerobo erTeulad<br />

354


gar<strong>da</strong>qmniliyo 1 . swored aRniSnul sakiTxTan <strong>da</strong>kavSirebiT gamovlin<strong>da</strong> osi social-demokratebis<br />

mxri<strong>da</strong>n qarTuli miwebis mitacebisa <strong>da</strong> gaTavisebis Sinagani kodis amoqmedebis<br />

mcdeloba. mxedvelobaSi maqvs imave konferenciis mier sasoflo sazogadoebebis<br />

gaerTianebis motiviT, osebisaTvis 8 saerobo erTeulis Camoyalibebis Sesaxeb miRebuli<br />

rezolucia. am dokumentis mixedviT, osebisaTvis Semdegi saerobo erTeulebi un<strong>da</strong><br />

Seqmniliyo: 1) mTa oseTis eroba (soflis sazogadoebebi _ javis, felis, rokis, Casavlis);<br />

2) arkneTis eroba (yornisis, wunaris, avlevis sazogadoebebi); 3) vanaTis eroba<br />

(ortevis, beloTis, andoreTis sazogadoebebi); 4) atenis eroba (ba<strong>da</strong>anis, bobnevis, axalsoflis<br />

sazogadoebebi) 5) qarelis eroba (zRu<strong>da</strong>risa <strong>da</strong> qarelis Sereuli sazogadoebebisagan<br />

Semdgari); 6) xaSuris eroba; 7) axalgoris eroba; 8) Trusos eroba.<br />

im SemTxvevaSi, Tuki osebis saerobo erTeulebi am formiT Seiqmnebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> Semdeg-<br />

Si erT samazro saerobo erTeulad gaerTiandebo<strong>da</strong>, Si<strong>da</strong> qarTlis teritoriis udidesi<br />

nawili osebis samazro erTeulis <strong>da</strong>qvemdebarebaSi aRmoCndebo<strong>da</strong>. es imas niSnav<strong>da</strong>,<br />

rom saqarTvelos xelisuflebis mxri<strong>da</strong>n, aRniSnuli teritoriis gankargvis uflebas<br />

osuri administracia samarTlebrivad <strong>da</strong>ikanoneb<strong>da</strong>. teritoriuli TvalsazrisiT, aseTi<br />

farTo samazro saerobo erTeulis osebisaTvis ga<strong>da</strong>cema, qarTuli saxelmwifos interesebs<br />

ewinaaRmdegebo<strong>da</strong>, radgan: a) igi osebis ganuzomeli pretenziebis gamovlinebas<br />

<strong>da</strong> osuri saxelwodebis erobebis SemadgenlobaSi Si<strong>da</strong> qarTlis teritoriis didi<br />

nawilis moqcevis mcdelobas warmoadgen<strong>da</strong>; b) am gegmis ganxorcieleba, samomavlod osebis<br />

mxri<strong>da</strong>n teritoriuli avtonomiis moTxovnis safuZvlis Semzadebis pirveli safexuri<br />

iqnebo<strong>da</strong>.<br />

osebis samazro-saerobo administraciuli erTeulis teritoriuli sazRvrebis Semofargvlis<br />

TvalsazrisiT, Sinagan saqmeTa saministros, osebis erovnuli sabWos 1918<br />

wlis 10 ianvris proeqtebs <strong>da</strong> osi social-demokratebis goris konferenciaze (1919<br />

wlis aprili) miRebul <strong>da</strong>dgenilebas _ Tuki erTmaneTs Seva<strong>da</strong>rebT, maT Soris udidesi<br />

sxvaoba aRmoCndeba. am masalebs Tuki qarTuli saxelmwifos interesebis gaTvaliswinebiT<br />

gavukeTebT analizs, garkveviT warmoCndeba is mtacebluri ma<strong>da</strong>, romelsac osi separatistebi<br />

Si<strong>da</strong> qarTlis teritoriis misaTviseblad iCendnen. <strong>da</strong>moukidebeli saqar-<br />

Tvelos Sinagan saqmeTa saministros mier SeTavazebuli proeqtis kompromisuli varianti<br />

_ javis samazro erobis 8 sasoflo sazogadoebaze <strong>da</strong> 3 soflis bazaze <strong>da</strong>fuZneba<br />

os separatistrbs ar akmayofileb<strong>da</strong>. amis sanacvlod, osebis erovnuli sabWos mier 1918<br />

wlis 10 ianvars amierkavkasiis komisariatisadmi wardgenili proeqtis farglebSi acxadebdnen<br />

pretenzias. maTi azriT, `samxreT oseTis~ administraciuli eroba erTi qalaqis,<br />

22 sasoflo sazogadoebisa <strong>da</strong> 3 soflisgan un<strong>da</strong> Seqmniliyo, xolo centrad cxinvali<br />

gamocxadebuliyo 2 . rac Seexeba osi social-demokratebis mier 1919 wels miRebul<br />

<strong>da</strong>dgenilebas, osebis samazro erobas 15 sasoflo sazogadoebisgan Seqmnili 8 saerobo<br />

erTeuli un<strong>da</strong> <strong>da</strong>debo<strong>da</strong> safuZvlad.<br />

rogorc vxe<strong>da</strong>vT, osebis erovnuli sabWos proeqtisa <strong>da</strong> osi social-demokratebis<br />

goris konferenciaze miRebuli <strong>da</strong>dgenilebisagan gansxvavebiT, Sinagan saqmeTa saministros<br />

proeqti samazro erTeulisaTvis osebs, pirvel proeqtTan Se<strong>da</strong>rebiT samjer, xolo<br />

meore proeqtTan mimarTebaSi orjer nakleb teritorias) sTavazob<strong>da</strong>. miuxe<strong>da</strong>vad<br />

amisa, es faqti saqarTvelos xelisuflebisagan im etapze udides <strong>da</strong>Tmobas warmoadgen<strong>da</strong>.<br />

miTumetes, Crdilo kavkasiis oseTSi (osebis istoriul samSobloSi), osebs ara Tu<br />

samazro erobis, aramed kulturuli avtonomiis elementaruli uflebebi ar gaaCn<strong>da</strong>.<br />

miuxe<strong>da</strong>vad amisa, isini sabWoTa ruseTis xelisuflebasTan mimarTebaSi Semgueblis<br />

mdgomareobaSi imyofebodnen. rac Seexeba Si<strong>da</strong> qarTlSi mTis osebis gaaqtiurebas <strong>da</strong><br />

osuri administraciuli erTeulis Seqmnis motivaciiT saqarTvelos teritoriis mitacebis<br />

<strong>da</strong>uokebel mcdelobas, sabWoTa ruseTis mxri<strong>da</strong>n mmarTvad saxes atareb<strong>da</strong>. im Sem-<br />

TxvevaSi, Tuki osi separatistebi <strong>da</strong>saxul mizans miaRwevdnen <strong>da</strong> saqarTvelos mTavroba<br />

sasurvel teritorias samarTlebrivad <strong>da</strong>ukanoneb<strong>da</strong>, osebs ruseTTan SeerTebis Canafiqris<br />

ganxorcielebis samomavlo perspeqtiva eZleo<strong>da</strong>T. administraciuli erTeulis<br />

_ `samxreT oseTis~ saxelwodebiT Seqmnis SemTxvevaSi, <strong>da</strong>moukidebel saqarTvelos, Si<strong>da</strong><br />

qarTlSi sabWoTa ruseTi `Causaxldebo<strong>da</strong>.~ aq ga<strong>da</strong>mwyvet rols, regionis geostrategiuli<br />

mniSvneloba gansazRvrav<strong>da</strong>. amitom, sabWoTa ruseTis interesebSi misi ze<strong>da</strong>m-<br />

1 goris konferencia, erToba, 7 maisi (1919).<br />

2 administraciul erTeulTa ganyofilebaSi, moambe, # 20 (1921), gv. 15-16.<br />

355


xedvelobis sa<strong>da</strong>veebis xelSi aReba warmoadgen<strong>da</strong> <strong>da</strong> ara osebis uflebebis <strong>da</strong>cvisaTvis<br />

brZola. yovelive zemoaRniSnuli, qarTuli politikuri speqtrisaTvis siaxles ar warmoadgen<strong>da</strong>.<br />

aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, Sinagan saqmeTa saministros proeqti, pirvel rigSi<br />

saqarTvelos saxelmwifoebriv interesebs garkveulwilad mainc iTvaliswineb<strong>da</strong>. am ku-<br />

TxiT ganixilebo<strong>da</strong> osTa savaraudo samazro erTeulis administraciuli centris sakiTxic.<br />

proeqtis mixedviT, cxinvalis nacvlad samazro centrad sofeli java iyo<br />

droebiT <strong>da</strong>saxelebuli. sauwyebaTaSoriso komisiis <strong>da</strong>skvnis, Sinagan saqmeTa saministros<br />

moxsenebisa <strong>da</strong> imave saministros mier Sedgenili proeqtis (dekretis) mixedviT<br />

Tuki vimsjelebT, javis mazra ramdenime wvril saerobo erTeulad un<strong>da</strong> <strong>da</strong>nawilebuloyo.<br />

aq erT metad mniSvnelovan arsebiT niuanss un<strong>da</strong> mieqces yuradReba. mxedveloba-<br />

Si maqvs osebis moTxovna; mazris saxelwodebas eTnikuri niSani _ `osuri~ <strong>da</strong>debo<strong>da</strong><br />

safuZvlad. am SemTxvevaSi, komisiam swori arCevani gaakeTa, roca proeqtSi aqcenti<br />

mxolod javis mazraze SeaCera <strong>da</strong> misi uflebebi kulturuli avtonomiis CarCoTi Semofargla.<br />

igi administraciis sazRvrebSi _ a) sasamarTlos, b) sazogadoebrivi <strong>da</strong>wesebulebebis,<br />

g) skolebis nacionalizacias _ saxelmwifo enis paralelurad osuri enis<br />

xmarebas <strong>da</strong> osur enaze skolebSi swavlebis SemoRebas iTvaliswineb<strong>da</strong>.<br />

amis <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebas sauwyebaTaSoriso komisiis 1919 wlis 13 <strong>da</strong> 19 ivlisis sxdomebis<br />

saoqmo Canawerebi warmoadgens. 13 ivlisis sxdomam sagangebod imsjela `samxreT<br />

oseTis~ saswavlenlebsa <strong>da</strong> <strong>da</strong>wesebulebebSi saxmari enis SemoRebis sakiTxTan <strong>da</strong>kav-<br />

SirebiT. imave dokumenti<strong>da</strong>n irkveva, rom osebis erovnuli sabWos warmomadgeneli a.<br />

Tibilovi erTis mxriv osuri skolebisa <strong>da</strong> administraciuli <strong>da</strong>wesebulebebis nacionalizacias<br />

uWer<strong>da</strong> mxaras, xolo meores mxriv, osuri enis mcodne adminitraciuli kadrebisa<br />

<strong>da</strong> pe<strong>da</strong>gogebis ukmarisobis motivi<strong>da</strong>n gamomdinare, Sinagan saqmeTa saministros<br />

proeqtSi osuri enis nacvlad, ucxo enis _ rusulis Caweras moiTxov<strong>da</strong> 1 . am SemTxvevaSi<br />

igi osebis erovnuli sabWos wevrTa pozicias axmovaneb<strong>da</strong> <strong>da</strong> garkveuli argumentebis<br />

moSveliebiT sauwyebaTaSoriso komisiis mxri<strong>da</strong>n misTvis sasurveli <strong>da</strong>dgenilebis miRebas<br />

cdilob<strong>da</strong>. qarTuli politikuri elitisaTvis <strong>da</strong> komisiis wevrebisaTvis, osebis Canafiqri<strong>da</strong>n<br />

gamomdinare mosalodneli Sedegebi winaswar iyo cnobili. miTumetes, saqar-<br />

Tvelos xelisuflebasTan komunikaciis motiviT, Si<strong>da</strong> qarTlis mTis osebSi _ e. w.<br />

`samxreT oseTSi~ rusuli enis oficialurad <strong>da</strong>kanonebis miRwevas, osebis erovnuli<br />

sabWo jer kidev 1919 wlis martSi Seeca<strong>da</strong>. mxedvelobaSi maqvs saqarTvelos mTavrobis<br />

Tavmjdomarisadmi gagzavnili 4 martiT (# 1490) <strong>da</strong>TariRebuli werili. igi patara<br />

formatis qaRaldze lurji melniT gakrili xeliTaa <strong>da</strong>werili. masSi CvenTvis saintereso<br />

sakiTxTan <strong>da</strong>kavSirebiT vkiTxulobT: «Южно-Осетинский Национальный Совет просит<br />

Вас не отказать сделать распоряжение подведомственным учреждениям и должностным лицам о том,<br />

чтобы переписку с Осетинским национальным Советом и Осетинскими Обществами велась на русском<br />

языке, так как знающих грузинский язык в учреждениях Осетии почти нет, а о содержании переводчиков за<br />

отсуствием средств не приходится и говорить» 2 . rogorc vxe<strong>da</strong>vT, qarTulis mcodne kadrebis<br />

aryolis motivaciiT, saxelmwifo <strong>da</strong>wesebulebebTan <strong>da</strong> sxva uwyebebTan rusul enaze<br />

mimoweris oficialuri nebarTvis <strong>da</strong>kanonebas osebis erovnuli sabWo saqarTvelos<br />

xelisuflebis umaRlesi eSelonebisgan iTxov<strong>da</strong>. Zneli <strong>da</strong>sajerebelia, rom osebis<br />

erovnul sabWos, saqarTvelos xelisuflebasTan saxelmwifo enaze mimoweris mizniT,<br />

qarTuli enis ramdenime mcodne kadri <strong>da</strong> mbeW<strong>da</strong>vi memanqane ver eSovna. isic<br />

sayuradReboa, rom aRniSnul dokumentSi saubaria ara Si<strong>da</strong> qarTlis qarTulis<br />

armcodne mTis osebze, aramed geografiuli cnebiT aRmniSvnel oseTze _ «так как<br />

знающих грузинский язык в учреждениях Осетии почти нет». iseTi STabeWdileba iqmneba, TiTqos<br />

Si<strong>da</strong> qarTlSi marTlac arsebuliyo `oseTi.~ es faqti imaze migvaniSnebs, rom<br />

aRniSnuli werilis avtorebs, Si<strong>da</strong> qarTlis mTiani zolis osebiT <strong>da</strong>saxlebuli<br />

teritoria _ `oseTad~ hqon<strong>da</strong>T moazrebuli. swored am `oseTSi~ cdilobdnen saxelmwifo<br />

enis nacvlad rusulis <strong>da</strong>kanonebas. im SemTxvevaSi, Tuki osebis erovnuli sabWo<br />

saxelmwifo enis rusuliT Canacvlebis <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebas miiReb<strong>da</strong>, aseTi ga<strong>da</strong>wyvetileba<br />

qveyanaSi orenovani sakomunikacio wesis <strong>da</strong>mkvidrebasa <strong>da</strong> qarTulis, rogorc saxelmwifo<br />

enis ignorirebis precedentis <strong>da</strong>Svebis samarTlebrivad <strong>da</strong>kanonebas moaxden<strong>da</strong>.<br />

zemoaRniSnuli faqtorebis gaTvaliswinebis fonze, osebis erovnuli sabWos moTxovnis<br />

1 administraciul erTeulTa ganyofilebaSi, moambe, # 20 (1921), gv. 16.<br />

2 scssa, f. 1861, aRw. 1, saq. 355, furc. 3; l. ToiZe, <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 64.<br />

356


ganxilvisas pirvel rigSi iyo gasaTvaliswinebeli: a) Si<strong>da</strong> qarTlis mTis osebis ruseTTan<br />

SeerTebisa <strong>da</strong> b) saqarTvelos teritoriis mitacebis xarjze ruseTis SemadgenlobaSi<br />

`didi oseTis~ saxelmwifo warmonaqmnis Seqmnisken miswrafeba. ruseTis federaciaSi<br />

moqceul politikur erTeulSi macxovrebeli osebisaTvis, qarTuli ena saWiro<br />

namdvilad ar iqnebo<strong>da</strong>. Si<strong>da</strong> qarTlis mTis zolSi Semaval saxelmwifo <strong>da</strong>wesebulebeb-<br />

Si rusuli enis oficialurad <strong>da</strong>tovebiT, osebis erovnuli sabWo zemoaRniSnuli teritoris<br />

rusulenovan samyaroSi Sesayvanad garkveul nia<strong>da</strong>gs amzadeb<strong>da</strong>.<br />

osebis erovnuli sabWos es miznebi saqarTvelos saxelmwifos saSualo donis moxelisTvisac<br />

ki cnobili iyo. amitom, osur sakiTxTan <strong>da</strong>kavSirebul nebismier dokuments<br />

didi sifrTxiliT ekidebodnen. amis <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebas saqarTvelos mTavrobis saqmeTa<br />

sammarTvelosa <strong>da</strong> iusticiis saministros kancelariis mimoweris amsaxveli masalebi<br />

warmoadgens. mxedvelobaSi maqvs respublikis mTavrobis saqmeTa mmarTvelis k. jafari-<br />

Zis mier, osebis erovnuli sabWos werilis yvela sapasuxismgeblo uwyebisadmi ga<strong>da</strong>gzavnisa<br />

<strong>da</strong> masze Sesabamisi reagirebis faqti. am mxriv, gansakuTrebiT iusticiis saministros<br />

kancelaria gamoirCeo<strong>da</strong>. iusticiis saministros kancelariis direqtoris mier<br />

respublikis mTavrobis saqmeTa mmarTvelisadmi 11 marts gagzavnil sapasuxo werilSi<br />

konkretuli SekiTxva iyo <strong>da</strong>smuli: 1) visi gankargulebiT ganxorciel<strong>da</strong> iusticiis saministros<br />

kancelariisadmi osebis erovnuli sabWos werilis ga<strong>da</strong>gzavna; 2) saqarTvelos<br />

mTavrobis saqmeTa sammarTvelos hqon<strong>da</strong> Tu ara respublikis mTavrobis Sesabamisi<br />

brZaneba, osebis erovnuli sabWos moTxovnis <strong>da</strong>kmayofilebis Sesaxeb 1 . am dokumentis mixedviT<br />

Tuki vimsjelebT, iusticiis saministros kancelariis direqtors, osebis erovnuli<br />

sabWos Txovnis <strong>da</strong>kmayofileba mxolod im SemTxvevaSi miaCn<strong>da</strong> SesaZleblad, Tuki<br />

am sakiTxTan mimarTebaSi saqarTvelos mTavrobis Sesabamisi uwyebis pirveli piris oficialuri<br />

brZaneba iqnebo<strong>da</strong>. iusticiis saministros kancelariis direqtori ar tyuo<strong>da</strong>,<br />

radgan sakiTxi erT-erT regionSi saxelmwifo enis (qarTulis) rusuliT Canacvlebas<br />

exebo<strong>da</strong>. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, aseTi sapasuxismgeblo sakiTxis ga<strong>da</strong>wyveta ama Tu im<br />

uwyebis kancelariis, an saqmeTa mmarTvelis prerogativas aRematebo<strong>da</strong>. miuxe<strong>da</strong>vad amisa,<br />

saqarTvelos mTavrobis saqmeTa mmarTveli k. jafariZe pozicias ar icvli<strong>da</strong>. imavdroulad<br />

imasac aRiareb<strong>da</strong>, rom 1) osebis erovnul sabWosa <strong>da</strong> saqarTvelos mTavrobas<br />

Soris rusul enaze miwer-moweris mizanSewonilobis ga<strong>da</strong>wyvetileba, demokratiuli<br />

saxelmwifosTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli normebi<strong>da</strong>n gamomdinare _ mis mier iqna miRebuli;<br />

2) imave k.jafariZis `mtkicebiT,~ osebis erovnuli sabWos Txovnis ar<strong>da</strong>kmayofileba, demokratiuli<br />

respublikis principebisadmi Ralati <strong>da</strong> usamarTlo ga<strong>da</strong>wyvetileba iqnebo<strong>da</strong><br />

.2 k.jfariZis am arakonstituciur moTxovnas, iusticiis saministros kancelariis<br />

direqtorma 20 marts gagzavnili weriliT <strong>da</strong>majerebeli pasuxi gasca. `pasuxad Tqvenis<br />

a. w. 7-is # 605 momarTvisa osTa erovnuli sabWos Suamdgomlobis Sewynarebis Sesaxeb,<br />

rom miwer-mowera saministrosi masTan swarmoebdes rusul enaze, iusticiis saministros<br />

kancelaria gacnobebT, rom mas ar SeuZlian <strong>da</strong>icvas Tqvens momarTvaSi aRniSnuli<br />

wesi miwer-mowerisa, vinai<strong>da</strong>n kancelarias aqvs b.n. ministris kategoriuli gankarguleba,<br />

romlis mixedviT saqarTvelos saxelmwifo <strong>da</strong>wesebuleba, saxelmwifo enaze<br />

un<strong>da</strong> awarmoebdes miwer-moweras, Tun<strong>da</strong>c qveSevrdomi araqarTvel toms ekuTvnodes. xsenebuli<br />

gankargulebis gauqmeba an Secvla Seadgens mxolod ministris an respublikis<br />

mTavrobis kompetencias~ 3 . aRniSnuli dokumentis <strong>da</strong>sabuTebulma pasuxma <strong>da</strong> problemis<br />

ga<strong>da</strong>sawyvetad zemdgomi organoebis kompetenciis wina planze wamowevam, k.jafariZe iZulebuli<br />

gaxa<strong>da</strong> Sesabamisi weriliT (1919 wlis 24 marti) saqarTvelos respublikis<br />

mTavrobis Tavmjdomaris moadgilis e.gegeWkoriasadmi miemarTa. igi im ZiriTadi mizezebis<br />

axsnas Seeca<strong>da</strong>, romlis safuZvelze<strong>da</strong>c 1) oasebis erovnuli sabWos `samarTliani<br />

moTxovnis~ <strong>da</strong>kmayofilebis aucilebloba iusticiisa <strong>da</strong> sxva saministroebs mosTxova;<br />

2) iusticiis saministros kancelariis direqtoris moqmedeba man miuReblad miiCnia <strong>da</strong><br />

mTavrobis Tavmjdomaris moadgiles misadmi Sesaferisi zomebis gatareba sTxova 4 . saarqivo<br />

masalebi<strong>da</strong>n ar <strong>da</strong>sturdeba, rom aRniSnul sakiTxTan mimarTebaSi saqarTvelos<br />

xelisuflebis romelime uwyebas konkretuli ga<strong>da</strong>wyvetileba mieRo. es arc aris gasa-<br />

1 scssa, f. 1861, aRw. 1, saq. 355, furc. 6; l. ToiZe, <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 64-65.<br />

2 scssa, f. 1861, aRw. 1, saq. 355, furc. 6; l. ToiZe, <strong>da</strong>sax. naSromi, gv 65.<br />

3 scssa, f. 1861, aRw. 1, saq. 355, furc. 4; l. ToiZe. <strong>da</strong>sax. naSromi. gv. 65.<br />

4 scssa, f. 1861, aRw. 1, saq. 355, furc. 11; l. ToiZe, <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 66.<br />

357


kviri, radgan Si<strong>da</strong> qarTlis mTis osebis sakiTxis safuZvliani Seswavla, osuri skolebisa<br />

<strong>da</strong> <strong>da</strong>wesebulebebis nacionalizaciis mizanSewonilobis garkveva, saTanado rekomen<strong>da</strong>ciebis<br />

SemuSaveba <strong>da</strong> Sesabamisi ga<strong>da</strong>wyvetilebis miReba zemoaRniSnuli sauwyeba-<br />

TaSoriso komisiis kompetencias warmoadgen<strong>da</strong>. am komisiis muSaobis msvlelobaSi, osebis<br />

mxri<strong>da</strong>n rusuli enis wina planze wamowevis faqti erTxel kidev gamovlin<strong>da</strong>. mxedvelobaSi<br />

maqvs: a) saqarTvelos xelisuflebis mxri<strong>da</strong>n osuri skolebis nacionalizaciis<br />

sakiTxTan mimarTebaSi SemuSavebuli wina<strong>da</strong>debisadmi a. Tibilovis uaryofiTi <strong>da</strong>mokidebuleba<br />

<strong>da</strong> b) osuri enisadmi rusuli enis upiratesobis micemis mcdeloba. es<br />

faqti imis <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebaa, rom nacionalizaciis Tema osi separatistebisaTvis ideologiuri<br />

propagandis niRabs warmoadgen<strong>da</strong>. sauwyebaTaSoriso komisiis wevrebi Tuki osebis<br />

mier <strong>da</strong>gebul badeSi aRmoCndebo<strong>da</strong>, am xelsayrel moments isini qarTuli saxelmwifos<br />

sawinaaRmdegod mosaxleobaSi ideologiuri propagandisaTvis gamoiyenebdnen. yovelive<br />

zemoaRniSnulis gaTvaliswinebi<strong>da</strong>n gamomdinare, sauwyebaTasoriso komisiis 21 ivlisis<br />

sxdomam obieqturi <strong>da</strong> civilizebuli qveynisTvis Sesatyvisi <strong>da</strong>dgenileba miiRo.<br />

`pirvel<strong>da</strong>wyebiT saswavleblebSi _ vkiTxulobT dokumentSi _ osebs ufleba eZlevaT<br />

swavla awarmoon mxolod samSoblo enaze. im SemTxvevaSi, Tu swavlas samSoblo enaze<br />

ar awarmoeben, maSin igi saxelmwifo enaze un<strong>da</strong> awarmoon... sazogadoebriv <strong>da</strong> administraciul<br />

erTeulebSi osebs ufleba eZlevaT saqmeebi awarmoon samSoblo enaze. centr-<br />

Tan <strong>da</strong>mokidebuleba iqneba saxelmwifo enaze.~ es iyo savsebiT swori ga<strong>da</strong>wyvetileba.<br />

im SemTxvevaSi, Tuki mSobliur enas osebi rusuls amjobinebdnen, am <strong>da</strong>dgenilebis safuZvelze<br />

iZulebulni xdebodnen rusuli-qarTuliT CaenacvlebinaT.<br />

sauwyebaTaSoriso komisiis ganxilvis erT-erT sagans osebisaTvis gaTvaliswinebuli<br />

javis mazris saerobo erTeulis sazRvrebis <strong>da</strong>dgena warmoadgen<strong>da</strong>. dokumenturi masaliT<br />

<strong>da</strong>sturdeba, rom imave komisiis sxdomebze, osebis erovnuli sabWos warmomadgeneli<br />

a.Tibilovi yovelmxriv cdilob<strong>da</strong>, javis mazra 1918 wlis 10 ianvris osebis proeqtiT<br />

gaTvaliswinebul teritoriul sazRvrebSi yofiliyo warmodgenili. amis <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebas<br />

komisiis 13 ivlisis sxdomaze mis mier pretenziuli toniT gakeTebuli gancxadeba<br />

warmoadgens. `un<strong>da</strong> icodeT, _ ambob<strong>da</strong> igi _ rom Tu sofeli beloTi saqarTvelos<br />

raions SeuerTeT, maSin Tqven samxreT oseTs 35 aTass os CamoaSorebT. Sinagan saqmeTa<br />

saministros proeqtiT oseTis raionSi 70 aTasi mcxovrebis magier, xolod 35 aTasi<br />

mcxovrebi Sedis.~ aq erTi metad mniSvnelovani niuansia yuradsaRebi, kerZod, Si<strong>da</strong> qar-<br />

Tlis mTiani zolis `oseTad~ gaTaviseba. am amonaweris mixedviT ise gamodis, rom a.<br />

Tibilovis mier Si<strong>da</strong> qarTlSi moazrebuli `oseTi~ <strong>da</strong> saqarTvelo, sxva<strong>da</strong>sxva qveyana<br />

yofiliyo, rom sofeli beloTis saqarTvelosTan `SeerTeba,~ `oseTs~ 35 aTas mcxovrebs<br />

<strong>da</strong>akargvineb<strong>da</strong>. imave sxdomaze a.Tibilobma saqarTvelos teritoriis mitacebisa<br />

<strong>da</strong> misi `osTa teritoriad~ gamocxadebis mcdeloba erTxel kidev gamoavlina. `saqar-<br />

Tvelos respublikis sazRvrebSi _ acxadeb<strong>da</strong> igi _ osTa teritoria Seicavs 3 aTas mi<strong>da</strong>mos.<br />

am teritorias uWiravs goris, duSeTis, Sorapnisa <strong>da</strong> raWis mTiani adgilebi <strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>saxlebulia mTlianad osuri masiT. saqarTveloSi mcxovreb osTa mosaxleobis ricxvi<br />

100000 adis. gar<strong>da</strong> zemoaRniSnuli adgilebisa, arian osebi kidev Telavis, siRnaRis<br />

mazraSi, borjomis raionSi <strong>da</strong> manglisis maxloblad. Cvens proeqtSi aRniSnuli goris,<br />

duSeTis, Sorapnisa <strong>da</strong> raWis mazris mTian adgilebSi cxovroben marto osebi... mcxovrebTa<br />

ricxvi am raionebSi udris 70000 suls.~ am amonaweris mixedviT Tuki vimsjelebT,<br />

Si<strong>da</strong> qarTlis mTiani zolis oseTad gaTavisebis argumentad, a. Tibilovi demografiul<br />

monacemebs asaxeleb<strong>da</strong>. ramdena<strong>da</strong>c os separatistebs qarTuli teritoriebis<br />

mitacebis amosaval safuZvlad, demografiuli monacemebi miaCn<strong>da</strong>, gakvirvebas ar un<strong>da</strong><br />

iwvevdes, rom 1918, 1919, 1920 wlebis osuri ajanyebebis erT-erT mizans, Si<strong>da</strong> qarTli<strong>da</strong>n<br />

qarTuli mosaxleobis gamodevna warmoadgen<strong>da</strong>. ramdena<strong>da</strong>c im etapze am Canafiqris ganxorcieleba<br />

ver SesZles, osTa raodenobis Sesaxeb a. Tibilovis mier motanili statistikuri<br />

monacemebi komisiam kiTxviTi niSnis qveS <strong>da</strong>ayena. miTumetes, 1917 wels Catarebuli<br />

sasoflo-sameurneo aRweris dros, `samxreT oseTad~ moazrebuli teritoriis farglebSi<br />

aRweras ara saxelmwifos oficialuri, aramed osebis rwmunebulebi awarmoebdnen.<br />

komisiis mier <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebuli iqna, rom am aRweris Sedegad regionSi qarTvelTa<br />

raodenobis ganzrax Semcirebas <strong>da</strong> osebis xelovnurad zr<strong>da</strong>s qon<strong>da</strong> adgili 1 . es xarvezi<br />

statistikuri anketebisa <strong>da</strong> mosaxleobis uSualo gamokiTxvis meSveobiT un<strong>da</strong> gamo-<br />

1 administraciul erTeulTa ganyofilebaSi, moambe, #23 (1921), gv. 9.<br />

358


sworebuliyo. marTalia, am proceduris Catareba garkveul drosa <strong>da</strong> finansur xarjebs<br />

saWiroeb<strong>da</strong>, magram igi aucileblobas warmoadgen<strong>da</strong>. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, komisiis 13 ivlisis<br />

sxdomaze gr.gvelesianma, v.demidovma <strong>da</strong> m.imnaiSvilma principulad <strong>da</strong>ayenes sakiTxi,<br />

osebis warmomadgenelis mier sapretenziod qceuli mazrebis soflis sazogadoebebis<br />

_ gansakuTrebiT eTnografiuli kuTxiT safuZvlianad Seswavlis Sesaxeb. <strong>da</strong>saxuli<br />

miznis ganxorcielebis erT-erT saSualebad, miwaTmoqmedebis saministrosTan arsebuli<br />

statistikuri ganyofilebis saqmeSi CarTva iqna miCneuli. amasTan <strong>da</strong>kavSirebiT,<br />

iusticiis saministros kancelaria, miwaTmoqmedebis saministros statistikur ganyofilebas<br />

wer<strong>da</strong>: `Tanaxmad mTavrobis ama wlis 3 ivlisis <strong>da</strong>dgenilebisa, samxreT oseTSi<br />

erobis SemoRebis Sesaxeb, gTxovT saswrafod moawodoT iusticiis saministrosTan <strong>da</strong>arsebul<br />

komisias Sorapnis mazris, Cixis sazogadoebisa <strong>da</strong> raWis mazris, gorisa <strong>da</strong> Casavlis<br />

sazogadoebebis Sesaxeb statistikuri cnobebi.~ aRniSnul mimarTvasTan erTad,<br />

imave statistikur ganyofilebas SekiTxvaTa is nusxa gaegzavna, romelic statistikuri<br />

ganyofilebis TanamSromelTa muSaobas un<strong>da</strong> <strong>da</strong>debo<strong>da</strong> safuZvlad. esenia: 1) cal-calke<br />

<strong>da</strong>edginaT yoveli soflis sazogadoebis mcxovrebTa _ qarTvelebis, osebis <strong>da</strong> sxva erovnebaTa<br />

raodenoba; 2) gaerkviaT ra enaze laparakobdnen osebi _ osurad Tu qarTulad;<br />

3) ra sarwmunoebisani iyvnen saqarTveloSi mcxovrebi osebi; 4) yuradReba gaemaxvilebinaT<br />

adgilobrivi mcxovreblebis midrekilebisadmi: a) gaerkviaT ekonomikuri <strong>da</strong><br />

sxva mosazrebebi<strong>da</strong>n gamomdinare undo<strong>da</strong>T Tu ara gorisa <strong>da</strong> sxva mazrebi<strong>da</strong>n gamoyofa;<br />

b) sur<strong>da</strong>T Tu ara administraciul centrad hqono<strong>da</strong>T java an cxinvali; 5) Tanaxma iyvnen<br />

Tu ara administraciul <strong>da</strong>wesebulebebSi, skolebSi <strong>da</strong> sasamarTloSi saqmis warmoeba<br />

osur enaze yofiliyo.<br />

osuri problemis ga<strong>da</strong>wyvetasTan <strong>da</strong>kavSirebiT, Tu ramdenad did mniSvnelobas ani-<br />

Web<strong>da</strong> saqarTvelos xelisufleba Si<strong>da</strong> qarTlis mosaxleobis zusti statistikuri monacemebis<br />

Seqmnas, amis <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebas saqarTvelos respublikis mTavrobis 1919 wlis 5<br />

agvistos sxdomis saoqmo Canaweri warmoadgens. am dokumentidn irkveva, rom iusticiis<br />

ministris mier gakeTebuli moxsenebis safuZvelze, osi mosaxleobisaTvis gansakuTrebuli<br />

javis mazris <strong>da</strong>wesebisa <strong>da</strong> am mazraSi saerobo <strong>da</strong>wesebulebaTa SemoRebis Sesaxeb<br />

_ saqarTvelos mTavrobas sagangebo <strong>da</strong>dgenileba miuRia. `wina<strong>da</strong>deba mieces centralur<br />

sastatistiko komitets _ vkiTxulobT dokumentSi _ specialuri komisiis sa-<br />

SualebiT moaxdinos statistikuri gamokvleva osTa mosaxleobis raionebSi (raWis, Sorapnis,<br />

goris <strong>da</strong> duSeTis mazrebSi).~<br />

miwaTmoqmedebis saministrosTan arsebuli statistikuri ganyofilebis mier aRniSnuli<br />

kuTxiT Catarebuli muSaobis Sedegad mopovebul monacemebs un<strong>da</strong> <strong>da</strong>yrdnobo<strong>da</strong><br />

im eTnografiuli rukis Sedgena, romlis Seqmnis aucileblobis Sesaxeb sauwyebaTaSoriso<br />

komisiis 21 ivlisis sxdomam imsjela. am sakiTxTan <strong>da</strong>kavSirebiT miRebul <strong>da</strong>dgenilebaSi<br />

vkiTxulobT: `mieweros samxedro saministros topografiuli ganyofilebis<br />

rwmunebuls gen. benaSvils Seadginos eTnografiuli ruka oTxi (zemoT<strong>da</strong>saxelebuli)<br />

mazris farglebSi.~ komisiis mier miRebul am ga<strong>da</strong>wyvetilebaze <strong>da</strong>yrdnobiT, iusticiis<br />

saministros kancelariam 1919 wlis 28 ivliss, samxedro saministros topografiuli<br />

ganyofilebis rwmunebuls gen. benaSvils Semdegi Sinaarsis telefonograma gaugzavna:<br />

`Tanaxmad b.n. ministris <strong>da</strong>valebisa, iusticiis kancelaria gTxovT, gankarguleba moaxdinoT,<br />

raTa saswrafod iqnas Sedgenili goris, duSeTis, raWisa <strong>da</strong> Sorapnis mazrebis<br />

eTnografiuli rukebi, romlebic sWirdeba im komisias, romelsac mTavrobis ama wlis<br />

ivlisis 3-s <strong>da</strong>dgenilebis Tanaxmad mindobili aqvs samxreT oseTSi erobis sakiTxis ganxilva.~<br />

Sesabamisi saarqivo masalis Seswavlis miuxe<strong>da</strong>vad, samxedro saministros topografiuli<br />

ganyofilebis mier aseTi rukis Sedgenis faqti ar <strong>da</strong>sturdeba. miTumetes,<br />

aRniSnul ganyofilebas miwaTmoqmedebis saministros statistikuri sammarTvelo<strong>da</strong>n im<br />

etapze zemoT CamoTvlili mazrebis mosaxleobis aRweris zusti monacemebi ar qon<strong>da</strong><br />

miRebuli. rac Seexeba osuri samazro erobis teritoriul SemofargvlasTan <strong>da</strong>kavSirebiT<br />

gamarTul diskusiebs, komisiis wevrebi qveynis usafrTxoebis garantiis Seqmnis<br />

gaTvaliswinebiT moqmedebdnen. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, isini ZiriTa<strong>da</strong>d Sinagan saqmeTa saministros<br />

mier Sedgenili proeqtis garSemo msjelobdnen <strong>da</strong> misi praqtikulad gatarebis<br />

SemTxvevaSi, saqarTvelosTvis mosalodnel sirTuleebze amaxvilebdnen yuradRebas.<br />

am mxriv, interess sauwyebaTasoriso komisiis 21, 31 ivlisisa <strong>da</strong> 1 agvistos sxdomebis<br />

saoqmo Canawerebi iqcevs. am dokumentebi<strong>da</strong>n irkveva, rom osuri sakiTxis ganxilvisas,<br />

komisiis wevrebi, saxelmwifos interesebTan <strong>da</strong>kavSirebul yvela niuanss maqsimalurad<br />

359


iTvaliswinebdnen <strong>da</strong> qveynis strategiuli usafrTxoebis garantiebis Seqmnis aucileblobiT<br />

xelmZRvanelobdnen. pirvel rigSi wina planze im mosalodneli safrTxis win<br />

wamowevas cdilobdnen, romelic Si<strong>da</strong> qarTlis mTis osebis samazro erTeulis Seqmnis<br />

SemTxvevaSi saqarTvelos emuqrebo<strong>da</strong>. am TvalsazrisiT, komisiis wevrebis (gen. a. bena-<br />

Svili, prof. i. javaxiSvili) mxri<strong>da</strong>n gansakuTrebuli yuradReba Semdeg faqtorebze iqna<br />

ga<strong>da</strong>tanili: a) Cafiqrebuli javis mazris SeqmniT, osebis mier Si<strong>da</strong> qarTlis Suaguli<br />

teritoriis <strong>da</strong>Wera; b) aRmosavleT-<strong>da</strong>savleT saqarTvelos sarkinigzo magistral-<br />

Tan 10-20 versiT <strong>da</strong>axloeba; g) Crdilo oseTTan mosazRvreoba; d) saqarTvelosTvis yvelaze<br />

strategiuli sauReltexilo gadmosasvlelebis (mamisoni, roki <strong>da</strong> Truso) osebis<br />

mxri<strong>da</strong>n gakontroleba. mamisonis uReltexili dvaleTs <strong>da</strong>savleT saqarTvelosTan, xolo<br />

roki dvaleTs liaxvis xeobasTan (qarTli) akavSireb<strong>da</strong>. rac Seexeba Trusos xeobas,<br />

igi dvaleTs Tergisa <strong>da</strong> aragvis xeobebTan _ saqarTvelos samxedro gzasTan aer-<br />

Teb<strong>da</strong>. aseTi strategiuli mniSvnelobis geografiuli punqtebis osebis mxri<strong>da</strong>n gakontroleba,<br />

saqarTvelos saxelmwifosadmi winaswar gamoweril momakvdinebel politikur<br />

recepts warmoadgen<strong>da</strong>. miTumetes, osuri separatizmis aRmavlobis, misi rusuli<br />

orientaciis gaTvaliswinebisa <strong>da</strong> CrdiloeTi<strong>da</strong>n Semomavali sauReltexilo gzebis<br />

<strong>da</strong>ucvelobis SemTxvevaSi, ruseTs am strategiuli obieqtebis maqsimalurad gamoyeneba<br />

SeeZlo. mxedvelobaSi maqvs, sabWoTa ruseTis mier saqarTvelos teritoriaze CrdiloeTi<strong>da</strong>n<br />

cocxali Zalis farulad Semoyvanis didi albaToba. aseTi safrTxis realobi<strong>da</strong>n<br />

gamomdinare, osebTan kompromisze wasvla, saqarTvelos respublikis usafrTxoebis<br />

garantiis xelovnurad ignorirebas niSnav<strong>da</strong>. isic gasaTvaliswinebelia, rom imave ruseTs,<br />

an os separatistebs, mcirericxovani partizanuli razmebis amoqmedebiT, qveynis<br />

centraluri sarkinigzo magistralis gakontrolebis <strong>da</strong> aRmosavleT-<strong>da</strong>savleT saqar-<br />

Tvelos erTmaneTisgan mowyvetis SesaZlebloba eZleo<strong>da</strong>. zemoaRniSnuli faqtorebis<br />

safuZvlianad gaanalizebis Sedegad, komisia im <strong>da</strong>skvnamde mivi<strong>da</strong>, rom Tuki farTo saerobo<br />

TviTmmarTvelobis uflebebiT erovnul principze agebuli osuri mazris Seqmna<br />

aucilebeli gaxdebo<strong>da</strong>, 1) misi sazRvari mTavar rkinigzas <strong>da</strong> saqarTvelos samxedro<br />

gzas maqsimalurad un<strong>da</strong> <strong>da</strong>Sorebo<strong>da</strong>; 2) aRniSnuli osuri administraciuli erTeuli<br />

Crdilo kavkasiis oseTi<strong>da</strong>n politikurad un<strong>da</strong> yofiliyo mowyvetili <strong>da</strong> 3) qveynis usafrTxoebis<br />

TvalsazrisiT, dvaleTi saqarTvelos SemadgenlobaSi Sesuliyo. komisiis<br />

wevrebs kargad esmo<strong>da</strong>T, administraciuli ga<strong>da</strong>mijvnisa <strong>da</strong> garkveul sazRvrebSi osuri<br />

erovnuli mazris Seqmnis paralelurad, sakiTxi ucxo saxelmwifos mxri<strong>da</strong>n qveynis <strong>da</strong>cvas<br />

<strong>da</strong> misi usafrTxoebis kiTxviTi niSnis qveS ar<strong>da</strong>yenebas exebo<strong>da</strong>.<br />

aRniSnuli sirTuleebi<strong>da</strong>n gamomdinare, problemis im etapze bolomde ga<strong>da</strong>wyveta<br />

sauwyebaTaSoriso komisiis mxri<strong>da</strong>n SeuZlebeli gax<strong>da</strong>. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, qveynis sasicocxlo<br />

interesebis gaTvaliswinebiT, saTanado rekomen<strong>da</strong>ciebTan erTad mis mier Sesabamisi<br />

<strong>da</strong>skvna iqna gakeTebuli. mxedvelobaSi maqvs sauwyebaTaSoriso komisiis 1 agvistos<br />

sxdomis <strong>da</strong>dgenileba. `mTavrobas waredginos moxseneba, raTa naucfaTevi ga<strong>da</strong>wyvetileba<br />

ar miiRos am didmniSvnelovan sakiTxze dRevandeli <strong>da</strong> momavali Cveni (saqar-<br />

Tvelos) mdgomareobisaTvis.~<br />

SezRuduli droisa <strong>da</strong> saWiro finansuri xarjebis uqonlobis gamo, miwaTmoqmedebis<br />

saministrosTan arsebulma statistikis ganyofilebam, <strong>da</strong>kisrebuli <strong>da</strong>valebis forsirebuli<br />

tempiT maRal doneze Sesruleba ver SeZlo. amitom, iusticiis saministrosadmi<br />

1919 wlis 2 oqtombers miwodebuli statistikuri monacemebi arsrulyofil saxes<br />

atatreb<strong>da</strong>.<br />

osuri mosaxleobis zusti statistikuri monacemebis arqona <strong>da</strong> 1919 wlis 23 oqtombers<br />

rokis raionSi osebis morigi ajanyebis <strong>da</strong>wyeba, sauwyebaTaSoriso komisiis<br />

muSaobis SesaCereblad sakmarisi aRmoCn<strong>da</strong>. amis Sesaxeb gr.gvelesianis mier iusticiis<br />

saministrosadmi 1919 wlis 6 noembriT <strong>da</strong>TariRebul werilSi xazgasmiT iyo miTiTebuli.<br />

erTi ram <strong>da</strong>bejiTebiT SeiZleba iTqvas, rom javis mazris erobis Seqmnis sakiTxTan<br />

<strong>da</strong>kavSirebiT, Cems mier zemoT CamoTvlili yvela faqtoris gaTvaliswinebi<strong>da</strong>n gamomdinare,<br />

komisiam im etapze veranairi ga<strong>da</strong>wyvetileba ver miiRo. am SemTxvevaSi, igi javis<br />

mazris saerobo erTeulis SeqmnasTan mimarTebaSi qarTuli sazogadoebriv-politikuri<br />

azris uaryofiT <strong>da</strong>mokidebulebasac iTvaliswineb<strong>da</strong>.<br />

aRniSnul sakiTxze qarTuli politikuri azris mesveurTa poziciis warmiosaCenad<br />

gazeT `saqarTveloSi~ <strong>da</strong>beWdili sare<strong>da</strong>qcio statia _ `osebis moZraoba~ gamodgeba.<br />

`javis xeobaSi <strong>da</strong> saerTod am mxareSi _ vkiTxulobT werilSi _ osebis TviTmmarTvel<br />

360


erTeulze laparaki an saocari gaugebrobaa, an yovlad miuRebeli zoma osebis sakmaod<br />

gaSlili moZraobis SesaCereblad. orive SemTxvevaSi es faqti metad seriozulia <strong>da</strong><br />

friad mavne saqarTvelos saxelmwifoebrivi interesebisaTvis. miTumetes, igi Zalas ukargavs<br />

saqarTvelos mTavrobis moqmedebas, romelic amJamad... mimarTuli un<strong>da</strong> iqnes osuri<br />

moZraobisa <strong>da</strong> misi erovnuli sabWos aRmosafxvrelad.~<br />

mimdinare politikurma procesebma, qarTuli politikuri speqtri <strong>da</strong>arwmuna, rom<br />

saqarTvelos <strong>da</strong>moukideblobis arsebobisaTvis osuri samazro erTeulis Seqmna saxifa-<br />

To nabijs warmoadgen<strong>da</strong>. exebo<strong>da</strong> ra aRniSnul sakiTxs gazeTi `erToba~ mowinave statiaSi<br />

`kidev oseTze~ xazgasmiT wer<strong>da</strong>: `javis TviTgamorkveva aris saqarTvelos <strong>da</strong>r-<br />

Rvevis boroti surviliT wamoyenebuli... sad gagonila, rom ramdenime milioni mcxovrebi<br />

msxverplad Sewirodes ramdenime aTaseuls! javis xeobis <strong>da</strong>moukidebloba, kaxeTis<br />

osebis <strong>da</strong> sxva wvrili erovnuli naSTebis iqnebo<strong>da</strong> saqarTvelos <strong>da</strong>rRveva, misi saz-<br />

Rvrebis moSla <strong>da</strong> bolSevikebis mxri<strong>da</strong>n advil <strong>da</strong>sapyrobad ga<strong>da</strong>qceva.~ am SemTxvevaSi,<br />

qarTuli politikuri speqtri <strong>da</strong>moukidebeli saqarTvelos saxelmwifos usafrTxoebis<br />

garantiis SeqmniT moqmedeb<strong>da</strong>. warsulis mware gamocdilebi<strong>da</strong>n kargad hqon<strong>da</strong>T gacnobierebuli,<br />

rom Si<strong>da</strong> qarTlis mTis osoba qveynis xelisuflebisgan ndobasa <strong>da</strong> gamor-<br />

Ceul upiratesobas ar imsaxureb<strong>da</strong>. am SemTxvevaSi pirvel rigSia gasaTvaliswinebeli<br />

osi separatistebis mier politikuri <strong>da</strong>moukideblobisaken swrafvis tendenciebi. osuri<br />

inteligenciis umravlesobas, Si<strong>da</strong> qarTlSi osebis erovnuli sabWos 1918 wlis proeqtis<br />

farglebSi osuri saxelmwifo warmonaqmnis sokosaviT aRmoceneba, misi ruseTTan<br />

SeerTeba <strong>da</strong> saqarTvelos teritoriuli mTlianobis <strong>da</strong>rRveva miznad rom hqon<strong>da</strong> <strong>da</strong>saxuli.<br />

amis erTxel kidev <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebas, osebis erovnuli sabWos uflebamosilebis Sesaxeb,<br />

saqarTvelos osebis delegatTa meeqvse yrilobis (1918 wlis 4 dekemberi) mier mi-<br />

Rebuli debuleba iZleva. es 26 muxliani dokumenti, samarTlebrivad ararsebul `samxreT<br />

oseTs~ politikuri avtonomiis rangSi ganixilav<strong>da</strong> <strong>da</strong> osebis erovnul sabWos<br />

Sesatyvis uflebamosilebas aniWeb<strong>da</strong>. am dokumentis mixedviT; 1) osebis erovnuli sabWo<br />

sakanonmdeblo uflebebiT un<strong>da</strong> aRWurviliyo <strong>da</strong> misi kontroli saqarTveloSi ararsebuli<br />

`oseTis~ teritoriaze gavrcelebuliyo; 2) osebis erovnuli sabWo, `oseTis~<br />

mTel teritoriaze (igulisxmeba Crdilo <strong>da</strong> `samxreT oseTi~) qmni<strong>da</strong> erovnul jars,<br />

romelsac oseTis teritoriis (cxinvalis regionis CaTvliT) farglebSi arsebuli sasoflo-sameurneo<br />

<strong>da</strong>wesebulebebis <strong>da</strong> xelmZRvanel pirTa gakontrolebis uflebebi eZleo<strong>da</strong>;<br />

rac Seexeba osebis erovnul yrilobas, `samxreT oseTis~ teritoriaze komisaris<br />

ga<strong>da</strong>yeneba, komisaris TanaSemweebis, miliciisa <strong>da</strong> saxelmwifo organoTa gamgeebis<br />

<strong>da</strong>niSvna SeeZlo; 3) mezobel erebTan xelSekrulebis <strong>da</strong>deba <strong>da</strong> am dokumentis ratifikacia,<br />

osebis erovnuli yrilobis prerogativad rCebo<strong>da</strong>; 4) `samxreT oseTis~ erovnuli<br />

sabWo, kavkavSi arsebuli Crdilo kavkasiis osebis erovnuli sabWos <strong>da</strong>qvemdebarebul<br />

seqciad cxaddebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> masSi ruseTis moqalaqe osebs 4 adgili qon<strong>da</strong> <strong>da</strong>Tmobili, xolo<br />

qarTvelebs _ 1; 5) osebis erovnuli sabWos deputatebi, romlebic fics debdnen<br />

osebis konstituciaze, xelSeuxeblobis imunitetiT iyvnen aRWurvilni; 6) saerTo osuri<br />

sakiTxis ga<strong>da</strong>wyveta, imave dokumentiT, sruliad oseTis (Crdilo <strong>da</strong> `samxreT ose-<br />

Tis~) saxalxo yrilobis uflebamosilebad iyo gamocxadebuli 1 .<br />

rogorc vxe<strong>da</strong>vT, am `debulebis~ mixedeviT, `samxreT oseTad~ Si<strong>da</strong> qarTlis is teritoriaa<br />

moazrebuli, romelic osuri samazro erTeulis SemadgenlobaSi iyo gaTvaliswinebuli.<br />

rac Seexeba osebis erovnul sabWos, igi ruseTis federaciaSi myofi<br />

Crdilo kavkasiis oseTis erovnuli sabWos qvemdebare organizaciad <strong>da</strong> misi miTiTebebis<br />

Semsruleblad cxaddebo<strong>da</strong>. am faqtiT, saqarTvelos sakanonmdeblo organosa <strong>da</strong><br />

mTavrobis uflebamosilebis ignorireba xdebo<strong>da</strong>. im SemTxvevaSi, Tuki osebis erovnuli<br />

sabWo saerobo an samazro erTeulis SeqmniT marTlac kmayofildebo<strong>da</strong>, es `debuleba~:<br />

1) saqarTvelos kanonmdeblobisa <strong>da</strong> samazro-saerobo erTeulisaTvis gaTvaliswinebul<br />

CarCoSi un<strong>da</strong> yofiliyo moqceuli. aRniSnul dokumentSi Cadebuli moTxovnebi<br />

ara Tu samazro erobis, aramed politikuri avtonomiis uflebebs scildebo<strong>da</strong>; 2) saqarTvelos<br />

osebis erovnuli sabWo, ruseTis federaciis teritoriaze arsebuli osebis<br />

erovnuli sabWos seqciad ar un<strong>da</strong> gamocxadebuliyo <strong>da</strong> ucxo qveynis kanonebi saxelmZRvanelod<br />

ar gaexa<strong>da</strong>. Tuki am mimarTulebiT Sesabamis nabijs ar dgamdnen, maTTvis im<br />

etapze araxelsayreli politikuri situaciiT iyo ganpirobebuli.<br />

1 oseTis erovnuli sabWo, saqarTvelo, 6 ianvari (1919).<br />

361


ac Seexeba osi separatistebis mxri<strong>da</strong>n samarTlebrivad ararsebuli `samxreT oseTisaTvis~<br />

teritoriuli avtonomiis moTxovnas, am sakiTxs maSindeli qarTuli politikuri<br />

speqtri farTod gamoexmaura. imasTan <strong>da</strong>kavSirebiT, Tu ramdenad kanonzomieri<br />

iyo osebis aRniSnuli pretenziuli ganacxadi, amis Sesaxeb gazeTi `erToba~ mowinave<br />

statiaSi `osebis erovnuli sabWo~ wer<strong>da</strong>: osebi `ruseTTan ASeerTebis survils gamoTqvamdnen,<br />

magram Semdeg am survilze xeli aiRes <strong>da</strong> avtonomias moiTxoven. kidevac rom<br />

<strong>da</strong>vuSvaT... maTTvis avtonomiis micema, cxadia maT un<strong>da</strong> eqnes teritoria, aseT teritoriad<br />

SeiZlebo<strong>da</strong> javis xeobis sami soflis sazogadoeba. oseTis sabWo ki, ... Tavis Zalas<br />

avrcelebs yvela im adgilebze sa<strong>da</strong>c osebi cxovroben. aseTi Tavxedoba aq jer-jerobiT<br />

aravis gaubedia, TviT didi germania <strong>da</strong> inglisi ar wasulan ise Sors, ar Caudenia<br />

is, rasac osebis erovnuli sabWo sCadis...Qosebis erovnuli sabWo... qarTul enaze<br />

<strong>da</strong>weril brZanebebs ganuxilvelad stovebs, Tavis `sabrZanebloSi~ qarTul enas ar<br />

scnobs~ 1 . es vrceli amonaweri imis naTeli <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebaa, rom saqarTvevelos osebis<br />

erovnuli sabWo, qveynis xelisuflebas ar emorCilebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> TviTnebobiT Si<strong>da</strong> qarTlis<br />

mTis osebisaTvis teritoriuli avtonomiis legitimacias cdilob<strong>da</strong>. am mimarTulebiT<br />

Sesabamisi sakanonmdeblo dokumentis proeqtic ki Seadgines. mxedvelobaSi maqvs<br />

`samxreT oseTis~ IV erovnuli sabWos mier SemuSavebuli `samxreT oseTis kantonis konstituciis<br />

proeqti,~ romelic 5 Tavisa <strong>da</strong> 47 muxlisagan Sedgeba. es dokumenti 1919<br />

wlis 19 ivniss saqarTvelos <strong>da</strong>mfuZnebeli krebis sakonstitucio komisias waredgina.<br />

aRniSnuli komisia osebis proeqtTan erTad saqarTveloSi mcxovrebi eTnikuri umciresobebis<br />

sxva proeqtebsac (sul 9 proeqti) ixilav<strong>da</strong>. TiToeuli maTgani qarTuli politikuri<br />

azrisa <strong>da</strong> sakanonmdeblo saqmis mcodneTa farTo ganxilvis sagani gax<strong>da</strong>. am<br />

mxriv, gansakuTrebul yuradRebas sakonstitucio komisiis sxdomebis stenografiuli<br />

angariSebi <strong>da</strong> l.naTaZis mier gazeT `erTobaSi~ <strong>da</strong>beWdili statiebi _ `erovnul umciresobaTa<br />

uflebebis uzrunvelyofa~ (sul 7 statia) iqcevs. am publikaciebis Rirseba<br />

imaSi mdgomareobs, rom eTnikuri umciresobebis problemebis ga<strong>da</strong>Wris gzebi <strong>da</strong> SesaZleblobebi<br />

l.naTaZem im periodis saerTaSoriso gamocdilebis gaTvaliswinebis fonze<br />

ganixila <strong>da</strong> sakiTxis ga<strong>da</strong>wyvetas _ erovnuli saxelmwifos interesebi <strong>da</strong>udo safuZvlad.<br />

yuradReba un<strong>da</strong> mivaqcioT im garemoebas, rom sakonstitucio komisiisadmi wardgenili<br />

9 proeqti<strong>da</strong>n, gansakuTrebuli radikalizmiT osebis proeqti gamoirCeo<strong>da</strong>. igi<br />

kompaqturad <strong>da</strong>saxlebuli Si<strong>da</strong> qarTlis mTis osebisaTvis kantonis Seqmnas moiTxov<strong>da</strong>,<br />

xolo qalaqSi mcxovrebi osebisaTvis kulturul avtonomias. marTalia, osebis konstituciis<br />

proeqtis pirveli muxli `samxreT oseTis~ kantons saqarTvelos demokratiuli<br />

respublikis avtonomiur nawilad acxadeb<strong>da</strong>, magram sityva _ avtonomia, mxolod konstituciis<br />

pirvel muxlSia naxmari. igi iseT STabeWdilebas tovebs, rom am manipulirebiT,<br />

misi avtorebi osebisaTvis proeqtiT gaTvaliswinebuli uflebebis garegnulad SeniRbvas<br />

cdilobdnen. aseTi gancxadebis gakeTebis SesaZleblobas TviT aRniSnuli proeqti<br />

iZleva. Tuki am dokuments safuZvlianad gavecnobiT, <strong>da</strong>vinaxavT, rom sityva avtonomiis<br />

nacvlad yvelgan kantonia gamoyenebuli. mxedvelobaSi maqvs: 1) proeqtis II, III<br />

<strong>da</strong> IV Tavebis <strong>da</strong>saTaureba. 2) pirveli Tavis $1, $3, $6, $7, $8, $9, $10, $11, $17; meore Tavis<br />

$26, $33, $35. imave dokumentis mixedviT Tuki vimsjelebT, osebisaTvis Si<strong>da</strong> qarTlSi ara<br />

avtonomia, aramed gansakuTrebuli uflebebiT aRWurvili saxelmwifo warmonaqmnis mqone<br />

kantoni un<strong>da</strong> Seqmniliyo. amis <strong>da</strong>ma<strong>da</strong>stureblad imave konstitucii<strong>da</strong>n ramdenime amonawers<br />

movitan: 1) muxli 6. `samxreT oseTis kantons eniWeba gansakuTrebuli ufleba<br />

tyeebis, saZovris, miwis wiaRis <strong>da</strong> sxva bunebrivi simdidris eqsploataciisaTvis teritoriis<br />

sazRvrebSi.~ muxli 8. `kantonis yvela moqalaqeni samxedro begaras ixdian kantonis<br />

teritoriaze <strong>da</strong> Seadgenen calke kantonur mxedrobas respublikis armiisas.~<br />

muxli 9. `mSvidobian dros, kantonis samxedro nawilis sar<strong>da</strong>li kantonis xelisuflebis<br />

warmomadgenlis mier iniSneba.~ muxli 46. `konstitucia kantonis uzenaesi kanonia.<br />

veraviTari kanoni, sawinaaRmdego am konstituciisa ver iqneba gamoqveynebuli.~ aRniSnuli<br />

faqtebi imis <strong>da</strong>ma<strong>da</strong>sturebelia, rom osebis moTxovna Cveulebrivi avtonomiis farglebs<br />

scildebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> saqarTvelos xelisuflebas qveynis mowyobis Sveicarul _ konfederaciul<br />

models sTavazob<strong>da</strong>. magram, Sveicariis kantonebisagan gansxvavebiT, 1) osebis<br />

kantonis xelisuflebas, saqarTvelos mTavrobis winaSe aranairi pasuxismgebloba<br />

ar ekisrebo<strong>da</strong>; 2) osebis kantonis konstitucia, saqarTvelos respublikis sakanonmde-<br />

1 osebis erovnuli sabWo, erToba, 15 maisi (1919).<br />

362


lo organos mier miRebuli kanonebis gaTvaliswinebas ar isaxav<strong>da</strong> miznad; 3) respublikis<br />

teritoriis farglebSi igi saqarTvelos konstituciis uzenaesobas ar aRiareb<strong>da</strong>.<br />

`samxreT oseTis~ erovnuli sabWos aRniSnul proeqts ukeTeb<strong>da</strong> ra analizs, l. na-<br />

TaZe savsebiT kanonzomierad <strong>da</strong>sZen<strong>da</strong>, rom `samxreT oseTis~ konstituciis proeqti<br />

`samxreT oseTis~ kantonis uzenaesobas aRiareb<strong>da</strong>, misi uflebebi federacias scildebo<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong> kantons saxelmwifos xasiaTs aniWeb<strong>da</strong>~ 1 . konstituciis proeqtis avtorebi<br />

`samxreT oseTisaTvis~ iseTi saxelmwifo warmonaqmnis Seqmnas iTvaliswinebdnen, romelic<br />

saqarTvelos respublikasTan mxolod `cxovrebis ramdenime <strong>da</strong>rgSi iqnebo<strong>da</strong> sustad<br />

<strong>da</strong>kavSirebuli~ 2 .<br />

saqarTveloSi mcxovrebi eTnikuri umciresobebis sakiTxis aseTi formiT ga<strong>da</strong>wyveta<br />

l. naTaZes SeuZleblad miaCn<strong>da</strong>, radgan igi erovnuli sakiTxis mogvarebis nacvlad,<br />

gamokveTil teritoriaze umravlesobis saxiT mcxovrebi mxolod erTi romelime eTnikuri<br />

jgufis interesebs emsaxurebo<strong>da</strong>. am SemTxvevaSi mas osebi hyav<strong>da</strong> mxedvelobaSi.<br />

`osebis erovnuli sabWos proeqti, _ wer<strong>da</strong> l. naTaZe, _ imaze ki ar zrunavs, rom erovnuli<br />

sakiTxi moagvaros cxinvalis raionSi, javis mazraSi <strong>da</strong> sxvagan, misi mizani mxolod<br />

is aris, rom osebis erovnuli saWiroebebi <strong>da</strong>ikmayofilos. amnairi meTodi mxolod<br />

im adgilebisaTvis gamodgeba... sa<strong>da</strong>c erTad-erTi eri cxovrobs <strong>da</strong> sxva aravin. osebis<br />

erovnuli sabWos proeqtSi srulebiT araferia naTqvami... Tu romeli teritoriis<br />

sazRvrebSi fiqrobs `samxreT oseTis kantonis~ moqcevas. visac ki erTi Tvalis ga<strong>da</strong>vlebiT<br />

<strong>da</strong>uxedia imaTi eTnografiuli rukisaTvis, <strong>da</strong>inaxavs, rom SeuZlebelia gamokve-<br />

Ta imisTana teritoriis, sa<strong>da</strong>c mxolod osebi cxovroben, sa<strong>da</strong>c ar <strong>da</strong>rCeba mozrdili<br />

ricxvi qarTvel mxcovrebTa... `samxreT oseTis kantonis~ Seqmna erovnul sakiTxs amnairad<br />

ver moagvarebs~ 3 .<br />

am debulebisadmi meti <strong>da</strong>majereblobis micemis mizniT, l.naTaZe erovnuli sakiTxis<br />

mcodne evropel avtoritetebs (o. baueri, r. Springeri) mimarTav<strong>da</strong> <strong>da</strong> maT Sexedulebebze<br />

<strong>da</strong>yrdnobiT <strong>da</strong>sZen<strong>da</strong>: `osebis nacionaluri sabWos... mier warmodgenili proeqti<br />

gulisxmobs, ... qarTveli eri <strong>da</strong>Tanxmdes, raTa osebis saqmes msxverplad Seswiros<br />

Tavisi sxeulis is nawilebi romlebic `samxreT oseTis kantonis~ sazRvrebSi moyvebian.~<br />

es imas niSnav<strong>da</strong>, rom saqarTvelos xelisuflebas, erovnuli saxelmwifos interesebi<br />

ukana planze ga<strong>da</strong>etana <strong>da</strong> saqarTvelos teritoriaze Crdilo kavkasiis oseTi<strong>da</strong>n<br />

tabarukad Semoxiznuli osebisTvis Si<strong>da</strong> qarTlSi `samxreT oseTis~ saxelmwifoebrivi<br />

warmonaqmni Seeqmna. am mimarTulebiT praqtikuli nabijis ga<strong>da</strong>dgma, saqarTvelos teritoriuli<br />

mTlianobis SemakavSirebeli arteriis Segnebulad ga<strong>da</strong>Wras <strong>da</strong> samomavlod<br />

Si<strong>da</strong> qarTlis teritoriis gasasxviseblad myari nia<strong>da</strong>gis Semzadebas niSnav<strong>da</strong>. es mosalodneli<br />

safrTxe l.naTaZes kargad qon<strong>da</strong> gacnobierebuli <strong>da</strong> osuri kantonis Seqmnisadmi<br />

uaryofiT <strong>da</strong>mokidebulebas amJRavneb<strong>da</strong>. imavdroulad, osi separatistebis Canafiqris<br />

xelSemSlel faqtorad _ cxinvalis raionSi qarTuli mosaxleobis procentul<br />

umravlesobas asaxeleb<strong>da</strong>. im etapze am upiratesobis SenarCuneba <strong>da</strong> osi separatistebis<br />

mxri<strong>da</strong>n qarTvelTa eTnowmendis mavnebluri Canafiqris ramdenime mcdelobis verganxorcieleba,<br />

<strong>da</strong>moukidebeli saqarTvelos xelisuflebis Zalisxmevis Sedegs warmoadgen<strong>da</strong>.<br />

miuxe<strong>da</strong>vad amisa, Si<strong>da</strong> qarTli<strong>da</strong>n qarTvelTa gamodevnis osuri idea, maTSi ar<br />

Camkv<strong>da</strong>ra <strong>da</strong> Taobebs `anderZis~ saxiT ga<strong>da</strong>ecemo<strong>da</strong>.<br />

rac Seexeba `samxreT oseTis~ kantonis proeqts, igi <strong>da</strong>mfuZnebel krebasTan arsebuli<br />

mmarTvelobisa <strong>da</strong> adgilobrivi TviTmmarTvelobis komisias ga<strong>da</strong>eca gansaxilvelad.<br />

qveynis administraciuli ga<strong>da</strong>mijvnis sakiTxTan <strong>da</strong>kavSirebuli nebismieri dokumenti<br />

am komisiis ganxilvis sagani xdebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> Sesabamisi <strong>da</strong>skvnis gakeTebis Semdeg ga<strong>da</strong>ecemo<strong>da</strong><br />

qveynis sakanonmdeblo organos. es savaldebulo procedura osebis erovnuli<br />

sabWos mier SemuSavebulma `samxreT oseTis kantonis~ proeqtmac gaira. aRniSnuli<br />

faqti imaze migvaniSnebs, rom saqarTvelos maSindeli xelisufleba, ama Tu im problemas<br />

qveynis interesebi<strong>da</strong>n gamomdinare gansakuTrebuli sifrTxiliT ekidebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> saki-<br />

Txs mxolod maRalkvalificirebuli specialistebis <strong>da</strong>skvnis maqsimalurad gaTvaliswinebiT<br />

wyvet<strong>da</strong>. amis u<strong>da</strong>o <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebas, <strong>da</strong>mfuZnebel krebasTan arsebuli adgilobrivi<br />

mmarTvelobisa <strong>da</strong> TviTmmarTvelobis komisiis sxdomebis saoqmo Canawerebi warmoad-<br />

1 l. naTaZe, erovnul umciresobaTa uflebebis uzrunvelyofa, erToba, 16 aprili (1920).<br />

2 iqve.<br />

3 iqve.<br />

363


gens. am dokumentebi<strong>da</strong>n irkveva, rom saqarTvelos teritoriis axal administraciul<br />

erTeulebad ga<strong>da</strong>mijvnis sakiTxs Sinagan saqmeTa saministrosTan arsebuli komisiac<br />

swavlob<strong>da</strong>. ramdena<strong>da</strong>c es uwyeba arsebuli problemis ga<strong>da</strong>wyvetas ver axerxeb<strong>da</strong>, misi<br />

mecnieruli <strong>da</strong>muSavebis pasuxismgebloba <strong>da</strong>mfuZnebel krebasTan arsebulma komisiam<br />

Tavis – Tavze aiRo. imave komisiis 1919 wlis 11 aprilis sxdomaze miRebuli <strong>da</strong>dgenilebiT,<br />

saqarTvelos teritoriis ga<strong>da</strong>mijvnis Sesaxeb moxsenebis gakeTeba p.ingoroyvas <strong>da</strong>avala.<br />

xolo 25 aprilis <strong>da</strong>dgenilebiT, aRniSnuli moxseneba _ proeqti, erobaTa warmomadgenlebTan<br />

30 aprils <strong>da</strong>niSnuli sagangebo sxdomisaTvis un<strong>da</strong> yofiliyo mzad. saoqmo<br />

Canawerebis mixedviT, am TaTbirze miwveulni iyvnen: Sinagan saqmeTa saministros<br />

warmomadgeneli, saistorio <strong>da</strong> saeTnografio sazogadoebis Tavmjdomare e. TayaiSvili,<br />

prof. iv. javaxiSvili, d. eliava, erobaTa centris mTeli Semadgenloba. mosawvevebi <strong>da</strong>mfuZnebeli<br />

krebis fraqciaTa warmomadgenlebsac <strong>da</strong>egzavna. adgilobrivi mmarTvelobisa<br />

<strong>da</strong> TviTmmarTvelobis komisiis 30 aprils gafarToebuli sxdomis stenografiuli<br />

angariSi<strong>da</strong>n irkveva, rom <strong>da</strong>wyebuli saqmis ukeT organizebis mizniT, sxdomaze mcire<br />

komisiis Semadgenloba (s. fircxalava, d. oniaSvili, g. ciskariSvili) <strong>da</strong>amtkices. imave<br />

komisiaSi miwveulni iqnen p. ingoroyva, d. CxeiZe, g. rcxilaZe <strong>da</strong> yazaxaSvili. mcire komisiis<br />

1919 wlis 7 oqtombris sxdomam proeqtis SemuSaveba <strong>da</strong> erTi Tvis va<strong>da</strong>Si warmodgena<br />

p. ingoroyvas miando. xolo 1920 wlis aprilSi miRebuli <strong>da</strong>dgenilebiT, p. ingoroyvas<br />

qveynis teritoriuli ga<strong>da</strong>mijvnis proeqtis saboloo re<strong>da</strong>qtirebuli variantis<br />

warmodgena <strong>da</strong>evala. p. ingoroyvas mier Sesrulebuli samuSao, adgilobrivi mmarTvelobisa<br />

<strong>da</strong> TviTmmarTvelobis komisiis 1920 wlis 23 ivlisis sxdomam ganixila <strong>da</strong> mas<br />

maRali Sefaseba misca. am sakiTxTan <strong>da</strong>kavSirebiT, saqarTvelos <strong>da</strong>mfuZnebeli krebis<br />

prezidiumis 1920 wlis 24 ivlisis sxdomis saoqmo CanawerebSi vkiTxulobT: `es proeqti<br />

metad seriozuli <strong>da</strong> didi naSromia. proeqti <strong>da</strong>myarebulia mecnierulad <strong>da</strong> praqtikulad<br />

<strong>da</strong>sabuTebul debulebebze. saqarTvelos administraciul erTeulebad <strong>da</strong>yofa ga-<br />

Tvaliswinebulia rogorc istoriulisa, eTnografiulisa <strong>da</strong> ekonomiuri, ise politikuri<br />

TvalsazrisiT... yovelive es elementi harmoniulad aris SeTanxmebuli <strong>da</strong> erTi<br />

meores ar sWarbobs. ase, rom aucilebloba teritoriis swored ise <strong>da</strong>nawilebisa, rogorc<br />

avtors aqvs nagulisxmevi, sruliad bunebrivia <strong>da</strong> u<strong>da</strong>o xdeba... b.n. ingoroyvas mier<br />

Sesrulebuli proeqti warmoadgens... namdvil mecnierul gamokvlevas... saqmis interesi<br />

moiTxovs, rom es Sroma stambis saSualebiT iqnes <strong>da</strong>beWdili.~ es sayuradRebo naSromi<br />

<strong>da</strong>mfuZnebeli krebis grifiT 1920 wels gamoqveyn<strong>da</strong>. am 103 gverdian dokumentSi<br />

goris mazris orad gayofa-argayofis sakiTxs sagangebo paragrafi aqvs <strong>da</strong>Tmobili.<br />

Tuki am dokuments safuZvlianad CavukvirdebiT, igi Sinagan saqmeTa saministros zemoaRniSnul<br />

proeqts ewinaaRmdegeba im TvalsazrisiT, rom goris mazris or samazro<br />

erTeulad <strong>da</strong>yofas <strong>da</strong>uSveblad miiCnevs. `goris mazris <strong>da</strong>nawileba, _ vkiTxulobT<br />

dokumentSi, _ SeuZlebelia SeviwynaroT geografiuli pirobebis mixedviTac. mazra warmoadgens<br />

geografiuls provincias <strong>da</strong>mTavrebuls Tavis sazRvrebSi hidrografiulad<br />

<strong>da</strong> orografiulad. swored am bunebrivi geografiulis mTlianobiT aixsneba, rom<br />

warsulSiac es mxare yovelTvis erT mTels <strong>da</strong> ganuyofel provincias warmoadgen<strong>da</strong>...<br />

goris mazris orad gayofa <strong>da</strong>scem<strong>da</strong> mazris ekonomiur SesaZleblobas. Tu mazra dRevandels<br />

sazRvrebSi Tavisi meurneobiT Tavisuflad SeZlebs saerobo TviTmmarTvelobis<br />

saqmeebis sakuTaris ZalRoniT gaZRolas, mazris <strong>da</strong>nawilebis Semdeg erTi ekonomiurad<br />

SemZle mazris nacvlad Cven miviRebT or sust mazras, romelTac saerobo meurneobis<br />

mowyobisaTvis <strong>da</strong>sWirdebo<strong>da</strong>T mudmivi subsidia centraluri mmarTvelobisa~ 1 .<br />

Cems mier motanili es vrceli amonaweri imaze miuTiTebs, rom goris mazris Semadgeneli<br />

nawilebis bunebrivi erTianobis xelyofa, ekonomikuri <strong>da</strong> polirikuri TvalsazrisiT,<br />

<strong>da</strong>moukidebeli saqarTvelosaTvis zianis momtani aRmoCndebo<strong>da</strong>. <strong>da</strong> rac mTavaria,<br />

am nabijis ga<strong>da</strong>dgmiT, arsebuli xelisufleba istoriisa <strong>da</strong> momavali Taobebis winaSe<br />

udides <strong>da</strong>naSauls Caiden<strong>da</strong>. maSindeli saqarTvelos mTavrobis Rirseul qmedebad<br />

un<strong>da</strong> Sefasdes, roca qveynis sasicocxlo interesebTan <strong>da</strong>kavSirebul problemebs, separatistuli<br />

an ucxo Zalis karnaxiT <strong>da</strong>ufiqreblad <strong>da</strong> naCqarevad ar wyvet<strong>da</strong>, maSindeli<br />

qarTuli sazogadoebriv-politikuri azris mesveurTa mxri<strong>da</strong>n gamoTqmuli SeniSvnebisa<br />

<strong>da</strong> wina<strong>da</strong>debebis gaTvaliswinebiT rom moqmedeb<strong>da</strong>. amis erT-erT <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebas, Si-<br />

1 proeqti saqarTvelos teritoriis <strong>da</strong>nawilebisa axal saadministracio erTeulebad (olqebad) (Tbilisi,<br />

1920), gv. 26-27.<br />

364


nagan saqmeTa saministros zemoaRniSnuli `kompromisuli~ proeqtis mixedviT, osebisaTvis<br />

gaTvaliswinebuli javis calke mazris Seqmnaze uarisTqma warmoadgen<strong>da</strong>.<br />

Tuki saqarTvelos xelisuflebam <strong>da</strong> zemoaRniSnulma komisiam, osebisaTvis gansakuTrebuli<br />

javis mazris Seqmna qveynis interesebi<strong>da</strong>n gamomdinare mizanSeuwonlad<br />

scno, am ga<strong>da</strong>wyvetilebis miRebaSi lomis wili isev os separatistebs edo. mxedveloba-<br />

Si ori umniSvnelovanesi faqti maqvs: 1) rkp (b) `samxreT oseTis~ saolqo komitetis<br />

xelmZRvanelobiT 1919 wlis oqtombris bolos sofel javaSi SeiaraRebuli ajanyebis<br />

<strong>da</strong>wyeba <strong>da</strong> javis mTel xeobaSi sabWoTa xelisuflebis gamocxadeba; 2) ruseT-saqarTvelos<br />

omis (1920 wlis maisi-ivnisi) dros osebis mier mowyobili ajanyeba, maT <strong>da</strong>saxmareblad<br />

CrdiloeTi<strong>da</strong>n Semosuli rusuli samxedro Zala <strong>da</strong> qarTuli saxelmwifos arsebobis<br />

kiTxviTi niSnis qveS <strong>da</strong>yeneba. aRniSnulma faqtebma erTxel kidev TvalnaTliv<br />

aCvena is mosalodneli garduvali safrTxe, romelic <strong>da</strong>moukidebeli saqarTvelos saxelmwifoebriobas<br />

osebisTvis javis samazro administraciuli erTeulis Seqmnis SemTxvevaSi<br />

emuqrebo<strong>da</strong>. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, osebis problemebi qveynis SigniT mcxovreb sxva<br />

eTnikur umciresobebTan erTad Tanabaruflebian WrilSi un<strong>da</strong> ganxiluliyo. saqarTvelos<br />

xelisuflebis es Seuvali pozicia, osebis 1920 wlis ajanyebis <strong>da</strong>marcxebis Semdeg<br />

amoqmed<strong>da</strong>. es iyo swori <strong>da</strong> samarTlebrivi ga<strong>da</strong>wyvetileba, radgan qveynis xelisufalTa<br />

aseTi qmedeba, saqarTveloSi im etapze mcxovrebi eTnikuri umciresobebis erovnuli<br />

sabWoebis warmomadgenlebis gaRizianebis safuZvels ar qmni<strong>da</strong>. dokumenturi masaliT<br />

<strong>da</strong>sturdeba, rom saqarTvelos <strong>da</strong>mfuZnebeli krebis sakonstitucio komisiis<br />

msjelobis erT-erT prioritetul sagans, saqarTveloSi mcxovrebi eTnikuri umciresobebis<br />

mowyobis uzrunvelyofis gzebis Zieba <strong>da</strong> maTTvis iseTi modelis Seqmna warmoadgen<strong>da</strong>,<br />

romelic qarTuli saxelmwifos sazianod ar imuSaveb<strong>da</strong> <strong>da</strong> imavdroulad eTnikuri<br />

umciresobebis kulturul ganviTarebas win waswev<strong>da</strong>. sakonstitucio komisiis<br />

sxdomebis masalebis Seswavlam <strong>da</strong>a<strong>da</strong>stura, rom aRniSnul sakiTxTan mimarTebaSi, qar-<br />

Tuli politikuri azris warmomadgenlebi ZiriTa<strong>da</strong>d erT poziciaze idgnen. isini qveynis<br />

konstituciaSi eTnikuri umciresobebis uflebebis Sesaxeb iseTi formulirebis SemuSavebas<br />

cdilobdnen, romelic saqarTvelos saxelmwifos sazianod separatistebis<br />

mxri<strong>da</strong>n gamoyenebuli ver iqnebo<strong>da</strong>. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, sajaro uflebebiT aRWurvili<br />

eTnikuri umciresobebis raime saxis organizaciebis arsebobas <strong>da</strong>uSveblad miiCnevdnen.<br />

`Cven vdgevarT erovnuli saxelmwifos nia<strong>da</strong>gze <strong>da</strong> misi interesebis TvalsazrisiT _<br />

ambob<strong>da</strong> p. sayvareliZe _ vsinjavT erovnul umciresobaTa sakiTxs... Cven yvelafers <strong>da</strong>vuSvebT,<br />

magram ver SevqmniT sajaro uflebriv organizaciebs... erovnul umciresobaTa<br />

uflebebi konstituciaSi un<strong>da</strong> ganisazRvros Semdegi saxiT _ mtkice erovnuli saxelmwifo;<br />

SeuZlebelia saxelmwifoSi <strong>axali</strong> saxelmwifos, an raime sajaro uflebrivi organizaciebis<br />

Seqmna. erovnul umciresobaTa sakiTxSi Cven un<strong>da</strong> vidgeT maTi uflebrivi<br />

uzrunvelyofis nia<strong>da</strong>gze~ 1 . aq garkveviTaa naTqvami, rom saqarTveloSi mcxovrebi eTnikuri<br />

umciresobebis uflebrivi sakiTxis ga<strong>da</strong>wyvetas, qarTuli saxelmwifos interesebi<br />

un<strong>da</strong> <strong>da</strong>debo<strong>da</strong> safuZvlad. maT mier miRebuli <strong>da</strong>dgenilebebi civilizebuli qveynebisa-<br />

Tvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli CarCoTi SemosazRvruliyo. p. sayvareliZis am poziciis winaaRmdeg<br />

ak. Cxenkelma gailaSqra. saqarTvelos sinamdgilisaTvis <strong>da</strong>savleT evropis saxelmwifoTa<br />

gamocdileba mas arasakmarisad miaCn<strong>da</strong> <strong>da</strong> sakonstitucio komisiis wevrebis misamarTiT<br />

acxadeb<strong>da</strong>: `Cven veravis mivbaZavT, veravisgan gadmoviRebT rasmes, radgan ar<br />

aris <strong>istoria</strong>Si saTanado, Cveni <strong>da</strong>makmayofilebeli magaliTebi. es kiTxva un<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>v-<br />

WraT imdenad safuZvlianad, rom sxvisTvis gaxdes samagaliTod~ 2 . aqe<strong>da</strong>n gamomdinare,<br />

igi eTnikuri umciresobebisaTvis sajaro uflebebis micemas aucileblobad miiCnev<strong>da</strong>.<br />

imavdroulad, saxelmwifosTan mimarTebaSi eTnikuri umciresobebisagan pasuxismgeblobis<br />

gazr<strong>da</strong>s moiTxov<strong>da</strong>. `umciresobam un<strong>da</strong> SeiTvisos is azri _ ambob<strong>da</strong> ak. Cxenkeli, _<br />

rom Cveni respublika maTi respublikaa <strong>da</strong> rac avnebs saxelmwifos, avnebs maTac.~ mar-<br />

Talia, ak. Cxenkeli am SemTxvevaSi saxelmwifosa <strong>da</strong> eTnikur umciresobaTa Soris movaleobis<br />

funqciebze amaxvileb<strong>da</strong> yuradRebas, magram konkretulad ar asaxeleb<strong>da</strong> Tu ra<br />

meTodis gamoyenebiT gaxdebo<strong>da</strong> SesaZlebeli eTnikuri umciresobebis, Tugind osebis<br />

cnobierebis saqarTvelos saxelmwifos sasikeTod Semobruneba. sajaro uflebebisa <strong>da</strong><br />

teritoriuli avtonomiis <strong>da</strong>kanonebis SemTxvevaSi, osebis mxri<strong>da</strong>n arsebob<strong>da</strong> Tu ara<br />

1 scssa, f. 1833, aRw. 1, saq. 180, furc. 178.<br />

2 scssa, f. 1833, aRw. 1, saq. 181, furc. 126.<br />

365


aime garantia, rom isini; 1) saqarTvelos samSoblod aRiarebdnen <strong>da</strong> mis samsaxurSi<br />

Cadgebodnen; 2) qarTuli saxelmwifos <strong>da</strong>mangrevlis rols ar Seasrulebdnen. ramdena<strong>da</strong>c<br />

aRniSnuli sakiTxebi ak. Cxenkelma upasuxod <strong>da</strong>tova, es faqti p. sayvareliZem SesaniSnavad<br />

gamoiyena <strong>da</strong> eTnikuri umciresobebisadmi sajaro uflebebis micemis sawinaaRmdegod<br />

<strong>axali</strong> argumentebi moitana. am fonze, osebis mier warmodgenili osuri kantonis<br />

Seqmnis proeqti erTxel kidev safuZvlianad gaakritika. `Cven vwerT konstitucias,<br />

_ ambob<strong>da</strong> p. sayvareliZe, _ unitaruli saxelmwifosaTvis. osebs ki surT <strong>da</strong>gvawerinon<br />

konfederaciuli, an federaciuli saxelmwifosaTvis, CvenTvis es sruliad miuRebelia,<br />

radgan Cven vdgevarT zed sajaro uflebebis sazRvarze. am sazRvars ver gavcildebiT,<br />

magram u<strong>da</strong>od vaZlevT im uflebebs, romelic sazRvris SigniT aris, aq ki... Zalian far-<br />

To uflebebia, romelic savsebiT uzrunvelyofs umciresobebis Tavisufal arsebobas<br />

<strong>da</strong> ganviTarebas~ 1 . analogiuri pozicia eWira g. gvazavasac. `sajaro uflebebs _ ambob<strong>da</strong><br />

igi _ veravis mivcemT, <strong>da</strong>misaxeleT iseTi saxelmwifo sa<strong>da</strong>c amas adgili hqondes...<br />

avtonomiis gareSec SeiZleba savsebiT uzrunvelyofili iqnes umciresobaTa Tavisufali<br />

ganviTareba, amis saukeTeso garantia aris Cveni demokratiuli mmarTveloba... Cven<br />

aSkarad winaaRmdegni varT sajaro uflebebisa. me... viziareb p. sayvareliZis proeqts~ 2 .<br />

p. sayvareliZisa <strong>da</strong> g. gvazavas pozicias l. naTaZec miemxro. man erovnuli sakiTxis saukeTeso<br />

specialistebis (o. baueri, r. Springeri, v. adleri, e. bogeni, g. ielinski,<br />

prof. SerSeneviCi) debulebebze <strong>da</strong>yrdnobiT, <strong>da</strong>majereblad <strong>da</strong>asabuTa, rom eTnikuri<br />

umciresobebisadmi sajaro uflebebis micema, qarTuli saxelmwifos ngrevisken ga<strong>da</strong>dgmuli<br />

nabiji iqnebo<strong>da</strong>. am fonze, l. naTaZem gansakuTrebuli yuradReba eTnikuri umciresobebisaTvis<br />

erovnuli Temebisa <strong>da</strong> saerobo erTeulebis Seqmnaze gaamaxvila. misi<br />

mtkicebiT, aRniSnuli mimarTulebiT praqtikuli nabijis ga<strong>da</strong>dgma qarTuli saxelmwifos<br />

interesebs ar upirispirdebo<strong>da</strong>. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, Temis meSveobiT erovnuli<br />

gamijvna, mas eTnikuri umciresobebis problemaTa mogvarebis saukeTeso saSualebad miaCn<strong>da</strong>.<br />

am mxriv, igi gansakuTrebul yuradRebas eTnikuri umciresobebis swavla _ ganaTlebaze<br />

amaxvileb<strong>da</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>sZen<strong>da</strong>: `demokratiuli saskolo sistema moiTxovs, rom<br />

xalxis swavla-ganaTlebis mTeli saqme adgilobrivi TviTmmarTvelobis xelSi iyos.<br />

ase aris yvela qveynebSi, sa<strong>da</strong>c swavla-ganaTleba <strong>da</strong>winaurebulia, am qveynebis gzaze<br />

dgebian is qveynebic, sa<strong>da</strong>c es saqme ufro CamorCenilia~ 3 . es imas niSnav<strong>da</strong>, rom axlad-<br />

Seqmnil qarTul saxelmwifos, evropis qveynebis gamocdilebiT un<strong>da</strong> esargebla <strong>da</strong> adgilobrivi<br />

mmarTvelobis aprobirebuli forma <strong>da</strong>energa. miTumetes, eTnikur umciresobaTa<br />

urTierTTanamSromlobis gaRrmavebis safuZvlad, evropeli specialistebi erovnul<br />

Temebs asaxelebdnen. qarTuli politikuri azrovnebis erT-erTi cnobili warmomadgeneli<br />

l. naTaZec am pozicias icav<strong>da</strong>. `erovnuli sakiTxis mogvarebaSi _ wer<strong>da</strong> igi<br />

_ adgilobrivma TviTmmarTvelobam TvalsaCino roli un<strong>da</strong> iTamaSos. Cven gvgonia, rom<br />

erovnuli SuRlis ganelebaSi, erTa TanamSromlobis <strong>da</strong>myarebaSi <strong>da</strong> maT SerigebaSi<br />

veraviTari gansakuTrebuli kanonmdebloba ver gaakeTebs imdens, rasac gaakeTebs swor<br />

<strong>da</strong> naTel demokratiul principebze mowyobili TviTmmarTveloba~ 4 .<br />

aseTi <strong>da</strong>skvnis gakeTebis SesaZlebloba l. naTaZes evropuli saxelmwifoebis gamocdilebis<br />

qarTuli sinamdvilis SesatyvisobaSi gaazrebam misca. cnobili faqtia, rom evropis<br />

demokratiul qveynebSi, TviTmmarTveli erTeulebi (Temebi) im etapze eTnikuri umciresobebis<br />

sakiTxis mogvarebis erTaderTi saSualeba gamodga. am principiT ganixilav<strong>da</strong><br />

l. naTaZe saqarTveloSi mcxovrebi eTnikuri umciresobebis, maT Soris osebis sakiTxsac.<br />

misi mtkicebiT, ramdena<strong>da</strong>c osebis mosaxleobis ZiriTad raionebs gorisa <strong>da</strong> duSeTis mazris<br />

CrdiloeTi nawili warmoadgen<strong>da</strong>, `osuri~ Temebic aRniSnul raionebSi un<strong>da</strong> mowyobiliyo.<br />

osuri mosaxleobis interesebi<strong>da</strong>n gamomdinare, igi `osuri~ Temebis Seqmnis SesaZleblobas<br />

arc raWis mazraSi gamoricxav<strong>da</strong> 5 . miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom am Tvalsazriss qar-<br />

Tuli politikuri azris mesaWeTa umravlesoba iziareb<strong>da</strong>, problemis garSemo debatebi<br />

kvlavac grZeldebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> igi presis furclebze<strong>da</strong>c iqna ga<strong>da</strong>tanili. gamoqveynebuli publikaciebis<br />

avtorebi, osebis uflebebis imave CarCoSi moqcevas moiTxovdnen, rogoric<br />

1 scssa, f. 1833, aRw. 1, saq. 180, furc. 185.<br />

2 scssa, f. 1833, aRw. 1, saq. 180, furc. 186.<br />

3 l. naTaZe, erovnul umciresobaTa uflebebis uzrunvelyofa, erToba, 17 ivnisi (1920).<br />

4 l. naTaZe, erovnuli sakiTxi <strong>da</strong> TviTmmarTveloba, eroba <strong>da</strong> qalaqi, #6 (1920), gv. 3.<br />

5 iqve, gv. 16.<br />

366


saqarTveloSi mcxovrebi sxva eTnikuri umciresobebisaTvis iyo gaTvaliswinebuli. amasTan<br />

<strong>da</strong>kavSirebiT gazeT `alionSi~ gamoqveynebul werilSi `saqarTvelos respublika <strong>da</strong> erovnul<br />

umciresobaTa uflebebi~ iv. gomarTeli xazgasmiT wer<strong>da</strong>, rom saqarTveloSi mcxovrebi<br />

eTnikuri umciresobebi isargebleben `yvela im uflebiT, rac miRebulia respublikaSi.<br />

am mxriv araviTar SezRudvas ara aqvs adgili <strong>da</strong> qarTveli, somexi, TaTari, osi, ebraeli,<br />

berZeni, rusi <strong>da</strong> sxva srulebiT gaTanasworebulni arian. isini rogorc moqalaqeni<br />

sargebloben yvela im politikuri uflebiT, rac miRebulia respublikaSi. amitom Cveni<br />

respublikis moqalaqe <strong>da</strong> qveSevrdomi imgvarive monawileobas miiReben Cveni respublikis<br />

cxovrebaSi, rogorc qarTvelebi.~ amis myar garantias saqarTvelos xelisuflebis mier<br />

gamocemuli sakanonmdeblo aqtebi iZleo<strong>da</strong>. swored es garemoeba qon<strong>da</strong> mxedvelobaSi<br />

s. abulaZes, roca misi avtorobiT <strong>da</strong>beWdil werilSi `osebis amoZravebaze~ osebis misamarTiT<br />

wer<strong>da</strong>: `un<strong>da</strong>T osebs Tavisufali kulturuli ganviTareba? saqarTvelos demokratiuli<br />

respublikis gavleniani jgufebi, mTeli konstitucia Cveni saxelmwifosi amis<br />

srul SesaZleblobas aZlevs maT~ 1 .<br />

s. abulaZis es gancxadeba WeSmaritebas Seicav<strong>da</strong>, radgan im periodSi gamoqveynebuli<br />

saqarTvelos konstituciis proeqtSi, saqarTveloSi mcxovrebi erovnuli umciresobebis<br />

uflebebis gansazRvras XII Tavis 12 muxli qon<strong>da</strong> <strong>da</strong>Tmobili 2 . es uflebebi mxolod<br />

saqarTvelos im moqalaqeebze gavrceldebo<strong>da</strong>, romlebic qveynis mSeneblobis <strong>da</strong><br />

ara ngrevis samsaxurSi iqnebodnen Camdgari. amis Sesaxeb TbilisSi gamarTuli osi social-demokratebis<br />

TaTbirze (1920 wlis 21 seqtemberi) warmoTqmul sityvaSi saqarTvelos<br />

Sinagan saqmeTa ministris moadgile par. WiWinaZe osebis misamarTiT acxadeb<strong>da</strong>:<br />

`vimeoreb, yvela moqalaqe, romelic dgas Cveni respublikis <strong>da</strong>moukideblobis platformaze<br />

sworuflebiani wevria Cveni ojaxisa~ 3 . am elementaruli <strong>da</strong> aucilebeli moTxovnisadmi<br />

morCileba, im etapze saqarTveloSi mcxovrebma TiTqmis yvela eTnikuri umciresobebis<br />

warmomadgenlebma (osebisa <strong>da</strong> afxazebis gar<strong>da</strong>) aucileblobad miiCnies. aRniSnulis<br />

gaTvaliswinebi<strong>da</strong>n gamomdinare, qveyanaSi Seqmnili politikuri situacia, eTnikuri<br />

umciresobebis sakiTxis sabolood ga<strong>da</strong>sawyvetad <strong>da</strong> sakonstitucio CarCoSi mosaqcevad,<br />

drouli nabijis ga<strong>da</strong>dgmas <strong>da</strong> konsesuss <strong>da</strong>fuZnebuli platformis SemuSavebas<br />

saWiroeb<strong>da</strong>. am mxriv, gansakuTrebuli roli ssdm partiis centraluri komitetis<br />

1920 wlis 20 maisis sxdomam Seasrula. rogorc stenografiuli angariSi<strong>da</strong>n irkveva,<br />

sxdomis monawileTa yuradrebis centrSi n. Jor<strong>da</strong>nias moxseneba moeqca. qarTuli erovnuli<br />

saxelmwifos mowyobisa <strong>da</strong> politikuri azrovnebis TvalsazrisiT, aRniSnuli<br />

moxsenebis mniSvneloba imaSi mdgomareobs, rom n. Jor<strong>da</strong>niam eTnikur umciresobaTa<br />

sakiTxi saqarTvelos specifikisa <strong>da</strong> qveynis erovnuli interesebis gaTvaliswinebiT<br />

ganixila, xolo ak. Cxenkeliseuli `sajaro uflebebis~ moTxovna kritikis qarcecxlSi<br />

gaatara. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, saqarTveloSi mcxovrebi `patara erebis naWrebisadmi~ avtonomiiis<br />

miniWeba politikur Secdomad gamoacxa<strong>da</strong>. imave n. Jor<strong>da</strong>nias mtkicebiT,<br />

demokratiuli ruseTis SemadgenlobaSi 1917 wels saqarTvelosTvis avtonomiis moTxovnis<br />

ideiis saqarTveloSi mcxovreb eTnikur umciresobebze gadmotana _ <strong>da</strong>uSvebeli iyo<br />

Tun<strong>da</strong>c im elementaruli mizezis gamo, rom ruseTSi rac un<strong>da</strong> didi uflebebi `miecaT<br />

patara erebisaTvis, mainc verafers <strong>da</strong>aklebdnen ruseTs, rogorc did saxelmwifos.~<br />

xolo aseTive uflebebis saqarTveloSi mcxovreb eTnikur umciresobebze gavrcelebis<br />

SemTxvevaSi, saqarTvelos saxelmwifosaTvis <strong>da</strong>mRupveli aRmoCndebo<strong>da</strong>. `Cven patara<br />

saxelmwifo varT, _ ambob<strong>da</strong> n. Jor<strong>da</strong>nia, _ aq... 16-mde natexi erebia. amdeni xalxi rom<br />

sajaro uflebebiT aRvWurvoT, isini ufro didi centri Seiqmnebian Cvens respublikaSi.<br />

dRes sul sxva pirobebia <strong>da</strong> maSindeli ruseTis pirobebs ver Seva<strong>da</strong>rebT~ 4 . aq garkveviTaa<br />

miniSnebuli im mosalodnel saSiSroebaze, romelic eTnikuri umciresobebisadmi<br />

sajaro uflebebis micemiTa <strong>da</strong> `didi centrebis~ SeqmniT emuqrebo<strong>da</strong> saqarTvelos.<br />

gamosavals n. Jor<strong>da</strong>nia mxolod eTnikuri umciresobebisaTvis Temuri sistemis SemoRebaSi<br />

xe<strong>da</strong>v<strong>da</strong>, radgan masze saxelmwifos erTiani kontrolis ganxorcieleba iqnebo<strong>da</strong><br />

SesaZlebeli. eTnikur umciresobebs `Tu Temebis farglebSi movaTavsebT _ ambob<strong>da</strong> igi<br />

1 s. abulaZe, osebis amoZraveba, mxe<strong>da</strong>ri, #5 (1920), gv. 7.<br />

2 saqarTvelos konstituciis proeqti, Sedgenili <strong>da</strong> gamocemuli saqarTvelos <strong>da</strong>mfuZnebeli krebis mier<br />

(Tbilisi, 1920), gv. 26-27.<br />

3 javelebis ukanaskneli gamosvla <strong>da</strong> osi social-demokratebis pozicia am sakiTxSi, erToba, 3 oqtomberi<br />

(1920).<br />

4 scssa, f. 1825, aRw. 1, saq. 126, furc. 34.<br />

367


_ nacionalur _ teritoriuli kavSiri iqneba <strong>da</strong> eris kultura ganviTardeba. skolebs<br />

Tu... moawyoben, saxelmwifo valdebuli iqneba fuliT <strong>da</strong>exmaros... Temuri sistema ajobebs<br />

maTTvisac <strong>da</strong> saxelmwifos interesebic <strong>da</strong>culi iqneba. iseT gabneul ers,<br />

romelsac Temi ara aqvs, maT eqnebaT erovnuli kavSiri. saxelmwifo skolebisaTvis<br />

<strong>da</strong>xmarebas miscems~ 1 . n. Jor<strong>da</strong>nias mxri<strong>da</strong>n poziciis aseTi formiT oficialurad <strong>da</strong>fiqsirebam,<br />

sxdomis monawileebze garkveuli zemoqmedeba moaxdina. amis <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebas<br />

eTnikur umciresobebTan mimarTebaSi miRebuli <strong>da</strong>dgenileba warmoadgens. am dokuntSi<br />

garkveviT iqna miTiTebuli: `1) nacionalur-teritoriul Temebs mieceT ufleba Sekav-<br />

Sirdnen, swavla-ganaTlebis <strong>da</strong> saerTod kulturuli saqmeebisaTvis saxelmwifo maT<br />

<strong>da</strong>exmareba; 2) maTi erovnul-kulturuli moTxovnilebebis <strong>da</strong>sakmayofileblad, saxelmwifo<br />

iRebs Tanxas... wesi Tanxis miRebisa isazRvreba kanoniT; 3) im erovnebebs, romelTac<br />

ar SeuZliaT TemebSi moxvdnen, eqnebaT calke kavSiri~ 2 . aseTi <strong>da</strong>dgenilebis<br />

miRebis miuxe<strong>da</strong>vad, eTnikuri umciresobebis mowyobis Sesaxeb qarTuli politikuri<br />

azris warmomadgenelTa Soris, gansakuTrebiT social-demokratebis rigebSi, kamaTi ar<br />

cxrebo<strong>da</strong>. mimdinare politikuri procesebi, <strong>da</strong>smuli problemis droul ga<strong>da</strong>wyvetas<br />

<strong>da</strong> mmarTveli politikuri partiis SigniT erTiani Tvalsazrisis Camoyalibebas saWiroeb<strong>da</strong>.<br />

am mxriv, gansakuTrebuli roli saqarTvelos social-demokratiuli muSaTa partiis<br />

meore yrilobam (1920 wlis 13-22 ivnisi) Seasrula. eTnikur umciresobaTa sakiTxze<br />

vrceli moxseneba l. naTaZem gaakeTa. man ZiriTa<strong>da</strong>d `erovnuli Temebis~ mowyobis koncefcia<br />

ganaviTara. misi mtkicebiT, kompaqturad <strong>da</strong>saxlebuli araqarTuli mosaxleobis<br />

bazaze erovnuli Temebis Seqmna, maTi erovnul-kulturuli saqmeebis mosawesrigeblad<br />

met SesaZleblobas iZleo<strong>da</strong>. miTumetes, Temebs eyolebo<strong>da</strong> erovnuli administracia,<br />

erovnuli sasamarTlo, erovnuli skola <strong>da</strong> maswavlebeli. rac Seexeba erTiani erovnuli<br />

Semadgenlobis Temebs, momavalSi maTi erTmaneTTan <strong>da</strong>kavSireba <strong>da</strong> eTnikur umciresobaTa<br />

kavSirebis Seqmna l. naTaZes SesaZleblad miaCn<strong>da</strong>. am poziciis mizanSewonilobis<br />

ukeT warmoCenis mizniT, man eTnikuri umciresobebis sakiTxis mogvarebis sami<br />

varianti ganixila; 1) teritoriuli principi _ igi eTnikur umciresobaTa teritoriulad<br />

gamoyofas <strong>da</strong> saqmis <strong>da</strong>moukideblad gaZRolas iTvaliswineb<strong>da</strong>. am konteqstSi<br />

wina planze osebis zemoaRniSnul kantonis proeqtSi <strong>da</strong>smuli sakiTxebi wamoswia <strong>da</strong><br />

yrilobis monawileebs Seaxsena, rom `osebi moiTxoven teritorialur avtonomias. magram<br />

im teritoriaze, romelsac isini moiTxoven mravlad cxovroben qarTvelebi, qar-<br />

Tveli ebraelebi. amisTana adgilebSi teritoriuli sistema erTa urTierTobas mxolod<br />

gaamwvavebs. amitom, social-demokratiuli partia winaaRmdegia erovnul umciresobaTa<br />

teritoriuli gamoyofisa;~ 2) personaluri anu eqsteritorialuri avtonomia<br />

_ sakiTxis am formiT ga<strong>da</strong>wyveta l. naTaZes SeuZleblad miaCn<strong>da</strong>, radgan igi eTnikuri<br />

umciresobebisaTvis personaluri kavSiris Seqmnas <strong>da</strong> misTvis sajaro uflebebis mini-<br />

Webas iTvaliswineb<strong>da</strong>; 3) erovnuli Temebis mowyoba _ saqarTvelos sinamdvilis fonze<br />

pirveli <strong>da</strong> meore variantis miuRebloba l. naTaZem argumentirebulad <strong>da</strong>asabuTa <strong>da</strong><br />

aqcentireba mesameze _ erovnuli Temebis Seqmnaze SeaCera. im SemTxvevaSi, Tuki mis mier<br />

warmodgenili debulebis praqtikuli realizacia moxdebo<strong>da</strong>, TviTmmarTveli erTeulebis<br />

saxiT, saxelmwifos organizaciulad mowyobil erovnebebTan eqnebo<strong>da</strong> saqme,<br />

romlebic gansakuTrebuli pirobebis gareSe mxolod erovnul-kulturuli avtonomiis<br />

uflebebiT isargeblebdnen. l. naTaZis es debuleba myari argumentebiT iyo gamagrebuli,<br />

magram social-demokratebis zemoaRniSnuli yrilobis zogierTi monawilis<br />

mxri<strong>da</strong>n igi mwvave diskusiis sagani gax<strong>da</strong>. ramdena<strong>da</strong>c aucilebloba saerTo platformis<br />

SemuSavebas saWiroeb<strong>da</strong>, imave yrilobis mier arCeuli komisiis (n. Jor<strong>da</strong>nia, n. ramiSvili,<br />

ak. Cxenkeli, i. wereTeli, l. naTaZe, r. arseniZe) umravlesobam l. naTaZis debulebebis<br />

ZiriTadi nawili gaiziara eTnikuri umciresobebis Sesaxeb <strong>da</strong> komisiis mier<br />

SemuSavebuli rezoluciis proeqts Semdegi formulireba misca: `erovnuli umciresobebisgan<br />

Semdgari adgilobrivi TviTmmarTvelobis erTeulebs (Temi, eroba, qalaqi) ufleba<br />

aqvT SeerTdnen <strong>da</strong> <strong>da</strong>arson erovnuli kavSiri Tavis kulturul-ganmanaTlebeli<br />

saqmeebis ukeT mosawyobad <strong>da</strong> gasaZRolad konstituciisa <strong>da</strong> kanonis farglebSi. erovnul<br />

umciresobas, romelsac aseTi TviTmmarTvelobis organoebi ar moepoveba, SeuZlia<br />

amis gareSec Seadginos erovnuli kavSiri am muxlSi aRniSnuli uflebiTa <strong>da</strong> kompen-<br />

1 iqve.<br />

2 scssa, f. 1825, aRw. 1, saq. 126, furc. 35.<br />

368


tenciiT. erovnul kavSirSi Sesvla xdeba salaparako enis mixedviT. erovnul umciresobaTa<br />

kulturul-ganmanaTlebel saWiroebaTa <strong>da</strong>sakmayofileblad saxelmwifo <strong>da</strong><br />

TviTmmarTvelobaTa biujeti<strong>da</strong>n ga<strong>da</strong>ideba finansuri saSualebebi proporciulad<br />

mcxovrebTa raodenobisa~ 1 . yrilobis mier miRebuli es rezolucia, <strong>da</strong>mfuZnebeli krebis<br />

sakonstitucio komisiam saqarTvelos konstituciis meToTxmete TavSi 30-e muxlis<br />

saxiT ucvlelad Seitana. am umaRlesi sakanonmdeblo dokumentis mixedviT, saqarTveloSi<br />

mcxovrebi eTnikuri umciresobebis mowyoba mxolod adgilobrivi TviTmmarTvelobis<br />

erTeulebis (Temi, eroba, qalaqi) saxiT <strong>da</strong>kanon<strong>da</strong>. bunebrivia, saqarTveloSi<br />

mcxovrebi osebic adgilobrivi TviTmmarTvelobiT gaTvaliswinebuli uflebrivi CarCo-<br />

Ti iqna Sefasebuli.<br />

amrigad, 1. osebis erovnuli sabWos 1917-1919 wlebis saqmianoba, qarTuli saxelmwifos<br />

interesebis sawinaaRmdego qmedebas Seicav<strong>da</strong> <strong>da</strong> Si<strong>da</strong> qarTlis teritoriis didi<br />

nawilis Crdilo kavkasiis oseTTan misaerTeblad Sesabamisi sakanonmdeblo bazis Seqmnas<br />

isaxav<strong>da</strong> miznad. am mavnebluri Canafiqris safexurebrivad momzadebas, Si<strong>da</strong> qarTlis<br />

osebisaTvis saxelmwifoebrivi warmonaqmnis politikuri erTeulis <strong>da</strong>kanonebis<br />

moTxovnebi edo safuZvlad. igi politikuri situaciis cvalebadobas eqvemdebarebo<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong> formis TvalsazrisiT _ etapobriv xasiaTs atareb<strong>da</strong>. 2. osi separatistebis pretenziuli<br />

moTxovnebi, erTmaneTisagan gansxvavebul ramdenime safexurs Seicav<strong>da</strong>: a) 1917<br />

weli _ saqarTvelos osebisaTvis `Tavisufali TviTgamorkveva~; b) 1918 wlis ianvari _<br />

goris, duSeTis, raWisa <strong>da</strong> Sorapnis mazrebis 13 sasoflo sazogadoebisa <strong>da</strong> sami soflis<br />

bazaze Si<strong>da</strong> qarTlis mTis osebisaTvis farTo samazro _ saerobo erTeulis Seqmnis<br />

moTxovna; g) 1918 wlis seqtemberi _ `samxreT oseTisaTvis~ calke administraciuli<br />

avtonomiuri olqis Seqmnis moTxovna; d) 1919 wlis ivnisi _ Si<strong>da</strong> qarTlis mTis osebisaTvis<br />

kantonis Seqmnis moTxovna. es faqtebi imaze migvaniSnebs, rom os separatistebs<br />

saqarTvelos xelisuflebisadmi pretenziebis Tavsmoxveva <strong>da</strong> saqarTvelos teritoriuli<br />

mTlianobis SemakavSirebeli arteriis Segnebulad ga<strong>da</strong>Wra qon<strong>da</strong> <strong>da</strong>saxuli. 3. qar-<br />

Tuli politikuri speqtris mier osi separatistebis `SefarviTi politikuri eSmakobis~<br />

saaSkaraoze droulad gamotana, javis samazro saerobo erTeulis saxiT osebisa-<br />

Tvis alternatuli proeqtis SeTavazeba, saqarTvelos xelisuflebis mxri<strong>da</strong>n udides<br />

kompromis <strong>da</strong> erovnuli saxelmwifos interesebis garkveulwilad ignorirebas warmoadgen<strong>da</strong>.<br />

miuxe<strong>da</strong>vad amisa, aRniSnuli proeqtis ganxorcieleba, osebis mxri<strong>da</strong>n Cafiqrebuli<br />

mosalodneli safrTxis droulad aRkveTis SesaZleblobas iZleo<strong>da</strong>. 4. 1920 wlis<br />

mais-ivnisis osebis ajanyebam <strong>da</strong> qarTuli saxelmwifos arsebobis kiTxvis niSnis qveS<br />

<strong>da</strong>yenebam, osebisadmi qarTuli politikuri speqtris undobloba ganapiroba, ris gamoc<br />

osuri samazro-saerobo erTeulis Seqmnis dRis wesrigi<strong>da</strong>n moxsna <strong>da</strong> osuri sakiTxis<br />

sxva eTnikur umciresobebTan erTian CarCoSi moqceva logikuri gaxa<strong>da</strong>. eTnikuri umciresobebisadmi,<br />

maT Soris osebisadmi sajaro uflebebis miniWebaze uarisTqma <strong>da</strong> saTemo-saerobo<br />

uflebebiT Semofargvla, saqarTvelos erovnuli saxelmwifos usafrTxoebis<br />

interesebs efuZnebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> qarTuli politikuri speqtris mxri<strong>da</strong>n swor politikur<br />

ga<strong>da</strong>wyvetilebas warmoadgen<strong>da</strong>.<br />

1 scssa, f. 1825, aRw. 1, saq. 125, furc. 2.<br />

369


<strong>da</strong>mowmebuli literatura<br />

1. s. abulaZe, osebis amoZraveba, mxe<strong>da</strong>ri, #5 (1920).<br />

2. administraciul erTeulTa ganyofilebaSi, moambe, #20; #23 (1921).<br />

3. u. baxtaZe, samxreT oseTis avtonomiuri olqis Seqmna <strong>da</strong> misi samarTlebrivi mdgomareoba<br />

(Tbilisi 1968).<br />

4. g. bregaZe, saqarTveloSi erovnuli sakiTxis ga<strong>da</strong>wyvetis istoriuli gamocdileba<br />

(Tbilisi, 1970).<br />

5. iv. gomarTeli, saqarTvelos respublika <strong>da</strong> erovnul umciresobaTa sakiTxi, alioni,<br />

2 seqtemberi (1918).<br />

6. goris konferencia, erToba, 7 maisi (1919).<br />

7. S. va<strong>da</strong>Wkoria, saqarTvelos politikuri istoriis sakiTxebi (XX saukune), wigni II<br />

(Tbilisi 2006).<br />

8. l. ToiZe, rogor Seiqmna samxreT oseTis avtonomiuri olqi (Tbilisi, 1991).<br />

9. l. naTaZe, erovnuli sakiTxi <strong>da</strong> TviTmmarTveloba, eroba <strong>da</strong> qalaqi, #6 (1920).<br />

10. l. naTaZe, erovnul umciresobaTa uflebebis uzrunvelyofa, erToba, 16 aprili, 17<br />

aprili (1920).<br />

11. osebis erovnuli sabWo, erToba, 15 maisi (1919).<br />

12. osTa meore yriloba, saqarTvelo, 21 ianvari (1919).<br />

13. 26 maisi, 1918, saqarTvelos <strong>da</strong>moukideblobis gamocxadeba (Tbilisi, 1919).<br />

14. proeqti saqarTvelos teritoriis <strong>da</strong>nawilebisa axal saadministracio erTeulebad<br />

(olqebad) (Tbilisi, 1920).<br />

15. l. saraliZe, e. w. `samxreT oseTis~ avtonomiuri olqis Seqmnis istorii<strong>da</strong>n (1917-1922<br />

ww.), <strong>axali</strong> <strong>da</strong> <strong>uaxlesi</strong> istoriis sakiTxebi, 1 (7) (Tbilisi, 2010).<br />

16. saqarTvelos demokratiuli respublikis samarTlebrivi aqtebis krebuli, 1918-1921<br />

(Tbilisi, 1990).<br />

17. saqarTvelos konstituciis proeqti, Sedgenili <strong>da</strong> gamocemuli saqarTvelos <strong>da</strong>mfu-<br />

Znebeli krebis mier (Tbilisi, 1920).<br />

18. saqarTvelos social-demokratiuli partiis meore yriliba, 17 ivnisis sxdoma,<br />

erToba, 23 ivnisi (1920).<br />

19. saqarTvelos centraluri saxelmwifo saistorio arqivi, f. 1825, aRw. 1, saq. 125, 126.<br />

20. saqarTvelos centraluri saxelmwifo saistorio arqivi, f. 1836, aRw. 1, saq. 43.<br />

21. saqarTvelos centraluri saxelmwifo saistorio arqivi, f. 1863, aRw. 1, saq. 4.<br />

22. saqarTvelos centraluri saxelmwifo saistorio arqivi, f. 1861, aRw. 1, saq. 355.<br />

23. saqarTvelos centraluri saxelmwifo saistorio arqivi, f. 1833, aRw. 1, saq. 180, 181.<br />

24. a. sonRulaSvili, `samxreT oseTi~ saqarTveloSi?! (Tbilisi, 2009).<br />

25. cxinvalis tragedia, alioni, 29 marti (1918).<br />

26. javelebis ukanaskneli gamosvla <strong>da</strong> social-demokratebis pozicia, erToba, 3 oqtomberi<br />

(1920).<br />

370


SHOTA VADACHKORIA<br />

Ivane Javakhishvili Institute of History and Ethnology,<br />

Ivane javakhishvili Tbilisi State University<br />

TERRITORIAL ARRAIGNMENT ISSUE OF SHIDA KARTLI MOUNTAINOUS<br />

OSSETIANS AND GEORGIAN POLITICAL THINKING IN 1918-1920<br />

On the basis of documentary materials it is stated that: 1. The activities of The National Committee of<br />

Ossetians in 1917-1919 was against the interests of Georgian state and aimed to work out the suitable legislation<br />

for uniting one big part of Shi<strong>da</strong> Kartli territory with the North Caucasian Ossetia. Special preparations were carried<br />

on to reach the goal; mainly there were demands to legitimize the political unit of Shi<strong>da</strong> Kartli Ossetians as a<br />

kind of state formation. It was determined by changes ofpolitical situation and was of gradual character. 2. Ossetian<br />

separatists’ pretentious demands differed from each other and were consisted of different stages: a) 1917 – “free<br />

self-determination” of Ossetians in Georgia; b) January, 1918 – demand of forming wide uyezd _ community unit<br />

for the Ossetians living in Shi<strong>da</strong> Kartli on the basis of the uyezds of Gori, Shorapani, Dusheti, Racha 13 village<br />

communities and three villages; c) September, 1918 – demand of forming “South Ossetia” independent administrative<br />

autonomous oblast; d) Jun, 1919 – demand to form canton for mountainous Ossetians of Shi<strong>da</strong> Kartli. All<br />

these facts show that Ossetian separatists wanted to dictate their willto the government of Georgia and deliberately<br />

cut the artery, main rout uniting the unity of Georgia. 3. Georgian political spectrum in proper time could manage<br />

to unveil “disguised political slyness” of separatists and Georgian government alternatively proposed them to have<br />

Java uyezd – community. It was a serious compromise and somehow neglecting of national interests from the side<br />

of Georgian government. Despite of this, carrying on the project was a possibility to stop in proper time the<br />

expected threat coming from Ossetians. 4. May-June, 1920 uprising of Ossetians and the <strong>da</strong>nger of Georgian state<br />

existence determined Georgian political spectrum distrust Ossetians that caused annulling the project of forming<br />

Ossetian uyezd – community unit from the agen<strong>da</strong>. This decision made possible to enclose Ossetian issue logically<br />

together with other ethnic minorities in one frame. Denial of giving general rights to ethnic minorities and to<br />

Ossetians among them and giving only uyezd – community rights was based on security interests of Georgian state<br />

and was right political decision of Georgian political spectrum.<br />

371


oTar gogoliSvili<br />

baTumis SoTa rusTavelis saxelmwifo universiteti<br />

bolSevikuri xelisuflebis pirveli wlebi aWaraSi<br />

(`Savi~ <strong>da</strong> `wiTeli~ mejlisi)<br />

aWaraSi bolSevikuri xelisuflebis <strong>da</strong>myarebis Semdeg (1921 wlis marti), gaaqtiur<strong>da</strong><br />

aWaris mejlisi. un<strong>da</strong> iTqvas, rom aWaris mejlisis saqmianoba saintereso <strong>da</strong> sayuradReboa,<br />

radgan maT am kuTxis sazogadoebriv-politikuri cxovrebis gaaqtiurebis<br />

saqmeSi gansakuTrebuli wvlili miuZRvis. saerTod, aWaris mejlisebis <strong>istoria</strong>, maTi<br />

moRvaweobis are, programebi, miuxe<strong>da</strong>vad bolo wlebSi gamoqveynebuli literaturisa,<br />

jer kidev bolomde Seswavlili ar aris. aWaris pirveli mejlisi (parlamenti) misi SeqmnisTanave<br />

(1919 wlis 31 agvisto) ucxoeTis intervenciis mZime wlebSi mTlianad iziarebs<br />

manamade arsebul musliman qarTvelTa organizaciis `samuslimano saqarTvelos<br />

ganmanTavisuflebel komitetis~ (<strong>da</strong>ars<strong>da</strong> 1918 wlis 15 maiss) saqarTvelos erTianobis-<br />

Tvis brZolis programas. cnobilia, rom masTan erTad samuslimano saqarTveloSi saTaveSi<br />

Caudga erovnul-ganmanTavisuflebel moZraobas <strong>da</strong> mtkiced <strong>da</strong> Tanmimdevrulad ibrZo<strong>da</strong><br />

saqarTvelos erTianobisTvis, misi saxelmwifoebriobis ganmtkicebisTvis.<br />

mejlisi, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom kritikulad uyureb<strong>da</strong> social-demokratebis (rogorc<br />

menSevkebis, ise bolSevikebis) politikas, ar iyo sazogadoebis erTi romelime<br />

klasis intresebis gamomxatveli, yvelaze maRla ayeneb<strong>da</strong> zoga<strong>da</strong>sakacobrio Rirebulebebs,<br />

aqtiurad ibrZo<strong>da</strong> demokratiisa <strong>da</strong> socialuri samarTlianobisaTvis, nebismieri<br />

klasisa <strong>da</strong> partiis diqtaturis, nebismieri Zaladobis winaaRmdeg. saqarTvelosa <strong>da</strong> misi<br />

Semadgeneli nawilis momavali warmoedgina, rogorc Tavisufali, demokratiuli<br />

parlamentaruli respublika. mejlisi gamodio<strong>da</strong> saqarTveloSi arsebuli erebisa <strong>da</strong><br />

erovnebis Tanasworuflebianobis, arsebuli sxva<strong>da</strong>sxva religiebis TanasworuflebianobisaTvis.<br />

mejlisis wevrebi, misi Tavmjdomare memed abaSiZe araerTxel aRniSnavdnen,<br />

rom isini rwmeniT muslimanebi arian <strong>da</strong> amas maTTvis xeli ar SeuSlia yofiliyvnen qarTveli<br />

eris Rirseuli Svilebi. ase mtkiced edga mejlisi musliman qarTvelTa brZolas<br />

interventebis winaaRmdeg. miaRwia kidec sawadels. 1920 wlis 7 ivliss aWara <strong>da</strong><br />

mTlianad samuslimano saqarTvelo kvlav <strong>da</strong>ubrun<strong>da</strong> saqarTvelos. is, rom am movlenis<br />

mTavar Zalad aRiarebuli iyo mejlisi, imaSic gamoixateba, rom saqarTvelos demokratiuli<br />

respublikis jaris nawilebs, romlebsac sastikad ebrZodnen bolSevikebi <strong>da</strong> ma-<br />

Ti momxreebi, raTa antantas saokupacio jarebis wasvlis Semdeg ar SemoeSvaT isini aWaraSi,<br />

baTumTan axlos, barcxanaSi xvdebian erTmaneTs inglisis saokupacio jarebis<br />

mTavarsar<strong>da</strong>li kuk-kolisi <strong>da</strong> mejlisis Tavmjdomare memed abaSiZe, romelmac Tavis misasalmebel<br />

sityvaSi ganacxa<strong>da</strong>, rom mejlisis mTavari mizani ganxorcielebuli iyo.<br />

mejlisi gamodis aramarto erovnul-ganmanTavisuflebeli brZolis medroSed, aramed<br />

demokratiuli wyobilebis momxre<strong>da</strong>c <strong>da</strong>, ra Tqma un<strong>da</strong>, sabWoTa wyobilebis winaaRmdeg 1 .<br />

barcxanaSi saqarTvelos demokratiuli respublikis jaris nawilebTan Sexvedris dros<br />

warmoTqmul misasalmebel sityvaSi memed abaSiZem masebs mouwo<strong>da</strong> bilSevizmis winaaRmdeg<br />

sabrZolvelad. mejlisis pozicia bolSevikebisa <strong>da</strong> bolSevizmisadmi naTla<strong>da</strong>a gamoxatuli<br />

mejlisis erT-erTi aqtiuri wevris jemal qiqavas sityvaSi, romelic man warmoTqva q. baTumis<br />

profkavSirTa konferenciaze 1920 wlis 29 marts. man Tqva: `aWaris mSromelebi, Tqven, batono<br />

bolSevikebo, ar gamogyvebian. es yvelasaTvis cnobilia. isini Tqven ar gamogyvebian,<br />

sxvaTa Soris, imitomac, rom Tqvens Soris ar aris arc erTi aWareli (xmebi adgili<strong>da</strong>n:<br />

`aris~). Tu Tqvens Soris aris qarTveli muslimani, is TurqeTi<strong>da</strong>n gamoqceuli avanturistia,<br />

Turqia, panislamistia, romlebTanac Tqven, batono bolSevikebo, <strong>da</strong>deT kavSiri <strong>da</strong> TurqeTis<br />

panislamistebTan erTad cdilobT <strong>da</strong>RupoT Cveni qveyana~ 2 . amis Semdeg mejlisis warmomadgenlebi<br />

demonstraciulad toveben profkavSirTa konferencias <strong>da</strong> TavianTi beWdviTi<br />

organos gazeT `samuslimano saqarTvelos~ saSualebiT sastikad akritikeben konferenciis<br />

bolSevikur ga<strong>da</strong>wyvetilebas sabWoTa xelisuflebis <strong>da</strong>myarebis Sesaxeb. werilSi aRniSnulia,<br />

rom `bolSevikebs surT <strong>da</strong>umorCilon Cveni qveyana leninur ruseTs. Cven vafrTxilebT<br />

1 memed abaSiZe (baTumi, 1993), gv. 113.<br />

2 samuslimano saqarTvelo, #328 (1920).<br />

372


maT, Cven vurCevT maT uari Tqvan TavianT avanturaze. aq ruseTi araa. Tu lenini ase uyvarT,<br />

wavidnen iq, mis samSobloSi, <strong>da</strong> rogorc un<strong>da</strong>T, ise <strong>da</strong>Salon ruseTi~ 1 .<br />

bolSevikebs ar <strong>da</strong>viwyebiaT mejlisis brZola maT mimarT <strong>da</strong> cxadia arc SemTxveviTi<br />

yofila sabWoTa xelisuflebis mier gatarebuli represiebi mejlisisa <strong>da</strong> misi<br />

wevrebis winaaRmdeg. Tumca mejlisi arc menSevikebis mmarTvelobisa <strong>da</strong> saqarTvelos<br />

demokratiuli respublikis arsebobis dros yofila prvilegirebul mdgomareobaSi.<br />

mas, miuxe<strong>da</strong>vad misi <strong>da</strong>msaxurebisa, mainc almacerad uyurebdnen, ar endobodnen,<br />

devnidnen, Senobac ki ar gamouyves. maT mejlisi esaWiroebo<strong>da</strong>T mxolod TavianTi<br />

xelisuflebis ganmtkicebisaTvis aWaraSi.<br />

aseTive miznebs isaxavdnen bolSevikebic, rodesac sabWoTa xelisuflebis pirveli<br />

dRi<strong>da</strong>n <strong>da</strong>Slilad ar gamoacxades mejlisi, aramed neba <strong>da</strong>rTes Sekrebiliyvnen <strong>da</strong> Sedgomodnen<br />

muSaobas. mas gamouyves Senoba, saWiro Tanxa, misi Tavmjdomare memed abaSiZe<br />

<strong>da</strong> erT-erTi wevri rejeb niJaraZe _ regionis mkvidrTagan pirveli iuristi, Seiyvanes<br />

baTumisa <strong>da</strong> misi olqis revoluciuri komitetis SemadgenlobaSi. revkomma <strong>da</strong>uSva specialuri<br />

brZaneba mejlisis wevrebisa <strong>da</strong> TanamSromlebis qonebis xelSeuxeblobis Sesaxeb.<br />

sabWoTa xelisuflebis <strong>da</strong>myarebi<strong>da</strong>n mesame dRes, baTumis samxedro revoluciuri<br />

komitetis nacvlad Seiqmna baTumisa <strong>da</strong> baTumis olqis revkomi, romlis SemadgenlobaSi<br />

Seiyvanes memed abaSiZe. revkomis Tavmjdomare bolSeviki sergo qavTaraZe mas-<br />

Tan saubarSi aRniSnavs mejlisis did rolze erovnul-ganmaTavisuflebel moZraobaSi,<br />

musliman qarTvelTa erovnul TviTSegnebaSi <strong>da</strong> im brZolaze, romelic warmoeb<strong>da</strong> mejlissa,<br />

menSevikebsa <strong>da</strong> saqarTvelos demokratiuli respublikis xelmZRvanelobas Soris.<br />

xazi gausva imas, rom mejlisis moRvaweobas revkomi <strong>da</strong> pira<strong>da</strong>d TviTon, misi Tavmjdomare<br />

mxars <strong>da</strong>uWeren. revkomi <strong>da</strong> misi wevrebi _ komunistebi ar malavdnen imasac,<br />

rom mejlisi maT esaWiroebo<strong>da</strong>T maTi politikuri miznebis ganxorcielebisaTvis. mejlisi<br />

winandeburad qarTuli orientaciis aqtiuri mebrZolis rolSi gamodio<strong>da</strong>, rac<br />

aucilebeli iyo misi gamoyeneba aWaraSi im antiqarTuli atmosferos SenelebisaTvis,<br />

romelic proTurqul organizaciaTa agitaciis Sedegad arasasurvel Sedegs Rebulob<strong>da</strong>.<br />

bolevikebma Turqofilur agitacias <strong>da</strong>upirispires qarTuli orientaciis idea, romelsac<br />

mejlisi Tavisi moqmedebis mTavar principad aRiareb<strong>da</strong>.<br />

amave dros mejlisi winandeburad muslimanur <strong>da</strong> qristianul, sxva konfesiaTa Tanasworuflebianobis<br />

ideas aRiareb<strong>da</strong>, am mimarTebiT aWaris specifikas usvam<strong>da</strong> xazs <strong>da</strong> moiTxov<strong>da</strong><br />

aWaris avtonomiur respublikad gamocxadebas, rac saqarTvelos komunisturi<br />

partiisa <strong>da</strong> saqarTvelos ssr maSindel e. w. uklonistur xelmZRvanelobas ar moswon<strong>da</strong>.<br />

saqarTvelos revkomis Tavjdomaris f. maxaraZis 1921 wlis 20 martis mejlisis saxelze<br />

gamogzavnili depeSis sapasuxod memed abaSiZe 24 marts wer<strong>da</strong>, rom aWaram un<strong>da</strong><br />

moawyos Tavisi sakuTari cxovreba Tavisi yofis, religiisa <strong>da</strong> sxvaTa Taviseburebis<br />

gaTvaliswinebiTo, rac ufro metad ganamtkicebs samuslimano saqarTvelos mosaxleobis<br />

miswrafebas TqvenTan erTad ganaxorcielos Tavisi amocanebio. mejlisi, misi Tavmjdomare<br />

gamoTqvamdnen rwmenas, rom saqarTvelos revkomi, sabWoTa xelisufleba yvela<br />

Rones ixmardnen, raTa cxovrebaSi ganxorcielebuliyo saqarTvelos revkomis deklaracia<br />

imis Sesaxeb, rom aWara miiRebs mTlian SesaZleblobas moawyos Tavisi cxovreba<br />

<strong>da</strong>moukideblad, Tavisi yofis TaviseburebaTa gaTvaliswinebiT, mejlisis mosazrebaTa<br />

sruli SesabamisobiT mSromelTa <strong>da</strong> samuslimano saqarTvelos mTeli mosaxleobis<br />

sakeTildReod.<br />

saqarTvelos revkomis misalmebaSi mejlisisadmi miTiTebuli iyo, rom mxolod aWaris<br />

muSebi <strong>da</strong> glexebi miiRebdnen SesaZleblobas moawyon TavianTi cxovreba Tavisi<br />

yofis TaviseburebaTa SesabamisobiT, mejlisi ki Tavis sapasuxo depeSaSi aRniSnav<strong>da</strong>,<br />

rom <strong>da</strong>saxelebuli principebis ganxorcieleba un<strong>da</strong> momx<strong>da</strong>riyo ara mxolod muSebisa<br />

<strong>da</strong> glexebis, aramed mTeli mosaxleobis sakeTildReod.<br />

rogorc Cans, erTis mxriv, komunistebisa <strong>da</strong> sabWoTa xelisuflebis <strong>da</strong> meores<br />

mxriv, mejlisis interesebi sabWoTa xelisuflebis pirveli dRi<strong>da</strong>nve <strong>da</strong>upirispirdnen<br />

erTmaneTs. saqarTvelos gaerTianebisa <strong>da</strong> aWaris avtonomiis idea, romlis cxovrebaSi<br />

ganxorcielebisaTvis mejlisma <strong>da</strong> misma Tavmjdomarem memed abaSiZem xangrZlivi drois<br />

ganmavlobaSi didi rudunebiTa <strong>da</strong> ZalisxmeviT iRvawes, mejlisi ar wavi<strong>da</strong> imaze, rom<br />

sazogadoeba ar gayofiliyo `wiTlebad~ <strong>da</strong> `TeTrebad~, ar <strong>da</strong>upirispira erTmaneTs<br />

1 iqve.<br />

373


klasebi <strong>da</strong> fenebi, ar <strong>da</strong>Tanxm<strong>da</strong> imas, rom gaenadgurebinaT mosaxleobis SeZlebuli<br />

fenebi, moewyoT represiebi, gaeCaRebinaT samoqalaqo omi, amiT igi, faqtiurad <strong>da</strong>upirispir<strong>da</strong><br />

kompartiasa <strong>da</strong> sabWoTa xelisuflebas, romlebmac, arc <strong>da</strong>ayovnes administraciuli<br />

wesiT gaeuqmebinaT igi <strong>da</strong> misi wevrebis mimarT, pira<strong>da</strong>d misi Tavmjdomaris<br />

m. abaSiZis mimarT, gaetarebinaT usastikesi represiebi.<br />

mejlissa <strong>da</strong> mis wevrebs, kargad hqon<strong>da</strong>T Segnebuli ra sazogadoebis erT nawilis<br />

moaxlovebuli ubedureba, rasac moitan<strong>da</strong> im droisaTvis muSur-glexuri avtonomia, ga<strong>da</strong>wyvites<br />

wasuliyvnen bolo c<strong>da</strong>ze _ aWaris avtonomiis debulebis SemuSavebisaTvis<br />

saqarTvelos kompartiisa <strong>da</strong> xelisuflebis umaRlesi organoebis xelmZRvanelobasTn<br />

ewarmoebinaT molaparakeba. am mizniT, 1921 wlis aprilis meore naxevris <strong>da</strong>sawyisSi mejlisis<br />

Tavmjdomerem memed abaSiZem gamosca brZaneba mejlisis arCevnebis Sesaxeb.<br />

brZanebaSi ganmartebulia mejlisis arCevnebis mizezebi. kerZod, aRniSnulia, rom mejlisis<br />

arCevnebi tardeba <strong>axali</strong> sabWoTa xelisuflebis <strong>da</strong>myarebasTan <strong>da</strong>kavSirebiT, saqarTvelos<br />

revkomis Tavmjdomaris momarTvasTan aWaris mejlisisa <strong>da</strong> revkomis saxelze,<br />

pira<strong>da</strong>d mis mimarTvasTan aWaris mosaxloebisadmi aWarisaTvis avtonomiis micemis<br />

Taobaze. brZanebaSi naTqvamia, rom mejlisi aWarisaTvis avtonomiis sakiTxs Tvlis<br />

principulad ga<strong>da</strong>wyvetilad, magram miaCnia saWirod <strong>axali</strong> mejlisis arCeva moxdes sayovelTao<br />

saarCevno uflebebis safuZvelze, rac <strong>da</strong>edeba safuZvlad avtonomiuri mSeneblobis<br />

<strong>da</strong>wyebas aWaraSio. mejlisis mier arCeul komisias evalebo<strong>da</strong> revkomis warmomadgenelTan<br />

erTad Sedgomo<strong>da</strong> mejlisis arCevnebs. mejlisis Tavmjdomaris aRniSnuli<br />

brZaneba, bunebrivia, ewinaaRmdegebo<strong>da</strong> sabWoTa xelisuflebis imdroindel saarCevno<br />

sistemas, sabWoTa avtonomiis principebsa <strong>da</strong> uflebebs. amitom, mejlisis delegaciis<br />

molaparakeba saqarTvelos kompartiis `uklonisturi~ centraluri komitetisa <strong>da</strong><br />

mTavrobis xelmZRvanelobasTan, romelic aragulwrfeli, <strong>da</strong>mcinavi, agdebuli <strong>da</strong> motyuebiTi<br />

toniT warmarTav<strong>da</strong> Sexvedrebs, didxans gagrZel<strong>da</strong> <strong>da</strong> orkviriani molaparakebis<br />

Semdeg uSedegod <strong>da</strong>mTavr<strong>da</strong>. mejlisis delegacias, ramazanis <strong>da</strong>dgomasTan <strong>da</strong>kav-<br />

SirebiT, droebiT Seuwyvetia molaparakeba <strong>da</strong> baTumSi <strong>da</strong>brunebula. maT aq SeutyviaT,<br />

rom baTumSi aryofnis dros, mejlisi <strong>da</strong>uTxoviaT. saqarTvelos kompartiisa <strong>da</strong> sabWo-<br />

Ta xelisulebis xelmZRvanelobas arc ki CauTvlia mizanSewonilad ecnobebinaT amis<br />

Sesaxeb mejlisis delegaciisaTvis.<br />

miuxe<strong>da</strong>vad amisa, mejlisis xelmZRvaneloba, rogorc saqarTvelos erTianobis momxreebi,<br />

ar <strong>da</strong>dgomia separatizmis gzas, isini ar gavidnen politikuri areni<strong>da</strong>n, saqar-<br />

Tvelos maSindel xelisuflebas arwmunebdnen kidec, rom <strong>axali</strong> mejlisi, romelic 1921<br />

wlis 6 ivniss Seqmnila, Zalze SemWidrovebul vadebSi, saSiSroebas Seuqmni<strong>da</strong> ara marto<br />

saqarTvelos erTianobas, aramed socialur politikasac, magram revoluciamdel,<br />

brZolebSi gamowrTobili mejlisis progresuli xelmZRvanelobisTvis ar mousmeniaT<br />

<strong>da</strong> yovelive es Zvira<strong>da</strong>c <strong>da</strong>jdomiaT. Rrmad Secdnen bolSevikebi, rodesac naCqarevad<br />

<strong>da</strong>askvnes, TiTqos axlad Seqmnili mejlisi `ganamtkicebs aWaris mSromelTa Zmur, mWidro<br />

kavSirs saqarTvelos muSebTan <strong>da</strong> glexebTan~ 1 . arc <strong>axali</strong> mejlisis saxelze mosuli<br />

saqarTvelos revkomis telegrama iyo gulwrfeli, romelSic aRniSnuli iyo, rom<br />

TiTqos saqarTveloSi <strong>da</strong>mkvidrebuli sabWoTa wyobileba niSnav<strong>da</strong> `yovelgvari eqsploataciisa<br />

<strong>da</strong> yovelgvari Cagvris mospobas~. saqarTvelos revkomma mouwo<strong>da</strong> aWaris axal<br />

mejliss `mtkiced idges sabWoTa xelisuflebis sawyisebze <strong>da</strong> cxovrebaSi gaataros misi<br />

winaswar <strong>da</strong>saxuloba~, rom TiTqos mxolod aseTi gziT SeiZleba aWaraSi sasurveli<br />

mSvidobis aRdgena <strong>da</strong> mosaxleobis ga<strong>da</strong>rCena ganadgurebisagan, siRaribisa <strong>da</strong> SimSilisagan,<br />

rom TiTqos `mxolod sabWoTa xelisufleba _ TviT mSromეlTa xelisufleba _<br />

iqneba xalxis bednierebis garantia~ 2 .<br />

ra Tqma un<strong>da</strong>, <strong>axali</strong>, TiTqos<strong>da</strong> sabWoTa mejlisi, saqarTvelos revkomis aRniSnul<br />

telegramas ar Rebulobs seriozul dokumentad. mejlisi ar dgeba sabWoTa xelisuflebis<br />

<strong>da</strong> kompartiis platformaze, ar Rebulobs komunistebis ideas sazogadoebis<br />

klasebad <strong>da</strong>yofisa <strong>da</strong> klasTa brZolis Sesaxeb, romelsac kolosaluri msxverpli mohqon<strong>da</strong><br />

revoluciis Semdgom, sabWoTa xelisuflebis pirvel wlebSi <strong>da</strong> romelic mTeli<br />

klasebis fizikuri ganadgurebis saSiSroebas qmni<strong>da</strong>. mejlisi yovelgvari yoymanis gareSe<br />

gamodis im RonisZiebaTa winaaRmdeg, romelsac komunistebi <strong>da</strong> komkavSirlebi at-<br />

1 Известия, 5 июля, #227 (1921).<br />

2 Известия, 6 июля, #228 (1921).<br />

374


arebdnen. is erTsaxovnad ewinaaRmdegeba begebis, aRebisa <strong>da</strong> sxva SeZlebuli fenebis winaaRmdeg<br />

represiebs, agreTve mosalodnel represiebs muslimanuri sarwmunoebis mesveurTa<br />

winaaRmdeg. igi samoqalaqo omis nacvlad samoqalaqo mSvidobis politikas uwevs<br />

propagan<strong>da</strong>s.<br />

mejliss, rogorc xelisuflebis umaRles organos aWaraSi, ar surs gaxdes kompartiis<br />

saTamaSo Tojina, ufro metic, is cdilobs <strong>da</strong>imorCilos revkomi, partiuli,<br />

profkavSiruli, komkavSiruli, sabWoTa organizaciebi <strong>da</strong> miaRwios mejlisis erTxelisuflebianobas.<br />

man moamza<strong>da</strong> brZanebis proeqti aWarisaTvis farTo avtonomiuri uflebebis<br />

miniWebis Sesaxeb, sa<strong>da</strong>c naTqvamia: `1. mejlisi, rogorc xelisuflebis sruluflebiani<br />

organo, arCeuli aWaris mSromelTa mier, gamoxatavs am ukanasknelis survils,<br />

Sevides saqarTvelo ssr SemadgenlobaSi, rogorc misi nawili, farTo avtonomiis safuZvelze,<br />

romlis sabWoTa mmarTveloba organizebuli un<strong>da</strong> iqnas Semdeg formebSi...~,<br />

<strong>da</strong> CamoTvlili iyo yvela komisariati, romlebic un<strong>da</strong> Seqmniliyo, samxedro, sagareo<br />

vaWrobis <strong>da</strong> a. S. CaTvliT. 2. `aWaris sabWoebis pirveli yrilobis mowvevamde mTeli xelisufleba<br />

rCeba mejliss~ 1 .<br />

imasTan <strong>da</strong>kavSirebiT, rom aWaras avtonomia eZleo<strong>da</strong> pirvel rigSi konfesiis safuZvelze,<br />

mejlisi Tavis proeqtSi aWaris avtonomiuri uflebebis Sesaxeb iTxov<strong>da</strong> aWarisaTvis<br />

mezobeli, muslimanuri mosaxleobiT <strong>da</strong>saxlebuli axalcixis raionis _ saqarTvelos<br />

farglebSi <strong>da</strong>rCenili mesxeTis nawilis mierTebas.<br />

aWaris avtonomiuri uflebebis Sesaxeb mejlisis proeqtis momzadebaSi saq. kp. (b) aWaris<br />

saolqo komitets, baTumis olqis revkoms, sabWoTa, profkavSirul, komkavSirul organizaciebs<br />

araviTari monawileoba ar miuRiaT. mejlisi araerTxel moagoneb<strong>da</strong> maT, rom aWaraSi mTeli<br />

Zalaufleba ekuTvnis mas <strong>da</strong> amis Sesaxeb sanqcias Txov<strong>da</strong> saqarTvelos revkoms.<br />

ase, aWaraSi <strong>axali</strong>, sabWoTa xelisuflebis pirobebSi Seiqmna orxelisuflebianoba.<br />

erTis mxriv, xelisufleba ekuTvno<strong>da</strong> baTumis olqis revkoms, romlebic muSebisa <strong>da</strong><br />

glexebis xelisuflebis umaRles organod iyo gamocxadebuli <strong>da</strong> axorcieleb<strong>da</strong> proletariatis<br />

diqtaturas, meore mxriv _ mejliss, romelic acxadeb<strong>da</strong>, rom icavs aWaris<br />

mTel mosaxleobas, maT Soris begebis, aRebisa <strong>da</strong> mosaxleobis religiur interesebs.<br />

aWarisaTvis farTo avtonomiuri uflebebis miniWebis Sesaxeb, mejlisis <strong>da</strong>saxelebuli<br />

proeqtis ganxilvisa <strong>da</strong> <strong>da</strong>mtkicebis Semdeg, misi wardgenisaTvis saqarTvelos<br />

revkomSi, mejlisma Seqmna delegacia Tavisi Tavmjdomaris _ cnobili sazogado moRvawis,<br />

iuristis xasan lorTqifaniZis xelmZRvanelobiT, romelmac TbilisSi saqarTvelos<br />

xelmZRvanelobasTan molaparakebis safuZvelze nawilobrivi SesworebiT, miaRwia<br />

Tavisi proeqtis <strong>da</strong>mtkicebas. am mxriv man didi mxar<strong>da</strong>Wera hpova i. b. stalinisagan, romelic<br />

1921 wlis ivlisis <strong>da</strong>sawyisSi specialurad Camovi<strong>da</strong> TbilisSi politikuri sakiTxebis<br />

ga<strong>da</strong>wyvetisaTvis, ra Tqma un<strong>da</strong>, maT Soris aWarisaTvis avtonomiis miniWebis<br />

Sesaxeb, agreTve rkp (b) amierkavkasiis samxareo komitetis xelmZRvanelis g. k. orjonikiZisagan,<br />

mejliss uari eTqva aWarisaTvis axalcixis raionis mierTebis moTxovnaze,<br />

erTiani muslimanuri avtonomiis Seqmnaze, agreTve imaze, rom mejliss <strong>da</strong>morCilebo<strong>da</strong><br />

partiuli, komkavSiruli, profkavSiruli organizaciebi.<br />

mTavari mainc is iyo, rom sabWoTa xelisuflebis pirobebSi saqarTvelos xelmZRvanelobam<br />

aWaraSi <strong>axali</strong>, sabWoTa xelisuflebis umaRles organod cno mejlisi.<br />

amave dros ar gauqmebula baTumis olqis revkomi, romelic axorcieleb<strong>da</strong> umaRles xelisuflebas<br />

aWaraSi, rac niSnav<strong>da</strong> imas, rom mejlisis winaaRmdeg neli moqmedebis naRmi<br />

Caido. winaaRmdeg SemTxvevaSi komunisturi, miT umetes, e. w. saqarTvelos kp (b) ck<br />

`nacional-uklonisturi~ xelmZRvaneloba, revkomis Tavmjdomare budu mdivani aravi-<br />

Tar SemTxvevaSi ar wavidodnen imaze, rom 1921 wlis 16 ivliss miRebuli yofiliyo saqarTvelos<br />

revkomis dekreti # 54 aWaris avtonomiis Sesaxeb, romlis safuZvelze aWaraSi<br />

mTeli xelisufleba ga<strong>da</strong>eca mejliss. dekretSi naTqvamia `2. aWaris assr mmarTvelobis<br />

organoebia: mejlisi, saxkomsabWo <strong>da</strong> adgilobrivi sabWoebi, arCeuli saqarTvelos<br />

ssr konstituciis safuZvelze. SeniSvna: me- 4punqtSi <strong>da</strong>saxelebuli komisariatebis<br />

saxalxo komisrebi iniSnebian saqarTvelos Sesabamisi komisariatebis mier aWaris<br />

respublikis saxkomsabWosTan SeTanxmebiT <strong>da</strong> mtkicdebian aWaris mejlisis mier~ 2 . dekretSi<br />

miTiTebuli iyo, rom aWaris assr Sinagan saqmeTa, ganaTlebis, janmrTelobis,<br />

1 socialist-federalisti, #109 (1921).<br />

2 aWaris centraluri saxelmwifo arqivi, partiuli arqivi, f. 1, aRw. 1, saqme 40, furc. 21.<br />

375


socialuri uzrunvelyofis <strong>da</strong> miwaTmoqmedebis saxalxo komisariatebi TavianT moqmedebaSi<br />

avtonomiurebia <strong>da</strong> pasuxismgebeli arian saqarTvelos umaRlesi organoebis winaSe<br />

aWaris mejlisis meSveobiT. dekretSi xazgasmuli iyo, rom `aWaris assr sabWoebis<br />

pirveli yrilobis mowvevamde, mTeli xelisufleba aWaris assr-Si, am dekretSi miTiTebul<br />

sazRvrebSi, ekuTvnis aWaris mejliss~.<br />

naTlad sCans, rom am dekretiT aWaraSi mTeli xelisufleba ga<strong>da</strong>eca mejliss. amave<br />

dros, dekretiT baTumis olqis xelisuflebis sagangebo organo _ revkomi ar gauqmebula,<br />

Tumc is dekretSi naxsenebic ar aris, laparakia jer ararsebul saxkomsabWoze,<br />

romelic un<strong>da</strong> Seqmniliyo aWaraSi sabWoebis arCevnebis Catarebis Semdeg.<br />

rogor uyurebdnen <strong>da</strong> afasebdnen saqarTvelos komunistebi aWaris mejliss <strong>da</strong> dekrets<br />

aWaris avtonomiis Sesaxeb, romelmac mejliss ganumtkica xelisufleba, sCans ba-<br />

Tumis olqis revkomis erT-erTi xelmZRvanelis, komunist k. sajaias nafiqrali<strong>da</strong>n. is<br />

wers: `am dekretiT Cven absoliturad vkargavdiT aWaras, sa<strong>da</strong>c mdgomareobis baton-patroni<br />

un<strong>da</strong> gamx<strong>da</strong>riyvnen qemalistebi. meore mxriv, es saxelganTqmuli mejlisi baTumis<br />

baton-patroni <strong>da</strong> baTumis proletariatis xelmZRvaneli xdebo<strong>da</strong>~ 1 .<br />

es iyo mejlisis araswori, subieqturi Sefaseba. mejlisis mTeli Semadgenlobis<br />

gamocxadeba qemalistebad, ar iyo swori. isini SerCeulni iyvnen TviT aWaris revkomisa<br />

<strong>da</strong> saq. kp (b) aWaris saolqo komitetis xelmZRvanelobis mier. saqme imaSi iyo, rom mejlisi<br />

Sedgebo<strong>da</strong> mxolod aWarlebisgan, romlebic, rogorc muslimanuri religiis mimdevrebi,<br />

bevri qarTveli komunisti _ xelmZRvanelis azriTac iTvlebodnen Turqebad,<br />

TaTrebad, <strong>da</strong> bunebrivia, Turquli orientaciis gamtareblad. gamomdinare aqe<strong>da</strong>n, rogorc<br />

wesi, Tbilisi maT mimarT gaaTkecebul sifrTxilesa <strong>da</strong> sifxizles iCen<strong>da</strong>. amis<br />

Sesaxeb ruseTis kompartiis XII yrilobaze, 1923 wels, saqarTvelos kompartiis erTerTma<br />

maRali rangis xelmZRvanelma, saqarTvelos revkomis Tavmjdomarem budu mdivanma,<br />

sajarod ganacxa<strong>da</strong> <strong>da</strong> i. b. stalinis miTiTebiT xeli moawera dekrets aWaris avtonomiis<br />

Sesaxeb. amitom, saqarTvelos kompartiis erT-erT cnobil xelmZRvanels k. sajaias<br />

<strong>da</strong>uSveblad miaCn<strong>da</strong> mejlisis, e. i. aWarlebis ufrosoba baTumSi. baTumis proletariats<br />

Soris <strong>da</strong> saerTod baTumSi aWarlebi Zalze cotani iyvnen. ra Tqma un<strong>da</strong>, aseve<br />

cotani iyvnen isini saqarTvelos kompartiis aWaris organizaciis SemadgenlobaSi. ase-<br />

Ti politika nebsiT Tu uneblieT TiSav<strong>da</strong> ers or nawilad, aSoriSoreb<strong>da</strong> qarTvel-muslimans<br />

qarTveli-qristianisagan.<br />

aWaris mejlisi atareb<strong>da</strong> <strong>da</strong>moukidebel politikas, romelic gamomdinareob<strong>da</strong> aWaris<br />

cxovrebi<strong>da</strong>n, misi specifikuri Taviseburebebi<strong>da</strong>n. es politika ki saqarTvelos kompartiisa<br />

<strong>da</strong> misi aWaris organizaciis mier Sefas<strong>da</strong> rogorc separatistuli, rogorc<br />

aWaris izolacia bolSevizmisa <strong>da</strong> sabWoTa xelisuflebis ideisagan. magram ar SeiZleba<br />

mxedvelobaSi ar miRebuliyo is, rom antisabWoTa Zalebi, iyenebdnen ra aWaraSi Seqmnil<br />

mdgomareobas, mejlisis Zalauflebas, gaaqtiurdnen, aZlierebdnen brZolas sab-<br />

WoTa xelisuflebisa <strong>da</strong> kompartiis winaaRmdeg, ganumartavdnen masebs, rom bolSevizmi<br />

<strong>da</strong> religia SeuTvsebeliao, komunistebi sabolood mospoben muslimanTa salocavebs,<br />

aWarelTa yofas <strong>da</strong> a. S. 2 .<br />

komunistebi, komkavSirlebi, revkomebi Tavis mxriv iwyeben gaZlierebul agitacias<br />

antisabWoTa Zalebisa <strong>da</strong> mejlisis winaaRmdeg, diskreditacias uweven mis xelmZRvanelobas,<br />

sazRvargareTis qveynebis jaSuSad acxadebdnen maT. <strong>axali</strong> mejlisis arCevi<strong>da</strong>n<br />

ori Tvec ki ar iyo gasuli, rom baTumis olqis Cekas (jaSuSebis, diversantebisa <strong>da</strong><br />

sxva antisabWoTa elementebis winaaRmdeg mebrZoli sagangebo komisia) Tavmjdomare, saqarTvelos<br />

kompartiis erT-erTi xelmZRvaneli, 1921 wlis 3 agvistos avrcelebs yalb<br />

cnobas, `TiTqos mejlisi Sesdgeba mTlianad qemalistebisagan, maTi umravlesoba mdi<strong>da</strong>ri<br />

begebia. mejlisis erT-erTi cnobili wevri beqir abuseriZe _ TurqeT-gemaniis yofili<br />

jaSuSia~ 3 . sinamdviles ar Seeferebo<strong>da</strong> agreTve komunistTa mtkiceba, TiTqos maT<br />

mier arCeuli mejlisi iswrafvo<strong>da</strong> saqarTvelosagan moewyvita aWara.<br />

aseTi propagandis gar<strong>da</strong>, romliTac SeuZlebeli iyo mejlisis avtoritetis Seryeva<br />

aWarelTa Soris ise rom miRweuli yofiliyi misi <strong>da</strong>Txova, sabWoTa xelisuflebisa<br />

<strong>da</strong> partiis xelmZRvanelobam ga<strong>da</strong>wyvita aWaris sofelSi klasTa brZolis gamwvaveba. am<br />

1 aWaris centraluri saxelmwifo arqivi, partiuli arqivi, f. 1, aRw. 1, saqme 40, furc. 36.<br />

2 Правда Грузии, #278 (1922).<br />

3 aWaris centraluri saxelmwifo arqivi, partiuli arqivi, f. 1, aRw. 1, saqme 14, furc. 4.<br />

376


mizniT <strong>da</strong>iwyo aWaris Rarib glexTa organizeba <strong>da</strong>moukidebel Zalad <strong>da</strong> amiT maTi gan-<br />

Tavisufleba begebisa <strong>da</strong> aRebis gavlenisagan. amrigad, aWaris soflebSi 1921 wlis agvistos<br />

<strong>da</strong>sawyisSi <strong>da</strong>iwyo RaribTa komitetebis Seqmna.<br />

RaribTa komitetebis funqciebSi Sedio<strong>da</strong> _ Raribi <strong>da</strong> saSualo glexoba moewyvita<br />

begebis, aRebis, kulakebis, TviT mejlisis gavlenisagan <strong>da</strong> maTi urTierT<strong>da</strong>pirispirebis<br />

nia<strong>da</strong>gze gaeCaRebinaT soflad klasTa brZola, mejlisisaTvis gamoecalaT socialuri<br />

<strong>da</strong>sayrdeni, gaeuqmebinaT beguri revkomebi, begebis, aRebis <strong>da</strong> sxva SeZlebuli klasebis<br />

likvi<strong>da</strong>ciiT <strong>da</strong>Slilad gamoecxadebinaT mejlisi.<br />

Tu ruseTSi RaribTa komitetebi iqmnebo<strong>da</strong> soflis sabWoebTan paralelurad <strong>da</strong><br />

isini maTTan erTad moqmedebdnen, aWaris sofelSi RaribTa komitetebi, sabWoTa saxelmwifo<br />

xelisuflebis erTaderT organod gamodiodnen, vinai<strong>da</strong>n soflis revkomebis umravlesoba<br />

mejliss emorCilebo<strong>da</strong>, sabWoebi ki jer kidev ar iyo Seqmnili. revkomis sa-<br />

TaveSi begebis, aRebisa <strong>da</strong> sxva SeZlebuli pirebis moxvedra SemTxveviTi ar iyo. glex-<br />

Ta absoluturi umravlesoba wera-kiTxvis ucodinari iyo.<br />

RaribTa komitetis Seqmna <strong>da</strong> maTi <strong>da</strong>pirispireba beguri revkomebisadmi, maTi umaRlesi<br />

organos _ mejlisisadmi komunistebisaTvis yvelaze ufro momgebiani <strong>da</strong>rCa, vinai<strong>da</strong>n,<br />

faqtiurad, Zalaufleba wera-kiTxvis ucodinari a<strong>da</strong>mianebis xelSi aRmoCn<strong>da</strong> <strong>da</strong> isini ise<br />

warmarTavdnen mas, rogorc sur<strong>da</strong>T. Sedegmac ar <strong>da</strong>ayovna. RaribTa komitetebis Seqmni<strong>da</strong>n<br />

sul cota dro gavi<strong>da</strong> <strong>da</strong> naTlad gamoikveTa, rom mejlisis Zala sustdebo<strong>da</strong>, misi avtoriteti<br />

iryeo<strong>da</strong>, mas soflis mosaxleobis didi nawili eclebo<strong>da</strong> xeli<strong>da</strong>n. iqmnebo<strong>da</strong> garkveuli<br />

undobloba mejlisisadmi. ufro metic, Rarib glexTa gamosvlebma begebis, aRebisa<br />

<strong>da</strong> soflis mosaxleobis sxva SeZlebuli fenebis winaaRmdeg, mejlisi Rrmad Caafiqra, vinai<strong>da</strong>n<br />

sofeli samoqalaqo omis alSi exveo<strong>da</strong> <strong>da</strong> es pirvel rigSi mis winaaRmdeg iyo mimarTuli.<br />

sabWoTa xelisuflebis xelmZRvanelebi aRniSnavdnen: `Tu adre begi laparakob<strong>da</strong><br />

xalxis saxeliT, xolo <strong>da</strong>brmavebuli <strong>da</strong> <strong>da</strong>beCavebuli Raribi glexoba eTanxmebo<strong>da</strong><br />

mas, axla is politikuri TviTSegnebiT SeiaraRebuli, begebs ar alaparakeb<strong>da</strong>. is TviTon<br />

alaparak<strong>da</strong>, TviTon ganacxa<strong>da</strong> xmamaRla Tavisi gaWirvebisa <strong>da</strong> moTxovnebis Sesaxeb <strong>da</strong> pirvel<br />

rigSi gamovi<strong>da</strong> imave begebis winaaRmdeg~ 1 . bunebrivia, rogorc aRiniSna, es iyo komunistebis<br />

muSaobis Sedegi <strong>da</strong> ara TviTon Rarib glexTa <strong>da</strong>moukidebeli moqmedeba. komunistebi<br />

TavianT angariSSi Rarib <strong>da</strong>, miT umetes, saSualo glexTa moqmedebasa <strong>da</strong> aqtiurobas<br />

begebis, aRebisa <strong>da</strong> sxvaTa winaaRmdeg, azviadebdnen, aZlevdnen araswor informaciebsa <strong>da</strong><br />

cnobebs. is, rom TiTqos xulos glexobam 1921 w. 18 agvistos mitingze miiRo <strong>da</strong>dgenileba<br />

SuamdgomlobiT miemarTa saqarTvelos mTavrobisaTvis mejlisis <strong>da</strong>Txovis Sesaxeb, komunistebis<br />

mier iyo mowyobili. ar iyo swori agreTve saqarTelos kompartiisa <strong>da</strong> sabWoTa<br />

xelisuflebis umaRlesi xelmZRvanelobis warmomadgenlis f. maxaraZis gancxadeba, TiTqos<br />

aWaris RaribTa komitetebis xelmZRvanelebi `ga<strong>da</strong>rCenis eraTderT saSualebas komunizmis<br />

ganxorcielebaSi xe<strong>da</strong>ven~ 2 .<br />

Seqmnes ra RaribTa komitetebi aWaris yvela mazraSi, Temsa <strong>da</strong> sofelSi, komunistebi<br />

TviTon Caudgnen saTaveSi maT <strong>da</strong> TavianTi survilisa <strong>da</strong> Sexedulebis mixedviT amoqmedebdnen.<br />

isini Tan<strong>da</strong>TanobiT ga<strong>da</strong>iqcnen im Zalad, romelTa saSualebiT komunistebi axorcielebdnen<br />

TavianT miznebs. mejliss, romelsac komunistebis iniciativiT ewo<strong>da</strong> `Savi mejlisi~,<br />

RaribTa komitetebis saxiT soflad sawinaaRmdego xelisufleba gauCn<strong>da</strong>. saqarTvelos<br />

komunisturi partiis aWaris saolqo komiteti, samazro RaribTa komitetebis xelmZRvanelebad<br />

agzavnis mis wevrebs, baTumSi ki qmnis aWaris RaribTa komitetebis centralur<br />

komitets 15 kacis SemadgenlobiT <strong>da</strong> mas aWaris mejliss upirispirebs.<br />

mejlisi iZulebuli gax<strong>da</strong> ukan <strong>da</strong>exia, kompromisze wasuliyo, Tumca eZeb<strong>da</strong> agre-<br />

Tve manevrirebis saSualebas. am mizniT, is Tanxmdeba wavides molaparakebaze revkomm-<br />

Tan <strong>da</strong> RaribTa komitetebis centralur komitetTan. 1921 wlis 31 agvistos mejlisis,<br />

revkomisa <strong>da</strong> RaribTa komitetebis ck-is warmomadgenlebi xels aweren SeTanxmebas, ris<br />

safuZvelzec aWaraSi xelisuflebis umaRles organod gamocxad<strong>da</strong> aWaris revkomi, magram<br />

am ga<strong>da</strong>wyvetilebas mejlisi ar emorCileba <strong>da</strong> ganagrZobs brZolas Tavisi poziciebis<br />

SesanarCuneblad. mdgomareoba sastikad iZabeba. saqmeSi ereva ruseTis komunisturi<br />

partiis amierkavkasiis samxareo komiteti, pira<strong>da</strong>d misi xelmZRvaneli g. k. orjonikiZe<br />

<strong>da</strong> 1921 wlis 8 seqtembers saqarTvelos revkomi aqveynebs aWaris assr Seqmnis dekretis<br />

1 aWaris centraluri saxelmwifo arqivi, partiuli arqivi, f. 1, aRw. 1, saqme 14, furc. 2.<br />

2 Правда Грузии, #195 (1921).<br />

377


<strong>da</strong>matebiT dokuments _ <strong>da</strong>dgenilebas, romliTac aWaraSi sabWoTa xelisuflebis umaRles<br />

organod gamocxad<strong>da</strong> aWaris revoluciuri komiteti. <strong>da</strong>dgenilebaSi araferi iyo<br />

naTqvami mejlisze, mis rolsa <strong>da</strong> funqciebze, an mis gauqmebaze. komunistebi winaswar<br />

mofiqrebul SeniRbul manevrirebaze midian <strong>da</strong>, am mizniT, 1921 wlis 9 seqtembers qmnian<br />

aWaris revkomis prezidiums 5 kacis SemadgenlobiT, romelSic sami warmomadgeneli Seiyvanes<br />

revkomi<strong>da</strong>n (komunistebi), TiTo mejlisi<strong>da</strong>n (misi Tavmjdomare) <strong>da</strong> RaribTa komitetebis<br />

centraluri komiteti<strong>da</strong>n. revkomis Tavjdomared formalurad <strong>da</strong>iniSna mejlisis<br />

Tavmjdomare xasan lorTqifaniZe. komunistebma mTeli Zalaufleba TavianT xelSi<br />

aiRes <strong>da</strong> mejlisis rigebSi ganxeTqileba Camoagdes, magram isini, politikuri mosazrebis<br />

gamo, mejlisis <strong>da</strong>Txovas ar Cqarobdnen. misi <strong>da</strong>Txova un<strong>da</strong> momx<strong>da</strong>riyo aWaris sab-<br />

Woebis pirvel yrilobaze. magram, vinai<strong>da</strong>n sabWoebis arCevnebisaTvis nia<strong>da</strong>gi jer kidev<br />

ar iyo momzadebuli, rasac garkveuli dro, naxevari weli mainc sWirdebo<strong>da</strong>, komunistebma<br />

ga<strong>da</strong>wyvites male moeSorebiaT mejlisi. am mizniT ga<strong>da</strong>wyvites RaribTa komitetis<br />

pirveli yrilobis Catareba <strong>da</strong> misi saSualebiT mejlisis gauqmeba. yriloba, romlis<br />

muSaobas tons aZlevdnen komunistebi, mowveuli iyo 1921 wlis 7 noembers <strong>da</strong> grZeldebo<strong>da</strong><br />

6 dRes _ 12 noembris CaTvliT.<br />

RaribTa komitetebis yrilobam, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom mejlisis gauqmebis ufleba mas<br />

ar hqon<strong>da</strong>, komunistebis wina<strong>da</strong>debiTa <strong>da</strong> <strong>da</strong>Jinebuli moTxovnis Sedegad miiRo ga<strong>da</strong>wyvetileba<br />

e. w. `Savi mejlisis~ <strong>da</strong>Txovis Sesaxeb. yrilobaze airCies RaribTa komitetbis <strong>axali</strong><br />

centraluri komiteti, romelsac yrilobis specialuri ga<strong>da</strong>wyvetilebiT ewo<strong>da</strong> `wiTeli<br />

mejlisi~ _ komunistebis jibis parlamenti. `wiTeli mejlisis~ SemadgenlobaSi Seiyvanes<br />

komunistebi <strong>da</strong> upartio Raribi glexobis warmomadgenlebi. yrilobam airCia revkomis<br />

<strong>axali</strong> Semadgenloba, romelSic Sevidnen 5 `wiTeli mejlisis~ wevri <strong>da</strong> 4 saqarTvelos komunisturi<br />

partiis aWaris saolqo komitetis Semadgenlobi<strong>da</strong>n. yrilobam, ra Tqma un<strong>da</strong>,<br />

komunistebis miTiTebiT `gansazRvra~ `wiTeli mejlisis~ funqciac: `aWaris glexTa masebis<br />

revolucionizireba <strong>da</strong> maTi gaerTianeba sabWoTa xelisuflebis irgvliv~.<br />

1921 wlis dekemberSi aWaraSi Catar<strong>da</strong> sabWoebis arCevnebi. 1922 wlis 10 ianvars ba-<br />

TumSi moiwvies aWaris avtonomiuri respublikis sabWoebis pirveli yriloba, yrilobaze<br />

aWaris revoluciurma komitetma _ sabWoTa xelisuflebis sagangebo organom _ moixsna<br />

Tavisi uflebamosileba. yrilobam airCia aWaris sabWoTa saxelmwifo xelisuflebis<br />

<strong>axali</strong>, arCeviTi organo _ centraluri aRmasrulebeli komiteti (caki, romlis pirvel<br />

sxdomaze 1922 wlis 15 ianvars Seiqmna aWaris avtonomiuri respublikis saxalxo<br />

komisarTa sabWo). yrilobaze Tavisi formaluri uflebamosileba moixsna agreTve e. w.<br />

`wiTelma mejlisma~, magram misi Semadgenloba ar <strong>da</strong>uTxoviaT, `wiTel mejliss~ saxeli<br />

Seucvala yrilobam <strong>da</strong> uwo<strong>da</strong> RaribTa komitetis centraluri biuro. 1923 wels,<br />

rodesac RaribTa komitetebi SeuerTes sabWoebs, likvidirebuli iqna maTi xelmZRvaneli<br />

organic _ centraluri biuro.<br />

ase Seiqmna aWaraSi komunistebis erTxelisuflebianoba <strong>da</strong> diqtatura, romelsac,<br />

bunebrivia, ar moutania mSvidoba <strong>da</strong> simSvide. arc Semdgomi wlebi gamoirCeodnen sim-<br />

SvidiT. 20-ian wlebSi <strong>da</strong>wyebulma represiebma imsxverples mejlisebis mTeli Semadgenloba,<br />

arc revkomisa <strong>da</strong> RaribTa komitetebis yofil wevrebs <strong>da</strong>dgomiaT kargi dRe.<br />

378


<strong>da</strong>mowmebuli literatura<br />

1. aWaris centraluri saxelmwifo arqivi, partiuli arqivi, f. 1, aRw. 1, saqme 14, furc. 2.<br />

2. aWaris centraluri saxelmwifo arqivi, partiuli arqivi, f. 1, aRw. 1, saqme 14, furc. 4.<br />

3. aWaris centraluri saxelmwifo arqivi, partiuli arqivi, f. 1, aRw. 1, saqme 40, furc. 21.<br />

4. aWaris centraluri saxelmwifo arqivi, partiuli arqivi, f. 1, aRw. 1, saqme 40, furc. 36.<br />

5. Известия, 6 июля (1921).<br />

6. Известия, 5 июля (1921).<br />

7. memed abaSiZe (baTumi, 1993).<br />

8. Правда Грузии, #195 (1921).<br />

9. Правда Грузии, #278 (1922).<br />

10. samuslimano saqarTvelo, #328 (1920).<br />

11. social-federalisti, #109 (1921).<br />

OTAR GOGOLISHVILI<br />

Shota Rustaveli State University<br />

THE FIRST YEARS OF THE BOLSHEVIK POWER IN AJARA<br />

(`BLACK~ AND `RED~ MEDJLISES)<br />

This scientific work deals with the work of the Medjlis which was created by the decision of the Congress on<br />

August 31, 1920. This Medjils was named as `Black~ by Bolsheviks. In the work it is described the activity of the<br />

first Medjlis. Bolsheviks, as an alternative to the first Medjlis, created `Red~ medjlis. This `Red~ Medjlis joined the<br />

committee of poor’s later. In the scientific work it is analyzed a lot of new materials concerning the work of both<br />

Medjlises.<br />

379


lela saraliZe<br />

ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis<br />

ivane javaxiSvilis istoriisa <strong>da</strong> eTnologiis instituti<br />

ruseT-safrangeTis 1932 wlis<br />

Tav<strong>da</strong>usxmelobis paqti <strong>da</strong> qarTuli emigracia<br />

sabWoTa ruseTis xelisufleba yovelmxriv cdilob<strong>da</strong>, xeli SeeSala qarTveli<br />

xalxis erovnul-ganmaTavisuflebeli brZolisTvis emigraciaSi. bolSevikebis yuradReba<br />

ZiriTa<strong>da</strong>d safrangeTisken iyo mimarTuli, sa<strong>da</strong>c qarTuli politikuri emigracia imyofebo<strong>da</strong>.<br />

qarTveli emigrantebi saqarTvelos ganviTarebis evropul gzas qveynis warmatebis<br />

erTaderT saSualebad miiCnevdnen. ruseTis sabWoTa xelisufleba ki <strong>da</strong>savleTis<br />

qveynebs burJuaziul saxelmwifoebad Tvli<strong>da</strong> <strong>da</strong> gasabWoebul saqarTveloSi maT winaaRmdeg<br />

farTo agitacias eweo<strong>da</strong>. qarTveli emigrantebi saerTaSoriso organizaciebSi<br />

ruseTis integraciis winaaRmdegi iyvnen. isini yvelafers akeTebdnen, raTa evropeli xalxisTvis<br />

<strong>da</strong> politikosebisTvis rus xelisufalTa namdvili saxe eCvenebinaT. emigraciaSi<br />

myofi saqarTvelos demokratiuli respublikis pirveli mTavrobis Tavmjdomare<br />

noe ramiSvili sabWoTa xelisuflebis mier saqarTvelos Zal<strong>da</strong>tanebiT aneqsias ase afaseb<strong>da</strong>:<br />

`...ruseTis komunizmi xmliTa <strong>da</strong> maxviliT SemoiWra saqarTveloSi <strong>da</strong> <strong>da</strong>amxo demokratiuli<br />

respublika. ruseTis komunizmis xiSti saqarTvelos demokratias <strong>da</strong>upirispir<strong>da</strong>.<br />

ra aris demokratia? ras warmoadgens komunizmi! demokratia xalxis batonobaa.<br />

Tavisufali <strong>da</strong> sayovelTao arCevnebiT xalxi Tavis beds TviTonve sWris <strong>da</strong> qveyanas<br />

Tavis gemoze <strong>da</strong> Tavisi interesebis mixedviT ganagebs. demokratiul saxelmwifoSi<br />

qveynis uzenaesi Zala TviT xalxia, misi neba <strong>da</strong> survili ganviTarebis safuZvelia, misi<br />

goneba <strong>da</strong> gamWriaxoba qveynis saWea. Secdomisagan ar aris uzrunvelyofili arc erTi<br />

a<strong>da</strong>miani, arc romelime klasi an mTeli sazogadoeba. magram demokratiis batonobis xanaSi<br />

yvela sargeblobs Tavisufali aspareziT, Tavisufali sityviT... demokratia sauke-<br />

Teso nia<strong>da</strong>gia materialuri <strong>da</strong> sulieri kulturis asayvaveblad <strong>da</strong> ai es wyobileba<br />

CvenSi <strong>da</strong>angria rusulma xiStma...“ 1 .<br />

sabWoTa xelmZRvaneloba antisabWoTa emigraciis saqmianobas did safrTxed miiCnev<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong> gaSmagebiT ibrZo<strong>da</strong> qarTveli patriotebis winaaRmdeg. 1930 wlis 11 agvistos saqarTvelos<br />

komunisturi partiis centralur komitetSi specialuri TaTbiri gaimarTa.<br />

igi politikuri emigraciis winaaRmdeg brZolis strategiul <strong>da</strong> taqtikur sakiTxebs mieZRvna.<br />

Sekreba gaxsna sabWoTa saqarTvelos kompartiis mdivanma samson mamuliam. man<br />

Tqva: `amxanagebo, menSevikebis winaaRmdeg brZolis sakiTxi yovelTvis idga partiis<br />

dRis wesrigSi <strong>da</strong> dRes, amdeni wlis Semdeg, igi kidev ufro Zlier gvaRelvebs Cven. un<strong>da</strong><br />

vaRiaroT, rom qarTuli menSevizmi dRes ukve namdvili realobaa <strong>da</strong> igi sulac ar<br />

aris <strong>da</strong>marcxebuli rogorc ideologiurad, ise fizikurad. amdenad, naTelia, rom igi<br />

CvenTvis did saSiSroebas warmoadgens dRes, swored maSin, roca Cveni partia uamravi<br />

problemiT CixSia moqceuli. Cven ara gvaqvs ufleba <strong>da</strong>vmaloT is, rom gasuli wlis<br />

gazafxulze brZolis sulis Camdgmelebi swored kontrrevolucioneri menSevikebi <strong>da</strong><br />

kulakebi iyvnen <strong>da</strong> am brZolaSi, romelic Cven maT winaaRmdeg gavmarTeT, <strong>da</strong>marcxebuli<br />

Cven aRmovCndiT. Cven seriozulad un<strong>da</strong> CavufiqrdeT am faqts, TiToeulma CvenTaganma<br />

sakmaod gaiazros movlenebi, menSevikebis winaaRmdeg brZolis sakiTxi mTeli Tavisi si-<br />

RrmiT un<strong>da</strong> iqnas Seswavlili...“ 2 . imave TaTbirze sityviT gamovi<strong>da</strong> sabWoTa saqarTvelos<br />

saxelmwifo politikuri sammarTvelos ufrosi lavrenti beria. Tavisi gamosvla<br />

man ase <strong>da</strong>iwyo: `amxanagebo, menSevikebis winaaRmdeg brZolis sakiTxi yovelTvis ipyrob<strong>da</strong><br />

Cven yuradRebas, rameTu mTeli sabWoTa kavSiris masStabiT saqarTvelos menSevikuri<br />

partia yvelaze ufro Zlieri <strong>da</strong> gavleniania kontrrevoluciur organizaciaTa Soris.<br />

swored amitomac, menSevikebis winaaRmdeg brZola did energias moiTxovs, isini<br />

jer kidev ar arian <strong>da</strong>marcxebulni <strong>da</strong> Cvenc aucileblad gvmarTebs miviRoT maT winaaRmdeg<br />

brZolis aucilebeli zomebi. es imdenad aucilebelia, ramdena<strong>da</strong>c menSevizmi<br />

gavlenas axdens Cveni partiis generaluri xazis yvela mimarTulebaze... Cveni valia ga-<br />

1 n. ramiSvili, rusuli komunizmi <strong>da</strong> saqarTvelos demokratia (parizi, 1923), gv. 39.<br />

2 g. sulaZe, qarTuli antisabWoTa emigracia <strong>da</strong> specsamsaxurebi (1918-1953) (Tbilisi, 2010), gv. 178.<br />

380


verTiandeT Cveni partiis irgvliv <strong>da</strong> aRvmarToT rkinis barieri, raTa partia <strong>da</strong>vicvaT<br />

yovelgvari Semotevebisagan... emigraciaSi anarqiaa gamefebuli <strong>da</strong> Cven un<strong>da</strong> visargebloT<br />

amiT, rom CavaxSoT sruliad es <strong>da</strong>wyevlili menSevizmi <strong>da</strong> es ise, rom maT arasdros<br />

SeZlon kvlav fexze wamodgoma. amisaTvis saWiroa emigraciis dezorganizacia,<br />

gaxleCa, ris Semdegac Cveni brZola ufro gagviadvildeba. saqarTveloSi menSevizmi emigracii<strong>da</strong>n<br />

iRebs saTaves <strong>da</strong>, rogorc ki Sewydeba kavSiri maT Soris, Cven mivaRwevT im<br />

organizaciebis ganadgurebas, romlebic aq arseboben...“ 1 .<br />

bolSevikebi ar gamoricxavdnen emigrantebis fizikur ganadgurebasac. sagangebo<br />

TaTbiri<strong>da</strong>n sul ramodenime TveSi, 1930 wlis 7 dekembers, parizis erT-erT centralur<br />

moe<strong>da</strong>nze, qarTuli politikuri emigraciis <strong>da</strong> antisabWoTa saqmianobis erT-erTi gamor-<br />

Ceuli lideri noe ramiSvili mokles.<br />

sabWoTa ruseTis xelisufleba saerTaSoriso asparezze poziciebis ganmtkicebas<br />

Zveli mokavSireebis _ safrangeTis <strong>da</strong> inglisis meSveobiT cdilob<strong>da</strong>. ruseTis politikuri<br />

xelmZRvaneloba safrangeTis xelisuflebasTan <strong>da</strong>axloebisken miiswrafvo<strong>da</strong>, raTa<br />

aeZulebina igi parizSi arsebuli qarTuli legacia gaeuqmebina. 1932 wlis 29 noembers,<br />

safrangeTis mTavrobis saxeliT, eduard eriom ruseTTan Tav<strong>da</strong>usxmelobis paqti gaaforma<br />

2 . sabWoTa kavSiris mxri<strong>da</strong>n xelSekrulebas xeli moawera safrangeTSi ssrk-is<br />

sruluflebianma warmomadgenelma valerian dovgalevskim (1885-1934), romelic 1927-1934<br />

wlebSi sabWoTa kavSiris elCi iyo safrangeTSi.<br />

ruseT-safrangeTis xelSekrulebas didi gamoxmaureba mohyva qarTveli emigrantebis<br />

mxri<strong>da</strong>n, romlebic, 1921 wels ruseTis wiTeli armiis mier saqarTvelos okupaciis<br />

Semdeg iZulebiT wavidnen emigraciaSi, raTa ucxoeTi<strong>da</strong>n gaegrZelebinaT brZola qveynis<br />

<strong>da</strong>karguli <strong>da</strong>moukideblobis aRsadgenad 3 .<br />

sabWoTa istoriografiis SefasebiT, ruseTsa <strong>da</strong> safrangeTs Soris xelSekrulebis <strong>da</strong>deba<br />

Cveulebriv politikur movlenad aris miCneuli, rac TiTqos ruseT-germaniis <strong>da</strong>axloebis<br />

SiSiT iyo gamowveuli. jer kidev 1922 wlis 16 aprils sabWoTa ruseTsa <strong>da</strong> germanias Soris<br />

xelmowerili iqna rapalos xelSekruleba, riTac or qveyanas Soris diplomatiuri ur-<br />

TierToba aRdga 4 . amrigad, germania iyo pirveli qveyana, romelmac evropis qveynebi<strong>da</strong>n pirvelma<br />

cno saqarTvelos demokratiuli respublikis <strong>da</strong>moukidebloba <strong>da</strong> sabWoTa ruseTTan gaformebuli<br />

xelSekrulebiT faqtiurad pirvelma ukanve waiRo es cnoba.<br />

obieqturi Sefaseba ruseT-safrangeTis paqts qarTvelma emigrantebma misces. saqme<br />

imaSi iyo, rom safrangeTsa <strong>da</strong> ruseTs Soris geografiuli mdebareoba faqtiurad gamoricxav<strong>da</strong><br />

erTmaneTisadmi agresias. paqti pir<strong>da</strong>pir miniSnebas akeTeb<strong>da</strong> parizSi arsebuli<br />

qarTuli legaciis gauqmebaze. xelSekrulebis IV muxlSi aRniSnuli iyo: `orive<br />

mxare (safrangeTi <strong>da</strong> ruseTi _ l. s.) valdebulebas iRebs: ar Seqmnas, ar gauwios mfarveloba<br />

<strong>da</strong> <strong>da</strong>xmareba SeiaraRebiT, fuliT <strong>da</strong> Tavis teritoriaze yofnis nebac ar misces<br />

samxedro organizaciebs, romlebic iTviseben meore mxaris mTeli teritoriis an<br />

nawilis mTavrobis an warmomadgenlobis saxels“ 5 .<br />

ruseT-safrangeTis Tav<strong>da</strong>usxmelobis paqti ewinaaRmdegebo<strong>da</strong> saqarTvelos interesebs,<br />

romlis erovnuli mTavroba safrangeTSi imyofebo<strong>da</strong>. saqarTvelos <strong>da</strong>moukideblobis<br />

<strong>da</strong>kargvi<strong>da</strong>n 11 wlis Semdeg, parizSi jer kidev oficialurad arsebob<strong>da</strong> saqarTvelos<br />

saelCo, legaciis saxiT, romelic safrangeTsa <strong>da</strong> evropas saqarTvelos <strong>da</strong>moukideblobas<br />

Seaxseneb<strong>da</strong>. rusma bolSevikebma, swored, qarTuli legacia amoiRes mizanSi<br />

<strong>da</strong> 1932 wlis ruseT-safrangeTis xelSekrulebis safuZvelze mis gauqmebas miaRwies.<br />

saqarTvelos demokratiuli respublikis yofili sagareo saqmeTa ministri evgeni gegeWkori<br />

ruseT-safrangeTis paqts ase afaseb<strong>da</strong>: `Cven, qarTvelebma, moskovTan xelSekrulebis<br />

fasi kargad viciT. gana 1920 wels Cven ar gvqon<strong>da</strong> sabWoebTan aseTive Tav<strong>da</strong>usxmelobis<br />

paqti? mere riTi gaTav<strong>da</strong> es eqsperimenti moskovTan xelSekrulebis <strong>da</strong>debisa? gaugonari,<br />

cinikuri Tav<strong>da</strong>sxmiT saqarTveloze. es avazakoba mox<strong>da</strong> mTeli qveynis Tvalwin;<br />

samwuxarod Cven ver vxe<strong>da</strong>vT, rom aqe<strong>da</strong>n Sesaferi <strong>da</strong>skvnebi visme sxvas, gar<strong>da</strong> TviT qar-<br />

1 iqve, gv. 179-180.<br />

2 Tav<strong>da</strong>usxmelobis paqti safrangeTs, rapalos xelSekruleba germanias, <strong>da</strong>moukidebeli saqarTvelo, #84<br />

(parizi, 1932), gv. 3-4.<br />

3 l. saraliZe, saqarTvelos emigraciuli mTavrobis moRvaweobis istorii<strong>da</strong>n (1921-1922 ww.), <strong>axali</strong> <strong>da</strong> <strong>uaxlesi</strong><br />

istoriis sakiTxebi, 1(5) (Tbilisi, 2009), gv. 186-209.<br />

4 a. manveliSvili, ruseTi <strong>da</strong> saqarTvelos <strong>da</strong>moukidebloba (san-francisko, 1984), gv. 368.<br />

5 iqve, gv. 373.<br />

381


Tveli xalxisa, gaekeTebinos. <strong>da</strong>vaneboT amas Tavi. nu mivudgebiT sakiTxs qarTuli fsiqologiiT<br />

<strong>da</strong> qarTuli mware gamocdilebiT. sruliad obieqturad rom ganvsajoT, msgavsi<br />

paqtebis saSualebiT SeuZlebelia germania-sabWoTa ruseTis TanamSromlobis aramc Tu<br />

mospoba, odnavac Sesustebac ki... mokled rom vTqvaT, safrangeTi icavs versalis `status<br />

qvos“, germania <strong>da</strong> moskovi mas ebrZvian <strong>da</strong> Tu asea, rogor SeiZleba diplomatiuri<br />

oinebiT germania-ruseTis, interesTa soli<strong>da</strong>robiT CaqviTkirebuli, TanamSromloba safrangeT-moskovis<br />

<strong>da</strong>axlovebiT Seicvalos? un<strong>da</strong> sruliad aSkarad iTqvas, rom aseT <strong>da</strong>axlovebas<br />

ara aqvs araviTari baza <strong>da</strong> amgvari c<strong>da</strong> Tavi<strong>da</strong>nve <strong>da</strong>marcxebulia“ 1 . evgeni gegeWkorma<br />

iqve <strong>da</strong>sZina, rom safrangeTze adre poloneTma moawera xeli moskovTan Tav<strong>da</strong>usxmelobis<br />

paqts. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, ruseTs arc ki Seunelebia im mniSvnelovani samxedro<br />

gegmebis ganxorcieleba, romelsac igi awarmoeb<strong>da</strong> poloneTis sazRvarze. piriqiT, ruseTi<br />

am mxareSi aZliereb<strong>da</strong> strategiul rkinigzas, qmni<strong>da</strong> sasursaTo <strong>da</strong> samxedro SeiaraRebis<br />

bazas <strong>da</strong> sazRvarze myof rusuli jaris raodenobas zrdi<strong>da</strong>.<br />

sabWoTa ruseTis xelisufleba ormagi stan<strong>da</strong>rtebis politikas atareb<strong>da</strong>. erTis<br />

mxriv, xels awer<strong>da</strong> xelSekrulebas, meores mxriv, aZliereb<strong>da</strong> SeiaraRebul Zalebs momavali<br />

agresiisTvis. ruseT-safrangeTis Tav<strong>da</strong>usxmelobis paqtis xelmosawerad momzadeba<br />

2-3 wlis manZilze mimdinareob<strong>da</strong>. safrangeTis sazogadoeba TanaugrZnob<strong>da</strong> qarTvel<br />

emigrantebs <strong>da</strong> SeuZleblad miiCnev<strong>da</strong> xelSekrulebis IV muxlis aRsrulebas. 1932<br />

wlis 7 ianvars safrangeTis radikal-socialistebis gavlenian gazeT `depeS de tuluz“-Si<br />

gazeTis re<strong>da</strong>qtorma b. maieram gaakritika ruseT-safrangeTis xelSekrulebis IV<br />

muxli, romlis sisruleSi moyvana, misi azriT, qarTvelebs meored ga<strong>da</strong>aqcev<strong>da</strong> ltolvilebad,<br />

vinai<strong>da</strong>n qarTuli legaciis gauqmeba maTi ssrk-is saelCosaTvis ga<strong>da</strong>cemas niSnav<strong>da</strong>,<br />

rac safrangeTis mTavrobas ar un<strong>da</strong> <strong>da</strong>eSva 2 .<br />

radikalurad gansxvavebuli azri hqon<strong>da</strong>T frang komunistebs. isini Tvlidnen, rom<br />

saqarTvelos saelCos parizSi arseboba SeuZlebeli iyo, vinai<strong>da</strong>n sabWoTa xelisuflebas<br />

sakuTari warmomadgeneli hyav<strong>da</strong> safrangeTSi, rac gaugebrobas iwvev<strong>da</strong>. safrange-<br />

Tis deputatTa palatis sxdomaze gamosvlisas safrangeTis komunisturi partiis warmomadgenelma<br />

Jak doriom ganacxa<strong>da</strong>: `...SesaZlebelia SevaTavsoT keTilganwyobilebas-<br />

Tan saqarTvelos saelCos arseboba parizSi, romlis elCi ukve aRaravis warmoadgens<br />

gar<strong>da</strong> Tavisi Tavisa? iqnebodiT Tqven kmayofili, rom hitleris germaniam elzas-lotaringiis<br />

saelCo <strong>da</strong>abinavos berlinSi? roca xels aweren Tav<strong>da</strong>usxmelobis paqts sabWoebTan,<br />

SeuZlebelia saqarTvelos oficialuri saelCos Senaxva. elCi, romelic sabWoTa<br />

respublikebis kavSirs warmoadgens, oficialurad <strong>da</strong>niSnulia am ukanasknelis mier; es<br />

ar gaxlavT batoni Cxenkeli. miT umetes, rom saqarTvelo axla sruliad <strong>da</strong>wynarebulia<br />

<strong>da</strong> baton CxenkelisaTvis Tavs ar iwuxebs. marTalia, menSevikebma didi xnis ganmavlobaSi<br />

SeinarCunes Rrma gavlena saqarTvelos muSaTa klasze, magram amJamad, maT <strong>da</strong>karges<br />

yovelive avtoriteti saqarTvelos mSromelTa Soris <strong>da</strong> gansakuTrebiT centr-<br />

Si, sa<strong>da</strong>c isini ase Zlierni iyvnen“ 3 .<br />

1924 wlis oqtomberSi safrangeTis xelisuflebis mxri<strong>da</strong>n sabWoTa kavSiris cnobis miuxe<strong>da</strong>vad,<br />

saqarTvelos legacia parizSi mainc agrZeleb<strong>da</strong> muSaobas. 1932 wlis ruseT-safrangeTis<br />

paqtma ki parizSi qarTuli legaciis arseboba seriozuli safrTxis winaSe <strong>da</strong>ayena.<br />

reseT-safrangeTis paqts germanuli presac gamoexmaura. germanuli gazeTebi erTxmad<br />

aRniSnavdnen, rom paqti aSkarad germaniis winaaRmdeg iyo mimarTuli <strong>da</strong> evropis <strong>da</strong> erTa ligis<br />

interesebs mniSvnelovnad Selaxav<strong>da</strong>. germanulma gazeTebma mravali werili gamoaqveynes,<br />

romelTa Sinaarsi <strong>da</strong> saTauri aseTi frazebiT iyo gamoxatuli: `frangul-rusuli marwuxi“,<br />

`safrangeTi moskovis mklavebSi“, `germaniis winaaRmdeg“, `erTa ligis ideis gakotreba“, `antantis<br />

aRdgena“ <strong>da</strong> sxva. germanuli presa ruseT-safrangeTis xelSekrulebas sastiki kritikiT<br />

Sexv<strong>da</strong> <strong>da</strong> mas undoblobiT uyureb<strong>da</strong>. germaneli publicistebi miiCnevdnen, rom paqti aSkarad<br />

germaniis interesebs ewinaaRmdegebo<strong>da</strong>, aseve evropis <strong>da</strong> erTa ligis ideaze sastik <strong>da</strong>rtymas<br />

moaxden<strong>da</strong>. imdroindel germanul presaSi vrclad gaSuq<strong>da</strong> sabWoTa kavSiris saSinao<br />

1 Tav<strong>da</strong>usxmelobis paqti safrangeTs..., gv. 4.<br />

2 saqarTvelo <strong>da</strong> safrangeTi, <strong>da</strong>moukidebeli saqarTvelo, #73 (parizi, 1932), gv. 7.<br />

3 safrangeT-ruseTis paqti <strong>da</strong> saqarTvelo (safrangeTis deputatTa palatis 16-18 maisis sxdomis oficialuri<br />

stenografiuli angariSi<strong>da</strong>n), Jak dorios (komunisti) gamosvli<strong>da</strong>n, <strong>da</strong>moukidebeli saqarTvelo, #90<br />

(parizi, 1933), gv. 4-6.<br />

382


politika <strong>da</strong> Cagrul erTa mdgomareoba ukrainaSi <strong>da</strong> kavkasiaSi. erT-erTi germanuli gazeTis<br />

re<strong>da</strong>qtori paul Seferi, romelic erT dros ruseTis didi megobari iyo, ruseT-safrangeTis<br />

Tav<strong>da</strong>usxmelobis paqts ase afaseb<strong>da</strong>: `moskovis gza ukve savsebiT winaswar moxazulia. moskovel<br />

batonT SeuZliaT iarsebon mxolod Tavisi programiT <strong>da</strong> ara sxvanairad. imaT burJuaziul<br />

saxelmwifoebTan kavSiri sWirdebaT, mxolod, Tavisi poziciebis gasamagreblad. xolo<br />

roca ki sakmaod momagrdebian, im wamsve burJuaziul evropas Tavs <strong>da</strong>esxmian“ 1 .<br />

ruseT-safrangeTis SeTanxmebas italiuri presac gamoexmaura. `gazeta del popolo“-<br />

Si, romelic italiis mmarTveli wreebis azrs gamoxatav<strong>da</strong>, akademikosi <strong>da</strong> senatori fran-<br />

Cesko kopola wer<strong>da</strong>: `safrangeTi cdilobs ruseTTan <strong>da</strong>axlovebas <strong>da</strong> aviwydeba, rom warsulSi<br />

ruseTma araerTxel uRalata. aviwydeba isic, rom dRevandeli ruseTi araa Zveli<br />

ruseTi _ saxelmwifo wesierebis <strong>da</strong> tradiciis, aramed aris sabWoebis ruseTi, romlis<br />

mizania evropaSi arsebuli wesierebis <strong>da</strong> civilizaciis <strong>da</strong>rRveva, <strong>da</strong> am ruseTs dRes ganageben<br />

a<strong>da</strong>mianebi, romelTac 1917 wels ukuagdes ara Tu yoveli samxedro <strong>da</strong> politikuri<br />

valdebuleba, aramed finansuric. parizSi ar un<strong>da</strong>T <strong>da</strong>inaxon, rom swored es a<strong>da</strong>mianebi<br />

ewevian safrangeTSi gacxarebul propagan<strong>da</strong>s orwliani samxedro samsaxuris winaaRmdeg,<br />

SeaqvT areuloba jariskacebSi <strong>da</strong> yovelnairad cdiloben frangebis mdgomareobis garTulebas,<br />

rom socialuri revolucia mouwyon. evropis dRevandeli politikis SecdomaTa<br />

Soris ruseT-safrangeTis xelSekruleba, ueWvelia yvelaze ufro <strong>da</strong>maxasiaTebelia <strong>da</strong><br />

yvelaze ufro mavnebeli... frangebi cdiloben rac SeiZleba meti xelSekruleba gamoplanon<br />

qaRaldze <strong>da</strong> ar eridebian iseTsac, romelsac saerTo SexedulebiT araviTari sargeblobis<br />

motana ar SeuZlia... mSvidobianobis <strong>da</strong> wesierebis <strong>da</strong>sacavad eyrdnobian im bol-<br />

Sevikebs, romlebic yvelaze metad ebrZvian mSvidobianobas... isini fizikurad ver SeZleben<br />

<strong>da</strong>exmaron safrangeTs, vinai<strong>da</strong>n poloneTi ar gaatarebs wiTel armias Tavis teritoriaze<br />

<strong>da</strong> ruseT-safrangeTis <strong>da</strong>kavSirebis Sedegi is iqneba, rom poloneTi kidev ufro <strong>da</strong>uaxlovdeba<br />

germanias... evropis saxelmwifoebi un<strong>da</strong> SeerTdnen ruseTis winaaRmdeg“ 2 .<br />

1932 wlis ruseT-safrangeTis paqtiT yvelaze metad saqarTvelos interesebi <strong>da</strong>zaral<strong>da</strong>.<br />

qarTuli legacia, romelic parizSi saqarTvelos pirveli demokratuli respublikis<br />

arsebobis ukanasknel Zafs warmoadgen<strong>da</strong>, 1933 wlis ivlisSi gauqm<strong>da</strong>. safrangeTSi qarTulma<br />

legaciam 12 weli <strong>da</strong> 5 Tve iarseba. 1921 wli<strong>da</strong>n moyolebuli, rodesac 25 Tebervals demokratiuli<br />

respublikis mTavrobis elCma ak. Cxenkelma rwmunebis sigeli ga<strong>da</strong>sca safrangeTis<br />

mTavrobis meTaurs milierans, sabWoTa ruseTi aTasnair xerxs mimarTav<strong>da</strong>, raTa moexsnaT<br />

samferovani droSa erT naWer teritoriaze, parizSi, patara saqarTvelod rom iwodebo<strong>da</strong>.<br />

1925 wlis pirvel ianvars, roca diplomatiuri korpusi safrangeTis prezidents elises<br />

sasaxleSi warudga, saqarTvelos warmoadgen<strong>da</strong>, rogorc sabWoTa elCi, aseve emigraciaSi<br />

myofi saqarTvelos erovnuli mTavrobis elCi, ramac moskovis mier <strong>da</strong>niSnuli elCis<br />

krasinis SeSfoTeba gamoiwvia. man protestis niSnad Tanamdebobi<strong>da</strong>n gaTavisufleba moiTxova.<br />

SemdegSi krasini rakovskim Secvala <strong>da</strong> es ukanaskneli ki dovgalevskim, paralelurad<br />

midio<strong>da</strong> sabWoTa xelisuflebis brZola qarTuli legaciis gasauqmeblad 3 .<br />

sabWoTa ruseTis xelmZRvanelebi safrangeTTan <strong>da</strong>debul xelSekrulebas, rusuli<br />

politikis gamarjvebad miiCnevdnen, rac Semdeg ssrk-is erTa ligaSi miRebiT <strong>da</strong>gvirgvin<strong>da</strong>.<br />

safrangeTTan <strong>da</strong>debulma 1932 wlis Tav<strong>da</strong>usxmelobis paqtma, ruseTs erTa liga-<br />

Si Sesvlis garantia misca. realurad arc inglisi iyo ruseTis erTa ligaSi miRebis<br />

winaaRmdegi, Tu ruseTis xelisufleba raime gansakuTrebul pirobas ar wamoayeneb<strong>da</strong>.<br />

sabWoTa ruseTis mTavrobam ico<strong>da</strong> ra yovelive es, Tavi Seikava yovelgvari pirobebis<br />

wamoyenebisagan. 1934 wlis 18 seqtembers sabWoTa kavSiri miRebuli iqna erTa ligaSi,<br />

romelsac leninma, rodesac is Seiqmna (1919-1920 wlebis versalis xelSekrulebiT), banditebis<br />

sakrebulo uwo<strong>da</strong>. erTa ligis paqtis XX muxliT, ligaSi Semavali <strong>axali</strong> wevri<br />

movale iyo Tavi gaeTavisuflebina nakisr valdebulebaTa <strong>da</strong>rRvevisagan. aseTi iyo<br />

ruseTis mier 1920 wlis 7 maisis xelSekrulebis ugulvebelyofa. erTa ligam, jer kidev,<br />

1922-1924 wlebSi miRebuli rezoluciebiT ivaldebula <strong>da</strong>ecva saqarTvelos sakiTxi.<br />

1924 wlis maisSi erTa ligis <strong>da</strong>mxmare sazogadoebam inglisSi saerTaSoriso kongresi<br />

moiwvia, romelsac qarTveli emigrantebic eswrebodnen.Kkongresze saqarTvelos<br />

sakiTxi <strong>da</strong>isva, ramac didi kamaTi gamoiwvia. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, miRebuli iqna saqarTve-<br />

1 Tav<strong>da</strong>usxmelobis paqti safrangeTs..., gv. 3.<br />

2 iqve, gv. 4.<br />

3 l. saraliZe, <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 186-209.<br />

383


los sasargeblo rezolucia, romelic erTa ligas axseneb<strong>da</strong>, <strong>da</strong>ecva mis mier miRebuli<br />

<strong>da</strong>dgenilebebi. jer kidev sabWoTa kavSiris erTa ligaSi miRebamde, 1933 wels, qarTvelma<br />

emigrantebma erTa ligis XI sxdomas saprotesto werili gaugzavnes. qarTulma<br />

politikurma emigraciam specialuri mowodeba gamoaqveyna, romelsac xels awerdnen emigraciis<br />

gamgeobis wevrebi: e. gegeWkori, g. gvazava, x. SaviSvili, a. asaTiani, i. gobeCia,<br />

agreTve praRis emigrantTa sazogadoebis xelmZRvaneli a. emuxvari 1 .<br />

saerTaSoriso samarTlis cnobili specialisti luis le furi, romelmac saqarTvelos<br />

uflebriv sakiTxs mniSvnelovani Sroma miuZRvna, rusul agresiaze wer<strong>da</strong>: `ruseTma<br />

<strong>da</strong>arRvia 1920 wlis xelSekruleba <strong>da</strong> 1921 wels saqarTvelo samxedro ZaliT <strong>da</strong>ipyro.<br />

safrangeTSi saqarTvelo warmodgenilia parizSi legaciis saxiT. aqe<strong>da</strong>n cxadia, rom safrangeTs<br />

arasodes ucvnia sabWoebis mier saqarTvelos okupacia. inglisisa <strong>da</strong> safrangeTis<br />

mier sabWoTa ruseTis cnobis teqstSi Setanilia saTanado rezervi saqarTvelos Sesaxeb.<br />

arc erT msoflio konferenciaze, sabWoTa ruseTis delegati ar iqneba cnobili <strong>da</strong> mi-<br />

Rebuli saqarTvelos warmomadgenlad... saqarTvelo uflebis sferoSi aris <strong>da</strong>moukidebeli<br />

saxelmwifo. es <strong>da</strong>moukidebloba orjer iqna ruseTis mier ZaliT gauqmebuli, es<br />

Zaladoba <strong>da</strong>gmobilia <strong>da</strong> gasamarTlebulia Tanamedrove saerTaSoriso uflebis mier“ 2 .<br />

profesori le furi ruseT-safrangeTis paqtis Sesaxeb aRniSnav<strong>da</strong>: `rodesac erTa ligaSi<br />

ruseTis miRebis sakiTxi <strong>da</strong>ismeba maSin Zneli iqneba erTa ligisaTvis, saqarTvelos sasargeblod<br />

miRebuli amdeni rezoluciebis Semdeg, gverdi auaros mis <strong>da</strong>moukideblobas <strong>da</strong><br />

ar wamoayenos amis cnoba ruseTis mier, rogorc piroba ruseTis ligaSi miRebis“ 3 . miuxe<strong>da</strong>vad<br />

amisa, safrangeTis sagareo saqmeTa ministrs <strong>da</strong> safrangeTis akademiis wevrs l. bartus,<br />

erTa ligaSi miRebis dros ruseTisTvis aranairi piroba ar wauyenebia.<br />

sabWoTa kavSiris erTa ligaSi miRebis winaaRmdeg gamovidnen Cexoslovakiis, portugaliis,<br />

Sveicariis <strong>da</strong> sxva qveynebis warmomadgenlebi, romlebmac <strong>da</strong>asabuTes, rom ruseTis<br />

erTa ligaSi miReba ewinaaRmdegebo<strong>da</strong> erTa ligis ZiriTad principebs. ssrk-is erTa ligaSi<br />

miRebis faqti saerTaSoriso presamac mkacrad gaakritika. `Jurnal de Jeneva“-s 1934 wlis 14<br />

aprilis nomerSi Sveicarieli publicisti p. brike wer<strong>da</strong>: `moskovi TvalTmaqcobs, rom saqarTvelos<br />

<strong>da</strong> sxva xalxTa sakiTxi warmodgenili iyos, rogorc misi Sinauri sakiTxi, romelzec<br />

Jenevas araferi ekiTxeba. es Tvalsazrisi mTlad miuRebelia. erTa ligas ara erTxel<br />

uzrunia saqarTvelos <strong>da</strong>moukideblobaze. ga<strong>da</strong>Tqvams is dRes amas? aq aris sasicocxlo<br />

kiTxva: erTa liga Seqmnilia imisTvis, rom emsaxuros egoistur interesebs, Tu uzrunvelhyos<br />

samarTlianoba? Seswiravs is Tavis mizans arsebobisa <strong>da</strong> mTavar movaleobas politikur<br />

angariSebs? Tu man uarhyo paqtis ganxorcieleba, <strong>da</strong>angria samarTlianobis universaloba,<br />

erTa liga TviTonve <strong>da</strong>arRvevs SeTanxmebas“ 4 .<br />

Tavis mxriv, cnobilma frangma Jurnalistma <strong>da</strong> gazeT `le Jur“-is re<strong>da</strong>qtorma leon<br />

belbim gaakritika safrangeTis politika ruseTTan mimarTebaSi <strong>da</strong> mas saqarTvelos<br />

sakiTxis ugulvebelyofaSi <strong>da</strong>sdo brali. igi wer<strong>da</strong>: `didi qveynebisa <strong>da</strong> saWiroa iTqvas<br />

safrangeTis winaaRmdeg, rasakvirvelia, Sveicariaa marTali, rodesac is icavs er-<br />

Ta ligis principebs, romelTac hqon<strong>da</strong>T pretenzia saerTaSoriso urTierToba <strong>da</strong>emyarebinaT<br />

samarTlianobasa <strong>da</strong> pativiscemaze“ 5 .<br />

yvelaferi es iyo sazogadoebrivi azri. realurad mox<strong>da</strong> is, rom wamyvani saxelmwifoebis<br />

meTaurebis xelSewyobiT, ssrk mainc miiRes erTa ligaSi, ramac mniSvnelovnad SeuSala<br />

xeli qarTveli emigrantebis brZolas, ris gamoc saqarTvelos <strong>da</strong>moukideblobis aRdgenis<br />

sakiTxi didi xniT moixsna saerTaSoriso politikis dRis wesrigi<strong>da</strong>n.<br />

qarTveli emigrantebis brZola ucxoeTSi saqarTvelos <strong>da</strong>moukideblobis aRsadgenad<br />

erovnul-ganmaTavisuflebeli moZraobis Semadgeneli nawilia. am brZolas dResac<br />

ar <strong>da</strong>ukargavs mniSvneloba, radgan ruseTis mier qveynis teritoriuli mTlianobis<br />

xelyofis pirobebSi, saqarTvelos uflebebisTvis brZola dResac grZeldeba. ruseTis<br />

xelisufleba XXI saukuneSic igive meTodebiT agrZelebs sxva qveynebis <strong>da</strong>moukideblobis<br />

winaaRmdeg brZolas <strong>da</strong> ugulvebelhyofs, rogorc saerTaSoriso sazogadoebis, aseve<br />

politikosTa azrs <strong>da</strong> saerTaSoriso samarTlis normebs.<br />

1 r. <strong>da</strong>uSvili, qarTuli emigracia 1921-1939 wlebSi (Tbilisi, 2007), gv. 69.<br />

2 l. furi, saqarTvelo <strong>da</strong> saerTaSoriso ufleba, samSoblo, #12, noemberi (parizi, 1932); parlamentis erovnuli<br />

biblioTeka, akaki ramiSvilis arqivi, saqme #16(77).<br />

3 a. manveliSvili, <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 379.<br />

4 Journal de Geneve, 14 avril (Geneve, 1934).<br />

5 Le Jour, 14 septembre (Paris, 1934).<br />

384


<strong>da</strong>mowmebuli literatura<br />

1. aRar aris saelCo, <strong>da</strong>moukidebeli saqarTvelo (parizi, 1933).<br />

2. germanuli presa pariz-moskovis paqtis Sesaxeb, <strong>da</strong>moukidebeli saqarTvelo (parizi, 1935).<br />

3. r. <strong>da</strong>uSvili, qarTuli emigracia 1921-1939 wlebSi (Tbilisi, 2007).<br />

4. Tav<strong>da</strong>usxmelobis paqti safrangeTs, rapalos xelSekruleba germanias, <strong>da</strong>moukidebeli<br />

saqarTvelo, #84 (parizi, 1932).<br />

5. b. maiera, saqarTvelo <strong>da</strong> safrangeTi, gazeTi <strong>da</strong>moukidebeli saqarTvelo (parizi, 1932).<br />

6. a. manveliSvili, ruseTi <strong>da</strong> saqarTvelos <strong>da</strong>moukidebloba (san-francisko, 1984).<br />

7. n. ramiSvili, rusuli komunizmi <strong>da</strong> saqarTvelos demokratia (parizi, 1923).<br />

8. l. saraliZe, <strong>da</strong>savlur-demokratiuli Rirebulebebi <strong>da</strong> qarTuli emigracia, <strong>axali</strong> <strong>da</strong><br />

<strong>uaxlesi</strong> istoriis sakiTxebi, 1(3) (Tbilisi, 2008).<br />

9. l. saraliZe, saqarTvelos emigraciuli mTavrobis moRvaweobis istorii<strong>da</strong>n (1921-1922<br />

ww.), <strong>axali</strong> <strong>da</strong> <strong>uaxlesi</strong> istoriis sakiTxebi, 1(5) (Tbilisi, 2009).<br />

10. safrangeT-ruseTis paqti <strong>da</strong> saqarTvelo (safrangeTis deputatTa palatis 16-18 maisis sxdomis<br />

oficialuri stenografiuli angariSi<strong>da</strong>n), <strong>da</strong>moukidebeli saqarTvelo (parizi, 1933).<br />

11. g. sulaZe, qarTuli antisabWoTa emigracia <strong>da</strong> specsamsaxurebi (1918-1953) (Tbilisi, 2010).<br />

12. Le Jour, 14 septembre (Paris, 1934).<br />

13. Journal de Geneve, 14 avril (Geneve, 1934).<br />

LELA SARALIDZE<br />

Ivane Javakhishvili Institute of History and Ethnology,<br />

Ivane javakhishvili Tbilisi State University<br />

THE FRANCO-SOVIET NON-AGGRESSION PACT (1932)<br />

AND GEORGIAN EMIGRATION<br />

The government of Bolshevik Russia tried to hinder the national liberation movement of Georgian people in<br />

emigration. After the occupation of Georgia by Russian army in 1921 the government of The Democratic Republic<br />

of Georgia had to emigrate to continue fight for lost independence from abroad. The activities of Georgian anti-Soviet<br />

emigration were admitted by Soviet leaders as very <strong>da</strong>ngerous. They were rapidly fighting against Georgian<br />

patriots. In August 11, 1930 a special meeting was held at The Central Comity of the Communist Party of Georgia.<br />

It was dedicated to the strategy and tactics of fighting against the Georgian emigrants. At the meeting, in his speech<br />

Lavrenti Beria, the head of The State Political Management of the Soviet Georgia said: `We must disorganize, split<br />

the emigration and it will help us to fight against it more easer. Menshevism in Georgia springs from emigration<br />

and as soon as the relations between them will stop, we will annihilate those organizations which are here…“ The<br />

Russian political elite was trying to become close with French government to force him abolish Georgian legacy in<br />

Paris. In November 29, 1932 on the behalf of French government Eduard Herriot signed the non-aggression pact.<br />

The pact from the Soviet side was signed by plenipotentiary ambassador of the SSSR in France Valerian Dovgalevski.<br />

In 1927-1934 he was an ambassador of the Soviet Union in France. The mentioned treaty caused a serious reaction<br />

of the Georgian emigration. The fourth paragraph of the non-agression pact was directly against the national<br />

government of Georgia and was demanding the abolition of Georgian legacy. The fulfillment of the 4 th paragraph<br />

of the pact meant the transmission of the Georgian emigrants to the Soviet government. After this Georgians should<br />

have become refugees again.<br />

Georgian legacy, which was the last string of the first Georgian Democratic Republic existence, was abolished<br />

in July, 1933. Georgian legacy existed in France 12 years and 5 months. The fact that after signing the non-aggression<br />

pact the Soviet Union was received in The League of Nations in September 18, 1934 is underscored in the<br />

work. Even The League of Nations himself received a resolution in 1922-1924 by which he undertook an engagement<br />

of defensing the Georgian matter. According to the 20 th paragraph of The League of Nations each newly received<br />

member was obliged to follow strictly undertaken engagements. Such kind of obligation was a Russian-Georgian<br />

treaty annulled by Russia in May 7, 1920. The Soviet government did not fulfill the engagements of The<br />

League of Nations plural regulations.<br />

385


nugzar papuaSvili<br />

kalendris <strong>axali</strong> stili <strong>da</strong> saqarTvelos<br />

marTlmadidebeli eklesia 1<br />

bula `Inter Gravissimas" <strong>da</strong> kalendris reforma.<br />

pirveli kiTxva, romelic winamdebare Temis ganxilvis dros <strong>da</strong>ismis, im bulis<br />

arsSi garkvevas gulisxmobs, romlis saTauria `Inter Gravissimas [simZimeTa Soris]" <strong>da</strong> romelic<br />

papma grigor (grigorius) XIII-m 1582 wlis 24 Tebervals gamoaqveyna 2 . am dokumentis<br />

meSveobiT iuliusis kalendris <strong>axali</strong> re<strong>da</strong>qcia mTel qveyanaSi Tan<strong>da</strong>Tan gavrcel<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong> <strong>da</strong>mkvidr<strong>da</strong>. ras warmoadgens es bula, an<strong>da</strong> am buliT gaTvaliswinebuli <strong>da</strong> praqtikaSi<br />

<strong>da</strong>nergili reforma arsobrivad? SinaarsiT is saeklesio movlenaa Tu saero? es<br />

movlena sakralur sferos ganekuTvneba Tu sekularuls? am bulis mizans saeklesio<br />

kalendris reforma warmoadgens Tu teqnikuri qronologiis koreqtura?<br />

sakmarisia, Tvali ga<strong>da</strong>valoT am bulis teqsts, Semdegi <strong>da</strong>skvna rom gamovitanoT:<br />

aRniSnuli dokumentis mizans moqmedi kalendris gaumjobeseba warmoadgen<strong>da</strong>, raTa SesaZlebeli<br />

gamx<strong>da</strong>riyo `Zvel saeklesio wes-gangebaTa~ ZvelTaganve <strong>da</strong>dgenili wesisa <strong>da</strong><br />

rigis mixedviT Sesruleba. amisaTvis gax<strong>da</strong> saWiro qronografiis sistemis ganaxleba<br />

anu, rac igivea, `kalendris koreqtura~, romelmac Sesabamisi gzebisa <strong>da</strong> saSualebebis<br />

moZebna moiTxova. Tavis mTavar mizans bula ase gansazRvravs: `aRdgomis dResaswaulis<br />

jerisamebr ga<strong>da</strong>xdisaTvis aucilebelia im wasisa <strong>da</strong> rigis <strong>da</strong>cva, rac mocemulia wmin<strong>da</strong><br />

mamebisa <strong>da</strong> romis pirveli papebis, gansakuTrebiT ki pius I-isa <strong>da</strong> biqtor I-is ganawesebSi,<br />

agreTve, <strong>da</strong> pirvel rigSi, nikeis didi krebis ganawesSi <strong>da</strong> Semdegdroindel<br />

ganawesebSi, romlebic erTmaneTisagan moucilebeli <strong>da</strong> erTmaneTs Semtkicebuli sami<br />

principis gaTvaliswinebas moiTxovs. pirvelia gazafxulis buniobis zustad gansazRvra;<br />

meore, mTvaris avsebis TariRis gamoTvla, radgan igi zogjer emTxveva pirveli<br />

Tvis (nisanis _ n. p.) me-14 dRes, _ buniobas, zogjer ki mosdevs mas <strong>da</strong>, bolos, gazafxulis<br />

savsemTvaris momdevno kviradRis <strong>da</strong>cva. Cven, _ <strong>da</strong>sZens pontifeqsi, _ imisTvisac<br />

vizruneT, rom ara mxolod gazafxulis bunioba <strong>da</strong>brunebo<strong>da</strong> Tavis Tav<strong>da</strong>pirvel adgils,<br />

romelsac igi nikeis krebi<strong>da</strong>n Cven dromde <strong>da</strong>axloebiT aTi dRiT CamorCa; Cven<br />

ara mxolod <strong>da</strong>vazusteT mTvaris aRvsebis TariRebi me-14 nisanis Semdeg, aramed warmovadgineT<br />

gza <strong>da</strong> meTodi, Tu rogor un<strong>da</strong> <strong>da</strong>vicvaT gazafxulis bunioba <strong>da</strong> me-14 nisani<br />

Tav<strong>da</strong>pirvel [astronomiul] adgils mowyvetisagan~ (§6).<br />

mcire eqskursi: radgan gazafxulis bunioba maSin, pirveli msiflio saeklesio<br />

krebis dros (325), martis 21-Si modio<strong>da</strong>, wmin<strong>da</strong> mamebma gazafxulis buniobis TariRad<br />

swored 21 marti gamoacxades. magram astronomiuli movlenis, precesiis, gamo <strong>da</strong> kidev<br />

imis gamo, rom iuliusis kalen<strong>da</strong>rs sizuste aklia, es TariRi ukve 1582 wels 10 dRiT<br />

asc<strong>da</strong> gazafxulis buniobas. es niSnavs: Zveli anu iuliusis kalendris 21 marti XVI<br />

saukuneSi gazafxulis buniobas aRar esa<strong>da</strong>gebo<strong>da</strong>. amdenad, aRniSnuli saukunis 21 marti<br />

aRar iyo is 21 marti, romelic eklesiam gazafxulis buniobis TariRad ganawesa 3 .<br />

xsenebulma bulam swored es cdomileba gamoaswora. papma grigor XIII-m swored am<br />

problemis mogvarebis mizniT ganacxa<strong>da</strong>: Cven ganvaCineT <strong>da</strong> vbrZanebT, `rom 1582 wlis<br />

oqtombris TveSi amoRebul iqnas aTi dRe 5 oqtombri<strong>da</strong>n 14 oqtombris CaTvliT~ ($7).<br />

<strong>da</strong>saxelebuli bulisa <strong>da</strong> reformis detaluri ganxilva amjerad Cven mizans Sordeba.<br />

amitom aq yuradRebas ramdenime sityviT mxolod or mTavar sakiTxze gavamaxvilebdiT.<br />

(1) am dokumentSi warmoCenilia, erTi mxriv, astronomiuli problema (e. i. kalendris<br />

problema) TavisTavad <strong>da</strong> misi gavlena saeklesio kalen<strong>da</strong>rze <strong>da</strong> amasTanave, meore<br />

mxriv, amave problemis mogvarebis <strong>istoria</strong>. aqe<strong>da</strong>n CvenTvis cxadi xdeba, Tu raoden di-<br />

1 am statiis germanuli varianti moxsenebis saxiT warvadgineT aixStetis aRmosavlur kolegiumSi (Collegium<br />

Orientale) (germania) 2010 wlis 6 Tebervals seminarze. publikacia: N. Papuashvili, Die Neuordnung des Kalenders und die<br />

orthodoxe Kirche in Georgien, in: ContaCOr, #11 (2009), 34-45. winamdebare teqsti warmoadgens aRniSnuli moxsenebis<br />

Cven mierve Sesrulebul Targmans, _ metwilad Tavisufals, Sevsebuls ramdenime sqolioTi <strong>da</strong> ori abzaciT,<br />

romlebsac Tavis adgilze aRvniSnavT.<br />

2 Inter Gravisimas, Christoph Clavius, Romani calen<strong>da</strong>rii a Gregorio XIII. P. M., vertituti explicatio (Rom, 1603). germanuli Targmani:<br />

www.nabkal.de/intergrav.hotml.<br />

3 Володомонов Н. В., Календар: прошлое, настоящее, будущее (Москва, 1987), стр. 25.<br />

386


di mecnieruli Sromis nayofs warmoadgens es reforma. (2) am reformis wyalobiT Semcir<strong>da</strong><br />

is sxvaoba, romelic iuliusis kalendris saSualo weliwadsa <strong>da</strong> astronomiul<br />

tropikul weliwads Soris arsebobs. es SesaZlebeli gax<strong>da</strong> nakian weliwadTa ricxvis<br />

SemcirebiT. gvmarTebs, gavixsenoT <strong>da</strong> gaviTvaliswinoT Semdegi: iuliusis kalendris<br />

mixedviT erTmaneTis momdevno yoveli sami welwadi Cveulebrivi weliwadia, meoTxe weliwadi<br />

ki _ nakiani weliwadi. nakianobis sagangebo wesis anu gamonaklisobis wesis mixedviT,<br />

rac grigoriusis kalen<strong>da</strong>ruli sistemis Semadgeneli nawilia, ama Tu im saukunis<br />

yoveli bolo weliwadi, romelic iulius keisris wesis Sesabamisad nakiania, mxolod<br />

im SemTxvevaSi gamocxaddeba nakianad, Tuki mocemuli weliwadis ricxvi 4-ze, an<strong>da</strong><br />

400-ze, unaSTod iyofa 1 . magaliTad: 1600 weli nakiania, 1700, 1800 <strong>da</strong> 1900 _ unako. Sesabamisad<br />

(momavalSi): 2100, 2200, 2300 <strong>da</strong> 2500 wlebi unakoni iqneba. pap grigor XIII-is reformis<br />

wyalobiT nakiani wlebis ricxvi Semcir<strong>da</strong> <strong>da</strong> aseve Semcir<strong>da</strong>, gamonaklisobis<br />

am wesis Sesabamisad, saSualo kalen<strong>da</strong>ruli weliwadis xangrZlivoba. ase rom, erTi<br />

mxriv, yoveli 400 weliwadi grigoriusis kalen<strong>da</strong>rSi sami dRiT mcirea iuliusis kalen<strong>da</strong>rTan<br />

Se<strong>da</strong>rebiT, meore mxriv ki, amis Sedegad, erTi kalen<strong>da</strong>ruli weliwadis saSualo<br />

xamgrZlivoba ufro zustad esatyviseba astronomiul tropikul weliwads anu,<br />

rac igivea, _ astronomiul sinamdviles, bunebas. amis gamo gazafxulis dReRamtoloba<br />

anu bunioba kvlav 21 martze movi<strong>da</strong>, ise rogorc es 325 wels nikeis krebam ganaCina. Tuki<br />

erTi zedmeti dRe iuliusis kalendris mixedviT yovel 128 weliwadSi warmoiqmneba,<br />

grigoriusis kalendris mixedviT _ mxolod 3200 wlis ganmavlobaSi, rac faqtobrivad<br />

kalendris problemis ga<strong>da</strong>Wras niSnavs.<br />

saeklesio kalen<strong>da</strong>ri <strong>da</strong> astronomiuli sinamdvile.<br />

ras gulisxmobs cneba `saeklesio kalen<strong>da</strong>ri" <strong>da</strong> ra kavSirSia is zemoT ganxilul<br />

kalendris reformasTan?<br />

gamoTqma <strong>da</strong> cneba `saeklesio kalen<strong>da</strong>ri~ ganekuTvneba <strong>da</strong>rgs, romelic specialur<br />

literaturaSi eklesiologias uwodeben. igi moicavs sa<strong>da</strong>gi liturgikuli dReebisa <strong>da</strong><br />

sadResaswaulo dReebis, rogorc moZravebis, ise uZravebis, mTel wyebas, romlis Tanmimdevroba<br />

eklesiis mier aris ganawilebuli <strong>da</strong> gansazRvruli. es ganwileba <strong>da</strong> <strong>da</strong>jgufeba,<br />

anu ganweseba, romlis mixedviTac saeklesio weliwadis liturgikul dReebsa<br />

<strong>da</strong> dResaswaulebs Tav-TavianTi adgili aqvT miCenili, efuZneba bibliur <strong>istoria</strong>s <strong>da</strong><br />

saeklesio cxovrebas. saeklesio praqtikisaTvis sulac ara aqvs arsebiTi mniSvneloba<br />

imas, Tu romeli saxis astronomiul kalen<strong>da</strong>rze arian orientirebuli sa<strong>da</strong>gi dReebi<br />

<strong>da</strong> dResaswaulebi 2 . saeklesio kalendris SedgenaSi arsobrivi mniSvneloba aqvs ara samoqalaqo<br />

kalendris saxeobas, aramed saRvTo werilsa <strong>da</strong> saRvTo gadmocemas. rac Seexeba<br />

eklesiisa <strong>da</strong> astronomiuli kalendrebis urTierTobas, eklesias am SemTxvevaSi<br />

ainteresebs ara imdenad astronomiuli (samoqalaqo) kalendris saxeoba, aramed Tavad<br />

astronomiuli monacemebi <strong>da</strong> astronomiuli sinamdvile. amas a<strong>da</strong>sturebs ori umTavresi<br />

qristianuli dResaswaulis warmoSobisa <strong>da</strong> ganviTarebis <strong>istoria</strong>, rasac Se<strong>da</strong>rebiT<br />

vrclad un<strong>da</strong> SevexoT. magram gvmarTebs, rom pirvel rigSi xazgasmiT aRvniSnoT: saeklesio<br />

kalen<strong>da</strong>ri Tavisi srulyofili saxiT eklesiis istoriis adreul periodSi Camoyalib<strong>da</strong>,<br />

manam sanam nikeis didi kreba iuliusis kalen<strong>da</strong>rs saeklesio liturgikuli<br />

praqtikisaTvis sayovelTaod SemoiReb<strong>da</strong>.<br />

aRdgomis dResaswaulisaTvis.<br />

saxarebiseuli tradiciis Tanaxmad, ieso qriste iudevelTa paseqis dResaswaulze<br />

acves jvars. jvarcma paraskev dRes mox<strong>da</strong>, sami dRis Semdeg ki, anu kviras, qriste aRdga.<br />

amis gamo qristes aRdgoma, ufro sworad, aRdgomis dResaswauli imTaviTve bunebrivad<br />

<strong>da</strong>ukavSir<strong>da</strong> ebraelTa paseqs (`fesaxs~).<br />

es garemoeba gax<strong>da</strong> imis mizezi, rom orive movlena, romelTagan erTi xsovnis dRea<br />

(didi anu vnebis paraskevi, wiTeli paraskevi), meore ki zeimis dRe (aRdgoma, aRvseba, zatikTa<br />

zatiki), aRmosavleTSi erTi <strong>da</strong> imave sityviT gamoixata. es sityvaa pasxa (pasxa staurosimon,<br />

pasxa anastasimon), romelic momdinareobs berZnuli sityvisagan pasxein <strong>da</strong> `tanjvas~, `wamebas~<br />

anu laT. Passio-s niSnavs. vinai<strong>da</strong>n ori sityva: ebrauli `paseqi~ (pesakh) <strong>da</strong> berZnuli<br />

1 Gregorianischer Kalenderreform: htp://de. wikipedia. org/wirki/Gregorianischer_Kalender, s. 2-4; Володомонов Н. В.... стр. 25-27.<br />

2 Sdr. Иларион (Алфеев), Таинство веры (Москва-Киев, 1996), стр. 134-135.<br />

387


pasxa, igive pasxein, msgavsni arian, zogierT eklesiaSi gaCn<strong>da</strong> cdomileba, rom TiTqos aRniSnuli<br />

ori movlena, msgavsi sityvebiT gamoxatuli, arsebiTac erTi <strong>da</strong> idive movlenaa<br />

<strong>da</strong>, amdenad, Sesabamisi saeklesio dReebi (jvarcma <strong>da</strong> aRdgoma) erTi <strong>da</strong> igive dResaswaulis<br />

ori nawilia. es gaxl<strong>da</strong>T imis mTavari mizezi, rom mcire aziaSi vnebisa <strong>da</strong> aRdgomisaTvis<br />

SemoRebul iqna erTi kombinirebuli dResaswauli. es praqtika cnobilia saxelwodebiT<br />

kvartodecimani (gamoTqma momdinareobs laTinuri sityvisagan quartodecimanus, rac<br />

niSnavs: 14 dRis nawili, me-14 nisanze miniSneba). am Cveulebis winaaRmdeg ori sagangebo kanoni<br />

Seiqmna: mociqulTa me-7 kanoni <strong>da</strong> analogiuri kanoni antioqiis 341 wlis krebisa (antioqia<br />

1). mociqulTa kanoni gvauwyebs: `ukueTu vinme episkoposman, anu xucesman, anu diakonman<br />

wmi<strong>da</strong>Á dRe aRvsebisaÁ uwinares gazafxulisa dReTaÁsa huriaTa Tana srul-yos, ganikueTen~.<br />

nikeis 325 wlis krebam ganawesa, rom aRdgoma usaTuod kviradRes un<strong>da</strong> vidResaswauloT,<br />

kerZod, astronomiuli gazafxulis pirveli savsemTvaris momdevno kviradRes.<br />

Tuki mTvare kviras aivseba, aRdgoma Semdeg kviradRes un<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>vixadoT, raTa is ar <strong>da</strong>em-<br />

Txves iudevelTa paseqs (fesaxs). es niSnavs: un<strong>da</strong> <strong>da</strong>vicvaT is wesi, romelsac <strong>da</strong>savleTSi<br />

(romsa <strong>da</strong> aleqsandriaSi) myarad icaven 1 .<br />

SegviZlia aseT <strong>da</strong>dgenilebebsa <strong>da</strong> traqtatebs aRdgomis kanoni anu aRdgomis kalen<strong>da</strong>ruli<br />

ganawesi vuwodoT.<br />

Sobisa <strong>da</strong> naTlisRebis erTad dResaswaulobis Sesaxeb.<br />

cxare diskusias iwvev<strong>da</strong> agreTve Sobis dResaswaulis adgili saeklesio weliwad-<br />

Si. arsebob<strong>da</strong> gansxvavebuli tradiciebi. aRmosavleTSi qristeSobas 6 ianvars, naTlis-<br />

RebasTan erTad, aRniSnavdnen, romSi ki _ 25 dekembers, rogorc TviTmyofad (<strong>da</strong>moukidebel)<br />

dResaswauls. mogvianebiT, <strong>da</strong>axloebiT 376 wels, eklesiis mamis, ioane oqropiris,<br />

gamokvlevisa <strong>da</strong> reformis Sedegad romauli wesi antioqiasa <strong>da</strong> konstantinopol-<br />

Sic SemoiRes, ierusalimis eklesia ki VI s-Sic Zvel tradicias misdev<strong>da</strong>.<br />

Sesabamisi literaturuli wyaroebi mowmoben, rom am sakiTxis mogvareba sakmaod<br />

problematuri aRmoCn<strong>da</strong>. imis miuxe<strong>da</strong>vad, rom 25 dekembris upiratesobisa <strong>da</strong> sisworis<br />

sasargeblod bevri avtoritetuli literatura arsebob<strong>da</strong>, ierusalimeli morwmuneebi<br />

reformas seriozul winaaRmdegobas uwevdnen. es winaaRmdegoba imdenad Zlieri iyo,<br />

rom procesSi samoqalaqo mTavrobis Careva gax<strong>da</strong> saWiro. amaze metyvelebs imperator<br />

iustinianes werili ierusalimeli morwmuneebis mimarT. am dokuments, romelic mxolod<br />

qarTuli TargmaniTaa SemorCenili, Cveni TemisaTvis uaRresad didi mniSvneloba<br />

aqvs. amitom mis garSemo Se<strong>da</strong>rebiT vrclad visaubrebT. magram gvmarTebs, rom manamde<br />

am problemis istorii<strong>da</strong>n oriode sityva kidev vTqvaT:<br />

sxva<strong>da</strong>sxva RonisZiebis Remdeg Sobisa <strong>da</strong> naTlisRebis erTad dResaswaulobis Zveli<br />

wesi ierusalimsa <strong>da</strong> mTel aRmosavleTSi gauqm<strong>da</strong>, magram ara yvelgan. es Cveuleba<br />

erTgvar parolad iqca yvela monofizitisaTvis, gansakuTrebiT ki somxebisaTvis, romlebic<br />

jiutad ambobdnen uars, rom am sferoSi mainc saerTo-saeklesio tradicias SeerTebodnen<br />

(isini qristes Sobas <strong>da</strong> naTlisRebas dRemde erTad dResaswauloben). am vi-<br />

Tarebam iseTi literaturis warmoSoba ganapiroba, romelic <strong>da</strong>asabuTeb<strong>da</strong> <strong>da</strong> gaamyareb<strong>da</strong><br />

Teorias, rom ieso qristes namdvilad 25 dekembers iSva 2 .<br />

teqstebi qarTulad.<br />

ar moipoveba pir<strong>da</strong>piri miniSneba imis Taobaze, rom zemoT ganxiluli Cveuleba saqarTveloSic<br />

arsebob<strong>da</strong>. magram faqtia, rom aRniSnul sakiTxebze qarTveli swavlulebi<br />

VIII-X ss-Si xSirad msjelobdnen <strong>da</strong> agrovebdnen argumentebs qristeSobis 25 dekembers<br />

sResaswaulobis sasargeblod, rac maT monofizitebTan, ufro zustad ki somxeb-<br />

Tan, kamaTisaTvis sWirdebo<strong>da</strong>T.<br />

specialur literaturaSi garkveulia, rom yvela pirvelxarisxovani Zegli, romelSic<br />

Sobis romauli tradiciis mixedviT ga<strong>da</strong>xdis samarTlianobazea laparaki, qarTulad<br />

IX-X ss-mde iTargmna. maT vxvdebiT or agiografiul-homiletikur krebulSi: svanur<br />

<strong>da</strong> parxlur mravalTavebSi, romlebic X-XI ss-iT TariRdeba. mxedvelobaSia misa-<br />

Rebi is garemoeba, rom es kodeqsebi istoriuli saqarTvelos im mxareSi Seiqmnen, sa<strong>da</strong>c<br />

1 Барсов Н., Пасха. Энциклопедический Словарь, т. 22-А, Издатели: Ф. А. Брокгауз, И. А. Ефрон (С-Петербург, 1897), стр. 60-61.<br />

2 Kekelidze-Tarchnishvili: Geschichte der kirchlichen georgischen Literatur, Auf Grund der ersten Bandes der georgischen Literaturgeschichte von<br />

K. Kekelidze, Bearbeitet von P. Michael Tarchnishvili in verbindung mit Dr. Julius Assfalg (Vatikan, 1955), 382-383.<br />

388


diofiziti qarTvelebisa <strong>da</strong> somxebis gverdiT monofiziti somxebic cxovrobdnen. esaa<br />

tao-klarjeTi, gaerTianebuli saqarTvelos samxreT-<strong>da</strong>savleTi provincia, romlis mniSvnelovani<br />

nawili amJamad TurqeTis SemadgenlobaSia. cnobilia sxva<strong>da</strong>sxva literaturuli<br />

wyaro<strong>da</strong>n, rom iq cxare sajaro diskusiebi ewyobo<strong>da</strong> qalkedonitebsa <strong>da</strong> antiqalkedonitebs<br />

Soris. eWvi araa, rom qvemoT miTiTebuli dokumentebi amave mizans emsaxurebo<strong>da</strong>.<br />

es dokumentebi 1 , romlebsac wyaroebSi `sakiTxavi~ ewodebaT, aris Semdegi:<br />

1. `brZanebaÁ wmi<strong>da</strong>Ta mociqulTaÁ klementosis mier moZRvanebuli yovelTa mimarT<br />

samociqulo kaTolikÀ eklesiaTa sityÂsagan <strong>da</strong> wamebisa <strong>da</strong> dResaswaulTaTÂs~. es Txzuleba<br />

warmoadgens mociqulTa <strong>da</strong>dgenilebebis (Institutiones apostolorum) mexuTe wignis mecamete<br />

Tavs, romelSic laparakia Sobis, naTlisRebisa <strong>da</strong> mirqmis kalen<strong>da</strong>rul TariRebze.<br />

2. `wmidisa grigorisi noselisaÁ, romeli iyo ZmaÁ wmidisa basilisi. SobisaTÂs<br />

iesu qristÀsa <strong>da</strong> wmidisa stefanÀsaTÂs~.<br />

3. `wmidisa iovane konstantinepovlelisa mTavar-episkoposisaÁ. SobisaTÂs uflisa<br />

Cuenisa iesu qristÀsa~. esaa im qa<strong>da</strong>gebis Targmani, romelic wmin<strong>da</strong> mamam antioqiaSi<br />

warmoTqva 386 wels <strong>da</strong> romelic Sesulia PG-s 49-e tomSi. masSi, sxvaTa Soris, aRniSnulia:<br />

ukve TiTqmis aTi weli gavi<strong>da</strong>, rac Cven Sobas 25 dekembers vdResaswaulobT.<br />

4. `Tqumuli dResaswaulTaTÂs, romeli igi miiwera ierusalÀmd istÂnianÀs mier mefisa<br />

marTl-morwmunisa. xarebisaTÂs <strong>da</strong> Sobisa, migebebisaTÂs <strong>da</strong> naTlisRebisa~ 2 .<br />

oTxive sakiTxavi orive krebulSi erTmaneTis miyolebiTaa warmodgenili. es gvaZlevs<br />

safuZvels vifiqroT, rom isini aseve iyvnen ganlagebuli de<strong>da</strong>nSi, romelic aRni-<br />

Snul krebulebs <strong>da</strong>edo safuZvlad. SegviZlia isic vivaraudoT, rom mocemuli Tanmimdevroba<br />

qarTveli re<strong>da</strong>qtoris Semoqmedebaa.<br />

wm. iustinianes epistole.<br />

CamoTvlili Txzulebebi<strong>da</strong>n filiologiuri TvalsazrisiT gamorCeulia meoTxe,<br />

radgan igi, rogorc aRvniSneT, mxolod qarTuli TargmaniTa <strong>da</strong> <strong>da</strong>saxelebuli xelnawerebiTaa<br />

Semonaxuli <strong>da</strong> cnobili. amis gamo mis teqsts didi mecnieruli mniSvneloba<br />

aqvs. is sayuradReboa agreTve winamdebare TemisTvisac. igi warmoadgens kompilacias,<br />

radgan masSi Tavmoyrilia eklesiis mamebis is sityvebi, romlebic qristes xorcielad<br />

Sobis 25 dekembers dResaswaulobis samarTlianobaze migviTiTebs. xelmwife ase mimar-<br />

Tavs adresatebs: `guesma, viTarmed ierusalÀms SecTomilni vinme ara Seudgen wmi<strong>da</strong>Ta<br />

werilTa <strong>da</strong> mamaTa moZRuarTasa, <strong>da</strong> ara hyofen wmidisa mas Ãorcielad Sobasa oc<strong>da</strong>xuTsa<br />

TTÂsa mis dekenberisasa, Sobasa uflisasa [Ãsenebasa] <strong>da</strong>viT-iakobissa hyofen. <strong>da</strong><br />

meequsesa mas dResa TTÂsa ianvarisasa naTlisRebaÁ ars, <strong>da</strong> Sobasa <strong>da</strong> naTlisRebasa er-<br />

Tad hyofen~ (gv. 68). wm. mefis Tvalsazrisebi <strong>da</strong> argumentebi aseTia: mivaqcioT yuradReba<br />

im garemoebas, rom RvTismSoblis xarebas 25 marts vdResaswaulobT. gaviTvaliswinoT,<br />

rom es ambavi (xareba <strong>da</strong> mucladReba) lukas saxarebis mixedviT (1, 26-38) `meeqvse<br />

TveSi~, e. i. martSi, mix<strong>da</strong>. im dRes mariami mivi<strong>da</strong> elisabedTan, romelic Tavisi orsulobis<br />

meeqvse Tves iTvli<strong>da</strong> <strong>da</strong> romelmac sami Tvis Semdeg, kerZod ki 25 ivniss, imSobiara.<br />

amis gamo mTeli saqristiano 25 ivniss ioane naTlimcemlis Sobas aRniSnavs. Tuki<br />

25 ivniss sam Tves gamovaklebT, <strong>da</strong>vrwmundebiT, rom mariami namdvilad 25 marts <strong>da</strong>fexmZim<strong>da</strong>.<br />

<strong>da</strong> Tu orsulobis wess gaviTvaliswinebT, mivalT <strong>da</strong>skvnamde, rom qriste<br />

WeSmaritad 25 dekembers iSva. aseTi wiaRsvlis Semdeg avtori askvnis: `<strong>da</strong> Cas wmi<strong>da</strong>Tagan<br />

wignTa <strong>da</strong> saxarebisagan, viTarmed sxuaÁ dRÀ ars SobisaÁ <strong>da</strong> sxuaÁ dRÀ ars naTlisRebisaÁ<br />

(...) xolo aw viTarca wignni <strong>da</strong> moZRuarni guaswaveben, egreT vhyofdeT Ti-<br />

Toeulad, <strong>da</strong> ara orive erTsa dResa aRvasruloT~ (gv. 69).<br />

qristes Soba 25 dekembers SemTxveviT ar momx<strong>da</strong>ra. avtori eyrdnoba eklesiis im<br />

mamebisa <strong>da</strong> maswavleblebis Sexedulebebs, romlebic am movlenaSi RvTis winagangebulebas<br />

Wvreten. maTi TqmiT, es faqti Cven imis saSualebas gvaZlevs, rom saRvTo naperwklebi<br />

miwier samyaroSic vipovoT. am SemTxvevaSi isini, albaT, gulisxmoben pavle mo-<br />

1 gamocema: i. abulaZe, `mravalTavi~ (teqstebi), nakveTi pirveli, enimki-s moambe, tomi XIV (1944), gv. 288-307<br />

(=i. abulaZe, Sromebi, III (Tbilisi, 1982), gv. 78-97).<br />

2 meored gamosca k. kekeliZem: kimeni [KEIMENA], tomi II (Tbilisi, 1946), gv. 64-71. manve Targmna rusulad: `Чтение<br />

о Праздника Благовещения и Рождества, Сртения и Крещения, написанное в Иерусалнме правосланым царем Юстинианом~, Труды<br />

Киевской Духовной Академии, №1 (1905) (meore gamocema: k. kekeliZe, etiudebi Zveli qarTuli literaturis istorii<strong>da</strong>n,<br />

tomi 7 (Tbilisi, 1961), gv. 261-264). qvemoT citatebi motanilia k. kekeliZis gamocemis mixedviT.<br />

389


ciqulis sityvebs: `vinai<strong>da</strong>n misi uxilavi, misi maradiuli Zala <strong>da</strong> RvTaeba soflis <strong>da</strong>sabami<strong>da</strong>n<br />

qmnilebaTa xilviT Seimecneba~ (rom. 1,20). grigol noseli, grigol nazianzeli,<br />

ioane oqropiri <strong>da</strong> netari avgustine aseT naperwkals weliwadis aRniSnul monakve-<br />

TSi xe<strong>da</strong>ven. wm. grigol noseli, basili didis Zma, ambobs: am dRes `naTelsa <strong>da</strong> dResa<br />

Seematebis <strong>da</strong> Ramesa moakldebis. <strong>da</strong> amiTca Cas, viTarmed SobaÁ qristÀsi oc<strong>da</strong>xuTsa<br />

dekenbersa ars~ (gv. 70). aqe<strong>da</strong>n cxadia: qriste im dRes <strong>da</strong>iba<strong>da</strong>, rodesac yvelaze didi<br />

<strong>da</strong> yvelaze grZeli Rame poziciebs Tmobs <strong>da</strong> isari dRis sasargeblod ixreba (astronomiuli<br />

wlis am monakveTs `mzebudoba~ ewodeba, rac niSnavs: mze budeSia, <strong>da</strong>budebulia.<br />

<strong>da</strong> igi am dRes, qarTuli folkloruli tradiciis Tanaxmad, verZis sam naxtoms<br />

akeTebs 1 ).<br />

arc is faqtia SemTxveviTi, rom ioane naTlismcemeli, Zveli aRTqmis ukanaskneli winaswarmetyveli,<br />

25 ivniss iSva. <strong>da</strong> ratom mainc<strong>da</strong>mainc am dRes? netari avgustine, iponiis<br />

episkoposi (`agÂstinos, episkoposi afrikeTisaÁ~), ambobs: `ori jeri ars mzisa qcevaÁ weliwadsa<br />

<strong>da</strong> <strong>da</strong>sworebaÁ dReTaÁ. erTi ese qcevaÁ dRes ars, oc<strong>da</strong>xuTsa ivnissa, <strong>da</strong> erT igi<br />

qcevaÁ TTuesa dekenbersa oc<strong>da</strong>xuTsa~ (gv. 70). am wmin<strong>da</strong> mamis miTiTebis Tanaxmad, 25 ivnisi<br />

weliwadis is dRea, rodi<strong>da</strong>nac sinaTle klebas iwyebs, Rame ki _ matebas. igive moZRvari<br />

<strong>da</strong>sZens: `iovanÀs SobaÁ dReTa moklebasa iyo, xolo qristÀsi dReTa aRmatebasa; <strong>da</strong> amas<br />

iovane TÂT ityÂs viTarmrd: Cem<strong>da</strong> jer ars moklebaÁ, xolo misa aRmatebaÁ~ (ioane 3,30). es<br />

niSnavs (Cveni sityvebiT rom vTqvaT): Zveli aRTqma <strong>da</strong> Zveli aRTqmis mze Caesvena, <strong>axali</strong><br />

aRTqma <strong>da</strong> <strong>axali</strong> aRTqmis mze ki amobrwyin<strong>da</strong>. am movlenis Sinaarss yvelaze zustad wm. ioane<br />

oqropiris cnobili sityvebi miesa<strong>da</strong>geba: `xairete kai palin legw xairete~ (`gixarodeT! <strong>da</strong>,<br />

kvlavac getyviT, gixarodeT!~).<br />

am SemTxvevaSic SegviZlia, rom esoden avtoritetul Sexedulebebsa <strong>da</strong> poziciebs,<br />

gansakuTrebiT ki ioane oqropiris qa<strong>da</strong>gebas, Sobis kanoni anu, igive, Sobis kalen<strong>da</strong>ri<br />

vuwodoT.<br />

kalendris arseba.<br />

rogorc vxe<strong>da</strong>vT, ori mTavari qristianuli dResaswaulis warmoSobisa <strong>da</strong> ganvi-<br />

Tarebis <strong>istoria</strong> TviTmyofadi gziT, astronomiuli kalendrisagan <strong>da</strong>, zoga<strong>da</strong>d, kalen<strong>da</strong>rmcodneobisagan<br />

<strong>da</strong>moukideblad warimarTa. saeklesio kalen<strong>da</strong>ri, rogorc aseTi, iTvaliswinebs<br />

astronomiul realiebs, romlebic yvelgan erTi <strong>da</strong> igivea.<br />

amdenad, SegviZlia vTqvaT: kalendris reforma, romelic romis papis, grigor XIIIis,<br />

iniciativiT <strong>da</strong> ganCinebiT (buliT) ganxorciel<strong>da</strong>, arsiT saero movlenas warmoadgens,<br />

radgan misi mizani drois aRricxvis sistemaSi anu teqnikur qronologiaSi koreqturiT<br />

Semoifargla. amis gamo igi ara sakralurs, aramed sekularul sferos ganekuTvneba.<br />

am reformis Sedegad saeklesio kalen<strong>da</strong>rSi, sxva sityvebiT rom vTqvaT, xsenebis<br />

dReTa <strong>da</strong> dResaswaulTa ganawesSi araviTari cvlileba ar momx<strong>da</strong>ra. piriqiT: am reformis<br />

wyalobiT xsenebis dReebi <strong>da</strong> dResaswaulebi maTTvis ZvelTaganve miCenil astronomiul<br />

dReebs <strong>da</strong>ubrundnen, saxeldobr _ Soba zamTris mzebudobis mesame dRes,<br />

aRdgoma ki gazafxulis buniobis pirveli savsemTvaris Sesabamis kviras.<br />

<strong>axali</strong> stilis kalendris <strong>istoria</strong>.<br />

imis miuxe<strong>da</strong>vad, rom aRniSnuli reforma konfesiur Sinaarss ar Seicav<strong>da</strong>, mas didi<br />

winaaRmdegoba Sexv<strong>da</strong> <strong>da</strong> am winaaRmdegobas metwilad konfesiuri Seferiloba hqon<strong>da</strong> 2 .<br />

papis mier dekretirebuli kalen<strong>da</strong>ri pirvel rigSi protestantul qveynebSi uaryves. yvelaze<br />

cxare diskusiebi bikonfesiur <strong>da</strong>saxlebebSi gaimarTa. kalendris safuZvelze <strong>da</strong>pirispirebam,<br />

magaliTad, auqsburgSi 1582 wels samoqalaqo omis zrvars miaRwia 3 . romis<br />

wmin<strong>da</strong> imperiis `evangelizebul teritoriebze~ grigoriseuli kalen<strong>da</strong>ri mxolod 1700<br />

wels, reformis <strong>da</strong>wyebi<strong>da</strong>n 118 wlis Semdeg, SemoiRes. Crdilo-<strong>da</strong>savleT evropis saxelmwifoebSi<br />

es reforma kidev ufro gvian ganxorciel<strong>da</strong>: inglissa <strong>da</strong> SvedeTSi _ 1752-1753<br />

1 v. bar<strong>da</strong>veliZe, svanur xalxur dReobaTa kalen<strong>da</strong>ri, I (axalwlis cikli) (Tbilisi, 1939), gv. 46.<br />

2 Herzog (Hrsg.) M., Der Streit um die Zeit: Zustimmung-Kalenderreform-Gegenzeit-Endzeit (Stuttgart, 2002), 11-19.<br />

3 Smolinsky H., Deutungen der Zeit im Streit der Konfessionen. Kontroverse-Theologie, Apokalyptik und Astrologie im 16. Jahrhundert<br />

(Heidelberg, 2000), 19; Wallenta W., Der Augsburger Kalenderstreit von 1583\84: Ökumenische, politische und konfessionelle Gründe, in: M.<br />

Herzog, 125-138.<br />

390


wlebSi, Semdeg ki amerikaSi, iaponiaSi, CineTSi <strong>da</strong> a.S. islamuri saxelmwifoebi<strong>da</strong>n es kalen<strong>da</strong>ri<br />

pirvelad TurqeTma SemoiRo, 1926 wels, Semdeg ki sxvebmac.<br />

marTlmadidebelma qveynebma iuliusis kalen<strong>da</strong>ri XX s-is <strong>da</strong>sawyisamde SeinarCunes.<br />

axal stilze ga<strong>da</strong>svla ruseTma 1918 wlis 14 Tebervals gamoacxa<strong>da</strong>. imis gamo, rom<br />

1700, 1800, 1900 wlebi am samefoSi nakiani wlebi iyo, iqauri welTaRricxva <strong>axali</strong> stiliT<br />

welTaRricxvas 13 dRiT CamorCa. amitom gansxvanebam grigoriseul <strong>da</strong> iuliusiseul<br />

kalendrebs Soris ukve 13 dRe Seadgina 1 .<br />

marTlmadidebeli eklesiebi <strong>da</strong> kalendris reforma.<br />

marTlmadidebeli eklesiebi ruseTSi, serbeTsa <strong>da</strong> saqarTveloSi wmin<strong>da</strong> dReebsa <strong>da</strong><br />

dResaswaulebs isev iuliusis kalendris mixedviT aRniSnaven. amitomaa, rom Soba maTTan,<br />

e.i. 25 dekemberi, amJamad (dReisaTvis) grigoriusis kalendris 7 ianvars emTxveva.<br />

mcdelobas kalen<strong>da</strong>ruli reformis Sesaxeb ruseTis marTlmadidebel eklesiaSic<br />

hqon<strong>da</strong> adgili. gansakuTrebiT is sasuliero <strong>da</strong> saero pirebi aqtiurobdnen, romlebic<br />

`cocxali eklesiis~ warmomadgenlebad iyvnen cnobili. am moZraobis poziciebi metismetad<br />

liberalur xasiaTs atareb<strong>da</strong> <strong>da</strong> miznad komunistebis gulis mogebas isaxav<strong>da</strong>.<br />

radgan maT komunistebis momxreebad miiCnevdnen, morwmuneTa umravlesobaSi isini avtoritetiT<br />

ar sargeblobdnen. ZiriTa<strong>da</strong>d am garemoebam ganapiroba is faqti, rom rusi meaxalstileebis<br />

Zalisxmevam nayofi ver gamoiRo 2 .<br />

sxva marTlmadidebelma eklesiebma TavianTi sadResaswaulo praqtika miusa<strong>da</strong>ges<br />

e. w. axal-iuliusis kalen<strong>da</strong>rs, romelic 2799 wlamde grigoriusis kalen<strong>da</strong>rs esatyviseba.<br />

yvela marTlmadidebeli eklesia (fineTis gar<strong>da</strong>) aRdgomasa <strong>da</strong> masze <strong>da</strong>mokidebul<br />

dReebsa Tu dResaswaulebs iuliusiseuli gazafxulis pirveli dRis, e. i. 21<br />

martis (anu <strong>axali</strong> stilis 3 aprilis), <strong>da</strong> metonis cikliseuli savsemTvaris mixedviT<br />

angariSobs. am gziT gamoangariSebuli TariRebi drogamoSvebiT emTxveva grigoriusis<br />

mixedviT gamoangariSebul TariRebs, metwilad ki mosdevs maT erTi, oTxi an xuTi<br />

kviriT.<br />

saeklesio kalen<strong>da</strong>ruli weliwadis samoqalaqo cxovrebasTan misa<strong>da</strong>gebam saberZneTSi<br />

sqizma gamoiwvia. es saxelmwifo grigoris kalen<strong>da</strong>rze 1923 wels ga<strong>da</strong>vi<strong>da</strong>. eklesiac<br />

gahyva mis kvals, magram aRdgomis cikli (marxvani <strong>da</strong> zatikni) kalen<strong>da</strong>ruli reformis<br />

miRma <strong>da</strong>tova. am siaxlis mowinaaRmdegeebma iuliusis kalen<strong>da</strong>ri SeinarCunes <strong>da</strong><br />

izolirebuli eklesia Camoayalibes. maT ewodebaT meZvelkalen<strong>da</strong>reni (berZn. `paleohemerologistebi~)<br />

3 .<br />

kalen<strong>da</strong>ruli reformis gamo aRmosavleT evropis marTlmadidebelTa Soris viTareba<br />

imdenad <strong>da</strong>iZaba, rom saqmeSi umaRlesi sasuliero avtoritetis Careva gax<strong>da</strong> saWiro.<br />

1927 wlis 17 Tebervals konstantinopolSi gamoqveyn<strong>da</strong> sapatriarqo <strong>da</strong> sino<strong>da</strong>luri<br />

epistole msoflio patriarqis, basilis, <strong>da</strong> misi sinodis sxva wevrebis xelmoweriT 4 . am<br />

dokumentSi, sxvaTa Soris, aRniSnulia: kalendris sakiTxi ar ganekuTvneba dogmatis<br />

sferos, ris gamoc misi ga<strong>da</strong>muSaveba arc erT wmin<strong>da</strong> krebas ar aukrZalavs; Zvel ganawesebs<br />

aRdgomis TariRis gamoangariSebis Sesaxeb araviTari kavSiri ara aqvT kalen<strong>da</strong>rTan,<br />

romlis Seqmna <strong>da</strong> gaumjobeseba mecnierTa kompetencia <strong>da</strong> movaleobaa; morwmuneebi<br />

rogorc samoqalaqo, ise saeklesio cxovrebaSi erTi <strong>da</strong> imave kalendriT un<strong>da</strong><br />

sargeblobdnen. amdenad, kampanias kalen<strong>da</strong>ruli reformis winaaRmdeg araviTari safuZveli<br />

ar gaaCnia.<br />

<strong>axali</strong> kalen<strong>da</strong>ri <strong>da</strong> saqarTvelo.<br />

1918 wlis 14 Tebervals, rodesac ruseTSi gamoqveyn<strong>da</strong> dekreti kalendris reformis<br />

Sesaxeb, amierkavkasiis qveynebi <strong>da</strong>moukideblobisaTvis emzadebodnen.<br />

am regions maSin seimi marTav<strong>da</strong>, romelmac aRniSnuli wlis 14 aprils (iuliusiT)<br />

anu 1 maiss (grigoriusiT) kalendris reforma gamoacxa<strong>da</strong> <strong>da</strong>, amdenad, saqarTvelos samoqalaqo<br />

cxovrebaSi grigoriusis kalen<strong>da</strong>ri SemoRebul iqna. sruliad saqarTvelos<br />

1 ix: Wikipedia, iqve (`Verbreitung").<br />

2 Verg. Архиепископ Михаил (Мульдюгин), В помощь при совершении общественного Богослуженея, Путь Православия, №1<br />

(Москва, 1991), стр. 85.<br />

3 Γεράσιμος Κονιδάρις, Εκκλησιαστική ιστορία της ελλάδος, Bd. 2 (Athen, 1970), s. 267 ff.<br />

4 am dokumentis Sesaxeb ix.: Χριστόδουλος Παρασκευαϊδης Aρχιεπίσκοπος Αθηνών και πάσσης Ελλάδος, Ιστορική και κανονική<br />

θεώρησις του παλαιοημερολογιτικού ζητήματος κατά την γένεσιν και την εξέλιξιν αυτου εν ελλάδι (Athen, 1982).<br />

391


kaTalikos-patriarqma kirionma (saZagliSvilma), romelic ukve wmin<strong>da</strong>na<strong>da</strong>a Seracxili,<br />

es siaxle <strong>da</strong>loca. cnobilia sxva<strong>da</strong>sxva wyaro<strong>da</strong>n, rom aRniSnuli ierarqi, ise rogorc<br />

sxva qarTveli ierarqebi im periodisa, evropuli orientaciis pirovneba iyo. intronizacii<strong>da</strong>n<br />

ramdenime dRis Semdeg man romis papsa <strong>da</strong> yovelTa somexTa patriarq-kaTalikoss<br />

Zmuri epistoleebi gaugzavna <strong>da</strong> eklesiaTa <strong>da</strong>axloebis survili gamoTqva 1 . amitom<br />

araa gasakviri, rom man kalendris reforma moiwona, Tumca saeklesio-liturgikul praqtikaSi<br />

misi <strong>da</strong>nergva ver SeZlo, radgan sxva marTlmadidebeli eklesiebi am mxriv<br />

jer kidev iuliusis kalen<strong>da</strong>rs mihyvebodnen. marTalia, TanaaRmsarebel eklesiebTan<br />

Tanxmobis Segnebam saqarTvelos eklesiis mwyemsmTavars aRniSnuli reformisagan Tavis<br />

Sekavebisaken miuTiTa, magram mis sasargeblod man nabiji mainc ga<strong>da</strong>dga. amaze metyvelebs<br />

is faqti, rom misdroildel saeklesio kalen<strong>da</strong>rSi Zveli TariRebi axliT Secvales<br />

(`ricxvTa saxelebi gamocvales~) 2 . magaliTad: Sobas, romlis kalen<strong>da</strong>ruli Tari-<br />

Ria 25 dekemberi, 7 ianvari miaweres; mociqulTa sworisa <strong>da</strong> saqarTvelos ganmanaTlebelis,<br />

wm. ninos, xseneba, romelic Zvel saeklesio wyaroebSi 14 ianvarsaa <strong>da</strong>debuli, xsenebuli<br />

cvlilebis Sedegad 27 ianvars aRmoCn<strong>da</strong>. esaa, pir<strong>da</strong>pir rom vTqvaT, kuriozi,<br />

rasac, cxadia, maSindeli sasuliero pirebic grZnobdnen <strong>da</strong> elodebodnen kalendris<br />

reformas sxva marTlmadidebel eklesiebSi.<br />

<strong>da</strong>, ai, 1923 wels saqarTveloSi SemoaRwia cnobam konstantinopolis saeklesio<br />

krebis Sesaxeb, romelSic sxva marTlmadidebeli eklesiebis warmomadgenlebic monawileobdnen<br />

<strong>da</strong> romelmac miiRo <strong>da</strong>dgenileba kalendris reformis sasargeblod. saqar-<br />

Tvelos eklesiis droebiTma mmarTvelobam, sapyrobileSi myofi wm. kaTalikos-patriarq<br />

ambrosis (xelaias) Tanxmobis safuZvelze, imave wlis 1 noembers kalendris srulmasStabiani<br />

reforma gamoacxa<strong>da</strong>. es niSnavs, rom man rogorc uZravi, ise moZravi dReebi <strong>da</strong><br />

dResaswaulebi axal stilze gaawyo. amis Taobaze kaTalikos-patriarqi kalistrate cincaZe<br />

Semdegs gvauwyebs: rodesac Sikrikma sapatimroSi mjdom mwyemsmTavars kalendris<br />

reformis gegma warudgina, ukanasknelma ikiTxa: aris xalxi amisaTvis mzad? pasuxad miiRo:<br />

diax! aRmoCn<strong>da</strong>, rom es simarTles ar Seesabamebo<strong>da</strong> 3 . reformam farTo masebSi uaryofiTi<br />

reaqcia gamoiwvia, radgan igi komunisturi msoflmxedvelobisa <strong>da</strong> ideologiis<br />

nayofad aRiqves. es azri saeklesio koleqtivebSi namdvil fsqozad Camoyalib<strong>da</strong>. viTareba<br />

garTul<strong>da</strong>. morwmuneebi, romlebic Zveli kalendris mxareze idgnen, eklesiaTa karebs<br />

razavdnen <strong>da</strong> xels uSlidnen mRvdlebs, rom maT dResaswaulebi, magaliTad, Soba<br />

25 dekembers aReniSnaT nacvlad 7 ianvrisa, e.i. iuliusiseuli 25 dekembrisa. bevri fizikuri<br />

angariSsworebiTac imuqrebo<strong>da</strong>. xdebo<strong>da</strong> isec, rom didi dResaswaulebi Soba,<br />

aRdgoma <strong>da</strong> sxvac erTsa <strong>da</strong> imave eklesiaSi orjer aRiniSnebo<strong>da</strong>, rac aTeistebSi sicilsa<br />

<strong>da</strong> sarkazms iwvev<strong>da</strong>. amis gamo kaTalikosi ambrosi iZulebuli gax<strong>da</strong>, rom droebi-<br />

Ti mmarTvelobis aRniSnuli gankargulebis moqmedeba 1925 wlis 24 marts SeeCerebina.<br />

gamoiTqva mosazreba `rom umjobesi iqnebo<strong>da</strong>, grigoriusis kalen<strong>da</strong>rze mxolod uZravi<br />

dResaswaulebi ga<strong>da</strong>gveyvana, uZravni ki iuliusisaze <strong>da</strong>gvetovebina~ 4 .<br />

1927 wlis 21-27 ivniss, e.i. msoflio patriarqis, basili III-is, patriarquli <strong>da</strong> sino<strong>da</strong>luri<br />

epistoles 5 gamoqveynebis Semdeg, saqarTveloSi saeklesio kreba Sedga. man<br />

Semdegi <strong>da</strong>dgenileba miiRo: grigoriusis kalen<strong>da</strong>ri SemoRebul iqnas uZravi dResaswaulebisa<br />

<strong>da</strong> xsenebaTa dReebisaTvis, moZravi xsenebani <strong>da</strong> dResaswaulebi ki kvlav iuliusisaze<br />

<strong>da</strong>rCnen, ise rogorc bevr sxva marTlmadidebel eklesiaSi 6 . aseTi kompromisis<br />

miuxe<strong>da</strong>vad winaaRmdegoba grZeldebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> mas eqscesebi axl<strong>da</strong>. saqarTvelos marTlmadidebeli<br />

eklesiis wmin<strong>da</strong> sinodi kvlav gax<strong>da</strong> iZulebuli, rom 1928 wlis 28 seqtembers<br />

krebis xsenebuli <strong>da</strong>dgenilebis moqmedeba SeeCerebina. warumateblobis mTavar mizezad<br />

sinodma Semdegi garemoebani <strong>da</strong>asaxela: 1. masobrivi propagandis saSualebaTa ararseboba,<br />

raTa xalxis <strong>da</strong>kvalianeba SesaZlebeli yofiliyo (maSin qa<strong>da</strong>gebac ki TiTqmis ak-<br />

1 teqstebi: sveticxoveli, #4 (1917), gv. 4-5; n. papuaSvili, wm. kirion II-is werili pap benediqte XV-s, dialogi,<br />

aRmosavlur-<strong>da</strong>savluri qristianuli Jurnali, N1 (Tbilisi, 2004), gv. 29-40.<br />

2 saqarTvelos eklesiis kalen<strong>da</strong>ri 1928 wlisaTvis (tfilisi, 1928), gv. 38.<br />

3 mitr. kalistrate cincaZe, quTaisis saeklesio yrilobis gamo 1926 wlis dekembris 26-27-Si (tkbilmware<br />

mogonebebi saqarTvelos araSoreuli warsuli<strong>da</strong>n), xelnawerTa erovnuli centri, k. cincaZis piradi saarqivo<br />

fondi, #102, gv. 61.<br />

4 iqve, gv. 63-69.<br />

5 qarTuli Targmani: saqarTvelos eklesiis kalen<strong>da</strong>ri 1928 wlisaTvis (tfilisi, 1928), gv. 33-36.<br />

6 iqve, gv. 32-33.<br />

392


Zaluli iyo) <strong>da</strong> 2. rusul-marTlmadidebluri eklesiis gavlena. es ukanaskneli erTob<br />

saxifaTo muxtebs Seicav<strong>da</strong>. aseTi kompromisebi rom ar momx<strong>da</strong>riyo, imis didi albaToba<br />

moCan<strong>da</strong>, rom qarTul-marTlmadideblur eklesias bevri morwmune, gansakuTrebiT rusebi<br />

<strong>da</strong> separatistebi, CamoSordebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> rusul-marTlmadideblur eklesias SeuerTdebo<strong>da</strong>.<br />

amitom wmin<strong>da</strong> sinodma <strong>da</strong>avala mRvdelmTavrebs, mRvdlebsa <strong>da</strong> `Segnebul moewmuneebs~,<br />

`ganumarton morwmuneT <strong>axali</strong> kalendris mTlianad miRebis mizanSewoniloba<br />

<strong>da</strong> aucilebloba saeklesio cxovrebaSi~ 1 . magram Semdeg kalendris sakiTxisaTvis aRaravis<br />

ecala, radgan saqarTvelos ZvelTuZvelesi eklesia, rogorc legaluri organizacia,<br />

yofna-aryofnis zRvarze idga.<br />

dRes qarTul-marTlmadidebluri eklesia saqarTveloSi umdidresi <strong>da</strong> uZlieresi<br />

organizaciaa <strong>da</strong> mas mosaxleobis TvalSi udidesi avtoriteti aqvs. kaTalikos-patriarq<br />

ilia II-is prestiJi saxelmwifos prezidentis prestiJs di<strong>da</strong>d aRemateba. asea cnobili<br />

oficialuri gamokiTxvebis meSveobiT. es eklesia Tanamedrove masmediis saukeTeso saSualebebiT<br />

sargeblobs. ruseTis gavlena am mimarTulebiT, rogoric zemoT aRniSnul periodSi<br />

iyo, amJamad aRar arsebobs. amis miuxe<strong>da</strong>vad kalendris sakiTxi dRis wesrigSi oficialur<br />

doneze ar dgas, Tumca samoqalaqo wreebSi xSirad gaigonebT xmebs imis Taobaze,<br />

rom erTsa <strong>da</strong> imave sazogadoebaSi <strong>da</strong> erTsa <strong>da</strong> imave saxelmwifoSi ori kalendris<br />

arseboba SesamCnevi sirTuleebis winaSe gvayenebs. saqarTveloSi bevri a<strong>da</strong>miani marxulobs<br />

<strong>da</strong>, cxadia, adventaSic (Sobis wina periodSi), rodesac dgeba <strong>axali</strong> weli <strong>da</strong> qveynis<br />

mTeli mosaxleoba, marTlmadideblebic <strong>da</strong> aramarTlmadideblebic, zeimsa <strong>da</strong> gancxromaSi<br />

imyofebian. amasTanave: kontaqtebi <strong>da</strong>savleTTan, romelic postsabWour sinamdvileSi<br />

yoveldRiurad izrdeba, am problemis gamo uxerxulobas awydeba (rodesac <strong>da</strong>savleTSi<br />

saSobao uqmeebi <strong>da</strong> ar<strong>da</strong>degebia, saqarTveloSi jer kidev marxvaa).<br />

kalendris reformis sakiTxebze qarTul mediaSi bolo dros ramdenome statia gamoqveyn<strong>da</strong>;<br />

radiosa <strong>da</strong> televiziaSi ga<strong>da</strong>cemebi moewyo; poziciebi <strong>da</strong> Tvalsazrisebi astronomebmac<br />

gamoxates (msoflio mniSvnelobis profesorma evgeni xaraZem <strong>da</strong> prof.<br />

Salva sabaSvilma). Cven, magaliTad, am Temaze Svidi popularuli Sinaarsis werili gamovaqveyneT<br />

2 . aRniSnuli publikaciebi ganmartebiTi xasiaTisaa <strong>da</strong> reformis Catarebis<br />

moTxovnas ar gulisxmobs. amis miuxe<strong>da</strong>vad maT konservatori klerikalebis mkveTrad<br />

uaryofiTi reaqcia mohyva. gamoCn<strong>da</strong> polemikuri werilebi, romlebic Seicaven lozungebsa<br />

<strong>da</strong> mowodebebs: `<strong>da</strong>icaviT Zveli kalen<strong>da</strong>ri!~ an<strong>da</strong>: `<strong>axali</strong> kalendris momxreebi<br />

marTlmadideblobis mtrebi arian!~ <strong>da</strong> misT. antiekumenuri isteria, romelmac postsab-<br />

Wour droSi saqarTvelos marTlmadidebeli eklesiis sagrZnobi nawili moicva, kalendris<br />

sakiTxebsac miswv<strong>da</strong>. kaTalikos-patriarqi ilia II iZulebuli gax<strong>da</strong>, rom garkveul<br />

kompromisze wasuliyo. amis <strong>da</strong>sturia wmin<strong>da</strong> sinodis sxdoma, romelic 1998 wlis 8<br />

oqtombers Sedga. simodma gakicxa ekumenuri azrovneba <strong>da</strong> saqmianoba, romlis gamovlinebad<br />

kalendris reforma gamoacxa<strong>da</strong>. man amis gamo mkacrad <strong>da</strong>gmo fineTis marTlmadidebeli<br />

eklesia, romelic aRdgomasac ara iuliusis, aramed grigoriusis kalendris mixedviT<br />

angariSobs <strong>da</strong> dResaswaulobs 3 .<br />

Zveli stilis apologias gansakuTrebiT arqimandriti rafaeli (karelini) <strong>da</strong> dek.<br />

biZina gunia ewevian. arqimand. rafaeli rusulad wers, magram misi teqstebi swrafad<br />

iTargmneba qarTulad <strong>da</strong> morwmuneTa Soris vrceldeba. argumentebi, romlebsac xsenebuli<br />

avtori gvTavazobs, rogorc wesi, emociuri <strong>da</strong> deklaraciuli xasiaTisaa; debulebebi<br />

<strong>da</strong> formulebi mZimea <strong>da</strong> sicxades moklebuli. un<strong>da</strong> vaRiaro, rom pira<strong>da</strong>d me, am<br />

striqonebis avtors, ar mesmis misi wina<strong>da</strong>debebisa <strong>da</strong> Teoriebis de<strong>da</strong>azri, ris gamoc<br />

maT meqanizmSi garkvevas <strong>da</strong>, Sesabamisad, maT gaTvaliswinebas ver vaxerxeb. movitan ramdenime<br />

adgils. m. rafaeli wers: iuliusis kalen<strong>da</strong>ri aris `kosmiuri pulsis kodi~; igi<br />

`kosmiur ritmebs iTvaliswinebs, exeba <strong>da</strong> saxavs maT~. `eklesiis pulsi _ kalen<strong>da</strong>ri _<br />

un<strong>da</strong> iyos varskvlavieri <strong>da</strong> ara mziuri, kosmocentruli <strong>da</strong> ara heliocentruli~; `eklesiis<br />

moqmedebis sfero ara geo an heliocentruli un<strong>da</strong> iyos, aramed _ metakosmiuri~.<br />

iuliusisa <strong>da</strong> grigoriusis sistemebi, arqimandritis TqmiT, erTmaneTs ase efardeba:<br />

pirveli orientirebulia mzezec, mTvarezec <strong>da</strong> varskvlavebzec, meore _ mxolod<br />

mzeze; pirveli pleromaa (sisavse), meore _ sqema <strong>da</strong> usaxureba; pirveli `kosmiuri poe-<br />

1 saqarTvelos eklesiis kalen<strong>da</strong>ri 1929 wlisaTvis (tfilisi, 1929), gv. 33.<br />

2 bolo publikacia: eklesia, saxelmwifo <strong>da</strong> kalen<strong>da</strong>ri, zRvari, #1 (Tbilisi, 2006), gv. 20-30.<br />

3 Glaube in der 2. Welt, #1 (1999), s. 5.<br />

393


maa, meore _ buRhalteria~; pirveli `kosmiuri akordis notebia, meore ki mSrali cifrebi~;<br />

pirveli filosofiuria, meore _ utilitaruli; pirveli simfoniaa, meore _ roki<br />

<strong>da</strong> smoki; pirveli kreaciuli Teoriis nayofia, meore _ evoluciuris. pirvelis avtori,<br />

sozigene, aris `didi kompozitori~, `drois sworupovari somfoniis Semqmneli~. igi,<br />

Turme, `bibliur swavlebas~, `mistikuri Wvretis unars~ flob<strong>da</strong> <strong>da</strong> TviT `saRvTo gamocxadebasac<br />

ar un<strong>da</strong> yofiliyo moklebuli~. <strong>da</strong> es maSin, rodesac meoris avtori, papi<br />

grigor XIII, erTi mxriv, imave arqimandritis TqmiT, `gamoCenili ierarqi <strong>da</strong> pirad<br />

cxovrebaSi asketi iyo~, meore mxriv ki `mis zneobriv principebSi Sedio<strong>da</strong> Zaladoba<br />

sikeTis saxeliT~ 1 .<br />

aq pirvel rigSi erTob ucnaurad is garemoeba gamoiyureba, rom avtori, romelic<br />

saqarTvelosa <strong>da</strong> ruseTSi cnobili <strong>da</strong> <strong>da</strong>fasebuli sasuliero piria, TiTqos verc ki<br />

grZnobs imis saWiroebas, rom sakuTari Tvalsazrisebi <strong>da</strong> debulebebi saRvTo werilsa<br />

<strong>da</strong> saRvTo gadmocemaze <strong>da</strong>amyaros. is arafers ambobs <strong>da</strong> Cvenc ar viciT, romelma wmin<strong>da</strong><br />

mamam <strong>da</strong> romelma wmin<strong>da</strong> krebam gamoacxa<strong>da</strong> kalen<strong>da</strong>ri _ an iuliusis, an grigoriusis<br />

_ `sulier movlenad~; uwo<strong>da</strong> mas poema, simfonia, `samyaros pulsi~; mianiWa msoflmxedvelobisa<br />

Tu ideologiis statusi <strong>da</strong> Semosa sakramentis RirsebiT. Cven ukve gvqon<strong>da</strong><br />

SemTxveva, <strong>da</strong>mowmebuli Sexedulebebisa Tu gamonaTqvamebis Taobaze sakuTari pozicia<br />

Camogveyalibebina. Cven vfiqrobT, rom avtori erTmaneTSi urevs kalen<strong>da</strong>rs, rogorc<br />

teqnikur qronologias, <strong>da</strong> kalen<strong>da</strong>rs, rogorc saeklesio xsenebaTa ganawess 2.<br />

debatebSi bibleistikisa <strong>da</strong> Teologiis kvalificiuri specialistebic CaerTvnen:<br />

prof. zurab kiknaZe <strong>da</strong> prof. ediSer WeliZe 3 . maT cxadyves, rom mosazrebebsa <strong>da</strong> mowodebebs,<br />

riTac zemoT xsenebuli sasuliero pirebi manipulireben <strong>da</strong> romlebsac bibliur<br />

<strong>da</strong> Teologiur WeSmaritebaTa iarliyiT avrceleben, sinamdvileSi araferi aqvT saerTo<br />

bibliasa <strong>da</strong> qristianul tradiciasTan. `kalen<strong>da</strong>ri mecnierebis produqtia <strong>da</strong> misi<br />

CaTvla rwmenis faqtad, rogora<strong>da</strong>c mas mrevlis raRac nawili Tvlis, marTebuli ar<br />

un<strong>da</strong> iyos... kalen<strong>da</strong>ri konfesiis gareSe dgas... bibliis <strong>da</strong>mowmebiT Cven SegviZlia grigoriseuli<br />

kalendris upiratesoba <strong>da</strong>va<strong>da</strong>sturoT: mTeli biblia Tavad, rogorc Zveli<br />

aRTqma, ise <strong>axali</strong> aRTqma, geocentrulia~ _ wers prof. z. kiknaZe <strong>da</strong> imowmebs wm. grigol<br />

nosels, romelic Sesaqmis meoTxe dResTan (<strong>da</strong>b. 1, 14-18) <strong>da</strong>kavSirebiT aRniSnavs:<br />

`es ca is 99 cxvaria, romlebic keTilma mwyemsma (qristem) miatova. es miwa ki is erTi<br />

cxvaria, romlis saZebra<strong>da</strong>c wavi<strong>da</strong> mwyemsi~. amis Semdeg igi, bibliis axal qarTul<br />

enaze mTargmneli, ambobs: `yovelive amis (arqimand. rafaelis naweris _ n. p.) kiTxvisas<br />

iqmneba STabeWdileba, rom Cens winaSea ara marTlmadidebeli mamis naweri, aramed<br />

ezoTerikosi piTagorelisa~ 4 .<br />

prof. e. WeliZis kritikis sagania dek. biZina gunias Tvalsazrisebi, romlebic<br />

warmodgenilia mis vrcel naSromSi `iuliusis kalendris arsi <strong>da</strong> mniSvneloba~ 5 . igi,<br />

filologiis doqtori <strong>da</strong> patrologiis profesori, aRniSnul Tvalsazrisebsa <strong>da</strong> mtkicebulebebs<br />

saRvTo werilisa <strong>da</strong> saRvTo mecnierebis (dogmatikis) fonze ganixilavs <strong>da</strong><br />

gamoaqvs <strong>da</strong>skvna, rom isini <strong>da</strong>sayrdensa <strong>da</strong> gamarTlebas qristianul msoflmxedvelobasa<br />

<strong>da</strong> praqtikaSi ver pouloben. e. WeliZe aRrmavebs z. kiknaZis kritikas <strong>da</strong> <strong>da</strong>sZens:<br />

`yvelas, vinc aRniSnuli (iuliusis _ n. p.) kalendris `sulier~, `bibliur~, `mistikur~,<br />

`sarwmunoebriv~ Rirsebebze saubrobs, ar un<strong>da</strong> <strong>da</strong>aviwydes aRniSnuli kalendris warmarTuli<br />

warmomavloba. rogorc cnobilia, eklesiaSi miRebuli kalen<strong>da</strong>ri Seqmnilia<br />

iulius keisris brZanebiT mekerpe sozigenis mier... SeuZlebelia, rom eklesias raRac<br />

gansakuTrebuli cvlilebebiT ganemsWvala mis mier gamoyenebuli kalen<strong>da</strong>ri <strong>da</strong> am<br />

ukanasknelisaTvis (kalendrisaTvis) kvlav kerpTayvanismcemlis avtoroba SeenarCunebina...<br />

vuwodebT ra eklesiaSi xmarebul calen<strong>da</strong>rs `iuliusis kalen<strong>da</strong>rs~, amiT erTazrovnad<br />

vafiqsirebT mis warmarTul warmomavlobas <strong>da</strong>, Sesabamisad, erTazrovnadve<br />

1 arqimand. rafaeli, qa<strong>da</strong>gebebi, statiebi, I (Tbilisi, 1998), gv. 58-89.<br />

2 n. papuaSvili, saeklesio kalen<strong>da</strong>ri <strong>da</strong> teqnikuri qronologia, literaturuli saqarTvelo, 27.XII-3.I, #52<br />

(1996-1997).<br />

3 z. kiknaZe, Zveli stili _ `kosmiuri poema~, <strong>axali</strong> _ `buRalteria~, macne, 8-14.IX, #31 (1997), (=z. kiknaZe,<br />

eklesia guSin, eklesia xval (Tbilisi, 2002), gv. 145-153); e. WeliZe, iuliusis kalen<strong>da</strong>ri <strong>da</strong> saeklesio<br />

tradicia, kalmasoba, XII, #15 (Tbilisi, 1998).<br />

4 es <strong>da</strong> momdevno abzaci germanul publikaciaSi ar aris.<br />

5 ibeWdebo<strong>da</strong> gazeT `madlis~ 1997-1998 ww-is nomrebSi; gamoica calkec, 1999 wels.<br />

394


un<strong>da</strong> gamovricxavdeT masSi raime bunebiTad marTlmadidebluri mistikuri STanafiqris,<br />

bibliuri Rirebulebebis arsebobas~.<br />

cnebebisaTvis `Zveli~ <strong>da</strong> `<strong>axali</strong>~.<br />

Zveli stilis momxreTa mTavari argumenti, romelsac isini siamayiT imeoreben, aris Semdegi:<br />

grigoriusis kalen<strong>da</strong>ri <strong>axali</strong>a, iuliusisa ki _ Zveli; rac Zvelia, axalze ukeTesia.<br />

amis Taobaze wm. ioane oqropiri (iustinianes epistolis mixedviT) ambobs: `rad ityÂan<br />

<strong>da</strong> gvaciloben, viTarmed axalsa rasme moiReben <strong>da</strong> guacilobeno? ese keTilad<br />

<strong>da</strong>irwmune macilobelo, rameTu dRÀ ese Zueli ars, <strong>da</strong>savalisaTa <strong>da</strong> hromTa gar<strong>da</strong>uqcevelad<br />

upyries dRÀ ese SobisaÁ <strong>da</strong> naTlisRebisaÁ <strong>da</strong> xarebisaÁ <strong>da</strong> migebebisaÁ. xolo<br />

Cueni aTiRa weli ars <strong>da</strong>-raÁ-vemyneniT Zuelsa mas <strong>da</strong> aRvizardebiT <strong>da</strong> nayofi gÂxilavs;<br />

ukueTumca ara iyo RmrTisa mier, ganmcaqardebo<strong>da</strong>. xolo aw yoveli sofeli savse ars<br />

<strong>da</strong> Seiwynareben dRiTi-dRed~ (gv. 71).<br />

<strong>da</strong> bolos: WeSmaritebaSi cnebebs `Zveli~ <strong>da</strong> `<strong>axali</strong>~ erTi <strong>da</strong> igive Sinaarsi aqvT.<br />

yvelaferi, rac Zvelia <strong>da</strong> <strong>da</strong>sabamieri, maradisobas ganekuTvneba; maT maradisi siaxle<br />

<strong>da</strong> ukv<strong>da</strong>veba aqvT. <strong>da</strong> rac <strong>axali</strong>a <strong>da</strong> WeSmariti, Zvelia <strong>da</strong> <strong>da</strong>sabamieri.<br />

Sesabamisad: kalendris reforma eklesiaSi aris imis arsobrivi ganaxleba, rac<br />

`pirveliTgan iyo~ (ioane 1,1). ±<br />

<strong>da</strong>mowmebuli literatura<br />

1. i. abulaZe, `mravalTavi~ (teqstebi), nakveTi pirveli, enimki-s moambe, tomi XIV (1944)<br />

2. i. abulaZe, Sromebi, III (Tbilisi, 1982).<br />

3. v. bar<strong>da</strong>veliZe, svanur xalxur dReobaTa kalen<strong>da</strong>ri, I (axalwlis cikli) (Tbilisi, 1939).<br />

4. b. gunia, iuliusis kalendris arsi <strong>da</strong> mniSvneloba (Tbilisi, 1999).<br />

5. k. kekeliZe, etiudebi Zveli qarTuli literaturis istorii<strong>da</strong>n, tomi 7 (Tbilisi, 1961).<br />

6. k. kekeliZe, sakiTxavi dResaswaulTaTvis, kimeni, II (Tbilisi, 1946).<br />

7. z. kiknaZe, eklesia guSin, eklesia xval (Tbilisi, 2002).<br />

8. z. kiknaZe, Zveli stili _ `kosmiuri poema~, <strong>axali</strong> _ `buRalteria~, macne, 8-14.IX, #31 (1997)<br />

9. n. papuaSvili, wm. kirion II-is werili pap benediqte XV-s. dialogi, aRmosavlur-<strong>da</strong>savluri<br />

qristianuli Jurnali, N1 (2004).<br />

10. n. papuaSvili, saeklesio kalen<strong>da</strong>ri <strong>da</strong> teqnikuri qronologia, literaturuli saqarTvelo,<br />

27.XII-3.I, #52 (1996-1997).<br />

11. rafaeli, qa<strong>da</strong>gebebi, statiebi, I (Tbilisi, 1998).<br />

12. k. cincaZe, quTaisis saeklesio yrilobis gamo 1926 wlis dekembris 26-27-Si (tkbilmware<br />

mogonebebi saqarTvelos araSoreuli warsuli<strong>da</strong>n), xelnawerTa erovnuli centri,<br />

k. cincaZis piradi saarqivo fondi, saqme #102.<br />

13. e. WeliZe, iuliusis kalen<strong>da</strong>ri <strong>da</strong> saeklesio tradicia, kalmasoba, XII, #15 (1998).<br />

14. Gregorianischer Kalenderreform: htp://de. wikipedia. org/wirki/Gregorianischer_Kalender.<br />

15. Inter Gravisimas: Christoph Clavius, Romani calen<strong>da</strong>rii a Gregorio XIII. P.M., vertituti explicatio (Rom, 1603).<br />

16. Kekelidze-Tarchnishvili: Geschichte der kirchlichen georgischen Literatur, Auf Grund der ersten Bandes der<br />

georgischen Literaturgeschichte von K. Kekelidze, Bearbeitet von P. Michael Tarchnishvili in verbindung mit Dr.<br />

Julius Assfalg (Vatikan, 1955).<br />

17. Herzog (Hrsg.) M., Der Streit um die Zeit: Zustimmung-Kalenderreform-Gegenzeit-Endzeit (Stuttgart, 2002)<br />

18. Papuashvili N., Die Neuordnung des Kalenders und die orthodoxe Kirche in Georgien, ContaCOr, #11 (2009).<br />

19. Smolinsky H., Deutungen der Zeit im Streit der Konfessionen. Kontroverse-Theologie, Apokalyptik und<br />

Astrologie im 16. Jahrhundert (Heidelberg, 2000).<br />

20. Wallenta W., Der Augsburger Kalenderstreit von 1583\84: Ökumenische, politische und konfessionelle Gründe, in:<br />

M. Herzog (Hrsg.), Der Streit um die Zeit: Zustimmung-Kalenderreform-Gegenzeit-Endzeit (Stuttgart, 2002).<br />

21. Архиепископ Михаил (Мульдюгин), В помощь при совершении общественного Богослуженея, Путь<br />

Православия, №1 (Москва, 1991).<br />

22. Барсов Н., Пасха, Энциклопедический Словарь, том 22-А, издатели: Ф. А. Брокгауз, И. А. Ефрон (С-<br />

Петербург, 1897).<br />

395


23. Володомонов Н. В., Календар: прошлое, настоящее, будущее (Москва, 1987).<br />

24. Кекелидзе К. С., К волросу о времени лразднования Рождества Христа в древности, Труды Киевской<br />

Духовной Академии, 1 (1905)<br />

25. Иларион (Алфеев), Таинство веры (Москва-Киев, 1996)<br />

26. Γεράσιμος Κονιδάρις, Εκκλησιαστική ιστορία της ελλάδος, Bd. 2 (Athen, 1970).<br />

27. Χριστόδουλος Παρασκευαϊδης Aρχιεπίσκοπος Αθηνών και πάσσης Ελλάδος, Ιστορική και κανονική θεώρησις του<br />

παλαιοημερολογιτικού ζητήματος κατά την γένεσιν και την εξέλιξιν αυτου εν ελλάδι (Athen, 1982).<br />

NUGZAR PAPUASHVILI<br />

DIE NEUORDNUNG DES KALENDERS UND DIE ORTHODOXE KIRCHE IN GEORGIEN<br />

(DIE ZWEITE KORRIGIERTE UND ERGÄNZTE AUFLAGE) 1<br />

Die Bulle “Inter Gravissimas” und die Kalenderreform.<br />

Die erste Frage, die wir bei der Besprechung des vorliegenden Themas zunächst stellen müssen, betrifft die<br />

Erläuterung der Bulle “Inter Gravissimas”, die von Papst Gregor XIII. am 24. Februar 1582 veröffentlicht wurde 2 .<br />

Durch dieses Dokument ist in der ganzen Welt allmählich eine Erneuerung des Julianischen Kalenders verbreitet<br />

und eingeführt worden. Was stellte diese Bulle oder die mit dieser Bulle vorgesehene und in der Praxis<br />

eingebürgerte Reform im wesentlichen <strong>da</strong>r? War ihr Inhalt ein kirchliches oder weltliches Ereignis? Gehört dieses<br />

Ereignis zum Gebiet des Sakralen oder des Säkularen? Hatte diese Bulle als Zweck die Reform des kirchlichen<br />

Kalenders oder eine Korrektur der technischen Chronologie?<br />

Man braucht den Text dieser Bulle nur durchzulesen, um zu folgendem Schluss zu kommen: Zweck der<br />

genannten Bulle war die Verbesserung des jeweiligen Kalenders, <strong>da</strong>mit “die alten kirchlichen Riten” nach den<br />

früher angeordneten Regeln gefeiert werden konnten. Es war ein Verfahren für die Wiederherstellung des<br />

Kalenders beziehungsweise für die “Korrektur des Kalenders”. Das Hauptziel dieser Maßnahme war nach der<br />

Bulle folgendes: “Für die richtige Feier des Osterfestes sind nach den Vorschriften der heiligen Väter und der<br />

früheren römischen Päpste, im besonderen von Pius I. und Victor I. und nicht zuletzt auch den Vorschriften des<br />

großen Konzils von Nikäa und weiterer Bestimmungen drei Punkte unumgänglich miteinander zu verbinden und<br />

festzulegen: Erstens, der genaue Sitz des Frühlingsäquinoktiums, zweitens, die richtige Lage von Luna (des<br />

Mondes) am XIV. des ersten Monats, der entweder auf den Tag des Äquinoktiums selbst fällt oder ihm als<br />

nächstes folgt, und schließlich der jeweilige erste Sonntag, der auf diese Luna XIV. folgt. Wir haben <strong>da</strong>her Sorge<br />

getragen, nicht nur <strong>da</strong>s Frühlingsäquinoktium auf seinen ursprünglichen Platz zurückzuführen, von dem es seit dem<br />

Konzil von Nikäa um ungefähr zehn Tage zurückgeschritten war, und Luna XIV des Ostermonats wieder auf ihren<br />

Platz zu legen, von dem sie derzeit um vier und mehr Tage abweicht, sondern auch einen Weg und ein Verfahren<br />

aufzuzeigen, mit dem verhindert wird, <strong>da</strong>ss jemals wieder Frühlingsäquinoktium oder Luna XIV von ihren<br />

angestammten Plätzen abweichen” (§6).<br />

Ein ganz kurzer Exkurs: Da <strong>da</strong>s Frühlings-Äquinoktium <strong>da</strong>mals, bei dem ersten ökumenischen Konzil (325),<br />

auf den 21. März fiel, haben die heiligen Väter als Datum des Äquinoktiums des Frühlings gerade den 21. März<br />

bestimmt. Aber dieses Datum wich wegen der astronomischen Verschiebung (Präcession) und wegen der<br />

Ungenauigkeit des Julianischen Kalenders schon 1582 vom Frühlings-Äquinoktium um 10 Tage ab. Das heißt: der<br />

21. März nach dem alten beziehungsweise Julianischen Kalender entsprach im XVI. Jahrhundert schon nicht mehr<br />

dem Frühlings-Äquinoktium. Also war der 21. März dieses Jahrhunderts nicht mehr jener 21. März, der von der<br />

Kirche als Tag des Frühlings-Äquinoktiums bestimmt worden war 3 .<br />

1 Dieser Aufsatz wurde als Vortrag an einem Seminar am 6. Februar 2010 in Collegium Orientale (Eichstätt, Deutschland) gehalten. Er<br />

wurde in der Hauszeitschrift des Collegium Orientale`ContaCOr" (2009, #11, s. 34-45) veröffentlicht. Der vorliegende Text ist eine<br />

verbesserte Variante der ersten Publikation und <strong>da</strong>zu ergänzt mit mehreren Fußnoten und zwei Absätzen, worüber an entsprechender Stelle<br />

hinwiesen wird.<br />

2<br />

Inter Gravisimas, Christoph Clavius, Romani calen<strong>da</strong>rii a Gregorio XIII. P.M., vertituti explicatio (Rom, 1603). Deutsche Übersetzung:<br />

www.nabkal.de/intergrav.hotml.<br />

3 Володомонов Н. В., Календар: прошлое, настоящее, будущее (Москва, 1987), стр. 25.<br />

396


Diese Abweichung wurde mit der erwähnten Bulle korrigiert. In Zusammenhang mit diesem Problem sagt<br />

Papst Gregor XIII: Wir ordnen an und wir befehlen, “<strong>da</strong>ss von dem Monat Oktober des Jahres 1582 zehn Tage vom<br />

5. Oktober einschließlich bis zum 14. Oktober herausgenommen warden” (§7).<br />

Die nähere Charakterisierung der genannten Bulle und Reform liegt außerhalb unseres gegenwärtigen<br />

Interesses. Wir werden hier mit ein paar Worten nur zwei hauptsächliche Fragen behandeln. (1) In diesem<br />

Dokument wird einerseits <strong>da</strong>s astronomische Problem (also <strong>da</strong>s Kalender-Problem) selbst und sein Einfluss auf den<br />

kirchlichen Kalender und andererseits auch die Geschichte der Lösung dieses Problems <strong>da</strong>rgestellt. Daraus ergibt<br />

sich auch, <strong>da</strong>ss diese Reform <strong>da</strong>s Ergebnis großer wissenschaftlicher Arbeit war. (2) Dank dieser Reform ist der<br />

Unterschied verringert worden, der zwischen dem durchschnittlichen Jahr des Julianischen Kalenders und dem<br />

astronomischen tropischen Jahr existiert. Das wurde mit einer Verkürzung der Zahl der Schalttage erreicht. Wir<br />

müssen hier bedenken und berücksichtigen, <strong>da</strong>ss nach Julianischem Kalender drei aufeinander folgende Jahre<br />

gewöhnliche Jahre sind, jedes vierte aber ein Schaltjahr. Gemäß der besonderen Schaltregel oder Ausnahmeregel,<br />

die <strong>da</strong>s System des Gregorianischen Kalender umfasst, wird jedes letzte Jahr eines Jahrhunderts, <strong>da</strong>s nach Regel<br />

des Kaisers Julianus ein Schaltjahr ist, nur <strong>da</strong>nn zum Schaltjahr erklärt, wenn sich die Zahl des betreffenden<br />

Jahrhunderts durch 4 beziehungsweise 400 ohne Rest dividieren lässt 1 . Zum Beispiel: 1600 ist Schaltjahr, 1700,<br />

1800 und 1900 aber nicht. Danach werden in Zukunft die Jahre 2100, 2200, 2300 und 2500 keine Schaltjahre sein.<br />

Durch die Reform des Papstes Gregor XIII. wurde die Anzahl der Schaltjahre verringert und entsprechend dieser<br />

Ausnahmeregel verringerte sich auch die Dauer des durchschnittlichen Kalenderjahrs. Auf diese Weise sind<br />

einerseits 400 Jahre im Gregorianischen Kalender um drei Tage kürzer als im Julianischen, und andererseits<br />

entspricht demzufolge ein solches Jahr schon besser dem astronomischen tropischen Jahr beziehungsweise der<br />

astronomischen Wirklichkeit oder der Natur. Deshalb fällt die Frühlings-Tag- und-Nacht-Gleiche (Primar-<br />

Äquinoktium) wieder auf den 21. März, wie es durch <strong>da</strong>s Konzil von Nikäa im Jahre 325 festgelegt worden war.<br />

Wenn ein überzähliger Tag nach Julianischem Kalender alle 128 Jahre entsteht, kommt er nach Gregogianischem<br />

Kalender erst im Laufe von rund 3200 Jahren zusammen, was praktisch die Lösung des Problems bedeutet.<br />

Kirchlicher Kalender und astronomische Wirklichkeit.<br />

Was bedeutet der Begriff “Kirchlicher Kalender” und was für eine Beziehung hat er zu der oben erläuterten<br />

Kalenderreform?<br />

Der Ausdruck und Begriff “Kirchlicher Kalender” gehört zu dem Gebiet, <strong>da</strong>s in der Fachliteratur als<br />

Ekklesiologie bezeichnet wird. Er umfasst eine ganze Reihe der liturgischen Tage und Festtage, beweglichen und<br />

unbeweglichen, deren Abfolge von der Kirche eingeteilt und angeordnet ist. Diese Anordnung und Gruppierung<br />

beziehungsweise die Ordnung, nach der die liturgischen Tage und Festtage des kirchlichen Jahres angeordnet sind,<br />

beruht auf der biblischen Geschichte und der kirchlichen Lehre. Es ist für die kirchliche Praxis ohne wesentliche<br />

Bedeutung, an welcher Art des astronomischen Kalenders sich die einfachen Tage und Festtage orientieren 2 . Bei<br />

der Zusammenstellung des kirchlichen Kalenders ist nicht die Art des zivilen Kalenders von Bedeutung, sondern<br />

die heiligen Schriften und die heilige Überlieferung. Was die Beziehungen zwischen Kirche und astronomischem<br />

Kalender betrifft, interessiert sich die Kirche hierbei nicht so sehr für die Art dieses Kalenders, sondern mehr für<br />

die astronomischen Angaben und die astronomische Wirklichkeit. Dies bezeugt die Geschichte der Entstehung und<br />

der Entwicklung zweier hauptsächlicher christlicher Feste, worauf wir unsere Aufmerksamkeit kurz lenken dürfen.<br />

Aber wir müssen zuerst betonen, <strong>da</strong>ss <strong>da</strong>s kirchliche Kalenderjahr in seiner vollkommenen Form in einer früheren<br />

Periode der Kirchengeschichte ausgebildet wurde, bevor <strong>da</strong>s große Konzil von Nikäa den julianischen Kalender in<br />

der Kirche in die allgemeine liturgische Praxis eingeführt hatte.<br />

Über <strong>da</strong>s Osterfest.<br />

Nach den Evangelien hat man Christus am jüdischen Pessachfest gekreuzigt. Diese Kreuzigung fand am Freitag statt<br />

und am dritten Tag <strong>da</strong>rauf, am Sonntag, ist Christus auferstanden. Deshalb ist die Auferstehung Christi, genauer gesagt <strong>da</strong>s<br />

Osterfest, von Anfang an mit dem hebräischen Pessachfest (“pesakh”) natürlicherweise verbunden worden.<br />

Deswegen wurden diese beiden heiligen Ereignisse, nämlich ein Gedächtnistag (der Große Freitag oder Karfreitag)<br />

und ein Festtag (<strong>da</strong>s Osterfest) im Osten mit ein und demselben Wort bezeichnet. Dieses Wort ist “pasxa” (pasxa<br />

staurosimon, pasxa anastasimon), <strong>da</strong>s vom griechischen “pasxein” stammt und “Qual”, “Plage” bedeutet oder “Passion”.<br />

Da die zwei Wörter: hebräisch “Pascha” (pesakh) und griechisch “pasxa” bzw. “pasxein” ähnlich sind, kam es in einigen<br />

Gemeinden zu einem Irrtum ungebildeter Leute, als ob diese beiden Ereignisse, mit ähnlichen Worten bezeichnet,<br />

wesentlich ein und <strong>da</strong>sselbe Ereignis sind, und auf diese Weise die diesbezüglichen Festtage auch ein und <strong>da</strong>sselbe sind.<br />

Das war der hauptsächliche Grund <strong>da</strong>für, <strong>da</strong>ss in Kleinasien für Passion und Auferstehung ein kombiniertes Fest eingeführt<br />

wurde. Diese Praxis vertraten die so genannten Quartodezimaner (Der Ausdruck ist abgeleitet von dem lateinischen Wort<br />

1<br />

Gregorianischer Kalenderreform: htp://de. wikipedia. org/wirki/Gregorianischer_Kalender, s. 2-4; Володомонов Н. В..., s. 25-27.<br />

2 Verg. Иларион (Алфеев), Таинство веры (Москва-Киев, 1996), стр. 134-135.<br />

397


“quartodecimanus” = zum 14. Tag gehörig, was auf den 14. Nisan anspielt). Gegen diesen Brauch wurden zwei besondere<br />

Kanones aufgestellt, nämlich Kanon 7 der Apostolischen Kanones und ähnlich in Kanon 1 des Konzils von Antiochien<br />

im Jahr 341. Der Apostolische Kanon klingt so: “Wenn ein Bischof, Priester oder Diakon den heiligen Tag des Pascha vor<br />

dem Frühlingsäquinoktium mit den Juden feiert, soll er gebannt sein”. Das Konzil von Nikäa bestimmte im Jahr 325, <strong>da</strong>ss<br />

<strong>da</strong>s Osterfest unbedingt an einem Sonntag gefeiert werden solle, nämlich am Sonntag nach dem ersten Vollmondtag des<br />

astronomischen Frühlings; trifft der Vollmond mit einem Sonntag zusammen, soll <strong>da</strong>s Osterfest erst am folgenden Sonntag<br />

gefeiert werden, <strong>da</strong>mit es nicht mit dem jüdischen Pascha (dem Pesachfest) zusammenfällt. So war es bereits im Westen<br />

(in Rom und Alexandria) festgesetzt gewesen 1 .<br />

Wir können solche Gesetze und Traktate als Osterkanon oder als Osterkalender bezeichnen.<br />

Über <strong>da</strong>s Zusammenfeiern von Weihnachten und Epiphanie.<br />

Eine heftige Diskussion hatte auch die Frage über die Stellung des Weihnachtsfestes im Kirchenjahr hervorgerufen.<br />

Es gab unterschiedliche Traditionen. Im Morgenland beging man die Geburt Christi am 6. Januar, zusammen mit<br />

Epiphanie, während Rom dieses Fest auf den 25. Dezember verlegte, als ein selbstständiges Fest. Später, wohl gegen 376,<br />

wurde <strong>da</strong>nk der Untersuchung und Reform des Kirchenvaters Johannes Chrysostomus der römische Brauch von<br />

Antiochien und Konstantinopel übernommen. Die Kirche Jerusalems aber folgte noch im 6. Jahrhundert der alten Praxis.<br />

Wie die passenden literarischen Quellen zeigen, war die Lösung des Problems ziemlich problematisch. Abgesehen<br />

<strong>da</strong>von, <strong>da</strong>ss über den Vorzug und die Richtigkeit des 25. Dezembers viel autoritative Literatur existierte, leisteten die<br />

Gläubigen Jerusalems der Reform ernsthaften Widerstand. Dieser Widerstand war so stark, <strong>da</strong>ss in den Prozess die<br />

staatliche Regierung eingreifen musste. Davon zeugt ein Brief des Kaisers Justinianus an die Gläubigen von Jerusalem.<br />

Diese Schrift, die nur in georgischer Übersetzung erhalten ist, ist für unser Thema äußerst wichtig, und deshalb werden wir<br />

<strong>da</strong>rüber verhältnismäßig ausführlich handeln. Bis <strong>da</strong>hin müssen wir aber aufgrund der Geschichte des Problems zusätzlich<br />

folgendes sagen:<br />

Nach verschiedenen Maßnahmen wurde der alte Brauch der verbundenen Feiern von Weihnachten und<br />

Epiphanie in Jerusalem insgesamt im Morgenland abgeschafft, aber nicht überall. Diese Gewohnheit wurde zur<br />

Parole aller Monophysiten, besonders aber der Armenier, die sich hartnäckig weigerten, sich in diesem Punkte der<br />

Gesamtkirche anzuschließen (sie feiern Christi Geburt und Taufe bis heute zusammen). Dieser Umstand brachte<br />

eine ganze Literatur hervor, die der Feier von Christi Geburt am 25. Dezember zum Siege verhelfen wollte 2 .<br />

Texte auf Georgisch.<br />

Es gibt keinen direkten Hinweis <strong>da</strong>für, <strong>da</strong>ss der oben besprochene Brauch auch in Georgien existierte. Aber<br />

ist es ein Faktum, <strong>da</strong>ss die georgischen Gelehrten diese Fragen im 8. bis 10. Jahrhundert oft behandelten und<br />

Argumente für die Feier des Weihnachtsfestes am 25. Dezember suchten, die sie für die Polemik gegen die<br />

Monophysiten beziehungsweise gegen die Armenier benötigten.<br />

Es gilt in der Fachliteratur als geklärt, <strong>da</strong>ss alle wichtigen Werke, in denen die Richtigkeit der Feier des<br />

Weihnachtsfestes nach römischer Praxis bewiesen wird, bis zum 9.-10. Jahrhundert ins Georgische übersetzt waren. Diese<br />

Werke finden wir in zwei homiletisch-hagiographischen Sammlungen mit dem Namen `mravalTavi” (mravaltavi)<br />

[Polykephalon = “Viele Kapitel”], die man in <strong>da</strong>s 10. bis 11. Jahrhundert <strong>da</strong>tiert. Es ist in Betracht zu ziehen, <strong>da</strong>ss diese<br />

Kodizes (mravaltavi von Svanetien und mravaltavi von Parchali) in jenem Gebiet des historischen Georgien geschaffen<br />

wurden, wo neben dyophysitischen Georgiern und Armeniern auch monophysitische Armenier wohnten. Dieses Gebiet, <strong>da</strong>s<br />

“Tao-Klardscheti” hieß, befindet sich in der südwestlichen Provinz des vereinigten Georgien (der wichtigere Teil dieser<br />

Provinz liegt jetzt in der Türkei). Dort wurden, wie aus verschiedenen literarischen Quellen bekannt ist, heftige öffentliche<br />

Diskussionen zwischen Chalkedonensern und Antichalkedonensern veranstaltet. Es besteht kein Zweifel, <strong>da</strong>ss die nachstehend<br />

genannten Schriften diesem Zweck dienten. Diese Schriften 3 , die als Lesung bezeichnet werden, sind folgende:<br />

1.`brZanebaÁ wmi<strong>da</strong>Ta mociqulTaÁ klementosis mier moZRvanebuli yovelTa mimarT<br />

samociqulo kaTolikÀ eklesiaTa sityÂsagan <strong>da</strong> wamebisa <strong>da</strong> dResaswaulTaTÂs [Auftrag der<br />

hl. Apostel durch Klemens an alle apostolischen katholischen Kirchen nach dem Wort und nach dem Zeugnis über<br />

die Feiertage]”. Diese Schrift stellt einen Auszug aus den sog. apostolischen Konstitutionen <strong>da</strong>r, nämlich <strong>da</strong>s<br />

dreizehnte Kapitel des fünften Buches, und behandelt die Feier von Christi Geburt, Epiphanie und Hypapante (2.<br />

Februar: Mariä Lichtmess).<br />

1 Н. Барсов, Пасха. Энциклопедический Словарь, том 22-А, Издатели: Ф. А. Брокгауз, И. А. Ефрон (С-Петербург, 1897), стр. 60-61.<br />

2 Kekelidze-Tarchnishvili: Geschichte der kirchlichen georgischen Literatur, Auf Grund der ersten Bandes der georgischen Literaturgeschichte von<br />

K. Kekelidze, Bearbeitet von P. Michael Tarchnishvili in verbindung mit Dr. Julius Assfalg (Vatikan, 1955), s. 382-383.<br />

3 Die Edition: i. abulaZe, “mravalTavi” (teqstebi), nakveTi pirveli, enimki-s moambe [I. Abuladze, “mravalTavi” (die<br />

Texte), Erste Abschnitt, in: Der Bote des ENIMKI], Band XIV (1944), s. 288-307 (= i. abulaZe, Sromebi [I. Abuladze, Die<br />

Arbeiten], III (Tbilisi, 1982), s. 78-97).<br />

398


2. wmidisa grigorisi noselisaÁ, romeli iyo ZmaÁ wmidisa basilisi. SobisaTÂs iesu<br />

qristÀsa <strong>da</strong> wmidisa stefanÀsaTÂs [Von hl. Gregor von Nyssa, der der Bruder des hl. Basilius war.<br />

Über die Geburt unseres Herrn Jesus Christus und über den hl. Stephan]”.<br />

3. `wmidisa iovane konstantinepovlelisa mTavar-episkoposisaÁ. SobisaTÂs uflisa<br />

Cuenisa iesu qristÀsa [Von heiligen Johannes, dem Erzbischof von Konstantinopel. Über die Geburt unseres<br />

Herrn Jesus Christus]”. Das ist die Übersetzung jener Predigt, die der heilige Vater in Antiochien 386 gehalten hat<br />

und die in dem 49. Band der PG eingeführt ist (Kol. 351-362). Da ist unter anderem folgendes gesagt worden: Es<br />

sind fast zehn Jahre vergangen, seitdem wir Weihnachten am 25. Dezember feiern.<br />

4. `Tqumuli dResaswaulTaTÂs, romeli igi miiwera ierusalÀmd istÂnianÀs mier mefisa<br />

marTl-morwmunisa. xarebisaTÂs <strong>da</strong> Sobisa, migebebisaTÂs <strong>da</strong> naTlisRebisa [Gesprochen für<br />

die Festtage, die der recht gläubige Kaiser Justinian (an die Bewohner) von Jerusalem gerichtet hat. Verkündigung und<br />

Geburt, Hypapante und Taufe]” 1 .<br />

Diese vier Lesungen in den beiden Sammlungen sind hintereinander gestellt. Das führt uns zu der<br />

Überlegung, ob sie aus Quellen kommen, in denen sie auch hintereinander gestellt waren. Wir können auch<br />

vermuten, <strong>da</strong>ss diese Reihenfolge von einem georgischen Re<strong>da</strong>ktor stammt.<br />

Der Brief Justinians.<br />

Von diesen Schriften ist die vierte die literarisch wichtigste, weil sie, wie schon oben erwähnt, nur in georgischer<br />

Übersetzung und in den genannten Handschriften erhalten und bekannt ist. Damit hat dieser Text große wissenschaftliche<br />

Bedeutung. Wichtig ist er auch für unser Thema. Er ist eine Kompilation, in der die Standpunkte derjenigen Kirchenväter,<br />

die über die Richtigkeit der Weihnachtsfeier am 25. Dezember handeln, <strong>da</strong>rgestellt werden. So wird zum Beispiel folgendes<br />

erwähnt: “Wir haben gehört, <strong>da</strong>ss einige Verführte in Jerusalem nicht der Lehre der heiligen Schriften und der Priester-<br />

Väter folgen und die heilige irdische (körperliche) Geburt des Herrn nicht am 25. Dezember feiern; an diesem Tag begehen<br />

sie <strong>da</strong>s Gedächtnis von David und Jakobs. Am sechsten Tag des Januar ist Epiphanie und sie feiern Geburt und Epiphanie<br />

zusammen...”. Die weiteren Erwägungen und Argumente des Kaisers sind folgende: Die Feier der Verkündigung an die<br />

Gottesmutter wird am 25. März begangen, weil sie nach dem Lukas-Evangelium (1,26-38) “im sechsten Monat”, nämlich<br />

im März, stattgefunden hat. An diesem Tag kam Maria zu Elisabeth, die <strong>da</strong>mals “im sechsten Monat” ihrer Schwangerschaft<br />

war und die nach drei Monaten, am 25. Juni, “einen Sohn zur Welt brachte”. Deswegen feiern alle Christen am<br />

25. Juni die Geburt Johannes “des Täufers. Wenn wir vom 25. Juni um drei Monate zurückgehen, werden wir überzeugt,<br />

<strong>da</strong>ss Maria wirklich am 25. März schwanger wurde. Aber wenn wir die Schwangerschaftsregel in Betracht ziehen, kommen<br />

wir zu dem Schluss, <strong>da</strong>ss die Geburt Christi wahrhaftig am 25. Dezember war. Nach dieser Untersuchung sagt der<br />

Verfasser: “Es wird aus den heiligen Schriften und aus dem Evangelium klar, <strong>da</strong>ss der Tag der Geburt ein anderer ist als der<br />

Tag der Taufe.... Darum werden wir sie (die Feste), wie uns die Schriften und die Lehrer ermahnen, einzeln und nicht<br />

zusammen an ein und demselben Tag feiern”.<br />

Die Geburt Christi am 25. Dezember ereignete sich nicht zufällig. Der Verfasser stützt sich auf die Meinungen der<br />

kirchlichen Väter und Lehrer, die in diesem Ereignis eine Vorherbestimmung Gottes sehen. Nach ihrer Meinung ermöglicht<br />

uns diese Tatsache, in der irdischen Welt göttliche Funken zu finden, wovon auch Paulus zeugt: “Seit Erschaffung der Welt<br />

wird seine unsichtbare Wirklichkeit an den Werken der Schöpfung mit der Vernunft wahrgenommen, seine ewige Macht<br />

und Gottheit” (Römer 1,20). Gregor von Nyssa, Johannes Chrysostomus und der heilige Augustinus erblicken solche<br />

Funken in dem erwähnten Abschnitt des Jahres. Nach den Worten des hl. Gregor: “An diesem Tag wird die Helligkeit und<br />

der Tag zunehmen und die Nacht wird abnehmen, und <strong>da</strong>mit zeigt sich, <strong>da</strong>ss Christi Geburt am 25. Dezember war”. Daraus<br />

ergibt sich, <strong>da</strong>ss Christus an dem Tag geboren wurde, an dem die größte und längste Nacht endet und sich der Zeiger<br />

zugunsten des Tages neigt (diesen Tag nennt man “Wintersonnwende”: Georgisch “mzebudoba”, <strong>da</strong>s heißt wörtlich: “die<br />

Sonne ist im Nest”, und nach georgischer Volkspoesie macht in dieser Zeit die Sonne den dritten Sprünge des Widders 2 ).<br />

Es ist auch nicht zufällig, <strong>da</strong>ss Johannes der Täufer, der letzte Prophet des Alten Testaments, am 25. Juni<br />

geboren ist. Und warum ausgerechnet an diesem Tag? Der hl. Augustinus, der Bischof von Afrika (Hippo), sagt:<br />

“Es gibt zweimal im Jahr die Wendung der Sonne und auch zweimal die Tag-und-Nacht-Gleiche. Die Wendung<br />

der Sonne ist zuerst am 25. Juni und <strong>da</strong>nach am. 25. Dezember”. Gemäß der Ansicht dieses heiligen Vaters ist der<br />

25. Juni jener Tag des Jahres, ab dem die Helligkeit sich verringert und die Nacht <strong>da</strong>gegen zunimmt. Der heilige<br />

Vater fährt fort: “Die Geburt des Johannes geschah bei der Verringerung des Tages, aber die Geburt Christi bei der<br />

Zunahme des Tages. Und <strong>da</strong>s sagt Johannes selbst: Er muss wachsen, ich aber muss kleiner warden” (Johannes<br />

1<br />

Die zweite Edition von Kekelidze: kimeni [KEIMENA], Band II (Tbilisi, 1946), s. 64-71. Es gibt eine Übersetzung auf Russisch von K.<br />

Kekelidze: `Чтение о Праздника Благовещения и Рождества, Сртения и Крещения, нарисанное в Иерусалнме правосланым царем<br />

Юстинианом", Труды Киевской Духовной Академии, №1 (1905),. Die zweite Edition: k. kekeliZe, etiudebi Zveli qarTuli<br />

literaturis istorii<strong>da</strong>n [K.Kekelidze, Etüden über die Geschichte der alten georgischen Literatur], Band 7 (Tbilisi, 1961), s. 261-264.<br />

2<br />

v. bar<strong>da</strong>veliZe, svanur xalxur dReobaTa kalen<strong>da</strong>ri, I (axalwlis cikli) [W. Bar<strong>da</strong>weldze, Der Kalender der<br />

Volksfeste von Swanethi, I Zyklus des Neujahrs] (Tbilisi, 1939), s. 46.<br />

399


3,30). Das heißt (nach unserer Auslegung): Das Alte Testament und die Sonne des Altes Testaments ist am<br />

Abnehmen und <strong>da</strong>s Neue Testament und die Sonne des Neuen Testaments steigt herauf. Dazu sagt Johannes<br />

Chrysostomos: xairete kai palin legw xairete (“Freut euch, und wiederum sage ich, freut euch”).<br />

Wir können auch diese autoritative Stellungnahme und Position, besonders die Predigt des Johannes<br />

Chrysostomus, als Kanon von Weihnachten oder als Kalender von Weihnachten bezeichnen.<br />

Das Wesen des neues Kalenders.<br />

Wie wir sehen, vollzog sich die Geschichte der Entstehung und der Entwicklung der zwei hauptsächlichen<br />

christlichen Feste selbstständig und unabhängig vom astronomischen Kalender oder der Kalenderwissenschaft. Im<br />

Fall des kirchlichen Kalenders wurden hauptsächlich die astronomischen Tatsachen berücksichtigt, die überall ein<br />

und dieselben sind.<br />

Auf solche Weise können wir schließen: Die Bulle der von Papst Gregor XIII. vorgesehenen Kalenderreform<br />

war im wesentlichen ein weltliches Ereignis, <strong>da</strong>s eine Korrektur des Systems der Zeitrechnung oder der technischen<br />

Chronologie zum Zweck hatte. Deswegen gehörte sie zum Gebiet des Säkularen und nicht Sakralen. Durch diese<br />

Reform wurde keinerlei Veränderung in dem kirchlichen Kalender, mit anderen Worten, in der Ordnung der<br />

Gedächtnistage und Festtage gebracht. Im Gegenteil: Dank dieser Reform sind die Gedächtnistage und Feiertage zu<br />

den ursprünglich bestimmten astronomischen Tagen zurückgebracht worden, und zwar findet Weihnachten am<br />

dritten Tag nach der Wintersonnwende statt und Ostern am ersten Sonntag nach dem ersten Vollmond des<br />

Frühlingsäquinoktiums.<br />

Die Geschichte des neues Kalenders.<br />

Abgesehen <strong>da</strong>von, <strong>da</strong>ss diese Reform keine konfessionelle Erscheinung war, gab es ziemlich große<br />

Widerstände gegen sie, und diese Widerstände waren meist konfessionell gefärbt 1 . Den neuen vom Papst<br />

dekretierten Kalender lehnten zuerst die protestantischen Länder ab. Heftige Polemiken fanden manchmal in den<br />

bikonfessionellen Städten statt. Der Kalenderstreit führte beispielsweise in Augsburg im Jahre 1584 an den Rand<br />

eines Bürgerkrieges 2 . Die evangelischen Territorien des Heiligen Römischen Reiches übernahmen den Gregorianischen<br />

Kalender erst 1700, 118 Jahre nach dessen erster Einführung. Von den nordwest-europäischen Staaten<br />

wurde der Gregogianische Kalender noch später, nämlich in England und Schweden in den Jahren 1752-1753,<br />

eingeführt; <strong>da</strong>nn in Amerika, in Japan, in China und so weiter. Von den islamischen Staaten übernahm diesen<br />

Kalender als erster die Türkei im Jahre 1926 und <strong>da</strong>nn andere Staaten auch.<br />

Die orthodoxen Länder behielten den Julianischen Kalender noch bis Anfang des 20. Jahrhundert bei. Die<br />

neue Kalenderrechnung wurde in Russland am 14. Februar 1918 eingeführt. Da die Jahre 1700, 1800 und 1900 in<br />

diesem Reich Schaltjahre waren, machte die Abweichung vom Gregorianischen Kalender mittlerweile 13 Tage aus.<br />

Deswegen beträgt der Unterschied zwischen diesen zwei Kalenderrechnungen 13 Tage 3 .<br />

Die orthodoxen Kirchen und die Kalenderreform.<br />

Die orthodoxen Kirchen in Russland, Serbien und Georgien begehen ihre feststehenden Feste weiterhin nach<br />

dem Julianischen Kalender. Ihr Weihnachtsfest, am 25. Dezember, fällt <strong>da</strong>rum derzeit auf den 7. Januar des<br />

Gregorianischen Kalenders.<br />

Versuche, den Kalender zu reformieren, gab es auch in Russland; <strong>da</strong>für sorgten meistens die geistlichen und<br />

weltlichen Personen, die als Vertreter der “Lebendigen Kirche” galten. Die Standpunkte dieser Bewegung sind als<br />

äußerst liberal zu charakterisieren und hatten <strong>da</strong>zu <strong>da</strong>s Hauptziel, <strong>da</strong>s Vertrauen der Kommunisten zu gewinnen.<br />

Deswegen bezeichnete man sie als Anhänger der Kommunisten, und sie hatten bei den Gläubigen keine Autorität.<br />

Dies war eine ernste Ursache <strong>da</strong>für, <strong>da</strong>ss ihre Bemühungen ohne Erfolg geblieben sind 4 .<br />

Die anderen orthodoxen Kirchen verwenden hierfür den so genannten neo-julianischen Kalender, der bis<br />

zum Jahr 2799 dem Gregorianischen Kalender entsprechen wird. Alle orthodoxen Kirchen (außer der finnischen)<br />

berechnen Ostern und die anderen beweglichen Feste nach dem Julianischen Frühlingsanfang sowie nach dem<br />

metonischen Vollmond. Dieses Datum fällt <strong>da</strong>her nur gelegentlich mit dem Oster<strong>da</strong>tum der westlichen Kirchen<br />

zusammen; meistens liegt es eine, vier oder fünf Wochen später als im Westen.<br />

Die Übereinstimmung des kirchlichen Kalenderjahrs mit dem des bürgerlichen Lebens rief in Griechenland eine<br />

Kirchenspaltung hervor. 1923 hatte der Staat den Julianischen Kalender durch den Gregorianischen ersetzt. Die Kirche zog<br />

nach, klammerte aber den Ostertermin und die von ihm abhängigen Festtage von der Kalenderreform aus. Die Gegner<br />

1 Herzog (Hrsg.) M., Der Streit um die Zeit: Zustimmung _ Kalenderreform _ Gegenzeit _ Endzeit (Stuttgart, 2002), s. 11-19.<br />

2 Smolinsky H., Deutungen der Zeit im Streit der Konfessionen. Kontroverstheologie, Apokalyptik und Astrologie im 16. Jahrhundert<br />

(Heidelberg, 2000), s. 19; Wallenta W., Der Augsburger Kalenderstreit von 1583\84: Ökumenische, politische und konfessionelle Gründe,<br />

in: Herzog M., s. 125-138.<br />

3 Siehe: Wikipedia, Eben<strong>da</strong> (“Verbreitung”).<br />

4 Verg. Архиепископ Михаил (Мульдюгин), В помощь при совершении общественного Богослуженея, Путь Православия (1991), стр. 85.<br />

400


dieser Neuerung behielten den Julianischen Kalender bei und bildeten eine eigene Kirche. Man nennt sie Altkalen<strong>da</strong>rier<br />

(griechisch “Paläohemerologisten”) 1 .<br />

Wegen der Kalenderreform war die Lage in den orthodoxen Kirchen so angespannt, <strong>da</strong>ss die Notwendigkeit<br />

entstand, in der Sache eine größere geistliche Autorität zu beanspruchen. Am 17. Februar 1927 wurde in<br />

Konstantinopel eine Patriarchale und Syno<strong>da</strong>le Epistole (Rundbrief) mit der Unterschrift des Ökumenischen<br />

Patriarchen Basilius und den anderen Bischöfen seiner Synode veröffentlicht 2 . In diesem Dokument ist, unter<br />

anderem, folgendes angemerkt: Die Frage des Kalenders gehöre nicht in <strong>da</strong>s Gebiet der Dogmen, und die<br />

Kalenderreform habe kein heiliges Konzil verboten; die älteren Erlasse über den Ostertermin hätten keinerlei<br />

Beziehung zum Kalender, dessen Erschaffung und Verbesserung eine Kompetenz und Pflicht der Wissenschaft ist;<br />

die Gläubigen sollten sowohl im bürgerlichen als auch im kirchlichen Leben ein- und denselben Kalender<br />

benutzen. Deshalb gibt es keinerlei Grund für eine Kampagne gegen die Kalenderreform.<br />

Der neue Kalender und Georgien.<br />

Als in Russland am 14. Februar 1918 ein Dekret über die Kalenderreform angenommen wurde, bereiteten die<br />

transkaukasischen Länder ihre Unabhängigkeit vor. In diesem Gebiet regierte <strong>da</strong>mals ein Sejm, der am 14. April<br />

1918 des Julianischen Kalenders und am 1. Mai des Gregorianischen Kalenders die Kalenderreform geklärt und auf<br />

diese Weise im bürgerlichen Leben Georgiens den Gregorianischen Kalender eingeführt hat. Der Katholikos-<br />

Patriarch von Georgien Kyrion Sadzaglischwili, der schon zum Heiligen erklärt ist, hieß diese Erneuerung gut. Aus<br />

verschiedenen Quellen ist bekannt, <strong>da</strong>ss dieser Hierarch, wie auch andere Hierarchen der georgischen orthodoxen<br />

Kirche dieser Zeit, europäisch orientiert war. Nach seiner Inthronisation schrieb er an Papst Benedikt XV. einen<br />

überaus freundlichen Brief und äußerte den Wunsch einer Annäherung der Kirchen 3 . Deswegen ist es nicht<br />

erstaunlich, <strong>da</strong>ss ihm die Kalenderreform gefiel. Doch konnte sich dies im kirchlich-liturgischen Bereich nicht durchsetzen,<br />

weil andere orthodoxe Kirchen immer noch am Julianischen Kalender festhielten. Aus diesem Grund blieb<br />

im kirchlichen Leben in Georgien der Julianische Kalender weiter in Gebrauch, wobei die alten Kalender<strong>da</strong>ten<br />

durch die neuen ersetzt wurden 4 (z.B. Weihnachten, dessen Kalender<strong>da</strong>tum der 25. Dezember ist, wurde auf den 7.<br />

Januar festgelegt; der Gedenktag der Bekehrung der heiligen Nino fällt nach allen kirchlichen Quellen auf den 14.<br />

Januar, aber durch solche Veränderung fällt er auf den 27. Januar). Das war, ehrlich gesagt, kurios; die <strong>da</strong>maligen<br />

Geistlichen erkannten dies und warteten auf die Kalenderreform in anderen orthodoxen Kirchen.<br />

Und siehe <strong>da</strong>, im Jahr 1923 kam nach Georgien eine Nachricht über <strong>da</strong>s Konzil von Konstantinopel, an dem<br />

auch Vertreter aus anderen orthodoxen Kirchen teilgenommen hatten. Das Konzil verabschiedete einen Erlass zur<br />

Kalenderreform. Am 1. November desselben Jahres beschloss die Provisorische Verwaltung der georgischen<br />

Kirche mit Zustimmung des im Gefängnis sitzenden Katholikos-Patriarchen Ambrosius Chelaia, der auch schon<br />

zum Heiliger erklärt wurde, die beweglichen und unbeweglichen Feste nach dem Gregorianischen Kalender zu<br />

feiern. Katholikos Kalistrate Cincadze erinnert sich wie folgt: Als der Bote dem im Kerker gefangenen Patriarchen<br />

über <strong>da</strong>s Vorhaben der Kalenderreform berichtet hatte, habe der Patriarch ihn gefragt: Ist <strong>da</strong>s Volk <strong>da</strong>rauf<br />

vorbereitet? Die Antwort war: Ja! Anscheinend aber war <strong>da</strong>s nicht richtig 5 . Die Reform wurde von den einfachen<br />

Leuten schlecht aufgenommen, weil sie diese Maßnahme als Einfluss der kommunistischen Weltanschauung und<br />

Ideologie verstanden. Diese Verwirrung führte zu einer regelrechten Psychose im Kirchenvolk. Die Lage wurde<br />

kompliziert. Die Gläubigen, die den alten Kalender verteidigten, verriegelten die Türen der Kirchen und hinderten<br />

die Priester, die Feiertage, z.B. den Weihnachtsgottesdienst, am 25. Dezember (statt _ wie bisher üblich _ am 7.<br />

Januar) zu feiern. Viele drohten mit Gewaltanwendung. Es kam vor, <strong>da</strong>ss Feste wie Weihnachten, Ostern usw. in<br />

derselben Kirche zweimal gefeiert wurden, was die Atheisten zum Lachen brachte. Deswegen wurde Katholikos<br />

Ambrosius gezwungen, den erwähnten Erlass der Provisorischen Leitung am 24. März 1925 vorläufig außer Kraft<br />

zu setzen. Es wurde die Meinung geäußert, es wäre besser, die unbeweglichen Festtage nach dem Gregorianischen<br />

Kalender und die beweglichen nach dem alten Julianischen Kalender zu feiern, wie in Griechenland 6 .<br />

1 Γεράσιμος Κονιδάρις, Εκκλησιαστική ιστορία της ελλάδος, Bd. 2 (Athen, 1970), s. 267 ff.<br />

2 Siehe über dieses Dokument: Χριστόδουλος Παρασκευαϊδης Aρχιεπίσκοπος Αθηνών και πάσσης Ελλάδος, Ιστορική και κανονική<br />

θεώρησις του παλαιοημερολογιτικού ζητήματος κατά την γένεσιν και την εξέλιξιν αυτου εν ελλάδι [Die geschichtliche und kanonische<br />

Betrachtung des altkalen<strong>da</strong>rischen Themas seit seiner Entstehung in Griechenland] (Athen, 1982).<br />

3 n. papuaSvili, wm. kirion II-is werili pap benediqte XV-s [N. Papuaschwili, Der Brief des hl. Kyrion II. an Papst Benediktus XV. ]<br />

(Forschung und Edition), in: DIALOGHI, Nr. 1 (2004), s. 29.<br />

4<br />

Kalender der georgischen Kirche für <strong>da</strong>s Jahr 1928 (Tbilisi, 1928), s. 38.<br />

5 mitr. kalistrate cincaZe, quTaisis saeklesio yrilobis gamo 1926 wlis dekembris 26-27-Si (tkbilmware<br />

mogonebebi saqarTvelos araSoreuli warsuli<strong>da</strong>n) [Metropolit (später Katholikos-Patriarch) Kalistrate Cincadze, Über die<br />

Tagung vom vom 26. bis 27. Dezember 1926 in Kutaisi (Bittere Erinnerungen an die jüngste Vergangenheit Georgiens)]. Der persönliche<br />

Archiv-Fond des Katholikos-Patriarchen Kalistrate Cincadze # 102, s. 61(Nationalzentrum für Handschriften Georgiens in Tbilisi).<br />

6 Eben<strong>da</strong>, s. 63-69.<br />

401


Vom 21. bis 27. Juni 1927, nach der Veröffentlichung der Patriarchalen und Syno<strong>da</strong>len Epistole des Ökumenischen<br />

Patriarchen Basilius III. 1 , fand in Georgien ein Konzil statt. Dort wurde folgender Beschluss verabschiedet:<br />

Der Gregorianische Kalender wird für die unbeweglichen Festtage und Gedenktage eingeführt, die beweglichen Tage<br />

und Festtage aber werden wieder nach dem Julianischen Kalender gefeiert 2 . Abgesehen von solchen Kompromissen<br />

<strong>da</strong>uerte der Streit weiter an und brachte unangenehme Exzesse hervor. Die Heilige Synode der georgisch-orthodoxen<br />

Kirche wurde am 28. September 1928 gezwungen, den erwähnten Beschluss wieder einzuhalten. Als Hauptgrund dieser<br />

Erfolglosigkeit nannte die Synode folgende Umstände: 1. Nichtexistenz der Mittel für Massenpropagan<strong>da</strong>, um auf die<br />

Bildung des Volkes Einfluss nehmen zu können (<strong>da</strong>mals war auch <strong>da</strong>s Predigen fast verboten) und 2. Einfluss der<br />

russisch-orthodoxen Kirche. Diese zweite Ursache war die wichtigste. Wenn solche Kompromisse nicht geschlossen<br />

worden wären, wäre es sehr wahrscheinlich gewesen, <strong>da</strong>ss der georgisch-orthodoxen Kirche viele Gläubige,<br />

insbesondere Russen und Separatisten, verloren gegangen wären und sich der russisch-orthodoxen Kirche angeschlossen<br />

hätten. Deswegen beauftragte die heilige Synode die Hierarchen, Priester und gebildeten Gläubigen: “Erklärt den<br />

Gläubigen die Zweckmäßigkeit und Notwendigkeit der vollkommenen Aufnahme des neuen Kalenders in <strong>da</strong>s kirchliche<br />

Leben” 3 . Dann aber hatte man keine Zeit und Kräfte mehr für die Kalenderfrage, denn die altehrwürdige georgische<br />

Kirche stand vor der Auflösung ihrer Existenz als legaler Organisation.<br />

Heute ist die georgisch-orthodoxe Kirche die reichste und stärkste Organisation in Georgien und hat größte<br />

Autorität in der Bevölkerung. Das Ansehen des Katholikos-Patriarchen Ilia II. ist viel höher als <strong>da</strong>s Ansehen des<br />

staatlichen Präsidenten. Das wissen wir aus offiziellen Umfragen. Diese Kirche benutzt zahlreiche moderne<br />

Massenmedien. Der Einfluss Russlands, wie auf diesem Richtung <strong>da</strong>mals war, existiert nicht mehr. Aber die Frage<br />

nach dem Kalender steht doch nicht offiziell auf der Tagesordnung. Obwohl man in den weltlichen Kreisen oft<br />

hört, <strong>da</strong>ss die Existenz zweier Kalender in ein und derselben Gesellschaft und im Staat ziemlich große<br />

Schwierigkeiten macht. In Georgien fasten viele Leute, auch vor dem Weihnachtsfest, aber <strong>da</strong>s Neujahrsfest fällt<br />

in diese Fastenzeit. Auch die Kontakte mit dem Westen, die nach der sowjetischen Zeit stark zugenommen haben,<br />

werden durch dieses Problem erschwert (während im Westen schon Weihnachtsfeiertage und Ferien sind, ist in<br />

Georgien noch Fastenzeit).<br />

Innerhalb der letzten Jahre wurden in den georgischen Massenmedien über die Vorzüge der Kalenderform<br />

mehrere Artikel veröffentlicht; in Funk und Fernsehen fanden Sendungen statt; auch Astronomen (Weltberühmte<br />

Professor Ewgeni Charadze und Prof. Schalwa SabaSchwili) äußerten ihre Position und ihren Standpunkt. Auch von mir<br />

wurden z.B. sieben populäre Aufsätze in verschiedenen Zeitungen und Zeitschriften gedruckt 4 . Diese Publikationen<br />

waren aufklärender Natur und forderten keine dringenden Reformen. Abgesehen <strong>da</strong>von war die Reaktion konservativer<br />

Kleriker scharf negativ, so erschienen viele polemische Publikationen mit Losungen wie: “Verteidigt den alten<br />

Kalender!”, oder: “Die Anhänger des neues Kalenders sind Feinde der Orthodoxie” usw. Die anti-ökumenische Hysterie,<br />

die nach der sowjetrussischen Zeit einen erheblichen Teil der georgischen orthodoxen Kirche erfasst, erstreckt sich auch<br />

auf die Kalenderfrage. Katholikos-Patriarch Ilia II. ist gezwungen, <strong>da</strong>rauf Rücksicht zu nehmen. Das bezeugt die Sitzung<br />

der Heiligen Synode, die am 8. Oktober 1998 stattfand. Dort wurde scharfe Kritik an den ökumenischen Ge<strong>da</strong>nken und<br />

Tätigkeiten geübt, als Teil <strong>da</strong>von auch an der Kalenderreform. Die Synode ver<strong>da</strong>mmte <strong>da</strong>mit die finnische orthodoxe<br />

Kirche, die Ostern nach dem Gregorianischen und nicht mehr nach dem Julianischen Kalender feiert 5 .<br />

Die größte Aktivität zeigen <strong>da</strong>bei der Archimandrit Rafael Karelin und Erzpriester Bidzina Gunia.<br />

Archimandrit Rafael schreibt zwar auf Russisch, seine Beiträge werden aber zügig ins Georgische übersetzt und<br />

verbreiten sich schnell unter den Gläubigen. Die Argumente, die <strong>da</strong>bei verbreitet werden, sind emotional und<br />

plakativ; die Stellungnahmen aber so schwierig und undeutlich, <strong>da</strong>ss ich sie persönlich nicht leicht verstehen und<br />

nachvollziehen kann. Im folgenden <strong>da</strong>zu einige Beispiele. Vater Rafael schreibt: Der Julianische Kalender “ist der<br />

Code des kosmischen Pulses”. Er berücksichtigt die kosmischen Rhythmen und ist <strong>da</strong>von geprägt. “Der Puls der<br />

Kirche, der Kalender, soll sich auf die Sterne beziehen und nicht auf die Sonne; er sei kosmozentrisch und nicht<br />

heliozentrisch”. “Die Sphäre der Handlung der Kirche soll nicht geo- oder heliozentrisch sein, sondern metakosmisch”.<br />

Die Julianischen und Gregorianischen Kalender unterscheiden sich durch folgendes: Der Erstere orientiert<br />

sich sowohl an der Sonne als auch am Mond und an den Sternen, der letztere aber nur an der Sonne; der erstere ist<br />

Pleroma (Vollkommenheit), der letztere aber Schema und Leere; der erstere ist “<strong>da</strong>s kosmische Poem, der letztere<br />

aber die Buchhalterei”; der erstere ist “die Note des kosmischen Akkordes, der andere aber trockene Ziffern”; der<br />

erstere ist philosophisch, der andere aber utilitaristisch; der erstere ist Symphonie, der andere aber Rock und Smog;<br />

der erstere ist die Frucht der kreationistischen Theorie, der andere aber der Evolutionstheorie. Der Verfasser des<br />

ersteren, Sozigen, ist “der große Komponist”, “der Schöpfer der unvergleichlichen Symphonie der Epoche”. Er<br />

beherrschte angeblich die “Biblische Lehre”, “die Begabung des mystischen Sehens” und “man sagt, ihm fehlte<br />

1 Die georgische Übersetzung: Kalender der georgischen Kirche für <strong>da</strong>s Jahr 1928 (Tbilisi, 1928), s. 33-36.<br />

2 Eben<strong>da</strong>, s. 32-33.<br />

3<br />

Kalender der georgischen Kirche für <strong>da</strong>s Jahr 1929 (Tbilisi, 1929), s. 33.<br />

4 Die letzte Publikation: “Kirche, Staat und Kalender”: zRvari [zgwari (Grenze)], Nr.1 (2006), s. 20-30.<br />

5 Glaube in der 2. Welt, Nr. 1 (1999), s. 5.<br />

402


auch nicht die göttliche Offenbarung”, während der Verfasser des zweiten, Papst Gregor XIII. “einerseits ein hervorragender<br />

Hierarch und im persönlichen Leben ein Asket” war, andererseits aber “umfassten seine moralischen<br />

Prinzipien auch die Gewalt im Namen der Wohltätigkeit” 1 .<br />

Hier, in erster Linie, ist äußerst erstaunlich, <strong>da</strong>ss der Verfasser, der in Georgien und in Russland ein bekannter<br />

Würdenträger ist, keine Bedürfnis fühlt, seine Äußerungen mit der heiligen Schrift und der heiligen Überlieferung zu<br />

bekräftigen. Er sagt nichts und wir wissen es auch nicht, welcher heilige Vater und welches heilige Konzil den<br />

Julianischen oder Gregorianischen Kalender zur “geistlichen Erscheinung”, zu einem Poem, zur Symphonie und “dem<br />

Puls der Welt” erklärt. Wer hat dem Kalender einen Status der Weltanschauung oder die sakrale Würde verliehen? Wir<br />

hatten schon die Gelegenheit, unsere Positionen über die erwähnten Meinungen und Standpunkte zu äußern. Es scheint,<br />

<strong>da</strong>ss der Verfasser den Kirchlichen Kalender und die Technische Chronologie miteinander vermischt 2 .<br />

Den Debatten schließen sich auch die besten Fachleute der Bibelwissenschaft und Theologie Prof. Zurab<br />

Kiknadze und Prof. Edischer Dshelidze an 3 . Sie haben deutlich erklärt, <strong>da</strong>ss die Erwägungen und Argumente,<br />

womit oben erwähnte Geistliche manipulieren und die sie mit den Etiketten der echten biblischen und christlichen<br />

Wahrheit versehen, in Wirklichkeit keine Gemeinsamkeit mit der Bibel und der kirchlichen Tradition haben. “Der<br />

Kalender ist ein Produkt der Wissenschaft und seine Anerkennung als Faktum des Glaubens, wie <strong>da</strong>s bei uns ein<br />

bestimmter Teil der Gläubigen meint, ist nicht richtig... Der Kalender steht außerhalb der Konfession... Mit den<br />

Beweisen der Bibel können wir den Vorzug des Gregorianischen Kalenders bestätigen, weil die ganze Bibel,<br />

sowohl <strong>da</strong>s alte als auch <strong>da</strong>s neue Testament, ebenso geozentrisch und nicht heliozentrisch ist”, sagt Prof. Kiknadze<br />

und weist uns <strong>da</strong>zu auf Gregor von Nyssa hin, der Genesis 1,14-18 folgendermaßen erläutert: “Der Himmel sind<br />

jene 99 Schafe, die der gute Hirte (Christus) verließ; diese Erde aber ist jenes Schaf, auf dessen Suche der gute<br />

Hirte ging”. Dann folgert der Professor und Bibelübersetzer: “Wenn wir den von Vater Rafael geschriebenen Text<br />

lesen, bleibt der Eindruck, <strong>da</strong>ss der uns vorliegende Text nicht von einem orthodoxen Vater geschrieben ist,<br />

sondern vielmehr von einem esoterisch-pythagoräischen Autor” 4 .<br />

Der Beitrag von Prof. Dshelidze betrifft die Anschauungen des Erzpriesters Bidzina Gunia, die in seinem<br />

umfangreichen Werk “Das Wesen des Julianischen Kalenders und seine Bedeutung” vorgestellt sind. Der Professor der<br />

Patrologie vergleicht diese Anschauungen mit den Lehren und Dogmen der Bibel und der heiligen Väter und beweist,<br />

<strong>da</strong>ss die Positionen des erwähnten Erzpriesters keinerlei Stütze durch die christliche Theologie und Praxis erfahren. Er<br />

vertieft die kritische Argumentation von Prof. Kiknadze und fährt fort: “Alle, die über die “geistliche”, “biblische”,<br />

“mystische” und “gläubige”. Würde des Julianischen Kalender reden, dürfen nicht die heidnische Herkunft dieses Kalenders<br />

vergessen. In der Kirche wird der Kalender gebraucht, der, wie bekannt, auf Kaiser Julians Befehl von dem<br />

Verehrer der Götzen Sozigen geschaffen wurde... Es ist unmöglich, <strong>da</strong>ss die Kirche in den von ihr benutzten Kalender<br />

wesentliche Veränderungen eingeführt hätte und für ihn dennoch den Namen des Heiden als des Verfassers beibehalten<br />

hätte... Wenn wir den in der Kirche gebräuchlichen Kalender den “Julianischen Kalender” nennen, unterstreichen wir<br />

<strong>da</strong>mit eindeutig seine heidnische Herkunft, und dementsprechend müssen wir <strong>da</strong>rin irgendwelche natürlichen orthodoxmystischen<br />

Glaubens-Äußerungen oder biblische Werte ebenso eindeutig ausschließen”.<br />

Über die Begriffe “alt” und “neu”.<br />

Das Hauptargument der Liebhaber des alten Kalenders, <strong>da</strong>s sie immer stolz wiederholen, ist folgendes: der<br />

Gregorianische Kalender ist neuer, der Julianische jedoch älter, und was alt ist, ist besser als <strong>da</strong>s Neue.<br />

Darüber sagt der hl. Johannes Chrysostomus (nach dem Brief Justinians): “Warum sagen und klagen uns manche:<br />

Ihr führt etwas Neues ein, und klagt uns trotzdem an?! Begreift wohl, Ankläger, <strong>da</strong>ss dieser Tag im Westen<br />

althergebracht ist und in Rom diese Tage für Geburt und für Taufe, für Verkündigung und für Hypapante unverändert<br />

gehalten werden.... Es sind schon zehn Jahre vergangen, <strong>da</strong>ss wir den alten Brauch eingepfropft und anerkannt haben,<br />

und wir entwickeln uns weiter und wir sehen den Erfolg. Wenn <strong>da</strong>s nicht von Gott gekommen wäre, wäre es schon<br />

längst verloren gegangen. Aber nun ist die ganze Welt erfüllt (von Wahrheit), und jeder empfängt dies Tag um Tag”.<br />

Und zuletzt: In Wahrheit haben die Begriffe “alt” und “neu” ein und dieselbe Bedeutung. Alles, was alt und<br />

ursprünglich ist, gehört zur Ewigkeit; es ist jedoch gleichzeitig neu und unsterblich. Und was neu und wahr ist, ist<br />

alt und ursprünglich.<br />

Demzufolge ist die Kalenderreform in der Kirche eine wesentliche Erneuerung von dem, was “im Anfang<br />

war” (Johannes 1,1).<br />

1 arqimand. rafaeli, qa<strong>da</strong>gebebi, statiebi [Archimandrit Rafael, Predigten, Artikel], 1 (Tbilisi, 1998), s. 58-89.<br />

2 n. papuaSvili, saeklesio kalen<strong>da</strong>ri <strong>da</strong> teqnikuri qronologia, lit. saq. [N. Papuashvili, Kirchlicher Kalender und<br />

Technische Chronologie, in: Literarisches Georgien], 27.XII-3.I, Nr. 52 (1996-1997).<br />

3 z. kiknaZe, Zveli stili _ `kosmiuri poema~, <strong>axali</strong> _ `buRalteria~? [Z. Kiknadze, Der alter Stil “Kosmisches Poem”, der neue _<br />

“Buchhalterei”?], in: Mazne, 8-14.IX, Nr. 31 (1997), (=Z. Kiknadze, Die Kirche gestern, die Kirche morgen (Tbilisi, 2002), s. 145-153); e. WeliZe,<br />

iuliusis kalen<strong>da</strong>ri <strong>da</strong> saeklesio tradicia [E. Dshelidze, Der Julianische Kalender und die kirchliche Tradition], in: kalmasoba,<br />

XII, Nr. 15 (1998).<br />

4 Diesen und nächsten Absatz gibt es in der ersten Publikation nicht.<br />

403


DANKO TABOROŠI<br />

American University of Beirut<br />

TRANSPLANT FROM THE CAUCASUS: HISTORICAL OVERVIEW AND<br />

THE CURRENT STATUS OF CIRCASSIANS IN THE BALKANS<br />

Circassians are indigenous people of the northwestern Caucasus. Expelled from their ancestral lands by invading<br />

Russians in the 19 th century, hundreds of thousands of them settled in the Balkans under Ottoman control.<br />

With decline of the Ottoman Empire, most Circassians retreated from southeastern Europe to Anatolia. By the beginning<br />

of the 20 th century, very few Circassians were left in the Balkans, and on the eve of the 21 st century only a<br />

tiny community in Kosovo remained. The recent interethnic conflict in Kosovo reduced them to an even smaller<br />

group, that nevertheless endure as the last Circassians in their adopted Balkan homeland.<br />

This text aims to review the brief but tumultuous historical experience of Circassian people in the Balkans. It<br />

provides an English-language introduction to this little known and unwitting encounter of Caucasus and Balkan<br />

peoples that started nearly 150 years ago and still continues.<br />

Circassians are indigenous people of the northwestern Caucasus area, where they have lived for thousands of<br />

years 1 as a supra-ethnic group comprised of many distinct tribal, regional, and dialectical divisions 2 . To<strong>da</strong>y,<br />

however, the majority of them lives in a worldwide diaspora as a result of Russian takeover of their homeland 3 .<br />

In 1864, Tsarist Russia completed its conquest of the Northern Caucasus, annexing the historical regions of<br />

Circassia and Abkhazia and forcing most of the native people – who bitterly resisted the Russians for an entire<br />

century – to seek refuge among their Muslim 4 co-religionists in the neighboring Ottoman Empire. Mass emigration<br />

started immediately 5 and continued in waves so that over the next half century at least two million 6 persons from<br />

the Northern Caucasus embarked on this journey of no return. Members of all tribal divisions of the Circassian<br />

people went into the making of Circassian diaspora, which, occasionally subsumed several related northern<br />

Caucasus ethnic groups 7 who shared the same fate in exile.<br />

The exodus and subsequent dispersal of Circassians all over the Ottoman Empire has been described as “one<br />

of the saddest [forced] emigrations ever recorded” 8 . Leaving Circassian shores by ships across the Black Sea, and<br />

to a smaller extent by land routes, contingents of displaced people suffered heavy losses from the start. It is said<br />

that they had problems a<strong>da</strong>pting to new environments, which, combined with the difficult conditions faced by<br />

1 For history of Circassians from time immemorial until the Middle Ages, see: Бетрозов Р., Этническая история адыгов с древнейших<br />

времен до XVI в. (Нальчик, 1996).<br />

2 Circassians' endonym (self-designation) is Adyge (Адыгэ in Cyrillic alphabet). They are comprised of peoples who speak two major<br />

dialects and a number of mutually intelligible subdialects. Abadzekh, Bzhedugh, Egerukai, Khatukai, Makhosh, Mamkheg, Natukhai,<br />

Shapsugh, Temirgoi, etc. speak Western (Adygean) dialects. Cherkess, Beslenei, Bakhsan, Kuban, Malka, Mozdok, etc. speak Eastern<br />

(Beslenei and Kabardian) dialects. For a comprehensive catalogue of Circassian peoples and their respective subdivisions see Ronald<br />

Wixman, The Peoples of the USSR, An Ethnographic Handbook (Armonk, NY: M. E. Sharpe, Inc., 1984). For geographic distribution of<br />

well over a million speakers of Circassian languages, see: Gordon Raymond, Jr., ed., Ethnologue: Languages of the World, 15 th edition<br />

(Dallas, 2005). For an in-depth discussion of the entire language family to which Circassian belongs, see George Hewitt, North West<br />

Caucasian, Lingua, 115 (2205), p. 91-145.<br />

3 Jaimoukha Amjad, The Circassians: A Handbook (New York, NY: Palgrave, 2001) discusses the numerous and widely dispersed<br />

Circassian diaspora in detail in Chapter 5. The largest group is in Turkey, where about 1,100,000 Circassians are said to live in 890<br />

villages. Significant communities are found in Syria (~30,000), Jor<strong>da</strong>n (~40,000), Lebanon, Israel (~2,000 in the villages Kfar-Kama and<br />

Rikhaniya), Iraq, Egypt, Libya, Western Europe (Germany, Netherlands) and the United States (New Jersey), etc. Interestingly, Circassians<br />

were expatriates even prior to Russian conquest of Northern Caucasus, probably at least since the Middle Ages. They had a tradition of<br />

joining foreign armies as professional soldiers and were a major component of the famed Mamluks of Egypt.<br />

4 Circassians were partly Christianized by the Georgians in the 13 th century and partly converted to Islam by the Tatars in the 17 th century.<br />

Among Circassians who escaped to the Ottoman Empire, many were Christian who subsequently became Muslim in exile or persisted for<br />

some time as Crypto-Christian converts to Islam. In the northern Caucasus, there are still Christian Circassians around Mozdok in the<br />

Republic of North Ossetia – Alania.<br />

5 Kemal H. Karpat, Ottoman Population, 1830-1914: Demographic and Social Characteristics (Madison, WI: University of Wisconsin<br />

Press, 1985), p. 66.<br />

6 Suraiya Faroqhi, Bruce McGowan, Donald Quataert and Şevket Pamuk, An Economic and Social History of the Ottoman Empire: Volume<br />

2, 1600-1914 (Cambridge, 1994), p. 795.<br />

7 Abkhaz and Abaza (collectively known as Apswa) and Ubykh are all related northern Caucasus peoples who also left their homelands in<br />

large numbers upon Russian conquest. The Ubykh are the only group that no longer exists in their homeland. In March 1864, the entire<br />

Ubykh population, at least 30,000 people, chose to emigrate to Turkey rather than live under Russian rule; Ronald Wixman, The Peoples of<br />

the USSR, An Ethnographic Handbook, p. 202. In exile, however, the Ubykh were assimilated by other Circassians and Turks and lost their<br />

unique language. Ubykh language was not mutually intelligible with any other and is famous among linguists for having astonishing<br />

eighty consonants (according to David Crystal, Language Death, Cambridge, UK: Cambridge University Press, 2000, p. 56). The language<br />

died with its last competent speaker, Tevfık Esenç, of Haci Osman village, near Manyas in Balıkesir province, October 1992.<br />

8 Ezen Pitar, “Narodi koje su Turci doveli na Balkan” in Knjiga o Balkanu I (Beograd, Serbia: Balkanski Institut, 1936), p. 174-178.<br />

404


efugees everywhere, badly affected them. Suffering exceedingly high mortality rates, they left many cemeteries<br />

along the ports and routes they passed 1 . The Ottoman state settled the immigrants in various parts of the Empire,<br />

first in the Balkans and later in Anatolia and the Levant 2 . The people so scattered faced widely different destinies.<br />

Descen<strong>da</strong>nts of those exiled in Anatolia and the Middle East managed to retain a separate identity and language to<br />

this <strong>da</strong>y 3 . Those who stayed behind in the native Caucasus were moved from their own lands and confined into<br />

reservation-like areas; eventually, they were shaped into separate ethnicities by the Soviet era and got to have<br />

nominal autonomies within the Russian Federation 4 . Circassians that settled in the Balkans, however, have all but<br />

disappeared from that part of the world.<br />

The Circassians reached the Balkans in several stages. Ships with refugees arrived directly to the Black Sea<br />

ports of Burgas, Varna, Constanţa (at that time, Kustendje), and of course, İstanbul 5 . Inland settlement was first in<br />

Rumelia 6 , followed by much of Bulgaria, where Felix Kanitz, famous traveler of the era, described large<br />

Circassian villages throughout the country 7 . Further west, the Ottomans used Circassians to curb hostile Christian<br />

populations and settled them in Macedonia, Kosovo, Metohija and southern Serbia (up to Niš and Prokuplje) to act<br />

as buffers between Turkish and Serbian areas 8 . By 1876, there could have been as many as 600,000 Circassians in<br />

the Balkans 9 .<br />

In the areas they moved to, Circassians seem to have been a real terror to the local populace, kidnapping,<br />

plundering, and committing atrocities. Circassian raids even led to popular uprisings locally, such as around<br />

Plovdiv in 1876 10 . To be fair, one must understand that Circassians lost their homeland and a large part of their<br />

population to an aggression by a Slavic (Russian) state and their dis<strong>da</strong>in for Balkan Slavs allied with Russia was<br />

only natural. In addition, Circassians' brutality in the Balkans was surely much smaller in scale than that of the<br />

Russian invaders who ravaged their homeland 11 and whose treatment of Circassian civilians reached genoci<strong>da</strong>l<br />

proportions 12 . It is from this period that Balkan peoples' very negative impressions of Circassians derive from.<br />

Images of Circassians as villains, cruel, scary, dirty, and so on have remained vivid to this <strong>da</strong>y in the collective<br />

memory of people who base them on oral histories and no direct experience. In striking contrast, negative<br />

perceptions about Circassians have completely disappeared in the few areas where Circassians actually lived in<br />

recent times and among people who had direct experience of having them as neighbors and fellow villagers 13 .<br />

(Decades later, old notions of Circassian brutality were boosted in the western Balkans during World War II, when<br />

Cossack troops of the German Army were misidentified as Circassians 14 ).<br />

1 Ezen Pitar, “Narodi koje su Turci doveli na Balkan”, laments that the émigrés were decimated from the onset and that as many as 30,000<br />

may have died in the Black Sea port of Trabzon alone. The author has personally observed in Dobruja several Circassian graveyards, by<br />

then already disappearing among pastureland. Biljana Sikimić, “Metafora praznog prostora. Čerkezi na Kosovu”, Slavia Meridionalis, 5<br />

(2000), notes that Circassians suffered an epidemic of something the Balkan Slavs called “Čerkeska bolest” (Cherkess disease).<br />

2 Seteney Shami, “Circassian Encounters: The Self as Other and the Production of the Homeland in the North Caucasus”, Development and<br />

Change, 29 (1988), p. 617-646. For a Turkish language account of Circassian dispersal throughout the Ottoman Empire see: Ïzzet<br />

Aydemir, Muhacerette Çerkes Aydïnlarï (Ankara, 1991), 243 p.<br />

3 Circassians in the Republic of Turkey faced intense pressure to assimilate but persisted and easily number more than 1,000,000 people<br />

to<strong>da</strong>y. The communities in Syria and especially Jor<strong>da</strong>n have prospered and come to be a well-to-do people, owning large areas of the city<br />

of Amman and having good relations with the royal family, even providing the Royal Guards for the Hashemite monarchy.<br />

4 Following many re-classifications, the three Circassians ‘nationalities’ official in the former USSR and now in the Russian Federation are<br />

Kabardin, Cherkess, and Adyge, titular in three republics: Kabardino-Balkaria, Karachaevo-Cherkessia, and Adygea. Each of the three<br />

entities boasts a dialect of Circassian as an official language.<br />

5 Ezen Pitar, “Narodi koje su Turci doveli na Balkan”.<br />

6 See Mark Pinson, “Ottoman Colonization of the Circassians in Rumili after the Crimean War”, Etudes Balkaniques, 3, p. 71-85.<br />

7 Many foreign travelers in the Balkans at the time noted the presence of Circassians. See, for example, chapter 15 in Stanislas G. B. St.<br />

Clair and Charles A. Brophy, A Residence in Bulgaria or Notes on the Resources and Administration of Turkey (London, 1869).<br />

8 M. Ali Kettani, “Islam na Balkanu u postosmanskom dobu,” Islamska misao [Ibn Sina, Sarajevo], 121 (1990), p. 24.<br />

9 Suraiya Faroqhi et al., An Economic and Social History of the Ottoman Empire: Volume 2, 1600-1914, p. 795.<br />

10 Hugh Poulton, The Balkans – Minorities and States in Conflict (London, 1991), p. 117<br />

11 Paul B. Henze, “Circassian Resistance to Russia” in Mane B. Broxup, ed., The North Caucasus Barrier: Russian Advance Towards the<br />

Muslim World (London, 1992) describes the Russian scorched-earth treatment of conquered Circassia and atrocities committed by<br />

Imperial troops against the indigenous populace.<br />

12 See discussion by Stephen D. Shenfield, “The Circassians: A Forgotten Genocide?” in Mark Levene and Penny Roberts, ed., The<br />

Massacre in History (New York, 1999).<br />

13 Biljana Sikimić, “Metafora praznog prostora. Čerkezi na Kosovu”.<br />

14 It is widely believed in the former Yugoslavia that Circassians (known as Čerkezi) fought on behalf of the Nazis and committed untold<br />

atrocities against anti-fascist resistance and civilian populace. This belief is actually based on the local peoples' misidentification of<br />

members of the Cossack cavalry divisions extensively used by Wehrmacht against Yugoslav partisans. Whether or not this was inspired by<br />

some living memory of actual Circassians' Turkish-era uniforms and their similarity with Cossack uniforms is not known, but it is clear<br />

that “Čerkezi” locally became synonym for Cossacks in World War II. The misconception was promulgated in much post-war literature in<br />

Yugoslavia. In reality, there were no Circassians in Cossack units. The name “Čerkezi” was also applied to German army units composed<br />

of Soviet prisoners of war. The Yugoslav military encyclopedia (Vojna Enciklopedija) makes this clear and states that the only Circassians<br />

fighting on the country's territory in World War II were isolated individuals found among Red Army prisoners captured by the Germans,<br />

and that they were not more numerous than members of other nationalities of the USSR.<br />

405


Less than 15 years after their mass arrival on the Balkans, the Circassians were forced to flee. As Russian<br />

armies swept the peninsula during the Russo-Turkish War of 1877-78, almost all Circassians left with retreating<br />

Ottomans, seeking safety yet again in Anatolia and the Middle East 1 . Some 100,000 Circassians escaped from<br />

Bulgaria 2 and most of the 12,000 Circassians living in southern Serbia left at that time as well 3 . At the beginning of<br />

the 20th century, Bulgaria was almost devoid of Circassians 4 ; Romania likewise; and only a few thousand<br />

Circassians persisted in areas that remained under Ottoman control: northern Greece 5 , Var<strong>da</strong>r Macedonia 6 and<br />

Kosovo 7 . The Circassians who stayed were obviously nothing like the bellicose people remembered from the past<br />

century, but regular peasants, by now well adjusted to life in the Balkans. In his 1900 monograph, Vasil K’nchov<br />

writes that Circassians in Macedonia were famed as blacksmiths and weavers and engaged in agriculture (although<br />

preferring pastoralism) 8 .<br />

Second wave of emigration came during the chaos of Balkan Wars of 1912-1913, when Circassians almost<br />

completely ebbed from the Balkans. In the aftermath, there were practically no Circassian settlements left on the<br />

peninsula, other than small pockets in Greek Macedonia 9 and Kosovo. Circassians formerly living in Var<strong>da</strong>r<br />

Macedonia (which after the war became Southern Serbia) were gone 10 . A functioning community still existed in<br />

Greece in 1930s 11 , but was reduced to only 32 people by 1951 12 , and disappeared by late 1970s 13 . Similar pattern<br />

was observed among Circassians living in Kosovo. About 250 individuals were recorded there in 1929 14 and then<br />

gradually disappeared from all almost all villages (Velika Reka, Malo Ribare, and Požaranje) and towns (Priština,<br />

Uroševac, Vučitrn and Kosovska Mitrovica) where they had lived previously lived 15 . This is indicative of the third<br />

and fourth waves of emigration to Turkey between the world wars and in 1960s 16 . By this time, any Circassians<br />

remaining elsewhere in the Balkans had either all emigrated to Turkey, lost the sense of ethnic community<br />

belonging, or become thoroughly merged with local Turkish minorities 17 and possibly other ethnic groups 18 . Across<br />

1 Ali Eminov, Turkish and other Muslim Minorities of Bulgaria (London, 1997), p. 32. San Stefano peace treaty of 1878 specifically obliged<br />

the Ottomans to evict Circassians from the Balkans.<br />

2 Safet Bandžović, “Migraciona Kretanja Muslimanskog Stanovništva na Balkanu Krajem XIX Stoljeća,” Znakovi vremena [Sarajevo], 15 (2002).<br />

3 N. Županić, “Les Tcherkesses du Kosovo Polje en Yougoslavie” in 15 th International Congress of Anthropology and Prehistoric Archeology [2 nd part,<br />

Paris, 1931], Actes (1933), 95-100. Also, A. Urošević, “Kosovo” in Srpski Etnografski Zbornik LXXVIII, Naselja i poreklo stanovništva 39 [Beograd,<br />

Serbia].<br />

4 Ali Eminov, Turkish and other Muslim Minorities of Bulgaria, p. 78.<br />

5 Todor Simovski, “The Balkan Wars and their Repercussions on the Ethnical Situation in Aegean Macedonia”, Glasnik [Skopje,<br />

Macedonia], XVI (3, 1972).<br />

6 Васил Кънчов, Македония. Етнография и статистика. (Sophia, Bulgaria: Държавна печатница, 1900) gives specific counts of Cherkess<br />

population in Var<strong>da</strong>r Macedonia, finding the largest compact mahallas in Demir Hisar and Ser, with about 450 and 400 people, respectively.<br />

7 В. Nušić, Kosovo, opis zemlje i naro<strong>da</strong>. (Novi Sad, Serbia: Matica Srpska, 1902) estimates at the turn of the century that no more than 400 Circassian<br />

families are found in Kosovo. He also gives an estimate of 6000 families who originally settled in Kosovo some forty years before.<br />

8 Кънчов В., Македония. Етнография и статистика (Sophia, 1900)<br />

9 Ingvar Svanberg, “Tjerkesser i Grekland” Hellenika [Föreningen Svenska Atheninstitutets Vänner], 49 (1989), p. 6-7 gives an overview of<br />

Circassians' history in Greece from late 19 th century until the 1950s.<br />

10 M. S. Filipović, “Etničke prilike u Južnoj Srbiji” in Spomenica dvadesetpetogodišnjice oslobođenja Južne Srbije 1912-1937 [Skopje,<br />

Macedonia], p. 387-497 lists the towns of Tetovo, Veles, and Prilep, and villages in the vicinity of Skopje, Štip, Strumica, and Kruševo as<br />

places previously with Circassian inhabitants.<br />

11 John Hope Simpson, The Refugee Problem: A Survey (London, 1939), discusses on p. 60-61 the Circassians' efforts to obtain Greek<br />

citizenship in 1938 in order to be able to buy land in Greece.<br />

12 Andreades K. G., I mousoulmaniki meionotis tis Dytikis Thrakis (Thessaloniki, 1956)<br />

13 Frederick de Jong, “Names, Religious Denomination and Ethnicity of Settlements in Western Thrace,” [A supplement to the Ortsnamenkonkor<strong>da</strong>nz der<br />

Balkanhalbinsel] (Leiden, 1980). A sole subsequent reference suggesting continued presence of Circassians in Greece is by Kharaeddin Varoque, “The<br />

Circassians: One of New Jersey's Ethnic Groups”, in: Cunningham B. (ed.) The New Jersey Ethnic Experience (Union City, NJ: W. H. Wise & Co., 1977)<br />

who states on p. 109 that there were still a few Circassians in the vicinity of Thessaloniki in 1977.<br />

14 N. Županić, “Les Tcherkesses du Kosovo Polje en Yougoslavie”. For additional historical records and ethnographic descriptions of<br />

Circassians in Yugoslavia from that period see T. R. Djordjević, “Čerkezi u Našoj Zemlji” and “Čerkezi u Suvom Dolu”. Glasnik<br />

skopskog naucnog drustva [Skopje, Macedonia], 3 (1928), p. 143 and 152; M. S. Filipović, “Novi po<strong>da</strong>ci o Čerkezima u Južnoj Srbiji”,<br />

Glasnik skopskog naucnog drustva [Skopje, Macedonia], 14 (1935), p. 267-68; and A. Popović, “Les Cherkesses <strong>da</strong>ns les territoires<br />

Yougoslaves.” Bulletin d’etude orientales, XXX (1978), p. 159-171.<br />

15 Sikimić B., “Etnolingvistička istraživanja skrivenih manjina _ mogućnosti i ograničenja: Čerkezi na Kosovu” in Biljana Sikimić, ed.,<br />

Hidden Minorities in the Balkans (Beograd, 2004) provides the most recent summary of Circassian settlement in Kosovo and lists the<br />

names of all known towns, villages, and hamlets ever inhabitted by them.<br />

16 Biljana Sikimić, “Metafora praznog prostora. Čerkezi na Kosovu”.<br />

17 Elena Marushiakova and Vesselin Popov, “Muslim Minorities in Bulgaria”, in Blaschke, Jochen, ed., Migration and Political<br />

Intervention. Diasporas in Transition Countries. (Berlin, 2004) believe that the 573 persons who declared themselves as Cherkez during<br />

the 1992 Bulgarian population census are just remaining individual cases rather than a separate community. Similarly, Hugh Poulton, The<br />

Balkans – Minorities and States in Conflict, p. 117, states the Circassians in Bulgaria “have become totally assimilated by the Turks.” The<br />

last Bulgarian population census (2001), still records 367 people self-declared as Cherkez.<br />

18 The last name Čerkez is found among Bosniaks, Serbs and Croats; Qerkezi among Albanians, etc.<br />

406


the Balkans, Circassian presence continued to echo only in the conspicuous names of some of their former villages,<br />

which continued to bear Cherkess 1 epithet even as they became inhabited by other peoples.<br />

Against all odds, a group of Kosovo Circassians persisted. In 1980s, approximately 600-700 Circassians<br />

were said to live in two villages northeast of Priština: Donje Stanovce and Miloševo 2 .<br />

Recent research by Biljana Sikimić of Belgrade-based Institute for Balkan Studies indicates that this was a<br />

tightly-knit, endogamous community where intermarrying and assimilation with adjacent ethnic groups (Serbs,<br />

Albanians, and Turks) was virtually unheard of 3 . Their Serb neighbors respected them and described them as<br />

peaceful, hard-working, skilled, and multilingual 4 people. Unfortunately, yet another war forced them to move.<br />

The 1998-99 conflict between Albanian militants and government forces in Kosovo triggered the fifth and<br />

final wave of Circassian emigration from the Balkans. The larger of the two remaining Circassian settlements in<br />

Kosovo, Donje Stanovce 5 , was collectively abandoned in July, 1998 6 . This was barely noted by the media 7 .<br />

Through action of International Circassian Association and the government of the Republic of Adygea, they were<br />

repatriated to the their ancestral homeland in the northern Caucasus after a century and a half of heartbreaking<br />

exile 8 . They were settled in a village newly constructed for the purpose of accommo<strong>da</strong>ting them 9 .<br />

The story of Circassians in the Balkans does not end yet. It appears that a group of about a hundred<br />

Circassians did not leave for Adygea in 1998. They remained in Kosovo but escaped to Macedonia during NATO<br />

attack in 1999, and then returned to Kosovo after the NATO bombing ceased 10 . Their status as a minority is<br />

presently not clear, but the local government and international organizations are aware of their existence as a<br />

distinct ethnic group. This last extant Circassian community in the Balkans 11 is reported to live on a single street in<br />

the village of Miloševo, within Obilić municipality 12 .<br />

1 Cherkess is English derivation of Çerkes, Turkish name for Circassians, which, in Balkan languages, became Cherkez, Çerkez, Qerkez, Черкез, Čerkez, etc.<br />

It has been preserved in many toponyms throughout southeastern Europe. For example, there is Čerkezi (also known as Черкеско Село, near Kumanovo)<br />

in Macedonia, Čerkeska Mahala (in Prokuplje) in Serbia, Čerkezi, Čerkezovac and Čerkezovići in Bosnia and Herzegovina, Cherkezkoi in Northern<br />

Greece, Çerkezköy in Eastern Thrace (European part of Turkey), Cherchezu (west of Negru Vodă) in Romania, etc. A book by Nihat Berzeg, Çerkes<br />

Sürgünü – Gerçek, Tarihi ve Politik Nedenleriyle [Circassian Exile – with its real historical and political reasons] (Ankara, 1996) provides a list of 49 towns<br />

and villages in the Balkans that are known to have had Circassian inhabitants.<br />

2 Batıray Özbek, “Erzahlüngen der letzten Tscherkessen auf dem Amselfeld”, in Ethnographie der Tscherkessen 4 (Bonn, Germany: Sprachwiss. Inst. d.<br />

Univ., Lehrstuhl für Allg. u. Vgl. Sprachwiss.], 133 p. This book contains a collection of oral histories by Kosovo Circassians themselves.<br />

3 Analysis by Biljana Sikimić, “Etnolingvistička istraživanja skrivenih manjina _ mogućnosti i ograničenja: Čerkezi na Kosovu”, discusses<br />

the interethnic relationships between Circassians and their neighbors and provides a wealth of <strong>da</strong>ta regarding perceptions of Kosovo Serbs<br />

toward Circassians. In addition, the author provides a lot of hard-to-find information about Kosovo Circassians, including even the last<br />

names of many families, all belonging to Abadzekh tribe.<br />

4 According to UNHCR/OSCE, Preliminary Assessment Of the Situation of Ethnic Minorities in Kosovo (26 July, 1999), p. 15, many<br />

Circassians living in Kosovo can speak Adyge, Serbo-Croat, and Albanian. Almost certainly many males can also speak Turkish.<br />

5 Albanian name for Donje Stanovce is Stanofc i Ulët.<br />

6 Biljana Sikimić, “Metafora praznog prostora. Čerkezi na Kosovu”.<br />

7 Olga Žirojević, “Izbegličke reke toku...”, Republika [Beograd, Serbia], 208 (1999), p. 6, cited in Biljana Sikimić, “Etnolingvistička<br />

istraživanja skrivenih manjina _ mogućnosti i ograničenja: Čerkezi na Kosovu”.<br />

8 BBC reported that seventy-six people of Circassians from two villages near Priština left Kosovo for Adygea, prompted by threats from the<br />

ethnic Albanian Kosovo Liberation Army (KLA), which was fighting for Kosovo's independence (BBC, August 2, 1998, Circassians flee<br />

Kosovo conflict). Igor Rotar, “The International Circassian Community: Is Mass Repatriation of Adygeis Feasible?” Prism [The<br />

Jamestown Foun<strong>da</strong>tion] 4 (22, November 13, 1998), interviewed Kosovo Adyge migrants and documented some of the hostility and abuse<br />

they suffered from Albanians. There is also a book available in Turkish and Russian about this return to the ancestral homeland by the<br />

former Adygean minister of culture, who facilitated the repatriation: Çemişo Gazi, Dönüşün İlk Adımları (Ankara, 2000).<br />

9 İstanbul-based Agency Caucasus states on their website that Kosovo Circassians were settled in a new village, named Mefehable, constructed by the<br />

International Circassian Association on land awarded to the immigrants by the Adygea government, on the 10 th kilometer of the Maikop-Nalchik road.<br />

Sadly, RFE/RL Newsline (May 24, 1999) reports that they are being subjected to discrimination, that housing built for them has been occupied by<br />

others, and that they are unable to find work. Ayhan Kaya, “Cultural Reification in Circassian Diaspora: Stereotypes, Prejudices and Ethnic Relations,”<br />

Journal of Ethnic and Migration Studies, 31 (1, 2005), p. 129-149, discusses the tragic predicament of the returnees, who are perceived as different by<br />

the locals and complain of their lack of belonging in both the homeland (of their birth) they came from and the homeland (of their ancestors) they<br />

arrived to. The experiences of Kosovo Circassians living in Adygea are being studied by Marieta Kumpilova (Universität Leipzig, Germany) and<br />

Salvatore Di Rosa (Universiteit Gent, Belgium).<br />

10 UNHCR/OSCE, Assessment of the Situation of Ethnic Minorities in Kosovo (Period covering November 1999 through January 2000) (11 February,<br />

2000), p. 36, indicates that everyone returned except for two families who left for Adygea, presumably to join those “repatriated” the year before.<br />

11 There are no other Circassian communities left in the Balkans. Even in Turkey, where numerous sources estimate between 2 and 2.5 million people<br />

aware of their Circassian identity, there are no Circassian communities on the Balkan side. This is according to thorough research by Batiray Özbek,<br />

“Tscherkessen in der Türkei”, in P. Andrews, Ethnic Groups in the Republic of Turkey (Tubinger Atlas des Vorderen Orients, TAVO: Series B)<br />

(Wiesbaden, 1989), p. 589. The only exception, of course, must be the microcosm of the city of İstanbul.<br />

12 UNHCR/OSCE, Preliminary Assessment of the Situation of Ethnic Minorities in Kosovo, p. 15. Albanian spellings of Miloševo and<br />

Obilić are Miloshevë and Obiliq.<br />

407


eTnologia<br />

giorgi gociriZe<br />

ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis<br />

ivane javaxiSvilis istoriisa <strong>da</strong> eTnologiis instituti<br />

svanTa <strong>da</strong>saxlebebi qvemo qarTlSi<br />

(gar<strong>da</strong>bnisa <strong>da</strong> marneulis raionebi)<br />

`svaneTi<strong>da</strong>n wamoRebuli monadiris xeljoxi SemomrCa,<br />

aq aRar mWirdeba, radgan nadirobiT veRar vnadirob <strong>da</strong><br />

WiuxebSic ar miwevs wasvla. saqonelsac ar verekebi mTaSi.<br />

axla es joxi warsuls magonebs mxolod <strong>da</strong> mec fiqrebSi<br />

CaZiruls mSobliuri svaneTi mixmobs, suls miforiaqebs...~<br />

es sev<strong>da</strong>narevi sityvebi epigramad rom gamoviyene, Cemi savele dRiuri<strong>da</strong>naa amowerili.<br />

igi svan kacs _ uCa xarzians ekuTvnis, warmoSobiT mulaxis Temi<strong>da</strong>n, gar<strong>da</strong>banSi<br />

1951 wels Camovi<strong>da</strong> ganawilebiT <strong>da</strong> aq gaatara mTeli cxovreba. saintereso pirovneba<br />

gaxl<strong>da</strong>T batoni uCa, maRali, warmosadegi, avtoritetuli, Rvawlmosili, kulturis <strong>da</strong>msaxurebuli<br />

muSaki. is Cveni eTnografiuli eqspediciis 1 maspinZeli iyo <strong>da</strong> bevri ram<br />

gviambo kidec aqaur svanebze, migrantebze, maT yofa-cxovrebaze. ase rom am statiis <strong>da</strong>weras<br />

garkveulwilad masac vumadli.<br />

qvemo qarTli istoriuli bediT gamorCeuli kuTxea saqarTvelosi, n. berZeniSvili<br />

mas samxreT saqarTvelos istoriul karibWes uwodeb<strong>da</strong> 2 . mZafri politikuri peripetiebisa<br />

<strong>da</strong> socialuri procesebis gamo igi droTa ganmavlobaSi iseT mWidrod <strong>da</strong>saxlebul<br />

polieTnikur regionad Camoyalib<strong>da</strong>, sa<strong>da</strong>c sakuTriv qarTvelebis gar<strong>da</strong> kavkasiuri<br />

<strong>da</strong> arakavkasiuri warmomavlobis sxva<strong>da</strong>sxva eTnosi cxovrobs: (somxebi, berZnebi, azerbaijanelebi,<br />

aisorebi, rusebi). maTi a<strong>da</strong>ptaciis, socialuri <strong>da</strong> kulturuli integraciis<br />

procesebis Seswavla mimdinare globalizaciis fonze gansakuTrebul interess<br />

iwvevs. qarTul saistorio mecnierebaSi qvemo qarTlis regioni wmin<strong>da</strong> istoriis, arqeologiisa<br />

<strong>da</strong> istoriuli geografiis TvalsazrisiT safuZveliana<strong>da</strong>a Seswavlili (iv.<br />

javaxiSvili, n. berZeniSvili, l. musxeliSvili, i. lorTqifaniZe, d. musxeliSvili, d.<br />

berZeniSvili, k. xaraZe, q. quTaTelaZe <strong>da</strong> sxvebi) 3 . magram sakuTriv eTnografiuli kuTxiT,<br />

mcire gamonaklisis gar<strong>da</strong> (g. Citaia, g. jalabaZe, l. fruiZe, l. boWoriSvili) 4 , metadre<br />

gar<strong>da</strong>bnisa <strong>da</strong> marneulis magaliTze, Zalian mcire ramaa gakeTebuli. bolo xanebSi<br />

vecadeT es deficiti ramodenime statiiT Segvevso, magram bunebrivia esec araa sakmarisi<br />

<strong>da</strong> kvleva am mimarTulebiT axlac mimdinareobs 5 .<br />

im qarTvelur eTnografiul jgufebs Soris, romlebic dRes qvemo qarTlis<br />

regionSi (kerZod marneulisa <strong>da</strong> gar<strong>da</strong>bnis raionebSi) cxovroben (qarTlelebi, kaxele-<br />

1 mxedvelobaSi gvaqvs 2003-2007 wlebis qvemo qarTlis eTnografiuli eqspedicia (g. gociriZe, l. beriaSvili,<br />

m. qanTaria, m. xazraZe, g. <strong>da</strong>viTaSvili). eqspediciis masalebi dRiurebis saxiT inaxeba avtorebTan.<br />

2 n. berZeniSvili, qvemo qarTli, saqarTvelos istoriis sakiTxebi, XIII (Tbilisi, 1990).<br />

3 d. musxeliSvili, saqarTvelos istoriuli geografiis ZiriTadi sakiTxebi, II (Tbilisi, 1980), d. berZeniSvili,<br />

narkvevebi saqarTvelos istoriuli geografii<strong>da</strong>n, I, qvemo qarTli (Tbilisi, 1979), k. xaraZe, saqarTvelos istoriuli<br />

gaografia, qvemo qarTli (Tbilisi, 1991), i. lorTqifaniZe, qvemo qarTli me-18 saukunis pirvel meoTxedSi<br />

(Tbilisi, 1935), q. quTaTelaZe, qvemo qarTli (politikuri istoriis sakiTxebi) (Tbilisi, 2001).<br />

4 g. Citaia, eTnografiuli mogzaurobi<strong>da</strong>n aRbulaRais raionSi, saqarTvelos saxelmwifo muzeumis moambe, IV<br />

(Tbilisi, 1928), qvemo qarTli (eTnografiuli gamokvleva) (Tbilisi, 1990), l. boWoriSvili, qvemo qarTlis istoriuli<br />

geografii<strong>da</strong>n (saflavis Zeglebi), masalebi saqarTvelos eTnografiisaTvis, VIII (Tbilisi, 1956), l.<br />

fruiZe, qvemo qarTlis eTnografiuli eqspedicia, macne, istoriis seria, #4 (Tbilisi, 1971), gv. 174-178.<br />

5 m. qanTaria, g. gociriZe, marneulis raionis eTno-demografiuli Taviseburebani, masalebi saqarTvelos<br />

eTnografiisaTvis, XXV (Tbilisi, 2005), gv. 263_275; g. gociriZe, gar<strong>da</strong>bani (istoriul-eTnografiuli meridianebi),<br />

mose janaSvilis <strong>da</strong>badebi<strong>da</strong>n 150 wlisTavisadmi miZRvnili samecniero sesiis moxsenebaTa mokle<br />

Sinaarsebi (Tbilisi, 2005), gv. 100-104; Гоциридзе Г. Ш., Бериашвили Л. К., Глобализация и проблемы разития традиционных<br />

хозяственно-культурных взаимоотношении в полиэтнической среде (Марнеульский раион), kavkasiis eTnologiuri<br />

krebuli, IX, eZRvneba rusu<strong>da</strong>n xaraZis xsovnas (Tbilisi 2005), gv. 116-125.<br />

408


i, imerlebi, raWvelebi, mTiulebi, fSav-xevsurebi, aWarlebi), arian svanebic; maTi aq<br />

mosvla <strong>da</strong> <strong>da</strong>saxleba sxva<strong>da</strong>sxva drosa <strong>da</strong> sxva<strong>da</strong>sxva viTarebaSi mox<strong>da</strong>. ZiriTa<strong>da</strong>d es<br />

migraciebi etapobrivad gasuli saukunis pirvel <strong>da</strong> meore naxevarSi mimdinareob<strong>da</strong> <strong>da</strong><br />

erTis mxriv <strong>da</strong>kavSirebuli iyo meore msoflio omis Semdeg mosaxleobis gegmiur ga<strong>da</strong>saxlebebTan<br />

(1947-1954) <strong>da</strong> meores mxriv 1987-1989 wlebSi svaneTSi <strong>da</strong>trialebul stiqiur<br />

ubedurebebTan 1 . pirvel periodSi gegmiuri ga<strong>da</strong>saxlebis ZiriTadi mizezi mTian regionebSi<br />

Seqmnili gansakuTrebuli mZime socialur-ekonomikuri <strong>da</strong> demografiuli situacia<br />

iyo (mciremiwianoba, Warbmosaxleoba), amitomac mTavrobam `gantvirTvis~ mizniT<br />

mTielebis barSi Camosaxleba <strong>da</strong>iwyo, rac mTeli saqarTvelos masStabiT iqna ganxorcielebuli<br />

<strong>da</strong> bunebrivia svanebsac Seexo, magram svanTa yvelaze masiuri `deportacia~<br />

ufro meore periodSi (1987-89) mox<strong>da</strong>, roca zvavebis Camowolam asobiT a<strong>da</strong>mianis sicocxle<br />

imsxverpla, <strong>da</strong>angria <strong>da</strong> gaanadgura soflebi 2 . ekomigrantebi qveynis TiTqmis yvela<br />

kuTxeSi ga<strong>da</strong>nawiles <strong>da</strong> maT Soris qvemo qarTlSi, bolnisis, dmanisis, gar<strong>da</strong>bnis, ga-<br />

Cianis, marneulis, TeTri wyaros raionebSi, agreTve Tbilisis SemogarenSi _ lilosa<br />

<strong>da</strong> gamarjvebaSi, romlebic maSin administraciulad gar<strong>da</strong>bnis raionSi Semodiodnen.<br />

marneulis raionSi (yofil borCaloSi) svanTa kompaqturi <strong>da</strong>saxlebis punqtia sofeli<br />

Tamarisi, romelsac migrantebma `meore mulaxi~ uwodes, radgan mulaxis Temi<strong>da</strong>n<br />

arian wamosulebi 3 . adre aq (TamarisSi), maT mosvlamde, germanelebi cxovrobdnen meore<br />

msoflio omis Semdeg Casaxlebulebi <strong>da</strong> Sesabamisad am <strong>da</strong>saxlebas germanuli saxeli<br />

`traunbergi~ uwodes 4 . germanelebamde ra erqva am sofels ar axsovT, magram mogvianebiT<br />

rom Tamarisi Searqves, amas saintereso legendiT amarTleben. legendis Tanaxmad<br />

sul Zvelad, am adgilebSi Tamar mefes gamouvlia Tavisi amaliT, roca wasula, gzaSi<br />

mandili <strong>da</strong>vardnia. is erT glexs upovnia <strong>da</strong> ukiTxavs visiao es mandili? upasuxiaT _<br />

`Tamarisio~. ase gaCenila tiponimi Tamarisi 5 . gamodis, rom is svanebma aRadgines. magram<br />

aqve un<strong>da</strong> <strong>da</strong>vZinoT, rom es istoriuli mexsierebis erTi magaliTia, xalxuri versiaa<br />

mxolod <strong>da</strong> mas sagangebo mecnieruli kvleva esaWiroeba.<br />

gadmogvcemen, rom roca TamarisSi svanebi movidnen adgilobrivma xelisuflebam<br />

maT sacxovreblad, swored germanelebisagan <strong>da</strong>tovebuli saxlebi ga<strong>da</strong>sca, Tumca sxva<br />

`axalSenebic~ (`kotejebic~) <strong>da</strong>axvedres. ase Seiqmna aq svanebiT <strong>da</strong>saxlebuli didi ubani,<br />

romelic dRes tradiciuli cxovrebiT cxovrobs, miuxe<strong>da</strong>vad garkveuli sirTuleebisa<br />

razec qvemoT sagangebod gveqneba saubari.<br />

rac Seexeba gar<strong>da</strong>bnis raions. aq svanebiT yvelaze mWidrod <strong>da</strong>saxlebuli sofelia<br />

`lemSvaniera~ _ `sasvano~, sa<strong>da</strong>c amJamad 700-mde komli cxovrobs. <strong>da</strong>saxlebis forma aqac<br />

ubnobrivia <strong>da</strong> `Temebis~ mixedviTaa ganawilebli. sul 5 ubania (ix. Tan<strong>da</strong>rTuli sqema).<br />

pirvel ubanSi uSguli<strong>da</strong>n, kala<strong>da</strong>n, adiSi<strong>da</strong>n mosulebi arian: avalianebi, qal<strong>da</strong>nebi,<br />

WeliZeebi, niJaraZeebi, Carqselianebi, RvaClianebi, ratianebi.<br />

meore ubanSi mulaxis Temi<strong>da</strong>n: ioselianebi, ServaSiZeebi, margianebi, JorJolianebi.<br />

mesame ubanSi: ifari<strong>da</strong>n <strong>da</strong> latali<strong>da</strong>n xvistanebi, gulbanebi, pirvelebi, korZaiebi.<br />

meoTxe ubanSi lenjeri<strong>da</strong>n: gule<strong>da</strong>nebi, Sukvanebi.<br />

mexuTe ubanSi kala<strong>da</strong>n: margvlianebi, xarZianebi, gvelebianebi (gvelesianebis ganayarni)<br />

<strong>da</strong> sxvebi. sul mTel <strong>da</strong>saxlebaSi 700-mde ojaxia.<br />

lemSveniera uSualod esazRvreba azerbaijanelebiT <strong>da</strong>saxlebul sofel jan<strong>da</strong>ras<br />

<strong>da</strong> qarTvelebis sofel mzianeTs. mzianeTic gvian Serqmeuli saxeli un<strong>da</strong> iyos, Tumca<br />

lemSvanieraze adreuli. aq meore msoflio omis Semdeg <strong>da</strong>axloebiT 1945-1955 wlebSi<br />

msjavrdebulTa `kolonia~ (Tavisufali gansaxleba) yofila, msjavr-debulebisaTvis<br />

gankuTvnili. maT meurneobaSi amuSavebdnen. sasjelis moxdis Semdeg ki bevri maTgani<br />

adgilze <strong>da</strong>rCenila sacxvreblad <strong>da</strong> ojaxi Seuqmnia. mere sofeli Tan<strong>da</strong>Tan gafarToebula<br />

<strong>da</strong> qveynis sxva<strong>da</strong>sxva kuTxi<strong>da</strong>n mosulebi Sematebian (fSavelebi, xevsurebi, mTiulebi,<br />

imerlebi, raWvelebi). rac Seexeba svanebs, isini Tavi<strong>da</strong>n mzianeTSi CausaxlebiaT,<br />

1 l. niJaraZe, koSkma koSks ga<strong>da</strong>uZaxa (Tbilisi, 1996), gv. 3-19.<br />

2 iqve.<br />

3 iqve.<br />

4 g. manjgalaZe, germaneli kolonistebi amierkavkasiaSi (Tbilisi, 1974), gv. 11; g. gociriZe, qvemo qarTlis<br />

eqspediciis dRiurebi (2005), rv. #2.<br />

5 iqve.<br />

409


magram Semdeg calke gamoyofilan, axlandeli lemSvanieras teritoriaze; axla es ukanaskneli<br />

calke sakrebuloa <strong>da</strong> mzianeTic masSi Sedis.<br />

svanebi aseve kompaqturad cxovroben sofel lelaSxaSi (154 komli), nagebSi (50<br />

komli), kapanaxCSi. kapanaxCSi lentexis raioni<strong>da</strong>n gadmosaxlebulebi arian: onianebi,<br />

qurasbedianebi, xabulianebi, lipartelianebi, <strong>da</strong>axloebiT 100-ze meti ojaxi. gar<strong>da</strong> amisa<br />

cxovroben TviT qalaqSic (gar<strong>da</strong>banSi) magram gafantulad (qarxnis teritoriaze, qalaqis<br />

SemosasvlelSi <strong>da</strong> sxv.), ris gamoc maT <strong>da</strong>saxlebas raime saxelwodeba ra aqvs.<br />

legendebia Semonaxuli lomTagoruli laSxebis Sesaxebac. pirveli laSxi (raionSi) 50-<br />

ian wlebSi <strong>da</strong>saxlebula. misi erT-erTi STamomavali kaxa laSxi ki Cveni eqspedicis<br />

dros lomTagoris sacdel meurneobas xelmZRvanelob<strong>da</strong>. man Zalian bevri ram gviambo<br />

marneulSi svanTa Camosaxlebis <strong>istoria</strong>ze, mis winaparze 1 .<br />

uCa xarzianis gadmocemiT svanebi kompaqturad cxovroben Tbilisis SemogarenSic, liloSi<br />

(64 komli), krwanisSi 140, foniWalaSi (100 komli). amas emateva afxazeTi<strong>da</strong>n iZulebiT<br />

ga<strong>da</strong>adgilebulTa 500-ze meti ojxi, romlebic sxva<strong>da</strong>sxva adgilebze arian gafantulni 2 .<br />

migrantTa gadmocemiT Tavi<strong>da</strong>n svanebs Zalian gaWirvebiaT adgilobriv pirobebTan<br />

Segueba. (cxeli klimati, mSrali hava, uwyloba) amitomac bevri maTgani ukan gabrunebula,<br />

<strong>da</strong>rCenilebma ki rTuli <strong>da</strong> xangrZlivi a<strong>da</strong>ptacia gaiares. ekonomikur pirobebTan<br />

erTad saqmes isic arTuleb<strong>da</strong>, rom monoeTnikuri garemo<strong>da</strong>n polieTnikur garemoSi aRmoCndnen.<br />

mTis amay, patriot svanebs, adgilobriv mosaxleobasTan gauZnel<strong>da</strong> urTier-<br />

Toba. amitomac pirvel xanebSi eTnokomfliqturi situacia Seiqmna, gansakuTrebiT azerbaijanelebTan,<br />

romlebic Se<strong>da</strong>rebiT ukeTes pirobebSi imyofebodnen, radgan `jan<strong>da</strong>ris<br />

tba~ <strong>da</strong> sarwyavi arxi maT teritoriazea ganTavsebuli. svanebi am sarwyavs moklebulebi<br />

aRmoCndnen. amasTan erTad warmoiqmna <strong>da</strong>va miwis nakveTebis ganawilebaze, ker-<br />

Zod im zolSi sa<strong>da</strong>c mosazRvred azerbaijanelTa sasaflao mdebareob<strong>da</strong> 3 . iyo sxva<br />

konkretuli mizezebic, romelTa <strong>da</strong>Zlevasac dro <strong>da</strong>sWir<strong>da</strong>. azerbaijanelTa <strong>da</strong> svanTa<br />

Tav<strong>da</strong>pirvel <strong>da</strong>Zabul urTierTobebze eTnologi xaTuna ioseliani SeniSnavs, rom mTieli<br />

qarTvelebis (svanebis) am regionSi Camosaxlebam garkveuli disonansi Seitana adgilobriv<br />

mosaxleobaSi, nawilobriv negatiuri, Tumca ZiriTa<strong>da</strong>d pozitiuri xasiaTisa.<br />

mTavri Sedegi ki am Camosaxlebisa demografiuli suraTis Secvla iyo. aman <strong>da</strong>arRvia<br />

arsebuli ZalTa Tanafardoba. aqaur qarTul mosaxleobas Seemata Camosaxlebuli mTielebi<br />

(svanebi), romelTac moindomes sakuTar samSoblod miCneul teritoriaze gavlenis<br />

mopoveba; aman ra Tqma un<strong>da</strong> gaaRiziana azerbaijanelebi <strong>da</strong> ara marto azerbaijanelebi.<br />

svanebs kontaqti garkveulwilad qarTul mosaxleobasTanac gauWir<strong>da</strong>T, magram<br />

<strong>da</strong>Zabuli, komfliqturi situacia mxolod azerbaijanelebTan Seiqmna; zogjer xelCar-<br />

Tul winaaRmdegobamde misuli 4 .<br />

rogorc irkveva, SemdegSi es viTareba Tan<strong>da</strong>Tan ganimuxta, situaciaSi xelisuflebac<br />

Ceria; magram gamoTqmuli mosazrebis Tanaxmad es ganmuxtva ZiriTa<strong>da</strong>d mainc migrantebis<br />

gonivrulma <strong>da</strong> TavSekavebulma moqmedebam ganapiroba 5 , Cvenis azriT aq azerbaijanelebis<br />

mxri<strong>da</strong>nac, <strong>da</strong>dibiTi roli un<strong>da</strong> iqnas gaTvaliswinebuli. mTlianobaSi ki<br />

yovelive es SromiTi saqmianobis Tanmxvedri <strong>da</strong> eTnikuri procesebis Tanmimdevruli<br />

regulirebisa <strong>da</strong> ganviTarebis Sedegi iyo. un<strong>da</strong> iTqvas, rom svanebi Znelad, magram nelnela<br />

SeeCvien adgilobriv pirobebs, havas, klimats; Seqmnes TavianTi meurneoba (ufro<br />

sworad moiwyves igi), <strong>da</strong>Zlies mTeli rigi socialur-ekonomikuri <strong>da</strong> fsiqologiuri barierebi,<br />

<strong>da</strong>iwyes sruliad <strong>axali</strong> cxovreba 6 . axla maTi (azerbaijanelebisa <strong>da</strong> svanebis)<br />

urTierToba gawonasworebulia <strong>da</strong> stabiluria, keTilmezobluria <strong>da</strong> saqmiani. isini<br />

ojaxebiT icnoben erTmaneTs <strong>da</strong> pativs scemen urTierTis wes-Cveulebebs, religiur aRmsareblobas.<br />

azerbaijanelebi <strong>da</strong>dian qarTul taZrebSi, Rebuloben monawileobas eklesiaTa<br />

mSeneblobaSi (mag. vaxtangisSi sa<strong>da</strong>c <strong>axali</strong> taZari aSen<strong>da</strong>, yavT TavianTi qar-<br />

Tveli megobrebi _ `yonaRebi~, `naTliobi~ (zepiri SeTanxmebiT <strong>da</strong> ara saeklesio mironcxebis<br />

wesiT). azerbaijanelebi dResaswaulebze iwveven qarTvelebs (mag. `yurban baira-<br />

1 g. gociriZe, qvemo qarTlis eqspediciis dRiurebi (2003), rv. #1.<br />

2 u. xarziani, svanebi gar<strong>da</strong>banSi, xelnaweri (inaxeba eqspediciis arqivSi).<br />

3 g. gociriZe, qvemo qarTlis eqspediciis dRiurebi (2003), rv. #2.<br />

4 x. ioseliani, eTnosTa Soriso urTierTobis kulturul-istoriuli problemebi (gar<strong>da</strong>bnis raionis eTnografiuli<br />

monacemebi), eTnologiuri krebuli (Tbilisi, 2008), gv. 3-9.<br />

5 iqve.<br />

6 iqve, gv. 3-9.<br />

410


mis~, `nouruzobis-<strong>axali</strong> wlis~ dros) <strong>da</strong> sxv. 1 Tumca wmin<strong>da</strong> eTnografiuli TvalsazrisiT,<br />

mainc rCeba zogi ram iseTi wesi an Cveva, rac svanebs ar moswonT an piriqiT.<br />

mag. azerbaijanelebi Zroxas marcxena mxri<strong>da</strong>n wvelian gansxvavebiT qarTvelebisa. roca<br />

saklavs klaven mas gasatyaveblad cal fexze kideben 2 ; maT ar moswonT svanebis gorozi<br />

xasiaTi, Rvinis sma <strong>da</strong> xangrZlivi qeifebi _ `memTvraleoba~, samagierod svanebs<br />

moswonT azerbaijanelebis Cais smis rituali, erTmaneTTan mosakiTxad misvla-mosvla,<br />

Wirsa <strong>da</strong> lxinSi Tanadgoma <strong>da</strong> sxv., rasac integraciisaTvis arsebiTi mniSvneloba aqvs.<br />

xalxTa kulturuli <strong>da</strong> socialuri dialogis es mxare (urTierTobis eTika), misi ganviTarebis<br />

dinamika) sagangebo kvlevis sagania <strong>da</strong> amdenad aq masze aRar SevCerdebi 3 , magram<br />

im sakiTxebze, rac uSualod gadmosaxlebul svanTa yofiT a<strong>da</strong>ptacias, (yofasa <strong>da</strong><br />

kulturas) Seexeba ramodenime Semajamebeli wina<strong>da</strong>debis Tqma SemiZlia.<br />

1. sameurneo yofa. cnobilia rom sameurneo gamocdileba <strong>da</strong> tradiciebi eTnosis<br />

arsebobis ZiriTadi pirobaa, garemosTan Seguebuli, a<strong>da</strong>ptaciisa <strong>da</strong> sicocxlis uzrunvelyofis<br />

kulturis yvelaze arsebiTi niSani. ra mox<strong>da</strong> migrirebulTa yofaSi am mxriv,<br />

svanebi uZvelesi droi<strong>da</strong>n msxvilfexa mesaqonleobas misdevdnen <strong>da</strong> wveladi meurneoba<br />

maTTvis wamyvani <strong>da</strong>rgia. aq ki qvemo qarTlSi, sruliad gansxvavebul ekologiur<br />

garemoSi, sa<strong>da</strong>c cxeli klimaturi pirobebia (naleqebis raodenobac Zalian mcire),<br />

cxovreba gauWir<strong>da</strong>T. adgilobrivi saZovrebi (ialnos mTis kalTebi <strong>da</strong> velebi) mSral nia<strong>da</strong>giania<br />

<strong>da</strong> uwylo, zafxulobiT sicxisagan gamofituli, erozirebuli. Sesabamisad balaxic<br />

araa yuaTiani-cximiani. amdenad svanebisTvis mTuri mesaqonleobis tradiciuli sistemis<br />

aq gadmotana SeuZlebeli aRmoCn<strong>da</strong>. isini iZulebuli Seiqmnen adgilobriv barul<br />

sistemaze ga<strong>da</strong>suliyvnen, rac aseve rTuli iyo. svaneTi<strong>da</strong>n gadmoyvanilma saqonelma aqaur<br />

klimats ver gauZlo <strong>da</strong> <strong>da</strong>iRupa. amitom iyides adgilobrivi jiSis saqoneli, romelic<br />

naklebs iwveleba <strong>da</strong> mas bagur pirobebSi inaxaven 4 . Tvlian, rom qvemo qarTlis landSaftebi<br />

ufro mecxvareobisTvisaa misa<strong>da</strong>gebuli. rasac azerbaijanelebi misdeven. (msxvilfexa<br />

saqoneli maT TiTqmis arca hyavT), <strong>da</strong>rgi ki tradiciis ZaliT aqvT SemorCenili <strong>da</strong><br />

saZovrebad ionjiT moWarbebul vel-mindvrebs <strong>da</strong> `ialaRebs~ iyeneben 5 .<br />

svanebi wuxan, rom aqauri rZe, rac ar un<strong>da</strong> ecadon naklebcximiania <strong>da</strong> sulguni<br />

iseTi ar gamodis rogorc svaneTSi. miuxe<strong>da</strong>vaT amisa sulguns mainc amzadeben <strong>da</strong> realizaciac<br />

ar uWirT, amarageben ara marto adgilobriv bazars aramed Tbilissac. saintereso<br />

faqtia, rom sulgunis <strong>da</strong>mzadeba svanebis mibaZviT azerbaijanelebmac scades.<br />

magram teqnologia ver srulyves; maTi `sulguni~ uxarisxoa <strong>da</strong> malfuWadi, amitom es<br />

mosaxleoba ufro cxvris cximmoxdil yvels amjobinebs, rac ase Tu ise, mainc tradiciulia<br />

<strong>da</strong> miRebuli.<br />

migrirebuli svanebisaTvis sameurneo tradiciebis SenarCunebis mxriv marneulTan<br />

Se<strong>da</strong>rebiT mdgradi viTarebaa Seqmnili marneulis raionSi. saxeldobr sofel Tamaris-<br />

Si, sa<strong>da</strong>c sarwyavi arxic axlos gadis <strong>da</strong> nia<strong>da</strong>gic ufro ukeTesia. aq Casaxlebuli svanebi<br />

ara marto mesaqonleobas misdevdnen (yavT sakmao raodenobis saqoneli), aramed miwaTmoqmedebasac.<br />

Tesen xorbals, siminds. gaaSenes baRebi, axares vazi <strong>da</strong> mSvenier Rvinosac<br />

ayeneben, ZiriTa<strong>da</strong>d TeTri `uwamli~ jiSisagan, radgan rqawiTela <strong>da</strong> sxva jiSebi<br />

aq ar ician (ver gvarobs), Tumca Sinnaxadi suladis arayic ar <strong>da</strong>viwyebiaT 6 .<br />

rac Seexeba purs _ ZiriTad produqts; purs <strong>da</strong> Wads isini tradiciul svanur RumelSi<br />

(`feC~) acxoben. bolo periodSi aqa iq Toneebic SemoiRes. kerZebi<strong>da</strong>n ki kvlav<br />

tradiciulia Romi <strong>da</strong> elarji, kub<strong>da</strong>ri, WviStari, Zexveuli (`zisxora~) <strong>da</strong> sxv. 7 religiur<br />

dReebSi acxoben ritualur purebs _ `lemzirebs~, amzadeben ganTqmul sanebels<br />

`svanur marils~ (Tumca misi ingrediantebi (mag. `gicruli~) svaneTi<strong>da</strong>n moaqvT), micvalebulis<br />

xarjisaTvis klaven saklavs, ixdian dReobebs. uyvarT stumari <strong>da</strong> mas goWs<br />

uklaven mama papuri wesiT umaspinZldebian 8 .<br />

1 g. gociriZe, qvemo qarTlis eqspediciis dRiurebi.<br />

2 x. ioseliani, <strong>da</strong>sax. naSromi.<br />

3 g. gociriZe, eTnikuri procesebi <strong>da</strong> kulturaTa dialogi qvemo qarTlis mosaxleobaSi (qarTul-azerbaijanuli<br />

urTierTobebis magaliTze) gar<strong>da</strong>bnis <strong>da</strong> marneulis raionebi, logosi (Tbilisi, 2008), gv. 260-264.<br />

4 g. gociriZe, qvemo qarTlis eqspediciis dRiurebi.<br />

5 iqve.<br />

6 iqve.<br />

7 iqve.<br />

8 iqve.<br />

411


materialuri kultura. svanebi qvemo qarTlSic tradiciuli materialuri kulturis<br />

<strong>da</strong> erovnuli faseulobebis <strong>da</strong>mcvelebi arian. isini saukeTeso xis ostatebad iTvlebian<br />

<strong>da</strong> am xelobas warmatebiT iyeneben. amzadeben svanur avejsa <strong>da</strong> dgam-WurWels.<br />

maTgan aRsaniSnavia saufroso skam-savarZeli `sakurcxil~ <strong>da</strong> sajalabo taxti, araCveulebrivi,<br />

<strong>da</strong>xvewili ornamentebiT Semkuli, sinatifisa <strong>da</strong> xelovnebis namdvil nimuSebs<br />

rom warmoadgenen. sakurcxlis Cuqeba sapatio stumrisTvis did pativad iTvleba. ase<br />

rom maTi es naxelavi erovnuli mentalobisa <strong>da</strong> identobis niSnad SeiZleba CaiTvalos 1 .<br />

gar<strong>da</strong> xis <strong>da</strong>muSavebis ostatobisa sakvlev regionSi migrirebuli svanebi Sinamrewvelobis<br />

sxva tradiciul <strong>da</strong>rgebsac ar iviwyeben. esaa magaliTad matylis _ <strong>da</strong>muSaveba<br />

qudebisa <strong>da</strong> win<strong>da</strong>-nabdebisaTvis, romelsac qalebi misdevdnen. isini matyls mecxvareebisagan<br />

yiduloben (radgan TviTon cxvari ara hyavT), magram adgilze Telaven <strong>da</strong> svanur<br />

qudebs keraven. qudebs amzadeben bazarze gasayi<strong>da</strong><strong>da</strong>c. svanuri qudis gareSe svani kacis<br />

cxovreba, warmoudgenelia. is maTi eTnikuri TviTSegnebis simboloa saweso ritualis<br />

aucilebeli sagani, namusisa <strong>da</strong> vaJkacobis simbolo, casTan <strong>da</strong> zeciur ZalebTan <strong>da</strong>makavSirebeli<br />

atributi, mTieli kacis siamayis gamomxatveli niSani 2 .<br />

svanuri kulturis mentalobis <strong>da</strong> identobis yvelaze TvalsaCino maxasiaTebelia<br />

svanuri koSki, romelic TiTqmis yvela sofelSi <strong>da</strong> <strong>da</strong>saxlebis punqtebSi dgas <strong>da</strong> imaze<br />

migvaniSnebs, rom aq svanebi cxovroben.<br />

cnobilia, rom koSkuri nageboba (maT Soris svanuri koSkebi) cixe-saxlebis, sacxovreblis,<br />

mterTan brZolis <strong>da</strong> Tav<strong>da</strong>cvis kompleqsuri nagebobaa, vertikalur ganzomilebaSi<br />

ga<strong>da</strong>wyvetili Zegli. sivrcobrivad igi (interierSi) moicavs rogorc a<strong>da</strong>mianis<br />

sacxovriss ise saqonlis sadgoms (`maCubs~) 3 ; bunebrivia qvemo qarTlSi mosul<br />

svanebs sacxovreblad sul sxva tipis (ZiriTa<strong>da</strong>d orsarTuliani tipiuri) saxlebi <strong>da</strong>axvedres,<br />

patara ezoebiT <strong>da</strong> saTavsebiT, magram maT SeZlebis<strong>da</strong>gvarad scades am saxlebis<br />

ga<strong>da</strong>keTeba. ezoebSi mcire zomis koSkebi aages, simboluri <strong>da</strong>niSnulebiT, nawilobriv<br />

sameurneo mizniTac rom iyeneben. isini patara koSkebs sasaflaoebzec dgamen,<br />

Si<strong>da</strong> sasanTleebiT, im mizniT, rom gar<strong>da</strong>cvlils saiqioSi <strong>da</strong>xvdes, saaqaosa <strong>da</strong> saiqios,<br />

miwisa <strong>da</strong> zecis <strong>da</strong>makavSirebeli saxlis niSnad 4 . mTxrobelis TqmiT: `svani sul<br />

zecisken ixedeba, koSkic zeciskenaa mimarTuli, rogorc kibe, RerZi am samyarosi~ 5 ase,<br />

rom svanebisaTvis koSki (sacxovrebeli), svanuri qudi <strong>da</strong> sakurcxalo yofiTi kulturis<br />

is elementebia, romlebic garkveuli religiuri simbolikiTaa <strong>da</strong>tvirTuli <strong>da</strong><br />

svanTa xasiaTis, maTi mentalobis mkafio maxasiaTeblad gvevlineba.<br />

sulieri kultura, rwmena warmodgenebi <strong>da</strong> dResaswaulebi. sameurneo yofisa <strong>da</strong><br />

materialuri kulturis sakiTxebTan erTad yuradRebas iqcevs gadmosaxlebulTa yofa-<br />

Si tradiciuli rwmena warmodgenebis, dResaswaulebis <strong>da</strong> calkeuli ritualebis Senar-<br />

Cuneba-Senaxvis sakiTxi. rogorc mTxrobelebi gadmogvcemen isini cdiloben ar <strong>da</strong>iviwyon<br />

TavianTi sakulto Zeglebi, Zveli siwmindeebi, salocavebi, saerTod yvela is wes-<br />

Cveuleba <strong>da</strong> rituali romelsac svaneTSi asruleben. amitomac yovel did religiur<br />

dReobebze, kvirikoba iqneba is, RvTisSobloba, lifanali Tu sxva, midian svaneTSi, Tan<br />

mihyavT saklavi, miaqvT sxva<strong>da</strong>sxva Sesawiravebi, ritualui purebi <strong>da</strong> aRasruleben mamapapur<br />

a<strong>da</strong>Tsa <strong>da</strong> rigs 6 . imavdroulad cdiloben es tradiciebi momaval Taobas ga<strong>da</strong>scen,<br />

raTa maT ar <strong>da</strong>aviwydeT winaparTa xsovna, samSoblos cneba, vaJkacobis, patriotizmis<br />

faseulobebi, svanuri simRera <strong>da</strong> ferxulebi, saerTod `svanoba~ rogorc TviTon<br />

amboben. mosaxleobis im nawils ki (moxucebs, avadmyofebs), romelTac ar SeuZliaT svaneTSi<br />

wasvla, axloblebs sTxoven am wesis maTi saxeliT Sesrulebas, Tan atanen san-<br />

Tels, ritualur kverebs, Sesawirav fuls <strong>da</strong> a. S.<br />

bolo xanebSi zogierTma Temma moaxerxa <strong>da</strong> salocavis niSis gadmotanac SeZlo,<br />

riTac mrevls kultmsaxurebis adgilze Sesrulebis saSualeba mieca 7 .<br />

socialuri urTierTobebi. gadmosaxlebas <strong>da</strong> maT lokalur migraciebs ar Seucvlia<br />

svanTa socialur urTierTobebis iseTi sfero rogoricaa ojaxi, saqorwino urTi-<br />

1 g. Citaia, svanuri `sakurcxal~, Sromebi, II (Tbilisi, 2000), gv. 140-153.<br />

2 iqve.<br />

3 a. qal<strong>da</strong>ni, koSkuri sacxovrebeli svaneTSi, Zeglis megobari, #3 (Tbilisi, 1986), gv. 21-27.<br />

4 g. gociriZe, qvemo qarTlis eqspediciis dRiurebi.<br />

5 iqve.<br />

6 iqve.<br />

7 iqve.<br />

412


erTobebi, naTesauri sistema <strong>da</strong> sxv. gairkva, rom isini Tav<strong>da</strong>pirvelad eridebodnen ara<br />

svanebTan qorwinebas, adgilobriv qarTlelebTanac ki, magram male es faqtori <strong>da</strong>Zleul<br />

iqna. axla Sereuli qorwinebis ara erTi SemTxveva fiqsirdeba, qarTl-kaxelebTan,<br />

mTiulebTan, rusebTan; magram rac Seexeba Tavad rituals, qorwils ixdian svanuri wesiT,<br />

eklesiaSi jvris wesiT <strong>da</strong> samoqalaqo registraciiT, svanuri sufriT, sadRegrZeloebiT,<br />

cekva-TamaSiTa <strong>da</strong> simReriT. ase rom svanuri `lileosa~ <strong>da</strong> `xorumis~ (svanuri<br />

ferxulis) xma qvemo qarTlis am kuTxeSiac gaismis. zogi mamakaci cdilobs am dros<br />

erovnul tansacmelSi (Coxa-axaluxSi) gamoewyos, <strong>da</strong> svanuri qudic aucileblad un<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>ixuros 1 .<br />

rogorc zemoT vTqviT migranti svanebi mtkiced icaven Zvel saojaxo <strong>da</strong> stumarmaspinZlobis<br />

tradiciebs. stumars ezoSi egebebian tabliTa <strong>da</strong> pur-mariliT, svanuri kub<strong>da</strong>riT,<br />

uklaven saklavs. gansakuTrebiT sapatio stumars kerasTan axlo sakurcxils<br />

uTmoben, sakurcxiliTve asaCuqreben. ojaxSi kvlavindeburad moqmedebs etiketiT <strong>da</strong>dgenili<br />

wesebi, ufros-umcrosobis instituti, risi <strong>da</strong>rRvevac Rirsebis SelaxvaT miaCniaT 2 .<br />

<strong>da</strong> bolos: qvemo qarTlSi Casaxlebuli svanebis cxovrebaSi jer kidev rCeba ga<strong>da</strong>uWreli<br />

problemebi. es problemebi ZiriTa<strong>da</strong>d socialuri <strong>da</strong> ekonomikuri xasiaTisa <strong>da</strong><br />

SromiTi <strong>da</strong>saqmebis, SromiTi resursebis gamoyenebas exeba. amis gamo nawili mosaxleobisa<br />

(umetesad mamakacebi) saSovarze ruseTSi an evropaSi midian, ojaxSi mxolod moxucebi<br />

<strong>da</strong> qalebi rCebian; qalebi naklebad gadian, magram yovelive es erTad aRebuli ar-<br />

Tulebs maT yofas. am problemaTa ga<strong>da</strong>Wra ki qveynis ekonomikuri politikis ganviTarebazea<br />

<strong>da</strong>mokidebuli.<br />

amrigad, Tu Cvens mier zemoTmotanil yvela maslas SevajerebT SeiZleba <strong>da</strong>skvnis saxiT<br />

vTqvaT, rom qvemo qarTlSi Casaxlebuli svanebis yofa <strong>da</strong> kultura miuxe<strong>da</strong>vaT garkveuli<br />

transformaciisa, tradiciulia. maTi socialuri <strong>da</strong> kulturuli a<strong>da</strong>ptaciis procesebi<br />

dinamiuria, Tanmimdevruli, adgilobriv eTnosebTan mimarTebaSi integri-rebadi. ganviTarebaSi<br />

es procesebi periodul, etapobriv <strong>da</strong>kvirvebas <strong>da</strong> Seswavlas moiTxovs, raTa<br />

stadialuri movlenebis eTnospecifika Tanmimdevrulad iqnas gamovlenili.<br />

sqema #1<br />

svanTa gansaxlebis suraTi sof. lemSvanieras mixedviT<br />

I ubani II ubani III ubani IV ubani V ubani<br />

Temebi gvarebi Temebi gvarebi Temebi gvarebi Temebi gvarebi Temebi gvarebi<br />

kala avalianebi mulaxi ioselianebi ifari xvistanebi lenjeri gule<strong>da</strong>nebi, kala margvlianebi<br />

uSguli<br />

adiSi<br />

qalde<br />

qal<strong>da</strong>nebi<br />

WeliZeebi<br />

niJaraZeebi<br />

Carqselianebi<br />

RvaClianebi<br />

xvistanebi<br />

ServaSiZeebi<br />

margianebi<br />

JorJolianebi<br />

latali gulbanebi<br />

pirvelebi<br />

korZaiebi<br />

Sukvanebi<br />

xarZianebi<br />

gvelebianebi<br />

sqema Sedgenilia 2006 wlis eTnografiuli eqspediciis dros.<br />

1 iqve.<br />

2 iqve.<br />

413


<strong>da</strong>mowmebuli literatura<br />

1. n. berZeniSvili, qvemo qarTli, saqarTvelos istoriis sakiTxebi, VIII (Tbilisi, 1990).<br />

2. d. berZeniSvili, narkvevebi saqarTvelos istoriuli geografii<strong>da</strong>n, I, qvemo qarTli<br />

(Tbilisi, 1979).<br />

3. l. boWoriSvili, qvemo qarTlis istoriuli geografii<strong>da</strong>n (saflavis Zeglebi), masalebi<br />

saqarTvelos eTnografiisaTvis, VIII (Tbilisi, 1956).<br />

4. g. gociriZe, gar<strong>da</strong>bani (istoriul-eTnografiuli meridianebi), mose janaSvilis <strong>da</strong>badebi<strong>da</strong>n<br />

150 wlisTavisadmi miZRvnili samecniero sesiis moxsenebaTa mokle Sinaarsebi<br />

(Tbilisi, 2005).<br />

5. g. gociriZe, eTnikuri procesebi <strong>da</strong> kulturaTa dialogi qvemo qarTlis mosaxleobaSi<br />

(qarTul-azerbaijanuli urTierTobebis magaliTze) gar<strong>da</strong>bnis <strong>da</strong> marneulis raionebi,<br />

logosi (Tbilisi, 2008).<br />

6. g. gociriZe, qvemo qarTlis eqspediciis dRiurebi (2003-2007).<br />

7. x. ioseliani, eTnosTaSoriso urTierTobebis kulturul-istoriuli problemebi (gar<strong>da</strong>bnis<br />

raionis eTnografiuli monacemebi), eTnologiuri krebuli (Tbilisi, 2008).<br />

8. i. lorTqifaniZe, qvemo qarTli me-18 saukunis pirvel meoTxedSi (Tbilisi, 1935).<br />

9. qvemo qarTli (eTnografiuli gamokvleva) (Tbilisi, 1990).<br />

10. d. musxeliSvili, saqarTvelos istoriuli geografiis ZiriTadi sakiTxebi, II (Tbilisi,<br />

1980).<br />

11. l. niJaraZe, koSkma koSks ga<strong>da</strong>uZaxa (Tbilisi, 1996).<br />

12. e. qanTaria, g. gociriZe, marneulis raionis eTno-demografiuli Taviseburebani, masalebi<br />

saqarTvelos eTnografiisaTvis, XXV (Tbilisi, 2005).<br />

13. a. qal<strong>da</strong>ni, koSkuri sacxovrebeli svaneTSi, Zeglis megobari, #3 (Tbilisi, 1986).<br />

14. g. Citaia, eTnografiuli mogzaurobi<strong>da</strong>n aRbulaRis raionSi, saqarTvelos saxelmwifo<br />

muzeumis moambe, IV (Tbilisi, 1928).<br />

15. g. Citaia, svanuri `sakurcxil~, Sromebi, II (Tbilisi, 2000).<br />

16. q. quTaTelaZe, qvemo qarTli, politikuri istoriis sakiTxebi (Tbilisi, 2001).<br />

17. k. xaraZe, saqarTvelos istoriuli geografia, qvemo qarTli (Tbilisi, 1991).<br />

18. u. xarziani, svanebi gar<strong>da</strong>banSi, xelnaweri (inaxeba eqspediciis arqivSi).<br />

GIORGI GOTSIRIDZE<br />

Ivane Javakhishvili Institute of History and Ethnology,<br />

Ivane javakhishvili Tbilisi State University<br />

SETTLEMENT OF THE SVANS IN KVEMO KARTLI<br />

Article deals with the study processes of migration in Georgia. The Cultural life of migrated Svans in<br />

Kvemo Kartli region. Attention is paid to economic and cultural a<strong>da</strong>ptation and problems of integration of<br />

migrated Svans. This problem is scantly researched in Georgian special literature except for few exceptions. The<br />

dynamics and the picture of preservation of ethno-cultural traditions are shown; also, relationship of the Svans with<br />

local Georgians or non-Georgian population, namely with the Azeris that was complicated from the beginning but<br />

later, step by step, it was overcome. Nowa<strong>da</strong>ys these processes are easy to regulate.<br />

According to ethnographical material of the region which is under our survey, the arlicle deals with the following<br />

issues: area of settlement of the Svans, monuments of material and spiritual culture, system of values, religious practice,<br />

communication with the metropolis, religious tradition, feasts and etc.<br />

414


salome baxia-oqruaSvili<br />

ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis<br />

ivane javaxiSvilis istoriisa <strong>da</strong> eTnologiis instituti<br />

afxazuri rwmena-warmodgenebi eTnikuri istoriis konteqstSi<br />

sulier kulturas eTnosis funqcionirebaSi mniSvnelovani adgili ukavia. afxazi<br />

mosaxleobis saukunoebriv sazogadoebriv Camoyalibebasa <strong>da</strong> ganviTarebas saqarTvelos<br />

teritoriaze ideologiac Seesabamebo<strong>da</strong>. afxazebis poliTeisturi religiuri rwmenawarmodgenebi<br />

yovelTvis SesamCnev gavlenas axdendnen rogorc maT eTnikur cnobierebaze,<br />

ise eTnikur erTobliobaze. marTalia, afxazeTis teritoriaze migrirebul pirvel<br />

nakads Tan winareqristianuli sulieri kultura mohqon<strong>da</strong>, magram afxazTa ideologia<br />

Tavi<strong>da</strong>nve qristianuli religiis gavleniT yalibdebo<strong>da</strong> 1 . lazikaSi ukve I saukuni<strong>da</strong>n<br />

andria pirvelwodebulis mier qa<strong>da</strong>gebul qristianul moZRvrebas qarTvelur tomebTan<br />

erTad afxazebis winaprebic un<strong>da</strong> ziarebodnen. cnobilia, rom V saukuneSi iustinianes<br />

mefobis dros `afxaznica Seicvalnes umjobesad <strong>da</strong> qristianobisa Seiwynares qa<strong>da</strong>geba~<br />

2 . am regionSi qristianuli religiis saboloo gamarjvebas garkveuli gavlena un<strong>da</strong><br />

moexdina afxazebzec, radganac VIII saukuneSi wmin<strong>da</strong> abom ixila `qveyana igi savse qristes<br />

sarwmunoebiTa <strong>da</strong> aravin urwmunoTagani mkvidrad ipovebis sazRvarTa maTTa~ 3 , rac<br />

imaze mianiSneb<strong>da</strong>, rom VIII saukuneSi afxazeTis Crdilo-<strong>da</strong>savleT nawilSi uZvelesi<br />

xani<strong>da</strong>n qristianuli qarTveluri mosaxleobis Zlieri gavlenis qveS myofi migraciuli<br />

adreuli talRa eTnikurad <strong>da</strong> kulturulad ukve asimilirebuli iyo. afxazur enaSi<br />

SemorCenili qristianobasTan <strong>da</strong>kavSirebuli terminebi <strong>da</strong> zogierTi dReoba-dResaswaulebis<br />

<strong>da</strong>saxelebebi qarTuli eni<strong>da</strong>n iyo Sesuli 4 . afxazeTis teritorii<strong>da</strong>n qristianoba<br />

Crdilo-kavkasiaSic gavrcel<strong>da</strong>. adiReSi ramdenime qristianuli Zeglic aSen<strong>da</strong>, magram<br />

XIII saukuneSi Crdilo kavkasiis xalxebs Tavs monRolTa gamanadgurebeli Semosevebi<br />

<strong>da</strong>aty<strong>da</strong>, rasac mosaxleobis masobrivi Jleta <strong>da</strong> Zarcva sdev<strong>da</strong> Tan 5 . am droi<strong>da</strong>n aq<br />

qristianobis gavrcelebas mxolod epizoduri xasiaTi hqon<strong>da</strong> 6 . XV saukuni<strong>da</strong>n adiReSi<br />

islami SeiWra. 1453 wels osmalebis mier konstantinepolis <strong>da</strong>pyrobis Semdgom adiReb-<br />

Si Turqebisa <strong>da</strong> yirimis xanebis ZalisxmeviT islamis gavrceleba sakmaod gaaqtiur<strong>da</strong> 7 .<br />

sxva<strong>da</strong>sxva <strong>da</strong>mpyroblebisagan Seviwroebulma mosaxleobam <strong>axali</strong> talRebis saxiT saqarTvelos<br />

teritoriaze <strong>da</strong>iwyo Camosaxleba. mTi<strong>da</strong>n Camowolil mosaxleobas islamuri<br />

religia Tan mohqon<strong>da</strong> <strong>da</strong> nel-nela qristian afxazebSic avrceleb<strong>da</strong>. am garemoebam<br />

xeli Seuwyo maTSi qristianuli religiis Sesustebas. magram afxazebSi farTo gavceleba<br />

verc islamma hpova. es orive religia ver Seenacvla verc Cerqezebisa (adiRebis)<br />

<strong>da</strong> verc afxazebis uZveles rwmena-warmodgenebs <strong>da</strong> kultebs. aseTma viTarebam mxolod<br />

religiuri sinkretizmis Camoyalibebas Seuwyo xeli. qristianoba <strong>da</strong> musulmanoba, rogorc<br />

wignieri religiebi, umwerlobo mcire xalxebisaTvis ucxo enaze vrceldebo<strong>da</strong>.<br />

droTa viTarebaSi mosaxleoba am religiebis gavlenisagan Tavisufldebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> yurad-<br />

Reba `sakuTari~ konservatiuli tradiciebisa <strong>da</strong> realur ritualur qcevebze ga<strong>da</strong>hqon<strong>da</strong>,<br />

rac maTTvis TviTmyofadobis, eTnikurobis simboloc xdebo<strong>da</strong>.<br />

amdenad, XV saukunis 70-ian wlebamde `qarTlis cxovrebasa~ <strong>da</strong> samarTlis ZeglebSi<br />

warmarTul religiasTan <strong>da</strong>kavSirebuli monacemebi ar arsebobs <strong>da</strong> rac mTavaria,<br />

afxazeTis mosaxleoba arc religiurad <strong>da</strong> arc eTnokulturulad diferencirebuli<br />

ar Cans. iq mcxovrebi araqarTveluri mosaxleoba qristianul ideologiasa <strong>da</strong> qarTul<br />

mosaxleobasac un<strong>da</strong> Serwymo<strong>da</strong> <strong>da</strong> asimilaciac ganeca<strong>da</strong>. magram XV saukunis meore naxevri<strong>da</strong>n<br />

centralizebuli saqarTvelos <strong>da</strong>Slis procesma afxazeTis mosazRvre jiqur-<br />

1 georgika, bizantieli mwerlebis cnobebi saqarTvelos Sesaxeb, I (Tbilisi, 1961), gv. 214.<br />

2 iqve, gv. 215.<br />

3 ioane sabanisZe, habos wameba, qarTuli proza, I (Tbilisi, 1981), gv. 128<br />

4 Бжания В. Н., Из истории хозяйство и культуры абхазов (Сухуми, 1973), 261; T. gvancelaZe, enobrivi monacemebi <strong>da</strong> ma-<br />

Ti mniSvneloba afxazeTis eTnikuri istoriis kvlevisaTvis, afxazeTis istoriis problemebi (Tbilisi, 1998),<br />

gv. 44-46.<br />

5 Crdilo kavkasiis xalxTa istoriis narkvevebi (Tbilisi, 1969), gv. 76.<br />

6 iqve, gv. 80.<br />

7 Ногмов Ш. Б., История адыгского народа (Тбилиси, 1861).<br />

415


abazuri <strong>da</strong> sxva Crdiloeli mTielebis kavkasiis samxreT ferdobebze gadmosaxleba ganapiroba,<br />

rasac teritoriaze sakuTari uflebebis TviTneburad gaZlierebisaTvis TviT erisTavi<br />

SarvaSiZe uwyob<strong>da</strong> xels 1 . qarTuli samarTlis ZeglebSi 2 afxazeTSi 1470-1474 ww.<br />

qristes mcnebisagan gandgoma <strong>da</strong> warmarTobis aRorZineba <strong>da</strong><strong>da</strong>stur<strong>da</strong>, rac mosaxleobis<br />

nawilis Secvlaze, mosazRvre mTielTa <strong>axali</strong> nakadis Camosaxlebasa <strong>da</strong> maTi primitiuli<br />

yofa-cxovrebis, rwmena-warmodgenebis Semotanaze metyveleb<strong>da</strong>. SemoWrilma jiq-abazebma<br />

sxva mTielebTan erTad afxazeTis saerisTavos teritoriaze myarad moikides<br />

fexi. religiurad, socialur-ekonomikuri wyobiT, kulturiT gansxvavebulma mkvidrma<br />

<strong>da</strong> SemoWrilma mosaxleobam, amJamad mxolod integraciis Sedegad, <strong>axali</strong> eTnikuri<br />

procesebis fonze, Tanamedrove afxazebis yofa-cxovrebisa <strong>da</strong> tradiciebis Camoyalibebas<br />

Cauyares safuZveli. amdenad, afxazebis Tanamedrove religiuri mrwamsis CamoyalibebaSi<br />

migraciis rols didi adgili ukavia. bzifisa <strong>da</strong>, mogvianebiT, abJuis afxazebis<br />

rwmena-warmodgenebze, bunebi<strong>da</strong>n aRmocenebul kultebze qarTul-afxazurma kulturulistoriulma<br />

urTierTobebma Tavisi kvali <strong>da</strong>amCnia.<br />

mTeli XX saukunis ganmavlobaSi afxazebis warmarTul panTeonSi wamyvani adgili<br />

sicocxlis Zalas, nayofierebas, saojaxo, patronimiul, sasoflo, saTemo RvTaebebs ekava.<br />

es uZvelesi rwmena-warmodgenebi Tanamedrove yofaSi afxazurma sasoflo-sameurneo<br />

saqmianobam, sazogadoebrivi <strong>da</strong> socialuri ganviTarebis donem ganapiroba. bunebis, miwis,<br />

sameurneo saqmianobis – mesaqonleobis, miwaTmoqmedebis, monadireobis, mefutkreobis,<br />

samWedlosa <strong>da</strong> wmin<strong>da</strong> adgilebis yvela kults sakuTari RvTaeba edga saTaveSi. am<br />

RvTaebebis gulis mosalbobad <strong>da</strong> mosamadliereblad Temi, sofeli, ojaxi, patronimia<br />

koleqtiurad marTav<strong>da</strong> magiur ritualebs. yoveli salocavis sakulto `centrad~ wmin<strong>da</strong><br />

adgilebi iyo amorCeuli, romlis forma isev bunebrivi obieqtebi – mTa, tyis pirebi,<br />

Walebi <strong>da</strong> calkeuli xeebic iyo. materialuri Zeglebi afxazebisaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli<br />

ar yofila. Tu ar CavTvliT patronimiul salocavs – aJiira nha-s, romelic saxuraviani<br />

farduli (kedlebis gareSe) iyo <strong>da</strong> romlis qveS simboluri samWedlo imarTebo<strong>da</strong>.<br />

ga<strong>da</strong>Wril msxvil, xis kunZze grdemli <strong>da</strong> mWedlisaTvis saWiro ramdenime samuSao iara-<br />

Ri iyo moTavsebuli. es salocavi afxazebis cxovrebaSi mniSvnelovani rolis matarebeli,<br />

misi RvTaeba SaSv patronimiis mfarveli <strong>da</strong> <strong>da</strong>mcveli iyo. SaSvis RvTaebisadmi miZ-<br />

Rvnil locvas afxazebi axal wels, yvela sakuTar did ojaxSi aRavlendnen. am dRes<br />

abifaras yvela mamakac wevrze ikvlebo<strong>da</strong> mamali, xolo abifaras yvela wevr qalze –<br />

qaTami, yvela wevrisaTvis yveliani kverebic keTdebo<strong>da</strong>. samWedlos kults raime <strong>da</strong>naSaulis<br />

Cadenis SemTxvevaSi, WeSmaritebis <strong>da</strong>sadgena<strong>da</strong>c iyenebdnen. eWvmitanils sakuTar<br />

salocavze <strong>da</strong>ficebis ceremonials uwyobdnen. afxazebs sjero<strong>da</strong>T, rom <strong>da</strong>mnaSave SaSvis<br />

risxvas ver ga<strong>da</strong>urCebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> Tu <strong>da</strong>mnaSave ar iyo <strong>da</strong>ifarav<strong>da</strong>. msgavsi simboluri<br />

samWedlos kultis RvTaebas CerqezebSi тлеҧш ewodebo<strong>da</strong>.<br />

afxazuri warmarTuli panTeonis Sesaxeb masala samecniero literaturaSi 3 mravlad<br />

moipoveba, iseve rogorc Crdilo kavkasielebis Sesaxeb, romlebisTvisac salocavebi<br />

aseve sicocxlisa <strong>da</strong> nayofierebis simbolos warmoadgen<strong>da</strong> 4 .<br />

afxazebSi yvela gvars `sakuTari wili mfarveli~ (xancaxu) hyav<strong>da</strong>, romelsac sagvaros<br />

wevrTa janmrTelobasa <strong>da</strong> gamravlebas SesTxov<strong>da</strong>. erTi romelime gvarisaTvis<br />

weliwadSi erTi dRe iyo gamoyofili. am dRes mxolod es konkretuli gvari dResaswaulob<strong>da</strong>.<br />

afxazuri gvarebis yvelaze Zveli <strong>da</strong> mniSvnelovani salocavi, kavkasiis wyalgamyofi<br />

qedis samxreT kalTaze, aRmarTuli wmin<strong>da</strong> mTa fshu iyo. igi ara marto gvarebis<br />

mfarveli, aramed winapris kultsac iTavseb<strong>da</strong> <strong>da</strong> aqe<strong>da</strong>n gamomdinare romeli gvarebis<br />

mfarveli RvTaebac iyo, maT warmoSobasac ukavSirdebo<strong>da</strong>. ase magaliTad, rigi eT-<br />

1 n. berZeniSvili, feo<strong>da</strong>luri urTierToba XV saukuneSi, saqarTvelos istoriis sakiTxebi, II (Tbilis, 1965),<br />

gv. 137-138.<br />

2 i. doliZe, qarTuli samarTlis Zeglebi, III (Tbilisi, 1970), gv. 222.<br />

3 Торнау Ф. Ф., Воспоминания кавказского офицера, ч. I и II (Москва, 1864), стр. 41; Завадский Ф. А. Абхазия и Цебельда, Кавказ,<br />

№61 (1867), стр. 348; Пантюхов И., О положении Абхазии в религиозном отношении, Кавказ, №5, 10 января (1868), стр. 3-4; Религиозные<br />

верования абхазцев, ССКТ, вып. V (1871), стр. 6-7; Чурсин Г. Ф., Материалы по этнографии Абхазии (Сухуми, 1957), стр.<br />

64-76; Инал-ипа Ш. Д., Абхазы (Сухуми, 1965), стр. 516-564; Бжания В. Н., Из истории хозяйство и культуры абхазов (Сухуми,<br />

1973), стр. 251-266 <strong>da</strong> sxv.<br />

4 Дубровин Н., Черкесы (Адыги), Материалы для истории черкесского народа, вып. I (Краснодар, 1927); Люлье А. Я., Верования,<br />

религиозные обряды и предрасудки черкес, ЗКОИРГО, кн. 5 (1862); Вейденбаум Е., Священные рощи и деревья<br />

у Кавказских народов, ЗКОИРГО (Тифлис, 1877-1878).<br />

416


nogeneturi Tu genealogiuri gadmocemebis Tanaxmad mTa fsxus Tavis mfarvel RvTaebad<br />

mravali gvari aRiqvam<strong>da</strong> <strong>da</strong> sakuTar warmoSobas ukavSireb<strong>da</strong>. swored am eTnogenealogiuri<br />

Tqmulebebisa <strong>da</strong> ZirxatTan urTierTobis Sedegad, SesaZlebeli xdeba mosaxleobis<br />

migraciuli moZraobis mimarTulebis <strong>da</strong>dgena. savaraudod, mikroteritoriuli<br />

RvTaebebi, afxazuri sagvareuloebis realur istoriul cxovrebasTan, maT Tav<strong>da</strong>pirvel<br />

sacxovrisTan Crdilo kavkasiasTan iyo <strong>da</strong>kavSirebuli. rogorc Cans, mTi<strong>da</strong>n barisaken<br />

Camonacvlebul mosaxleobas Tavisi Zir-Zveli salocavis `wili~ Tan mohqon<strong>da</strong> <strong>da</strong><br />

axal salocavebs afuZneb<strong>da</strong>, magram Zvels, romelTanac maTi warmoSoba iyo <strong>da</strong>kavSirebuli<br />

ar iviwyeb<strong>da</strong>. afxazuri gvarebis umravlesoba ptiSi, xvatiSi, aZinaa 1 , adleiba, bagafSi<br />

2 , aSuba, kiaxirifa, simismi, saZba-CiCba 3 , cimcim 4 , amiWba, Cegem, inal-ifa, wanba 5 , xuxba,<br />

arZinba 6 , bazba, saZba, trafS 7 <strong>da</strong> sxva mravali, swored fshu <strong>da</strong> mis Tav<strong>da</strong>pirvel `wilTan~<br />

inal kubesTan (inalis saflavTan) aris <strong>da</strong>kavSirebuli. dResaswaulze, weliwad-<br />

Si erTxel es gvarebi salocavs sisxlian zvaraks swiravdnen <strong>da</strong> janmrTelobas, gamravlebas,<br />

keTilganwyobas SesTxovdnen 8 . yvela SemTxvevaSi, zvarakis Sewirvis Semdeg afxazebs<br />

imedi hqon<strong>da</strong>T, rom isini sikeTes <strong>da</strong> <strong>da</strong>xmarebas miiRebdnen, amave dros codvebic<br />

mietevebo<strong>da</strong>T. msxverplis gaReba <strong>da</strong> zvarakis Sewirva aucileblobiT iyo gamowveuli,<br />

radganac zvarakis sisxli sicocxlis wyarod iTvlebo<strong>da</strong>. winapris kultis CamoyalibebaSi<br />

didi roli iTamaSa micvalebulze zrunvam. micvalebulebis gulis mosagebad aucilebeli<br />

iyo msxverplis Sewirva, maTi imqveyniur samyaroSi <strong>da</strong>pureba <strong>da</strong> Tayvaniscema.<br />

zvaraki warmoadgen<strong>da</strong> maT gzavnils sulebTan. amitom iyo, rom msxverplSewirva tardebo<strong>da</strong><br />

yvela movlenis <strong>da</strong>sawyissa <strong>da</strong> <strong>da</strong>sasruls _ mindvris saxvneli samuSaoebis <strong>da</strong>wyebisa<br />

<strong>da</strong> <strong>da</strong>srulebisas, mosavlis aRebisa <strong>da</strong> <strong>da</strong>binavebisas, nadirobis win <strong>da</strong> mis Semdeg,<br />

gvalvis dros <strong>da</strong> sxv.<br />

sazogadoebriv, saojaxo, sameurneo yofisa <strong>da</strong> sxv. e. i. afxazebis yofa-cxovrebis<br />

yvela momentze religia mudmiv SesamCnev gavlenas axden<strong>da</strong>. sakiTxis retrospeqtuli<br />

Seswavlis Sedegad cnobili xdeba, rom Suasaukuneebsa 9 <strong>da</strong> mogvianebiTac 10 , nawilobriv<br />

sasoflo sameurneo saqmianobi<strong>da</strong>n wamyvan <strong>da</strong> tradiciul <strong>da</strong>rgad mesaqonleoba iTvlebo<strong>da</strong>.<br />

amis <strong>da</strong>ma<strong>da</strong>stureblad sayuradReboa termini araxu (saqoneli, pirutyvi), romelic<br />

orgvari mniSvnelobis matarebelia. gar<strong>da</strong> pirutyvisa, igi afxazisaTvis yvelaze<br />

gamosayenebelsa <strong>da</strong> Zvirfass, xolo iraxum mis sapirispirod, sityva-sityviT `is rac<br />

saqoneli ar aris, uvargisia~ aRniSnavs. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, mesaqonleobasTan <strong>da</strong>kavSirebuli<br />

kulti yvelaze Zveli Cans <strong>da</strong> bunebrivia, ganviTarebuli sistemiTac gamoirCeva.<br />

am kultis yvelaze TvalsaCino RvTaebaa – aiTar. mas mosaxleobisaTvis keTildReoba,<br />

saqonlis mravalsulianoba <strong>da</strong> simrTele mohqon<strong>da</strong>; amave dros, mtacebeli cxovelebisa<br />

<strong>da</strong> qurdebisaganac icav<strong>da</strong>. anTar bJaiTr (aiTar Svido) ase mimarTavdnen mas afxazebi.<br />

aiTars Svidnawiliani saxe hqon<strong>da</strong>. TiToeul nawils ufro mcire RvTaeba hyav<strong>da</strong>: mewvel<br />

Zroxebs – Jvabran (Zroxebis de<strong>da</strong>); Txebs – jabran (Txebis de<strong>da</strong>); cxenebs – aCSaSana;<br />

ZaRlebs – alSkntr; mTvaris – amza; mzis – amra; naTesisa <strong>da</strong> pirutyvis – anafa-naga. anafa<br />

nagas kultSi nayofierebis motivic Cans, Tumca, igi umetesad saqonelzea gaTvaliswinebuli.<br />

amave dros, mcire doziT naTesebis mniSvnelobacaa xazgasmuli. aiTars<br />

`afxazebis warmarTul panTeonSi, Tavisi saerTo aRiarebiTa <strong>da</strong> farTo funqciiT gamorCeuli<br />

adgili ukavia~ 11 . rogorc Cans, Svidnawiliani saxi<strong>da</strong>n, yvela saxe, maT Soris<br />

mTvarisa <strong>da</strong> mzisac mesaqonleobis kults emsaxureba. mTvaris RvTaebas mxolod mamaka-<br />

1 Ногмов Ш. Б., История адыгского народа (Тбилиси, 1861), стр. 70-71.<br />

2 Инал-ипа Ш. Д., Вопросы этнокультурной истории абхазов (Сухуми, 1976), стр. 175.<br />

3 Чурсин Г. Ф., Материалы по этнографии Абхазии (Сухуми, 1957), стр. 34.<br />

4 Бжания В. Н., Из истории хозяйство и культуры абхазов (Сухуми, 1973), стр. 52, 61, 63, 305.<br />

5 Броневский С., Новейшие географические и исторические известия о Кавказе, ч. I (Москва, 1823), стр. 229; Лавров А. И.,<br />

Историко-этнографические очерки Кавказа (Ленинград, 1978), стр. 41-47.<br />

6 Инал-ипа Ш. Д., Вопросы этнокультурной истории абхазов…, стр. 175.<br />

7 Бгажба Х. С., Бзибский диалект абхазского языка (Тбилиси, 1964), стр. 244.<br />

8 Чурсин Г. Ф., <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 28.<br />

9 arq. Lamberti, samegrelos aRwera (Tbilisi, 1991); evlia Celebis `mogzaurobis wigni~, nakv. I, Targmani<br />

g. fuTuriZis (Tbilisi, 1971).<br />

10 Дубровин Н., Абазцы (Азега), том I, кн. 2 (С.-Петербург, 1871); p. giorgiZe (p. Waraia), afxazeTi <strong>da</strong> afxazebi, iveria,<br />

#180 (1888); Завадский Ф. А., Абхазия и Цебельда, Кавказ, №61 (1867); Броневский С., Новейшие географические и<br />

исторические известия о Кавказе, ч. I (Москва, 1823); Селезнев Н., Руководство к познанию Кавказа (С-Петербург, 1847-1850).<br />

11 Инал-ипа Ш. Д., Абхазы (Сухуми, 1965), стр. 520.<br />

417


cebi, xolo mzis RvTaebas mxolod qalebi SesTxovdnen pirutyvis simrTelesa <strong>da</strong> gamravlebas.<br />

rac Seexeba meSvide nawilis RvTaebas, igi rogorc saqonlis, ise naTesebis<br />

nayofierebasTanaa <strong>da</strong>kavSirebuli 1 . cxadia aiTaris kultis mniSvneloba imaze miuTiTebs,<br />

rom migrantTa poliTeistur panTeonSi yvelaze mTavari <strong>da</strong> ZiriTadi swored mesaqonleobis<br />

kulti iyo. magram amave dros, xazgasmulia, fetvis (Crdilo kavkasielebisa-<br />

Tvis yvelaze mniSvnelovani sapure marcvlis), Romis Romis <strong>da</strong> mogvianebiT simindis,<br />

rogorc pirutyvis xorcze ZiriTadi misatanebeli pureulis Semcveli sakvebis mniSvnelobac.<br />

gazafxulze, ojaxis uxucesi mamakaci anafa-nagas RvTaebas mimarTav<strong>da</strong>, rom<br />

`Romis Romis (an simindis) iseTi uxvi mosavali mieca, romelSiac a<strong>da</strong>miani Toksac ki<br />

ver gaatareb<strong>da</strong>~. amave dros, igi am RvTaebas pirutyvis iseT simravles SesTxov<strong>da</strong>, rom<br />

`jogsa <strong>da</strong> faras misi yvirilis xma ver miswvdeno<strong>da</strong>~. terminTa kvlevi<strong>da</strong>n gamomdinare,<br />

cnobili xdeba, rom Svidive mcire RvTaebis <strong>da</strong>saxeleba afxazuri enis leqsiki<strong>da</strong>n <strong>da</strong><br />

afxazuri yofi<strong>da</strong>n aris warmoqmnili. rac Seexeba saTaveSi mdgomi mTavari RvTaebis saxelwodebas<br />

– aiTars, rogorc Cans, mis Sesaxeb gamoTqmuli varaudis Tanaxmad, igi<br />

qarTul-afxazuri kulturul-istoriuli urTierTobis Sedegad un<strong>da</strong> yofiliyo Camoyalibebuli.<br />

<strong>da</strong>savleTis qarTvelebSi <strong>da</strong> kerZod megrelebSi qristianobamdel religiur<br />

rwmena-warmodgenebSi, samiwaTmoqmedo RvTaebebis gverdiT sagangebo adgili `Jini an-<br />

Tars~ (zena anTari) – mesaqonleobis kultis RvTaebas ekava: XIX saukuneSi p. Waraiam<br />

gamoTqva varaudi, rom `aiTari~ `anTarisagan~, megruli enis gavleniT un<strong>da</strong> warmomdgariyo,<br />

sa<strong>da</strong>c n>l>Á mogvca 2 . XX saukuneSi gamoTqmuli mosazrebiT ki, iv. javaxiSvilma<br />

es RvTaeba <strong>da</strong> termini uZveles qarTul (xevsurul) RvTaebas `anators~ <strong>da</strong>ukavSira,<br />

romlis sruli saxis xsovna <strong>da</strong> Tayvaniscema `anTar~ <strong>da</strong> `aiTarma~ Semogvinaxa 3 . megrelebi<br />

saqonlis gamravleba-mfarvelobas mTavarangeloz miqel-gabriels, Jini orTas (wm.<br />

giorgis), galeniSi orTas [Sinauri saqonlis gamravlebisa <strong>da</strong> gareuli nadirisagan <strong>da</strong>cvis<br />

RvTaebebi. galeniSi _ gareuli; orTa _ RvTaeba `anTaris~ fonetikurad Secvlili<br />

saxeli un<strong>da</strong> iyos; JiniSi orTa Jini anTarisagan (iv. javaxiSvili)] <strong>da</strong> kapunias SesTxovdnen<br />

4 . aseTive mTavari adgili ekava mTavarangelozs (miqam-garios) samurzayanoel megrelebSic.<br />

samurzayanoeli megreli mwyemsebis yvelaze did mfarvelad mTavarangelozi<br />

iTvlebo<strong>da</strong>. am mTavarangelozis nebaze iyo <strong>da</strong>ris, elva-quxilis <strong>da</strong> kokispiruli wvimis<br />

mosvlac 5 . mz. makalaTias azriT, <strong>da</strong>savleT saqarTvelos megrelebSi miqel-gabriels iseTive<br />

adgili eWira, rogoric sxva regionebSi wm. giorgisa <strong>da</strong> ilia winaswarmetyvels 6 .<br />

amrigad, mesaqonleobis kultis RvTaebis ganviTareba qarTul-afxazuri paralelebis<br />

arsebobasa <strong>da</strong> urTierTobaze miuTiTebs.<br />

saqarTvelos sxva<strong>da</strong>sxva kuTxeebSi wvimisa <strong>da</strong> saerTod wylis kultis gadmonaSTuri<br />

formis arseboba agrarul wes-CveulebebTan aris <strong>da</strong>kavSirebuli. wylis kultisadmi<br />

miZRvnili dReoba-dResaswaulebi, saxelwodebebi <strong>da</strong> maTi aRweriloba eTnologiur literaturaSia<br />

mocemuli. terminebi mravalferovania, <strong>da</strong>savleT saqarTveloSi gavrcelebulia<br />

_ berikaoba-yeenoba, lazaroba, gonjaoba, wyalkurTxeva <strong>da</strong> sxv.<br />

afxazeTis teritoriaze Camosaxlebis momenti<strong>da</strong>n migrantebis cxovrebaSi `ca-Rrublis~<br />

(`afi~) RvTaebas mniSvnelovani adgili ekava. mas tarosis saqme ekiTxebo<strong>da</strong>. Tumca es<br />

RvTaeba TiTqos umetesad mesaqonleobasTan iyo <strong>da</strong>kavSirebuli, magram meore, miwaTmoqmedebasTan<br />

<strong>da</strong>kavSirebuli funqciac gaaCn<strong>da</strong>. afxazebi mas pativs miagebdnen <strong>da</strong> frTxilad ekidebodnen,<br />

radganac igi Weqa-quxilisagan warmoqmnil xmaurs iwvev<strong>da</strong>, es xmauri ki saSiSroebis<br />

momaswavebeli iyo. zvanbas eTnografiuli masalebis Tanaxmad: `...wvrilfexa saqoneli barSi<br />

SesaZlebelia gamoikvebos mxolod zamTris periodSi; zafxulSi ki sicxeebis <strong>da</strong>dgomasTan<br />

erTad isini mTaSi Tu ar ga<strong>da</strong>ireka, saqoneli <strong>da</strong>iRupeba; zafxulis <strong>da</strong>sawyisSi, mTaze asvlis<br />

win <strong>da</strong> Semodgomaze saqonlis Camorekvis win mwyemsebi cxvars klaven <strong>da</strong> RvTaeba afis<br />

SesTxoven mwyemsebisa <strong>da</strong> pirutyvis mfarvelobas mexis <strong>da</strong>cemisagan. gar<strong>da</strong> zemoTqmulisa,<br />

afi <strong>da</strong>kavSirebuli iyo soflis Temis dResaswaulTanac, romelsac zafxulis gvalvisagan<br />

Sewuxebuli soflis sazogadoeba awyob<strong>da</strong>. es rituali bunebaSi, mdinaresTan axlos tarde-<br />

1 Джанашиа Н. С., Статьи по этнографии Абхазии (Сухуми, 1960), стр. 29-31.<br />

2 p. giorgiZe (p. Waraia), <strong>da</strong>sax. naSromi.<br />

3 iv. javaxiSvili, Txzulebani Tormet tomad, tomi I (Tbilisi, 1979), gv. 122-124.<br />

4 mz. makalaTia, mesaqonleobasTan <strong>da</strong>kavSirebuli rwmena-warmodgenebi samegreloSi, samegrelo (Tbilisi,<br />

1979), gv. 63.<br />

5 T. saxokia, mogzaurobani (Tbilisi, 1950), gv. 289.<br />

6 mz. makalaTia, <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 66.¸<br />

418


o<strong>da</strong> <strong>da</strong> mosaxleoba saerTo ZalebiT SeZenil zvaraks swirav<strong>da</strong>. am dResaswauls meore saxeli,<br />

acunhvara ewodebo<strong>da</strong> (acu – <strong>da</strong>saxlebis erTeuli, sofeli, ubani, nhvara – locva) e. i.<br />

soflis locva. `afis Weqa-quxilis mier gamowveuli xmauriT eSmakis SeSineba <strong>da</strong> boroti<br />

sulebis <strong>da</strong>sja-<strong>da</strong>marcxebac evalebo<strong>da</strong>. zogjer cecxlovani isriT igi miwaze iq vardebo<strong>da</strong>,<br />

sa<strong>da</strong>c boroteba isadgureb<strong>da</strong>. amave dros, mexis <strong>da</strong>cema sakralur niSanzec miuTiTeb<strong>da</strong>, radganac<br />

mexis <strong>da</strong>cemisagan <strong>da</strong>mwvari xe, balaxi, mokluli cxoveli Tu a<strong>da</strong>miani magiur Zalas<br />

iZen<strong>da</strong>. cxovelis mZors an a<strong>da</strong>mianis neSts tyeSi, oTx boZze gamarTul ficarnagze moaTavsebdnen<br />

<strong>da</strong> ritualuri simRerebiTa <strong>da</strong> cekvebiT uvlidnen gars <strong>da</strong>saflavebamde, radganac<br />

maTi <strong>da</strong>tireba ar SeiZlebo<strong>da</strong>~ 1 . un<strong>da</strong> aRiniSnos, rom zemoT aRwerili Cveuleba umetesad<br />

Crdilo-<strong>da</strong>savleT kavkasielTa yofaSi iyo gavrcelebuli, migrantebis Camosaxlebis droisaTvis,<br />

amitom umetesad igi msgavsebas maTTan poulob<strong>da</strong>. eSmakisa <strong>da</strong> boroti sulebis <strong>da</strong>sja-<strong>da</strong>marcxeba<br />

samegreloSi WeWeTobis saxeliT iyo cnobili. <strong>da</strong>bindebisas dResaswaulze<br />

soflis axalgazrdoba iyri<strong>da</strong> Tavs <strong>da</strong> koconze xtomiT erTobo<strong>da</strong>, rac Sekrebilebis eSmakisagan<br />

<strong>da</strong> borotebisagan `cecxliT ganwmen<strong>da</strong>s~ iTvaliswineb<strong>da</strong>.<br />

wylis kultTan <strong>da</strong>kavSirebuli iyo kidev erTi dResaswauli – Zivou. romelic gavrcelebuli<br />

iyo qarTvelebSic <strong>da</strong> afxazebSic. orive xalxSi igi erTnairad sruldebo<strong>da</strong>.<br />

ritualSi soflis axalgazrdoba iReb<strong>da</strong> monawileobas. isini baris tars TojinasaviT<br />

rTavdnen, mxiarul msvlelobas awyobdnen mdinaremde, Semdeg baris tars tivze <strong>da</strong>fenil<br />

Tivaze <strong>da</strong>debdnen <strong>da</strong> almodebuls wyals gaatandnen. Tan locviTa <strong>da</strong> simReriT<br />

RvTaeba Zivous wvimas SesTxovdnen. iv. javaxiSvili termin `Zivou~-s pirvel nawils –<br />

Zi afxazur wyals, xolo `vou~-s svanur `mogvec~-s ukavSireb<strong>da</strong>, radganac svanurSi tarosis<br />

RvTaebis saxeli `vebi~, `vou~ iyo. am varauds, svanuri `vobiS~ _ paraskevis saxelwodebac<br />

amyarebs, radganac es dRe iyo vebisadmi miZRvnili 2 . rogorc Cans, wylis<br />

kultTan <strong>da</strong>kavSirebuli agraruli dResaswauli <strong>da</strong> terminic qarTul-afxazuri kulturul-istoriuli<br />

urTierTobis Sedegi un<strong>da</strong> iyos. baris tarTan <strong>da</strong>kavSirebuli es samiwaTmoqmedo,<br />

gvalvis sawinaaRmdego <strong>da</strong> wvimis gamomwvevi rwmenis dResaswauli afxazeb-<br />

Si intensiur miwaTmoqmedebaze ga<strong>da</strong>svlis Semdeg un<strong>da</strong> <strong>da</strong>arsebuliyo. igive un<strong>da</strong> iTqvas,<br />

afxazebSi miwaTmoqmedebis meore RvTaebis, `adgil-dedufalis~ Camoyalibebis Sesaxebac<br />

(afxazebi miwis aRsaniSnavad qarTul termins `adgili~ gamoiyeneben, sesxebis<br />

nia<strong>da</strong>gze). afxazebs miwis RvTaeba, adgilis dedoflis, qalis, saxiT hyav<strong>da</strong>T warmodgenili.<br />

afxazi qalebi (umetesad abJuaSi mcxovrebni) mindvris samkurnalo balaxebis Segrovebis<br />

dros, miwaSi marilis mwikvs <strong>da</strong>marxavdnen <strong>da</strong> Tan CurCulebdnen: adgil-dedofalo<br />

Cven Seni wili mogeciT~. afxazebSi sayovelTaod iyo cnobili, rom miwis yvela<br />

monakveTs, saxmari iyo igi Tu uxmari adgilis dedofali mfarvelob<strong>da</strong>.<br />

qarTvelebSi es RvTaeba saqarTvelos yvela kuTxeSi iyo sxva<strong>da</strong>sxva saxiT gavrcelebuli.<br />

rogorc aRiniSna, igi agraruli xasiaTisa iyo <strong>da</strong> nayofierebas ukavSirdebo<strong>da</strong>.<br />

mis funqciebSi a<strong>da</strong>mianisadmi nayofierebis miniWeba, pirutyvis gamravleba, rogorc<br />

naTesis, ise yvelanairi mcenareulisaTvis mosavlianobis gazr<strong>da</strong> Sedio<strong>da</strong>. RvTaeba<br />

wylis, miwis <strong>da</strong> nayofierebis kults erTianad gamoxatav<strong>da</strong>, rac qarTvelebSi ori sameurneo<br />

<strong>da</strong>rgis ganviTarebis miwaTmoqmedebisa <strong>da</strong> mesaqonleobis simbiozur xasiaTze metyveleb<strong>da</strong>.<br />

amave dros, igi dedis <strong>da</strong> agraruli xasiaTis qal RvTaebasTan RvTismSobel<br />

mariamTanac iyo <strong>da</strong>kavSirebuli (mz. makalaTia).<br />

afxazebis samiwaTmoqmedo RvTaebaTa sistemaSi mniSvnelovani adgili kidev erTma<br />

RvTaebam jajam <strong>da</strong>ikava. afxazebs jaja <strong>da</strong>baltanian, mxarbeWian qalad hyav<strong>da</strong>T warmodgenili.<br />

romelsac <strong>da</strong>Tesili mindvrebisa <strong>da</strong> Wirnaxulis gazr<strong>da</strong> <strong>da</strong> aseve sapirispirod,<br />

zaralis gamowvevac SeeZlo. afxazebis warmodgeniT, ojaxi romelic jajasTvis msxverpls<br />

zvarakis saxiT gaiReb<strong>da</strong>, uxv mosavals miiReb<strong>da</strong>, xolo is vinc mis saxelze zvarakis<br />

Sewirvas <strong>da</strong>inaneb<strong>da</strong>, piriqiT, mosavals wauxden<strong>da</strong>. `afxazuri RvTaeba jaja agrarul<br />

kulturasTanaa <strong>da</strong>kavSirebuli, Tumca Tavisi ganviTarebiT igi nayofierebis RvTaebad<br />

ga<strong>da</strong>izar<strong>da</strong> 3 . `jojooba dRe~, romelic igive adgilis de<strong>da</strong>sTanaa <strong>da</strong>kavSirebuli<br />

qarTvelebSic iyo gavrcelebuli. misi mlocvelebi gamoqvabulSi Saqars tovebdnen, xo-<br />

1 Акаба Л.Х., Традиционные религиозные представления, Абхазы (Москва, 2007), стр. 356-357.<br />

2 iv. javaxiSvili, <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 119-120.<br />

3 Кантария М. В., Чанба Р. К., Некоторые вопросы земледельческой культуры, Этнографические параллели (Тбилиси, 1987),<br />

стр. 55.<br />

419


lo miwas qaTmebs uZRvnidnen 1 . rogorc Cans, qarTul jojosa <strong>da</strong> afxazur jajas warmo-<br />

Sobis erTi saerTo qarTveluri Ziri un<strong>da</strong> hqono<strong>da</strong>. amrigad, mesaqonleobasa <strong>da</strong> miwaTmoqmedebasTan<br />

<strong>da</strong>kavSirebuli kultebi <strong>da</strong> rwmena-warmodgenebi afxazebSi, sazogadoebis<br />

ganviTarebis sxva<strong>da</strong>sxva safexurze Seqmnili Cans. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, SeiZleba iTqvas,<br />

rom afxazebis samiwaTmoqmedo religiuri kultura qarTveluri mosaxleobis kulturasTan<br />

mWidro urTierTobaSia warmoqmnili <strong>da</strong> ganviTarebuli.<br />

qarTul-afxazuri kulturuli urTierTobis Sedegi un<strong>da</strong> iyos qristianuli dReoba-dResawaulebis<br />

bzifisa <strong>da</strong> abJuis afxazebSi nawilobrivi gavrcelebac. mag.: aRdgomis<br />

(amSaf _ kvira) dResaswauli; RvTismSoblis miZinebis (nanhva – dedis locva) dResaswauli;<br />

Sobis (qirsa < megr.: qirse-qriste) dResaswauli, romelTa aRniSvnasac afxazebi<br />

SemoqmedebiTad udgebodnen. yvelaze meti Tayvaniscema afxazebSi giorgobam moipova. am<br />

dRes saqarTvelos yvela kuTxi<strong>da</strong>n qarTvelebi, maT Soris bzifisa <strong>da</strong> abJuis afxazebic,<br />

istoriuli odiSis teritoriaze, sof. iloris wm. giorgis taZarSi iyridnen Tavs,<br />

romelic maTi azriT, yvelaze Zlieri iyo <strong>da</strong> ilornxas saxelze zvaraksac klavdnen.<br />

afxazebSi <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebuli poliTeisturi religiuri rwmena-warmodgenebis ganxilva<br />

safuZvels iZleva iTqvas, rom maT Seswavlas mravalmxrivi mniSvneloba aqvs. rac mTavaria<br />

igi gansaxilveli sakiTxisaTvis kidev erT <strong>da</strong>matebiT <strong>da</strong>sabuTebas iZleva, rom Tanamedrove<br />

afxazebi saqarTvelos <strong>da</strong> kerZod afxazeTis teritoriaze migraciis gziT arian <strong>da</strong>mkvidrebuli.<br />

samecniero literaturaSi araerTxel iyo aRniSnuli migraciis rolis Sesaxeb<br />

sxva<strong>da</strong>sxva xalxis <strong>istoria</strong>Si. aseTi adgilmonacvleobis dros TavisTavad cxadia, moZravi<br />

mosaxleobis yofasa <strong>da</strong> cxovrebaze mkvidri mosaxleobis kultura garkveul zemoqmedebas<br />

axden<strong>da</strong>. Crdilo-<strong>da</strong>savleT kavkasielebis axal eTnografiul, kulturul <strong>da</strong> politikur-ekonomikuri<br />

garemo-pirobebSi moxvedram, qarTvel xalxTan urTierTobam maTi tradiciuli<br />

sameurneo, materialuri kulturisa <strong>da</strong> yofis wes-Cveulebebi, cnobiereba, maTi<br />

meurneobrivi Tu ekonomikuri qcevebi, eTnikuri procesebi Secvala. integraciis procesis<br />

gaRrmavebam, axal eTnikur erTobasa <strong>da</strong> qarTvelebs Soris myari istoriuli, politikuri<br />

<strong>da</strong> socialur-kulturuli kavSirebi Camoayaliba, imdenad, rom maT Soris axlo naTesauri<br />

urTierTobebi (qorwinebis gavleniT) <strong>da</strong>myar<strong>da</strong>. saukuneebis manZilze Camoyalibebuli es<br />

urTierTobebi samwuxarod ucxo, Semosulma Zalam gaTiSa.<br />

amrigad, afxazuri eTnografiuli masalebis retrospeqtiuli ganxilva amtkicebs,<br />

rom afxazurma eTnikurma jgufma rTuli istoriul-migraciuli gza gamoiara. maTi Camoyalibeba<br />

Crdilo-<strong>da</strong>savleT kavkasiis xalxebis naTasauri jgufebisa <strong>da</strong> qarTveluri<br />

mosaxleobis Serwymis Sedegad mox<strong>da</strong>. afxazebma qarTvelebTan erTad, saerTo qarTul<br />

saxelmwifoSi xangrZlivi cxovrebisa <strong>da</strong> eTnokulturuli kontaqtebis Sedegad qarTuli<br />

kulturis didi gavlena ganicdes. es gavlena maTi kulturisa <strong>da</strong> yofis yvela aspeqtze<br />

aisaxa. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, afxazuri tradiciuli kulturis konservatiuli xasia-<br />

Ti<strong>da</strong>n gamomdinare, Crdilo-<strong>da</strong>savleT kavkasiis xalxebis enasa <strong>da</strong> eTnokulturasTan<br />

msgavseba dResac TvalsaCinoa.<br />

<strong>da</strong>mowmebuli literatura<br />

1. n. berZeniSvili, feo<strong>da</strong>luri urTierToba XV saukuneSi, saqarTvelos istoriis saki-<br />

Txebi, II (Tbilisi, 1965).<br />

2. georgika, bizantieli mwerlebis cnobebi saqarTvelos Sesaxeb, I (Tbilisi, 1961).<br />

3. T. gvancelaZe, enobrivi monacemebi <strong>da</strong> maTi mniSvneloba afxazeTis eTnikuri istoriis<br />

kvlevisaTvis, afxazeTis istoriis problemebi (Tbilisi, 1998).<br />

4. p. giorgiZe (p. Waraia), afxazeTi <strong>da</strong> afxazebi, iveria, #169 (1888).<br />

5. p. giorgiZe (p. Waraia), afxazeTi <strong>da</strong> afxazebi, iveria, #180 (1888).<br />

6. i. doliZe, qarTuli samarTlis Zeglebi, III (Tbilisi, 1970).<br />

7. evlia Celebis `mogzaurobis wigni~, nakv. I, Targmani g. fuTuriZis (Tbilisi, 1971).<br />

8. ioane sabanisZe, habos wameba, qarTuli proza, I (Tbilisi, 1981).<br />

1 iv. javaxiSvili, Txzulebani Tormet tomad, tomi I (Tbilisi, 1979), gv. 129.<br />

420


9. arq. Lamberti, samegrelos aRwera (Tbilisi, 1991).<br />

10. mz. makalaTia, mesaqonleobasTan <strong>da</strong>kavSirebuli rwmena-warmodgenebi samegreloSi,<br />

samegrelo (Tbilisi, 1979).<br />

11. T. saxokia, mogzaurobani (Tbilisi, 1950).<br />

12. Crdilo kavkasiis xalxTa istoriis narkvevebi (Tbilisi, 1969).<br />

13. iv. javaxiSvili, Txzulebani Tormet tomad, tomi I (Tbilisi, 1979).<br />

14. Акаба Л.Х., Традиционные религиозные представления, Абхазы (Москва, 2007).<br />

15. Бгажба Х. С., Бзибский диалект абхазского языка (Тбилиси, 1964).<br />

16. Бжания В. Н., Из истории хозяйство и культуры абхазов (Сухуми, 1973).<br />

17. Броневский С., Новейшие географические и исторические известия о Кавказе, ч. I (Москва, 1823).<br />

18. Вейденбаум Е., Священные рощи и деревья у Кавказских народов, ЗКОИРГО (Тифлис, 1877-1878).<br />

19. Джанашиа Н. С., Статьи по этнографии Абхазии (Сухуми, 1960).<br />

20. Дубровин Н., Абазцы (Азега), том I, кн. 2 (С-Петербург, 1871).<br />

21. Дубровин Н., Черкесы (Адыги), Материалы для истории черкесского народа, вып. I (Краснодар,<br />

1927).<br />

22. Завадский Ф. А., Абхазия и Цебельда, Кавказ, №61 (1867).<br />

23. Инал-ипа Ш. Д., Абхазы (Сухуми, 1965).<br />

24. Инал-ипа Ш. Д., Вопросы этнокультурной истории абхазов (Сухуми, 1976).<br />

25. Кантария М. В., Чанба Р. К., Некоторые вопросы земледельческой культуры, Этнографические<br />

параллели (Тбилиси, 1987).<br />

26. Лавров А. И., Историко-этнографические очерки Кавказа (Ленинград, 1978).<br />

27. Люлье А. Я., Верования, религиозные обряды и предрасудки черкес, ЗКОИРГО, кн. 5 (1862).<br />

28. Ногмов Ш. Б., История адыгского народа (Тбилиси, 1861).<br />

29. Пантюхов И., О положении Абхазии в религиозном отношении, Кавказ, №5, 10 января (1868).<br />

30. Религиозные верования абхазцев, ССКТ, вып. V (1871).<br />

31. Селезнев Н., Руководство к познанию Кавказа (С-Петербург, 1847-1850).<br />

32. Торнау Ф. Ф., Воспоминания кавказского офицера, ч. I и II (Москва, 1864).<br />

33. Чурсин Г. Ф., Материалы по этнографии Абхазии (Сухуми, 1957).<br />

421


SALOME BAKHIA-OQRUASHVILI<br />

Ivane Javakhishvili Institute of History and Ethnology,<br />

Ivane javakhishvili Tbilisi State University<br />

BELIEFES OF THE ABKHAZIANS IN THE CONTEXT OF ETHNIC HISTORY<br />

Spiritual culture occupies significant place in the functioning of ethnos. Social formation and development of<br />

Abkhazian population on the territory of Georgia in a course of centuries was based on the corresponding ideology.<br />

Political and religious faith and conceptions always exerted marked influence both on ethnic mentality and ethnic<br />

integrity. According to our opinion/assumption two main streams of representatives of small ethnic units from<br />

North Caucasus to the territory of Georgia were confirmed. The first was in the beginning of our era (II century)<br />

and the second, in the XV-XVII centuries. The first wave that migrated to the territory of Abkhazia brought pre-<br />

Christian spiritual culture, but later (VI c) it, according to the sources, as a result of powerful impact of Kartvelian<br />

(Georgian) population used to convert into Christianity. From the VII century up to the second half of the 70-s of<br />

the X century no <strong>da</strong>ta are fixed in ancient Georgian sources and law monuments in connection with pagan religion,<br />

in Georgian or Abkhazian populations. This refers to final victory of Christian religion in this region. Alongside<br />

with the religion faith, the first wave of migration appeared fused with Georgian population ethnically and<br />

culturally, which, alongside with other ethnological signs is proved by the terms connected with Christianity as<br />

well as by feasts- holy<strong>da</strong>ys in Abkhazian language. The second wave that migrated from the North Caucasus<br />

ethnically differed greater. Therefore, they retained their own traditional religious faiths-conceptions to the end.<br />

Within the whole XX century in the pagan pantheon of Abkhazians the leading place was occupied by the vital<br />

force, fertility, family, patronymic, village, community. In the modern life of Abkhazians agricultural activity, the<br />

level of public and social development level were conditioned by old faiths-conceptions. The nature, land,<br />

economic activity – cattle growing, hunting, apiculture, smithery and all cults of holly places had their own idols,<br />

deities at the head. Considerations made on the basis of the sources and law monuments and the polytheistic<br />

religious faith-conceptions brought by the second flood from the North Caucasus enables us to say that modern<br />

Abkhazians have settled on the territory of Georgia through migration. As a result of powerful impact of politicaleconomic<br />

and other forms of culture of local population on the life of the migrating population from the XV<br />

century as well as deepening of integration process, the new ethnic entity – Abkhazians were formed. As a result of<br />

coexistence and ethno-cultural contacts of Abkhazians and Georgians in the common state, Georgian impacts were<br />

expressed in all aspects of their culture and life. Irrespective of it, proceeding from the conservative nature of<br />

Abkhazian traditional culture, the semblance to the North Caucasian language and ethno-culture is still vivid to<strong>da</strong>y.<br />

422


nugzar mgelaZe<br />

baTumis SoTa rusTavelis saxelmwifo universiteti<br />

demonTa samyaro samxreT-<strong>da</strong>savleT saqarTvelos miToreligiaSi<br />

(1. lompapi <strong>da</strong> kudianebi)<br />

`demonologia~ farTo Sinaarsis cnebaa. TeologiaSi arsebobs azri, rom igi zogad<br />

StrixebSi `<strong>da</strong>cemuli angelosebis~ arqiteqtonikas _ arssa <strong>da</strong> bunebas swavlobs. miTologiur<br />

personaJTa SedgenilobiT demonTa samyaro gansakuTrebiT rTuli agebulebisaa.<br />

Sexedulebebi demonuri Zalebis Sesaxeb kacobriobis istoriis uZveles safexurebze<br />

iRebs saTaves. am tipis RvTaebebi sxva<strong>da</strong>sxva epoqebsa (antikuri periodi, Suasaukuneebi)<br />

<strong>da</strong> qveynebSi (aziisa <strong>da</strong> evropis qveynebi) gansxvavebul funqciur Sinaarsac atareb<strong>da</strong>.^drosa<br />

<strong>da</strong> sivrceSi gansxvavebulobis miuxe<strong>da</strong>vad, Sinagani wyobiT, demonebSi gansaxierebuli<br />

miTologiuri personaJebi <strong>da</strong> maTTan <strong>da</strong>kavSirebuli rwmena-warmodgenebi<br />

erTmaneTs sagrZnoblad uaxlovdebodnen. es siaxlove gansakuTrebiT yofaSi _ cxovrebiseul<br />

ciklSi vlindebo<strong>da</strong>.<br />

`demoni~ anu berZnuli `<strong>da</strong>imon~ orfikebTan <strong>da</strong> piTagorelebTan mfarvel suls aRniSnav<strong>da</strong><br />

1 , Tumca keTilismyofeli funqciis gar<strong>da</strong> berZnul miTologiaSi `demoni~ ganzogadebuli<br />

warmodgena iyo ganusazRvrel <strong>da</strong> gauformebel RvTaebriv Zalaze, romelic,<br />

xSirad, a<strong>da</strong>mianis cxovrebiseul bedze axden<strong>da</strong> zegavlenas. `demoni~ uecrad warmoSobad<br />

<strong>da</strong> uecrad qrobad saSiS sabediswiro Zalas warmoadgen<strong>da</strong>,^romlis saxeldeba<br />

<strong>da</strong> romelTanac urTierTobis <strong>da</strong>myareba TiTqmis SeuZlebeli iyo. moulodnelad Tavs<strong>da</strong>tydomis<br />

procesSi demons garkveuli moqmedeba elviseburad mohqon<strong>da</strong> <strong>da</strong> imavdroulad<br />

ukvalod qrebo<strong>da</strong>. a. losevis SexedulebiT am funqciaSi Cans uecari preanimizmis<br />

rudimentebi 2 . adre, olimpiuri RmerTebic demonebad iwodebodnen, magram mxolod maSin,<br />

roca ganzogadebuli saxiT warmoidgendnen an maT ganusazRvrel mniSvnelobas aniWebdnen,<br />

e. i. roca RmerTi Tavs individualurad ar avlen<strong>da</strong>. specialur literaturaSi<br />

<strong>da</strong>dgenilia demonebisaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli zogadi niSnebi. isini a<strong>da</strong>mianebze uSualod<br />

zemoqmedebdnen, xiblavdnen, umzadebdnen ubedurebas, usuraTebdnen arasasiamovno<br />

sizmrebs. aseve, maT a<strong>da</strong>mianebis gzaze <strong>da</strong>yenebac SeeZloT. aseT gzas ki a<strong>da</strong>mianebi^ umetesad<br />

katastrofamde mihyav<strong>da</strong>. demonebi a<strong>da</strong>mianSi ama Tu im azrs badebdnen, beds uTanabrdebodnen<br />

<strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianuri cxovrebis yvela mxares Tavisi gavlenis sferoSi aqcevdnen.<br />

arsebobdnen <strong>da</strong>badebis, sikeTisa <strong>da</strong> borotebis demonebi. a<strong>da</strong>mianis xasiaTic a<strong>da</strong>mianis<br />

demoni iyo. yvela a<strong>da</strong>mians Tavisi demoni hyav<strong>da</strong>. demonebi agreTve <strong>da</strong>bali safexuris<br />

RvTaebebad, RmerTebsa <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianebs Soris Suamavlebad gaiazrebodnen. romaul miTologiaSi<br />

berZnul demons `genia~ Seesatyvisebo<strong>da</strong> 3 .<br />

berZnebSi demonebi mfarveli sulis gamoxatulebac iyo.^ukve adreqristianul warmodgenebSi<br />

isini borot xatebsa <strong>da</strong> Smag Zalebs konkretulad <strong>da</strong>ukavSir<strong>da</strong>. titanur-demonuri<br />

bunebis amosavali qTonuri <strong>da</strong> Ramiseuli arsi gax<strong>da</strong>. warmarTulSi titanurma<br />

ukve qristianul epoqaSi demonuri iersaxe miiRo 4 . qristianoba demonologiur memkvidreobas<br />

universaluri tradiciebi<strong>da</strong>n iTviseb<strong>da</strong>, Tumca qristianul samyaroSi tradiciuli<br />

kulturis matareblebisaTvis qristes binaruli opozicia@ Tu polaruli persona-<br />

Ji _ antiqriste <strong>da</strong> eSmakiseul msoflmxedvelobaze agebuli demonur ZalTa wre keTil<br />

sawyiss acdenilebia. qristianuli sarwmunoeba RmerTis _ sikeTis Secnobis procesSi<br />

antiqristesa <strong>da</strong> demonur, maT Soris, boroti Zalebis arsebobas <strong>da</strong>saSvebad miiCnevs,<br />

rac^SesaZloa^a<strong>da</strong>mianisaTvis sakuTari arsSi wvdomis ganmsazRvrel kriteriumsac warmoadgen<strong>da</strong>.<br />

es iseTive aRqmadi procesi Cans, rogoricaa borotebis gacnobiereba, rac<br />

saSualebas gvaZlevs sikeTis arss gacilebiT Rrmad CavwvdeT <strong>da</strong>, mainc, aq ormxrivi _<br />

binaruli opozicia araa bunebis harmoniuli erTianobis iseTi dualisturi xedva, ro-<br />

1 Томсон Дж., Исследованные по истории древнегреческого общества (Москва, 1958), стр. 338-339.<br />

2 Лосев А. Ф., Демон, Мифологический словарь (Москва, 1991), стр. 182.<br />

3 iqve, gv. 182.<br />

4 a. na<strong>da</strong>raia, demonologiis sakiTxisaTvis saqarTveloSi, masalebi guriis eTnografiuli SeswavlisaTvis^<br />

(Tbilisi,^1980), gv. 184.<br />

423


goricaa civi <strong>da</strong> cxeli, qali <strong>da</strong> kaci, ca <strong>da</strong> de<strong>da</strong>miwa. esaa uarso borotebasa <strong>da</strong> sike-<br />

Tes Soris mkveTri <strong>da</strong>pirispireba. RmerTi ar ebrZvis antiqristes. igi mas Trgunavs.<br />

qristianobasTan <strong>da</strong>kavSirebul miTologiur warmodgenebSi avi sulebi samebisa <strong>da</strong><br />

angelozebis antagonistebad miiCneodnen. isini eSmakis msaxurebi, satanis mebrZolebi, a<strong>da</strong>mianis<br />

modgmis uxilavi mtrebi iyvnen. av sulTa am<strong>da</strong>gvari funqciebi mkveTrad vlindebo<strong>da</strong>,^<br />

magaliTad, Zvelslavur warmarTul miTologiur RvTaebaSi, romelic besis saxelwodebas<br />

atareb<strong>da</strong> 1 . qristianobam warmarTuli sarwmunoebrivi plastebis mniSvnelovani nawili<br />

ga<strong>da</strong>iazra. qristes antipodi _ eSmaki uarso borotebis ganmasaxierebeli <strong>da</strong> qristianuli<br />

Sexedulebebis organuli nawili gax<strong>da</strong>. bunebrivia warmarTul plastebs qristianoba-<br />

Si Tan gadmohyva uZvelesi miTologemebi <strong>da</strong> calkeuli siuJeti, rac maT diferencirebul<br />

<strong>da</strong> funqciur-tipologiur Seswavlas moiTxovs. isic un<strong>da</strong> iTqvas, rom fragmentebi uZvelesi<br />

miTologemebi<strong>da</strong>n <strong>da</strong> warmarTuli cxovrebi<strong>da</strong>n im msoflmxedvelobis warmoCenas abundovnebs,<br />

romelsac safuZvlad qristianuli motivebi udevs.<br />

demonuri samyaros Sinaarsobrivi modeli, istoriulad Camoyalibebuli demonologiuri<br />

sistemebis sarwmunoebrivi formebi <strong>da</strong> am formebSi asaxuli personaJebis funqciebi<br />

gansakuTrebiT faseuli saxiT folklorul-eTnografiulma sinamdvilem Semoinaxa.<br />

am tipis masalebiT mdi<strong>da</strong>ria kavkasiis xalxTa kulturuli memkvidreoba, maT Soris,<br />

qarTveli xalxis religiuri anTropologia.<br />

amjerad Cvens mizans warmoadgens eTnografiuli masalebis safuZvelze aRvweroT<br />

<strong>da</strong> SeviswavloT samxreT-<strong>da</strong>savleT saqarTvelos demonologiuri warsuli, gansakuTrebiT<br />

aWaris mosaxleobaSi arsebuli demonologiuri rwmena-warmodgenebi, maTi lokalur-regionuli,<br />

zogadeTnikuri (zogadqarTuli) <strong>da</strong> universaluri niSnebi.<br />

samxreT-<strong>da</strong>savleT saqarTvelos miTo-religiur struqturaSi ramdenime demonologiuri<br />

mikrosamyaroa warmodgenili, romlebic funqciur-Sinaarsobrivi aspeqtebiT xSirad<br />

erTmaneTs uaxlovdebian.<br />

* * *<br />

demonebi <strong>da</strong> Ramiseuli avi sulebi: lompapi <strong>da</strong> kudianebi. samxreT-<strong>da</strong>savleT saqar-<br />

TveloSi,^ kerZod, aWaraSi, kudianebis gamaerTianebeli <strong>da</strong> ufrosi e. w. lompapi (dedjali<br />

2 //<strong>da</strong>jali//derjali//jerjali//zerjali//dedjal-ruji//dedjal-xuruji//dedjalrompapi)<br />

3 iyo. aWaraSi lompaps xSirad rompapsac uwodebdnen. guriaSi misi funqciurtipologiuri<br />

Sesatyvisi rokapi iyo, xolo qarTlSi tartarozi. sxvaTaSoris, guriaSi<br />

avi qalis aRsaniSnavad dRemde SemorCa gamoTqma: `rokapi qali~@ (Sdr. finTqali), xolo<br />

lazebi aseT qals aWaruli dialeqtisaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli terminis: lompapis<br />

fonetikuri SesatyvisiT _ RompapiT aRniSnavdnen, rac pir<strong>da</strong>pir miuTiTebs rokapisa <strong>da</strong><br />

lompapis qalur bunebaze. T. saxokia rokaps mdedrobiTi sqesis moxucebulad miiCnev<strong>da</strong><br />

4 . il. Wyoniac Tvli<strong>da</strong>, rom rokapi <strong>da</strong>savleT saqarTveloSi mdedrobiTi sqesis iyo<br />

<strong>da</strong> kudianebs ufrosob<strong>da</strong>. am TvalsazrisiT sainteresoa i. yifSiZis Sexedulebac 5 . zogierT<br />

mecniers rokapisa <strong>da</strong> rompapis gaigiveba <strong>da</strong>uSveblad miaCn<strong>da</strong> <strong>da</strong> maT gansxvavebul<br />

sulebad moiazreb<strong>da</strong>. maTi SexedulebiT, aWarelisa <strong>da</strong> gurulisaTvis rokapi qali, xolo<br />

rompapi mamakaci iyo 6 , Tumca folklorul-eTnografiuli wyaroebi kudianebis gamaerTianebel<br />

borot Zalas ZiriTa<strong>da</strong>d qalad warmoaCens 7 . arn. Ciqobavas ganmartebiT ru-<br />

1 Аверинцев С. С., Бесы, Мифологический словарь (Москва, 1991), стр. 92.<br />

2 j. noRaideli, aWaruli zepirsityvierebisa <strong>da</strong> eTnografiis masalebi^(Tbilisi, 1967), gv. 65-69; Sdr. T. SioSvili,<br />

dedjalis (<strong>da</strong>jalis) ciklis legen<strong>da</strong> aWaris folklorSi, qarTveli muslimebi Tanamedroveobis<br />

konteqstSi (baTumi, 2010).<br />

3 sakiTxis Sesaxeb <strong>da</strong>wvr. ix. n. mgelaZe, demonologiuri rwmena-warmodgenebi samxreT-<strong>da</strong>savleT saqarTvelo-<br />

Si, xelnaweri (1992) (ix. saojaxo arqivi); n. mgelaZe, demonologiuri rwmena-warmodgenebi samxreT-<strong>da</strong>savleT<br />

saqarTveloSi, niko berZeniSvilis institutis eTnologiis ganyofilebis arqivi, wliuri Tema, xelnaweri<br />

(1992); n. mgelaZe, eSmaki, saistorio macne, #3 (baTumi, 1996), gv. 37-39; n. mgelaZe, xalxuri demonologiuri<br />

azrovnebis istorii<strong>da</strong>n aWaraSi (feri//ferebi), saistorio macne, # 9 (baTumi, 2000), gv. 62-66; n. mgelaZe, <strong>da</strong>cemuli<br />

angelosebi xalxur demonologiaSi _ ali, saistorio macne, # 9 (baTumi, 2000), gv. 62-66.<br />

4 T. saxokia, mogzaurobani (Tbilisi, 1950).<br />

5 Sdr. b. JRenti, qarTuli enis guruli kilo (Tbilisi, 1936), gv. 240.<br />

6 ix. i. megreliZe, j. noRaideli: cxovreba <strong>da</strong> moRvaweoba, j. noRaideli, narkvevebi <strong>da</strong> Canawerebi, 1 (baTumi,<br />

1971), gv. 21; Sdr. j. noRaideli, aWaris xalxuri sityviereba, II (baTumi, 1940).<br />

7 Sdr. T. SioSvili, <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 350.<br />

424


kap’Si gvaqvs -kap Ziri. sityva ro-kap-i cnobili iyo samegreloSic <strong>da</strong>, saerTod, gavrcelebuli<br />

iyo mTel <strong>da</strong>savleT saqarTveloSi. ru-kap-i SesaZlebelia miRebuli iyos rokap-i‘sagan.<br />

avtoris Tanaxmad, es sityva SeTvisebuli hqon<strong>da</strong> afxazurs aruakap’is saxiT.<br />

arn. Ciqobava terminis etimologiisas am sityvas uSualod ukavSireb<strong>da</strong> ybas. misi <strong>da</strong>kvirvebiT,<br />

-kap aris yba 1 . vfiqrobT, aRniSnul konteqstSi un<strong>da</strong> ganvixiloT sityva nikap-i’c.<br />

arn. Ciqobava kap’isa <strong>da</strong> ro-kap-i’s ybasTan <strong>da</strong>kavSirebisas eyrdnobo<strong>da</strong> sulxan-saba<br />

orbelianis cnobil ganmartebas: rukapi aris `Zlier beberi de<strong>da</strong>kaci <strong>da</strong> di<strong>da</strong>d ybedi<br />

<strong>da</strong> kudiani~ 2 . arn. Ciqobava aRniSnav<strong>da</strong>, rom sabasTan ybedi@ niSnavs ybians: `di<strong>da</strong>d<br />

ybedi~ anu metis metad ybiani Tu metad didi ybis mqone. Tanamedrove gagebiT ybedi is<br />

aris, vinc ybebs ar asvenebs, Tavs gvabezrebs laparakiT 3 . am mxriv yuradRebas iqcevs<br />

aWaraSi ise, rogorc saqarTvelos sxva kuTxeebSi Tavyrilobis adgilis, gviandeli gagebiT<br />

zarmacTa TavSesakrebis aRmniSvneli termini salaybo, romelic ga<strong>da</strong>taniTi mniSvnelobiT<br />

laybobas, ybedobas, laparaks ukavSirdebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> niSnav<strong>da</strong> salaparako adgils.<br />

es sityvac ybasTanaa <strong>da</strong>kavSirebuli. am sityvam droTa ganmavlobaSi SeiZina ironiuli<br />

Sinaarsi. adre mas gansxvavebuli <strong>da</strong>tvirTva un<strong>da</strong> hqono<strong>da</strong>, radgan msgavs Tavyrilobebze<br />

wydebo<strong>da</strong> mniSvnelovani saTemo problemebi.<br />

TiTqos arasarwmunoa, magram <strong>da</strong>saSvebia lompapi (rompapi//Rompapi) gaazrebuli iqnas<br />

rogorc `romis papi~ <strong>da</strong> es arcTu usafuZvlod mogveCveneba Tu qristianobis <strong>istoria</strong>Si<br />

marTlmadideblobisa <strong>da</strong> kaTolikobis urTierT<strong>da</strong>mokidebulebis xasiaTs gavixsenebT<br />

<strong>da</strong> am urTierT<strong>da</strong>mokidebulebis sferoSi romis papis rols ganvsazRvravT 4 . miuxe<strong>da</strong>vad<br />

amisa, aseT axsnas mravali susti mxare gaaCnia,^ magaliTad, Tun<strong>da</strong>c is^ rom yofaSi<br />

lompapi (rompapi) xSirad gagebuli iyo rogorc qaluri bunebis arseba _ de<strong>da</strong>beri.<br />

vfiqrobT, lompapi <strong>da</strong> rompapi^ ise, rogorc rokapi erTi sityvis sxva<strong>da</strong>sxva fonetikuri<br />

variantia <strong>da</strong> Tu es asea, maSin ufro sarwmuno Cans rokapis a. na<strong>da</strong>raias mier<br />

SemoTavazebuli etimologia, romlis Tanaxma<strong>da</strong>c, sityva rokapi SesaZloa sparsuli<br />

roskipi’<strong>da</strong>n iyos miRebuli, romelic, avtoris azriT, naTvalevis@ Selocvis erT-erT<br />

variantSi ga<strong>da</strong>taniTi mniSvnelobiTaa gamoyenebuli. locvis am variantis mixedviT _<br />

`...Samevi<strong>da</strong> erTi eva roskipi qali, Svid Tvares Seqmnili, SafaT dRes <strong>da</strong>badebuli, gami-<br />

Tvalva qseli Cemi ... rac sulierma avi TvaliT <strong>da</strong> yuriT Sexe<strong>da</strong>~.@ a. na<strong>da</strong>raias azriT,<br />

es avi TvaliT Semxedvari qali _ rokapia, radgan xalxi av qals rokaps eZax<strong>da</strong>. avtoris<br />

mixedviT, Selocvis sxva variantSi mas cvlis `qari qaravani~ an `erTi qali~.@samxreT<br />

saqarTveloSi `alis qals~ `alis qarsac~ uwodebdnen 5 . aq Cveni yuradReba<br />

miiqcia frazam: `rac sulierma avi TvaliT <strong>da</strong> yuriT Sexe<strong>da</strong> 6 ~. Tu avi TvaliT Semxedvari<br />

qali rokapia <strong>da</strong> igi alis qalTan konteqstSi cnobierdeba, maSin am mosazrebas kidev<br />

ufro sarwmunos xdis fraza: `avi ... yuriT~ Semxedvare qalis Taobaze, romelic aseve<br />

alTan mimarTebaSi un<strong>da</strong> aixsnas. yofaSi <strong>da</strong>sturdeba sityva aliyuri, romelic Rru-<br />

Si SiSina xmis gamomcem niJaras warmoadgens. mosaxleoba mas akvans miakrav<strong>da</strong> xolme,<br />

raTa alis <strong>da</strong>cema Tavi<strong>da</strong>n aecilebina. es `avi yuriTa~ <strong>da</strong>@ `avi TvaliT~ Semxedvare qalic<br />

rokapi Cans <strong>da</strong> garkveul konteqstSi alis qals warmoadgens. Tu miwis qalRmerTad<br />

nadirobis RvTaeba gaigebo<strong>da</strong>, magaliTad,^<strong>da</strong>li <strong>da</strong> am qalRmerTis yvelaze bnel aspeqts<br />

rokapis bunebis RvTaeba ganasaxiereb<strong>da</strong> 7 , maSin, bunebrivia, SeiZleba <strong>da</strong>lisa <strong>da</strong><br />

alis ara marto fonetikuri, aramed, garkveul qronologiur mTologiur SreebSi, maTi<br />

nawilobrivi funqciur-tipologiuri kavSirurTierTobis sakiTxic <strong>da</strong>isvas 8 .<br />

xalxuri warmodgeniT lompapi sazareli <strong>da</strong> finTi Sesaxe<strong>da</strong>obis de<strong>da</strong>beri<br />

iyo,^romlis <strong>da</strong>maxasiaTebel garegnul niSnebs warmoadgen<strong>da</strong>: Casisxlianebuli Tvalebi,<br />

gadmotrialebuli quTuToebi, Semwvanebuli loyebi. gurulis SexedulebiTac, rokapi<br />

maxinji, sazareli saxis moxuci iyo, mdedrobiTi sqesis, ulmobeli, a<strong>da</strong>mianis sisxls<br />

1 arn. Ciqobava, saxelTa fuZis uZvelesi agebuleba (Tbilisi, 1948), gv. 98.<br />

2 sulxan-saba orbeliani, sityvis kona (Tbilisi, 1928), gv. 282.<br />

3 arn. Ciqobava, <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 98.<br />

4 n. mgelaZe, <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 36.<br />

5 a. na<strong>da</strong>raia,^<strong>da</strong>sax. naSromi, 190; Sdr. m. andronikaSvili, narkvevebi iranul-qarTuli enobrivi urTierTobi<strong>da</strong>n,<br />

1^(Tbilisi,^1966), gv. 366; ap. wulaZe, eTnografiuli guria^(Tbilisi, 1971), gv. 116.<br />

6 Sdr, sityva miyures _ Semxede, momismine: `yuri <strong>da</strong>migde~.<br />

7 a. na<strong>da</strong>raia, <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 190.<br />

8 Sdr. cnebebs qali <strong>da</strong> qari, romlebic mosalodnelia kavSirSi iyos cnebebTan <strong>da</strong>li <strong>da</strong> ali (Sdr. termini<br />

aliqali).<br />

425


mowyurebuli. Tavisi tanis sigrZis kbilebi hqon<strong>da</strong>, romlebic win miwaze ewyo 1 . xalxuri<br />

warmodgeniT, lompapi gaumaZRari arseba iyo, ris gamoc am sityviT msuqan <strong>da</strong> xarb<br />

a<strong>da</strong>miansac aRniSnavdnen. msuqan a<strong>da</strong>mianze ityodnen: `lompapiviT gasuqebuliao~. aWaraSi<br />

arsebobs warmodgena, romlis Tanaxma<strong>da</strong>c, sadilis dros bismalais Tu ar ityodi, maSin<br />

mucelSi SeiTani CagiZvrebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> lompapiviT gagasuqeb<strong>da</strong>, Tumca lompapis simsuqne<br />

sixarbis adekvaturia <strong>da</strong>, xSirad, ga<strong>da</strong>taniTi mniSvnelobiT iyo gamoyenebuli, radgan<br />

miTologiur siuJetebSi rokapi warmodgenilia ara mxolod de<strong>da</strong>brad cecxlovani TvalebiT,<br />

didi kbilebiTa <strong>da</strong> grZeli kudiT, aramed gaZvaltyavebuli arseba<strong>da</strong>c 2 .<br />

lompapi miuval mTebsa <strong>da</strong> kldeebSi saxlob<strong>da</strong>. aWaraSi Cawerili erTi gadmocemiT,<br />

lompapis sacxovrisi iyo e. w. almikoxi, romelic TiTqos zemo aWaraSi, sofel vaSlovanTan<br />

mdebareob<strong>da</strong>. gadmocemis meore variantiT, lompapi sadRac Sors iyo <strong>da</strong>bmuli,<br />

romelsac yaf<strong>da</strong>Ri erqva. iqve, mindorSi arsebula Zervenaxis qva _ lompapis samyofTan<br />

gasasvleli. guriaSi T. saxokias mogzaurobis periodSi miiCnevdnen, rom rokapis<br />

adgilsamyofeli samegreloSi tabakonas mTa@iyo 3 . gurulebi rokapis adgilsamyofelad<br />

gar<strong>da</strong> miuvali kldeebisa, zRvispira qveyanasac asaxelebdnen, romelsac WaWveTs eZaxdnen<br />

4 . a. na<strong>da</strong>raia rokapis adgilsamyofels zRvasTan mimarTebaSi _ mesefebTan konteqstSi<br />

ganixilav<strong>da</strong> <strong>da</strong> miuTiTeb<strong>da</strong>, rom mesefnic zRvis mxri<strong>da</strong>n modian 5 , Tumca avtors<br />

am saintereso paralelis funqciur-tipologiuri Tanxvedrilobis amsaxveli <strong>da</strong>matebi-<br />

Ti niSnebi ar <strong>da</strong>usaxelebia.<br />

lompapis <strong>da</strong>bmuli saxiT gaazreba sakmaod sayuradRebo msgavsebas avlens qarTul<br />

miTologiaSi farTod cnobil eposTan <strong>da</strong> am eposis mTavar personaJTan amiranTan, romelic<br />

RmerTma urCobisa <strong>da</strong> masTan Widilis gamo kavkasiis qedze _ kldeze mdebare gamoqvabulSi<br />

miajaWva 6 . samecniero literaturaSi msgavsi paraleli ukve gavlebulia.<br />

ufro metic, gamoTqmulia varaudi, rom rompapi amirania 7 , xolo jerjali (dedjali) ki<br />

_ <strong>da</strong>rejani 8 . erTi miTologiuri versiiT, RmerTis mier <strong>da</strong>sjili rokapi miwaSi Caflul<br />

rkinis Wokze iyo mijaWvuli. am gadmocemis mixedviT, rokapi yovelwliurad Wokis amoglejasa<br />

<strong>da</strong> ganTavisuflebas cdilob<strong>da</strong>, magram rogorc ki amas axerxeb<strong>da</strong>^ Wokze Citi<br />

jdebo<strong>da</strong>. am dros rokapi Cits joxs mouqnev<strong>da</strong> xolme, magram Citi mifrinav<strong>da</strong>, Woki ki<br />

kvlav miwaSi eflobo<strong>da</strong> 9 . am tipis masala aWaraSicaa gamovlenili, romlis Tanaxma<strong>da</strong>c,<br />

rompapi romeliRac kldeze CarWobil paloze jaWviT iyo mibmuli. rompapTan axlos,<br />

magram misTvis miuwvdomel adgilze, uro ido, raTa mas palo ar moeTxara. rompaps<br />

e. w. WunWruqa Citi <strong>da</strong>rajob<strong>da</strong>. am Cits aWaris zogierT xeobaSi tantruqa erqva, xolo<br />

kintriSis xeobis soflebSi mabzakunas saxeliT iyo cnobili. konkretuli folklorul-eTnografiuli<br />

wyaroebiT irkveva, rom <strong>da</strong>bmuli rompapi woniT aTi fuTi iyo. j. no-<br />

Raidelis mier Cawerili masalebiT, `am xalxSi erTi TavSexovli kaci j<strong>da</strong>s, aravis elaparakeba<br />

... igi rkinis svetzea mibmuli. rkinis uro <strong>da</strong>debulia svetTan ... WunWruqai Citi<br />

... am uroze J<strong>da</strong>s. cavs svets, rom ar meiglijoso. misi yarauli is aris. rodesac ieqaneba<br />

pawas sveti, moConCkaldeba, miva WunWruqai <strong>da</strong> svetis Tavze <strong>da</strong>Jdeba. rompapi<br />

xels ver muustvens svets, rompapic svets cavs, rom aravin <strong>da</strong>amagros, me rom wamuaqanebo.<br />

WunWruqai rom svetze <strong>da</strong>Jdeba, maSin uros awevs rompapi <strong>da</strong> <strong>da</strong>artyams WunWruqas,<br />

viTom WunWruqai asobs svets. rom <strong>da</strong>artyams, WunWruqai 10 geiqceva, uro <strong>da</strong>ecema palos<br />

1 T. saxokia, <strong>da</strong>sax. naSromi,^ gv. 50; Sdr. qarTuli folkloris leqsikoni, II (Tbilisi, 1975), gv. 72.<br />

2 Аверинцев С. С., <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 469.<br />

3 T. saxokia,^<strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 50.<br />

4 Т. Мамаладзе, Народные обычаи и поверье гурийцев, СМОМПК, 17, отд. II (С-Петербург, 1893), стр. 63.<br />

5 a. na<strong>da</strong>raia, <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 185; Sdr. a. na<strong>da</strong>raia, wvimis patara RvTaebebi _ Winkebi <strong>da</strong> mesefeni, samegrelo<br />

(masalebi samegrelos eTnografiuli SeswavlisaTvis) (Tbilisi, 1979).<br />

6 <strong>da</strong>wvr. ix. Чиковани М. Я., Амиран, Мифологический словарь (Москва, 1991), стр. 37.<br />

7 satanasTan amiranis gaigiveba arsebuli faqtebis garegnul msgavsebas emyareba. logikiT, ufro upriani<br />

iqnebo<strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianebze mzrunvel amiranSi RmerTis _ uflis mesiamdeli saxe Segvecno, romelic RvTaebrivi<br />

warmomavlobisaa, martoa, atarebs de<strong>da</strong>miwis tvirTs <strong>da</strong> warmarT RvTaebaTa panTeonis ga<strong>da</strong>wyvetilebiT<br />

urCobisaTvis <strong>da</strong>sjilia.<br />

8 j. noRaideli, <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 69.<br />

9 Аверинцев С. С., <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 469.<br />

10 qarTul ornamentikaSi, gansakuTrebiT sacxovrebeli nagebobis SemkulobaSi, xSirad gvxvdeba Citis gamosaxuleba,<br />

romelic gamoricxuli araa vifiqroT, rom asruleb<strong>da</strong> gansakuTrebuli _ <strong>da</strong>rajis funqcias<br />

<strong>da</strong> ojaxs Ramiseuli satanuri arsebebisagan <strong>da</strong> boroti Zalebisagan _ demonebisagan icav<strong>da</strong>. igi mSvidobis<br />

simbolo iyo. igi fxizlob<strong>da</strong> <strong>da</strong> eSmaks Tavis axsnis saSualebas ar aZlev<strong>da</strong>.<br />

426


<strong>da</strong> de<strong>da</strong>miwaSi gaaroniebs~ 1 . miuxe<strong>da</strong>vad gansazRvruli paralelebisa, masalebi rokapsa<br />

<strong>da</strong> amirans Soris mxolod garegnul msgavsebaze gvamaxvilebinebs yuradRebas. amiranica<br />

<strong>da</strong> rokapic analogiur bedSi iyvnen <strong>da</strong>, bunebrivia, am bedis amsaxveli siuJetebic<br />

erTmaneTs uaxlovdebodnen 2 . sinamdvileSi satana <strong>da</strong> amirani funqciur-tipologiurad<br />

sruliad gansxvavebuli personaJebs warmoadgen<strong>da</strong> <strong>da</strong> qronologiuri TvalsazrisiTac<br />

sxva<strong>da</strong>sxva sibrtyeze un<strong>da</strong> ganvixiloT. rokapi borotebis sataniseuli xalxuri gamoxatuleba<br />

iyo, maSin, roca amirani (promeTe) a<strong>da</strong>mianTa modgmis samsaxurSi idga. RmerT-<br />

Tan WidiliT man RmerTTan gaTanabreba sca<strong>da</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>isaja kidec, magram mainc igi xalxis<br />

sayvareli gmiri <strong>da</strong>rCa. rokapisa <strong>da</strong> amiranis miTologiuri personaJebis irgvliv<br />

Seqmnili siuJetebis msgavseba, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom aq TiTqos qronologiuri zRvari<br />

didia, RmerTisadmi maTi <strong>da</strong>pirispirubulobis motivebmac ganapirobes. RmerTma ori<br />

sruliad gansxvavebuli RvTaebrivi warmomavlobis arseba urCobisaTvis TiTqmis erTnairad<br />

<strong>da</strong>saja _ satana <strong>da</strong>Trguna, xolo amirani gariya, magram a<strong>da</strong>mianTa sacxovrisagan<br />

izolacia orives be<strong>da</strong>d ergoT.<br />

miTologiuri siuJetebiT^ lompapis mrevli rogorc qaluri, ise^ mamakacuri sawyisis<br />

iyo. satanis msaxuri aWarasa <strong>da</strong> guriaSi aRiniSnebo<strong>da</strong> zogadi saxelwodebiT _ kudiani,^xolo<br />

guriaSi <strong>da</strong>matebiT <strong>da</strong>sturdeba termini _ mRalavi. kudianis paralelurad<br />

aWaraSi mogvianebiT termini jazi 3 <strong>da</strong>mkvidr<strong>da</strong>. sataniseuli personaJis saxe aqvs miRebuli<br />

jinsac. sofel qedlebis uban SurmulSi (xulos raioni) cxovrobs mexeSiZeTa sagvareulo<br />

Sto _ jinoRli. 1981 wlisaTvis aq jinoRlebis <strong>da</strong>axloebiT 8 komli cxovrob<strong>da</strong>.<br />

gadmocemiT, mexeSiZeebis winapari warmoSobiT SavSeTi<strong>da</strong>n^_ jinalo<strong>da</strong>n iyo. SesaZlebelia<br />

am sagvareulo Stos saxelwodeba jinTan iyos <strong>da</strong>kavSirebuli. mareTis xeobaSi^ sofel<br />

kviaxiZeebsa <strong>da</strong> sofel gogniauris saberwias saxelwodebiT cnobil mTas Soris<br />

mdebareobs adgili jinikilde. mosaxleobis warmodgeniT aq jinebi saxloben.<br />

aWarelis SexedulebiT kudiani dRisiT Cveulebrivi a<strong>da</strong>miani iyo, xolo RamiT Sei-<br />

Zleba zoomorfuli saxe mieRo. saWiroebis mixedviT igi katad, Tagvad, buzad, gvelad<br />

iqceo<strong>da</strong>. kudianoba SuaRami<strong>da</strong>n iwyebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> mamlis pirvel yivilamde grZeldebo<strong>da</strong>. kudianebi<br />

dRisiT uZlurdebodnen. TavyrilobisaTvis maT gansakuTrebuli adgili hqon<strong>da</strong>T<br />

SerCeuli <strong>da</strong> RamiT SesawiravebiT (qaTami, Zroxa, rZe,...) xel<strong>da</strong>mSvenebulebi Sesakrebad<br />

lompapis samflobelobelosken xaliCaze an cocxze ga<strong>da</strong>mjarni freniT mieSurebodnen.<br />

aWaraSi gamovlenili folklorul-eTnografiuli wyaroebiT, a<strong>da</strong>miani kudianobis<br />

<strong>da</strong>wyebis win tansacmels sakuTar saxlSi ixdi<strong>da</strong> <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>brunebuls xelmeored<br />

icvam<strong>da</strong>. kudianis mwkvarTavs masTan wamali mihqon<strong>da</strong>. igi am wamals `iRliebSi amoisob<strong>da</strong>~<br />

<strong>da</strong> buxarSi `aSpebo<strong>da</strong>~.@aqe<strong>da</strong>n Cans, rom kudianebi lompapis samyofTan kavSirs buxris<br />

sakvamuriT amyarebdnen. lompapis samyofi, rogorc drois, ise sivrciT ganzomilebaSi<br />

iyo warmodgenili, razec Suacecxlis (gvian buxris) meSveobiT lompapis sabinadrosTan<br />

<strong>da</strong>kavSirebis faqtic metyvelebs <strong>da</strong> miuTiTebs isic, rom amqveyniur <strong>da</strong><br />

lompapiseul samyaroTa Soris moqmedebebi erTmaneTis paralelurad mimdinareob<strong>da</strong>.<br />

ufro zustad, oreulebi erTroulad moqmedebdnen. es sivrce mdebareob<strong>da</strong> amqveyniurisagan<br />

gansxvavebul paralelur samyaroSi _ qvesknelSi. magaliTad, amas a<strong>da</strong>sturebs<br />

Cvens mier qvemoT moyvanili erT-erTi gadmocemac, romlis Tanaxma<strong>da</strong>c, lompapis samyofi<strong>da</strong>n<br />

gamofrenilma de<strong>da</strong>m, romelic satanas Svilis Tvalis msxverplad Sewirvas Sepir<strong>da</strong>,<br />

buzad iqca <strong>da</strong> Svils Tvalze <strong>da</strong>aj<strong>da</strong>. de<strong>da</strong>ze uCumrad <strong>da</strong>devnebulma Svilma,<br />

romelmac garigebis faqts Seeswro <strong>da</strong> winaswarve ico<strong>da</strong> dedis Canafiqri, saswrafod<br />

moisva saxeze xeli <strong>da</strong> buzi gasrisa. xalxuri rwmeniT, amis gamo vaJis de<strong>da</strong> sakuTar<br />

1 j. noRaideli, <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 67-69.<br />

2 samecniero literaturaSi aRniSnul sakiTxTan <strong>da</strong>kavSirebiTac gansxvavebuli Sexedulebebia gamoTqmuli.<br />

sruliad marTebulad aqcentebi siuJetis <strong>da</strong>maxasiaTebel niSan-Tvisebebzea gamaxvilebuli, magaliTad,<br />

wina planzea wamoweuli amiranisa <strong>da</strong> lompapis miuval adgilze mijaWvis faqti, sa<strong>da</strong>c saerToa mijaWvis<br />

motivacia _ <strong>da</strong>wvr. ix. al. xaxanaSvili, qarTuli sityvierebis <strong>istoria</strong>, 1 (Tbilisi, 1904), gv. 31; m. Ciqovani,<br />

qarTuli eposi, I (Tbilisi, 1904), gv. 31; aseve, amis Sesaxeb ix. n. mgelaZe, demonologiuri rwmena-warmodgenebi...;<br />

Sdr. T. SioSvili, qarTuli folkloris zneobrivi samyaro, II (baTumi, 2004), gv. 184; T. Sio-<br />

Svili, dedjalis (<strong>da</strong>jalis) ciklis legen<strong>da</strong>..., gv. 345-355.<br />

3 termini jazi araqarTuli warmoSobis sityvaa. masTan mimarTebaSi yuradRebas iqcevs mTis saxelwodeba _<br />

toponimi jazigoli (jazis, grZeulis tba), romelic administraciulad adigens ekuTvnis, magram am mTaze<br />

saialaRod aWarlebic adian.<br />

427


sarecelze imavdroulad gar<strong>da</strong>icvala, e. i. am SemTxvevaSi droSi moqmedebebi paralelurad<br />

viTarddebo<strong>da</strong>.<br />

ratom mifrinav<strong>da</strong> lompapTan kudiani mainca<strong>da</strong>mainc buxris sakvamuri<strong>da</strong>n. am <strong>da</strong><br />

sxva viTarebaSic buxars, ufro zustad, keras sakraluri mniSvneloba gaaCn<strong>da</strong>. saxleuli<br />

gar<strong>da</strong>cvlil winaparTa sulebs swored buxrisa <strong>da</strong> keriis meSveobiT ekontaqtebo<strong>da</strong>.<br />

savaraudoa, rom xalxuri rwmena samyaros modelSi sknelebs sxva<strong>da</strong>sxva gziT akavSireb<strong>da</strong>.<br />

erT-erT aseT gzas sacxovrebeli nagebobis sajalaboSi ganTavsebuli Suacecxlis<br />

sakvamuri 1 warmoadgen<strong>da</strong>. xalxuri sqema keras Suasknelad Tu moiazreb<strong>da</strong>, romelic ciuri<br />

jaWviT zesknels ukavSirdebo<strong>da</strong>, maSin igi qveskneliskenac un<strong>da</strong> yofiliyo orientirebuli,<br />

razec araerTi eTnografiuli faqti migviTiTebs. koordinantTa aseT vertikalur<br />

ganzomilebaSi <strong>da</strong>culi un<strong>da</strong> yofiliyo ierarqiuli struqturac: zesknelSi^_<br />

RvTis mrevlis arealSi RmerTi <strong>da</strong> angelozebi binadrobdnen, xolo qvesknelSi _ qTonuri,<br />

miwisqveSeTis Ramiseuli RvTaebebi. vertikalur <strong>da</strong> horizontalur ganzomilebeb-<br />

Si demonTa <strong>da</strong> RvTaebaTa sxva tipis jgufebsac TavianTi gansakuTrebuli adgili ekavaT.<br />

amgvari gra<strong>da</strong>cia ferTa simbolikaSic aisaxebo<strong>da</strong> TeTri, wiTeli <strong>da</strong> Savi ferebis<br />

saxiT, rac mTlianobaSi jvrisa <strong>da</strong> mzis, rogorc wriulobisa <strong>da</strong> maradiulobis gamoxatulebis<br />

sistemaSi iyo moqceuli. am sistemaSi RvTaebaTa TiToeul jgufs TavisTavadi<br />

funqcia gaaCn<strong>da</strong>. samyaros mowyobis kosmogoniur struqturaSi TiToeuli gansakuTrebuli<br />

funqciuri <strong>da</strong>tvirTvis matarebeli iyo Sesabamisi astraluri niSnebiTa Tu sakraluri<br />

simboloebiT. es niSnebi <strong>da</strong> simboloebi ZiriTa<strong>da</strong>d Tavs iCen<strong>da</strong> tradiciul rwmena-warmodgenebSi,<br />

sakulto ritualebSi, materialur kulturasa <strong>da</strong> ornamentSi, demonologiur<br />

azrovnebaSi, miTebSi, gadmocemebsa <strong>da</strong> zRaprebSi. tradiciuli rwmeniT, a<strong>da</strong>mianebs<br />

sakralur ganzomilebaTa ga<strong>da</strong>laxva gar<strong>da</strong>cvalebamde ar ZaluZ<strong>da</strong>T an paralelur<br />

ganzomilebaSi moxvedras manam ver axerebdnen, sanam maT xorciel yofas grZneuleba<br />

ar Seipyrob<strong>da</strong>.<br />

kudiani Cadio<strong>da</strong> mindorSi mdebare Zervenaxis qvaze. es qva wamoyudebuli iyo. kudiani<br />

marcxena fexs ga<strong>da</strong>abijeb<strong>da</strong> <strong>da</strong> rompapTan Sedio<strong>da</strong>. iq erT wisqvilTan sxva kudianebi<br />

iyvnen Tavmoyrilni. maT saqonlis rZe rom mihqon<strong>da</strong>T rompapTan am wisqvilze afqvevdnen@<br />

<strong>da</strong> satanas saWmels umzadebdnen. kudianebis nawili Semdeg ukan^_ saxlSi mifrinav<strong>da</strong>,<br />

xolo nawili _ rompapTan rCebo<strong>da</strong>. <strong>da</strong>rCenilni azustebdnen momaval Sexvedraze<br />

ra sur<strong>da</strong> rompaps saCuqrad. SesaZloa mas ama Tu im qalis Zroxis rZe, bavSvis Tvalis<br />

kakali an gamonadeni sisxli moeTxova 2 . TiTqmis aseve aqvs <strong>da</strong>suraTebuli T. saxokias<br />

guriaSi <strong>da</strong>mowmebuli mRalavi. misi monacemebiT, mRalavebs a<strong>da</strong>mianis guli uyvar<strong>da</strong>T.<br />

zogs rokapTan _ mRalavebis ufrosTan ZRvnad axalgazr<strong>da</strong> qalis guli mihqon<strong>da</strong>,<br />

romelsac sabinadro tabakonis mTaze hqon<strong>da</strong>, zogs <strong>axali</strong> jvar<strong>da</strong>werilisa, sxvebs dedis<br />

pirmSosi, gansakuTrebiT ki imaTi, vinc sicocxles mxolod iwyeb<strong>da</strong>. rokapTan misuli<br />

mRalavi mivido<strong>da</strong> Tu ara satanasTan, xelSi qvas aiReb<strong>da</strong> <strong>da</strong> rokapis kbilebze akakuneb<strong>da</strong>.<br />

rokapi SeinZreo<strong>da</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>ekiTxebo<strong>da</strong>: `vin mosulxar?~. mRalavi pasuxob<strong>da</strong>: `me<br />

gaxlavar~ _ warmoTqvam<strong>da</strong> saxelsa <strong>da</strong> gvars <strong>da</strong> Tan <strong>da</strong>amateb<strong>da</strong>: `dido mowyaleo^ batono<br />

<strong>da</strong> Cveno mfarvelo! erTi weliwadia ar gxlebivar, axla geaxeliT <strong>da</strong> mogarTviT guli<br />

(saxeli <strong>da</strong> gvari). amis patrons movuSxame sicocxle. es iyo^ axla <strong>da</strong>iwera jvari<br />

<strong>da</strong> saukunod gamovasalme Tavis saqmros, cxovrebis sitkbo arc ki ugemnia~. rokapi xarob<strong>da</strong>:<br />

`baraqala^ kargad giqnia. kvlavac gaxsovdes Seni batoni, imisi pativiscema icode~.<br />

aseTi <strong>da</strong>rigebis Semdeg rokapi <strong>da</strong> mRalavi erTmaneTs Sordebo<strong>da</strong>. mRalavi rokap-<br />

Tan <strong>da</strong> kudianTa mrevlTan _ sxva mRalavebTan erTad gaTenebamde rCebo<strong>da</strong>, gaTenebisas<br />

ki _ Tavis sofelSi brundebo<strong>da</strong>. im mRalavT, romlebic xelcarielni midiodnen rokap-<br />

Tan, kudianTa ufrosi saSinlad urisxdebo<strong>da</strong> 3 . analogiuri viTareba saqarTvelos sxva<br />

mxaris demonologiur gadmocemebSic <strong>da</strong>sturdeba. imereTSi demonologiur Tqmulebeb-<br />

Si mkafiod iyo warmodgenili grZneulTa maxasiaTebeli Tvisebebi, romlebic aRiniSnebodnen<br />

terminebiT: kudiani <strong>da</strong> tura 4 . aseve, imereTSi demonologiur rwmena-warmodgenebSi<br />

naTla<strong>da</strong>a asaxuli kudianTa funqciuri mimarTeba demonTa samyaros yvelaze maRal<br />

1 Sdr. <strong>da</strong>rbazul sacxovrebelSi de<strong>da</strong>boZis funqciasa <strong>da</strong> de<strong>da</strong>boZis ornamentTa tradiciul gaazrebas _<br />

<strong>da</strong>wvr. ix. ir. surgulaZe, qarTuli xalxuri ornamentis simbolika (Tbilisi, 1986).<br />

2 j. noRaideli, <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 67-68.<br />

3 T. saxokia, <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 50.<br />

4 imereTSi arsebobs gamoTqma: `esa <strong>da</strong> es a<strong>da</strong>miani turaobso~, raSic igulisxmeba, rom eWvmitanili piri kudianobs.<br />

428


miTologiur personaJTan _ rokapTan. vanis mi<strong>da</strong>moebSi <strong>da</strong>mowmebuli folklorul-eTnografiuli<br />

masalebis mixedviT, rokapTan turebis Sekrebis dReebad _ e. w. turis dReebad<br />

orSabaTi <strong>da</strong> oTxSabaTi miCneo<strong>da</strong>. erT-erTi savele wyaros Tanaxmad, patara bavSvi<br />

avad gamx<strong>da</strong>ra. wamalma ver uSvela. ojaxi mkiTxavTan mivi<strong>da</strong>. mkiTxavs uTqvams: `Seni<br />

bavSvi tura ariso~ <strong>da</strong> aswavla: `geiTqvi Sors pirio _ ganacxade TiTqos Sors miemgzavrebio<br />

... Caweqi 100 Cafian WurSi, miaCerdi saxlis yures, saxlis ofoforos~. ojaxis<br />

Tavkaci marTlac ase moiqca. saxlSi <strong>da</strong>brunebisTanave man axloblebs gamgzavreba amcno.<br />

colma _ tura qalma, saxelad olRam qmars sagzali Caulaga <strong>da</strong> gaamgzavra. qmari<br />

<strong>da</strong>imala. RamiT <strong>da</strong>inaxa Tu rogor ga<strong>da</strong>aj<strong>da</strong> Wurs olRa <strong>da</strong> gafrin<strong>da</strong>. Sua tyeSi mindori<br />

iyo <strong>da</strong> olRam Wuri iq <strong>da</strong>agora. eSmakebma tyeSi SesZaxes _ `olRa movi<strong>da</strong>o~. rokapi<br />

sawnaxelSi iyo <strong>da</strong>bmuli. olRa mas win <strong>da</strong>udga. `aba olRa rokaps ras Seswiravo~ _ uTxres<br />

eSmakebma. `ra Sevwiroo^_ Cemi Svilis marjvena Tvali xom Sevwireo 1 . Semdeg ga<strong>da</strong>aj<strong>da</strong><br />

Wurs <strong>da</strong> gaaswora mTa <strong>da</strong> bari. movi<strong>da</strong> saxlSi. mamakacic mobrun<strong>da</strong> ojaxSi, <strong>da</strong>akakuna<br />

_ `gamiRe kario.@ ar SemiZliao~@ _ gamoepasuxa coli. `rogor SegeZleba asfuTiani<br />

Wuri aTrieo~ _ upasuxa qmarma. olRas qmars mkiTxavisagan naswavli hqon<strong>da</strong> _ <strong>da</strong>mor-<br />

Cilebis mizniT tura qali un<strong>da</strong> <strong>da</strong>eRala. qmarma coli mibegva, <strong>da</strong>Rala, Subli rkiniT<br />

<strong>da</strong>u<strong>da</strong>Ra sxvas rom Seexe<strong>da</strong> <strong>da</strong> emoqme<strong>da</strong> 2 . respodentebTan imereTSive mopovebuli cnobebis<br />

mixedviT tura rokapTan gafrenis dros iRliaSi Ra<strong>da</strong>rs amoisvam<strong>da</strong> xolme. gadmocemiT<br />

es erT biWs <strong>da</strong>unaxavs. isic turis msgavsad moqceula <strong>da</strong> kudians <strong>da</strong>devnebia. kudianebTan<br />

Cumad miparula <strong>da</strong> gaugonia Tu rogor uTxra de<strong>da</strong>misma turebs: `me Cemi Svilis<br />

Tvals vwiravo~. ukan rom <strong>da</strong>brunebula buzad qceula <strong>da</strong> Svils Sublze^ Tvalebis<br />

areSi <strong>da</strong>jdomia. biWi mimxv<strong>da</strong>ra raSic iyo saqme, Tvalze xeli^mousvia <strong>da</strong> buzi gausresia.<br />

imavdroulad de<strong>da</strong>misi loginSi momkv<strong>da</strong>ra 3 .@<strong>da</strong>savleT saqarTveloSi cnobilia<br />

gamoTqmebi: `tura xaro~ an `ra turasaviT miiparebio~. tura cxovelia, romelic xalxis<br />

mier aRiarebuli TvisebebiT eSmakis modgmis Ramiseuli arsebaa. binadrobs yanebSi,<br />

axoebSi, miuval adgilebSi. RamiT cecxlis Suqs gaurbis. axal<strong>da</strong>bnelebulze bavSviviT<br />

tiris. erTi Tu itirebs, maSin sxvebic motiralTan ikribebian <strong>da</strong> jgufurad iwyeben<br />

Zrwolas.<br />

qarTlSic Wiakokonobisas (Wiakokonoba/kudianoba) kudianebi eSmakTan miemgzavrebodnen,<br />

qaTmebs miarTmevdnen <strong>da</strong> iqve TamaSobdnen. am dRes didkbileba de<strong>da</strong>beri, mTavari<br />

eSmaki _ tartarozi Tavis mrevls kreb<strong>da</strong>. roca kudiani tartarozTan gafrindebo<strong>da</strong> <strong>da</strong><br />

mas alal-marTali kaci <strong>da</strong>inaxav<strong>da</strong>, maSin isic amousvam<strong>da</strong>,@ kudianebs gayvebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> tartarozis<br />

garSemo kudianebis ferxuls ixilav<strong>da</strong>. tradiciuli rwmeniT, Sewirvis procesSi<br />

kudians kbilebSi kenWs esrodnen. Tu kenWi^patara iyo, maSin msrolels qaTami<br />

moukvdeba^ Tu didi oyo _ Zroxa.<br />

Sekrebis dRes lompapi kudianebs <strong>da</strong>valebebs aZlev<strong>da</strong> <strong>da</strong> maT funqciebs unawileb<strong>da</strong>.<br />

gadmocemis erTi variantiT, aWaraSi sofel gelaZeebSi erTi jazi <strong>da</strong>ukavebiaT. am<br />

jazs uTqvams: `Cveni ufrosis samyofi alkimoxze ariso. axorebSi imden rZes vwveliT,<br />

rom roca arxSi CavasxamT rZe wisqvils abrunebso~ 4 . lompaps mxolod rZe ar akmayofileb<strong>da</strong>.<br />

mas sakvebad akvanSi mwoliare Cvilis gul-RviZli: gulbandi yvarebia. lompapis<br />

<strong>da</strong>sakmayofileblad avi sulebi _ satanis msaxurebi bavSvs akvni<strong>da</strong>c iRebdnen. amitom^<br />

avi sulebis sawinaaRmdegod diasaxlisebi akvanze cocxs miayudebdnen, qvas miadebdnen<br />

an qaTmis Zvals Camokidebdnen. aWaraSi kudianebis winaaRmdeg e. w. hamailisac mimarTavdnen,<br />

romelic muslimanuri sasuliero piris nawers warmoadgen<strong>da</strong>. nawers akvnis qvemoT<br />

amodebdnen an bavSvs yelze Seabamdnen. aWarelis warmodgeniT gulgakoWvili Zili<br />

<strong>da</strong>uSvebeli iyo. <strong>da</strong>wolis dros `Sekruli guli un<strong>da</strong> geixsna~@_ sxeulSi kudianebi rom<br />

ar SegiZvrnen. saerTod, kudiani mZinare a<strong>da</strong>mians xels Tu ga<strong>da</strong>usvam<strong>da</strong>, maSin <strong>da</strong>Zinebuli<br />

manam ver gaiRviZeb<strong>da</strong>, sanam grZneuli ar gaiqceo<strong>da</strong> an iqaurobas Tavisi nebiT ar<br />

<strong>da</strong>toveb<strong>da</strong>. mRalavis sawinaaRmdego saSualebebs gurulebic mimarTavdnen. maT Soris<br />

un<strong>da</strong> gamovyoT papajvari 5 .<br />

1 Sewirvis dros rokapi ityo<strong>da</strong>: `vinc iZaxis araso, am Cem patara kar<strong>da</strong>lso~.<br />

2 n. mgelaZe, savele eTnografiuli eqspediciis dRiurebi, imereTi^(1989) (ix. piradi arqivi).<br />

3 Sdr. j. noRaideli, <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 68.<br />

4 n. mgelaZe, savele-eTnografiuli eqspediciis dRiurebi, aWara (1986) (ix. piradi arqivi).<br />

5 T. saxokia, <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 49-50.<br />

429


kudiani grZneuli iyo. mas a<strong>da</strong>mianis mojazva SesZlebia. ityodnen: `saca jazma momadga,<br />

xeiri ver vnaxeo~. jazs SeeZlo a<strong>da</strong>mianisaTvis winaswari qmedeba Caegonebina, gauval<br />

adgilebSi gaetyuebina. erTi siuJetis mixedviT^`wev<strong>da</strong> sanadirod mezoblis kaci.<br />

gaagzavna jazi qalma. iqna Svavi <strong>da</strong> Tovlma kaci <strong>da</strong>Tvis maRaroSi Seitana. <strong>da</strong>Tvma monadires<br />

xelebi alokia. <strong>da</strong>Tvs zamTarSi balani ara aqvs. TaTebze qoni gamosdis <strong>da</strong> zam-<br />

TarSi amiT ikvebeba. es kaci bunagSi gazafxulamde yav<strong>da</strong>. monadire Camovi<strong>da</strong> soflad<br />

<strong>da</strong> ganacxa<strong>da</strong>: <strong>da</strong>Tvs veSvile, jazma gamagzavnao~. sxva versiiT, jazs, romelic yvelas<br />

avi TvaliT uyureb<strong>da</strong>, fexikvalis moparva scodnia. a<strong>da</strong>mianis namyof adgilze^_ naterfali<strong>da</strong>n<br />

jazebi Turme miwas iRebdnen, qaRaldze nusxas werdnen, Sig anaReb miwas axvevdnen<br />

<strong>da</strong> wyalSi agdebdnen. <strong>da</strong>koWili avaddebo<strong>da</strong>, ver gaivli<strong>da</strong> _ gabeCdebo<strong>da</strong>.@ Tu nusxas<br />

ipovnidnen, maSin sasuliero piri <strong>da</strong>koWils kiTxviT uSveli<strong>da</strong>. sawinaaRmdego Sem-<br />

TxvevaSi <strong>da</strong>koWili a<strong>da</strong>miani kvdebo<strong>da</strong> 1 . fexis kvalis moparvasTan <strong>da</strong>kavSirebiT sainteresoa<br />

rwmena, romelic miiCnev<strong>da</strong>, rom eSmaki ga<strong>da</strong>adgilebisas fexis kvals, ufro zustad,<br />

Sebrunebuli terfis kvals toveb<strong>da</strong>. eSmaki xSirad msverplis meSveobiT moqmedeb<strong>da</strong>.<br />

magaliTad, vanis raionis sofel sulorSi Cawerili gadmocemiT, sofel suloris<br />

zeviT^ sayane adgili e. w. TavSayeli mdebareob<strong>da</strong>, sa<strong>da</strong>c mejogeebs karavi hqon<strong>da</strong>T gamarTuli.<br />

macuces (a<strong>da</strong>mianis saxelia) mejogeebis SeSineba <strong>da</strong>uwyia, magram amas Turme<br />

eSmaki akeTebineb<strong>da</strong>, eSmaki hyav<strong>da</strong> Semj<strong>da</strong>ri. eSmaki <strong>da</strong>uZaxeb<strong>da</strong>, Caugde mejogeebs TefSi<br />

qvao <strong>da</strong> macucec Caugdeb<strong>da</strong>. mejogeebi gamodiodnen <strong>da</strong> macucesTan Wi<strong>da</strong>obdnen.<br />

kudianebi umetesad axorSi iparebodnen, raTa saqonlisaTvis gul-RviZli gamoeWamaT.^isini<br />

buzad iqceodnen <strong>da</strong> pirutyvs pirSi uZvrebodnen,^ris gamoc, xalxuri warmodgeniT,<br />

saqoneli sustdebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> kvdebo<strong>da</strong>. saqonlis sadgomSi RamiT Separul kudians<br />

<strong>da</strong>saSvebia araferic ar miesakuTrebina, magram ojaxis wevrTa <strong>da</strong>frTxobisa <strong>da</strong> wvalebis<br />

mizniT xmaurs tex<strong>da</strong> <strong>da</strong> saxleulis patrons ZebniT Rli<strong>da</strong>. kudianebs yvela tipis<br />

saqonlis sadgomSi SeRweva SeeZloT, Tumca gamonakliss nakurTxi adgilebi warmoadgen<strong>da</strong>.<br />

zemoaWarul sofel TagoSi Cawerili masalis mixedviT, RamiT jazebi saqonlis<br />

mowvelis mizniT soflis yvela axorSi Sesulan. or axorSi ver SeuRweviaT _ nakur-<br />

Txi iyo. am axorebze xarisa <strong>da</strong> cxenis patara nalebi iyo mikruli.@<br />

kudianTagan Tav<strong>da</strong>sacavad xSirad ojaxi TeTr mamalsa <strong>da</strong> TeTr cxens gaiCen<strong>da</strong><br />

xolme. mamali kudianebis <strong>da</strong>naxvisas yio<strong>da</strong>, xolo yivilze kudiani Zalas kargav<strong>da</strong>. rogorc<br />

Cans, am SemTxvevaSi, mamlis yivili gariJraJTan iyo gaTanabrebuli, rac Ramiseul<br />

arsebaTa grZneulobis <strong>da</strong>sasruls warmoadgen<strong>da</strong>. rac Seexeba cxens, igi sadgomSi<br />

Sesul borot suls wixlav<strong>da</strong> <strong>da</strong> mas saqonelTan ar uSveb<strong>da</strong>. logikuria vifiqroT,<br />

rom TeTri cxenis sakraluri simbolika aRniSnul demonologiur siuJetSi SemTxveviT<br />

faqts ar warmoadgen<strong>da</strong> <strong>da</strong>, <strong>da</strong>saSvebia, igi borotebasTan mebrZoli TeTri giorgis<br />

TeTr raSTan iqnes identificirebuli.<br />

Tu Zroxa xbos Sob<strong>da</strong>, im Rames <strong>da</strong> Semdegac ojaxis wevrebi saqonlis sadgoms gansakuTrebulad<br />

icav<strong>da</strong> 2 . axorSi uxmar bades ga<strong>da</strong>ixuravdnen, nems <strong>da</strong>ikavebdnen <strong>da</strong> godors<br />

xelSi moimarjvebdnen, raTa igi jazisaTvis moxerxebulad Tavze ga<strong>da</strong>efarebinaT. jazi nene<br />

<strong>da</strong><strong>da</strong>rajebulT SeniSnav<strong>da</strong> <strong>da</strong> SesZaxeb<strong>da</strong>: `saponi, saponio~ 3 . Tu mo<strong>da</strong>raje am sityvebs<br />

gaimeoreb<strong>da</strong>, maSin kudiani maT aucileblad xeli<strong>da</strong>n gausxltebo<strong>da</strong>. xalxuri warmodgeniT,<br />

kudianis gamosavlenad nacaric gamoiyenebo<strong>da</strong>. erTi gadmocemiT, `bavSvs uZiloba <strong>da</strong>s-<br />

Cem<strong>da</strong>. dedisaTvis uswavlebiaT bavSvis irgvliv nacari mimoyare <strong>da</strong> gaigeb masTan ra sulieri<br />

midiso~. diliT <strong>da</strong>xedes <strong>da</strong> nacarze a<strong>da</strong>mianis kvali _ nafexuri SeniSnes. bavSvis bebia<br />

moiyvanes <strong>da</strong> nakvalevze terfi <strong>da</strong>adebines. misi kvali aRmoCn<strong>da</strong> 4 .<br />

rogorc aRiniSna, farTod gavrcelebuli Sexedulebis mixedviT, aWaraSi kudianebis<br />

<strong>da</strong>Weris aucilebel atributs bade warmoadgen<strong>da</strong>, aseve, uxmari saceri, sarke <strong>da</strong> uxmari<br />

almasi. tradiciuli wesis mixedviT, yvela am nivTiT kudians saqonlis sadgomSi<br />

un<strong>da</strong> Casafrebodi <strong>da</strong> bade ga<strong>da</strong>gefarebina. badeSi gaxveul kudians mxedveloba ekargebo<strong>da</strong>.<br />

badis ga<strong>da</strong>farebamde <strong>da</strong>mWers sacerSi un<strong>da</strong> gaexe<strong>da</strong>,^xolo sarkis meSveobiT kudi-<br />

1 p. rurua, savele-eTnografiuli eqspediciis dRiurebi, mareTis xeoba _ aWara (1993) (ix. piradi arqivi).<br />

2 aWaraSi rwmena kudianis saqonlis sadgomSi Sesvlis Taobaze imdenad realur sinamdviled iyo warmodgenili,<br />

rom mosaxleobaSi aseTi gamoTqmac ki gaCn<strong>da</strong>: `RmerTma ar mogiSalos saxlSi qudiani, axorSi kudianio~.<br />

3 Tu ga<strong>da</strong>vxe<strong>da</strong>vT iseT jadosnur atributebs, rogorebicaa saponi, savarcxeli, nemsi <strong>da</strong> bade, maSin <strong>da</strong>vinaxavT,<br />

rom tradiciul sazogadoebaSi gavrcelebuli rwmena-warmodgenebisa <strong>da</strong> qarTuli xalxuri jadosnuri<br />

zRaprebis repertuarisaTvis es simboloebi saerTo <strong>da</strong> niSandoblivia.<br />

4 n. mgelaZe, savele-eTnografiuli eqspediciis dRiurebi _ aWara (1988) (ix. piradi arqivi).<br />

430


anisaTvis un<strong>da</strong> eTvalTvala. amis Semdeg kudians Tavze sacers axuravdnen,^bades ki _<br />

Tavze afarebdnen. kudiani yovelgvar sueTSi@_ formaSi Sedio<strong>da</strong>: katad an Tagvad iqceo<strong>da</strong>.<br />

misi <strong>da</strong>Weris SemTxvevaSi igi fqvilian kidobanSi un<strong>da</strong> Cagesva. gamTeniisken, roca<br />

mamali iyivleb<strong>da</strong>, kudiani a<strong>da</strong>mianis saxes Rebulob<strong>da</strong>, <strong>da</strong>giwyeb<strong>da</strong> Txovnas: `ar gamce<br />

<strong>da</strong> kudianobas Tavs <strong>da</strong>vanebo~ 1 an Segexverwebo<strong>da</strong>: `gamiSvi <strong>da</strong> Sens karze wvima-wylis<br />

mets arafers gavaronieb, ar <strong>da</strong>gazianebo~. tradiciuli rwmena-warmodgeniT, roca igi<br />

Txovnas iwyeb<strong>da</strong> _ `gamiSvi^ ar gamamxilo <strong>da</strong> dReis Semdeg cudi mizniT Sen ojaxsa <strong>da</strong><br />

kar-mi<strong>da</strong>mos ar gavekarebio~, maSin mas scemdnen an sxeulis romelime nawils kveTdnen.<br />

Tu ar Secdebodi <strong>da</strong> ar gauSvebdi, sabolood, sakuTari saxiT gamogecxadebo<strong>da</strong> <strong>da</strong><br />

TxovnaTa koriantels <strong>da</strong>ayeneb<strong>da</strong>. sxva<strong>da</strong>sxva arsebad qceuli kudiani <strong>da</strong>saxiCrebuli<br />

Tu gageqceo<strong>da</strong>, maSin meore diliT sofeli un<strong>da</strong> <strong>da</strong>gevlo <strong>da</strong> vinc fizikurad Selaxuli<br />

aRmoCndeba, eWvic imaze un<strong>da</strong> migetana. gadmocemis erT-erTi variantiT, <strong>da</strong>Weris<br />

dros kudiani katad qceula <strong>da</strong> <strong>da</strong>mWers misTvis TaTi moukveTia. meore diliT am kacs<br />

axlobeli (bicola) loginSi TiTmoWrili unaxavs 2 . av suls kudi un<strong>da</strong> SeaWra <strong>da</strong> gavarvarebuli<br />

rkiniT <strong>da</strong><strong>da</strong>Ro. saqolis sadgomSi badega<strong>da</strong>farebulma aucileblad bebibu-<br />

Tis <strong>da</strong>na un<strong>da</strong> iqonios. sxvaTaSoris, analogiuri siuJetebi samxreT-<strong>da</strong>savleT saqarTveloSi<br />

sakmaod farTod iyo gavrcelebuli <strong>da</strong> kudianis gamovlenis erT-erT saSualebad<br />

masze RamiT fizikuri zianis miyeneba miiCneo<strong>da</strong>. meore diliT mezoblebs uCumrad SeaTvalierebdnen<br />

<strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianis formaSi vinmes nakls Tu aRmouCendnen, maSin mas brals avsulobaSi<br />

<strong>da</strong>swamebdnen. cnobilia faqtebi, roca kudianebis mxilebisas mosaxleoba <strong>da</strong>xmarebas<br />

saxelisuflebo organoebsac sTxov<strong>da</strong>. magaliTad, di<strong>da</strong>WarelTa arzis Sinaarsi,<br />

romelic maT `uCastkis~ ufross miarTves, aseTi iyo: Cven sazogadoebaSi kudianebi<br />

gvyavs <strong>da</strong> imaTi gamorCevis neba gviboZeTo _ `neba gviboZeT jazi-boSi@ moviyvanoT <strong>da</strong><br />

visac jazi-boSi kudianad <strong>da</strong>asaxelebs is mogvaSoreT <strong>da</strong> sxvagan ga<strong>da</strong>asaxleTo~ 3 . kudianis<br />

gamovlenis mizniT eWvmitanilis _ kudianad miCneulis <strong>da</strong><strong>da</strong>Rvis, fizikuri zianisa<br />

<strong>da</strong> <strong>da</strong>saxiCrebis faqtebze gurulebic miuTiTeben. T. saxokias guriaSi mopovebuli cnobebis<br />

Tanaxmad, mRalavni Turme <strong>da</strong>Ramebisas iwyebdnen sofelSi sanadirod Zrwolas.<br />

mRalavi xSirad katad iqceo<strong>da</strong>,^eZeb<strong>da</strong> msxverpls. amitom yvela katas, im RamiT Sin mosuls,<br />

ojaxis wevrni didi sifrTxiliT adevnebdnen Tvalyurs. Tu kata ucnobi an mezoblis<br />

iyo^ ecdebodnen <strong>da</strong>eWiraT <strong>da</strong> tuCi gaxurebuli SanTiT <strong>da</strong>ewvaT. meore dRes, roca<br />

kata isev a<strong>da</strong>mianad iqceo<strong>da</strong>,^ <strong>da</strong>Ri <strong>da</strong>aCndebo<strong>da</strong>. vinc im dRes loginSi Cawvebo<strong>da</strong> <strong>da</strong><br />

Tavs moiavadmyofeb<strong>da</strong>, eWvi Sehqon<strong>da</strong>T _^ mRalavi un<strong>da</strong> iyoso, winaRames mRalavobaze<br />

<strong>da</strong>iWerdnen <strong>da</strong> <strong>da</strong><strong>da</strong>Ravdneno 4 .<br />

tradiciul yofaSi gavrcelebuli Sexedulebis Tanaxmad, pirovnebis kudianobis<br />

gasarkvevad ganmsazRvreli iyo wyali. eWvmitanils gobSi Casvamdnen. xalxuri gagebiT,<br />

wyalSi kudi gamoCndebo<strong>da</strong>, romelsac SeaWridnen, rac kudians grZneul Tvisebebs ukargav<strong>da</strong>.<br />

wylis amgvari funqcia guriaSi gamovlenil folklorul-eTnografiul masaleb-<br />

Si naTla<strong>da</strong>a asaxuli. guriaSi arsebobs e. w. kudianebis tba, romelic zotisa <strong>da</strong> baxmaros<br />

gzasayarSi mdinare gobazeulTan mdebareobs. adre kudianobaSi eWvmitanili marTlac<br />

kudiani Tu ar iyo, mosaxleobis rwmeniT, CaiZirebo<strong>da</strong>, magram Tu kudiani iyo _<br />

wylis zemoT itivtiveb<strong>da</strong>. specialur literaturaSi TvalsaCino<strong>da</strong>a aRwerili am rigis<br />

masalis ZiriTadi Taviseburebani, romlis safuZvelzec irkveva^kudianobaSi mxilebas-<br />

Tan <strong>da</strong>kavSirebuli Cveulebebis lokaluri <strong>da</strong> zogadi arsi. magaliTad, kudianobaSi<br />

eWvmitanils kiserze Toks wauWerdnen <strong>da</strong> avsulobaSi Tu ar gamotydebo<strong>da</strong>, maSin xidze<br />

Tavqve <strong>da</strong>kidebdnen. <strong>da</strong>naSauls Tu ar aRiareb<strong>da</strong> Tokebs <strong>da</strong>Wridnen <strong>da</strong> ganwirulTan er-<br />

Tad wyalSi Cayridnen. rogorc iTqva, <strong>da</strong>Zirul pirs kudianad ar miiCnevdnen, xolo<br />

vinc ar CaiZirebo<strong>da</strong> igi codvis Svilad iTvlebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> ityodnen: `wyalmac ar miiRoo~.<br />

kudianobaSi braldebuli wyli<strong>da</strong>n amoyav<strong>da</strong>T <strong>da</strong> klavdnen 5 . saerTod, kudianobaSi SemCneulT<br />

mosaxleoba sufsis napirze erTad uyri<strong>da</strong> Tavs. es adgili iyo iq, sa<strong>da</strong>c wyali<br />

mdored miedinebo<strong>da</strong>, xidis maxloblad e. w. guris tbis@ mi<strong>da</strong>moebSi. TavSeyris adgil-<br />

1 n. mgelaZe, savele-eTnografiuli eqspediciis dRiurebi, aWara (1991) (ix. piradi arqivi).<br />

2 n. mgelaZe, savele-eTnografiuli eqspediciis dRiurebi, guria-aWara (1986) (ix. piradi arqivi).<br />

3 iveria,@68 (1988). <strong>da</strong>wvrilebiT ix. o. zoiZe, sasamarTlo organizacia aWaraSi CveulebiTi samarTlis<br />

mixedviT, kulturologiuri <strong>da</strong> istoriul-eTnografiuli Ziebani saqarTveloSi, 1 (baTumi, 1976).<br />

4 T. saxokia, <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 50.<br />

5 j. noRaideli, <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 68; aseve, guriaSi, avi sulebis _ kudianebis gamosacnobad a<strong>da</strong>mianis <strong>da</strong>-<br />

SanTva icodnen. <strong>da</strong>R<strong>da</strong>smulis vinaoba amiT yvelasaTvis xelmisawvdomi xdebo<strong>da</strong>.<br />

431


ze cecxli inTebo<strong>da</strong>. eWvmitanilni xidze TiTo-TiTo gamohyav<strong>da</strong>T, tanisamoss xdidnen<br />

<strong>da</strong> wyalSi agdebdnen. Tu a<strong>da</strong>miani ar <strong>da</strong>iZirebo<strong>da</strong>, maSin igi kudianad iTvlebo<strong>da</strong> <strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>SanTva ar ascdebo<strong>da</strong> 1 ~. <strong>da</strong>sjis aseTi forma sakmaod adreuli Cans. igi Zveli aRmosavleTis<br />

xalxebSic yofila gavrcelebuli. amaze miuTiTebs hamurabis kanonTa kodeqsi.<br />

rogorc cnobilia, babilonSi sasamarTlos warmoebas samoqalaqo xasiaTi hqon<strong>da</strong>, Tumca<br />

gamonaklisis saxiT Tavs iCen<strong>da</strong> e. w. `or<strong>da</strong>li~@ (RvTis samarTali). magaliTad, Tu<br />

vinmes brals <strong>da</strong>sdebdnen jadosnobaSi, xamurabis kanonebis mixedviT, igi mdinareSi un<strong>da</strong><br />

ga<strong>da</strong>vardniliyo. Tu mdinare a<strong>da</strong>mians CaZirav<strong>da</strong>, CaiTvlebo<strong>da</strong>, rom pirovneba marTlac<br />

jadosani iyo. misi mamxileblebi Rebulobdnen jadosnis saxls, magram Tu mdinare<br />

ar miiReb<strong>da</strong> <strong>da</strong> amoativtiveb<strong>da</strong> eWvmitanils, maSin cilismwamebeli sikvdiliT isjebo<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong> misi saxli u<strong>da</strong>naSaulo braldebulisaTvis un<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>ecaT 2 . aq^ TiTqos<strong>da</strong> wylisa<br />

<strong>da</strong> eSmakis sakraluri kavSiri un<strong>da</strong> gvqondes. sxvaTaSoris, <strong>da</strong>savleT saqarTveloSi^ im<br />

adgilze, sa<strong>da</strong>c a<strong>da</strong>miani <strong>da</strong>ixrCobo<strong>da</strong>, Wirisuflebma dResac ician msxverplis Sewirva.<br />

fSavSi <strong>da</strong> xevsureTSi, roca vinme <strong>da</strong>ixrCobo<strong>da</strong>, ityodnen: `eSmakma <strong>da</strong>axrCoo~. iqve, Sav<br />

cikans an Sav qaTams <strong>da</strong>klavdnen <strong>da</strong> wyalSi ga<strong>da</strong>isvridnen. xevsurebi <strong>da</strong> fSavlebi<br />

Tvlian, rom sanam es Tikani micvalebulis suls ar gamoixsnis, manam micvalebulis suli<br />

eSmakebs uWiravT. fSavlebi aseve iqceodnen, roca a<strong>da</strong>miani kldi<strong>da</strong>n ga<strong>da</strong>vardebo<strong>da</strong> 3 .<br />

qarTlSi wyalSi <strong>da</strong>mxvrCals Txas <strong>da</strong>uklavdnen _ `Txai eSmaksao, suli RmerTsao~.<br />

aWaris zogierT xeobaSi avi <strong>da</strong> boroti sulebis dRed seqtembris <strong>da</strong>mdegi^ _ <strong>da</strong>degi<br />

miiCneva. RamiT kudianebi gansakuTrebiT aqtiurdebodnen 4 . guriaSic kudianebis Rame anu <strong>da</strong>degoba<br />

pirvel enkenisTves (pirveli seqtemberi) dgebo<strong>da</strong>. tradiciuli rwmeniT, RamiT kudianebi<br />

WaWveTSi iyridnen Tavs, warsdgebodnen rokapis winaSe <strong>da</strong> moaxsenebdnen Tu vis ra avnes.<br />

gurulis warmodgeniT, WaWveTSi wasvlis win kudiani afuWeb<strong>da</strong>^yvelafers, rasac Taflis<br />

sanTeli ar eqnebo<strong>da</strong> mikruli. amitom am RamisaTvis mosaxleoba mi<strong>da</strong>mos sanTliT Sebe-<br />

Wav<strong>da</strong> xolme. bavSvebi yanebs Semouvlidnen, sanTlebs saTanado adgilebze miawebebdnen. a.<br />

na<strong>da</strong>raias monacemebiT, am dros mosaxleoba iZax<strong>da</strong>: `Seni svi <strong>da</strong> Seni Wame, Cemsas jvari <strong>da</strong>miwere,<br />

hau kudianebo~. avtoris Tanaxmad, gurulebi `SebeWdnen yanebs, saxls, nalias ... yuris<br />

ZirSi SeibeWavdnen Tavs~. <strong>da</strong>axloebiT analogiurad gvisuraTebs <strong>da</strong>degobas T. saxokia,<br />

romelmac guriaSi XIX saukunis bolos imogzaura, Tumca <strong>da</strong>degobis nacvlad igi a<strong>da</strong>stureb<strong>da</strong><br />

gansxvavebul termins _ Secva Rames. avtoris cnobiT, mRalavis sawinaaRmdegod saxls,<br />

samzareulos, xulas, sasimindes, bosel-saqaTmes, marnis karebs Taflis sanTlis pawia<br />

gundebs akravdnen. Semdeg diasaxlisi ojaxis yvela wevrs jvaredinad saTiTaod miakrav<strong>da</strong><br />

Tavze imave sanTlis gun<strong>da</strong>s. erTs Sublze <strong>da</strong> ors iqiT-aqeT safeTqlebze, agreTve, Tmaze.<br />

am saxiT SebeWdili un<strong>da</strong> iyos Sinauri saqonelic. sanTliT SebeWv<strong>da</strong> sWirdebo<strong>da</strong> usulo nivTebsac<br />

_ satevars, Tofs, saxlis avejs, jam-WurWels, tanisamoss, miminosa Tu Citbades. Secva<br />

Rames^ mzis CasvlisTanave sofelSi Tofebs isvrodnen <strong>da</strong> Tan xmamaRala hyvirodnen _<br />

`hauho!@ Seni svi <strong>da</strong> Seni Wame, Cemsa jvari <strong>da</strong>miwere~.@ojaxis wevrebi Tu SeZlebdnen RamiT<br />

ar iZinebdnen. Tu ojaxi ase ar moiqceo<strong>da</strong>, maSin mRalavi Tavisuflad, <strong>da</strong>ubrkoleblad Sedio<strong>da</strong><br />

saxlSi <strong>da</strong> visac sanTlis gun<strong>da</strong> ar hqon<strong>da</strong> SebeWdili guls amoacli<strong>da</strong>, zogs ki _<br />

naWers amoacli<strong>da</strong> tanisamosi<strong>da</strong>n, mere kerasTan mivido<strong>da</strong>, ga<strong>da</strong>abruneb<strong>da</strong> keras, SeSis sasTumlad<br />

<strong>da</strong>debul qvas, qvemo<strong>da</strong>n amoiReb<strong>da</strong> raRac gasafren wamals, amoisvam<strong>da</strong> iRliaSi, sadme<br />

WuWrutanaSi gaZvrebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> mousvam<strong>da</strong> rokapisaken^_ samegreloSi mdebare tabakonis mTis<br />

mimarTulebiT 5 . aWaris calkeul xeobaSi,^j. noRaidelis Canawerebis mixedviT, <strong>da</strong>deg Rames<br />

yanaSi siminds SebeW<strong>da</strong>vdnen, simindis furclebs sanTlebs miakravdnen, raTa av suls WirnaxulisaTvis<br />

baraqa ar gamoelia.@`yanebi SebeWde jazebma (avma sulebma) rame ar awyeininoso~<br />

_ ityodnen xolme. ojaxis diasaxlisi bavSvebsac yuris ZirSi sanTels miawebeb<strong>da</strong> _ qajebma<br />

ar avnoso. saxlis karebSi umcros rZals <strong>da</strong>ayenebdnen <strong>da</strong> mimarTavdnen: `rZalo^karebi<br />

<strong>da</strong>klite, amaRam baRnebs araferi evnoso~ 6 . T. saxokias cnobiT, akeTSi arsebula erTi miwisqveSeTi,<br />

romelsac gurulebi eSamakis say<strong>da</strong>rs@ uwodebdnen. soflelebi Sig Sesvlas ver<br />

be<strong>da</strong>vdnen <strong>da</strong> miiCnevdnen, rom Sig eSmakebi cxovrobdnen. es gvirabi akeTis im ubanSi yofila,<br />

sa<strong>da</strong>c ToxaZeebi cxovrobdnen. T. saxokia <strong>da</strong> misi Tanamgzavrni gvirabSi Sesulan. haers, ro-<br />

1 a. na<strong>da</strong>raia, <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 187.<br />

2 g. meliqiSvili, rogor ametyveldnen lursmuli warwerebi (Tbilisi,^ 1961), gv. 45.<br />

3 n. mgelaZe, savele-eTnografiuli eqspediciis dRiurebi, fSav-xevsureTi (1987) (ix. piradi arqivi).<br />

4 j. noRaideli, <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 65.<br />

5 T. saxokia, <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 49-50.<br />

6 j. noRaideli, <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 69.<br />

432


melic mogzaurebs gafuWebulad miuCneviaT, sanTeli Cauqria 1 . sxvaTaSoris, am<strong>da</strong>gvar gvirabgamoqvabulebTan<br />

Tu sxva adgilebTan <strong>da</strong>kavSirebuli xifaTis Sesaxeb aWaris mTianeTSic<br />

msgavsi Sexedulebebi arsebobs. qarTlSic, sofel WandrebSi (qarelis raioni), asaxeleben<br />

adgils _ `ukana Walis xevs~,^romelsac eSmakis xevsac@ eZaxian. mosaxleoba Tvlis, rom xev-<br />

Si eSmakebi binadroben.<br />

guriaSi,^ Zveli stiliT 2 aprils, Wiakokona tardebo<strong>da</strong>. Wiakokonoba kudianebis dReobas<br />

warmoadgen<strong>da</strong>. guriis ama Tu im xeobaSi Wiakokonobas JinJlianobas uwodebdnen. am dRes<br />

yvela ojaxi kocons anTeb<strong>da</strong>. Tvlidnen, rom Tu gakuduli iyavi, kocons un<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>xtomodi<br />

<strong>da</strong> amiT kudianebisagan Tavi <strong>da</strong>gexsna. aseve, guriaSi Wiakokonobas lamproba Seesatyvisebo<strong>da</strong>.<br />

kudianebis dReoba Wiakokonobis saxelwodebiT ufro aRmosavleT saqarTveloSi iyo<br />

cnobili, <strong>da</strong>savleT saqarTveloSi ki lamproba iyo gavrcelebuli. lamprobis Rames kudianebi<br />

gareT gamodiodnen. im saxlebs, romelTac jvari hqon<strong>da</strong>T mikruli ver ekarebodnen.<br />

lamproba tardebo<strong>da</strong> Zveli stiliT 2 Tebervals,^axliT ki 15 Tebervals. lamprobisas RamiT<br />

kudianebi cocxebze ga<strong>da</strong>mj<strong>da</strong>rni <strong>da</strong>qrodnen. mosaxleobas balis qerqis kona <strong>da</strong> kvari<br />

Wogze@ hqon<strong>da</strong> mikruli. anTebuli CiraRdnebi xelSi eWiraT, Tan gaiZaxodnen:<br />

`lamparia, lamparia,<br />

Cvens mters suli gaparvia 2 ~.<br />

kocons yvelani anTebdnen, gansakuTrebiT is ojaxebi, romlebic axal gar<strong>da</strong>cvlils<br />

glovobdnen. sawinaaRmdego SemTxvevaSi eSmakebi ar moisvenebdnen.^isini mTi<strong>da</strong>n<br />

ixedebodnen <strong>da</strong> sa<strong>da</strong>c cecxli ar enTo iq Cadiodnen. svaneTSi lamprobas fonetikurad<br />

saxenacvali terminiT limpariT aRniSnavdnen. svanebic RamiT cecxls anTebdnen <strong>da</strong><br />

jgrag’is (wm. giorgis) saxelze loculoben 3 . limparis dRe svaneTSi moZravi iyo, Tumca,<br />

xSirad, Tebervlis Tve uwev<strong>da</strong>.<br />

samegreloSi Wiakokonobas WeWeToba Rame hqvia, romelic Zveli stiliT 19 ivliss<br />

ewyobo<strong>da</strong>. WeWeTobisas Tmebze sanTlebs ikravdnen _ `ar gaviTvaloTo~@ ezos karTan<br />

axlo-maxlo kopitis xisgan <strong>da</strong>mzadebul jvrebs asobdnen. WiSkris win yoveli ojaxi<br />

individualuri wesiT kocons anTeb<strong>da</strong>, Tumca kompaqtur ubnebSi 10-15 saxleulis Seziarebac<br />

cnobil faqts warmoadgen<strong>da</strong> 4 . qarTlSi Wiakokonoba aRdgomis wina oTxSabaTs ewyobo<strong>da</strong>.<br />

am dros yvela komi kocons aagizgizeb<strong>da</strong>. kudiani yvela ezos <strong>da</strong>ivli<strong>da</strong> <strong>da</strong> nacars<br />

iparav<strong>da</strong>. qarTlSi ise, rogorc saqarTvelos sxva kuTxeSi, kudiani im kar-mi<strong>da</strong>mos<br />

stumrob<strong>da</strong>, sa<strong>da</strong>c koconi ar enTo. meore dRes^_ xuTSabaTs ojaxis diasaxlisi nacars<br />

unZraxi aiReb<strong>da</strong>, xaxvi-kvlebs@ moayri<strong>da</strong> _ `Wiebi ar gauCndebao~ <strong>da</strong> `Tamami gaizrdebao~.<br />

unZraxi culs an walds aiReb<strong>da</strong> <strong>da</strong> im xes samjer mouRereb<strong>da</strong>, romeli xec Se<strong>da</strong>rebiT<br />

unayofo iyo^_ `nayofs cu<strong>da</strong>d isxam<strong>da</strong>o~. iq mdgomi saxlis patroni samjer ityo<strong>da</strong><br />

_ `nu moWri <strong>da</strong> iZenZebso~ 5 .@<br />

amrigad, rogorc irkveva, sataniseuli samyaro ierarqiul saxes atareb<strong>da</strong> <strong>da</strong> mkacrad<br />

struqtuirebuli iyo. ierarqiis saTaveSi lompapi^_ Tavad satana idga. masTan <strong>da</strong>kavSirebuli<br />

siuJetebi samxreT-<strong>da</strong>savleT saqarTvelos mxareebSi zogadqarTuli demomiTologiuri<br />

siuJeturi qargis lokalur variantebs warmoadgendnen, riTac saerTo<br />

qarTveluri Ramiseuli arsebebis funqciaTa met-naklebad sruli saxiT aRdgena xerxdeba.<br />

Ramiseul arsebaTa ierarqiul struqturaSi gansakuTrebuli adgili ekavaT ara marto<br />

kudianebs, aramed cecxlis, wylis, tyisa <strong>da</strong> sulis demonebs _ Winkebs, ferebs, alebs,<br />

tyisa <strong>da</strong> kldis arsebebs, rac samxreT-<strong>da</strong>savleT saqarTvelos magaliTze Semdgomi<br />

kvlevis amocanas warmoadgens. saerTod, religiuri anTropologiiTa <strong>da</strong> miTologiiT<br />

<strong>da</strong>interesebul mecnierebs fas<strong>da</strong>udebel samsaxurs uwevs qarTveli xalxis eTnografiul<br />

wiaRSi Sekrebili folkloruli masalebi _ gadmocemebi, Tqmulebebi, miTebi, zRaprebi,<br />

Selocvebi, sagaloblebi, infeqciur (batonebi, yvavilbatonebi,...) <strong>da</strong> sxva saxis<br />

<strong>da</strong>avadebebTan (uJmuri, alis <strong>da</strong>cema, feriT <strong>da</strong>Wera,...) <strong>da</strong>kavSirebuli sakraluri Sexedulebebi,<br />

gansakuTrebiT, saymawvilo samkurnalo tradiciebi <strong>da</strong> am tradiciebze aRmocenebuli<br />

sakulto Tu sxva tipis ritualebi.<br />

1 T. saxokia, <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 76-77.<br />

2 n. mgelaZe, savele-eTnografiuli eqspediciis dRiurebi, guria-aWara (1986) (ix. piradi arqivi).<br />

3 n. mgelaZe, savele-eTnografiuli eqspediciis dRiurebi, balszemo svaneTi^ (1988) (ix. piradi arqivi).<br />

4 n. mgelaZe, savele-eTnografiuli eqspediciis dRiurebi, samegrelo (1987) (ix. piradi arqivi).<br />

5 n. mgelaZe, savele-eTnografiuli eqspediciis dRiurebi, qarTli^(1990) (ix. piradi arqivi).<br />

433


<strong>da</strong>mowmebuli literatura<br />

1. m. andronikaSvili, narkvevebi iranul.qarTuli enobrivi urTierTobi<strong>da</strong>n, I (Tbilisi, 1966).<br />

2. o. zoiZe, sasamarTlo organizacia aWaraSi CveulebiTi samarTlis mixedviT, kulturologiuri<br />

<strong>da</strong> istoriul-eTnografiuli Ziebani saqarTveloSi (baTumi, 1079).<br />

3. i. megreliZe, j. noRaideli: cxoareba <strong>da</strong> moRvaweoba (baTumi, 1979).<br />

4. g. meliqiSvili, rogor ametyveldnen lursmuli warwerebi (Tbilisi, 1961).<br />

5. n. mgelaZe, demonologiuri rwmena-warmodgenebi samxreT-<strong>da</strong>savleT saqarTveloSi<br />

(xelnaweri), saojaxo arqivi (baTumi, 1992).<br />

6. n. mgelaZe, eSmaki, saistorio macne, #3 (baTumi, 1996).<br />

7. n. mgelaZe, xalxuri demonologiuri azrovnebis istorii<strong>da</strong>n aWaraSi (feri//ferebi),<br />

saistorio macne, #9 (baTumi, 2000).<br />

8. n. mgelaZe, <strong>da</strong>cemuli angelozebi xalxur demonologiaSi _ ali, saistorio macne,<br />

#9 (baTumi, 2000).<br />

9. n. mgelaZe, savele eTnografuli eqspediciis dRiurebi, imereTi (1989), (piradi arqivi).<br />

10. n. mgelaZe, savele eTnografuli eqspediciis dRiurebi, aWara (1986), (piradi arqivi).<br />

11. n. mgelaZe, savele eTnografuli eqspediciis dRiurebi, fSav-xevsureTi (1987), (piradi arqivi).<br />

12. n. mgelaZe, savele eTnografuli eqspediciis dRiurebi, balszemo svaneTi (1988), (piradi<br />

arqivi).<br />

13. n. mgelaZe, savele eTnografuli eqspediciis dRiurebi, samegrelo (1987), (piradi arqivi).<br />

14. n. mgelaZe, savele eTnografuli eqspediciis dRiurebi, qarTli (1990), (piradi arqivi).<br />

15. a. na<strong>da</strong>raia, demonologiis sakiTxisaTvis saqarTveloSi, masalebi guriis eTnografiuli<br />

SeswavlisaTvis (Tbilisi, 1980).<br />

16. a. na<strong>da</strong>raia, wvimis patara RvTavebebi _ Winkebi <strong>da</strong> mesefeni, samegrelo, masalebi samegrelos<br />

eTnografiuli SeswavlisaTvis (Tbilisi, 1979).<br />

17. j. noRaideli, aWaruli zepirsityvierebisa <strong>da</strong> eTnografiis masalebi (Tbilisi, 1967).<br />

18. b. JRenti, qarTuli enis guruli kilo (Tbilisi, 1936).<br />

19. p. rurua, savele eTnografiuli dRiurebi, mareTis xeoba, aWara (1993), (piradi arqivi).<br />

20. T. saxokia, mogzaurobani (Tbilisi, 1950).<br />

21. i. surgulaZe, qarTuli xalxuri ornamentis simbolika (Tbilisi, 1986).<br />

22. sulxan-saba orbeliani, sityvis kona (Tbilisi, 1928).<br />

23. T. SioSvili, dedjalis (<strong>da</strong>jalis) ciklis legen<strong>da</strong> aWaris folklorSi, qarTveli<br />

muslimebi Tanamedroveobis konteqstSi (baTumi, 2010).<br />

24. arn. Ciqobava, saxelTa fuZis uZvelesi agebuleba (Tbilisi, 1948).<br />

25. m. Ciqovani, qarTuli eposi, I (Tbilisi, 1904).<br />

26. ap. wulaZe, eTnografiuli guria (Tbilisi, 1971).<br />

27. al. xaxanaSvili, qarTuli sityvierebis <strong>istoria</strong>, I (Tbilisi, 1904).<br />

28. Аверинцев С. С., Бесы, Мифологический словарь (Москва, 1991).<br />

29. Лосев А. Ф., Демон, Мифологический словарь (Москва, 1991).<br />

30. Мамаладзе Т., Народные обьман и поверье гурийцев, СМОМПК,17, отд. II (С-Петербург, 1893).<br />

31. Томсон Дж., Исследованые по истории древнегреческого общества (Москва, 1958).<br />

32. Чиковани М. Я., Амиран, Мифологический словарь (Москва, 1991).<br />

434


NUGZAR MGELADZE<br />

Shota Rustaveli Batumi State University<br />

THE WORLD OF DEMONS IN THE MYTHOLOGY OF SOUTH-WESTERN GEORGIA<br />

(1. LOMPAPI AND KUDIANI)<br />

Viewpoints concerning the demonic power originate from the ancient period of human existence. In spite of<br />

differences in space and time the mythological characters embodied in demons as well as beliefs connected to them<br />

by their inner structure are very close to each other. This closeness is revealed especially in a life circle.<br />

In mythological beliefs connected to Christianity the evil spirits were the demon's servants, Satan’s warriors, invisible<br />

enemies of mankind. Christianity revised the significant part of layers of pagan beliefs. The antipode of Christ, the demon,<br />

became the embodiment of the worse evil and the organic part of Christian viewpoints. Naturally, pagan layers carried into<br />

Christianity the ancient mythologems and separate plots, which require differentiated and functional-topological study.<br />

The content model of the demonic world, the forms of belief of historically structured demonological systems and the<br />

functions of characters depicted in these forms preserved in folklore-ethnographic reality are especially valuable. The cultural<br />

heritage of the Caucasian people, including religious anthropology of the Georgian people, is especially rich with such<br />

resources.<br />

In south-western Georgia demons were unified by their chief Lompapi (Dedjali//Jerjali). In Adjara Lompapi<br />

was often called Rompapi. In Guria its functional-typological identity was called Rokapi, the Laz had Ghompapi<br />

_ the phonetic association to the Adjarian dialect term Lompapi. In Kartli its wording was Tartarozi.<br />

Lompapi lived in the impenetrable mountains and rocks. Lompapi (Rokapi), being punished by God, was chained to the iron<br />

pole. Lompapi tried desperately to free himself. Once a year when he used to manage to dig the pole out of the ground, a bird<br />

appeared and sat on it. Rokapi threw the pole to the bird. The bird disappeared but the pole again stayed fixed to the ground.<br />

According to the mythological plots the congregation of Lompapi consisted of the feminine and masculine initials. In<br />

Ajara and Guria the servants of Satan were given the common name – Kudiani (a witch). In Guria they were given an<br />

additional term Mghalavi. In Ajara, in parallel to the name Kudiani, the terminology Jazi was established. The appearance of<br />

Satan character was acquired by a Gene. According to the viewpoints of population of south-western Georgia during the <strong>da</strong>y<br />

kudiani was an ordinary human but at night he could acquire the zoomorphic image. Depending on his needs kudiani could<br />

turn into a cat, a mouse, a fly or a snake. They had a special place for gathering and at night, sitting on the carpet or flying on<br />

a broom, holding an offering (a hen, a cow, milk etc), they hurried to the place of Lompapi. Kudiani communicated with the<br />

abiding of Lompapi through the chimney. Abiding of Lompapi, was depicted having time and space dimensions, which is<br />

shown by the fact of connecting with the abiding of Lompapi through the fire-place. The actions between the real world and<br />

the world of Lompapi were held in parallel. More precisely, the duplicates acted simultaneously. This space was in the<br />

underworld – the world parallel to the real one.<br />

Why did kudiani fly to Lompapi through the chimney? In this as well as in other cases the fire-place had a sacral<br />

meaning. The brownie communicated with the spirits of deceased people using the fire-place. Presumably, the world model in<br />

people's beliefs connected different worlds using various ways. One of them was the fire-place in the abiding house. We think<br />

that since people's scheme considered a house to be a mid-world connected with the upper-world with the heavenly chain, it<br />

also had to be connected with the under-world. In such a vertical dimension of the coordinates the hierarchy structure had to<br />

be preserved: the upper world – the area of God and congregation of God and the underworld _ the area of night deity. In the<br />

vertical and horizontal dimensions the groups of other types of demons and deities had their own specific place. Such gra<strong>da</strong>tion<br />

was depicted also in colour (white, red and black) symbols, which entirely was placed in the cross and the sun as the symbols<br />

of system of circle and eternity. In this system the single groups of deities had their functions. In the cosmogony structure of<br />

the world order they had functional meanings with the corresponding astral signs and sacral symbols. These signs and symbols<br />

were basically presented in traditional beliefs, cult rituals, material culture and ornaments, demonological thoughts, myths,<br />

fairy-tales. According to the traditional beliefs, people could not get into the parallel dimension before their death.<br />

Thus, the Satan world was hierarchical and strictly structured. At the top of the hierarchy was Lompapi – the Satan<br />

himself. The plots connected to him presented the local variation of common Georgian demo-mythological plot structure, by<br />

which it became possible at some extent to restore the entire functions of common Georgian night beings. The special place in<br />

the hierarchy structure of night beings belonged not only to kudiani, but the fire, water, forest and spirit demons, forest<br />

beings – Chinkebi, Ferebi, Alebi, which represents the further research task on the example of south-western Georgia.<br />

435


elene gogiaSvili<br />

ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis<br />

saxelmwifo universiteti<br />

gveleSapi <strong>da</strong> misi ilustraciebi wm. ioane sinelis<br />

`klemaqsis~ XII saukunis garejul xelnawerSi<br />

wm. ioane sinelis `klemaqsis~ garejuli xelnaweri (H-1669) 1 yuradRebas iqcevs naxatebiT,<br />

romelic ga<strong>da</strong>mweris mier aris Sesrulebuli arSiebze. yvela gamosaxuleba 2<br />

Sinaarsobrivad <strong>da</strong>kavSirebulia teqstTan, magram isini ar warmoadgenen tradiciul miniaturebs,<br />

arc saze<strong>da</strong>o asoebisa <strong>da</strong> kamarebis moxatulobebs, riTac Cveulebriv gaformebulia<br />

Suasaukuneebis qarTuli xelnawerebi. ga<strong>da</strong>mweris naxatebi Sesrulebis teqnikis<br />

TvalsazrisiT, xalxur xelovnebas miekuTvneba.<br />

xelnaweris arSiebze gamorCeuli adgili uWiravs zoomorful figurebs: frinvelebs<br />

(158v, 164v, 175v), gveleSapebs (49v, 137r, 145r), irems (200r), Tevzebs (187v, 196r), kirCxibs (174r) <strong>da</strong><br />

Txisrqebian fantastikur arsebas `vac-kacs~ (159r). yovel figuraSi wvrilad Cawerilia ZiriTad<br />

teqstTan <strong>da</strong>kavSirebuli SeniSvnebi.<br />

wm. ioane sinelis `klemaqsi~ 1160 wlis axlo xanebSi ga<strong>da</strong>wera wm. <strong>da</strong>viT garejis<br />

monasterSi moRvawe profesionalma kaligrafma nikoloz nikraÁm. gar<strong>da</strong> am xelnawerisa,<br />

mas 1160 wels ga<strong>da</strong>werili aqvs krebuli `sanatreli~ 3 , romelSic Tavmoyrilia sxva<strong>da</strong>sxva<br />

xasiaTis Tormeti Txzuleba 4 (saistorio-qronografiuli traqtati `mcire vasilografi~,<br />

bibliuri sakiTxavi `qeba qebaTaÁ~, apokrifuli teqsti `wm. nisimes cxovreba~,<br />

dogmatur-polemikuri traqtati `wvalebisa winamZRuarTa SeCuenebaÁ~ 5 <strong>da</strong> sxva).<br />

nikoloz nikraÁs Sesaxeb sakmaod mwiri informacia mogvepoveba. Ven.4-isa <strong>da</strong> H-1669-<br />

is ga<strong>da</strong>mweris igiveoba <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>weris adgili _ gareji sabolood <strong>da</strong>adgina istorikosma<br />

T. jojuam am xelnawerTa Se<strong>da</strong>rebisa <strong>da</strong> <strong>da</strong>wvrilebiTi Seswavlis safuZvelze. manve<br />

<strong>da</strong>asabuTa, rom `nikraÁ~ ga<strong>da</strong>mweris narTauli zedwodebaa. mkvlevaris mosazrebiT, `nikoloz<br />

nikraÁ giorgi III-is gamefebis uSualo momswre <strong>da</strong>, SesaZloa, TviTmxilvelic<br />

kia. mefis aRsaydrebasa <strong>da</strong> xelnaweris ga<strong>da</strong>weras Soris sxvaoba mxolod sami welia. meorec,<br />

nikoloz nikraÁ garejSi moRvawe mwignobaria, aqauri savaneebi ki am dros ukve<br />

samefo monastrebs warmoadgendnen. Sesabamisad, garejeli moweseebisa <strong>da</strong>, maT Soris,<br />

Ven.4-is ga<strong>da</strong>mwerisaTvis samefiskaro peripetiebi kargad un<strong>da</strong> yofiliyo cnobili~ 6 .<br />

nikoloz nikraÁs kaligrafiul profesionalizms maRali Sefaseba misca v. beriZem,<br />

xolo mis naxatebs „xalxuri Semoqmedebis nimuSebi“ uwo<strong>da</strong>. maTi mniSvnelobac pirvelad<br />

v. beriZem aRniSna: `am ucnauri wignis furclebze TiTqos xalxuri zRaprebis fantazia<br />

<strong>da</strong> xalxuri iumoric kia SemoWrili~ 7 . ga<strong>da</strong>mweris naxatebi am xelnaweris arSiebze<br />

marTlac SeiZleba <strong>da</strong>xasiaTdes, rogorc qarTuli zRapris personaJebis ilustraciis<br />

iSviaTi nimuSebi. v. beriZis SeniSvniT, `iSviaTad Tu moiZebneba xelnaweri, romelSiac<br />

ga<strong>da</strong>mweris individualoba ase mkafiod, uSualod <strong>da</strong> gulubryvilod Candes~ 8 , `gverdebis<br />

gaformeba dinamikuria, nikraÁ TiTqos sul ver eguebo<strong>da</strong> verafers mSvidsa <strong>da</strong><br />

statikurs~ 9 ; `kaligrafis naweri mowmobs, rom igi didi temperamentisa <strong>da</strong> fantaziis<br />

patroni un<strong>da</strong> yofiliyo, Tanac, mainc<strong>da</strong>mainc ar <strong>da</strong>udev<strong>da</strong> sayovelTaod miRebul we-<br />

1 inaxeba xelnawerTa erovnul centrSi.<br />

2 es naxatebi ar aris arc saero <strong>da</strong> arc religiuri Sinaarsis miniaturebi, aramed mxolod Savi <strong>da</strong><br />

wiTeli melniT moxazuli konturebi, romlebSic teqstis gareT gamotanili minawerebia moTavsebuli.<br />

3 inaxeba venis nacionaluri biblioTekis qarTul xelnawerTa fondSi nomriT Ven.4.<br />

4 T. jojua, wmin<strong>da</strong> mRvdelmowame grigol feraZe <strong>da</strong> 1160 wels garejSi ga<strong>da</strong>werili erTi ucnobi xelnaweri,<br />

istoriul-eTnografiuli Studiebi, V (Tbilisi, 2002), gv. 91-147.<br />

5 teqsti srulad aris gamoqveynebuli. ix. T. jojua, XII saukunis garejul krebulSi (Ven.4-Si) <strong>da</strong>culi er-<br />

Ti dogmatikur-polemikuri traqtatis Sesaxeb (wvalebisa winamZRuarTa SeCuenebaÁ), istoriul eTnografiuli<br />

Studiebi, VII (Tbilisi, 2003), gv. 54-113.<br />

6 T. jojua, saqarTvelos mefis giorgi III-is aRsaydrebis TariRi 1160 wels garejSi ga<strong>da</strong>werili xelnaweris<br />

(Ven.4-is) anderZis mixedviT, oCxari, j. ruxaZisadmi miZRvnili eTnologiuri, istoriuli <strong>da</strong> filologiuri<br />

Ziebani (Tbilisi, 2002), gv. 516.<br />

7 v. beriZe, Zveli qarTveli ostatebi (Tbilisi, 1967), gv. 194.<br />

8 iqve, gv. 194.<br />

9 iqve.<br />

436


sebs. jer TviT teqstia TiTqos mousvenari xeliT naweri [...] saze<strong>da</strong>o asoebi didi „gaqanebiTaa“<br />

Sesrulebuli – yvela ornamentirebulia“ 1 .<br />

wm. ioane sinelis Txzulebis sruli saTauria „kibe saTnoebaTa caT aRmyvanebeli<br />

Tqmuli <strong>da</strong>niil monozonisa raiTelisa, wignisa amisTvis sulTa ganmanaTlebelisa, romelsa<br />

ewodebis klemaqsi, romel ars kibe“.<br />

`klemaqsis~ pirveli qarTveli mTargmneli ucnobia. eqvTime aTonelma Targmna<br />

`klemaqsi~ 983 wlamde 2 , Semdeg ioane petriwma gadmoiRo iambikod 3 . 1250 wlis axlo xanebSi<br />

`klemaqsi~ kvlav iTargmna petriwonuli skolis warmomadgenlis petre gelaTelis<br />

mier gelaTSi 4 , XVIII saukuneSi ki `klemaqsi~ anton kaTalikosma galeqsa iambikod 5 .<br />

SesavalSi avtoris, wm. ioane sinelisa <strong>da</strong> mTargmnelis, efTvimes vinaoba cxaddeba.<br />

Semdeg moTxrobilia ioane sinelis cxovreba, romelic `<strong>da</strong>niil monozonman raiTelman~<br />

aRwera. amas mohyveba ori epistole: `epistole wmidisa <strong>da</strong> netarisa mamisa ioane rai-<br />

Tel mamasaxlisisa, netarisa ioanes mimarT sinel mamasaxlisisa~ <strong>da</strong> `epistole wmidisa<br />

<strong>da</strong> netarisa ioane sinel mamasaxlisisa, romelsa ze<strong>da</strong> werili ese ars ficarni sulierni~.<br />

Semdeg ki iwyeba ZiriTadi teqsti: `swavlani wmidisa <strong>da</strong> netarisa mamisa Cvenisa<br />

ioane sinel mamasaxlisisani, romelni miuZRvna mamasa ioanes raiTel mamasaxlissa, rameTu<br />

iTxova misgan raTa aRwernes swavlani monozonTa mimarT.~ `klemaqsis~ bolo nawilia<br />

`mwyemsisa <strong>da</strong> winamZRvrisa mimarT, romeli ese misca sxvaTa amaT pirvelTqmulTa<br />

TavTa Tana iovane raiTel mamasaxlisisa, romelsa eTxova misgan, raTa <strong>da</strong>uwernes swavlani<br />

monozonebisani~<br />

arSiebze moxazul gveleSapis konturebSi sxva<strong>da</strong>sxva codvebis Sesaxeb weria.<br />

„klemaqsSi“ sityvebi `gveli~ <strong>da</strong> `veSapi~ erTmniSvnelovnad negatiur konteqstSi aris<br />

naxsenebi (4, XIII; 4, XLVIII; 4, LXV; 8, XL; 9, XVI, 15, CIV; 15, CV), isini erTmaneTis sinonimebia<br />

<strong>da</strong> aRniSnaven codvas.<br />

Txzulebis teqstis mixedviT gveli gesliania, Tavis TavSi Seicavs sasikvdilo Sxams,<br />

magaliTad: `<strong>da</strong>yudebuli Zviris-moxsene aspiti ars <strong>da</strong>maluli <strong>da</strong> gesli misi sasikvdine<br />

Tavsa Soris Tvissa utvirTavs~ (9, XVI). vinc <strong>da</strong>malavs Tavis codvas, sakuTar Tavs moklavs<br />

– „romeli yovelsave gvelsa romel arian vnebani ganaqiqebdes aRsarebiTa, mas mougies<br />

sarwmunoeba jerovani, xolo romelman <strong>da</strong>hfaros igi ugzoTa Sina SecTomil ars, <strong>da</strong><br />

Tavsa Tvissa moiklavs“ (4, LXV). gvelis (veSapis) saxiT gansaxierebulia codva:<br />

„raJams mogixdes gulis sityva gankiTxvad moZRvrisa, viTarca siZvisagan iltvode<br />

misgan, <strong>da</strong> nu scem yovladve adgilsa gvelsa amas. aramed miuge veSapsa mas <strong>da</strong> arqv: hoi,<br />

macTuro araTu me mTavrisa mis, aramed igi Cem<strong>da</strong> ars msajuli, rameTu araTu me misi, aramed<br />

mas Cemi tvirTi utvirTavs“ (4, XIII).<br />

teqstSi or adgilas mravalTaviani veSapi <strong>da</strong> mravalTaviani gvelic aris naxsenebi:<br />

`mravalTa brZenTa <strong>da</strong> sulierTa moZRvarTa Semdgomad pirvel Tqmulisa mis mZlavrisa,<br />

ese mraval-Tavi veSapi <strong>da</strong>aweses TqmulTa Sina maTTa, <strong>da</strong> raTa ara SevcvaloT wesi<br />

igi brZenTa maT Cven ugunurTa, amisTvis maTsave wessa SeudegiT~ (16, I).<br />

`ara umecar ars, romelsa keTilad aRmoekiTxos sityva dedisa mis yovelTa borotTasa,<br />

romel ars nayrovaneba, rameTu ukeTuri igi ityo<strong>da</strong> viTarmed meored naSobi misi<br />

ars ulmobeloba <strong>da</strong> gul-ficxeloba, xolo <strong>da</strong>mayena raTamca Tvisi wesi mimeca mis<strong>da</strong><br />

mravalTavman man kerpT msaxurebisa gvelman, rameTu mesame adgili miuRebies mamaTagan<br />

rvaTa maT borotTa jaWvsa Sina, romlisa Tvisca mciredi ese vsTquT; <strong>da</strong> aw gvnebavs<br />

Tqmad gulficxelobisaTvis <strong>da</strong> ulmobelobisa, <strong>da</strong> merme ZilisaTvis <strong>da</strong> mRviZarebisa,<br />

<strong>da</strong> kvalad moSiSebisaTvis borotisa, rameTu ese yovelni senni axal mosrulTani<br />

arian, romelTagan gvixsenin ufalman yovelive, romlisa ars dideba ukuniTi ukunisamde.<br />

amin~ (17, XVIII).<br />

qarTul enaSi cnebebi `matli~ <strong>da</strong> `Wia~ veSapTan <strong>da</strong> gvelTan erTad erT semantikur<br />

velSi eqceva 6 . rogorc qarTul qristianul literaturaSi, aseve folklorSi, Wia<br />

1 iqve, gv. 193.<br />

2 k. kekeliZe, qarTuli literaturis <strong>istoria</strong>, I (Tbilisi, 1960), gv. 199.<br />

3 iqve, gv. 287-288.<br />

4 iqve, gv. 332-334.<br />

5 iqve, gv. 381.<br />

6 n. abakelia, simbolo <strong>da</strong> rituali qarTul kulturaSi (Tbilisi, 1997), gv. 5.<br />

437


<strong>da</strong> gveleSapi erTi kategoriis arsebebia. aseve `klemaqsis~ mixedviT – rogorc matli<br />

gaizrdeba <strong>da</strong> frTebs gamoisxams, ise erTi codva Sobs meores:<br />

`ars romelime matli, romeli aRizardis rai, gamoisxnis frTeni <strong>da</strong> aRfrindis<br />

simaRled; <strong>da</strong> cu<strong>da</strong>d-mzvaovroba srul iqmnis rai, Svis ampartavneba, <strong>da</strong>sabami igi <strong>da</strong><br />

srul myofeli yovelTa borotTa~ (12, LVI).<br />

<strong>da</strong>maluli codva WiasaviT rCeba xorcSi, is isev aRzevdeba <strong>da</strong> Tu Tavi<strong>da</strong>nve ar moispo,<br />

gvelad iqceva:<br />

`raJams friad vhbrZodiT eSmaksa mas siZvisasa, <strong>da</strong> ganvdevniT igi gulisagan Cvenisa,<br />

qviTa marxvisaTa, <strong>da</strong> vtanjiT maxviliTa sim<strong>da</strong>blisaTa, maSin xorcTa Sina <strong>da</strong>STis,<br />

viTarca Wia raime, <strong>da</strong> uJamoiTa <strong>da</strong> cudiTa aRZrviTa aRvgZravn <strong>da</strong> nebavn Segineba Cveni,<br />

xolo ese ufrosad maT ze<strong>da</strong>, moiwevis romelni, eSmaksa mas zvaobisasa mierCden. rame-<br />

Tu vinaTgan ara ze<strong>da</strong>s ze<strong>da</strong> movidodes gulad maT<strong>da</strong>, gulis sityvani borotni, amis-<br />

Tvis zvaobad movides. <strong>da</strong> viTarmed utyuvel ars Tqmuli ese, raJams <strong>da</strong>yudebasa Sina<br />

iyvnen ese viTarni igi, maSin gamoeZiebed keTilad, <strong>da</strong> hpoon gulis sityva raime siRrmesa<br />

Sina gulisasa, viTarca gveli skoresa Sina <strong>da</strong>maluli, romeli moagoneben, viTarmed<br />

TvisiTa ZaliTa <strong>da</strong> miswrafebiTa warumarTebies siwmide igi gulisa mciredi, <strong>da</strong> ara<br />

gulis-xmayofen ubadrukni igi sityvasa mas, viTarmed rai gvaqvs sxvaTa SewevniTa <strong>da</strong><br />

locviTa~ (15, CIV).<br />

`klemaqsSi~ codvis aRiareba gvelis <strong>da</strong>morCilebasTan aris Se<strong>da</strong>rebuli:<br />

`igi miTxrob<strong>da</strong> viTarmed Wabuk ra viyav msaxurebasa Sina jorTasa viyofdi, <strong>da</strong> SememTxvia<br />

brali raime sulieri <strong>da</strong> cToma, xolo me maqvn<strong>da</strong> Cveuleba ara <strong>da</strong>farvad Sinagan<br />

Cemsa gvelisa mis, <strong>da</strong> upyar bolosa missa <strong>da</strong> gamoucxade igi mkurnalsa. xolo man<br />

ganmiRima <strong>da</strong> mixeTqma yvrimalsa mcired, <strong>da</strong> mrqva me: vidode, Svilo, msaxurebasave Sensa,<br />

viTar igi iyofodi, <strong>da</strong> nu geSinin yovladve. xolo me <strong>da</strong>virwmune mxurvaliTa sarwmunoebiTa,<br />

<strong>da</strong> mciredTa dReTa Semdgomad gulsavse viqmen, viTarmed gankurnebul-var,<br />

<strong>da</strong> vidodi me msaxurebasave Cemsa sixaruliT <strong>da</strong> ZrwoliT~ (4, XLVIII).<br />

sityva `veSapi~ eSmakis mniSvnelobiTac aris gamoyenebuli `klemaqsSi~:<br />

`<strong>da</strong> xma igi RvTisa gesma naTeli misi ixile, <strong>da</strong> xamlni igi romel arian vnebaTa<br />

nivTni warixaden ferxTagan sulisaTa; <strong>da</strong> upyar bolosa missa romeli igi angelosTagan<br />

veSap iqmna, <strong>da</strong> mRvimesa qvesknelsa STaxade igi; <strong>da</strong> faraos mZle eqmen maRalsa mas<br />

<strong>da</strong> ampartavansa, <strong>da</strong> megviptelni gvcemen, <strong>da</strong> maTni pirmSoni moswyviden, romel ese did<br />

ars sakvirvelebiT~ (15, III).<br />

SuasaukuneebSi evropaSic msgavsi gaigiveba arsebob<strong>da</strong> eSmakisa <strong>da</strong> gvelisa (drakonis).<br />

gavrcelebuli evropuli literaturuli <strong>da</strong> xalxuri gadmocemebis motivebis Tanaxmad,<br />

sxeulSi <strong>da</strong>budebul gvels moTmineba amarcxebs an<strong>da</strong> drakonis xilva a<strong>da</strong>mians<br />

WeSmariti sarwmunoebisken abrunebs 1 . kaTolikur saeklesio tradiciaSi eretikosebic<br />

ki urCxulis saxiT iyvnen warmodgenili 2 .<br />

`klemaqsis~ mixedviT gveli SeiZleba gandevnil iqnas simSvidiT:<br />

`sxva ars axlad mosrulTa Tana myofi igi glovisa mier urisxveloba; <strong>da</strong> sxva ars<br />

srulTa igi sruliadi mospolva gulis wyromisa <strong>da</strong> aRuZvreloba, rameTu pirvelTa maT<br />

mier, viTarca WimiTa <strong>da</strong> aRviriTa Sekrul ars cremlTagan, <strong>da</strong> glovisa vneba igi; xolo<br />

meoreTa amaT mier, viTarca gveli maxviliTa miT uvnebelobisaTa momkv<strong>da</strong>r ars~ (8, XL);<br />

`jer ars maT<strong>da</strong> raTa friadiTa moswrafebiTa, pirvel Tqmuli ese gveli gulTagan maTTa<br />

ganioton sim<strong>da</strong>bliTa friadiTa, raTa raJams misgan ganTavisuflden, maSin nu ukve SeuZlon<br />

maTca aRZarcvad samoselisa maT tyavisaTa, <strong>da</strong> raTa ugalobden ufalsa Zlevisa galobiTa<br />

siwmidisaTa, viTarca odesme yrmani igi ubiwoni, romelni miegebodes qristesa<br />

ufalsa yovelTasa, <strong>da</strong> raJams esreT SeuZlon aRZarcvad samoseliTa maT tyavisaTa borotTa,<br />

ara SiSvel ipovnen umankoebisa <strong>da</strong> sim<strong>da</strong>blisa maTisagan~ (15, CV).<br />

codvasTan brZolis iaraRi Tavm<strong>da</strong>blobaa:<br />

`odesca vnebasa romelsame ze<strong>da</strong> SeiWurvodi, ese keTili sim<strong>da</strong>blei Semwed wariyvane,<br />

rameTu maSin aspitsa <strong>da</strong> iqednesa ze<strong>da</strong> xvidodi <strong>da</strong> <strong>da</strong>sTrguno lomi <strong>da</strong> veSapi,<br />

ese igi ars viTarmed codvai <strong>da</strong> saso warkveTileba uCino hyo, <strong>da</strong> eSmaki <strong>da</strong> veSapni ese<br />

xorcni <strong>da</strong>sTrgune qristes ZaliTa~ (25, LXXXIV).<br />

1 Röhrich L., Drache, Drachenkampf, Drachentöter, Enzyklopädie des Märchens (Berlin/NewYork, 1981), s. 787-820.<br />

2 iqve, gv. 809.<br />

438


amgvarad, wm. ioane sinelis „klemaqsSi“ <strong>da</strong>, saerTod, qristianul literaturaSi<br />

gvelisa <strong>da</strong> veSapis simboloebiT gamoixateba codva, romelic <strong>da</strong>samarcxebelia.<br />

qristianul literaturaSi gveli metaforuli saxea. magram sanam TeologiaSi gveleSapis<br />

<strong>da</strong>marcxeba borotebasTan (codvebTan) brZolis simbolur <strong>da</strong>tvirTvas miiReb<strong>da</strong>,<br />

manamde es brZola pir<strong>da</strong>piri mniSvnelobiT un<strong>da</strong> yofiliyo gagebuli. amas a<strong>da</strong>sturebs<br />

wmin<strong>da</strong> giorgis saxe ikonografiaSi, aseve gvelis (veSapis) realurad ganadgurebis<br />

faqtebi qarTul agiografiaSi: wm. <strong>da</strong>viT garejelis cxovrebaSi gveleSapis <strong>da</strong>wvis epizodi<br />

<strong>da</strong> wm. grigol xanZTelis mowafis mier ori „saSineli“ veSapis locviT mokvdineba<br />

1 . wm. <strong>da</strong>viT garejelis cxovrebaSi aRwerili es saswauli zustad aris asaxuli agre-<br />

Tve u<strong>da</strong>bnos monastris mTavari eklesiis kedlis mxatvrobaSi 2 .<br />

qristianuli drakologia ZiriTa<strong>da</strong>d efuZneba cecxlismfrqveveli <strong>da</strong> Sxamiani ur-<br />

Cxulis iobis wigniseul aRweras, Semdgom ki im simbolur mniSvnelobas, rac drakonma<br />

apokalifsSi miiRo 3 . gveleSapi (gveli, veSapi, urCxuli) bibliaSi gvxvdeba: iobis wign-<br />

Si (26, 13), esaia winaswarmetyvelTan (esaia 27, 1; 51, 9), iona winaswarmetyvelTan (iona 2,<br />

1), <strong>da</strong>niel winaswarmetyvelTan (<strong>da</strong>nieli 14, 22-28), fsalmunebSi (73, 13-14; 90, 13) 4 . gveleSapi<br />

yvelgan borotebas ganasaxierebs.<br />

veSapisa <strong>da</strong> eSmakis gaigivebis Sedegad qristianul xelovnebaSi arsebobs drakonis<br />

mravali sxva<strong>da</strong>sxva saxe. umaRlesi samsjavros scenaSi jojoxeTis karibWe urCxulis<br />

xaxis formiT aris warmodgenili. qriste, romelic Trgunavs sikvdilsa <strong>da</strong> jojoxeTs,<br />

Tava<strong>da</strong>c gveleSapis <strong>da</strong>mmarcxebelia 5 .<br />

qristianul legendebSi gvelTmebrZolebi simbolurad ganasaxiereben brZolas borotebis<br />

winaaRmdeg. kaTolikuri eklesia saerTo jamSi urCxulTan mebrZol samoc<br />

sxva<strong>da</strong>sxva wmin<strong>da</strong>ns icnobs 6 . gvelTmebrZolobis qristianuli motivi Suasaukuneebis evropuli<br />

sagmiro poeziis popularul Temad iqca. aseve Semdgom jvarosnuli laSqrobebis<br />

meSveobiT gavrcelebulma aRmosavlurma gadmocemebma didi gavlena iqonia Suasaukuneebis<br />

saero romanis gmiris idealzec 7 .<br />

folklorSi, iseve, rogorc agiografiul TxzulebebSi, gveleSapis <strong>da</strong>marcxeba<br />

mxolod metafora ar aris. jadosnur zRaprebSi gmirisa <strong>da</strong> gveleSapis namdvili brZolaa<br />

aRwerili, romelsac ara metaforuli, aramed pir<strong>da</strong>piri mniSvnelobiT igebs<br />

msmeneli mTqmelisgan. siuJetTa saerTaSoriso saZiebelSi 8 jadosnuri zRaprebis Svidi<br />

Tematuri jgufi<strong>da</strong>n (1) zebunebrivi mowinaaRmdege, 2) zebunebrivi meuRle an sxva naTesavebi,<br />

3) saswaulebrivi <strong>da</strong>valeba, 4) zebunebrivi Semwe, 5) jadosnuri sagnebi, 6) zebunebrivi<br />

Zala an codna, 7) sxva<strong>da</strong>sxva zRaprebi saswaulebrivze) yvelaze popularuli tipi<br />

aris zRaprebi gmiris brZolis Sesaxeb zebunebriv mowinaaRmdegesTan 9 . es mowinaaRmdege<br />

qarTul zRaprebSi warmodgenilia devis, gveleSapisa <strong>da</strong> sxva avsulebis saxiT. umetes<br />

SemTxvevaSi gveleSapTan brZolas qalwulis gaTavisufleba mosdevs.<br />

prof. T. qurdovaniZe mefis asulis gaTavisuflebis motivis or nairsaxeobas gamohyofs:<br />

„erTis mixedviT, gmiri qvesknelSi gaigebs gveleSapis mier, wylis sanacvlod,<br />

qalis moTxovnis ambavs. gveleSapis SesaWmelad ganwiruli xelmwifis asulis ganTavisuflebis<br />

Semdeg gmiri jildod Txoulobs ara mis xels (motivacia: ukve hyavs sacole),<br />

aramed qveskneli<strong>da</strong>n SuasknelSi ayvanas, rac faskunjis saSualebiT xorcieldeba. amave<br />

siuJetis meore nairsaxeobaSi moqmedeba de<strong>da</strong>miwaze xdeba, gmiri xelmwifis asuls aTavisuflebs<br />

devisagan“ 10 .<br />

es aris Zalze sayuradRebo faqti: qarTul zRaprebSi gveleSapi qvesknelis bina<strong>da</strong>ria<br />

devisagan gansxvavebiT. jadosnur zRaprebSi, romlebSic gmiris qvesknelSi mog-<br />

1 Zveli qarTuli agiografiuli literaturis Zeglebi, il. abulaZis red., I, III, IV (Tbilisi, 1963; 1971;<br />

1968).<br />

2 g. abramiSvili, <strong>da</strong>viT garejelis cikli qarTul kedlis mxatvrobaSi (Tbilisi, 1972).<br />

3 Röhrich L., <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 794.<br />

4 wignni Zuelisa aRTqumisani (Sesaqmnisai. gamoslvaTai), b. gigineiSvilisa <strong>da</strong> c. kikviZis red., I (Tbilisi, 1989).<br />

5 Röhrich L., <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 811.<br />

6 iqve, gv. 795.<br />

7 Мелетинский Э. М., Средневековый роман (Москва, 1983), cтр. 271.<br />

8 Uther H.-J., The Types of International Folktales, A Classification and Bibliography, Based on the System of Antti Aarne and Stith<br />

Thompson, 1 (Helsinki, 2004).<br />

9 T. qurdovaniZe, qarTuli zRapari (Tbilisi, 2002), gv. 54.<br />

10 T. qurdovaniZe, stadialuri cvlilebebi rituali<strong>da</strong>n hagiografiamde, qarTveluri memkvidreoba, V (qu-<br />

Taisi, 2001), gv. 261.<br />

439


zauroba siuJetis erT-erTi ZiriTadi Semadgeneli nawilia, gveleSapi antagonistia <strong>da</strong><br />

mas sastiki brZolis Semdeg amarcxebs gmiri.<br />

gvelTmebrZolobis motivi, v. propis gamokvleviT, manamde arsebuli sxva motivebi<strong>da</strong>n<br />

ganviTar<strong>da</strong>, kerZod, gveleSapis mier gmiris CanTqmis motivi<strong>da</strong>n, rac Tavis mxriv iniciaciis<br />

rituals warmoadgen<strong>da</strong> 1 . sayuradReboa is, rom gmiris gveleSapis mucelSi yofna<br />

ar aris jadosnuri zRaprisTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli motivi (jadosnuri zRapari desakralizirebulia).<br />

qarTul folklorSi amgvari ram mxolod arazRaprul eposSi SeiZleba<br />

Segvxvdes. amis saukeTeso magaliTia amiranis Tqmuleba. jadosnur zRaparSi ki<br />

gveleSapis muclis magivrad aris qveskneli. gmiri Cadis qvesknelSi <strong>da</strong> iq ebrZvis urCxuls.<br />

maT orTabrZolas ufro a<strong>da</strong>mianisa <strong>da</strong> nadiris Serkinebis saxe aqvs <strong>da</strong> realobasTan<br />

aris <strong>da</strong>axloebuli.<br />

gvelTmebrZolobis motivi TavisTavad Zalian Zvelia. gveleSapisTvis qaliSvilis<br />

msxverplad Sewirvis rituali<strong>da</strong>n momdinare miTma sxva<strong>da</strong>sxvagvari cvlileba ganica<strong>da</strong>.<br />

prof. T. qurdovaniZis gamokvleviT, `miTsa <strong>da</strong> zRaparSi gmirobad gagebuli veSapis mokvla<br />

hagiografiaSi saswaula<strong>da</strong>a kvalificirebuli~ 2 . ase rom, gveleSapis <strong>da</strong>marcxebis<br />

motivs qristianobamde ukve hqon<strong>da</strong> is Sinaarsi, rac Semdgom qristianulma simbolikam<br />

mzamzareuli saxiT gamoiyena.<br />

im zRaprebSic, sa<strong>da</strong>c gmiri qvesknelis gveleSaps amarcxebs <strong>da</strong> de<strong>da</strong>miwaze gamarjvebuli<br />

amodis, sxva tipis zRaprebze metad Cans qristianuli azrovnebis niSnebi.<br />

xalxuri zRaprebis gvelTmebrZolobis motivSi erTmniSvnelovnad aris gamoxatuli<br />

borotebis <strong>da</strong>marcxebis idea.<br />

qvesknelis gveleSapis gamoCena <strong>da</strong>maxasiaTebelia sami Zmis zRaparTa tipisaTvis<br />

(ATU 301) 3 , romelSic qristianuli simbolikis mkafio niSnebi Cans. maTSi TvalsaCinod<br />

aris warmodgenili zRapris gmiris nebis Tavisufleba 4 . arCevanis unariT zRapris gmiri<br />

Suasaukuneebis saraindo eposis gmirsa <strong>da</strong> qristian martvils emsgavseba 5 . igi TviTon<br />

irCevs gansacdeliT aRsavse gzas, romelsac is sabolood samu<strong>da</strong>mo bednierebasTan mihyavs.<br />

is Cadis qvesknelSi, amarcxebs gveleSaps, Sin brundeba <strong>da</strong> mamisagan gvirgvins imsaxurebs.<br />

am tipis zRaprebis mTavari gmiris cxovrebis gza yovelmxriv Seesabameba<br />

qristianuli eTikis normebs 6 <strong>da</strong> araerTgzis SeiZleba mivuTiToT Segonebebi saxarebi<strong>da</strong>n,<br />

agreTve „klemaqsi<strong>da</strong>n“:<br />

„viTarca mxe<strong>da</strong>ri romlisa piri mowylul arn brZolasa Sina, ara ugulebels yvis<br />

mefeman, aramed miscis niWi <strong>da</strong> pativi, egreTve monozoni, romelsa friadni Wirni <strong>da</strong><br />

gansacdelni Tavs esxmian brZolasa Sina eSmakTasa, gvirgvinosan yos igi meufeman saukuneman<br />

qristesman gvirgviniTa miT sixarulisaTa“ (27, LXIII).<br />

gveleSapis <strong>da</strong>marcxebis simbolikas erTi <strong>da</strong> imave interpretacia eZleva asketikuri<br />

Janris nawarmoebsa <strong>da</strong> xalxur zRaparSi. is, rom sami Zmis tipis zRaprebSi gveleSapi<br />

absolutur borotebas ganasaxierebs, swored qristianobis gavlena un<strong>da</strong> iyos. xalxur<br />

zRaparSic <strong>da</strong> qristianul xelovnebaSic gveleSapi <strong>da</strong>Trgunvadia. gveleSapis funqcia<br />

siuJetis ganviTarebaSi mdgomareobs imaSi, rom is un<strong>da</strong> <strong>da</strong>amarcxon.<br />

1 Пропп В. Я., Исторические корни волшебной сказки (Ленинград, 1986), cтр. 242.<br />

2 T. qurdovaniZe, stadialuri cvlilebebi..., gv. 263.<br />

3 sanam gmiri qvesknelSi aRmoCndeba, mas aseTi Tavga<strong>da</strong>savali aqvs ga<strong>da</strong>tanili: ufros ZmebTan erTad midis<br />

mamis <strong>da</strong>valebis Sesasruleblad, gzajvaredinze sami warwera xvdebaT, romelTagan erT-erTi saxifaTo<br />

gzas mianiSnebs. umcrosi Zma Tavisi surviliT irCevs yvelaze Znel gzas. Zmebi <strong>da</strong>Tqmul droze isev am<br />

adgilas un<strong>da</strong> Sexvdnen erTmaneTs. umcrosi Zma mopovebuli saunjiT <strong>da</strong> sacolesTan erTad brundeba. Zmebi<br />

SuriT WaSi agdeben mas <strong>da</strong> mis monapovars iTviseben. WaSi sami sxva<strong>da</strong>sxva feris Txa (cxvari, raSi) gamoivlis,<br />

romelTagan TeTrs gmiris zemoT amoyvana SeuZlia, Savs ki qvesknelSi Cagdeba <strong>da</strong> umcrosi Zma<br />

SemTxveviT Savze jdeba. qvesknelSi is erTi de<strong>da</strong>bris saxlSi <strong>da</strong>binavdeba, romlisganac igebs, rom am<br />

qveyanaSi wyali gveleSaps uWiravs.<br />

4 e. gogiaSvili, zRapris erTi qristianuli aspeqti (arCevani), religia, # 4-5-6 (Tbilisi, 2000), gv. 61-65.<br />

5 folkloristi b. abaSiZe msgavsebas aRniSnav<strong>da</strong> agreTve miTosur gmirsa <strong>da</strong> qristianul wmin<strong>da</strong>ns Soris:<br />

„qarTveli xalxis warmosaxviT miTiuri gmiri (Wabuki) zea<strong>da</strong>mianuria, rogorc ZaliT, ise moxerxebiT; a<strong>da</strong>mianebis<br />

<strong>da</strong>xmarebis surviliTa <strong>da</strong> gonierebiT ki uaxlovdeba qristianul wmin<strong>da</strong>nebs, romlis Camoyalibebis<br />

wina saxed qarTuli miTuri amirani (igive Wabuki) migvaCnia“. b. abaSiZe, miTologiis zogierTi saki-<br />

Txi qarTul zepirsityvierebaSi (Tbilisi, 1984), gv. 43.<br />

6 e. gogiaSvili, jadosnuri zRapris miTosuri <strong>da</strong> religiuri aspeqtebi, disertacia (Tbilisi, 2002), gv. 85-100.<br />

440


qarTuli xalxuri zRapris erT-erTi mniSvnelovani figura _ gveleSapi yvela tipis<br />

zRaparSi erTnair funqcias ar atarebs 1 , magram im zRaprebSi, sa<strong>da</strong>c gveleSapTan<br />

brZolaa aRwerili, Zlieria qristianobis gavlena.<br />

naxatebi „klemaqsis“ garejuli nusxis arSiebze xalxuri Semoqmedebis nimuSebia<br />

ara marto Sesrulebis teqnikis TvalsazrisiT, aramed Tavisi SinaarsiTac. qarTul eklesiaTa<br />

gviani Suasaukuneebis xalxuri moxatulobebis Sesaxeb i. xuskivaZe wers: „am<br />

mxatvruli movlenis [„xalxuri mxatvrobis“ – e. g.] saxviTi ena martivia _ igi am siRrmeTa<br />

gamo TavisTavad ar metyvelebs, ar acxadebs farul saidumlos <strong>da</strong> mxolod Tavisi<br />

uSualobiTa <strong>da</strong> gulwrfelobiT miesa<strong>da</strong>geba siRrmeebSi nagulisxmevis qristianul<br />

arss. formis swored es niSnebi _ sisa<strong>da</strong>ve <strong>da</strong> miamitoba, Taviseburi siwrfele _ rogorc<br />

xalxuri xelovnebis maxasiaTeblebi, amarTleben am gamorCeuli movlenis „xalxurad“<br />

saxeldebas“ 2 . zustad igive <strong>da</strong> ufro meti SeiZleba iTqvas nikoloz nikraÁs naxatebzec:<br />

arSiebze gamosaxuli suraTebi ara mxolod „klemaqsis“ konkretuli fragmentebis<br />

ilustraciebs warmoadgenen <strong>da</strong> qristianuli simbolikiT arian <strong>da</strong>tvirTuli, aramed<br />

maTSi gamoxatulia ga<strong>da</strong>mweris cnobierebaSi arsebuli folkloruli warmodgenebi.<br />

nikoloz nikraÁs fantaziiT Seqmnil gamosaxulebebSi naTlad Cans, Tu raoden Zlieri<br />

iyo mis mexsierebaSi xalxuri TxrobiTi Janrebis tradiciebi.<br />

XII saukunis xelnawerSi zRapruli personaJebis gamosaxva Zalian mniSvnelovania,<br />

miTumetes, rom ar mogvepoveba XVII saukuneze ufro adrindeli Canaweri qarTuli zRaprebisa<br />

3 . nikoloz nikraÁs naxatebis mixedviT SegviZlia vivaraudoT, rom XII saukuneSi<br />

qarTuli zRaprebis Txrobas iseTive saxe eqnebo<strong>da</strong>, rogorc es gviandel <strong>da</strong> Tun<strong>da</strong>c XX<br />

saukunis CanawerebSia asaxuli.<br />

<strong>da</strong>mowmebuli literatura<br />

1. n. abakelia, simbolo <strong>da</strong> rituali qarTul kulturaSi (Tbilisi, 1997).<br />

2. b. abaSiZe, miTologiis zogierTi sakiTxi qarTul zepirsityvierebaSi (Tbilisi, 1984).<br />

3. g. abramiSvili, <strong>da</strong>viT garejelis cikli qarTul kedlis mxatvrobaSi (Tbilisi, 1972).<br />

4. v. beriZe, Zveli qarTveli ostatebi (Tbilisi, 1967).<br />

5. e. gogiaSvili, zRapris erTi qristianuli aspeqti (arCevani), religia, # 4-5-6 (Tbilisi,<br />

2000).<br />

6. e. gogiaSvili, jadosnuri zRapris miTosuri <strong>da</strong> religiuri aspeqtebi, disertacia<br />

(Tbilisi, 2002).<br />

7. k. kekeliZe, qarTuli literaturis <strong>istoria</strong>, I (Tbilisi, 1960).<br />

8. T. qurdovaniZe, qarTuli zRapari (Tbilisi, 2002).<br />

9. T. qurdovaniZe, stadialuri cvlilebebi rituali<strong>da</strong>n hagiografiamde, qarTveluri<br />

memkvidreoba, V (quTaisi, 2001).<br />

10. m. Ciqovani, me-17 saukuneSi Cawerili zRaprebi, qarTuli xalxuri poeturi Semoqmedeba,<br />

I (Tbilisi, 1960).<br />

11. Zveli qarTuli agiografiuli literaturis Zeglebi, I (kimenuri re<strong>da</strong>qciebi), il.<br />

abulaZis red. (Tbilisi, 1963).<br />

12. Zveli qarTuli agiografiuli literaturis Zeglebi, III, il. abulaZis red. (Tbilisi, 1971).<br />

13. Zveli qarTuli agiografiuli literaturis Zeglebi, IV, il. abulaZis red.<br />

(Tbilisi, 1968).<br />

14. wignni Zuelisa aRTqumisani (Sesaqmnisai. gamoslvaTai), b. gigineiSvilisa <strong>da</strong> c.<br />

kikviZis red., I (Tbilisi, 1989).<br />

1 sxva tipis zRaprebSi, kerZod, zRaprebSi zebunebrivi meuRlis Sesaxeb, gveleSapi gansxvavebul funqcias<br />

asrulebs – is mTavari personaJia <strong>da</strong> ar aris gmiris mowinaaRmdege. amgvari zRaprebis `qristianizaciis~<br />

sakiTxi arc dgas. isini miTologiur Sinaarss bolomde inarCuneben.<br />

2 i. xuskivaZe, qarTul eklesiaTa gviani Suasaukuneebis `xalxuri~ moxatulobani (Tbilisi, 2003), gv. 13-14.<br />

3 pirveli, 1679 wlis axlo xanebis Canawerebi qarTuli xalxuri zRaprebisa <strong>da</strong>culia italieli kaTolike misioneris<br />

patri bernarde neapolelis arqivSi, romelic inaxeba kapuCinTa Zvel monaster Torre del Greco-Si. ix. m.<br />

Ciqovani, me-17 saukuneSi Cawerili zRaprebi, qarTuli xalxuri poeturi Semoqmedeba, I (Tbilisi, 1960), gv. 97.<br />

441


15. i. xuskivaZe, qarTul eklesiaTa gviani Suasaukuneebis `xalxuri~ moxatulobani (Tbilisi,<br />

2003).<br />

16. T. jojua, wmin<strong>da</strong> mRvdelmowame grigol feraZe <strong>da</strong> 1160 wels garejSi ga<strong>da</strong>werili<br />

erTi ucnobi xelnaweri, istoriul-eTnografiuli Studiebi, V (Tbilisi, 2002).<br />

17. T. jojua, saqarTvelos mefis giorgi III-is aRsaydrebis TariRi 1160 wels garejSi<br />

ga<strong>da</strong>werili xelnaweris (Ven.4-is) anderZis mixedviT, oCxari, j. ruxaZisadmi miZRvnili<br />

eTnologiuri, istoriuli <strong>da</strong> filologiuri Ziebani (Tbilisi, 2002).<br />

18. T. jojua, XII saukunis garejul krebulSi (Ven.4-Si) <strong>da</strong>culi erTi dogmatikur-polemikuri<br />

traqtatis Sesaxeb (wvalebisa winamZRuarTa SeCuenebaÁ), istoriul eTnografiuli<br />

Studiebi, VII (Tbilisi, 2003).<br />

19. Röhrich L., Drache, Drachenkampf, Drachentöter, Enzyklopädie des Märchens, 3 (Berlin/NewYork, 1981).<br />

20. Uther H.-J., The Types of International Folktales, A Classification and Bibliography, Based on the System of<br />

Antti Aarne and Stith Thompson, 1 (Helsinki, 2004).<br />

21. Мелетинский Э. М., Средневековый роман (Москва, 1983).<br />

22. Пропп В. Я., Исторические корни волшебной сказки (Ленинград, 1986).<br />

sur. 1 sur. 2<br />

H-1669, 145r<br />

H-1669, 49v<br />

442


ELENE GOGIASHVILI<br />

Ivane Javakhishvili Tbilisi State University<br />

THE DRAGON AND ITS ILLUSTRATIONS IN THE SAINT JOHN CLIMACUS’<br />

MANUSCRIPT OF THE 12 TH CENTURY FROM GAREJI<br />

The dogmatic ascetic work by Saint John Climacus `Ladder of Divine Ascent, composed at the request of<br />

John, Abbot of Raithu~ has been created at the monastery on Mount Sinai in the 7 th Century. Several translations<br />

into Georgian have been made, including one by Gareji Monastery c. 1160 (H-1669, National Centre of Manuscripts,<br />

Tbilisi). The calligrapher of this manuscript was Nikoloz Nikray. In the marginalia of this manuscript, the<br />

reader finds illustrations of supernatural beings. One of the interesting figures is presented in a form of a dragon.<br />

This form of drawing is not commonly found in Georgian theological manuscripts. The atypical pictures in this<br />

dogmatic ascetic work are joined together with the fairy tale form. In Christian Traditions, dragon is usually<br />

portrayed as evil. Through an examination of the Georgian sources (folktales, mythological tales, beliefs,<br />

ethnographical describes), it can be shown that the figure of the dragon in the 12 th century manuscript contains<br />

zoomorphic markers of the demon beings, according to the Georgian folk beliefs and tales.<br />

443


eTer inwkirveli<br />

ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis<br />

SoTa rusTavelis saxelobis literaturis instituti<br />

boroti sulis <strong>da</strong>tyvevebis motivi xalxur tradiciaSi<br />

samyaroSi boroti sulis arsebobis sakiTxi nebismieri xalxis folklorisTvis<br />

<strong>da</strong>maxasiaTebeli <strong>da</strong> tradiciuli problemaa. borot ZalasTan brZola <strong>da</strong> misi <strong>da</strong>marcxeba-<strong>da</strong>tyveveba<br />

folklorSi gamorCeul <strong>da</strong> zebunebrivi ZaliT aRWurvil gmirs miewereba.<br />

xSirad gmiris gamorCeuloba swored am motiviT aris ganpirobebuli. qarTul folklorSi<br />

gansakuTrebiT gavrcelebulia istoriuli personaJis <strong>da</strong>matebiTi – miTosurlegenduri<br />

funqciiT <strong>da</strong>tvirTva, rac mis saxes metad STambeW<strong>da</strong>vs xdis <strong>da</strong> amgvarad aR-<br />

Wurvili agrZelebs sicocxles xalxis cnobierebaSi.<br />

<strong>da</strong>mwyvdeuli boroti sulis motivi tradiciulia. anti aarnes sistemaSi es motivi<br />

#331-ad aris Sesuli 1 . ZiriTa<strong>da</strong>d or variantTan gvaqvs saqme: 1. boroti sulis Sepyroba<strong>da</strong>tyveveba<br />

misi gamocdilebisa <strong>da</strong> SesaZleblobis gamoyenebis mizniT; 2. boroti sulis<br />

<strong>da</strong>tyvevebiT qveynierebaze sayovelTao mSvidobis <strong>da</strong>mkvidreba.QqarTul folklorSi orive<br />

SemTxvevasTan gvaqvs saqme.<br />

jadosnuri Zalis <strong>da</strong>morCilebisa <strong>da</strong> mSeneblobaSi gamoyenebis tradiciul siuJetzea<br />

agebuli legen<strong>da</strong> <strong>da</strong>viT aRmaSeneblis mier gelaTis mSeneblobis Sesaxeb: `wyeulma<br />

eSmakma moindoma, xeli SeeSala misTvis am wmin<strong>da</strong> RvTis sasiamovno saqmeSi. kedlebi<br />

ramdenjer aaSores balavers, imdenjer angrev<strong>da</strong> i wyeuli RamRamobiT. dRes, xval,<br />

dRes, xval <strong>da</strong> ar iqna, kedlebi balavers ver aaSores. mefe, rasakvirvelia, mixv<strong>da</strong>, rom<br />

misi xelis mcaravi eSmaki iyo <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>swyvita, rogorc un<strong>da</strong> <strong>da</strong>jdomo<strong>da</strong>, eSmaki xelT<br />

egdo. iman aiRo jami, aavso wyliT <strong>da</strong> <strong>da</strong>dga balaveris maxloblad; TviTon ki kuTxeSi<br />

miimala <strong>da</strong> <strong>da</strong>uwyo <strong>da</strong>raji. rogorc kargad <strong>da</strong>bnel<strong>da</strong>, sad iyo, sad ara, gaCn<strong>da</strong> i wyeuli<br />

<strong>da</strong> gulmodgineT Seudga Tavis saqmes. am dros iman SeniSna wyliani jami <strong>da</strong> zed mivi<strong>da</strong>.<br />

uceb safari<strong>da</strong>m gamoxta <strong>da</strong>viTi <strong>da</strong> xelebi staca. eSmaki jorad iqca, magram guladi<br />

mefe mainc ar SeSin<strong>da</strong>; iman amosdo jors pirSi lagami <strong>da</strong> swrafad moaxta zed.<br />

am dRis Semdeg is am jors ar iSoreb<strong>da</strong>. Amis Semdeg advilad moaTava gelaTis monasteric.<br />

AagreTve aaSena varZia <strong>da</strong> sxvebi...~ 2 .<br />

xalxuri legendis mixedviT, eSmaki Tavs <strong>da</strong>ixsnis tyveobisgan, rodesac <strong>da</strong>viTis<br />

nacvlad mejinibe waiyvans wylis <strong>da</strong>salevad, jori wyaroSi xteba <strong>da</strong> uCinardeba 3 .<br />

msgavsi motivi gvxvdeba ebraul folklorSi solomon brZenTan <strong>da</strong>kavSirebiT:Eebrauli<br />

folkloruli taqstebis krebuli _ aga<strong>da</strong> 4 mogviTxrobs, rom solomonis<br />

pativmoyvareobis grZnoba yvelaze metad taZris mSeneblobaSi gamovlin<strong>da</strong>. Aam taZris<br />

ageba jer kidev <strong>da</strong>viTs sur<strong>da</strong>, magram ver moaswro, an ver SeZlo; ase rom winaswarmetyvelebis<br />

Tanaxmad, es mis Svils un<strong>da</strong> gaekeTebina. qristianebTan `solomonis~, xolo<br />

iudevelebTan `pirvelis~ saxeliT cnobili taZari morias mTaze un<strong>da</strong> agebuliyo, sa<strong>da</strong>c<br />

abraamma isaki waiyvana msxverplSesawirad. sirTules is faqtori qmni<strong>da</strong>, rom, aRTqmis<br />

Tanaxmad, taZari rkinaSeuxebeli qviT un<strong>da</strong> aSenebuliyo. rabinebma urCies mefe solomons,<br />

eSova Wia Samiri, romelsac jer kidev mose iyeneb<strong>da</strong> Zvirfasi Tvlebis <strong>da</strong>samu-<br />

Saveblad. Aaga<strong>da</strong> mogviTxrobs, rom es iyo Wia an arseba, romlis SexebiTac nebismieri<br />

qva <strong>da</strong> klde ipobo<strong>da</strong>, xolo misi adgilsamyofeli demonTa mefis _ asmodevsis (-<br />

gar<strong>da</strong> aravin ico<strong>da</strong>. solomonma Seityo, rom asmodevsis naxva SeiZleba erT-erT<br />

mTaze, sa<strong>da</strong>c, zeciuri akademii<strong>da</strong>n <strong>da</strong>brunebuli demonTa mefe, sakuTari beWdiT <strong>da</strong>beWdili<br />

Wi<strong>da</strong>n wyals svams <strong>da</strong> Semdeg kvlav beW<strong>da</strong>vs. Aasmodevsis Sesapyrobad solomonma<br />

Tavisi erTguli yma _ benaeni gaagzavna, romelmac xerxs mimarTa: asmodevsis Wis axlos<br />

sxva Wa amoTxara, wyali masSi TxriliT ga<strong>da</strong>iyvana, xolo asmodevsis Wa RviniT aavso.<br />

Semdeg xes Seefara <strong>da</strong> asmodevsis mosvlas <strong>da</strong>elo<strong>da</strong>. DdemonTa mefe misvlesTanave mixv<strong>da</strong>,<br />

rom wylis nacvlad Rvino <strong>da</strong>xv<strong>da</strong>, <strong>da</strong>levac ga<strong>da</strong>ifiqra, magram roca naxa, rom misi<br />

1 Андреев Н. И., Указатель сказочных сюжетов по системе Аарне (Ленинград, 1929), стр. 30.<br />

2 q. sixaruliZe, qarTuli xalxuri saistorio sityviereba, I (Tbilisi, 1961), gv. 65-67.<br />

3 iqve, 65-67.<br />

4 Агада, Сказания, притчи, изречения Талмуда и Мидрашей, пер. С. Г. Фруга (Ростов-на-Дону, 2000), стр. 45.<br />

444


eWedi Seucvleli iyo, wyurviliT Sewuxebuli wylis nacvlad Rvinos <strong>da</strong>ewafa, <strong>da</strong>Tvra<br />

<strong>da</strong> <strong>da</strong>iZina. samalavi<strong>da</strong>n gamosulma benaenma (solomonis msaxuri) asmodevss jaWvi <strong>da</strong>ado,<br />

romelzec uflis saxeli iyo amotvifruli <strong>da</strong> borkilebiT waiyvana solomonTan.<br />

erTaderTi, rasac solomoni asmodevss sTxovs, esaa Wia Samiri. asmodevsi upasuxebs,<br />

rom Samiri emorCileba zRvis mefes, romelic mTebSi xetialisas erTi SexebiT asworebinebs<br />

kldeebs Samirs 1 .<br />

solomoni Samiris Sesapyroba<strong>da</strong>c Tavis erTgul ymas _ benaens agzavnis, romelic<br />

mis TavSesafars maRal mTaze miagnebs <strong>da</strong> motyuebiT wamoiyvans Samirs solomonTan.<br />

asmodevsi solomonTan mTeli taZris mSeneblobis periodi <strong>da</strong>rCa _ Svidi weli.<br />

solomons is sakuTari beWdiT hyav<strong>da</strong> <strong>da</strong>tyvevebuli. tradiciis mixedviT, solomonis be-<br />

Wedze uflis saxeli iyo amotvifruli. swored am beWdis wyalobiT batonob<strong>da</strong> solomoni<br />

demonebze 2 .<br />

solomonis beWedi musulmanur wyaroebSic gvxvdeba. arabi mwerlebi aRniSnaven,<br />

rom solomonma oTxi angelozisgan oTxi keTilSobili qva miiRo, romlebic am beWedSi<br />

Cado, raTa oTxive elementze gavrcelebuliyo misi mbrZanebloba 3 . Talmudis legen<strong>da</strong><br />

mogviTxrobs, rom am Svidi wlis ganmavlobaSi solomons ar mieca saSualeba <strong>da</strong> dro,<br />

raime eswavla asmodevsisagan. rodesac mSenebloba <strong>da</strong>mTavr<strong>da</strong>, erTxel marto <strong>da</strong>rCnen<br />

<strong>da</strong> solomonma moisurva asmodevsis Zalis gamoc<strong>da</strong>. Mmas aintereseb<strong>da</strong>, Tu riTi iyvnen<br />

demonebi a<strong>da</strong>mianebze Zlierebi. SeTanxmdnen: asmodevsi mxolod mas Semdeg aCveneb<strong>da</strong> Tavis<br />

Zlierebas, Tu solomoni jaWvs axsni<strong>da</strong> <strong>da</strong> beWeds aTxoveb<strong>da</strong>. rogorc ki solomonma<br />

es gaakeTa, asmodevsma cali fexi (an frTa) caze Semodo, meore miwaze <strong>da</strong>ayrdno, solomoni<br />

ki ga<strong>da</strong>ylapa <strong>da</strong> 400 parasangis iqiT amotyorcna.<br />

sami weliwadi xetialob<strong>da</strong> solomoni ucxo <strong>da</strong> miusafari. asmodevsma ki misi saxe<br />

miiRo <strong>da</strong> solomonis saxeliT mefob<strong>da</strong>. sasaxleSi male SeamCnies mefis Secvla: Tavis<br />

erTgul msaxurs _ benaens aRar ixmob<strong>da</strong>, colebTan udroo dros midio<strong>da</strong> <strong>da</strong> arasodes<br />

ixdi<strong>da</strong> fexsacmels (cnobilia erTi Zveli rwmuneba, rom eSmaks aqvs mamlis fexebi). mefem<br />

erTxel virsaviasTan _ sakuTar de<strong>da</strong>sTanac ki sca<strong>da</strong> sqesobrivi kavSiris <strong>da</strong>myareba.<br />

sasaxleSi gaCn<strong>da</strong> eWvi. Bbolos rabinebma moZebnes solomoni, romelic mTeli am<br />

xnis ganmavlobaSi kar<strong>da</strong>kar <strong>da</strong>dio<strong>da</strong> <strong>da</strong> iZax<strong>da</strong>, rom is iyo israelis mefe. solomons<br />

asmodevsisTvis moparuli beWedi ga<strong>da</strong>sces <strong>da</strong> sasaxleSi moiyvanes. misi <strong>da</strong>naxvisTanave<br />

asmodevsi gafrin<strong>da</strong>.<br />

rogorc vxe<strong>da</strong>vT, saerTo qarTul <strong>da</strong> ebraul masalebs Soris mravla<strong>da</strong>a. ebrauli<br />

beWedi <strong>da</strong> qarTuli lagami erTmaneTis korelatebia. gansxvavebas qmnis finali: ebraul<br />

TqmulebaSi demonuri suli TviTon gaabriyvebs solomons <strong>da</strong> amgvarad <strong>da</strong>usxlteba xeli<strong>da</strong>n.<br />

qarTul TqmulebaSi ki <strong>da</strong>viT aRmaSenebelma kargad icis, rasTan aqvs saqme <strong>da</strong><br />

demonur sulze Zalauflebis SenarCunebis xerxsac flobs. Tumca, xalxuri warmodgeniT,<br />

boroti sulis <strong>da</strong>tyvevebis motivi usaTuod un<strong>da</strong> moicavdes misi gaTavisuflebis<br />

motivsac. es is aucileblobaa, romelic gaamarTlebs amqveynad arsebul borotebas mocemul<br />

drosa <strong>da</strong> sivrceSi.<br />

qarTul folklorSi solomon brZenTan <strong>da</strong>kavSirebuli boroti sulis <strong>da</strong>tyveveba<br />

misi WurWelSi Camwyvdevis motiviT aRiniSneba, rasac de<strong>da</strong>miwaze mSvidobisa <strong>da</strong> keTildReobis<br />

<strong>da</strong>myareba mosdevs.<br />

xalxuri teqstis mixedviT, solomoni kokaSi Caamwyvdevs masTan <strong>da</strong>pirispirebul<br />

borot Zalas, eSmakTa xelmwifes _ kunZulels, roca gaigebs, rom is misi colis sayvarelia.<br />

solomonis ganzraxvaSive _ moipatiJos kunZuleli TavisTan _ Cans, rom kunZulels<br />

_ `qajueTis xelmwifesa~ 4 , `eSmakebis Tavis myrelsa~ 5 _ gansacdels umzadebs:<br />

`aseTsa lxinsa vuCveneb, ar enaxos Tavis dResa;<br />

Wirsaca aseTs vuCveneb, ar enaxoT Tavis dResa~ 6 .<br />

leqsis ramdenime variantSi solomoni xafangiT iWers kunZulels. lxinis sufras<br />

mohyveba garigeba, romelsac solomon brZeni SesTavazebs kunZulels:<br />

1 Веселовский А. С., Славянские сказания о Соломоне и Китоврасе и западные легенды о Моролфе и Мерлине (С-Петербург, 1872), стр. 137.<br />

2 Соломонова печать, Еврейская энциклопедия, XIV, под общей ред. Л. Каценельсона (C-Петербург, 1908-1913), стр. 447.<br />

3 iqve, gv. 448.<br />

4 qarTuli xalxuri poezia, II (Tbilisi, 1973), gv. 301.<br />

5 iqve, gv. 303.<br />

6 iqve, gv. 306.<br />

445


`erTi spilenZis koka maqvs, mibaria memaSxlesa,<br />

vinc mas saymoTi aamsebs, sayvarelic mas <strong>da</strong>rCesa~ 1 .<br />

es wina<strong>da</strong>deba misaRebia kunZulelisTvis, metic: xalxuri leqsis araerT variantSi<br />

naTlad Cans misi sixaruli amis gamo: `agre uxaris kunZulels, viTa bavSvsa Wkua Znelsa~<br />

2 ; koka ki xan spilenZisaa, xan `vercxlis~ 3 , xan `patara koka~ 4 , xan ki: `erTi koka moutanes,<br />

aTas ferad yvaodesa~ 5 , riTac WurWlis magiuroba aris xazgasmuli.<br />

kunZulelis saymos srulad Sekrebas ramdenime dRe <strong>da</strong>sWir<strong>da</strong>. al. xaxanaSvilis<br />

mier Caweril erT-erT variantSi mTqmeli saintereso SeniSvnas akeTebs, zustad gansaz-<br />

Rvravs ra eSmakis raobas:<br />

`Svidi dRe-Rame idina, koWli <strong>da</strong> brma ar <strong>da</strong>rCesa.<br />

eSmaks baraqa vin misca: kokas yelSi <strong>da</strong>akldesa~ 6 .<br />

radganac koka ver aivso, solomoni kunZulels Sig Casvlas SesTavazebs <strong>da</strong> sayvarlis<br />

Cayolasac hpirdeba. amgvarad Caityues kunZuleli, mWidrod <strong>da</strong>axures kokas <strong>da</strong><br />

zRvaSi ga<strong>da</strong>agdes.<br />

kokaSi Camwyvdevis motivi boroti sulis Sepyrobis motivis erT-erTi msoflioSi<br />

sakmaod gavrcelebuli variantia. tradiciulad, kokaSi CaZvromis unari mxolod demonur<br />

Zalas ukavSirdeba. induri warmoSobis Tqmuleba `vikramis Tavga<strong>da</strong>savalSi~ boroti<br />

sulis _ Simnusis _ amocnoba xdeba swored kokaSi CaZvromis unaris gamovlinebiT 7 . Sdr:<br />

`eSmaks baraqa vin misca~ _ niSnavs, rom is qajia, usxeulo, aramaterialuri _ qvesknelis<br />

warmomadgeneli <strong>da</strong> Sesabamisad, uxvavo, ubaraqo, unayofobis niSniT aRbeWdili.<br />

TiTqmis imave konteqstiT gvxvdeba spilenZis koka musulmanur legen<strong>da</strong>Si: solomonis<br />

siZlieris simbolos – beWeds, romelzec uflis saxelia amotvifruli, motyuebiT<br />

miiTvisebs boroti Zala – zaxri. mefe mas spilenZis WurWelSi amwyvdevs, raTa<br />

kvlav aRidginos Zveli Zalaufleba 8 .<br />

beWdiT <strong>da</strong>tyvevebis TvalsazrisiT, mniSvnelovani apokrifi arsebobs berZnul tradiciaSi<br />

_ Testamentum Solomonis _ anderZi solomonisa, romelSic moTxrobebi aseve solomonis<br />

taZris mSeneblobis irgvliv jgufdeba. taZris mSeneblobas xels uSlis boroti<br />

suli orniasi, romlis <strong>da</strong>morCileba xdeba mTavarangeloz miqaelis mier solomonisTvis<br />

ga<strong>da</strong>cemuli beWdis wyalobiT 9 .<br />

boroti Zalis QWurWelSi gamomwyvdevis motivs arabul wyaroebSic aqvs adgili. legen<strong>da</strong><br />

mogviTxrobs, rom taZris mSeneblobisas solomons angelozebi <strong>da</strong> demonebi exmarebodnen.<br />

solomoni flob<strong>da</strong> Zalas, romliTac demonTa mTavari asmodevsic ki aiZula fizikurad<br />

eSroma. vinc mas ar <strong>da</strong>emorCilebo<strong>da</strong>, solomoni <strong>da</strong>beWdil QWurWelSi svam<strong>da</strong> 10 .<br />

boroti sulis _ kunZulelis WurWelSi Camwyvdevis motivs qarTul teqstSi de<strong>da</strong>miwaze<br />

mSvidobis <strong>da</strong> keTildReobis <strong>da</strong>myareba mosdevs. Ees motivi britanul-keltur gadmocemebSi<br />

gvxvdeba merlinTan <strong>da</strong>kavSirebiT 11 . inglisur tradiciaSi merlini naxevrad<br />

a<strong>da</strong>mianuri <strong>da</strong> naxevrad demonuri arsebaa, romelic umanko monazon qals Caesaxa zebunebrivad,<br />

anu umamod iSva. survilis mixedviT, merlini xan a<strong>da</strong>mianur saxes iRebs, xan<br />

demonurs, aqvs ltolva miwieri qalebisken (iseve rogorc kunZulels), <strong>da</strong>jildoebulia<br />

winaswarmetyvelebis unariT. neniis H<strong>istoria</strong> Britorum-Si <strong>da</strong>culi TqmulebiT, mefe vortigerns<br />

surs cixe-simagris ageba erT-erT mTaze, magram dRisiT agebuli RamiT yvelaferi<br />

ingreva. Yyvela gaurkvevlobaSia. Bbolos brZenkacebi urCeven mefes, rom koSki un<strong>da</strong><br />

moirwyas mamis gareSe <strong>da</strong>badebuli yrmis sisxliT. aseTi aRmoCndeba merlini, romelsac<br />

maSinve miuyvanen mefes. Svidi wlis yrmam icis, ratom moiyvanes sasaxleSi; icis,<br />

rom am mTis ZirSi aris tba, romelSic aris <strong>da</strong>rabiani WurWeli, xolo masSi karavi, sa<strong>da</strong>c<br />

or – TeTr <strong>da</strong> wiTel drakons sZinavs. isini gamudmebiT ebrZvian erTmaneTs, rac<br />

1 iqve, gv. 299.<br />

2 iqve, gv. 303.<br />

3 iqve, gv. 317.<br />

4 iqve, gv. 310.<br />

5 iqve, gv. 319.<br />

6 iqve.<br />

7 Веселовский А. С., <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 30.<br />

8 iqve, gv. 161.<br />

9 The Testament of Solomon, http://www.esotericarchives.com/solomon/testamen.htm.<br />

10 Веселовский А. С., <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 482.<br />

11 iqve, gv. 344-345.<br />

446


saxelmwifoSi arsebuli <strong>da</strong>pirispirebis simboloa. Mmerlini urCevs mefes, drakonebi<br />

WurWelSi moaTavsos, <strong>da</strong>beWdos <strong>da</strong> SeZlebis<strong>da</strong>gvarad Rrmad Caflas miwaSi. amis Semdeg<br />

cixe-simagre aSendeba <strong>da</strong> yvela avadmyofoba <strong>da</strong> ubedureba gaqreba.<br />

boroti sulis <strong>da</strong>tyvevebiT de<strong>da</strong>miwaze mSvidobis <strong>da</strong>sadgureba qarTul saistorio<br />

zepirsityvierebaSi Tamar mefis ciklis gadmocemebSic gvxvdeba. Suqurvarskvlavis legen<strong>da</strong><br />

amindis gamgeobis motivzea agebuli. mis tyveobas ukavSirdeba Tamaris samefoSi<br />

arsebuli maradiuli gazafxuli. sayuradReboa, rom Tqmulebis arc erT variantSi ar<br />

aris miTiTebuli, Tu rogor Seipyro is Tamarma. rogorc Cans, demonuri Zalis <strong>da</strong>tyvevebis<br />

faqti ver <strong>da</strong>ukavSir<strong>da</strong> Tamaris saxes. Tamari Tavi<strong>da</strong>nve mpyrobelia Suqurvarskvlavis<br />

<strong>da</strong> mas xan cxenad aqcevs <strong>da</strong> seirnobs, xan yuTSi hyavs <strong>da</strong>tyvevebuli.<br />

osuri gadmocema Tamar mefeze mogviTxrobs kavkasiis qedis erT-erT mwvervalze –<br />

brutsabZelze asuli mRvdlis ambavs, romelmac didi locviTa <strong>da</strong> mZime jvriT Zlivs<br />

aaRwia Tamaris sasaxlemde <strong>da</strong> ukan <strong>da</strong>brunebisas eklesiis karebTan moesma xma, romelic<br />

<strong>da</strong>kidulma vercxlis birTvma gamosca: `me viyavi Tamaris aRmzrdeli. EerTxel man<br />

<strong>da</strong>iWira ciskari <strong>da</strong> <strong>da</strong>amwyvdia erTi meoreSi Cadebul cxra yuTSi: am varskvlavisagan<br />

iyo <strong>da</strong>mokidebuli Tovli <strong>da</strong> kargi amindi. Amis Semdeg amindis Secvla ukve Tamarisagan<br />

iyo <strong>da</strong>mokidebuli. Aamgvarad, Tamarma aaSora Tavis qveyanas Zlieri yinvebi, rac mohqon<strong>da</strong><br />

ciskars. is am varskvlavs ar maCveneb<strong>da</strong>~ 1 . EerTxel, roca Tamari Tavisi samefos <strong>da</strong>saTvaliereblad<br />

wavi<strong>da</strong>, yuTi aRmzrdels <strong>da</strong>utova <strong>da</strong> misi gaxsna sastikad aukrZala.<br />

aRmzrdelma cnobismoyvareobas ver sZlia, gaxsna yuTi <strong>da</strong> iqi<strong>da</strong>n amofrenilma ciskarma<br />

miwaze arnaxuli Tovli gamouSva. Aamis gamo Tamarma aRmzrdeli <strong>da</strong>wyevla: `iqec sulad<br />

maradiuli tanjvisTvis~. mas Semdeg akrZalvis <strong>da</strong>mrRvevi am birTvSia gamomwyvdeuli<br />

maradiul tanjvaSi.<br />

akrZalva, romelsac YTamari moaxles utovebs, paradigmulad imeorebs RmerTis mier<br />

xe cnobadis nayofis miRebis akrZalvas. xe cnobadi edemis baRis SuagulSi idga. aseve<br />

cxra yuTis gulSi hyavs momwyvdeuli ciskari Tamars. Tamari arCevanis winaSe ayenebs moaxles,<br />

utovebs ra mas am yuTis an oTaxis gasaRebs. TviT akrZalva apriorulad ukve imis<br />

maniSnebelia, rom is un<strong>da</strong> <strong>da</strong>irRves, akrZalvis <strong>da</strong>mrRvevi yvela variantSi, romelsac Cven<br />

vicnobT, aris Tamaris moaxle an gamdeli, ese igi qali, romlis arqetipuli saxe aris eva.<br />

vfiqrobT, isic simboluria, rom is aris moaxle <strong>da</strong> ara Tamaris swori.<br />

akrZalvis <strong>da</strong>rRvevas, iseve rogorc bibliaSi, mosdevs wyevla. bibliis analogiiTve,<br />

wyevlaSi igulisxmeba akrZalvis <strong>da</strong>mrRvevis arsebiTi cvla. Tamar mefisagan <strong>da</strong>wyevlili<br />

moaxle `tartarozad qceula <strong>da</strong> kudianebis <strong>da</strong>sSi Sericxula~ – niSnavs, rom<br />

mas aRar aqvs ufleba, <strong>da</strong>rCes imave arsSi, raSi<strong>da</strong>c imyofebo<strong>da</strong> maradiul zafxulSi<br />

anu samoTxeSi. is un<strong>da</strong> iqces `sulad maradiuli tanjvisTvis~ <strong>da</strong> amiTac un<strong>da</strong> gaiziaros<br />

Tavisi arqetipis _ evas xvedri.<br />

urCi msaxuris cnobismoyvareobis gamo, romelmac mefis brZaneba <strong>da</strong>arRvia, Tamarma<br />

baR<strong>da</strong>dSi <strong>da</strong>wyebuli monastris mSeneblobis <strong>da</strong>mTavreba veRar moaswro: `monasters Weri-<br />

Ra akl<strong>da</strong>, rom moaxlem yuTs axa<strong>da</strong>. Tamar mefis sabrZanebeli maSinve gabrwyin<strong>da</strong>. Suqurvarskvlavi<br />

yuTi<strong>da</strong>n amofrin<strong>da</strong> <strong>da</strong> zecas gafrin<strong>da</strong>. Tamar mefes kalatozebma moaxsenes:<br />

`didebulo mefeo! monastrisTvis <strong>da</strong>mzadebul qvas Wirxli mohkidebia, veRar veweviTo~ 2 .<br />

maradiuli zafxuli, rac Tamaris legen<strong>da</strong>Si ciskris an Tovlis varskvlavis <strong>da</strong>mwyvdeviT<br />

gamoixata, xalxur cnobierebaSi nayofierebis motivs ukavSirdeba. gadmocemis<br />

ramdenime variantSi ciskari Tavs <strong>da</strong>ixsnis maSin, rodesac Tamari tovebs mTas <strong>da</strong> Camodis<br />

barad. Tamars mxolod maSin aqvs Zala _ ganagos dro-Jami, vidre mTaSia, RmerTTan<br />

axlos. barad Camosuli Tamari ki veRar brundeba mTaSi, rameTu iq ukve maradiuli<br />

Tovli <strong>da</strong> yinvaa.<br />

z. kiknaZe statiaSi `Tamaris andrezuli xana~ ganixilavs Tamariseuli maradiuli<br />

zafxulis motivs sxva<strong>da</strong>sxva xalxebis miTologiaSi <strong>da</strong> mas berZnul-laTinur tradiciaSi<br />

`oqros xanas~, indurSi _ `srulyofil~ (krit-Áuga) an`namdvil saukunes~ (sataÁa-<br />

Áuga), ebraulSi ki `edemis baRs~ u<strong>da</strong>rebs. Oovidiusi kacobriobis cxovrebis pirvel periods<br />

_ `oqros xanas~ maradiuli gazafxulis xanad miiCnevs (Ver erat aeternum). Ddilis<br />

1 q. sixaruliZe, <strong>da</strong>sax. naSromi, gv. 261.<br />

2 iqve, gv. 82.<br />

447


anu gazafxulis feriT aris Semosili TeTri viSnu – krit-Áugas meufe; edemis baRi aRmosavleTSi<br />

mdebareobs, romelic andrezul warmodgenaSi dilis qveyanad moiazreba 1 .<br />

cxadia, rom xalxur cnobierebaSi Tamari aRqmuli iyo, rogorc kosmosis Semqmneli<br />

Tavis samefoSi, es ki mas pir<strong>da</strong>pir aRWurvavs demiurgis funqciiT.<br />

aseve solomoni aris demiurgi, kosmosis miwiuri samoTxis <strong>da</strong>mamkvidrebeli de<strong>da</strong>miwaze.<br />

leqsSi `solomoni <strong>da</strong> kunZuleli~ xalxuri mTqmeli kunZulelis <strong>da</strong> qajTa qveynis<br />

kokaSi momwyvdevas ukavSirebs de<strong>da</strong>miwaze <strong>da</strong>myarebul mSvidobas <strong>da</strong>, faqtobrivad,<br />

qveyniuri samoTxis suraTs warmogvidgens:<br />

`aTas xuTas weliwadsa, avi mavne ar iqnesa,<br />

ymawvil karga <strong>da</strong>eZinos, gulSi fiqri ar Cahyvesa~ 2 ;<br />

`maSinRa gaqra eSmaki, aRar aris qveyanasa~ 3 .<br />

solomonis leqsSi miwiuri samoTxis suraTi icvleba xalxuri mTqmelis mier mebadurebis<br />

mouridebeli wyevliT, romlebmac zRvaSi koka ipoves <strong>da</strong> gatexes. wyevla aqac<br />

gar<strong>da</strong>uvalia. simdidres <strong>da</strong>xarbebuli meTevze an monadire amqveynad arsebuli borotebis<br />

mizezad iTvleba:<br />

`RmerTma hkiTxos monadires, nametnavad mebadursa...<br />

<strong>da</strong>uSines Tulunqebi, kokas piri auxsnesa...<br />

amocvivdnen eSmakebi, _ kldis qaji maSin gaCndesa,<br />

zogi zRvasa, zogi velsa, zogi Rresa, zogi kldesa,<br />

zogi tyesa, zogi mTasa, zogi wisqvils Sevidesa~ 4 .<br />

xalxuri mTqmeli meTevzeebis <strong>da</strong>sawyevlad qristianul RvTaebebs iSveliebs: `ieso<br />

qirstem <strong>da</strong>swyevla meTevze <strong>da</strong> mebadeca~ 5 ; `maRali RmerTi gauwyres...~ 6 ; `wmin<strong>da</strong> giorgim<br />

<strong>da</strong>swyevlos...~ 7 .<br />

meTevzeebis <strong>da</strong>naSauls amZimebs is, rom yvelafer amas xelmwifisagan malulad,<br />

simdidris xarbobiT sCadian. EerTmaneTs eubnebian:<br />

`aq amdeni sarCo hsZevsa,<br />

rom Cven sicocxliT gveyofa,<br />

<strong>da</strong> Cven Svilebsac <strong>da</strong>rCesa.<br />

maRali RmerTi gauwyres,<br />

vinc rom uTxras batons Cvensa~ 8 .<br />

sainteresoa erTi komentari, romelsac TuSi mTqmeli urTavs meTevzeTa mimarT:<br />

`rac rom iq qoneba ari, imis ojaxs nu ascdesa~ 9 .<br />

Tqmulebis mixedviT, kunZuleli ialbuzze Semoj<strong>da</strong>, koki<strong>da</strong>n amosuli qajebi ki<br />

mTel qveyanas moedo. Aase gaCn<strong>da</strong> kvlav boroteba de<strong>da</strong>miwaze.<br />

rogorc vxe<strong>da</strong>vT, teqstis mixedviT, yvelanairi amqveyniuri boroteba kunZulelTan<br />

<strong>da</strong> mis saymosTan aris <strong>da</strong>kavSirebuli, xolo solomoni, xalxur leqsSi gvevlineba rogorc<br />

brZeni xelmwife, romelic borotebasTan brZolaSi imarjvebs <strong>da</strong> misi wyalobiT<br />

de<strong>da</strong>miwaze mSvidoba <strong>da</strong> bedniereba isadgurebs.<br />

solomonis funqcia leqsSi imdenad zogadsakacobrioa, rom misi SezRudva anu romelime<br />

erTi qveynis CarCoSi moqceva warmoudgeneli iqnebo<strong>da</strong>. MmTavari Tema am leqsSi<br />

sikeTisa <strong>da</strong> borotebis maradiuli brZolaa. solomoni Tavisi sibrZniT <strong>da</strong> moxerxebiT<br />

<strong>da</strong>amarcxebs kunZulels _ `eSmakTa xelmwifes~ <strong>da</strong> boroti Zalisagan gaaTavisuflebs<br />

de<strong>da</strong>miwas. Ees funqcia kulturuli gmiris funqcias ufro hgavs, vidre miwieri xelmwifisas.<br />

xolo rac Seexeba meTevzeebs, vfiqrob, maTi funqcia teqstSi aucilebelia. meTevzeebi<br />

aRadgenen wonasworobas, romelic samyaroSia. winaaRmdeg SemTxvevaSi, solomonis<br />

leqsi esqatologiur Sinaarss SeiZen<strong>da</strong> <strong>da</strong> miTi an rwmena maradiuli <strong>da</strong>brunebis<br />

Sesaxeb azrs <strong>da</strong>kargav<strong>da</strong> xalxis cnobierebaSi.<br />

1 z. kiknaZe, Tamaris andrezuli xana, mnaTobi, #10 (1982), gv. 155-158.<br />

2 qarTuli xalxuri poezia..., gv. 120.<br />

3 iqve, gv. 319.<br />

4 iqve, gv. 299.<br />

5 iqve, gv. 301.<br />

6 iqve, gv. 305.<br />

7 iqve, gv. 313.<br />

8 iqve, gv. 309.<br />

9 iqve, gv. 312.<br />

448


<strong>da</strong>mowmebuli literatura<br />

1. z. kiknaZe, Tamaris andrezuli xana, mnaTobi, # 10 (1982), gv. 155-158.<br />

2. q. sixaruliZe, qarTuli xalxuri saistorio sityviereba, I (Tbilisi, 1961).<br />

3. qarTuli xalxuri poezia, II (Tbilisi, 1973).<br />

4. Агада, Сказания, притчи, изречения Талмуда и Мидрашей, пер. С. Г. Фруга (Ростов-на-Дону, 2000).<br />

5. Андреев Н. И., Указатель сказочных сюжетов по системе Аарне (Ленинград, 1929).<br />

6. Веселовский А. С., Славянские сказания о Соломоне и Китоврасе и западные легенды о Моролфе и<br />

Мерлине (С-Петербург, 1872).<br />

7. Соломонова печать, Еврейская энциклопедия, XIV, под общей ред. Л. Каценельсона (C-Петербург, 1908-1913)<br />

8. The Testament of Solomon, http://www.esotericarchives.com/solomon/testamen.htm.<br />

ETER INTSKIRVELI<br />

The Shota Rustaveli Institute of Georgian Literature<br />

of Ivane Javakhishvili Tbilisi State University<br />

MOTIF OF TAKING CAPTIVE OF THE EVIL SOUL IN FOLK TRADITION<br />

Motif of taking captive of the evil soul in the Georgian Folklore is connected with the kings David the<br />

Builder, Queen Tamar and Solomon the Wise.<br />

According to `The Verse of Solomon and Kundzuleli~, all evils on the earth come from Kundzuleli and his<br />

people. Solomon, the wise king, fights with the devils’ king and exterminates the evil on the earth that is the<br />

function of the demiurge, rather than of the earthly king. The confinement of Kundzuleli and his people in the jug<br />

resulted in the establishment of peace on the earth. According to the Georgian folk verse, Solomon stops the time<br />

and this act is equaled to the regeneration of the universe.<br />

This motif is widespread in Georgian folklore; it is especially topical in the cycle of legends about David the<br />

Builder and Queen Tamar. In the given work, the capture of the devil mule by David and the capture of Shukurvarskvalvi<br />

by Tamar is compared to the capture of Kundzuleli, and the emphasis is placed on the sign common to<br />

them – the capture of the evil spirit is followed by the establishment of peace and happiness on the earth. Similar<br />

motif is presented from the British-Celtic narratives concerning Marlene – the character parallel to Solomon.<br />

One of the principal characteristic features of biblical Solomon – construction is used in Hebrew folklore,<br />

where Solomon captures Asmodevs by means of his own ring. The ring also figures in Solomon’s Muslim version,<br />

where Zahr is the character parallel to Asmodevs.<br />

The capture of the evil spirit by means of a ring is met in the Greek apocryphal book Testamentum<br />

Solomonis, which, with regard to its matter, is much closer to the legend about David Agmashenebeli (construction<br />

of Gelati Monastery and capture of the devil-mule (the devil that turned into a mule), than the Georgian folk version<br />

of Solomon.<br />

In view of the motif of confinement in the jug, the Hindu legend Vicramacaritram is very interesting, where<br />

the evil spirit Shimnus, like Kundzuleli, is lured into the jug. Shimnus gives himself away. The ability of getting<br />

into the jug is attributed only to the evil spirit, according to the Indian source. It is noteworthy that the Georgian<br />

version of inability to fill the jug is also connected with the evil spirit. In view of this one important moment<br />

deserves mentioning, and namely _ it is emphasized that a non-material devil having no flesh and correspondingly<br />

deprived of wealth and prosperity is marked with the sign of infertility.<br />

449


Targmani<br />

hainrix karl firci<br />

analitikuri fsiqologia <strong>da</strong> sazogadoeba: <strong>da</strong>karguli<br />

simbolo, anu Ziebani masis fsiqozis Sesaxeb 1<br />

simbolos <strong>da</strong>kargvas SeuZlia Ziris Ziramde Searyios kacobrioba <strong>da</strong> msoflio <strong>istoria</strong>Si<br />

miwisZvris msgavs movlenad iqces. Cveni kulturis <strong>istoria</strong>, mediteranuli kultura, evropuli<br />

kultura, simbolos <strong>da</strong>kargviT gamowveuli Sedegebis STambeW<strong>da</strong>v magaliTebs uxvad Seicavs.<br />

pirveli magaliTia uZvelesi egvipturi imperiis <strong>da</strong>cema, romelmac Zv. w. aR. 4500-<br />

<strong>da</strong>n 2500 wlamde iarseba <strong>da</strong> romlis <strong>da</strong>Sla 350 welze met xans grZeldebo<strong>da</strong>. es iyo piramidebis,<br />

qairos pir<strong>da</strong>pir, nilosis <strong>da</strong>savleT sanapiroze mdebare samoci qvis `gorakis~<br />

imperia, romelic faiumamde aRwev<strong>da</strong>. <strong>axali</strong> imperiis centri memfisi iyo. egviptis<br />

imperias kargad ganviTarebuli biurokratiuli aparati hqon<strong>da</strong>, romlis saTaveSi idga<br />

mefe. mefe (Pharaon _ didi saxli) bevrad aRematebo<strong>da</strong> Tavis qveSevrdomebs. igi RmerTebis<br />

gansxeuleba iyo, gansakuTrebiT ui amon-ras <strong>da</strong> horusis.<br />

amdenad, am saxelmwifo-piramidis saTaveSi mefe-RmerTi idga. masSi simbolurad<br />

iyo gansaxierebuli zesTa samyaro. `zesTa~, raRac Se<strong>da</strong>rebiT ucnobis simbolo, sauke-<br />

Tesod iyo warmodgenili mefe-RmerTis saxiT. igi, faraoni, rogorc cocxali simbolo,<br />

xalxs wesrigs aZlev<strong>da</strong>.<br />

am samyaros, romelmac ico<strong>da</strong> `zesknelis~ Sesaxeb, `qvesknelic~ hqon<strong>da</strong>. `qveskneli~ micvalebulebi<br />

<strong>da</strong> miRma samyaroa. es imperia aRwerilia micvalebulTa egviptur wignSi (romlis<br />

teqstma aTasze meti wlis wina periodi<strong>da</strong>n moaRwia). micvalebulTa egvipturi wignis<br />

ZiriTadi <strong>da</strong> yvelaze vrceli nawili 125-e Tavia, romelic Cvenamde 34 xelnaweris saxiT<br />

movi<strong>da</strong>. igi exeba sikvdilis Semdeg ori samsjavros <strong>da</strong>rbazSi sulis awonis wess. ori samsjavros<br />

<strong>da</strong>rbazSi ormoc<strong>da</strong>ori sulis winaSe suli aRiarebs codvebs, romlebic mas mieteveba.<br />

amis Semdeg iwoneba misi suli. es ori samsjavro aRmosavleTi <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTia. amdenad,<br />

<strong>da</strong>pirispirebul mxareTa Sejaxeba, konfliqti <strong>da</strong> codva qvesknelSi, aRmosavleT-<strong>da</strong>savleTis<br />

<strong>da</strong>Zabulobis wiaRSi Tavsdeba, maSin rodesac zemoT, samzeoSi mefe-RmerTi pirami<strong>da</strong>-saxelmwifos<br />

erTianobis <strong>da</strong> mudmivobis simbolos ganasaxierebs.<br />

Zv. w. aR. 2500-2160 wlebSi pirami<strong>da</strong>-saxelmwifos <strong>da</strong>cema misi qveSevrdomebisaTvis im<br />

simbolos <strong>da</strong>kargvas moaswaveb<strong>da</strong>, romelic maT cxovrebas awesrigeb<strong>da</strong>. zesTam, mefe-<br />

RmerTma, <strong>da</strong>karga Tavisi Zala, amdenad, <strong>da</strong>ikarga misi simboluri mniSvnelobac. <strong>da</strong> Tu<br />

ras niSnavs es xalxisaTvis, naTlad aris gadmocemuli Zv. w. aR. <strong>da</strong>axloebiT 2200 wliT<br />

<strong>da</strong>TariRebul dokumentSi `cxovrebisagan <strong>da</strong>Rlili kacis saubari sakuTar basTan (sulTan)~.<br />

h. jakobsoni, am dokumentis <strong>axali</strong> komentarebis avtori, ambobs:<br />

`cxovrebisagan <strong>da</strong>Rlili kacis Tanamedroveebma<br />

ganicades _ egviptis <strong>istoria</strong>Si albaT<br />

pirvelad _ RmerTisagan <strong>da</strong>Sorebis, RmerTis<br />

<strong>da</strong>kargvis SiSi <strong>da</strong> saSineleba. de<strong>da</strong>miwaze myofi<br />

RmerTis, RvTaebrivi Zis _ faraonis – yovlisSemZleoba<br />

<strong>da</strong>imsxvra. a<strong>da</strong>mianebi pirvelad aRmoCndnen erTmaneTis<br />

pirispir. maT pirvelad <strong>da</strong>inaxes erTmaneTSi pirovnebebi.<br />

yovelive amis atana SeuZlebeli un<strong>da</strong> yofiliyo<br />

egviptelebisaTvis, romlebic koleqtiur religiur<br />

sazogadoebebs iyvnen SeCveulni. imdroisaTvis<br />

gaxSirebuli TviTmkvlelobebi eWvgareSea Sinagani<br />

Sokis Sedegi un<strong>da</strong> yofiliyo~.<br />

1 winamdebare statia, Sevsebuli <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>muSavebuli, meored gamodis. dRes CvenSi, qarTul TargmanebSi<br />

nacvlad analitikuri fsiqologiisa ixmareba analizuri fsiqologia. vinai<strong>da</strong>n analizuri niSnavs me-<br />

Tods, xolo iungiseuli fsiqologia fsiqologiis erT-erTi mimarTulebaa, Cveni azriT, analizuris<br />

nacvlad un<strong>da</strong> vixmaroT analitikuri fsiqologia – mTargmneli.<br />

450


zesTas, RvTaebrivis, mefe-winamZRolis <strong>da</strong>kargvam egviptis sazogadoeba gare <strong>da</strong> Sina<br />

qaosamde miiyvana. Zveli, arqauli wesrigis ngrevis Semdgomi istoriis manZilze egviptelebi<br />

mravaljer Seecadnen <strong>axali</strong> wesrigi epovnaT. erT-erTi yvelaze mniSvnelovani<br />

mcdeloba ukavSirdeba faraon amenhoteb IV, romelic Zv. w. aR. 1375-1358 wlebSi mefob<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong> sakuTar Tavs exnatons uwodeb<strong>da</strong>. igi fanatikuri mizanswrafviT, gacilebiT win rom<br />

uswreb<strong>da</strong> mis Tanamedroveobas, Seeca<strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianuri <strong>da</strong> RvTaebrivi sferoebi erTmaneTisagan<br />

gamoeyo. Zvel RmerTebs, romlebic ukve sxva aRaraferi iyvnen, Tu ara ganRmrTobili<br />

mokv<strong>da</strong>vebi, man atoni, mze Caanacvla. amave dros Tavisi mimdevrebis yuradReba,<br />

mzis diskos winaSe qeds rom ixridnen, imaze metad yovlismomcveli <strong>da</strong> Soreuli Zalisaken<br />

mimarTa, vidre es TvalismomWreli mnaTobi iyo. maSin, rodesac xalxs kvlav<br />

sjero<strong>da</strong>, rom RmerTi ubralod Zlevamosili miwieri, bunebiTi formebis mqone arseba<br />

iyo, exnatonma sajarod gamoacxa<strong>da</strong>, rom RmerTi uformo arsebaa, is aris mizezis Tesli<br />

<strong>da</strong> siyvarulis Zala, romelic msWvalavs yovelives drosa <strong>da</strong> sivrceSi. exnatonma<br />

ver SeZlo sakuTari abstraqtuli monoTeizmis aRiarebisaTvis mieRwia. gar<strong>da</strong>cvalebis<br />

Semdeg igi sajarod gamoacxades gandgomilad <strong>da</strong> eretikosad. mxolod 1350 wlis Semdeg<br />

mediteranuli kacobrioba kvlav <strong>da</strong>dga RmerTsa <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mians Soris arsebuli gansxvavebis<br />

mkafiod gamijvnis pirispir. sakiTxi wamoiWra maSin, rodesac monoTeisti ebraeli<br />

xalxi romis imperias <strong>da</strong>upirispir<strong>da</strong>. es Sexvedra marTebulad miiCneva gar<strong>da</strong>mtex<br />

momentad, Semobrunebis wertilad Cvens kalen<strong>da</strong>rSi. es iyo Sexvedra ara mxolod ori<br />

xalxisa, aramed ori figuris, romelTa upiratesobiTac un<strong>da</strong> warmarTuliyo momavali<br />

<strong>istoria</strong>: qristesi, visi samefo ar aris amqveyniuri <strong>da</strong> keisris, imperiis mmarTvelisa.<br />

Tav<strong>da</strong>pirvelad Sexedulebebi am ori samyaros Sesaxeb naTlad gamokveTili ar iyo. xSirad<br />

mesianuri ideebi gareT iyo mimarTuli. qriste, jvarzec ki, mefed _ REX – iwodebo<strong>da</strong>.<br />

meore mxriv, antoniusma <strong>da</strong> misma megobrebma keisars, Divus Julius-s (RvTaebrivi iuliusi<br />

_ n. R.) namdvili pasioni miuZRvnes. masSi vkiTxulobT:<br />

`misi RvTaebrivi warmomavloba imdenad namdvili iyo,<br />

rom mas cxovrebaSi mxolod erTi mizani hqon<strong>da</strong>,<br />

sa<strong>da</strong>c un<strong>da</strong> yofiliyo ga<strong>da</strong>erCina is, vinc ga<strong>da</strong>sarCeni<br />

iyo. isini misgan Sendobas manam Rebulobdnen, sanam<br />

patiebas iTxovdnen, maSinac ki iyvnen ga<strong>da</strong>rCenili,<br />

vidre gaacnobierebdnen, rom safrTxe emuqrebo<strong>da</strong>T.<br />

Tavad arasodes mimarTav<strong>da</strong> TxovniT mas, vis mimarTac<br />

mowyale yofila, <strong>da</strong> swored man, de<strong>da</strong>samSoblos<br />

mamam, uvnebma, naxevrad RmerTma, sikvdili iwvnia,<br />

<strong>da</strong>ikla senatSi, SeuiaraRebeli Zlevamosili<br />

sar<strong>da</strong>li, mSvidobis <strong>da</strong>umarcxebeli imperatori<br />

ganigmira sakuTari TanamebrZolebis mier, ganigmira<br />

is, visac yovelTvis ebralebo<strong>da</strong> isini~.<br />

<strong>da</strong> ai, keisris memkvidre avgustusi virgiliusma mesiisa <strong>da</strong> mxsnelis rangSi aiyvana.<br />

amgvarad, Cven vxe<strong>da</strong>vT, rom mefe-RmerTze, mxsnel-ufliswulze ocneba imxanad cxoveli<br />

iyo <strong>da</strong> naTlad ikveTebo<strong>da</strong> survili _ is erTi kvlav exilaT zemoT: qriste – mefed,<br />

keisari ki _ mesiad.<br />

istoriis ganviTarebis gza gaxleCamde mivi<strong>da</strong>, rac imas niSnav<strong>da</strong>, rom eklesia <strong>da</strong><br />

RmerTi saxelmwifosTan erTad erT mxares idgnen, xolo keisari _ meore mxares. axla samyaros<br />

sxva zesTa hqon<strong>da</strong>, magram ara iseTi unificirebuli, rogorc egviptur pirami<strong>da</strong>-saxelmwifoSi<br />

iyo, romelsac mefe-RmerTi ganageb<strong>da</strong>. zesTa iyo wyvili _ RmerTi <strong>da</strong> keisari.<br />

xSirad am or Zalas Soris ukiduresi <strong>da</strong>Zabuloba sufev<strong>da</strong>. Sua saukuneebSi eklesiasa<br />

<strong>da</strong> saero mmarTvelebs Soris brZola ganviTarebis mamoZravebel Zalas warmoadgen<strong>da</strong>.Ñkanosa<br />

eklesiis gamarjvebad iTvlebo<strong>da</strong>,´Apapebis avinionSi gandevna ki – ufliswulebisa.<br />

sabolood Si<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>trialebebma: eklesiaSi reformaciam, xolo saxelmwifo-<br />

Si taxtis memkvidreobisaTvis warmarTulma omebma <strong>da</strong> revoluciebma – magaliTad, inglissa<br />

<strong>da</strong> safrangeTSi _ Seqmnes is safuZvlebi, romlebze<strong>da</strong>c evropa dgas. magram<br />

mTlianobaSi struqtura qvemo<strong>da</strong>n zesTasken bolo dromde gamaogneblad myari rCebo<strong>da</strong>.<br />

evropis kontinentze a<strong>da</strong>mianebi Tavs usafrTxod miiCnevdnen, rodesac icodnen, rom imperators,<br />

mefes an mTavrobas xelT epyra saxelmwifos sa<strong>da</strong>veebi, xolo metafizikur<br />

planSi maT beds ufali ganageb<strong>da</strong>. ga<strong>da</strong>trialebebi iyo ubedureba, romelic un<strong>da</strong> <strong>da</strong>Z-<br />

451


leuliyo, isini uzenaesi wyvilis `RmerTisa <strong>da</strong> imperatoris~ simbolur realobas arsobrivad<br />

eWvqveS ar ayenebdnen.<br />

Tumca, yvelgan `uzenaesi wyvilis~ arseboba seriozuli safrTxis qveS idga. safrangeTis<br />

revoluciis afeTqebis talRebi sagrZnobi, magram xanmokle iyo. mefe-mze Tavisi<br />

kaTolike samRvdeloebiTurT, romelmac nantis ediqtis gauqmeba gabe<strong>da</strong>, revoluciuri<br />

tribunalisa <strong>da</strong> gonebis kultis mier iqna ga<strong>da</strong>yenebuli. magram male axalma imperatorma<br />

papis winaSe <strong>da</strong>idga gvirgvini <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianebma brZoliT, omebiTac ki, kvlav SeZles<br />

cxovrebis gagrZeleba. maT icodnen visTvis, visi mfarvelobis qveS ibrZodnen. arc<br />

raime eWvi arsebob<strong>da</strong> imis Taobaze, Tu sad iyo codva. Tumca ryeva, romelic safrange-<br />

Tis revoluciam gamoiwvia, gamafrTxilebeli niSani iyo. didi dro ar rCebo<strong>da</strong> im momentamde,<br />

rodesac `socialuri cxovrebis ori mwvervali~ ufro seriozuli safrTxis<br />

qveS un<strong>da</strong> aRmoCeniliyo. amjerad, es dro germaniaSi <strong>da</strong>dga, romlis mmarTveli aTasi<br />

wlis ganmavlobaSi `romis imperatorad~ iwodebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> romelmac msoflios uflis<br />

mxolodSobili Zis religiis ukanaskneli didi winaswarmetyveli martin luTeri misca.<br />

germaniaSi mecxramete saukuneSi jer kidev yvaodnen protestantuli <strong>da</strong> kaTolikuri<br />

konfesiebi. maT sakuTari eklesiebi hqon<strong>da</strong>T yvela eparqiaSi. romis wmin<strong>da</strong> imperators<br />

hofburgSi, venaSi, jer kidev hqon<strong>da</strong> rezidencia. berlinSi, germaniaSi man <strong>axali</strong> imperatoris<br />

<strong>da</strong>badeba naxa. Tumca mecxramete saukunis ganmavlobaSi ori mwvervalis, RmerTisa<br />

<strong>da</strong> imperatoris, ngrevis niSnebi ukve Can<strong>da</strong>. religiuri Tayvaniscemis sakiTxi kiTxvis<br />

niSnis qveS dgebo<strong>da</strong>. jer kidev 1811 w. avgust vilhelm Slegelma, romelic imxanad<br />

bernSi cxovrob<strong>da</strong>, montmorenis hercogs miswera: `me gulgrili var protestantuli<br />

kultis mimarT. CemTvis mRvdeli mxolod a<strong>da</strong>miania, romelic akeTebs imas, rac xSirad<br />

uferuli <strong>da</strong>kvirvebebia amaRlebul WeSmaritebebze an, metic, Tavs uflebas aZlevs sakuTari<br />

Sexedulebebis mixedviT axsnas gamocxadeba. msaxureba im wyalobaTa gareSe<br />

mtovebs, rasac wmin<strong>da</strong> ziareba morwmunes aniWebs~. Slegelma ga<strong>da</strong>wyvita kaTolikoba mieRo,<br />

magram, politikur reaqciasTan kaTolikuri eklesiis kavSiris gamo, Zalzed imedgacruebuli<br />

<strong>da</strong>rCa. 1819 w. ukmayofilo <strong>da</strong> pirquSi, igi boni<strong>da</strong>n berlinSi swer<strong>da</strong>: `oc<strong>da</strong>rva<br />

wlis ganmavlobaSi dRemde mRelvare evropis zvirTebSi vcuravdi <strong>da</strong> mjera, rom<br />

amindis cnobis gamocdileba SeviZine. SarSan Cemi <strong>da</strong>brunebis Semdeg germaniis horizonti<br />

sagrZnoblad <strong>da</strong> moulodneli siswrafiT <strong>da</strong>bnel<strong>da</strong>. me perspeqtivaSi amindis sxva,<br />

arasasurvel cvlilebebsac vxe<strong>da</strong>v~.<br />

rasac Slegeli grZnob<strong>da</strong> protestantuli msaxurebis mimarT, imaves grZnobdnen farTo<br />

wreebi <strong>da</strong> aravis gahkvirvebia, roca germaniis winaswarmetyvelma filosofosma<br />

fridrix nicSem 1882 w. gabe<strong>da</strong> eTqva: `RmerTi mokv<strong>da</strong>! RmerTi mkv<strong>da</strong>ria!~ `filosofia rogorc<br />

s<strong>axali</strong>so mecniereba~ im nawarmoebis saTauria, romelSic es gancxadeba gakeT<strong>da</strong>.<br />

oRond am sikvdilis gamocxadebaSi cota ram iyo s<strong>axali</strong>so!<br />

maSin, rodesac religiuri avtoritetis Zala inavlebo<strong>da</strong>, saxelmwifosa <strong>da</strong> imperatoris<br />

simboloc ar iyo ukeTes mdgomareobaSi. ai, ras ambobs loialuri Sexedulebis mqone<br />

roialisti oilenburg-hertefeldis (Eulenburg-Hertefeld) princi filipi <strong>axali</strong> germaniis imperiis<br />

imperator vilhelm I Sesaxeb: `imperatoris moxuci eqimi Lauer-i wlebis manZilze sruliad<br />

umoqmedo iyo. man <strong>da</strong>mxmared sazizRar fexebiani sqeli kapitani ipova. es ori arasodes<br />

acileb<strong>da</strong> imperators qorul mzeras. Lauer-i ambobs, rom moxucs sul ufro xSirad<br />

sWirdeba <strong>da</strong>sveneba. generali partmani mas (imperators _ n. R.) `mosiarule gvams~ uwodebs.<br />

marTlac, ratom ar un<strong>da</strong> iyos imperatori gamoTayvanebuli? ara, es ar aris gamoTayvaneba,<br />

es aris <strong>da</strong>mkvirveblis piradi miukerZoebeli Sexeduleba, romelic gviCvenebs, rom erTguli<br />

msaxurisaTvis _ acnobierebs Tu ara is amas – imperatori aRar aris simboluri <strong>da</strong>tvirTvis<br />

mqone; aramed aris gvami, romelic abuCad un<strong>da</strong> aigdon~.<br />

gmiri, vilhelm II-is SviliSvili, Tav<strong>da</strong>jerebulad kadnieri <strong>da</strong> Tanamedrove iyo.<br />

mas bedma ar gauRima, radgan am gziT ver iqnebi simbolos matarebeli. oriveni, imperatoric<br />

<strong>da</strong> imperiac, romelTac ar gaaCn<strong>da</strong>T sulieri orientacia, amgvari mwvave deficitis<br />

Sevsebas gare samyaroSi, sterilur materializmSi Seecadnen. isini mudmivad arasasurvel,<br />

iZulebiT mdgomareobaSi imyofebodnen <strong>da</strong> gamaogneblad ampartavnebi momavliT<br />

imedgacruebulebi rCebodnen. isini jer kidev mdidrebi iyvnen <strong>da</strong> SeeZloT kargad<br />

ecxovraT. stefan geogrma zustad <strong>da</strong>axasiaTa amgvari midgoma: `maT yvelaferi aqvT. yvelaferi<br />

ician. isini amboben: uRimRamoa arseboba! stresi <strong>da</strong> SimSilia garSemo! ar aris<br />

siuxve!~ magram me vici, rom yovel saxls ukan irgvliv mimofantuli marcvlis grovebiT<br />

savse sakuWnaoebia _ aravin iRebs <strong>da</strong> xmarobs maT... yoveli fermis qveS sar<strong>da</strong>febia,<br />

452


sa<strong>da</strong>c kasrebi<strong>da</strong>n Rvino Jonavs <strong>da</strong> qviSaSi uCinardeba _ mas aravin svams... tonobiT suf-<br />

Ta oqro mtverSia mimofantuli: <strong>da</strong>ZonZili a<strong>da</strong>mianebi mas sakuTari tansacmlis bolo-<br />

Ti exebian _ amas veravin xe<strong>da</strong>vs.<br />

faqtobrivad isini fiqroben, maT es un<strong>da</strong> aiRon, es un<strong>da</strong> <strong>da</strong>lion <strong>da</strong> maT SeuZliaT amis<br />

<strong>da</strong>naxva. magram, samwuxarod, dezorientirebulebi, amas msoflio politikaSi xe<strong>da</strong>vdnen.<br />

aq isini Zalauflebis borotma sulma im rwmeniT moiyvana, rom es swored aq un<strong>da</strong> eZebnaT.<br />

ase rom, germania pirveli msoflio omis sasaklaoze im sazogadoebis saxiT aRmoCn<strong>da</strong>,<br />

romlis simboluri zesTa ukve <strong>da</strong>Slili iyo. religiuri rwmena eWvis qveS <strong>da</strong>dga.<br />

RmerTi mkvdrad iyo gamocxadebuli <strong>da</strong> imperatoris seriozulad aRqma SeuZlebeli<br />

iyo. omi <strong>da</strong>marcxebiT <strong>da</strong>srul<strong>da</strong>. RmerTis reputacia, saxeli, romlis moCvenebiTi kurTxeviT<br />

<strong>da</strong>iwyo omi, kidev ufro Seirya. imperatorma yvela qveSevrdom princTan erTad<br />

Zalaufleba <strong>da</strong> mmarTveloba <strong>da</strong>karga.<br />

ukan <strong>da</strong>rCa gaRatakebuli qveyana, romlis heroikuli ocneba <strong>da</strong>mTavr<strong>da</strong>, magram es<br />

yvelaze uaresi mainc ar iyo. yvelaze uaresi iyo is rom, aRar arsebob<strong>da</strong> koleqtiuri<br />

simbolo. es, jer kidev omamde igrZnes sxvebze metad mgrZnobiare pirovnebebma. isini<br />

oTxi aTasi wlis win egvipteSi sicocxlisagan <strong>da</strong>Rlili kacis mdgomareobaSi aRmoCndnen.<br />

herman hesem maTi reaqcia valter kempSi (Valter Kaempff) (1908) aRwera. kempi ambobs:<br />

`keTili ufali. is arsa<strong>da</strong>a, amgvari ram arsa<strong>da</strong>a~. `mas ar avuwonivar, es me <strong>da</strong>vde igi<br />

sasworze <strong>da</strong> aRmovaCine, rom RmerTi zRapari iyo~. valter kempi am Temaze Sors arasodes<br />

wasula, _ wers hese. misi RmerTi misTvis kerpi iyo, romelsac swyevli<strong>da</strong> <strong>da</strong> aiZuleb<strong>da</strong><br />

elaparaka. amgvarad, misi arsebobis sazrisi <strong>da</strong>ikarga. RmerTis naTelma moulodnelad<br />

<strong>da</strong> sevdianad <strong>da</strong>swva igi. `erT Rames moaxle gogonam gaigona, rogor laparakob<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong> win <strong>da</strong> ukan <strong>da</strong>dio<strong>da</strong> igi Tavis oTaxSi gvianobamde, manam, sanam yvelaferi miwynar<strong>da</strong>.<br />

diliT man gogonas kakunze ar upasuxa. <strong>da</strong> rodesac moaxle kars miawva, kari<br />

rbilad gaiRo <strong>da</strong> gogona mis oTaxSi Seipara; uecrad Sehyvira <strong>da</strong> SeSinebuli gaiqca.<br />

man Tavisi batoni WerSi <strong>da</strong>magrebuli tyavis Tasmaze <strong>da</strong>kidebuli <strong>da</strong>inaxa~.<br />

poetebi am sakiTxs pirvel msoflio omamdec exebodnen. magram omis Semdeg germaniaSi<br />

cota Tu iyo kempiviT an Zveli egvipteliviT mgrZnobiare. arc TviTmkvlelobaTa<br />

epidemia yofila germaniaSi, rogorc maSin. Cans, TviTmkvlelobaTa didi epidemia jer<br />

kidev un<strong>da</strong> <strong>da</strong>mdgariyo.<br />

amasobaSi, xalxi cxovrebas, Sromas agrZeleb<strong>da</strong>, saxelmwifos biurokratiul aparatSi<br />

samsaxurs ganagrZob<strong>da</strong>, skolebSi, kafeebSi, sxdomebze, koncertebze kvlav <strong>da</strong>dio<strong>da</strong><br />

_ TiTqos araferi momx<strong>da</strong>riyos. Znelad Tu vinme xe<strong>da</strong>v<strong>da</strong>, ramdenad saxifaTo iyo,<br />

rom aRar arsebob<strong>da</strong> zesTa simbolo, arc RmerTi, arc imperatori. mox<strong>da</strong> ramdenime incindenti,<br />

romlebic gafrTxilebis mauwyebeli un<strong>da</strong> yofiliyo, magram maTTvis yuradReba<br />

di<strong>da</strong>d aravis miuqcevia. valter ratenau, germaniis yvelaze niWieri saxelmwifo mo-<br />

Rvawe, de<strong>da</strong>qalaqis quCebSi mzakvrulad mokles. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, Zalian cotas Tu esmo<strong>da</strong>,<br />

ramdenad SeiZlebo<strong>da</strong> mdgomareoba <strong>da</strong>mZimebuliyo, Tu am uRmerTod <strong>da</strong> politikurad<br />

zianis momtani qmedebis gamo mTeli qveyana ar aimaRleb<strong>da</strong> xmas. magram, RmerTis gareSe<br />

mkvleloba xom codva ar aris, saxelmwifos gareSe ki saxelmwifo moRvawis<br />

mkvleloba _ <strong>da</strong>nakargi. zesTas adgili vakuumma <strong>da</strong>ikava. momx<strong>da</strong>rs xanmokle aRSfoTeba<br />

mohyva, magram Semdeg igive mox<strong>da</strong>, rac spitleris `promeTe <strong>da</strong> epimeTeSi~ RvTaebrivi<br />

yrmis gatacebis dros xdeba: `Semdeg gaisma xma, romelic uzenaes codnas esaubrebo<strong>da</strong>:<br />

`Zvirfaso Zmebo! ra aris is, rac Tqven gsurT! <strong>da</strong> ratom xarT ase aRelvebulebi <strong>da</strong> Sewuxebulebi?<br />

gana ver xe<strong>da</strong>vT, rom saxlebi isev dgas? SexedeT, rogor mxiarulad miedinebian<br />

patara nakadulebi~. <strong>da</strong> maT mimoixedes gaocebulebma; <strong>da</strong> rodesac <strong>da</strong>inaxes,<br />

rom yvela saxli isev idga <strong>da</strong> yvela nakaduli mxiarulad miedinebo<strong>da</strong>, RimiliT<br />

Setrialdnen <strong>da</strong> mSvi<strong>da</strong>d gaemarTnen TavianTi saxlebisaken~.<br />

male naTeli gax<strong>da</strong>, visi xma metyveleb<strong>da</strong> ase urcxvad <strong>da</strong> maameblad: es behemoTis,<br />

eSmakis, xma iyo. Tumca Semdgom, 1880 w., spitlerma epikuri poema <strong>da</strong>wera!<br />

zesTaSi araviTari simbolo aRar arsebob<strong>da</strong>; <strong>da</strong> Tuki igi sadme moipovebo<strong>da</strong>, iqac<br />

ganadgur<strong>da</strong>. ainStainisa <strong>da</strong> plankis fizikam, froidisa <strong>da</strong> iungis siRrmiseulma fsiqologiam<br />

<strong>axali</strong> perspeqtivebi aRmoaCina, romlebsac SeeZloT Segnebuli kacobrioba <strong>da</strong>pirispirebo<strong>da</strong><br />

moulodnel problemebsa <strong>da</strong> insight-ebs, magram amgvari ram ar moiwones.<br />

<strong>axali</strong> insight-ebis SesaZleblobebs iseve Sexvdnen, rogorc spitleris moTxrobaSi samkauls,<br />

romelzec xalxma Tqva: `rac ufro male movicilebT am wyevlas Tavi<strong>da</strong>n, miT<br />

ukeTesi; Cven am wyevlas sxvebs <strong>da</strong>vutovebT, ase rom, RvTis nebiT, yvela boroteba maT<br />

453


SeemTxvevaT~. <strong>da</strong> maT quCaSi <strong>da</strong>agdes samkauli ise, rom igi yviro<strong>da</strong>, oxrav<strong>da</strong> <strong>da</strong> mwared<br />

moTqvam<strong>da</strong>. rogorc Cans, es maTTvis didi nugeSi iyo, iseve, rogorc oxvra~.<br />

RmerTisa <strong>da</strong> mefis simbolos <strong>da</strong>kargviT gamowveuli vakuumi, Tav<strong>da</strong>pirvelad<br />

Semzaravi iyo. magram Semdeg kulturulma evropam moulodneli ram ganica<strong>da</strong>: nugeSi.<br />

es mox<strong>da</strong> maSin, rodesac ga<strong>da</strong>gvarebul mxatvarsa <strong>da</strong> isteriul myviralas Tavxedoba<br />

eyo vakuumi Caenacvlebina. saubedurod, Tavad es kaci iyo aravin, rasac seriozuli<br />

Sedegebi mohyveba.<br />

zesTas vakuumi, romelic a<strong>da</strong>mianebis Tavs zemoT eki<strong>da</strong>, imdenad autaneli iyo, rom<br />

Tav<strong>da</strong>pirvelad, rodesac sicariele kidev erTxel Seivso, yvelam SvebiT amoisunTqa. ra<br />

Tqma un<strong>da</strong>, a<strong>da</strong>mianebma male SeamCnies, rom is gza, romliTac sicariele amoivso, ar iyo<br />

idealuri, magram aRmoCn<strong>da</strong>, rom buneba ver egueba sicarieles. ase rom, is, vinc<br />

vakuumis adgili <strong>da</strong>ikava, ar SeucvliaT.<br />

mdgomareoba arc ise cudi iqnebo<strong>da</strong>, rom pirovneba, vinc vakuumi Seavso, araraoba<br />

ar yofiliyo. iq, sa<strong>da</strong>c erT dros RmerTi <strong>da</strong> imperatori idga, axla <strong>axali</strong> mefefaraoni<br />

wamomj<strong>da</strong>riyo, romelic arc erTi niSniT maT ar hgav<strong>da</strong>. es momakvdinebeli<br />

katastrofa iyo. rodesac simbolo iqmneba, oRond iqmneba araraobisa <strong>da</strong> Seusabamo figuris<br />

meSveobiT, cocxldeba am simbolos arqetipuli opoziti. Sedegebma cxadhyves,<br />

rom arqetipuli opozitis gaaqtiureba Teoria ki ar aris, aramed ukiduresad seriozuli<br />

faqtia. araraoba ij<strong>da</strong> mefe-RmerTis taxtze, magram misi mmarTvelobis qveS Rmer-<br />

Tisa <strong>da</strong> mefis opoziciuri wyvili iZens axal, oRond satanisa <strong>da</strong> kriminalis, sicocxlesa<br />

<strong>da</strong> Zalauflebas. satana anti-RmerTia.<br />

kriminali arRvevs kanons, romelsac mefe icavs. iungi Tavis eseiSi, romelic 1936<br />

wels <strong>da</strong>wera, aRiareb<strong>da</strong> vakuumis arsebobas, magram misi Sexeduleba, rom vakuumi SesaZloa<br />

Zveli germanikuli RmerTiT, votaniT, Sevsebuliyo, Zalzed optimisturi aRmoCn<strong>da</strong>.<br />

es ar iyo votani. ara, es iyo satana <strong>da</strong> kriminali. Sveicarielma mweralma gotfrid<br />

kelerma, romlis poema `sazogadoebrivi cilismwameblebi~ xSirad aRafrTovaneb<strong>da</strong> germanuli<br />

winaaRmdegobis moZraobas, germaniisaTvis yvelaze Savbnel dros, SesaniSnavad<br />

ganWvrita es.<br />

katastrofam zvaviviT umata siCqares im fonze, rom garkveuli xniT a<strong>da</strong>mianebi<br />

kvlav zeimobdnen, radgan vakuumi, rogorc iqna, Seivso. xalxi ver xvdebo<strong>da</strong>, rom igi<br />

um<strong>da</strong>blesi arqetipiT, eSmakebiTa <strong>da</strong> kriminalebiT, iyo Sevsebuli. <strong>da</strong> rodesac mixv<strong>da</strong>,<br />

metad gvian iyo. sxva sityvebiT rom vTqvaT, qcevis tipuri modeli, romelic arqetipTan<br />

iyo <strong>da</strong>kavSirebuli, ganusazRvreli ZalauflebiTa <strong>da</strong> didi siCqariT aTavseb<strong>da</strong> sicarieleSi<br />

sakuTar Tavs. amitom xalxi male mixv<strong>da</strong>, rom yvela saxis winaaRmdegoba rTuli<br />

<strong>da</strong> saSiSi iyo, <strong>da</strong> egeb, usargebloc.<br />

katastrofas sxva poetebic didi xniT adre grZnobdnen. jer kidev amis Sesaxeb<br />

henrix haine `ata trolSi~ wer<strong>da</strong>.<br />

gamZvinvarebuli bomb<strong>da</strong>mSenebis wuili, romlebic evropas ngrevas uqaddnen, gonze<br />

momyvani aRmoCn<strong>da</strong>.<br />

kriminaluri arqetipiT gamowveuli Sedegebi ufro detalur ganxilvas aRar un<strong>da</strong><br />

saWiroebdes. sasamarTlos kriminaluri korufcia, CaSlili molaparakebebi, sakuTar<br />

saxlSi imperiis kancleris sastiki mkvleloba <strong>da</strong> sxva mravali karga<strong>da</strong>a cnobili.<br />

mxolod erTi magaliTiT SegaxsenebT WeSmaritad satanur ambavs, romelic TviT ieronime<br />

bosxis warmosaxvasac aRemateba. 1964 wlis 2 marts frankfurtSi sasamarTloze<br />

doqtori ela lingensi (Ella Lingens) amtkiceb<strong>da</strong>, rom igi iZulebuli iyo ecqira, rogor<br />

Caagdes cocxali bavSvi auSvicis sakoncentracio banakis krematoriumSi. Tavi<strong>da</strong>n man<br />

ar <strong>da</strong>ujera sakuTar Tvalebs. mas bavSvi ZaRli egona, sanam cixis amxanagebisagan ar<br />

Seityo, rom banakis ufrosma neba <strong>da</strong>rTo gamoeyenebinaT mkvlelobis amgvari <strong>da</strong>matebiTi<br />

meTodi, raTa krematoriumSi <strong>da</strong>Zabuloba Seemsubuqebina.<br />

satana-kriminalis uaryofiTi arqetipi pirovnebisTvisac aseTive uaryofiTi Sedegebis<br />

momtani iyo. eris reproduqcia cxovelur donemde iyo <strong>da</strong>yvanili, rogorc ZaRlebsa<br />

<strong>da</strong> saqonelSi. erTaderTi, rasac yuradReba eqceo<strong>da</strong>, iyo rasa. a<strong>da</strong>mianis sulieri<br />

mxare mTlianad uaryofili iyo.<br />

qristof stedingi (Christoph Steding), romelic `<strong>axali</strong>~ germaniis istoriis saimperio<br />

institutis prezidentis patronaJis qveS laparakob<strong>da</strong>, 1938 wels ambob<strong>da</strong>: `imperia<br />

yvela fsiqoTerapiasa <strong>da</strong> fsiqoanalizze ukeTesia. rameTu imperia a<strong>da</strong>mianebs aRamaRlebs<br />

sakuTar Tavze, Tu isini nebayoflobiT emorCilebian mas; efeqtianad aRmofxvris<br />

454


fsiqopaturi qcevis yvela gamomwvev mizezs, metadre, sakuTar Tavze did warmodgenas<br />

(selfimportance), Sedegad ki, mesame raixSi aRar iqnebo<strong>da</strong> `gaxleCili xalxi~. amis mtkiceba<br />

aSkara tyuili iyo. magram man germanelebs, romlebic amjerad `mTliani xalxisagan~<br />

Semdgar erad iyo miCneuli, `rCeuli xalxis~ prestiJi mianiWa. am gancxadebis safrTxis<br />

Semcveli <strong>da</strong> yalbi xasiaTi imas moaswaveb<strong>da</strong>, rom xalxs igi sxvebTan <strong>da</strong>pirispirebis<br />

gziT un<strong>da</strong> <strong>da</strong>emtkicebina. satanuri <strong>da</strong> kriminaluri iyo <strong>da</strong>pirispireba, romliTac isini<br />

<strong>da</strong>upirispirdnen xalxs, romelsac sruliad gansxvavebuli <strong>da</strong> WeSmariti mniSvnelobiT<br />

ufleba hqon<strong>da</strong>, sakuTari TavisaTvis rCeuli ewodebina. eseni iyvnen ebraelebi. ebraelebi<br />

saukeTesod miesa<strong>da</strong>gebodnen gantevebis vacis rols. am araqristiani, Rrmadmorwmune<br />

xalxis winaaRmdeg warmarTulma SurismaZiebelma omma axal rCeul xalxs <strong>da</strong>aviwya, Tu<br />

rogor uRalates maT sakuTar sarwmunoebas, qristianobas. saxelgatexili Sveicarieli<br />

nacional-socialisti iakob Snafneri (Jacobs Schnaffner) agdebulad moixsenieb<strong>da</strong> biblias<br />

<strong>da</strong> mas `ucxouri teqstebis krebuls~ uwodeb<strong>da</strong>. yvelaze Savbneli <strong>da</strong> tragikuli ki is<br />

iyo, rom, umaRlesi RvTaebrivi _ samefo arqetipis uqonlobis gamo, satanur <strong>da</strong> kriminalur<br />

aspeqts ufro metad SeeZlo SeuzRu<strong>da</strong>vad aRviraxsnili yofiliyo. <strong>da</strong>zaralebulebi<br />

arc <strong>da</strong>mnaSaveebi iyvnen <strong>da</strong> arc u<strong>da</strong>naSauloebi. isini SemTxveviTobis msxverplni<br />

iyvnen. rac Seexeba jalaTebs, xSirad Zneli iyo imis Tqma, xe<strong>da</strong>vdnen Tu ara isini<br />

TavianTi qmedebis ukeTurobas. sanam vinme gaacnobiereb<strong>da</strong> ra iyo zemoT <strong>da</strong> ra iyo<br />

qvemoT, boroti (eSmaki) liqniTa <strong>da</strong> muqariT msjelob<strong>da</strong> movaleobasa <strong>da</strong> Rirsebaze.<br />

erTi mxriv, kriminali-satana marTals ambob<strong>da</strong>. es aTaswlovani imperiis winaswarmetyveleba<br />

iyo. Tumca im gansxvavebiT, rom amis gar<strong>da</strong> yovelive, rasac is ambob<strong>da</strong>,<br />

naTqvamis sapirispirod trialdebo<strong>da</strong>. misi mcdelobiT germaniam aTasi wliT ga<strong>da</strong>dga<br />

nabiji, Tumca ara win, aramed ukan. germaniis sazRvrebi, dRevandeli federaciuli respublikis<br />

sazRvrebi, igive iyo, rac 919 wels, rodesac henrix I saqsoneli pirveli germaneli<br />

mefe gax<strong>da</strong>. man qveynis gafarToeba aRmosavleTisaken <strong>da</strong>iwyo. amas aRmosavleTiT<br />

cixeebisa <strong>da</strong> qalaqebis mSeneblobiT axorcieleb<strong>da</strong>; ai ratom iyo igi cnobili, rogorc<br />

qalaqebis <strong>da</strong>maarsebeli. yovelive, rac aTaswleulis manZilze iqna mopovebuli, kriminaluri<br />

mmarTvelobis mokle periodSi <strong>da</strong>ikarga.<br />

satana-kriminalis arqetipis SemoWra am droisaTvis <strong>da</strong>srulebulia. mTeli koSmari<br />

cecxlSi, kvamlsa <strong>da</strong> sikvdilSi STainTqa <strong>da</strong> <strong>da</strong>srul<strong>da</strong>. <strong>da</strong> mainc, saSiSroeba yvelganaa<br />

Casafrebuli <strong>da</strong> axal myvirala briyvs yovel wuTs SeuZlia <strong>axali</strong> katastrofis motana,<br />

romelic imaze uaresi iqneba, rac aqamde iyo. Cven sifrTxile gvmarTebs, rom ar movdundeT<br />

mxolod imitom, rom `saxlebi isev dganan <strong>da</strong> nakadulebi isev mxiarulad miedinebian~,<br />

Cven un<strong>da</strong> <strong>da</strong>vsvaT SekiTxva, viswavleT Tu ara raime im gakveTili<strong>da</strong>n, rac mox<strong>da</strong>.<br />

erTi ram cxadia: safrTxe, romelic `uzenaesi simbolos~ <strong>da</strong>kargvi<strong>da</strong>n momdinareobs,<br />

ar aris wmin<strong>da</strong> germanuli problema. yvela mizezma _ <strong>da</strong>marcxeba pirvel msoflio omSi,<br />

religiurma <strong>da</strong> politikurma krizisma <strong>da</strong> monarqiis <strong>da</strong>cemam – SesaZlebeli gaxa<strong>da</strong> swored<br />

germaniaSi <strong>da</strong> ara sxvagan behemots Zalaufleba mietacebina. <strong>da</strong>savluri samyaros yvela<br />

qveyana <strong>da</strong> xalxi arsobrivad msgavsi sakiTxis winaSe dgas: zesTa, iseve rogorc RmerTi _<br />

mefe arqaulia, moZvelebulia. erTi mxriv, zesTa, iseve rogorc RmerTi <strong>da</strong> eklesia, meore<br />

mxriv ki, saxelmwifo <strong>da</strong> imperia, rac Cven uZvelesi xani<strong>da</strong>n gadmogveca memkvidreobiT,<br />

dRes problemuri gax<strong>da</strong>. is, rom qvenam satanisa <strong>da</strong> kriminalis saxiT SeZlo gaemarjva <strong>da</strong>,<br />

amdenad, Zlevamosili gamx<strong>da</strong>riyo, seriozul yuradRebas imsaxurebs.<br />

<strong>da</strong>skvnebi, romelic am viTarebi<strong>da</strong>n gamogvaqvs, azrs mxolod maSin iZenen, Tu isini<br />

martivi <strong>da</strong> praqtikulia. dRes pirovnebas, romelic seriozul kiTxvebs svams, umravlesoba<br />

sZuls.<br />

upirveles yovlisa un<strong>da</strong> <strong>da</strong>isvas SekiTxva: aris Tu ara sazogadoebis simboluri<br />

mwvervali is, rasac erT dros RmerTi-faraoni ewodebo<strong>da</strong>, rac mogvianebiT qristesa<br />

<strong>da</strong> keisarSi gamovlin<strong>da</strong>? SeiZleba Tu ara igi tradiciuli gagebiT kvlav <strong>da</strong>rCes saTaveSi,<br />

rameTu `iq, maRla~ yovelTvis SeiZleba moxdes is, rac satanuri <strong>da</strong> ukontroloa.<br />

es ki imas mianiSnebs, rom religia mxolod eklesiaSi siaruli veRar iqneba. man un<strong>da</strong><br />

icxovros gareT pirovnuli pasuxismgeblobiT, nebismieri katexizmos Tu Teologiis<br />

gaTvaliswinebis gareSe. mavans SeuZlia Tqvas, qriste ar aris `Sens maRla. is SenTan<br />

<strong>da</strong> SenSia~. gamowveva isaa, rom pasuxi ago individualizaciaze. luTerma Tqva: `aqa<br />

vdgavar <strong>da</strong> sxvagvarad ar ZalmiZs~. igi mixv<strong>da</strong>.<br />

arc keisars SeuZlia zemoT <strong>da</strong>rCena. aqe<strong>da</strong>n gamomdinareobs pirovnebis demokratiuli<br />

pasuxismgebloba sazogadoebaze. avtoritetebisadmi monuri morCileba, partiuli<br />

455


tvirTi, sloganebisadmi sisuste drois moTxovnebTan SeuTavsebelia. dRes es cxadia.<br />

magram dRes am sakiTxze umetesoba mainc nakleb gonivrulad msjelobs, vidre un<strong>da</strong><br />

msjelobdes.<br />

ufro metic, Cven un<strong>da</strong> <strong>da</strong>vinaxoT, rom am saukuneSi regresi orjerac ki iyo, es<br />

borotma sakuTari ZaliT or msoflio omSi moitana, rac silis gawnaa Cveni saukunisaTvis,<br />

romelsac progresis sjera. am garemoebebi<strong>da</strong>n gamomdinare, ufro <strong>da</strong>kvirvebiT<br />

un<strong>da</strong> SevxedoT progresisadmi Cvens rwmenas. gana gvin<strong>da</strong> <strong>da</strong>sruldes yovelive, Tu<br />

msofliom mu<strong>da</strong>m srulyofisa <strong>da</strong> ukeTesobisaken swrafva un<strong>da</strong> gaagrZelos? isini,<br />

visac sjera progresis ufro ukeTesebi arian. progresis rwmena warsulisadmi Cvens<br />

movaleobas un<strong>da</strong> SevujeroT. a<strong>da</strong>mianebi ubralod momavlisaTvis ki ar cxovroben,<br />

aramed warsuli<strong>da</strong>n modian. kriminaluri periodis cru `Blut and Boden~-is romantizmma ar<br />

un<strong>da</strong> gagvabriyvos imiT, TiTqos ar arsebobs bunebiTi kavSiri samSoblosTan <strong>da</strong> winaprebTan,<br />

rac gacilebiT metia, vidre nostalgia `Zveli bednieri dReebisa~. magali-<br />

TisaTvis un<strong>da</strong> SevwyvitoT spekulatiuri ganviTarebis gziT evropuli soflis ganadgureba<br />

<strong>da</strong> axalgazrdobas un<strong>da</strong> vaswavloT istoriuli tradicia. progresi <strong>da</strong>nakargebis<br />

fasad namdvilad ukan ga<strong>da</strong>dgmuli nabiji iqneba.<br />

bolos <strong>da</strong> bolos Cven yvelaze rTuli kiTxvis pirispir vdgavarT. RmerTi-mefe <strong>da</strong><br />

satana-kriminali aris antinomia, bunebiTi <strong>da</strong>pirispireba. Tu qvena, satana <strong>da</strong> kriminali<br />

SeZleben ase moulodnelad <strong>da</strong> pir<strong>da</strong>piri mniSvnelobiT zemoT asvlas, umjobesi ar<br />

aris Caxvide qvenaSi <strong>da</strong> iq iRvawo, vidre igi kvlav xelSi Caigdebs gavlenis sa<strong>da</strong>veebs?<br />

xom gvaxsovs _ micvalebulTa egviptur <strong>da</strong>rbazSi keTili <strong>da</strong> boroti ar iyo. maT nacvlad<br />

iyo `ori saxis samsjavro~, romlebic ubralod ganirCeodnen, rogorc <strong>da</strong>pirispirebulTa<br />

bunebrivi wyvili, aRmosavleTi <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTi. rodesac zena ar axSobs, ar<br />

akavebs qvenas, xolo qvena ejaxeba zenas, maSin qvena sxvagvari mniSvnelobisa <strong>da</strong> zemoqmedebis<br />

mqonea. maSin satana lucifericaa, <strong>da</strong>cemuli angelozi, romelic Tavisi kontrastuli<br />

naTebiT Suqs fens zenas; promeTec kriminalia, vinc SesaqmisaTvis savaraudod<br />

maradiul kanonebs arRvevs.<br />

praqtikaSi es imas niSnavs, rom yovelgvari qmedeba <strong>da</strong> msjeloba kritikulad un<strong>da</strong><br />

Sefasdes. marTalia, satana, rogorc es goeTes `faustSia~, SeiZleba is Zala iyos,<br />

romelic `nia<strong>da</strong>g borotis qmnas apirebs <strong>da</strong> mainc yovelTvis kargs akeTebs~, magram<br />

saWiroa saRi azri, cnobiereba, vinai<strong>da</strong>n aracnobieri arqauli brutalobis gamomwvevia.<br />

amgvarad, RmerTi-mefisa <strong>da</strong> satana-kriminalis antinomiis adgilze Cven cocxali<br />

oTxeuli gvWirdeba, romelic wesrigs ganapirobebs <strong>da</strong> <strong>da</strong>Zabulobas acxrobs. praqtika-<br />

Si es imas niSnavs, rom sworisa <strong>da</strong> mc<strong>da</strong>ris orazrovneba yvelam Tavad un<strong>da</strong> itvirTos.<br />

yvelam un<strong>da</strong> miiRos borotisa <strong>da</strong> keTilis ormagi buneba. am principebze <strong>da</strong>myarebuli<br />

midgoma ufro rTuli SesanarCunebelia, vidre es SeiZleba vinmes egonos. gacilebiT<br />

iolia miendo mefes, rogorc karg megobars <strong>da</strong> RmerTs, rogorc karg mamas. aseT Sem-<br />

TxvevaSi mxolod gulubryvilo morCili un<strong>da</strong> iyo; an, yvelaze meti, bavSvurad ajanyde.<br />

magram imisaTvis, rom Tavi<strong>da</strong>n aicilo katastrofa, romelic myisve iCens Tavs, rogorc<br />

ki sapirispiro arqetipi sakuTar xelSi iRebs kontrolis sa<strong>da</strong>veebs, sworisa <strong>da</strong> mc<strong>da</strong>ris,<br />

kargisa <strong>da</strong> cudis, mefe-kriminalis <strong>da</strong> RmerTi-eSmakis ormagi samarTali yvelam<br />

piradi pasuxismgeblobis saqmed un<strong>da</strong> miiCnios.<br />

es mudmiv TviTSemecnebas <strong>da</strong> cvlilebisadmi mudmiv mzadyofnas moiTxovs. mas, vinc<br />

Sefasebebs eWvqveS ayenebs, ar ZaluZs martivad airCios is, rac sworia <strong>da</strong> yovelTvis<br />

akeTos is, rac kargia. mas mxolod sakuTari Tavis Semecnebis gagrZeleba <strong>da</strong> <strong>axali</strong> ga<strong>da</strong>wyvetilebebis<br />

miReba SeuZlia. swori <strong>da</strong> mc<strong>da</strong>ri, kargi <strong>da</strong> cudi WeSmaritad is opoziciebia,<br />

romlebic SeiZleba jvars Seva<strong>da</strong>roT, romlis Sesaxeb qristem Tqva: `...romelsa<br />

undebs Semodgomad Cem<strong>da</strong>, uvaryavn Tavi TÂsi <strong>da</strong> aRiRen juari TÂsi <strong>da</strong> momdevdin<br />

me~ (lk. 9. 23).<br />

sad SegviZlia kvlav vipovoT es simbolo, romlis <strong>da</strong>kargvas mTeli mosaxleobis<br />

qaosSi Cagdeba SeuZlia? ra Tqma un<strong>da</strong>, ara mis regresul restavraciaSi. RmerTi-keisris<br />

simbolosTan <strong>da</strong>kavSirebulma regresma sicariele warmoSva <strong>da</strong> antiqristem wamoyo<br />

Tavi. rogorc Cans, saukune, rodesac sazogadoebis mamoZravebeli simbolo maRla <strong>da</strong><br />

mis miRma mdgomi figurisa <strong>da</strong> Zalis saxiT un<strong>da</strong> yofiliyo moZiebuli, <strong>da</strong>sasruls<br />

miuaxlov<strong>da</strong>. Sesabamisad, a<strong>da</strong>mianebma simbolo sakuTar TavSi un<strong>da</strong> aRmoaCinon <strong>da</strong> is<br />

sakuTar gulSi <strong>da</strong>icvan. politikuri terminebiT es imas niSnavs, rom pirovneba, rogorc<br />

moqalaqe, pasuxismgebelia sazogadoebis bedze. metafizikuri terminebiT igi<br />

456


Cvengan imis gacnobierebas iTxovs, rom Cven survilebs <strong>da</strong> Secdomebs yovelTvis iq mivyavarT,<br />

sa<strong>da</strong>c misvlas ar vgegmavdiT. <strong>da</strong> mainc Sedegi isaa, rom varT is, rac varT. Cven<br />

es cnobierad <strong>da</strong> pasuxismgeblobis grZnobiT un<strong>da</strong> gaviazroT.<br />

mas Semdeg, rac RmerTisa <strong>da</strong> mefis erTianoba WeSmariti, koleqtiuri simboloa,<br />

pirovnebis sulSi misi aRorZineba, gacocxleba meore a<strong>da</strong>mianis aRiarebas iwvevs, maSinac<br />

ki, rodesac is ise ar fiqrobs <strong>da</strong> iqceva, rogorc Cven. Cven meore a<strong>da</strong>mianTan ise un<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>vdgeT pirispir, rom arc gavanadguroT <strong>da</strong> arc Cven Tavs mivceT ufleba misi qveSevrdomi<br />

gavxdeT, aramed mudmivad un<strong>da</strong> veZeboT masTan dialogi. is, rom emociurobis bneli<br />

<strong>da</strong> saSiSi mxareebi am procesSi cocxldeba, aRniSvnas ar saWiroebs. magram Tu naTeli ar<br />

aris Camqrali, ubedurebis SiSi umizezoa. sabolood <strong>da</strong>Zabulobas ar un<strong>da</strong> gaveqceT, radgan<br />

igi cxovrebis nawilia. dRes kacobrioba ar aris mzad am ga<strong>da</strong>wyvetilebis misaRebad.<br />

dRes momavali Taobis amocanaa am mimarTulebiT iaros win. magram katastrofa, romelmac<br />

germaniaSi mogvca niSani, gansakuTrebuli sifrTxilisaken mogviwodebs.<br />

<strong>da</strong> bolos, dRes RmerTi-faraonis arqauli simbolo a<strong>da</strong>mianis sulSi eTikur-politikuri<br />

<strong>da</strong> inteleqtualur-religiuri pasuxismgeblobis saxiT un<strong>da</strong> vipovoT. amgvari<br />

saxiT igi inarCunebs simbolos, formulas Se<strong>da</strong>rebiT ucnobi, magram jer kidev arsebuli<br />

faqtis. Tavad faqti, romelic simbolura<strong>da</strong>a formulirebuli, a<strong>da</strong>mianTa sulebSi<br />

ar aris, igi Sors scildeba maT <strong>da</strong> rCeba, rogorc RmerTi-mefe, drois miRma mdgomi<br />

arqetipi: kacobriobis istoriis mbrZanebeli.<br />

mTargmnelis boloTqma.<br />

hainrix karl fircis statia wigni<strong>da</strong>n `iungianuri fsiqiatria~ exeba uzenaesi simboloebis _<br />

RmerTisa <strong>da</strong> mefis _ <strong>da</strong>kargviT gamowveul katastrofas, romelsac `miwisZvrasaviT SeuZlia Searyios<br />

mTeli msoflio~. a<strong>da</strong>mianis harmoniuli ganviTarebis ganmsazRvrel simbolur wyvils ZaluZs sazogadoeba<br />

janmrTeli sulieri, fsiqikuri, socialuri cxovrebis gzaze ataros. magram, rogorc ki<br />

a<strong>da</strong>mianma mokla RmerTi, mefe-imperatori zedmeti aRmoCn<strong>da</strong>. uzenaesi, aRmatebuli simbolos adgili<br />

<strong>da</strong>cariel<strong>da</strong>, sazogadoeba ver iarsebebs RmerTisa <strong>da</strong> misgan <strong>da</strong>dgenili mmarTvelis gareSe <strong>da</strong> mudmivad<br />

mis ZiebaSia. rogorc wesi, <strong>da</strong>karguli RmerTisa <strong>da</strong> mefis adgils satana-kriminali ikavebs. <strong>da</strong>kargulis<br />

ZiebaSi gzaabneuli sazogadoeba imedgacruebuli rCeba. sazogadoebas uimedoba, fsiqikursulieri<br />

aSlilobebi <strong>da</strong> TviTmkvlelobaTa epidemia eZaleba. marTalia, hainrix karl fircis zogierTi<br />

religiuri Sexeduleba SesaZloa CvenTvis sakamaTo iyos, magram misi mTavari saTqmeli, rom<br />

RmerTisa <strong>da</strong> mis mier cxebuli mefis simbolo, zneobrivi kriteriumebi, tradiciis uwyvetoba, individualuri<br />

Tu sazogado sulieri jansaRi cxovrebis sawin<strong>da</strong>ria, romelTagan ga<strong>da</strong>xveva upirobo katastrofisaken<br />

miaqanebs kacobriobas, maradiuli gansjis Temaa. hainrix karl firci mimarTavs <strong>da</strong>savlur<br />

sazogadoebas <strong>da</strong> sTxovs, sanam jer kidev aris dro, iRvawon krizisis <strong>da</strong>saZlevad. krizisis<br />

<strong>da</strong>Zlevas avtori amgvarad xe<strong>da</strong>vs: `<strong>da</strong> bolos, dRes RmerTi-faraonis arqauli simbolo a<strong>da</strong>mianis<br />

sulSi eTikur-politikuri <strong>da</strong> inteleqtualur-religiuri pasuxismgeblobis saxiT un<strong>da</strong> vipovoT~. es<br />

simboloa RmerTi-mefe, rogorc `drois miRma mdgomi arqetipi: kacobriobis istoriis mbrZanebeli~.<br />

winamdebare statia, vinai<strong>da</strong>n igi erT-erT fun<strong>da</strong>mentur wyvilad arqetips exeba, romelic sazogadoebrivi<br />

cxovrebis erTgvari maorganizebeli <strong>da</strong> sxva<strong>da</strong>sxva saxiT ganmsazRvreli iyo <strong>da</strong> garkveul<br />

wilad kvlavac aris, SeiZleba saintereso aRmoCndes maTTvis, vinc sxva<strong>da</strong>sxva kuTxiT swavlobs sazogadoebaSi<br />

mimdinare procesebs. SesaZloa winamdebare statiam istorikosebs, eTnologebs, folkloristebs,<br />

politologebs... fsiqologiuri kuTxiT <strong>da</strong>anaxos Zveli Tu <strong>axali</strong> drois istoriuli<br />

procesebi, pirovnebis kultis, diqtaturis gaCenis mizezebi; Tu ratom iyo arqaul msoflmxedvelobaSi<br />

mefe-RmerTis simbolo, romelic mkveTra<strong>da</strong>a gamoxatuli religiur rwmena-warmodgenebsa Tu<br />

folklorSi, ase Zlieri <strong>da</strong> sxva.<br />

hainrix karl firci bazelSi 1912 wels <strong>da</strong>iba<strong>da</strong>. misi mama h. e. firc-<strong>da</strong>vidi ciurixis teqnikuri<br />

universitetis qimiis profesori iyo. h. k. fircic, rogorc misi de<strong>da</strong> – lin<strong>da</strong> firc-<strong>da</strong>vidi _ iungis<br />

mowafe iyo. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom firci fsiqiatri <strong>da</strong> fsiqoTerapevti iyo, mas bazelSi, ciurixSi,<br />

berlinsa <strong>da</strong> parizSi brwyinvale samedicino ganaTleba hqon<strong>da</strong> miRebuli. saavadmyofoSi <strong>da</strong>Zabuli mu-<br />

Saobis gar<strong>da</strong>, firci klinicist iungianelebs amzadeb<strong>da</strong>. igi <strong>da</strong>arsebi<strong>da</strong>n (1948) TiTqmis sikvdilamde<br />

(1974) ciurixis iungis institutSi aswavli<strong>da</strong>. mravali wlis ganmavlobaSi saerTaSoriso samedicino<br />

fsiqoTerapiis sazogadoebis sabWos Tavmjdomare iyo. mTel msoflioSi kiTxulob<strong>da</strong> leqciebs iungis<br />

analitikuri fsiqologiis Sesaxeb. igi 1964 wels <strong>da</strong>arsebuli ciurixis ciurixbergis klinikis direqtori<br />

iyo samedicino <strong>da</strong>rgSi. misi kolegebi aRniSnavdnen, rom haineris sikvdiliT maT erT-erTi<br />

pioneri analitikosi <strong>da</strong> erT-erTi yvelaze niWieri megobari <strong>da</strong>karges.<br />

inglisuri<strong>da</strong>n Targmna <strong>da</strong> boloTqma <strong>da</strong>urTo<br />

nino RambaSiZem<br />

457


HEINRICH KARL FAIERZ<br />

ANALYTICAL PSYCHOLOGY AND SOCIETY: THE LOST SYMBOL,<br />

OR AN INQUIRY IN TO THE NATURE OF MASS PSYCHOSIS<br />

In his work Faierz writes about the loss of supreme symbol, symbol of God-King which can “shake humanity<br />

to the core and be like earthquake in world history”. He shows the process of loosing this symbol through history<br />

from ancient Egypt till the Second World War and modern <strong>da</strong>ys (author died in 1974) and discusses the results of<br />

this great loss.<br />

When upper symbol is lost below archetype, devil-criminal, takes over, places himself in the vacuum and<br />

becomes powerful. The author bewares us and advices to deserve serious consideration to the fact. Finally he<br />

concludes that “the archaic symbol of the God-pharaoh is to be found to<strong>da</strong>y in the soul of the individual in the form<br />

of an ethical-political and an intellectual-religious responsibility”.<br />

The article might assist social scientists in their work to view better historical processes, processes taking<br />

place in the society, the fun<strong>da</strong>mentals of the mythological outlook etc. H.K. Fairz was born in Bazel in 1912. He<br />

was one of the first students of C.G. Jung. Psychiatrist and psychotherapist, besides practical activity, Faierz was<br />

teaching at Jung’s institute in Zurich. He was a head of The International Medical Psychotherapy Society. Was<br />

reading lectures about Jungian analytical psychology all over the world.<br />

Translation and afterword by<br />

NINO GAMBASHIDZE<br />

458


ecenzia<br />

sayuradRebo gamokvleva<br />

(recenzia eTer beriZis wignze _ `nigali: istoriul-eTnografiuli<br />

<strong>da</strong> lingvistur-toponimikuri aspeqtebi)<br />

tao-klarjeTi adre saqarTvelos saxelmwifoebriobisa <strong>da</strong> uZvelesi kulturis akvani<br />

gaxl<strong>da</strong>T, nigalis xeoba ki am uZvelesi kulturis organuli nawili iyo. rogorc<br />

werilobiTi wyaroebi gvi<strong>da</strong>sturebs, igi mdi<strong>da</strong>ri iyo `narinjiT, TurinjiT, limoniT,<br />

zeTisxiliT, seliT, TafliTa <strong>da</strong> abreSumiT~ (vaxuSti bagrationi), magram mxare qveynis<br />

aramarto ekonomikuri saZirkveli iyo, aramed igi istoriis TiTqmis yvela monakveTze<br />

did rols asruleb<strong>da</strong> samxedro-politikuri TvalsazrisiTac. strategiul xeobas akademiuri<br />

mkvlevari arasdros mohklebia, magram filologiis doqtoris eTer beriZis sasaxelod<br />

un<strong>da</strong> iTqvas, rom, Tavisi mokrZalebuli bunebis miuxe<strong>da</strong>vad, vfiqrobT, am xeobis<br />

eTnolingvisturi Tu sociokulturuli kuTxiT warmodgenisas man ukve <strong>da</strong>imkvidra<br />

sapatio adgili mecnierTa Tu <strong>da</strong>rgis specialistTa, mogzaurTa <strong>da</strong> diplomatTa (d. baqraZe,<br />

g. yazbegi, z. WiWinaZe, al. frenkeli, v. lisovski, m. jaiani, n. mari, e. TayaiSvili,<br />

i. sixaruliZe, m. cincaZe, S. futkaraZe, m. faRava, n. cecxlaZe, r. malaymaZe,...) Soris Tavisi<br />

monografiiT `nigali~, romelic gamosces SoTa rusTavelis saxelmwifo universitetma<br />

<strong>da</strong> `universalma~ (baTumi-Tbilisi, 2009). misaRebia problemebisadmi originaluri<br />

midgoma Tu kvlevis SemoqmedebiTi manera, ZiriTa<strong>da</strong>d, swora<strong>da</strong>a gamoyenebuli mravalferovani<br />

masalis sinqronuli, xSirad, diaqronuli <strong>da</strong>muSavebis meTodi.<br />

sakmaod soliduri (402 gverdis moculobis) naSromi araerTi sakiTxis mecnierulad<br />

ga<strong>da</strong>wyvetis mcdelobaa. amasTanave, mas Tan axlavs SesaniSnavi sailustracio masala:<br />

TiTqmis 500 wlis win de<strong>da</strong>samSoblo<strong>da</strong>kargulTa memkvidreebis unikaluri fotoebi<br />

<strong>da</strong> maTi metyvelebis nimuSebi leqsikoniTurT, araCveulebrivi rukebi Tu geografiul<br />

saxelTa <strong>da</strong> anTroponimTa detaluri, skrupulozuri sizustiT warmodgenili saZieblebi<br />

<strong>da</strong> <strong>da</strong>narTebi.<br />

samwuxarod, miuxe<strong>da</strong>vad nigalelTa didi mcdelobisa, ojaxebSi mainc `<strong>da</strong>aunjon~<br />

<strong>da</strong> <strong>da</strong>icvan mSobliuri ena, masSi ukve Zalian momravl<strong>da</strong> Turquli leqsika, frazeologia<br />

Tu calkeuli fonologiur-gramatikuli movlenebi. wigni, romelic, ZiriTa<strong>da</strong>d, nair-nair<br />

(martiv, derivaciul, rTul, markirebul, aramarkirebul) toponimTa, anTroponimTa<br />

<strong>da</strong> hidronimTa ganxilvas eZRvneba, <strong>da</strong>ainteresebs ara mxolod qarTvelologebsa<br />

<strong>da</strong> kavkasiologebs, aramed mecnierebis sxva<strong>da</strong>sxva <strong>da</strong>rgSi momuSave Turq, rus, evropel<br />

Tu amerikel mkvlevrebsac rogorc samenovani (Turqul-rusul-inglisuri) reziumeebiT,<br />

ise leqsemaTa warmomadgenlobis CvenebiT.<br />

eTer beriZis monografia efuZneba ramdenime wliani samecniero mivlinebis dros<br />

Seswavlili oTxi administraciuli punqtisa (xelvaCauri, arTvini, borCxa, murRuli)<br />

<strong>da</strong> 67 soflis lingvokulturologiur analizs. Tavis droze mdinare mtkvris xeobis<br />

samxreT nawils, anu istoriuli zemo qarTlis ZiriTad teritorias, xan<strong>da</strong>xan, `Turqe-<br />

Tis saqarTvelosac~ rom uwodeben, upirveles yovlisa, Seswavla sWirdeba interdisciplinaruli<br />

TvalsazrisiT, radganac aqauri mosaxleobis yofaSic <strong>da</strong> metyvelebaSic<br />

qarTul-Turquli asimilaciisa <strong>da</strong> interferenciis araerTi SemTxveva <strong>da</strong>sturdeba. aq<br />

xvdebodnen erTmaneTs sxva<strong>da</strong>sxva Camomavlobis tomebi, xalxebi <strong>da</strong> eTnokonfesiebi: qar-<br />

Tvelebi, somxebi, maT Soris, hemSilebi, berZnebi, bizantiaSi gansaxlebuli eTnikuri<br />

jgufebi, arabebi, Turq-selCukebi, oguzelTa warmomadgenlebi, paWanikebi, osmaleTis<br />

imperiis mosaxleoba. icvlebo<strong>da</strong> uflebrivi mdgomareoba erTi xalxisa Tu eTnikuri<br />

jgufisa meoreze, icvlebo<strong>da</strong> sarwmunoeba, ena <strong>da</strong> ganaTleba (e. TayaiSvili), Sesabamisad,<br />

xdebo<strong>da</strong> kulturaTa integracia, tradiciul faseulobaTa metnaklebi transformacia,<br />

politikur RirebulebaTa cvlac ki, magram umetes SemTxvevaSi erovnuli mentalitetis,<br />

nacionaluri cnobierebis ganmsazRvreli ZiriTadi kriteriumebi saukuneebis man-<br />

Zilze TiTqmis ucvleli rCebo<strong>da</strong>. yuradsaRebia saanalizo naSromSi warmodgenili<br />

erT-erTi <strong>da</strong>skvnac: `Tu nigalis xeobaSi adre Turquli meore ena iyo, dRes is pirveli<br />

enaa, qarTuli TurqulSia areuli“ (gv. 66).<br />

nigali moicavs Woroxis imer <strong>da</strong> amer teritorias. am mdinaris araerTi etimologia<br />

arsebobs specialur literaturaSi, magram monografiis avtors sxvebTan Se<strong>da</strong>rebiT TiT-<br />

459


qos yvelaze swori varaudisTvis <strong>da</strong>uWeria mxari. es gaxlavT guram Tofurias azri, romlis<br />

mixedviT, saanalizo fuZe Semdeg segmentacias eqvemdebareba: W-or-ox, sa<strong>da</strong>c Ziriseuli<br />

W elementi qarTuli wy kompleqsis velarul Tanxmovan<strong>da</strong>karguli zanuri Sesatyvisi<br />

un<strong>da</strong> iyos (Sdr. megruli Wy-ol-of-a `wyaloba~, Wy-ol-u-a `wyevla~, Wy-ol-ir-i `wyluli~,<br />

erTi mxriv, magram: wy-ar-i `wyali~, wyu `Wa~, wy-ur-g-il-i `wyaro~, Cxoro-wyu `cxrawyaro~,<br />

svanuri lй-l-wy-e `sveli~, meore mxriv). es <strong>da</strong>kavSireba Zalze saintereso Cans, magram asaxsnelia,<br />

ram gamoiwvia erTi <strong>da</strong> imave saerToqarTvelur wy Ziris transformacia xan SiSina<br />

(kanonzomieri) <strong>da</strong> xanac sisina (anomaliuri) variantebis saxiT megrulSi. gar<strong>da</strong> amisa,<br />

`Worox~-is SemTxvevaSi mTlad naTeli araa wy>Wy>W fonologiuri gar<strong>da</strong>qmnebis safuZveli.<br />

saerTod, un<strong>da</strong> aRiniSnos, rom Woroxi, maWaxeli, ise, rogorc aWara erTmaneTTan semantikurad<br />

aSkara<strong>da</strong>a <strong>da</strong>kavSirebuli. maTSi gamoiyofa -War, -Wor, -Wax martivi fuZeebi, romlebic<br />

<strong>da</strong>iyvanebian W’ Zireul masalamde <strong>da</strong> ukavSirdebian wyals. Cveulebriv, -War <strong>da</strong> -Wor<br />

erTi <strong>da</strong> igive martivi fuZea sxva<strong>da</strong>sxva enaze gamoTqmuli: -War (aWara/aWariswyali) qar-Tuli<br />

fuZea, -Wor (Woroxi _ Sdr. Coloqi: mdinarea qobeleTSi _ guriisa <strong>da</strong> aWaris administraciul<br />

sazRvarTan) ki _ kolxuri (zanuri). sityva Woroxi warmomdgaria zanuri -Wor<br />

Zirisagan. TavisTavad interess iwvevs x’ sufiqsi, romelic sxva<strong>da</strong>sxva winamavali xmovniT<br />

gavrcelebuli iyo saqarTvelosa <strong>da</strong>, saerTod, mTel kavkasiaSi, ise, rogorc axlo aRmosavleTis<br />

uZveles mosaxleobaSi. sufiqsi x’ (Sdr. -xi, -ax -ox, -ix, -ux,...) u<strong>da</strong>vod gamoiyofa<br />

ara marto maWaxelaSi, aramed ukve gamovlenil araerT toponimsa <strong>da</strong> sityvaSi, romelTa<br />

ZiriTadi sema dRes <strong>da</strong>kargulia, Tumca specialur literaturaSi ukve <strong>da</strong>dgenilia afiqsi<br />

hi//ha-s pir<strong>da</strong>piri kavSiri huri-urartul eTnikur samyarosTan (<strong>da</strong>wvr. ix. n. mgelaZe, m. fa-<br />

Rava). bunebrivia, <strong>da</strong>saxelebul konteqstSi, aRniSnul teritoriaze _ uZvelesi droi<strong>da</strong>n<br />

qarTvelTa gansaxlebis arealSi, mniSvnelovania soflis aRmniSvneli saxelwodebis _ katafxia’s<br />

<strong>da</strong><strong>da</strong>stureba amave rigis iseTi toponimebis gverdiT, rogoricaa <strong>da</strong>ba _ borCxa,<br />

xeobebi _ desvekeli, murRuli, soflebi: xeba, Suaxevi, ze<strong>da</strong> <strong>da</strong> qve<strong>da</strong> qlaskuri, sveti <strong>da</strong><br />

sxva. katafxia mravalmxriv iqcevs yuradRebas. igi u<strong>da</strong>vod un<strong>da</strong> aixsnas qarTveluri enebis<br />

<strong>da</strong> qarTvelur enobriv samyarosTan <strong>da</strong>kavSirebuli uZvelesi xalxebisa <strong>da</strong> lingvisturi<br />

jgufebis safuZvelze. dResac, qarTuli enis <strong>da</strong>savlur dialeqtebSi, gansakuTrebiT kolxurSi<br />

(zanurSi), Semonaxulia -fxe (//-xe) sufiqsiT gaformebuli naTesaobis aRmniSvneli<br />

saxelwodebebi. igi tradiciulad qalis mamiseul gvars erTvo<strong>da</strong> (magaliTad: bauJafxe,<br />

eliafxe, comaixe, dunduxe...) <strong>da</strong> gaTxovili qalis naTesaobisadmi kuTvnilebas, mamis gvareulobi<strong>da</strong>n<br />

warmomavlobasa <strong>da</strong> vinaobas gamoxatav<strong>da</strong>. am formantiT sqesic ganisazRvrebo<strong>da</strong>.<br />

katafxia’sTan mimarTebaSi yuradRebas iqcevs lazuri gvari ketiSi, romelic SemdegSi<br />

gamoyenebuli iqna gaTxovili qalis mamiseuli gvaris sawarmoeblad: ketifxe (Sdr. lazur<br />

pepifxe’sa <strong>da</strong> TurqeTSi, sofel sumleTSi kanifxe’s). sxvaTaSoris, swored ketifxe<strong>da</strong>n SemdegSi<br />

kvlav warmoiqmna mamiseuli xazis gvareuloba _ ketifxeSi (Sdr. msgavsi gziT warmoqmnil<br />

`tbeTis sulTa matianeSi~ <strong>da</strong>mowmebul nikolafxeSvils). vfiqrobT sayuradReboa<br />

eTer beriZes sufiqsi fxe (//fxi) geografiul saxelwodebaSi rom <strong>da</strong>ufiqsirebia. specialur<br />

literaturaSi ukve <strong>da</strong>dgenilia, rom mdedrobiTi sqesis mawarmoebeli -mxe//-xe//-fxe<br />

nawilakis uZvelesi semantika <strong>da</strong>kavSirebulia Sobis cnebasTan, romelic kolxur enobriv<br />

samyaroSi dRemde Semoinaxa (Sdr. o. WurRulias). ganviTarebis adreul safexurze igi manayofierebeli<br />

wylis mniSvnelobasac Seicav<strong>da</strong>. aqe<strong>da</strong>n misi ori arqauli sema: wyali <strong>da</strong><br />

Soba (>Svili//skiri), romlebic qronologiurad Tanabar donezec ki SeiZleba ganvixiloT.<br />

amdenad, fxe//xe ramdenime uZveles mniSvnelobas gadmoscem<strong>da</strong>: manayofierebeli wylis, Sobis<br />

<strong>da</strong>, Sesabamisad, Svilis, mravlobiTi ricxvis <strong>da</strong>, sabolood, zoga<strong>da</strong>d, qalis naTesaobis,<br />

mamiseuli gvarisadmi kuTvnilebis.<br />

tipologiurad <strong>da</strong> semantikurad aseTive konteqstSi un<strong>da</strong> ganvixiloT kolxuri termini<br />

skiri (//sqiri), romelic Svils aRniSnavs <strong>da</strong> gvarsaxelSi sufiqsic rolsac asrulebs<br />

(magaliTad, papaskiri, wuleiskiri, papasqua...), Tumca, imavdroulad, konkretulad<br />

mdinaris, zoga<strong>da</strong>d ki _ wylis aRmniSvnel saxewodebebTanaa <strong>da</strong>kavSirebuli, ufro<br />

zustad, igi wylis protosemas un<strong>da</strong> warmoadgendes (<strong>da</strong>wvr. ix. n. mgelaZe, m. faRava). amis<br />

<strong>da</strong>matebiTi <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebaa eTer beriZis mier gamovlenili soflis saxelwodeba _<br />

qlaskuri (gv. 276), romelic, u<strong>da</strong>vod, `Tbil wyals~ un<strong>da</strong> aRniSnavdes <strong>da</strong> ara `Tbili qaris<br />

wyals~ (ix. wignis re<strong>da</strong>qtoris _ r. surmaniZis SeniSvna). niSandoblivia, rom skir-<br />

Tan <strong>da</strong>kavSirebuli toponimebi qarTvelur tomTa Zvel <strong>da</strong> uZveles istoriul problemaTa<br />

analizis saSualebas gvaZlevs. amitomac, am tipis TiToeuli hidronimisa Tu geografiuli<br />

saxelwodebis gamovlena saSuri saqmea. am TvalsazrisiT SegviZlia <strong>da</strong>vasaxe-<br />

460


loT Tanamedrove samsunis yuris aRmosavleTiT mdebare zanurenovani toponimi _ Temiskira.<br />

aseve, iqve, Termodontis velze arsebob<strong>da</strong>, pomponius melas mier moxseniebuli<br />

qalaqi _ Temiskuri, romelic, mecnierTa azriT, Temiskiri’s variants un<strong>da</strong> warmoadgendes.<br />

bunebrivia, am problemebze msjelobisas TavisTvad interes aRZravs saxelwodeba<br />

dioskuria. roca am tipis toponimebis mniSvnelobas adgenen, mxedvelobaSi Rebuloben<br />

zanuri _ megruli, ise, rogorc lazuri -skur elementis Semcveli im toponimebis arsebobas,<br />

romlebic upiratesad Rele-mdinareebs aRniSnav<strong>da</strong>. am rigis problematikasTan<br />

mimarTebaSi warmoCndeba megruli sityvebi _ squri (mSrali), noskiri (<strong>da</strong>naSrobi). varaudoben,<br />

rom noskiri’<strong>da</strong>n un<strong>da</strong> iyos nawarmoebi soflis saxeli nosiri. ase vrclad es<br />

sakiTxebi imitom warmovaCineT, rom toponimTa urTierTa<strong>da</strong>kavSirebis safuZvelze vaCvenoT<br />

eTnopolitikuri <strong>da</strong> eTnoistoriuli warsulis sferoSi <strong>axali</strong> mosazrebebis gaCenis<br />

SesaZleblobeba. araa gamoricxuli, rom swored nosiri iyos bizantiis imperatoris<br />

_ iustinianes mier kolxeTSi agebuli cixe-simagre losorioni (//lisirisi) an igi<br />

mis saxelwodebaSi iyos asaxuli (ix. s. yauxCiSvili). am TvalsazrisTa erToblioam specialur<br />

literaturaSi gaaCina macdunebeli azri, romlis Tanaxma<strong>da</strong>c Temiskaris <strong>da</strong>blobze<br />

mosaxle sirebi (levkosirebi), rogorc satomo gaerTianeba, <strong>da</strong>kavSirebuli yofili<br />

zanur -skir (//-skur) ZirTan (<strong>da</strong>wvr. ix. g. qavTaraZe).<br />

TavisTavad yuradRebas iqcevs sakuTriv nigali’s etimologiisa <strong>da</strong> semantikis sakiTxebic.<br />

`qarTlis cxovrebaSi~ asaxul TxzulebebSi es saxelwodeba (nigali, nigalis<br />

xevi) araerTgzis gvxvdeba. am xeobis aRmniSvnelad sxva sityvebic mogvepoveba, iseTi,<br />

rogoricaa ligani <strong>da</strong> livana. literaturaSi miaCniaT, rom es saxelwodebebi klarjeT-<br />

Si, qarTvelur samyaroSi, mdinare Woroxis qvemo dinebasTan mdebare olqis saxelwodebis<br />

_ nigalis _ transformaciis Sedegia: nigali>ligani>livana, msgavsad Zveli aRmosavleTis<br />

xalxebSi arsebuli calkeuli lingvisturi procedurisa. magaliTad, ligistinelebi<br />

kolxebis mezoblad mcxovrebi eTnikuri jgufi Tu tomobrivi <strong>da</strong>jgufeba iyo.<br />

`ligistikes~ 1 Secvla `libistikeTi~ garkveul enobriv samyaroSi un<strong>da</strong> momx<strong>da</strong>riyo, guturaluri<br />

fonemis <strong>da</strong>kargvisa <strong>da</strong> xmovanTa Soris glaidis gaCeniT. varaudoben, rom<br />

analogiuri cvlilebebis Sedegi iyo luviuri saxelwodebis Luvwijia-s xeTuri Lukkasgan<br />

gaCena. saerTod, l <strong>da</strong> n bgeraTmonacvleoba <strong>da</strong>maxasiaTebeli yofila xeTuri xanis<br />

Crdilo-anatoliuri toponimebisaTvis. eTer beriZis toponimikur fondSi gvxvdeba adgilTa<br />

iseTi saxelwodebebic, romlebic, Cveni azriT, adreuli eTnikuri istoriis amsaxvelia<br />

<strong>da</strong> SesaZlebelia rigi problemuri kiTxvis asaxsnela<strong>da</strong>c gamogvadges. aseT<br />

saxelwodebebs un<strong>da</strong> ganekuTvnebodes nigalis xeobaSi arsebuli soflis saxeli Tolgomi<br />

(Turqulad Salkimi _ wignSi ganmartebulia rogorc `grZeli yurZeni~ _ gv. 278). <strong>da</strong>saSvebia<br />

igi ukavSirdebodes Tabalis qveynis qalaqs Togorma’s (//Tegarma//Til-garimu).<br />

am Tanxvedrilobis <strong>da</strong>sabuTebis mniSvneloba kidev ufro gaizrdeba Tu Cven gavixsenebT<br />

araerTi specialistis azrs imis Sesaxeb, rom Togorma uSualod iyo <strong>da</strong>kavSirebuli<br />

qarTvelebis eTnarq-winaprebis: haosisa <strong>da</strong> qarTlosis mamis _ Targamosis saxelTan.<br />

gar<strong>da</strong> amisa, mecnierTa garkveuli nawili Tvlis, rom qristianobis miRebis Semdeg, roca<br />

didi iyo `Sesaqmis wignis~ gavlena, dev-gmirad qceuli qarTvelTa RvTaeba _ qarTlosi<br />

genealogiurad <strong>da</strong>ukavSir<strong>da</strong> `SesaqmeTa wignis~ `tabula popularum~-s <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>iqca Togormis<br />

(Targamosis) Zed. es iRblian mixvedrad miaCniaT, radgan qalaqi Til-garimu<br />

mdebareob<strong>da</strong> TabalSi, im arealSi, sai<strong>da</strong>nac warmoSobiT tibareni-iberebi iyvnen, Tumca<br />

Cven isic un<strong>da</strong> gaviTvaliswinoT, rom qarTvelTa winaprebis warmomavlobis Sesaxeb arsebobs<br />

odnav Tu sagrZnoblad gansxvavebuli versiebic (<strong>da</strong>wvr. ix. g. qavTaraZe).<br />

rogorc mosalodneli iyo, nigalis xeobis adrindel mkvlevarTagan gansxvavebiT,<br />

eTer beriZis naSromSi bevri ram <strong>da</strong>zust<strong>da</strong> <strong>da</strong> araerTi originaluri sakiTxi warmoCn<strong>da</strong><br />

Zveli <strong>da</strong> <strong>axali</strong> masalebis Sepirispirebisas. mTavari <strong>da</strong>skvna, rac monografiaSi toponimika-onomastikasTanaa<br />

<strong>da</strong>kavSirebuli, gaxlavT is, rom ZirZveli qarTveluri geografiuli<br />

leqsemebi dRes ukve Zalze Semcirebulia makrotoponimiaSi. yuradsaRebia isic,<br />

rom, rogorc Cans, lazurenovani mosaxleoba ufro metad aqtiurobs, vidre qarTulenovani,<br />

radganac adrindel mkvlevarTa SromebSi <strong>da</strong>culi lazuri monacemebi dRemde<br />

ucvlelia. Cveni yuradReba miiqcia agreTve, eTer beriZis mier calke Tavad gamoyofilma<br />

e. w. Sereulma toponimebma (gv. 136-141), romlebSic fuZe qarTulia, xolo afiqsi _<br />

1 Sdr. `ligistikur kÂtaÁas~ _ SesaZlo Crdilokapadokiuri qalaqi <strong>da</strong> ligiebisa <strong>da</strong> levkosirebis saxelwodebaTa<br />

fonetikur msgavsebas, maT kavSirs kolxur samyarosTan.<br />

461


Turquli an piriqiT, Ziri Turqulia, derivacia ki _ qarTuli. es ukanaskneli qarTuli<br />

sityvawarmoebisa Tu morfonologiur procesTa mdgradobaze miuTiTebs: duz-eb-i (düz _<br />

`vake~), funduk-ur-a (findik _ `Txili~), injil-nar-i (incil _ `margaliti~), Roj-ieT-i (gice _<br />

`kedeli~), na-Tax[T]-ev-i (taht _ `ficari~), sa-Cair-e (cayz _ `mdelo~)...<br />

eTer beriZem Tavisi <strong>axali</strong> monografiiT Seqmna nigalis xeobis toponimuri fondi,<br />

romelic istoriuli geografiiT <strong>da</strong>interesebuli specialistebisaTvis, enaTmecnierebisTvis,<br />

istorikosebisaTvis anTropologebisa Tu eTnologebisaTvis, demografebisa <strong>da</strong><br />

mecnierebis kidev araerTi <strong>da</strong>rgisTvis marTlac oqros fondis tolfasia, oRond, Zalze<br />

samwuxaroa, rom masSi `aravineTis~ msgavsi leqsikuri erTeulebic Sedis, romelic,<br />

albaT, ara-vi-n-eT-i Sesityvebi<strong>da</strong>n momdinareobs <strong>da</strong> Cveni winaprebis avbediT warsulze<br />

migvaniSnebs. rogorc Cans, odesRac mezoblad mcxovrebma qarTvelebma Searqves aRniSnul<br />

geografiul punqts Sesabamisi saxelwodeba adrindeli mosaxleobis iqauri adgilebi<strong>da</strong>n<br />

ayrisa <strong>da</strong> TurqeTis centralur qalaqebSi ga<strong>da</strong>saxlebis gamo. uZvirfases masalaSi,<br />

romelic saanalizo wignSi warmodgenilia mexuTe <strong>da</strong>narTis saxiT, Sedis sami<br />

aTasi toponimi, sa<strong>da</strong>c calkeuli soflis mixedviT qarTul <strong>da</strong> Turqul enebze miTiTebulia:<br />

ubnebis, baRCa-bostnebis, tba-wyaroebis, Rele-tyeTa, mineraluri wylebis, xevebis,<br />

gzebis, baR-venaxebis, yanebis, mdeloebis, saTib-saZovrebis, ialaRebis, sanadiro Tu<br />

samWedlo adgilebis, gamoqvabulebis, mTa-kldeebis, mwvervalebis, Txilnaris, muxnaris,<br />

naeklesiarTa Tu sasaflaoebis saxelwodebani <strong>da</strong> TiTqmis yvelgan mocemulia c<strong>da</strong> maTi<br />

warmomavlobis axsnisa. ase magaliTad: sofel arCveTSi erT-erT ubans dRemde `Wkadue-<br />

Ti~ ewodeba imitom, rom adre aq mWedlebi cxovrobdnen (Sdr. qarTuli Wed-, megrullazuri<br />

Wkad-/Wad-, svanuri Skód-/Skid- Zirebi `Wedva~).<br />

mkiTxvelis yuradRebas iqcevs informatorTa gansakuTrebuli <strong>da</strong>mokidebuleba maT<br />

mier mowodebuli teqstebisadmi; roca kinwyureTeli mTqmeli husein serToRli (cecxlaZe)<br />

garkveul toponimebs ganmartavs: (na-kaf-ev-i, furin-i-kar-i...) Tan urTavs metad<br />

mniSvnelovan komentars: `ise duurqmevin, geiardi, miwi<strong>da</strong>n xma iyav _ Seni miwa bumbuli<br />

iyos~-o (gv. 155).<br />

wigni sainteresoa ergatiuli konstruqciis, dezafrikatizaciis, inkluziv-eqskluzivis<br />

kategoriis, mwkrivebSi formaTa paradigmatuli gasworebis, perfeqtul droTa<br />

warmoebisa <strong>da</strong> Tvlis sistemis specifikis TvalsazrisiT, TumcaRa am sakiTxebze msjeloba<br />

masSi warmodgenili ar aris. imedia momavalSi es nakli gamoswordeba. sayurad-<br />

Reboa, agreTve, iseTi kompozitebi, romlebic arc saliteraturo qarTulSi gvxvdeba,<br />

arc qarTuli enis sxva dialeqtebSi <strong>da</strong> arc umwerlobo qarTvelur enebSi (fanelai _<br />

manelai, heqimebi – meqimebi...).<br />

eTer beriZis monografiisadmi interesi izrdeba imiTac, rom nigalis xeobis lingvistur<br />

aspeqtebTan erTad igi kulturul faseulobaTa im eTnikur plastebsac ikvlevs,<br />

romlebic istoriulad Camoyalibebul toponimikaSia asaxuli. wignSi am umni-<br />

Svnelovanes kulturologiurs veqtors gansakuTrebuli adgili ukavia. bunebrivia, es<br />

asec un<strong>da</strong> iyos, radgan saerTo amocanis ga<strong>da</strong>Wrisadmi aqcenti avtoris mier monografiis<br />

saTaurSivea gakeTebuli <strong>da</strong> gaTvaliswinebulia istoriul-eTnografiuli kvlevebi.<br />

monografiis avtori nigalis xeobas kompleqsurad ikvlevs. igi erTi romelime konkretuli<br />

mimarTulebiT ar ifargleba. kvlevis arealSi moqceulia nigaluri metyvelebis<br />

Taviseburebebi, folklori, ganxilulia materialuri kulturis Zeglebi, gansakuTrebiT<br />

yuradReba toponimikazea gamaxvilebuli.<br />

mxaris toponimika istoriul-eTnologiuri realobis rekonstruqciis erT-erTi<br />

mniSvnelovani wyaroa. igi Seicavs sando informacias ama Tu im xalxisa Tu <strong>da</strong>saxlebis<br />

<strong>istoria</strong>ze, mogviTxrobs mosaxleobis Sroma-saqmianobaze, kulturul memkvidreobaze,<br />

socialur urTierTobaTa sistemasa <strong>da</strong> gvarTa adgilmonacvleobis marSrutebsa <strong>da</strong> mimarTulebebze.<br />

toponimika faqtiurad srulyofils xdis mxaris istoriul <strong>da</strong> eTnografiul<br />

portrets. amis Tqmis uflebas gvaZlevs anTroponimuli, floronimuli, hidronimuli<br />

<strong>da</strong> sxva tipis geografiuli saxelebis analizi, adgilis saxelebi, romlebiTac<br />

gamorCeulad mdi<strong>da</strong>ria nigalis xeoba. xazi un<strong>da</strong> gaesvas qarTul-Turquli <strong>da</strong> TurqulqarTuli<br />

sityvebiT Sedgenil saxelTa gamocalkavebasa <strong>da</strong> erTad <strong>da</strong>jgufebis mcdelobas,<br />

rac meTodurad marTebulia, radgan am sakvlevi obieqtisadmi am principiT midgoma<br />

upirvelesad istoriuli TvalsazrisiTaa gamarTlebuli.<br />

462


eTer beriZis monografiaSi _ `nigalis xeoba~ _ TurqeTis qarTul mosaxleobaSi<br />

qristianul faseulobasTan <strong>da</strong>kavSirebuli araerTi sayuradRebo faqtia gamovlenili,<br />

rasac didi mniSvneloba aqvs samxreT saqarTvelosa <strong>da</strong> Crdilo-<strong>da</strong>savleT TurqeTis teritoriebze<br />

qristianuli anTropologiis Sesaswavlad. qristianuli toponimika <strong>da</strong> am<br />

tipis toponimikasTan <strong>da</strong>kavSirebuli gadmocemebi erT-erTi ZiriTadi wyaroa, romelsac<br />

SeuZlia naTeli mohfinos winaremuslimanuri mosaxleobis sulier samyaros, sasuliero<br />

SexedulebaTa istoriulad Camoyalibebul sistemas. am tipis Tematikis kvleva im<br />

mxrivacaa saintereso, rom igi muslimanur garemocvaSi avlens qristianuli rwmenis Semonaxulobis<br />

ganmsazRvrel faqtorebs, gvixnis adgilobrivi mosaxleobis winaparTa religiisadmi<br />

pasiur, magram mainc saTuTi <strong>da</strong>mokidebulebis umTavres mizezebs. avtori<br />

gamokvlevaSi asaxelebs adgilis mraval saxelwodebas, romelic ama Tu im saxiT mxaris<br />

qristianul warsulTanaa <strong>da</strong>kavSirebuli. maTgan un<strong>da</strong> gamoiyos diakvaneTi, Tvalangelo,<br />

janvareTi, ocangilo, qilisayafi (eklesiis kari/alayafi), oxvame... es ukanaskneli<br />

lazebisa <strong>da</strong> megrelebis eTnografiul yofaSi sakraluri velis gamomxatvelia <strong>da</strong>,<br />

saerTod, <strong>da</strong>savlur-qarTul dialeqtebSi salocavebs aRniSnavs.<br />

istoriuli saqarTvelos teritoriebze materialuri, maT Soris, qristianuli<br />

kulturis Zeglebis kvlevas gaaCnia didi mecnieruli _ Teoriuli <strong>da</strong> praqtikuli Rirebuleba.<br />

Teoriul Rirebuleba gamoxatulia imaSic, rom am ZeglTa SeswavliT far<strong>da</strong><br />

exdeba gar<strong>da</strong>sul saukuneTa istoriis umniSvnelovanes epizodebs, Zveli <strong>da</strong> uZvelesi<br />

epoqebis istoriis kardinalur problemebs, tomebs, xalxebs, eTnosebs, saxelmwifoebsa<br />

<strong>da</strong> imperiebs Soris savaWro-ekonomikuri, samxedro-politikuri <strong>da</strong> kulturul-istoriuli<br />

urTierTobebis araerT umniSvnelovanes faqts, rac saSualebas gvaZlevs SevavsoT<br />

gabmuli istoriuli TxrobisaTvis aucilebeli calkeuli qronologiuri periodi. eTer<br />

beriZis wignSi <strong>da</strong>saxelebuli <strong>da</strong>, rac mTavaria, gansazRvrulia sagulisxmo Tav<strong>da</strong>cviTi<br />

<strong>da</strong> safortifikacio nagebobebis, cixeebis (mamanaTi, sinkoTi...), TaRiani xidebis<br />

(gidriveTi _ Cxalis wyalze, skubaTi _ beRlevaniswyalze...), eklesiebis (mamawmin<strong>da</strong>, sveti...)<br />

adgilmdebareoba. monografiis praqtikuli Rirebuleba gansazRvrulia istoriuli<br />

faseulobebis <strong>da</strong> kulturuli memkvidreobis sayovelTaod cnobili im adgiliTa <strong>da</strong><br />

roliT, romelic mis Seswavlas uWiravs turistuli infrastruqturis, Sesabamisad, turistuli<br />

biznesis ganviTarebis saqmeSi.<br />

Cven ver vityviT, rom eTer beriZis monografiam yvela kiTxvas amomwuravad gasca<br />

pasuxi an avtorma yvela problema gamowvlilviT ganixila <strong>da</strong> Seiswavla. mas igi arc isaxav<strong>da</strong><br />

miznad, magram Cven Tamamad SegviZlia vTqvaT, rom misi gamokvleviT kidev erTxel<br />

ga<strong>da</strong>idga nabiji win tao-klarjeTis kvlevis saqmeSi <strong>da</strong> arsebuli literatura Seivso kidev<br />

erTi saintereso monografiiT, romelic faseulia rogorc empiriuli masalis, ise<br />

Teoriuli ganzogadebis TvalsazrisiT.<br />

iza CantlaZe<br />

filologiis mecnierebaTa doqtori, profesori<br />

nugzar mgelaZe<br />

istoriis mecnierebaTa doqtori, profesori<br />

463

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!