ET

EUROOPA LIIDU 

ÕUKOGU 

Brüssel, 4. juuli 2011 (06.07) 

(OR. en) 

12475/11 

ADD 1 

CADREFI 51 

POLGE 113 

FI 493 

SAATEMÄRKUSED 

Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, 

allkirjastanud Jordi AYET PUIGARNAU, direktor 

Kättesaamise kuupäev: 1. juuli 2011 

Saaja: Uwe CORSEPIUS, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär 

Komisjoni dok nr: KOM(2011) 500 lõplik II OSA 

Teema: KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, 

EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING 

REGIOONIDE KOMITEELE Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks 

olev eelarve – II osa: poliitikavaldkonnad 

Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele komisjoni dokument KOM(2011) 500 lõplik II OSA. 

Lisatud: KOM(2011) 500 lõplik II OSA 

12475/11 ADD 1 plu 

DQPG ET

EUROOPA KOMISJON 

Brüssel, 29.6.2011 

KOM(2011) 500 lõplik 

II OSA 

KOMISJOI TEATIS EUROOPA PARLAMEDILE, ÕUKOGULE, EUROOPA 

MAJADUS- JA SOTSIAALKOMITEELE IG REGIOOIDE KOMITEELE 

Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve – II osa: poliitikavaldkonnad 

{SEK(2011) 867 lõplik} 

{SEK(2011) 868 lõplik}

SISUKORD 

Põllumajandus ja maaelu areng.................................................................................................. 3 

Kodanikud .................................................................................................................................. 7 

Kodanikukaitse........................................................................................................................... 9 

Kliimameetmed ........................................................................................................................ 12 

Konkurentsivõime ja VKEd ..................................................................................................... 17 

Tolliliit ja maksundus............................................................................................................... 21 

Majanduslik, sotsiaalne ja piirkondlik ühtekuuluvus............................................................... 24 

Haridus ja kultuur..................................................................................................................... 28 

Tööhõive ja sotsiaalküsimused................................................................................................. 32 

Keskkond.................................................................................................................................. 37 

Välistegevus ............................................................................................................................. 42 

Pettusevastane võitlus .............................................................................................................. 47 

Tervise- ja tarbijaküsimused .................................................................................................... 49 

Siseasjad ................................................................................................................................... 52 

Infrastruktuur – Euroopa ühendamise rahastamisvahend ........................................................ 55 

Innovaatilised rahastamisvahendid .......................................................................................... 75 

Õigusküsimused ....................................................................................................................... 78 

Kalandus- ja merenduspoliitika................................................................................................ 80 

Teadusuuringud ja innovatsioon .............................................................................................. 83 

Haldus....................................................................................................................................... 87 

ET 2 ET

1. POLIITILISED EESMÄRGID 

PÕLLUMAJADUS JA MAAELU AREG 

Põllumajandus- ja metsamaa all on suurem osa meie territooriumist ja neil on keskne roll nii 

maamajanduse kui ka maapiirkondade maastike seisundi kujundamisel. 

Põllumajandustootjatel on mitmeid eri ülesandeid alates toidu ja toiduks mittekasutatavate 

põllumajandustoodete tootmisest kuni maakohtade haldamise, loodushoiu ja turismini. 

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eesmärk on tagada Euroopas põllumajandussektor, mis 

on ajakohastatud, jätkusuutlik ja tõhus. Selle eesmärk on edendada sektori 

konkurentsivõimelisust, tagada toiduga piisav kindlustatus ning säilitada keskkonda ja 

maapiirkondi, kindlustades põllumajandusega tegelevale rahvastikuosale rahuldava 

elatustaseme. 

ÜPP on üdini Euroopa poliitika. 27 eri põllumajanduspoliitika ja -eelarve juhtimise asemel 

ühendavad liikmesriigid oma vahendid ühtse Euroopa eelarve alla ühtse Euroopa poliitika 

elluviimiseks. See tähendab ka seda, et ÜPP moodustab olulise osa ELi eelarvest. Samas on 

selline käsitus tõhusam ja säästlikum, kui seda oleksid erinevad, omavahel koordineerimata, 

riikide lähenemisviisid. 

Täna seisab Euroopa põllumajandus silmitsi mitme probleemiga. Viimastel aastatel on 

põllumajandustoodete hinnad tõusnud 50 %, kuid energia ja väetiste hinnad on kasvanud 

vastavalt 200 % ja 150 %. Selle tagajärjeks on oluline pikaajaline põllumajandussissetuleku 

vähenemine. Põllumajandussektor peab lahendama ka kliimamuutustest ja keskkonnaseisundi 

halvenemisest tulenevaid küsimusi ning pakilisi probleeme, mis on seotud toiduga 

kindlustatuse, territoriaalse tasakaalu ja jätkusuutliku majanduskasvu püüdlustega. 

Sellises kontekstis on ÜPP viimastel aastatel väga palju edasi arenenud. Eesseisev reform 

jätkab seda protsessi ja päädib ajakohasema, keskkonnahoidlikuma poliitikaga, millel on 

eeldused aktiivseks osalemiseks Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel, 

vallandades maapiirkondade majandusliku potentsiaali, arendades kohalikke turgusid ja 

töökohti, aidates kaasa põllumajanduse ümberkorraldamisele ja toetades 

põllumajandustootjate sissetulekuid, et säilitada jätkusuutlik põllumajandus kogu Euroopas. 

Reformitud ÜPP edendab arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, edendades 

ressursitõhusust, et säilitada toiduainete, sööda ja taastuvenergia tootmisbaas kogu ELis, 

edendades meetmeid, millega leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda, kaitsmaks 

ökosüsteeme ja võitlemaks bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega, ning toetades 

majandustegevuse mitmekesistamist maapiirkondades, edendamaks tasakaalustatud 

territoriaalset arengut kogu Euroopas. 

2. VAHEDID 

Komisjon teeb ettepaneku säilitada olemasolev ÜPP kahesambaline struktuur: 

• I sammas jääb endiselt põllumajandustootjate otsetoetusteks ja turumeetmete 

toetamiseks. Otsetoetust ja turumeetmeid rahastatakse täies ulatuses ELi eelarvest, et 


tagada ühise poliitika kohaldamine kogu ühtse turu ulatuses ning võimaldada ühtse haldus- 

ja kontrollisüsteemi kasutamist; 

• ÜPP II sambast jätkatakse konkreetsete keskkonnaalaste avalike hüvede pakkumist, 

põllumajandus- ja metsasektori konkurentsivõime suurendamist ning majandustegevuse 

mitmekesistamise ja maapiirkondade elukvaliteedi parandamise edendamist. Liikmesriigid 

saavad ise kujundada meetmeid, mis põhinevad küll konkreetsetel riiklikel ja piirkondlikel 

vajadustel, kuid milles kajastuvad ELi prioriteedid. II samba meetmeid kaasrahastavad 

liikmesriigid, mis aitab tagada seatud eesmärkide täitmise ja tugevdada maaelu arengu 

poliitika võimendavat mõju. Pakkudes ELi vaesemate piirkondade jaoks kõrgema 

toetusmääraga kaasrahastamist, aitab II sammas kaasa ka ühtekuuluvuspoliitika 

eesmärkide saavutamisele. 

Kahesambalises struktuuris ajakohastatakse ja lihtsustatakse laiaulatuslikult poliitika 

kujundamist, et tagada õiglasem ja keskkonnahoidlikum poliitika kooskõlas Euroopa 2020 

eesmärkidega. 

Reformi põhielemendid hõlmavad järgmist. 

• Otseste sissetulekutoetuste õiglasem jaotamine 

Ajaloolistel põhjustel erineb ELi põllumajandustootjatele hektari kohta makstav otsetoetuse 

suurus ELi eri paigus oluliselt. Näiteks on keskmine otsetoetus võimaliku toetuskõlbliku 

pinna puhul hektari ja toetusesaaja kohta 2013. aastal Lätis 94,7 eurot, kuid Madalmaades 

457,5 eurot. EL 27 keskmine on 269,1 eurot. 

Reformitud ÜPP sisaldab teisendussüsteemi, et vähendada neid lõhesid ja edendada rahalise 

toetuse õiglasemat jaotust. Selline toetuse tasakaalustamine on reformi põhiosa, mille eesmärk 

on eelarvevahendite tõhusam kasutamine õiglasemate ja sihipärasemate otsemaksete kaudu 

ning sobib paremini kokku maaelu arengu toetuse tulevase jaotuse ja poliitika eesmärkidega. 

See saavutatakse järgmiselt: kõik liikmesriigid, mille otsemaksed on alla 90 % EL 27 

keskmist, vähendavad asjaomase aja jooksul ühe kolmandiku võrra lõhet oma praeguse 

taseme ja 90% vahel ELi otsetoetuste keskmisest tasemest. 

Ajakohastatakse ka maaelu arengu toetuse eraldamist. Selle osatähtsus määratakse kindlaks 

mitme territoriaalse ja majanduskriteeriumi alusel, milles kajastuvad tulevase majandus-, 

sotsiaal-, keskkonna- ja territoriaalpoliitika eesmärgid. 

• Otsetoetuste keskkonnahoidlikuks muutmine 

Kohustuslik otsetoetuste keskkonnahoidlikuks muutmine on reformi tugisammas. Selle abil 

parandatakse sektori keskkonnatõhusust. See on hea näide, kuidas reformitud ÜPP aitab kaasa 

ELi prioriteetide saavutamisele laiemalt. 

Tulevikus on 30 % otsemaksetest rangelt seotud mitme keskkonnahoidliku tava järgimisega, 

mis läheb nõuetele vastavusest kaugemale. 

• Tegevtootjate toetus 

Selleks et tagada ÜPP vahendite tõhus kasutamine, antakse otsetoetust üksnes tegevtootjatele. 

• Suurimate põllumajandustootjate otsemaksete piiristamine 


Praegu saavad suured põllumajandusettevõtted ebaproportsionaalselt suure osa ÜPP otsestest 

sissetulekutoetustest. Reformitud ÜPPga piiristatakse mõõdukalt ja järk-järgult suurte 

põllumajandusettevõtete otsese sissetulekutoetuse taset, võttes seejuures nõuetekohaselt 

arvesse suuremate struktuuride mastaabisäästu ja nendega seotud otseseid töökohti. 

• Tulemustele orienteeritud maaelu arengu poliitika 

Selleks et maksimeerida koostoimet maaelu arengu poliitika ja ELi muude territoriaalsete 

arengu fondide vahel, lülitatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) 

komisjoni ja liikmesriikide vahel sõlmitavatesse partnerluslepingutesse. Need lepingud 

seotakse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega ja riiklike reformikavadega. Neis 

kehtestatakse integreeritud territoriaalarengustrateegia, mida toetatakse kõikidest asjaomastest 

ELi struktuurifondidest, sealhulgas maaelu areng. Need sisaldavad eesmärke, mis põhinevad 

kokkulepitud näitajatel, strateegilistel investeeringutel ja teatavate tingimuste täitmisel. 

• Lihtsustatud kava väiketootjate jaoks 

Paljud otsetoetuste saajatest on väiketootjad. Lihtsustatud toetuse eraldamise mehhanism 

vähendaks oluliselt liikmesriikide ja põllumajandustootjate halduskoormust, jäädes samal ajal 

ELi eelarve suhtes neutraalseks. 

• Turukulud ja kriisimehhanismid 

Praegu seisab Euroopa põllumajanduse ees mitu ülesannet, eelkõige vajadus reageerida 

ettenägematutele olukordadele, millel on vahetu mõju põllumajandussissetulekule, või 

vajadus hõlbustada rahvusvahelistest kaubanduslepingutest tulenevat kohanemist/üleminekut. 

Selleks tehakse ettepanek restruktureerida praegu I samba alla koondatud turumeetmed, et 

luua väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku kaks vahendit ja neid laiendada. Luuakse 

kriisiabisüsteem reageerimaks kriisiolukordadele (mis võivad tuleneda 

toiduohutusprobleemist või ootamatutest turuarengutest), et pakkuda põllumajandustootjatele 

viivitamata toetust kiirendatud korras. Selle fondi kasutuselevõtmiseks kasutatakse sama 

menetlust kui hädaabireservi puhulgi. 

Samuti tehakse ettepanek laiendada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi 

sekkumisvolitusi, et pakkuda üleminekutoetust põllumajandustootjatele, hõlbustamaks neil 

kohanemist uue turu olukorraga, mis tuleneb üleilmastumise kaudsetest tagajärgedest. Lisaks 

teeb komisjon ettepaneku viia enim puudustkannatavatele isikutele mõeldud toiduabi 

rahastamine 1. rubriigi alla, et koondada vaesuse ja tõrjutusega võitlemise meetmed, ning 

panna toiduohutuse rahastamine kokku rahvatervise valdkonda käsitlevate meetmetega. 

3. RAKEDAMIE 

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa 

Põllumajandusfondi (EAFRD) loomisega restruktureeriti ÜPP õiguslikku alust ÜPP kahe 

samba ühtlustamiseks. 2013. aasta järgse perioodi kohta tehakse ettepanek hoida kaks fondi 

ühtsena nii suures ulatuses kui võimalik. 

Ettepanek lisada finantsmäärusesse uus artikkel eelarve täitmise kohta koostöös 

liikmesriikidega on kooskõlas praegu EAGF ja EAFRD suhtes kohaldatavata juhtimis- ja 

kontrollisüsteemiga. 


Ühtse ühise turukorralduse näol on ette võetud ka põllumajandusturgude korraldust 

käsitlevate ELi õigusaktide oluline ühtlustamine (ühise turukorralduse ühtne määrus (EÜ) nr 

1234/2007), millega tuuakse ühe määruse alla kokku sätted, mis olid varem hõlmatud eri 

sektorite ühise turukorralduse määrustega. 

2013. aasta järgse perioodi osas vaadatakse läbi kõik ÜPPd hõlmavad õiguslikud alused, et 

lihtsustamine jätkuks seal, kus vaja ja võimalik. 

4. EELARVEASSIGEERIGUD 

Summad on 2011. aasta püsivhindades 

Kavandatud eelarve kokku aastateks 2014–2020, 

millest 

I sammas – otsemaksed ja turukulud 

• II sammas – maaelu areng 

• Toiduohutus 

• Enim puudustkannatavad isikud 

• Reserv põllumajandussektori 

kriisolukordade tarbeks 

• Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa 

Fond 

• Toiduga kindlustatust, biomajandust ja 

jätkusuutlikku põllumajandust käsitlevad 

teadusuuringud ja innovatsioon 

(teadusuuringute ja innovatsiooni ühises 

strateegilises raamistikus) 

386,9 miljardit eurot 










KODAIKUD 

Lissaboni lepinguga antakse kodanikele ja kodanikuühendustele õigus osaleda täiel määral 

ELi demokraatias. 

Programm „Kodanike Euroopa” toetab piiriüleseid projekte, mis on seotud kodaniku osaluse 

ja Euroopa identiteediga. Kuigi paljudes poliitikavaldkondades rakendatakse erimeetmeid, on 

programm „Kodanike Euroopa” ainuke vahend, mis võimaldab kodanikel osaleda Euroopat 

käsitlevates üldküsimustes, olgu need siis seotud institutsioonidega – nt ELi lepingud või 

Euroopa Parlamendi valimised – või valdkondadevaheliste küsimustega. 

Kommunikatsioon ehk avalikkuse teavitamine ELi poliitikast on teine viis, kuidas kasvatada 

kodanike teadlikkust ELi küsimustest ja oma õigustest. Seepärast kasutatakse 

teavitamismeetmeid teadlikkuse suurendamiseks ja ELi poliitiliste prioriteetide toetamiseks. 

2. VAHEDID 

Suurim osa programmist „Kodanike Euroopa” on mõeldud eri riikide sõpruslinnade 

partnerluste toetamiseks. Programm pakub ka struktuuritoetust kodanikuühiskonna 

katusorganisatsioonidele ja eksperdirühmadele Euroopa tasandil. Nende strateegiliste 

partnerluse kaudu tagatakse, et Euroopas üldist huvi pakkuvad organisatsioonid saavad 

osaleda ELi hõlmavates aruteludes. See aitab kaasa sellele, et kodanikuühiskond ja ELi 

kodanikud tunnetaksid Euroopa Liitu omasena ning edendab kodanikuosaluse kultuuri, mis on 

kasuks nii ELile kui ka liikmesriikidele. Programm aitab ka kaasa ühise arusaamise loomisele 

Euroopa ajaloost (eeskätt holokaustist ja stalinismist), toetades mälestamisprojekte. 

• Alates 2007. aastast on ligi 1 miljon inimest osalenud otse igal aastal selle 

programmiga toetavates meetmetes. 

• Ajavahemikul 2007 kuni 2010 teostati ligi 800 kodanikuühiskonna ja 

mälestamisprojekti ning üle 4 000 sõpruslinna projekti. 

• Programmist antakse toetust ka üle 50 suuremale ELi tasandi eksperdirühmale, 

katusorganisatsioonile ja võrgustikule, kes on ELi institutsioonide peamised 

koostööpartnerid ja arvamusliidrid. 

Lisaks nimetatud konkreetsele programmile on vaja tõhustada laiema avalikkuse teavitamist 

ja komisjoni teavitamismeetmete vahelist koostoimet, tagamaks, et liidu poliitiliste 

prioriteetidest teavitamine oleks tulemuslik. Seepärast lisatakse igasse nn uue põlvkonna 

(2014–2020) õigusakti teavitamist käsitlev säte, sealhulgas majasisene teavitamine. 

3. RAKEDAMIE 

Programmi „Kodanike Euroopa” haldab tsentraliseeritult komisjon Hariduse, 

Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse (EACEA) kaudu. Neid toetab 

programmikomitee, mis koosneb liikmesriikide valitsuste esindajatest. „Kodanike Euroopa” 


kontaktpunktid on loodud enamikus programmis osalevates riikides, et aidata programmis 

osalejaid oma riigis ja anda Euroopa Komisjonile tagasidet programmi rakendamise kohta. 

Programmi raames peetakse sidusrühmadega korrapärast dialoogi. 

Koostoime loomine ja vahendite ühendamine teavitamist käsitlevate eri õiguslike aluste alusel 

tagab suurema ühtsuse, mastaabisäästu ja laiema avalikkuse teavitamismeetmete jaoks 

ettenähtud vahendite parema kasutamise. 

4. KAVADATUD EELARVEASSIGEERIGUD AASTATEKS 2014–2020 


Kavandatud eelarve kokku aastateks 2014– 

2020 

203 miljonit eurot 



KODAIKUKAITSE 

Kodanikukaitse valdkonda käsitleva ELi koostöö üldeesmärgid on tagada 

inimeste, keskkonna-, vara-, kultuuripärandi parem kaitse suuremate loodus-, tehnoloogia- ja 

inimese põhjustatud katastroofide korral. 

Loodus- ja inimese põhjustatud katastroofide kasvav arv, nende intensiivsus ja 

majanduslik mõju nõuavad süsteemset tegutsemist Euroopa tasandil, et tugevdada valmidust 

tõhustada reageerimisvõimet nii ELis kui ka mujal maailmas. Euroopa koostöö ja 

solidaarsus võimaldab ELil tervikuna olla ühiselt valmis reageerima suurematele 

katastroofidele ning võimaldab liikmesriikidel ja muudel osalevatel riikidel (Norra, 

Liechtenstein, Island ja Horvaatia) vahendeid ühendades reageerida koos, et maksimeerida 

katastroofile reageerimise mõju ja minimeerida inim- või materiaalseid kaotusi. Katastroofi 

korral ELis või kolmandas riigis on katastroofiriigi ametiasutustel võimalik saada viivitamata 

ja konkreetset abi ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu. 

ELi koostöö kodanikukaitse valdkonnas hõlmab järgmist: 

– hõlbustada katastroofidele kiiret ja tõhusat reageerimist; 

– tagada kodanikukaitses osalejate piisav valmidus hädaolukordadeks ning 

– välja töötada meetmeid katastroofide ärahoidmiseks. 

EL on välja töötanud integreeritud lähenemisviisi katastroofide ohjamiseks, hõlmates 

reageerimist, valmidust ja ennetusmeetmeid. Komisjon võttis 2010. aastal nõukogu toetusel 

vastu teatise „Euroopa tõhusama katastroofidele reageerimise suunas” 1 . Selle eesmärk on 

suurendada ELi reageerimise tõhusust, ühtsust ja nähtavust. Selle saavutamiseks toetutakse 

kogemustele, mis on saadud 2010. aastal Euroopas ja mujal toimunud looduskatastroofidest 

(näiteks torm Xynthia, üleujutused Ida-Euroopas, metsapõlenud Lõuna-Euroopas, punase 

muda üleujutus Ungaris, maavärin Haitis, üleujutused Pakistanis). 

Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse loomisel tuginetakse eeskätt 

liikmesriikide olemasolevale suutlikkusele, vältides seeläbi lisakulusid. Euroopa tasandil on 

loodud tõhustatud planeerimise ja koordineerimise funktsioonidega Euroopa 

hädaolukordadele reageerimise keskus, millest tõuseb kasu kogu ELile, võimaldades 

liikmesriikidel vahendeid kokku hoida, mis peaks üle kaaluma kulu, mis see ELile kaasa toob. 

Samas ei ole muidugi võimalik mõõta puhtalt rahas inimelusid, mida võimaldab katastroofile 

kiire ja tõhus reageerimine säästa. 

Komisjoni teatises ja nõukogu järeldustes 2 on kehtestatud katastroofide ärahoidmist ja 

nendeks valmisolekut käsitlevad poliitikameetmed. Need hõlmavad toetust koolituseks ja 

1 KOM(2010) 600 (lõplik) – vastu võetud 26. oktoobril 2010. 

2 KOM(2009)82 (lõplik) ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta järeldused Euroopa Liidus katastroofide 

ennetamist käsitleva ühenduse raamistiku kohta ning nõukogu 14. novembri 2008. aasta järeldused 

katastroofiohje alase Euroopa tasandi koolituse kohta. 


õppusteks, ekspertide vahetamist ja koostööprojekte, millega katsetatakse uusi strateegiaid 

katastroofidega seotud ohtude vähendamiseks. Erinevate organisatsioonide, sealhulgas 

Maailmapanga jaoks tehtud sõltumatutest uuringutest selgub, et investeeringute tasuvus 

katastroofide ärahoidmisel jääb vahemikku 400 % kuni 700 %. 

2. VAHEDID 

Komisjon teeb ettepaneku ajakohastada kodanikukaitse rahastamisvahendit, et tagada 

rahalised vahendid meetmete jaoks, mis on suunatud katastroofide ohjamise tsükli eri 

aspektidele: eeskätt ühtsem ja paremini integreeritud reageerimine hädaolukordadele, suurem 

valmidus katastroofidele reageerimiseks ja innovatiivsed meetmed katastroofidega seotud 

ohtude vähendamiseks. Kodanikukaitse rahastamisvahendit kasutatakse ka Euroopa 

hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse loomiseks. See tugineb liikmesriikide 

kodanikukaitsevahendite vabatahtlikule ühendamisele, et saavutada kodanikukaitsevahendite 

kättesaadavuse koordineerimise kaudu suurem kulutasuvus. 

Läbivaadatud kodanikukaitse rahastamisvahend tugevdab ja tõhustab veelgi ELi võimet 

katastroofe ohjata, minnes üle süsteemidele, mis on prognoositavad ja planeeritud. See 

saavutatakse, kogudes katastroofide kohta laiaulatuslikumalt reaalajas teavet, kaardistades 

paremini liikmesriikide kodanikukaitsevahendid ning koordineerides tegevust inimeste ja 

varustuse kiireks kasutuselevõtmiseks katastroofipiirkonnas. See toetab ka 

valmidusmeetmeid, mis keskenduvad koolituse kvaliteedi parandamisele, koolituse ulatuse 

laiendamisele, et see hõlmaks ennetamisteemat, ning koolituse ja õppuste lõimimisele. See 

toetab ka liikmesriikide jõupingutusi tõhustada riskijuhtimise planeerimist ja töötada välja 

innovatiivsed rahastamismehhanismid (nt piirkondliku ühisreservi loomine). 

3. RAKEDAMIE 

Kodanikukaitse rahastamisvahendi ajakohastamisel võetakse arvesse kodanikuühiskonna 

sidusrühmade hindamise tulemusi ja ettepanekuid selle kohta, kuidas lihtsustada menetlusi ja 

rahastamismehhanisme, ning kogemusi, mis on saadud katseprojektide ja 

ettevalmistamismeetmete kaudu kiirreageerimiseks. 

Liikmesriikide kodanikukaitseasutuste rakendatavad kodanikukaitsemeetmed toetavad ja 

täiendavad ELi meetmeid, sealhulgas koordineerimistegevuse hõlbustamine. See võib 

toimuda erineval kujul, näiteks vahendite vabatahtlik ühendamine, koolitus või 

transpordikulude kandmine vahendite kohaletoimetamiseks hädaolukorra piirkonda. 

See aitab lihtsustada praeguse vahendi raames kasutatavaid menetlusi ja haldusmenetlusi, eriti 

toetuspiirkonnas, võttes arvesse läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Kaalutakse 

valikuid, mis on seotud toetavate meetmete tüübiga – koolitus, hädaolukordadega seotud 

õppused, transporditugi liikmesriikidele hädaolukordades, koostööprojektid suurõnnestuste 

ennetamise ja nendeks valmisoleku kohta. 




Kodanikukaitsevahendi kavandatud eelarve kokku 

aastateks 2014–2020, 

millest 


Kodanikukaitse – ELi sisene 245 miljonit eurot 

Kodanikukaitse – kolmandates riikides ja Euroopa 

hädaolukordadele reageerimise suutlikkus 




KLIIMAMEETMED 

Üks oluline ülesanne, mille lahendamisega peavad tegelema nii Euroopa Liit kui ka tema 

partnerid maailmas, on võitlus kliimamuutustega. Vajadus kiireks tegutsemiseks on selgelt 

välja toodud Euroopa 2020.aasta strateegias ja kaugeleulatuvates ELi 20/20/20 eesmärkides, 

milleks on eelkõige: 

– vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 20 % (sobivate tingimuste korral 30 %); 

– vähendada energiatarbimist 20 % läbi suurema energiatõhususe ning 

– katta 20 % energiavajadustest taastuvatest energiaallikatest. 

Vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise majanduse loomine võimaldab 

Euroopal suurendada oma konkurentsivõimet, luua uusi, keskkonnahoidlikumaid töökohti, 

tugevdada energiavarustuskindlust ja edendada puhtama õhu kaudu tervist. 

Kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks aastaks 2020 ja hiljem on vaja pidevalt 

pingutada ja investeerida. ELil on nende eesmärkide üle järelevalve teostamisel ja nende 

poole pürgimisel olnud keskne koht. Näiteks tuleb 20 % energiatõhususe saavutamiseks 

oluliselt rohkem pingutada (praeguste prognooside kohaselt jääb saavutatu alla 10 %), et tuua 

kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste 25 % vähendamine. Komisjon on kaardistanud 

meetmed, millega Euroopal oleks võimalik vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 2050. 

aastaks 80 %–95 %. 3 

ELi eelarvel on oluline osa, edendades kliimameetmeid kõigis Euroopa 

majandusvaldkondades ja soodustades konkreetseid investeeringuid, mis on vajalikud 

kliimaeesmärkide saavutamiseks. Need investeeringud hõlmavad mitmesugust tehnoloogiat, 

mis parandab energiatõhusust, taastuvaid energiaallikaid ja nendega seotud infrastruktuure 

ning investeeringuid kliimamuutustega kohanemiseks. 

Kliimamuutuste leevendamise investeeringute suurust hinnatakse 2014.–2020. aastatel 125 

miljardile eurole 4 aastas ja selle peaksid katma eeskätt erainvestorid, kuid ELi eelarve saab 

toimida riiklike kulutuste stimulaatorina, pakkudes erainvestoritele pikaajalist 

prognoositavust. Kõige paljulubavamad valdkonnad hõlmavad hoonete renoveerimist, 

transpordi uuendamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist, nagu arukad võrgud või 

taastuvenergia. 

Sellistel investeeringutel on tohutu potentsiaal konkurentsivõime tõstmisel ja majanduskasvu 

suurendamisel kõikjal ELis. ELi eelarve võib luua eriti suurt lisandväärtust, hõlbustades 

investeeringuid liikmesriikides, millel on heitkoguste kulutõhusaks vähendamiseks kõrge 

potentsiaal, kuid suhteliselt väike investeerimissuutlikkus. Investeerides kõikides 

liikmesriikides energiatõhususse, suurendame üldtootlikkust ja aitame kaasa 

3 

KOM (2011) 112. Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava, 

8. märts 2011. 

4 

See põhineb 2050. aasta edenemiskava mõjuhinnangul. 


energiajulgeolekule ja kütteostuvõimetusküsimuste lahendamisele. Selliste investeeringute 

toetamisel saab ELi eelarve kaudu oluliselt vähendada ELi kliima- ja energiaeesmärkide 

saavutamise maksumust. 

2. VAHEDID 

2.1. Kliimameetmetega arvestamine 

Praegu on kliimameetmed lõimitud mitmesse poliitikavaldkonda ja neid viiakse ellu 

meetmete kaudu, mis toetavad mitmeid ELi eesmärke, näiteks bioloogilise mitmekesisuse ja 

kliimamuutuste leevendamise poliitika. Juba täna on osa ELi eelarvest seotud kliimameetmete 

rakendamisega ja seega aitab kaasa Euroopa üleminekule vähese CO2-heitega ja 

kliimamuutustele vastupanuvõimelisele ühiskonnale. Komisjonil on kavas suurendada seda 

osatähtsust vähemalt 20 %-le, haarates sellesse eri poliitikavaldkondi, tingimusel et see on 

mõjuhinnangu alusel näidustatud. 

Selleks et saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid ja aidata teistel maailma osadel 

suurendada pingutusi kliimamuutustega võitlemisel, tuleb ELi eelarve kliimaküsimustega 

seotud osa oluliselt suurendada, sealhulgas investeeringuid projektidesse, mis ei ole seotud 

üksnes kliimaküsimustega, vaid millest kliimaelement moodustab olulise osa. 

Selle eesmärgi saavutamiseks võetakse kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise 

meetmeid arvesse kõigis peamistes ELi programmides. 

• Ühtekuuluvus-, energia- ja transpordipoliitika on kliimaküsimustega tihedalt 

seotud. Ühtekuuluvuspoliitika puhul tagab tugev orienteeritus tulemustele ja 

konkreetsem tingimuste esitamine, et ELi eelarvest toetatavad projektid aitavad 

aktiivselt kaasa ELi kliimaeesmärkide täitmisele. Liikmesriikidega sõlmitud 

partnerluslepinguid kasutatakse selleks, et stimuleerida ja jälgida 20/20/20 

eesmärkide saavutamisele kaasaaitavate investeeringute arengut. Arvestamise 

eesmärk peaks olema tagada investeeringute nn kliimamuutustele 

vastupanuvõimeliseks muutmine. Ühtekuuluvuspoliitikal on oma 

tegevusprogrammide kaudu kõikjal ELis keskne roll jõupingutuste suurendamisel 

eesmärgiks seatud 20 % energiatõhusus saavutamiseks. 

• Teadustöö ja innovatsioon. Kliimameetmed on teadusuuringute ja innovatsiooni 

ühise strateegilise raamistiku nurgakivi. Raamistikus toetatakse meetmeid, millel on 

otsene või kaudne positiivne mõju kliimale sellistes valdkondades nagu transport, 

energia, materjaliuuringud ja jätkusuutlik biomajandus. Strateegilises 

energiatehnoloogia kavas hinnatakse tehnoloogiaarenduse vajadusi 2010.– 

2020. aastaks 50 miljardile eurole, et tegeleda kliimamuutuse küsimustega, 

kindlustada ELi energiavarustatus ja tagada konkurentsivõimelisus. Oluline osa 

eelarvest tuleks investeerida finantsinstrumentide vahendite kaudu (võlakirjad ja 

aktsiad), et parandada uuenduslike, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustega 

kohanemise tehnoloogiate kasutuselevõtmist 5 . 

5 See põhineb programmi NER 300 raames saadud kogemusele. Selle programmi kaudu loodetakse 

koguda ajavahemikuks 2011–2015 ligi 10 miljardit eurot (sealhulgas 4 kuni 5 miljardit eurot 


• Põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste keskkonnahoidlikuks muutmine 

on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi üks keskne teema. Lisaks 

olemasolevatele nõuetele vastavuse tingimustele on 30 % põllumajandustootjatele 

tehtavate maksete eeltingimuseks teatavate heade keskkonnatavade täitmine, mis 

aitab kaasa kliimasäästlikuma põllumajanduse arengule. Selliselt aitab reformitud 

ÜPP oluliselt kaasata ELi kliimaeesmärkide saavutamisele nii kliimamuutuste 

leevendamise osas (nt orgaanilise ainese suurendamine mullas, väetise ja sõnniku 

kasutamisest tulenevate heitkoguste vähendamine) kui ka nendega kohanemisel (nt 

suurendada vastupanuvõimet kahjurite suhtes, saada hakkama väiksema kättesaadava 

veekogusega). 

• Lisaks seotakse maaelu arengu poliitikat järjest rohkem kliimameetmetega. 

Kliimamuutuste ja keskkonnaga arvestamise teel luuakse põllumajandustootjatele 

tugev stiimul pakkuda ELi avalikke hüvesid ja parandada tõhusa tehnoloogia 

kasutuselevõtmist, et muuta põllumajandussektor keskkonnahoidlikumaks, 

kliimasäästlikumaks ja vastupanuvõimelisemaks. 

2.2. LIFE+ programm 

Lisaks kliimameetmete ja keskkonnaeesmärkide arvestamisele teeb komisjon ettepaneku 

jätkata LIFE+ programmi ja ühtlustada seda rohkem Euroopa 2020 eesmärkidega, 

sealhulgas suurendada selles kliimameetmete osatähtsust. LIFE+ jääb edasi parimate tavade 

vahetamise platvormiks liikmesriikide vahel ja toimib tõhusamate investeeringute 

stimulaatorina. Sellest toetatakse kliimameetmeid, mis põhinevad altpoolt tulevatel algatustel, 

et arendada suutlikkuse suurendamise projekte kohalikul/piirkondlikul tasandil ja toetada 

erasektorit, eelkõige VKE-d vähese CO2-heitega ja kliimamuutustega kohanemise 

tehnoloogiate testimisel. 

Algkapitali on vaja nii kohanemise kui ka leevendamise katseprojektide tarbeks, et tagada 

poliitika tundmaõppimine ja poliitika edasiarendamine nende uute ELi prioriteetide jaoks. 

Kliimameetmete allprogramm keskendub katseprojektidele ja väiksemamahulistele 

näidisprojektidele. Kasutatakse ka integreeritud projekte, näiteks selleks, et edendada 

piiriüleseid kohanemisstrateegiaid piirkondades, mis on haavatavad üleujutuste suhtes. 

Kliimameetme allprogramm toetab eelkõige järgmiste eesmärkide saavutamist. 

(1) Leevendamine. Toetus kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Meetmed, et 

luua katseprojekte, mida saab kasutada innovatiivsete lähenemisviiside testimiseks, 

sealhulgas toetades VKEsid, parandada alusteadmisi ja hõlbustada kliimamuutust 

käsitleva õigustiku rakendamist. 

(2) Kohanemine. Toetus tegevusele, mis aitab suurendada vastupanuvõimet 

kliimamuutustele. Meetmed, millega toetatakse riiklike/piirkondlike/kohalike 

kohanemisstrateegiate arendamist ja rakendamist. Meetmed, mis aitavad otsustajatel 

kasutada tõhusalt kliimamuutustest tulenevat mõju käsitlevaid teadmisi ja andmeid, 

eelkõige sellesuunalise planeerimise kohandamiseks. 

saastekvootide enampakkumise tulusid), et toetada süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist ning 

taastuvenergeetika näidisprojekte. 


(3) Juhtimine ja teadlikkus. Toetada tegevust, mis aitab suurendada teadlikkust 

kliimamuutuste leevendamisest ja sellega kohanemise meetmetest, parandada 

sellealast teavitamist, koostööd ja levitamist. Meetmed teadlikkuse kasvatamiseks 

ELi kodanike ja sidusrühmade hulgas, sealhulgas muutused käitumises. 

2.3. Üleilmne mõõde 

Lissaboni lepinguga kehtestati võitlus kliimamuutusega rahvusvahelisel tasandil kui 

konkreetne ELi eesmärk. ELil on suurima abirahastajana maailmas ja turupõhiste 

mehhanismide eelkäijana ainulaadne panustamise kogemus. Rahaline panustamine ja 

osalemine rahvusvaheliste instrumentide ja fondide juhtorganites tagab, et EL jätkab 

põhitegijana tulevase rahvusvahelise kliimapoliitika kujundamisel. ELi on võtnud kindla 

eesmärgi täita oma rahvusvahelised kohustused seoses kliimamuutuste vastase võitluse 

rahastamisega. 

Kliimapoliitikat arvestatakse ja selle osa suurendatakse geograafilistes välistegevuse 

vahendites, et suurendada oluliselt kliimamuutustega seotud rahalisi vahendeid välistegevuse 

eelarverea all seoses arengukoostöö rahastamisvahendi temaatiliste rahastamisvahenditega. 

EL peaks püüdma kulutada avalike hüvede programmi vahenditest vähemalt 25 % 

kliimamuutuste ja keskkonnaeesmärkidele. EL toetab oma eelarvest ÜRO kliimamuutuste 

konventsiooni läbirääkimiste raames 2020. aastaks arengumaade jaoks ettenähtud 

kliimamuutustevastase võitluse rahvusvahelist rahastamist (100 miljardi USA dollariga 

aastas). 

Lisaks kliimameetmete arvestamisele välistegevuse eelarves kaalub komisjon eelarvevälise 

mehhanismi/fondi loomist, et ühendada liikmesriikide vahendid ja ELi eelarve. 

3. RAKEDAMIE 

3.1. Arvestamine muudes poliitikavaldkondades 

Arvestamine maksimeerib koostoimet kliimapoliitikavaldkondade ja muude valdkondade 

vahel, kuid see peab olema nähtav ja tugev. Sellega kaasneb valdkondadevaheline kohustus 

määrata kindlaks need programmid, millega edendatakse kliimameedet või energiatõhusust, et 

ELil oleks võimalik teha täpselt kindlaks, kui suur osa tema kulutustest on seotud 

kliimameetmetega. 

On tehtud ettepanek kehtestada kõigi asjaomaste poliitikavahendite suhtes selged 

võrdlusnäitajad, järelevalve- ja aruandluseeskirjad. Raamistik peaks olema lihtne ja 

pragmaatiline ja selle aluseks peaks olema kaks telge: 1) kliimameetmetega seotud kulutuste 

ühised jälgimismenetlused ja 2) eesmärkide seadmine kõikides asjaomastes valdkondades ja 

tulemuste järelevalve. 

Kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimine on integreeritud olemasolevasse metoodikasse, 

millega mõõdetakse ELi programmide tulemuslikkust. Vajaduse korral lisatakse kõikidesse 

asjaomastesse vahenditesse spetsiifiline kliimaküsimusega seotud eesmärk koos 

tulemusnäitajaga. 

Kõik kulutused jaotatakse kolme kategooriasse: kliimameetmega seotud kogu ulatuses 

(100 %), kliimameetmega seotud olulises osas (40 %) ja kliimameetmega seos puudub (0 %). 


Selline jaotus põhineb OECD meetodil (nn Rio näitajad), kuid selles ei välistata täpsemate 

meetodite kasutamist poliitikavaldkondades, kus need on olemas. 

Tulemuste täitmise järelevalve abil tagatakse arvessevõtmiseks tehtavate pingutuse tõhususe 

järgmises eelarvetsüklis. Selle abil on ka võimalik teha kindlaks eri rahastamiskavade ja 

nendega seotud tingimuste tõhusus. 

3.2. LIFE+ 

Praegust LIFE + programmi haldab komisjon otse tsentraliseeritud halduse teel. Komisjon 

leiab, et tulevast programmi tuleks edasi hallata tsentraliseeritult, kuid haldusülesanded oleks 

võimalik suures ulatuses delegeerida olemasolevale täitevasutusele. Delegeerimise 

tingimustes tuleb arvestada, et komisjoni jaoks on oluline säilitada integreeritud projektides 

tugevad seosed poliitikaga. 


Summad on 2011. aasta püsivhindades. Siit on välja jäetud arvestamisega seotud rahalised 

vahendid, mis on hõlmatud valdkondlike rahastamisvahendite assigneeringutega. 

LIFE + programm (kliimameetme allprogramm) 800 miljonit eurot 



KOKURETSIVÕIME JA VKED 

Euroopa 2020. aasta strateegia põhieesmärgid on ELi tööstuse, eelkõige väikeste ja keskmise 

suurusega ettevõtete (VKEde) konkurentsivõime edendamine ning tootmis- ja teenuste 

protsesside vähese CO2-heitega, kliimamuutustele vastupanuvõimelise ja ressursitõhusa 

majandusega kohanemisele kaasaaitamine. EL pingutab selle nimel, et parandada 

ettevõtluskeskkonda ning toetada tugeva ja mitmekülgse tööstusliku baasi arendamist, mis on 

konkurentsivõimeline terves maailmas. 

Eriliselt on vaja pingutada VKEde arendamise nimel. VKEd on ELi majanduskasvu ja 

töökohtade loomise oluline allikas, andes üle 67 % erasektori töökohtadest ja üle 58 % ELi 

kogukäibest. Vastavalt komisjoni olulisele, Euroopa 2020. aasta strateegia kohast 

tööstuspoliitikat käsitlevale teatisele 6 kuulub ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse 

VKEde arengut soodustavate tingimuste loomine. 

ELil on oluline osa VKEde kasvupotentsiaali avamisel, muu hulgas ELi eelarve suunatud 

kasutamise kaudu. Selle valdkonna meetmete eesmärk on kõrvaldada VKEde kasvu piiravad 

põhilised turutõrked (näiteks seoses juurdepääsuga rahastamisele) ning tagada, et VKEd 

suudaksid täielikult ära kasutada Euroopa ühtse turu tohutut potentsiaali. 

Nende eesmärkide saavutamisele aitab oluliselt kaasa ELi eelarve strateegiline ja innovatiivne 

kasutamine. ELi eelarvet kasutatakse innovaatilisi rahastamisvahendite abil omakapitali ja 

laenude rahastamiseks, millest tuntakse suurt puudust, ning ulatuslike VKEde arengu 

edendamise meetmete toetamiseks terves Euroopas. Need meetmed aitavad märkimisväärselt 

kaasa VKEde arengule. 

2. VAHEDID 

Tööstuse konkurentsivõime ja VKEde Euroopa strateegia eesmärk on võtta VKEdesõbralikke 

meetmeid kõikides ELi poliitikavaldkondades ja rahastamisprogrammides ning 

pakkuda VKEdele tuge ja teenuseid vastavalt nende erivajadustele Euroopa tasandil. 

2.1. Tööstuse konkurentsivõime ja VKEde edendamine 

On äärmiselt oluline, et VKEde konkreetseid huve ja tingimusi võetaks arvesse kõigi ELi 

poliitikate ja rahastamisprogrammide ülesehitamisel. 

Eelkõige ehitatakse tulevane finantsraamistik üles selliselt, et see soodustaks väikeste 

ettevõtete osalemist rahastamisprogrammides, näiteks lihtsustades eeskirju, vähendades 

osalemiskulusid, kiirendades toetuse andmise menetlusi ning luues ühe akna süsteeme 

eesmärgiga lihtsustada ELilt abi taotlemist. 

6 KOM(2010) 614. 


2.2. Tööstuse konkurentsivõime ja VKEde eriprogramm 

Lisaks VKEde huvide eest seismisele, rahastamisprogrammide lihtsustamisele ja 

kooskõlastamise tugevdamisele antakse VKEdele ELi eelarvest rahalist sihttoetust. Komisjon 

teeb ettepaneku luua praeguse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi 

uuendustegevusevälise osa järeltulijana konkurentsivõime ja VKEde eriprogramm. Kogu 

VKEdele antav teadus- ja uuendustegevustoetus (sealhulgas konkurentsivõime ja 

uuendustegevuse raamprogrammi uuendustegevust käsitlev osa) lisatakse teadusuuringute ja 

innovatsiooni ühisesse strateegilisse raamistikku. Konkurentsivõime ja VKEde programmi 

raames keskendutakse peamiselt meetmetele, millega parandatakse VKEde arengusuutlikkust 

ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimet. Nimetatud meetmed hõlmavad järgmist: 

2.2.1. Juurdepääs rahastamisele: kasvu rahastamise vahendid 

Kasvu rahastamise vahendid lihtsustavad VKEde juurdepääsu rahastamisele uuenduslike 

rahastamisvahendite kasutamise teel. Nende vahendite raames kasutatakse täielikult ära uusi 

omakapitali- ja laenuplatvorme, et pakkuda nii omakapitali kui ka laenude tagamise 

vahendeid. Teadusuuringute ja innovatsiooni ühises strateegilises raamistikus nähakse ette 

vahendid innovaatilistesse ettevõtetesse ja VKEdesse stardietapis ja edasiarendamisel 

tehtavate investeeringute (eelkõige riskikapitali) rahastamiseks. Konkurentsivõime ja VKEde 

programmi vahendid on järgmised: 

(1) Omakapitalirahastu kasvufaasi investeeringuteks, mille raames pakutakse 

ärisektorile omakapitali tagasimaksmisele kuuluvat rahastamist, peamiselt 

finantsvahendajate kaudu VKEdele pakutava riskikapitali kujul. Nähakse ette kaks 

meedet: 

– investeeringud riskikapitalifondidesse, mis tegutsevad ELis piiriüleselt ja 

keskenduvad kasvule suunatud ettevõtetesse tehtavatele investeeringutele, 

toetades sellega tervet ELi hõlmava riskikapitalituru arengut. 

– Fondifond (või „Euroopa fond”), mis investeerib piiriüleselt 

riskikapitalifondidesse, mis seejärel investeerivad ettevõtetesse, eelkõige nende 

tegevuse laienemisel teistesse riikidesse. 

(2) Laenurahastu, mis pakub finantsvahendajatele otseseid või kaudseid võimalusi 

jagada riske, mis on seotud VKEdele antavate laenudega. Rahastu võimaldaks 

kaasata märkimisväärselt uusi vahendeid ning pakuks selliseid piiriüleseid või mitut 

riiki hõlmavaid laene, mida ei oleks ühe riigi piires kuigi kerge saada. 

Vastastikuse täiendavuse tagamiseks kooskõlastatakse kõnealuseid meetmeid meetmetega, 

mida võetakse ühtekuuluvuspoliitika raamistikus koostöös liikmesriikidega eelarve täitmise 

raames. 

2.2.2. ELi tööstuse konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse parandamine 

Konkurentsivõime ja VKEde programmi selle osaga toetatakse järgmisi meetmeid: 

• Euroopa konkurentsivõime parandamine: ELi kõnealuse valdkonna meetmeteta 

toetatakse ühtset ja järjekindlat rakendamist ning informeeritud Euroopa tasandi 

poliitika kujundamist. Eelkõige parandatakse sellega majandus- ja regulatiivset 

keskkonda võrdlusanalüüsi, parima tava levitamise ja valdkondlike algatuste kaudu. 


• VKEsid käsitleva poliitika arendamine ja VKEde konkurentsivõime 

edendamine vastavalt Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” 

eesmärkidele. ELi meetmetega edendatakse „mõtle esmalt väikestele” põhimõtte 

järgimist ELi ja liikmesriikide poliitika kujundamises, parima tava väljaselgitamist ja 

levitamist, et toetada väikeettevõtlusalgatuse rakendamist, ELi poliitikasuundadele 

ühe juurdepääsupunkti (väikeettevõtluse portaali) haldamist ning VKEde toetamist 

ühtse turu võimaluste ärakasutamisel. 

• Turism: ELi turismi valdkonna meetmete puhul keskendutakse muu hulgas 

usaldusväärse teabe andmisele turisminõudluse trendide kohta Euroopa tasandil, 

turismivaldkonna konkurentsivõime arendamisele, turismiettevõttes IKT 

kasutuselevõtu edendamisele, turismi hooajalisusega võitlemisele, säästlike 

turismitoodete ja sihtkohtade edendamisele, sektori töövõtjate ja -andjate oskuste ja 

pädevuste raamistiku kasutuselevõtmisele ning parima tava levitamise ja partnerluse 

loomise soodustamisele. Vastavalt Lissaboni lepingu sätetele toetavad ELi 

turismimeetmed liikmesriikide vahelist koostööd, aidates mitmekesistada 

riikidevahelise turismi pakkumist, kooskõlastades riikide jõupingutusi Euroopa 

nähtavuse parandamisel kolmandatel turgudel ja üheskoos reklaamides uusi 

mittetraditsioonilisi Euroopa sihtkohti. 

• Kasutajate nõudmisele vastavate disainipõhiste jätkusuutlike kaupadega seotud 

uued ärimudelid: Selle algatuse raames keskendutakse nimetatud kontseptsioonide 

ja ideede ärilisele rakendamisele tekstiili, jalanõude ning spordi- ja muude 

tarbekaupade sektoris. 

2.2.3. Juurdepääs turgudele 

Nimetatud meetmed hõlmavad järgnevat: 

• Kasvule suunatud äritoetusteenuste pakkumine ettevõtlusvõrgustiku Enterprise 

Europe etwork kaudu: 49 riigis asuva 600 partnerorganisatsiooniga võrgustik 

Enterprise Europe Network pakub VKEdele ühe akna süsteemis jätkuvalt järgmisi 

ulatuslikke ja integreeritud teenuseid: 

– Teabe- ja nõustamisteenused ELi käsitlevates küsimustes; 

– piiriüleste partnerluste soodustamine, hallates 13 000 aktiivse taotlusega ja 

koostööpakkumisega andmebaasi; 

– ELi-sisesed rahvusvahelistumise teenused, mille tulemusel sõlmitakse igal 

aastal 2500 ärikoostöö, tehnoloogia ning teadus- ja arendustegevuse 

partnerluslepingut; 

– VKEde informeerimine ELi õigusaktidest ja ELi rahastamisprogrammide 

(sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni ühise strateegilise raamistiku) 

reklaamimine; 

– VKEde ja komisjoni vahelise kahepoolse kommunikatsioonikanali pakkumine, 

mida kasutab 10 000 VKEd; 

– VKEde finantsvaldkonna teadmiste parandamise toetamine ning 


– VKEdele juurdepääsu andmine energiatõhususe, kliima- ja keskkonna 

valdkonna oskusteabele. 

• Abi andmine VKEdele äritegevuseks ELi-välistel turgudel: Edukaks pääsemiseks 

kolmandate riikide turgudele peavad VKEdel olema asjaomased oskused ja teadmisel 

kolmandate riikide regulatiivsest raamistikust. Selle valdkonna kavandatavad 

meetmed hõlmavad teenuste nõudluse võrdlemist nende praeguse pakkumisega, 

võrguportaali loomist ning valitud juhtudel ka ELi VKEde keskuste loomist ja/või 

nende toetamise jätkamist koostöös Euroopa ja liikmesriikide ettevõtjate 

organisatsioonidega. ELi VKEde keskused pakuvad ulatuslikke tugiteenuseid 

väljaspool ELi asuvatel turgudel tegutsevatele VKEdele. 

• Rahvusvaheline tööstuskoostöö: Meetmete eesmärk on vähendada ELi ja tema 

peamiste kaubanduspartnerite ning Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikide 

regulatiivse ja ärikeskkonna erinevusi, pidades selleks valitsustevahelist dialoogi 

regulatiivküsimuste valdkonnas, edendades ettevõtetevahelist dialoogi ning võttes 

„otsemeetmeid” kolmandate riikidega, korraldades näiteks temaatilisi õpikodasid ja 

konverentse. 

2.2.4. Ettevõtluse edendamine 

Selle valdkonna meetmed hõlmavad haldusmenetluste lihtsustamist ning ettevõtlusoskuse ja 

-vaimu arendamist eelkõige uute ettevõtjate, noorte ja naiste seas. Kõigil meetmetel on tugev 

Euroopa-mõõde. 

Erasmuse ettevõtjate vahetusprogramm pakub uutele ja tulevastele ettevõtjatele võimalust 

töötada kuni kuus kuud teises ELi liikmesriigis tegutseva kogenud ettevõtja juures. Selle 

Euroopa mobiilsuskava eesmärk on edendada ettevõtlust ning toetada ELi mikro- ja 

väikeettevõtete rahvusvahelistumist ja konkurentsivõimet. 

3. RAKEDAMIE 

Uue konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi haldamine delegeeritakse suuresti ELi 

süsteemi välistele asutustele, eelkõige Euroopa Investeerimispanga kasvu 

rahastamisvahendite grupile ning VKEdega seonduv muu tegevus Konkurentsivõime ja 

Uuendustegevuse Täitevasutuse (EACI) järeltulijale. 

4. 2014.–2020. AASTAKS KAVADATAVAD EELARVEASSIGEERIGUD 

Kõik arvandmed 2011. aasta püsivhindades. 

Konkurentsivõime ja VKEde programm 2,4 miljardit eurot 



TOLLILIIT JA MAKSUDUS 

Siseturu üks nurgakive on tolliliit. Tolliliit tagab, et kolmandatest riikidest pärit kaubad 

vastavad ELi sisenemisel ja seal ringlusse lubamisel kokkulepitud eeskirjadele ja võivad 

seega siseturul vabalt ringelda. See võimaldab toimida piirideta siseturul. Tolliliit on ka ühise 

kaubanduspoliitika tegevusvahend, mille abil rakendatakse kahepoolseid ja mitmepoolseid 

kaubanduslepinguid, kogutakse lõive ning rakendatakse kaubandusmeetmeid (näiteks 

päritolueeskirju), embargosid ja muid piiranguid. 

Lisaks on tollil jätkuvalt kaitsefunktsioon, mis annab panuse näiteks tarneahela kaitsesse, 

terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevuse (nt rahapesu, narkootikumide lähteainete ja 

ebaseadusliku relvakaubanduse) vastasesse võitlusse ning intellektuaalomandiõiguste 

jõustamisse piiril. Tolliliit toetab võrdseid võimalusi, tagades, et imporditud kaubad vastavad 

samadele tehnilistele, tervise- ja ohutusstandarditele mis EList pärinevad kaubad. 

Rahvusvaheline kaubandus laieneb pidevalt ning tõhusad impordi- ja ekspordiprotsessid on 

äärmiselt tähtsad ELi majanduse konkurentsivõime seisukohast. Samal ajal suurenevad 

julgeoleku- ja turvariskid. Seega on ELi ees kahekordne väljakutse, mis mõjutab tema 

tulevikuprioriteete: soodustada seaduslike kauplejate kaubavooge, kaitstes samas kodanikke 

turva- ja julgeolekuohtude eest. 

Tolliliidu igapäevase tõrgeteta toimimise eest vastutavad liikmesriikide tolliametnikud. See 

nõuab tolliasutuste intensiivset operatiivkoostööd, mille raames kasutatakse muu hulgas 

uusimat IT-infrastruktuuri ja süsteeme, mis võimaldavad neil toimida ühtse maailmatasemel 

tolliasutusena. Majanduslikult on mõttekas rahastada teatavaid meetmeid ELi eelarvest, mitte 

liikmesriikide eraldi programmidest. Seetõttu aitab ELi rahastatav programm (tollikoostöö 

programm) mitmel praktilisel viisil edendada võrgustike loomist ja koostööd. 

Piiriülese ettevõtlusega tegelemisel on ELi ettevõtjate ja kodanike ees mitu maksudega 

seonduvat takistust. Need takistused tulenevad sarnaste tehingute erinevates liikmesriikides 

käitlemise viisi killustatusest ja lahknevusest. See on põhjus, miks selliste takistuste 

kaotamine ja liikmesriikide vahelise maksuküsimuste kooskõlastamise süvendamine 

(täielikult austades liikmesriikide selle valdkonna pädevust) on üks ühtse turu tugevdamise ja 

süvendamise prioriteete. 

Maksupettus on olnud ja on ka tulevikus ELi ja liikmesriikide jaoks tõsine probleem. Veelgi 

suurem on võitlus makspettusega ajal, kui kõige tähtsam on säilitada eelarvedistsipliin. Ühtsel 

turul esineva maksupettustega võitlemine on seetõttu ELi maksupoliitika prioriteetide seas 

kõrgel kohal. Ühtsel turul esineva pettustega võitlemiseks on vaja tugevdada liikmesriikide 

maksuasutuste halduskoostöö korraldust ning tehinguid, ettevõtjaid ja petuskeeme käsitleva 

teabe tõhusat vahetamist. Näiteks käibe- ja aktsiisimaksupettuste vastases võitluses on suureks 

abiks süsteemid, mis lubavad asutuste vahel kiiresti infot vahetada. 

ELil on asendamatu roll liikmesriikide abistamisel tõhusa piiriülese koostöö vajalike 

süsteemide ja protsesside kehtestamisel. Sellise koostöö soodustamisel on äärmiselt tähtis 

eelkõige koostööprogramm Fiscalis, mis aitab veelgi suurendada liikmesriikide endi 

jõupingutuste väärtust. 


2. VAHEDID 

Komisjon esitab ettepanekud, mis käsitlevad uue põlvkonna tolli- („Customs 2020”) ja 

maksuprogramme („Fiscalis 2020”). 

Mõlemad programmid on suure tähtsusega siseturu toetamise ja tugevdamise seisukohast 

järgneval kümnendil. Neist on kasu kõigil sidusrühmadel, kuna tulemuseks on tõhusam ja 

kindlam ettevõtluskeskkond, kodanike parem turvalisus ja julgeolek ning valitsuste poliitika 

tõhusam ja tulemuslikum rakendamine. 

Need programmid võimaldavad liikmesriikide maksu- ja tolliasutustel edukamalt suhelda 

kaasaegsete ja tõhusate infovahetussüsteemide abil, aidates soodustada seaduslikku 

kaubandust ja võideldes samas pettustega. Selliseid üleeuroopalisi süsteeme on kõige 

tulemuslikum ja tasuvam rajada ELi tasandil. Näiteks üleeuroopaline turvaline 

arvutivõrgustik, mis ühendab tolli- ja maksuasutusi, võimaldab liikmesriikidel säästa 

35 miljonit eurot aastas (kuna ELi tasandi tsentraalne süsteem maksab vaid 11 miljonit eurot). 

Programmide raames toetatakse järgnevaid meetmeid: 

• üleeuroopalised IT-süsteemid andmete ja protsesside vahetamiseks liikmesriikide 

tolli- ja maksuasutuste koostalitlusvõimeliste IT-rakenduste kaudu, mis võimaldavad 

asutustel teha koostööd ja „toimida ühena” ning veelgi parandada e-haldust 

ettevõtete ja kodanike jaoks; 

• tugevdatud inimvõrgustikud ja kompetentsi loomine, et edendada liikmesriikide 

tolliametnike, maksuametnike ja kaubandusvaldkonna esindajate vahelist praktilist 

koostööd, teadmiste jagamist, parima tava väljaselgitamist ja levitamist ning 

koolitamist; 

• infrastruktuuri suutlikkuse parandamine, et kaasrahastada sellise spetsiifilise 

operatiivvarustuse ostmist, mida on vaja tollikontrolli ja seire teostamiseks ELi 

välispiiridel, mis on kõigi liikmesriikide huvides. 

3. RAKEDAMIE 

Tolli- ja maksuprogramme rakendatakse prioriteedipõhiselt. Tööprogrammid pannakse paika 

koos sidusrühmadega, määratledes konkreetse ajavahemiku prioriteedid. Nende programmide 

õiguslik alus kujundatakse ümber, et muuta üheaastased tööprogrammid mitmeaastasteks ja 

lihtsustada kehtivat korda. 

Praegu kehtiv otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine jääb alles ja see ühtlustatakse mõlema 

programmi puhul täielikult, et tagada maksimaalne tõhusus komisjoni ja liikmesriigi tasandil 

pakutava igapäevase haldustoe seisukohast ning rakenduseeskirjade parem mõistmine kõigi 

sidusrühmade poolt. 

Hankelepinguid, mis moodustavad suurima osa programmide eelarvest, täidab peamiselt 

komisjon vastavalt ELi õigusaktidele ühtsete kvaliteedi tagamise ja heakskiitmise eeskirjade 

kohaselt. 


Mõlemad programmid on üles ehitatud selliselt, et EL saab reageerida asjakohaselt ja 

kiirelt ka kiiresti muutuvas olukorras. Programmide meetmeid võimaldavad tõhusalt 

rakendada programmide kasutuses olevad spetsiaalselt neile loodud vahendid ning paindlik 

ettepanekute esitamise mehhanism. 

Osalemis- ja halduskulude katmiseks on õigustatud alternatiivsemate rahastamismeetodite 

kohaldamine. Komisjon asendab praeguse tegelike kulude hüvitamise korra (vähemalt 

osaliselt) ühekordsete väljamaksete süsteemiga. 



2014.–2020. aastaks kavandatav eelarve kokku, 

Customs 2020 ja Fiscalis 2020 



MAJADUSLIK, SOTSIAALE JA PIIRKODLIK ÜHTEKUULUVUS 


ELi ühtekuuluvuspoliitika peamine eesmärk on vähendada Euroopa piirkondade vahelist 

märkimisväärset majanduslikku, sotsiaalset ja piirkondlikku ebavõrdsust, mis püsib veel 

tänapäeval. Suutmatus seda ebavõrdsust vähendada kahjustaks mõningaid ELi nurgakive, 

sealhulgas tema ühtset turgu ja tema vääringut eurot. 

Ühtekuuluvuspoliitikal on tähtis roll ka Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamisel terves 

ELis. Hästisuunatud kulutused sidususele võivad luua tõelist lisaväärtust, stimuleerides 

Euroopa piirkondades majanduskasvu ja luues töökohti. Kooskõlas 5. ühekuuluvusaruande 7 

järeldustega teeb komisjon ettepaneku tugevdada keskendumist tulemustele ja ELi poolt 

lisatud väärtusele, sidudes ühtekuuluvuspoliitika süstemaatilisemalt Euroopa 2020. aasta 

eesmärkidega. 

Eelkõige teeb komisjon ettepaneku põhjalikult muuta ühtekuuluvuspoliitika ülesehitamise ja 

rakendamise viisi. Rahalised vahendid suunatakse väiksemale arvule prioriteetidele, 

kokkulepitud eesmärkide saavutamise nimel tehtavaid edusamme kontrollitakse 

tähelepanelikumalt ning liikmesriikidega sõlmitavates partnerlepingutes määratakse kindlaks 

ranged tingimused. See lubab ELi ühtekuuluvuspoliitikal anda suurima võimaliku panuse 

majanduslikku, sotsiaalsesse ja piirkondlikku ühtekuuluvusse ning majanduse elavdamisse ja 

töökohtade loomisse. 

2. VAHEDID 

2.1. Ühtne strateegiline raamistik 

Komisjon teeb ettepaneku ühendada Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja 

Ühtekuuluvusfond ühtseks strateegiliseks raamistikuks, mis hõlmaks ka Maaelu Arengu 

Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi. See võimaldab 

parandada rahastamisallikate tegevuse sidusust ja paremini keskenduda Euroopa 2020. aasta 

eesmärkidele. 

2.2. Parem keskendumine Euroopa 2020. aasta eesmärkidele 

Ühtekuuluvusele tehtavate kulutuste tulemuslikkuse suurendamiseks suunatakse rahalised 

vahendid tulevikus piiratud arvule eesmärkidele, mis on seotud Euroopa 2020. aasta 

prioriteetidega. 

Ühtekuuluvuse rahastamise puhul keskendutakse jätkuvalt vähem arenenud piirkondadele ja 

liikmesriikidele. Võttes aga arvesse liikmesriikide raskusi struktuurifondidest eraldatavate 

rahaliste vahendite vastuvõtmisel ja vajalikul kaasrahastamisel, piirdub ühtekuuluvuse jaoks 

ettenähtud eraldis 2,5 %ga kogurahvatulust. 

Praeguse toetuste järkjärgulise kasutuselevõtu ja kaotamise süsteemi asendamiseks võetakse 

kasutusele uus piirkonnakategooria: „üleminekupiirkonnad”. See kategooria hõlmab kõiki 

7 KOM(2010) 642. 


piirkondi, mille SKP inimese kohta on 75–90 % ELi 27 riigi keskmisest, täpsemalt piirkondi, 

mis: 

• on lähenemiseesmärgi alusel praegu abikõlblikud, kuid mille SKP inimese kohta on 

ületanud 75 % EL 27 keskmisest. Nende piirkondade puhul säilitatakse turvavõrguna kaks 

kolmandikku nende praegusest eraldisest; ning 

• mille SKP inimese kohta on 75–90 % EL 27 keskmisest, ehkki lähenemiseesmärgi alusel 

nad praegu abikõlblikud ei ole. Toetuse tase varieerub sõltuvalt SKP tasemest, nii et 

piirkonnad, mille SKP on lähedal 90 %-le ELi keskmisest, saavad enamarenenud 

piirkondadele sarnaneva osatähtsusega abi. 

Konkurentsivõimelised piirkonnad, mille SKP ületab 90 % ELi keskmisest, saavad 

ühtekuuluvuspoliitika raames ka edaspidi toetust vastavalt piiratud arvule prioriteetidele. 

Üleminekupiirkonnad ja konkurentsivõimelised piirkonnad peaksid suunama kogu 

ühtekuuluvuseraldise (välja arvatud Euroopa Sotsiaalfondi oma) peamiselt energiatõhususele 

ja taastuvenergiale, VKEde konkurentsivõimele ning uuendustegevusele. Nendes 

piirkondades moodustavad investeeringud energiatõhususse ja taastuvenergiasse vähemalt 

20 %. Ühtekuuluvuspiirkonnad võivad oma eraldisi kasutada suurema arvu eesmärkide 

saavutamiseks, kuna arenguvajaduste ring on laiem. 

Ka piirkondlik koostöö täidab jätkuvalt oma rolli selles, et aidata piirkondadel üle saada 

nende sise- või välispiiridel paiknemisest tulenevatest puudustest, panustada ambitsioonikasse 

naabruspoliitikasse ning tegeleda ühiste piiriüleste ja riikidevaheliste probleemidega. 

Ühtekuuluvusvahendeid kasutatakse eraldiseisvate, kuid teineteist täiendavate eesmärkide 

taotlemiseks: 

• Euroopa Regionaalarengu Fond 

Euroopa Regionaalarengu Fondi eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu majanduslikku ja 

sotsiaalset ühtekuuluvust, vähendades tema piirkondade vahelist tasakaalustamatust. Euroopa 

Regionaalarengu Fondi raames toetatakse piirkondlikku ja kohalikku arengut, kaasrahastades 

teadus- ja arendustegevusse ning uuendustegevusse tehtavaid investeeringuid, kliimamuutuse 

ja keskkonna valdkonna küsimusi, VKEdele antavat ettevõtlustoetust, üldist majandushuvi 

pakkuvaid teenuseid, telekommunikatsiooni, energia ja transpordi infrastruktuuri, tervishoiu, 

hariduse ja sotsiaalinfrastruktuuri ning jätkusuutlikku linnaarengut. 

Erinevalt praegusest on tulevikus võimalik kõiki seda liiki investeeringuid rahastada mitte 

ainult toetustest, vaid ka rahastamisvahendite abil (riskikapitali riskifondidest, kohaliku 

arengu fondidest jne). 

• Euroopa Sotsiaalfond 

Euroopa Sotsiaalfondi eesmärk on tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, 

toetades tööhõive edendamist, investeeringuid oskustesse, haridusse ja elukestvasse õppesse, 

samuti sotsiaalset kaasamist ja vaesusevastast võitlust, institutsionaalse suutlikkuse 

parandamist ja avalikku halduse tõhustamist. 

Kõigi piirkonnakategooriate puhul määratletakse Euroopa Sotsiaalfondi minimaalsed 

osakaalud (ühtekuuluvuspiirkondade puhul 25 %, üleminekupiirkondade puhul 40 % ja 


konkurentsivõimeliste piirkondade puhul 52 %) ning Euroopa Sotsiaalfondi osakaalu 

laiendatakse selliselt, et see hõlmaks sotsiaal- ja inimkapitali tehtavate investeeringutega 

seonduva sisseseade maksumust. 

• Ühtekuuluvusfond 

Ühtekuuluvusfond aitab liikmesriikidel, kelle kogurahvatulu elaniku kohta on väiksem kui 

90 % ELi 27 riigi keskmisest, teha investeeringuid TEN-T transpordivõrgustikesse ja 

keskkonda. Osa ühtekuuluvusfondi eraldisest (10 miljardit eurot) hoitakse eraldi põhiliste 

transpordivõrgustike rahastamiseks rahastamisvahendi „Euroopa ühendamine” („Connecting 

Europe”) raames (vt ka eraldi teabelehte). Ühtekuuluvusfondist saab toetada ka energiaga 

seonduvaid projekte, mis aitavad saavutada keskkonnaeesmärke, näiteks edendavad 

energiatõhusust ja taastuvenergia kasutamist. 

3. RAKEDAMIE 

3.1. Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega 

Ühtekuuluvuspoliitika kaudu antava toetuse eelarvet täidavad Euroopa Komisjon ja 

liikmesriigid jätkuvalt koostöös, kusjuures liikmesriigid peavad projekte kaasrahastama (välja 

arvatud rahastamisvahendi „Euroopa ühendamine” puhul, mida juhitakse tsentraalselt). ELi 

toimimise lepingu artikli 136 või 143 alusel finantsabi saavate riikide puhul võib 

kaasrahastamise määr olla suurem. 

3.2. Partnerluslepingud 

Komisjoni ja iga liikmesriigi vahel sõlmitavates partnerluslepingutes sätestatakse komisjoni ja 

partnerite kohustused (riiklikul ja piirkondlikul tasandil). Partnerluslepingud on seotud 

Euroopa 2020. aasta strateegia ja riiklike reformikavade eesmärkidega. Nendes sätestatakse 

kõigist asjaomastest ELi struktuurifondidest toetatav piirkondliku arengu integreeritud 

strateegia ning need hõlmavad kokkulepitud näitajatel, strateegilistel investeeringutel ja 

mitmetel tingimustel põhinevaid eesmärke. Neis sätestatakse ka kohustus anda igal aastal 

edusammudest aru ühtekuuluvuspoliitika aastaaruannetes ja teistes avalikustatavates 

aruannetes. 

3.3. Integreeritud programmitöö 

Liikmesriike kutsutakse tulevikus üles kasutama mitmest fondist rahastatavaid 

programme, millel on ühised ettevalmistus-, läbirääkimis-, juhtimis- ja rakendusprotsessid 

eelkõige juhtudel, mil vajadus inimkapitali ja infrastruktuuri tehtavate investeeringute parema 

kooskõlastamise järele on kõige suurem. 

Vajadusel määratakse juhtfond, mis on seotud programmi poliitikavaldkonnaga. Juhtfondist 

pärit eraldisi täiendaksid muudest struktuurifondidest pärit eraldised. See võimaldab sidusalt 

täita ühtekuuluvuspoliitika erinevaid temaatilisi eesmärke. 

3.4. Tingimuslikkus 

Selleks et tagada ELi poolne tulemuspõhine rahastamine, mis oluliselt stimuleeriks 

liikmesriike ühtekuuluvuspoliitika raames täitma Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke, 

kehtestatakse rahastamise tingimuslikkuse sätted. Selleks et nõrk makrorahanduspoliitika ei 

kahjustaks ühtekuuluvuse nimel tehtavate kulutuste tulemuslikkust, täiendatakse igas lepingus 


sätestatud valdkonnapõhiseid eeltingimusi uue majanduse juhtimisega seonduva 

tingimuslikkusega. 

Tingimuslikkus väljendub nii eeltingimuste (mis peavad olema paigas enne vahendite 

eraldamist) kui ka järeltingimustena, millega täiendavate vahendite eraldamine muudetakse 

sõltuvaks eelnevalt kindlaksmääratud tulemuste saavutamisest. Selle saavutamiseks 

määratakse kindlaks konkreetsed eesmärgid ja näitajad ning jälgitakse edusamme rangelt 

aastaaruannete abil. Edusammude puudumine toob kaasa rahastamise peatamise või 

lõpetamise. 

3.5. Tulemusvaru 

Selleks et keskenduda rohkem tulemustele ja Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamisele, 

pannakse 5 % ühtekuuluvuseelarvest kõrvale ja eraldatakse vahearuande läbivaatamise käigus 

liikmesriikidele ja piirkondadele, kelle programmid on täitnud kehtestatud vaheeesmärgid 

Euroopa 2020. aasta sihtide ja eesmärkide täitmise raames. Vaheeesmärgid kehtestatakse 

ühtekuuluvuspoliitikat käsitlevate määruste alusel. 

3.6. Uuenduslik rahastamine 

Tehakse ettepanek, et märkimisväärset rahalist tulu tõotavatele ettevõtetele ja projektidele 

võib lisaks toetuste rahastamisele anda ühtekuuluvustoetust peamiselt uuenduslike 

rahastamisvahendite kaudu (vaata ka eraldi teabelehte uuenduslike rahastamisvahendite 

kohta). 




millest: 

• Ühtekuuluvuspiirkondadele 

• Üleminekupiirkondadele 

• Konkurentsivõimelistele piirkondadele 

• Piirkondlikule koostööle 

• Ühtekuuluvusfondile 

• Lisaeraldis kaugematele ja hõredalt 

asustatud piirkondadele 

• Rahastamisvahend „Euroopa ühendamine” 

(transport, energia ning IKT) 

376 miljardit eurot 







40 miljardit eurot pluss 

10 miljardit eurot, mis 

hoitakse 

Ühekuuluvusfondi sees 

eraldi 



HARIDUS JA KULTUUR 

Haridus ja koolitus on Euroopa majanduse arengu ja kasvu seisukohast äärmiselt tähtsad 

ning nende roll Euroopa 2020. aasta eesmärkide ühisel saavutamisel on ülimalt oluline. 

Suuremad investeeringud inimkapitali ning haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamisse 

aitavad ELi majanduse muuta nutikaks, jätkusuutlikuks ja kaasavaks. 

Suur osa investeeringutest tehakse liikmesriikide tasandil. Kuna aga järjest suurem hulk 

Euroopa kodanikke vaatab haridus- ja koolitusvõimalusi otsides oma liikmesriigi piirest 

kaugemale, peab EL aitama tagada, et ühtse turu võimalusi saaksid kasutada kõik. 

EL töötab hariduse ja koolituse edendamise valdkonnas mitmel suunal. Õppimisega seonduva 

riikidevahelise liikuvuse edendamise programmid, näiteks Erasmus, on osutunud väga 

edukaks, aidates inimestel omandada uusi oskusi, mida nõuavad töökohad tulevikus. Suurem 

mobiilsus võib anda panuse ka haridus- ja koolitussüsteemide reformi, soodustades ideede ja 

parima tava leviku teistesse riikidesse. Suunatud rahastamisprogrammide kombinatsiooni 

kaudu ja koos teistest rahastamisallikatest, näiteks struktuurifondidest pärit vahenditega, saab 

ELi eelarve pakkuda tõelist lisaväärtust, edendades liikuvust, soodustades koostööd ja parima 

tava levitamist ning toetades liikmesriike nende haridus- ja koolitussüsteemide 

ajakohastamisel. 

Euroopa kultuuriline mitmekesisus on üks meie suurimaid tugevusi, mis rikastab ja 

inspireerib kodanikke ning pakub tõelisi majanduslikke eeliseid. Kultuuri- ja loovtööstuse 

majanduslik ja sotsiaalne roll on järjest ilmsem, kuna 2008. aastal andis see 4,5 % Euroopa 

SKPst ja seal töötas umbes 3,8 % tööjõust. EL teeb selles valdkonnas liikmesriikidega tihedat 

koostööd, et kasutada ära ühtse turu potentsiaali ning tagada soodsad tingimused kultuuri- ja 

loovtööstuse õitsenguks. 

ELi eelarvest rahastatavate uue põlvkonna programmide raames tegeletakse nõrkustega, mis 

piiravad kõnealuse sektori kasvupotentsiaali. Võideldakse turu killustatusega, tugevdatakse 

kultuuri- ja audiovisuaalsektori konkurentsivõimet ning keskendutakse suutlikkuse loomise 

meetmetele ja kunstiteoste ringluse toetamisele. 

2. VAHEDID 

Komisjon teeb ettepaneku, et ELi eelarvest toetatakse haridus- ja kultuuripoliitikat peamiselt 

kahe vahendi kaudu: 

2.1. Haridus-, koolitus- ja noorteprogramm „Euroopa Haridus” 

Kõnealune programm koondab praegu eraldiseisvad allprogrammid: elukestva õppe 

programm, kõrgharidusprogrammi rahvusvahelised osad, sealhulgas Erasmus Mundus ning 

Aktiivsed noored. See võimaldab saavutada suuremat tõhusust, tugevamat strateegilist fookust 

ning sünergiat, mida on võimalik tööle panna programmi erinevate osade juures. 

Ehkki magistrikraadid kujutavad endast uuenduslike töökohtade ja teadusuuringute 

seisukohast kõige tõhusamaid teaduskraade, ei ühildu ELi olemasolevad liikuvusvahendid 

magistriõppe üliõpilaste vajadustega. Kulutõhusaim viis selle üliõpilaste kategooriani 


jõudmiseks on kasutada ELi eelarve vahendite lisamine erasektorist, peamiselt liikmesriikide 

pankadelt pärit vahenditele, et tagada õppelaenude ja stipendiumide ülekantavus. 

Osana püüdest võidelda noorte tööpuudusega tugevdatakse praegu Leonardo programmist 

toetatavaid meetmeid ning komisjon teeb koostööd Euroopa Investeerimispangaga, et 

käendada nende magistriõppe üliõpilaste laene, kes soovivad magistriõppe läbida teises 

liikmesriigis. 

Uus programm keskendub järgmisele: 

– riikidevaheliste suunatud õppimisvõimaluste pakkumine; 

– oskuste ja tööturunõudluse kokkuviimine, et suurendada värvatavust, 

ettevõtlusvaimu ja noorte osalemist; 

– vabatahtlik töö ning mitteametlik ja vabaharidus ning 

– haridus- ja koolitussüsteemide ulatuslike reformide ja ajakohastamise toetamine 

terves Euroopas ja kaugemal. 

Konkreetsemalt hõlmab programm kolme peamist tegevussuunda: 

(1) õppimisega seonduv riikidevaheline liikuvus: igal aastal võiks kaasa aidata koguni 

800 000 ELi kodaniku (peamiselt üliõpilaste) liikuvusele. 

(2) Hariduse ajakohastamise, uuendustegevuse ja ettevõtluse edendamiseks toetatakse 

haridusasutuste koostööd ja tööelu. 

(3) Haridusinvesteeringute tulemuslikkuse kohta tõendite kogumiseks ja liikmesriikide 

toetamiseks tulemusliku poliitika rakendamisel antakse poliitikaalast tuge. 

Väga kõrge Euroopa lisaväärtuse tagamiseks on äärmiselt oluline kehtestada ranged 

tingimused mobiilsuse kvaliteedile, keskenduda põhilistele poliitilistele eesmärkidele, mille 

puhul on võimalik saavutada kriitilist massi, ning saavutada ELi programmide vastastikune 

täiendavus. 

Euroopa Hariduse programm liidab sama vahendi alla olemasolevad rahvusvahelised 

programmid (Erasmus Mundus, Tempus, Alfa ja Edulink) ja koostööprogrammid 

tööstusriikidega ning hõlmab erinevaid eesmärke (Euroopa kõrgharidusruumi atraktiivsus, 

tipptasemelisus, solidaarsus ja õiglus). 

Selline lähenemisviis lõpetab kõrghariduse valdkonna rahvusvahelise koostöö toetamise ELi 

vahendite praeguse killustatuse, mis raskendab üliõpilaste ja ülikoolide juurdepääsu Euroopa 

kõrgharidusvõimalusi käsitlevale teabele ning halvendab ELi kõrghariduse nähtavust 

ülemaailmsel areenil. 

2.2. Sport 

Euroopa Hariduse programmi alla kuuluva spordi allprogrammi raames kavatsetakse 

keskendutakse järgmisele: 


• võitlemine spordile omaste piiriüleste ohtudega nagu doping, vägivald, rassism ja 

sallimatus ning võistluste ja sportlaste aususe edendamine; 

• Euroopa spordialase koostöö arendamine, andes välja näiteks sportlaste 

paralleelkarjääri käsitlevad suunised ning spordiorganisatsioonide hea juhtimise 

juhised ning 

• toetuse andmine ohujuuretasandi spordiorganisatsioonide, mis võivad kaasa aidata 

laiemate sotsiaalmajanduslike probleemide (näiteks sotsiaalse kaasamise) 

lahendamisele. 

Kõnealune programm toob ELi lisaväärtust valdkondadesse, mis seonduvad spordi 

spetsiifilise iseloomuga, mobiliseerides spordivaldkonna osaliste erasektorist pärit rahalised 

vahendid ja toetades spordipüramiidi allosas olevaid organisatsioone, mitte 

tipp-professionaalse taseme organisatsioone. 

2.3. Kultuuri ja audiovisuaaltööstuse programm „Loov Euroopa” 

See programm ühendab praegused Culture, MEDIA ja MEDIA Mundus programmid. Sellega 

suunatakse toetuste andmist Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks ning aidatakse 

vabastada kultuuri- ja loovsektori töökohtade loomise potentsiaali. Programm täiendab teisi 

ELi programme, keskendudes konkreetselt kultuuri- ja loovsektori vajadustele, üritades 

toimida üle liikmesriikide piiride. Sellel on ka tugev side kultuurilise ja keelelise 

mitmekesisuse edendamisega. Võetakse arvesse iga sektori eripärasid, sealhulgas spetsiaalsete 

eelarveeraldiste kaudu ning programmi kolmas osa pakub loov- ja kultuuritööstusele 

horisontaalset tuge uuenduslike rahastamisvahendite abil. 

3. RAKEDAMIE 

Uute programmide rakendamist lihtsustatakse oluliselt. 

Uus Euroopa Hariduse programm lihtsustab meetmeid ja eeskirju märkimisväärselt, kuna 

kaotatakse allprogrammid, vähendatakse meetmete arvu ja suurendatakse ühekordsete 

väljamaksete kasutamist. 

Loova Euroopa programmi haldab tsentraalselt Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri 

Täitevasutus (EACEA), kes praegu haldab programme Culture ja MEDIA Mõningaid 

meetmeid (nt Euroopa kultuuripealinnad, ELi kultuuriauhinnad, rahvusvaheliste asutustega 

võetavad ühismeetmed) haldab komisjon otse. 

Loova Euroopa programmi osi Culture ja MEDIA täiendatakse Euroopa Investeerimispanga 

grupi poolt hallatava uuendusliku rahastamisvahendiga, et pakkuda kultuuri- ja loovtööstusele 

omakapitali ja laenurahastamist. See aitab kõrvaldada üht põhilist tõket kultuuri- ja loovsisu 

arendamise teel, parandades juurdepääsu rahastamisele, ning selle raames toetatakse kultuuri- 

ja loovtööstuse neid osi, mida teistest ELi programmidest ei toetata. 





millest 


• Euroopa Haridus 15,2 miljardit eurot 

• Loov Euroopa 1,6 miljardit eurot 



TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSED 

Euroopa Liidu ees seisavad märkimisväärsed tööhõive- ja sotsiaalprobleemid. Praegu on tööta 

peaaegu 23 miljonit inimest ja arvutuste kohaselt elab 113 miljonit inimest vaesuse või 

tõrjutuse ohus 8 . Sotsiaal- ja tööhõiveprobleemid valmistavad Euroopa kodanikele kõige 

suuremat muret ning just selles valdkonnas oodatakse ELilt aktiivsemat sekkumist. 

Majanduslike väljavaadete hiljutisest paranemisest hoolimata on tööhõive väljavaated 

keskmise pikkusega perspektiivis endiselt vastuolulised, kuna liikmesriikide olukord on 

erinev ja maailmamajandus avaldab survet Euroopa majanduse ümberkorraldamiseks. 

Töötus ja püsivalt kõrge vaesus nõuavad ulatuslikke meetmeid. Kuna ELi ees seisavad 

põletavad probleemid nagu oskuste vähesus, aktiivse tööturupoliitika ja haridussüsteemi 

toimimise puudujäägid, marginaliseeritud rühmade sotsiaalne tõrjutus ning tööjõu vähene 

liikuvus, tuleb senist poliitikat ajakohastada ja tugevdada. Mitutki nimetatud probleemi on 

teravdanud finants- ja majanduskriis, demograafia- ja rändetrendid ning tehnika kiire areng. 

Kui neid probleeme lahendada ei õnnestu, kujutavad nad endast märkimisväärset ohtu 

sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja konkurentsivõimele. 

Peamine vastutus tööturu- ja sotsiaalpoliitika süsteemide ajakohastamise eest lasub 

liikmesriikidel. ELi lisab nende jõupingutustele aga väärtust, toimides reformide edendamise 

ja soodustamise katalüsaatorina, rahastades meetmeid eelkõige Euroopa Sotsiaalfondist ning 

andes jõudu juurde sotsiaalpartneritele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja teistele 

sidusrühmadele, kellel on reformide elluviimisel keskne roll. 

2. VAHEDID 

Tööhõive ja sotsiaalse kaasamise Euroopa algatuse raames võetakse ühismeetmeid hariduse ja 

kutseõppe, tööhõive ja kaasamise valdkonnas. Rahastamine toimub peamiselt kolme vahendi 

abil, mis viiakse täielikult kooskõlla Euroopa 2020. aasta eesmärkidega ja nende 

tulemuslikkust parandatakse, suurendades vahendite vastastikust täiendavust vahenditega ja 

lihtsustades menetlusi. 

2.1. Euroopa Sotsiaalfond 

Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastatakse majandusliku, sotsiaalse ja piirkondliku 

ühtekuuluvuse struktuurimeetmeid. Rahastamisel keskendutakse Euroopa 2020. aasta 

strateegia prioriteetidele eelkõige nelja „investeerimisakna” kaudu: 

– tööhõive edendamine; 

– investeerimine oskustesse, haridusse ja elukestvasse õppesse; 

– sotsiaalne kaasamine ja vaesusevastane võitlus ning 

8 Eurostati aruanne töötuse kohta (10.5.2011) ja Eurostati andmed Euroopa 2020. aasta näitajate kohta 

(20.5.2011). 


– institutsionaalse suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine. 

Nende akende kaudu panustab ESF ka teistesse poliitilistesse eesmärkidesse, milleks on 

näiteks vähese CO2-heitega ja ressursitõhusale majandusele ülemineku soodustamine, teadus- 

ja uuendustegevuse edendamine eriti sotsiaalvaldkonnas, soolise võrdõiguslikkuse 

suurendamine ja võitlus diskrimineerimisega. Tehakse ettepanek rühmitada meetmed ümber 

eelkõige sotsiaalse kaasamise kasuks, viies enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi 

andmise skeemi ESFi alla. 

2013. aastale järgneval ajavahemikul kuulub ka ESF struktuurifondide ühisesse strateegilisse 

raamistikku 9 . Seda kavatsetakse rahastada liikmesriikidega läbiräägitavate partnerlepingute 

abil. Seatud eesmärgid viiakse kooskõlla riiklike reformikavadega ja nende kaudu muudetakse 

kokkulepitud eesmärgid investeerimisotsusteks. 

Selleks et keskenduda rohkem tulemustele, pannakse paika eelnevalt määratletud nõuete 

terviklikul komplektil põhinev tingimuste mehhanism, et maksimeerida ELi eelarve mõju 

ning käivitada ja toetada reforme liikmseriikides. 

Et ESF annaks tõelise panuse Euroopa 2020. aasta strateegiaeesmärkide saavutamisse, vajab 

ta piisavalt vahendeid nii ELi kui ka tegevusprogrammide tasandil. ESFi suunatud 

ühtekuuluvuspoliitikainvesteeringute minimaalselt vajalik osakaal oleneb piirkondade eri 

kategooriatest, võttes arvesse nende poolt saadava abi erinevat osatähtsust ja nende ees 

seisvaid probleeme. Selleks määratletakse igale piirkonnakategooriale ESFi struktuurifondide 

toetuse minimaalne osakaal, mis ühtekuuluvuspiirkondade puhul on 25 %, 

üleminekupiirkondade puhul 40 % ja konkurentsivõimeliste piirkondade puhul 52 %, 

kusjuures Ühtekuuluvusfond annab abikõlblike liikmesriikide puhul endiselt ühe kolmandiku 

ühtekuuluvuspoliitika (v.a piirkondliku koostöö) eraldisest. Nende osakaalude rakendamise 

tulemusel moodustab ESFi osakaal kokku minimaalselt 25 % ühtekuuluvuspoliitikale 

eraldatud eelarvest. 

2.2. Tööhõive, sotsiaalpoliitika ja kaasamise ühendprogramm 

Tööhõive, sotsiaalpoliitika ja kaasamise ühendprogramm aitab täita Euroopa 2020. aasta 

strateegiat ja saavutada selle üksteist tugevdavaid peamisi eesmärke, toetades meetmeid, mille 

eesmärk on kõrge tööhõive ja piisava sotsiaalkaitse edendamine, sotsiaalse tõrjutuse ja 

vaesusega võitlemine ning töötingimuste parandamine. Programm aitab kiirendada muutusi 

liikmesriikides ja see, koosneb järgmistest elementidest: 

• tervet Euroopat hõlmav vastastikuse õppimise protsesside platvorm, mille abil 

luuakse reformide ülesehitamiseks ja rakendamiseks vajalikku tõenduslikku alust 

ning edendatakse sidusrühmade kaasamist poliitika kujundamisse, et tugevdada ELi 

tööhõive-, sotsiaalpoliitika- ja kaasamisega seonduvate eesmärkide tunnustamist, 

tuginedes programmi Progress raames saadud edukale kogemusele; 

• tõenditel põhineva sotsiaalse uuendustegevuse edendamine, et anda hoogu 

liikmesriikide jõupingutustele oma riiklike sotsiaal- ja tööhõivepoliitikasüsteemide 

ajakohastamisel, kasutades uuendustegevuse kavandamise, rakendamise ja hindamise 

läbiproovitud meetodeid ning tõhustades teabelevi; 

9 Ühine strateegiline raamistik hõlmab ESFi, Euroopa Regionaalarengufondi, Ühtekuuluvusfondi, 

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi. 


• ELi-sisese tööjõu (eriti noorte) liikuvuse ja töövõimalustele juurdepääsu 

parandamise edendamine, tuginedes EURESi võrgustiku meetmetele; 

• ettevõtluse ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise toetamine töökohtade 

loomise ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemise vahendina, parandades mikrorahastamise 

kättesaadavust ja selle kättesaadavust haavatavatele rühmadele, mikroettevõtetele ja 

sotsiaalsele majandusele, tuginedes Progressi mikrokrediidirahastule. 

2.3. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond 

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist makstakse eritoetust töötajatele, kes on 

koondatud suurte struktuurimuudatuste tõttu. 

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kaudu pakub EL kohast abi liikmesriikidele, 

kes toetavad töötajatele, kes on kaotanud töö tootmise ja kaubanduse järjest ulatuslikumast 

üleilmastumisest tulenevate suurte struktuurimuudatuste tõttu. Globaliseerumisega 

Kohanemise Euroopa Fondi raames tegeletakse ka ulatuslike koondamistega, mis on 

põhjustatud äkilise ja ootamatu kriisi poolt vallandatud kohaliku, piirkondliku või liikmesriigi 

majanduse tõsisest häirest. Fondi eesmärk on saavutada, et 50 % toetust saanud töötajatest 

leiaksid ühe aasta jooksul uue ja stabiilse töökoha 10 . 

Komisjon teeb ettepaneku laiendada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi 

pädevust, et teatavatel juhtudel saaks maksta toetust ka teatavates põllumajandussektorites 

ilmnevate üleilmastumise tagajärgede eest. 

2.4. Sõltumatud eelarveread 

Lisaks kõnealustele vahenditele ja vastavalt talle aluslepinguga antud pädevusele jätkab 

komisjon sõltumatute eelarveridade rakendamist 11 selleks, et: 

– soodustada Euroopa sotsiaaldialoogi, mis on Euroopa sotsiaalmudeli lahutamatu osa; 

– analüüsida ja hinnata isikute vaba liikumist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide 

olulisemaid trende ning ühtlustada liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteeme ning 

– analüüsida sotsiaalset olukorda ja demograafilise muutuse mõju. 

3. RAKEDAMIE 

Rahastamisvahendite ja eelarveridade arvu vähendamine ning juhtimis- ja rakendusmeetodite 

ja -süsteemide ühtlustamine lubab vahendeid ulatuslikumalt integreerida ning toetuste andmist 

märkimisväärselt lihtsustada eelkõige abisaajate seisukohast. 

10 Senine kogemus näitab, et aasta jooksul pöördub tööturule tagasi umbes 40 % toetuse saajatest ja 

pikema aja jooksul on positiivne mõju veelgi suurem. 

11 Finantsmääruses kohaselt ei ole nende meetmete rakendamiseks vaja eraldi alusakti. Nendega 

seonduvad rahalised assigneeringud määrab igal aastal kindlaks eelarvepädev asutus. 


3.1. Euroopa Sotsiaalfond 

ESFi rakendamisel keskendutakse tulemustel põhineva lähenemisviisi (mille alusel ESF 

kaasatakse kõikide koostöös liikmesriikidega eelarve täitmise vahendite ühisesse strateegilisse 

raamistikku) ja liikmesriikidega läbiräägitavate partnerlepingute ühendamisele. 

Samuti lihtsustatakse rakendamist. Eelkõige väikeste projektide puhul kasutatakse rohkem 

lihtsamaid väljamaksete tegemise võimalusi, vähendades nii liikmesriikide ja piirkondade 

halduskoormust ning lihtsustades kohalike algatuste juurdepääsu rahastamisele. Ühised 

tegevuskavad võimaldavad ka väljamakseid tihedamalt siduda partnerlepingutega eelnevalt 

kindlaksmääratud eesmärkide saavutamisega. 

Edukate programmide ja meetmete premeerimiseks ning mahajääjate puhul muudatuste 

stimuleerimiseks luuakse tulemustel põhinevad stimuleerimismehhanismid. 

3.2. Tööhõive, sotsiaalpoliitika ja kaasamise ühendprogramm (otsene haldamine) 

Uut tööhõive ja sotsiaalse kaasamise ühendprogrammi haldab komisjon otse. Peamised 

menetlused hõlmavad pakkumismenetlusi, projektikonkursse ja ühist juhtimist, eelkõige 

mikrokrediidirahastu rakendamisel koostöös Euroopa Investeerimisfondiga. Uue programmi 

raames keskendutakse suurprojektidele, millel on selge ELi lisaväärtus, et saavutada kriitiline 

mass ja vähendada halduskoormust. Ühtlustatakse ja lihtsustatakse eeskirju ja menetlusi, et 

muuta kergemaks eelkõige väikeste organisatsioonide juurdepääsu programmile. 

Lisaks kehtestatakse mitmeaastane programm, milles esitatakse pikaajalised poliitilised 

eesmärgid ning aasta rahastamiskava, tagades programmi seotuse poliitiliste eesmärkidega. 

Programmi rakendatakse tulemuspõhise juhtimise lähenemisviisi kaudu, mis põhineb 

edusammude järjepideval hindamisel konkreetsete näitajate alusel. 

3.3. Koondatud töötajate toetamine 

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtt nõuab jätkuvalt eelarvepädeva 

asutuse otsust. Komisjon püüab lihtsustada fondi toimimist ja kohandada seda 

majandustingimuste muutumisega. 

3.4. Sõltumatud eelarveread 

Mõlema vahendi puhul kooskõlastatakse täielikult sõltumatute eelarveridade rakendamist, et 

vältida dubleerimist ja suurendada sünergiat. Kriitilise massi saavutamiseks ja 

halduskoormuse vähendamiseks vähendatakse sõltumatute eelarveridade arvu ja eelistatakse 

suuremaid projekte. 





millest 

• Euroopa Sotsiaalfond (rakendades iga regioonide 

kategooria suhtes 25/40/52 valemit, mis annab 

ühtekuuluvuse vahendite määraks 25 % ilma 

rahastamisvahendit „Euroopa ühendamine” 

arvestamata) 

• Ühendatud tööhõive-, sotsiaal- ja 

kaasamispoliitika 




• Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond 3 miljardit eurot 

• Sõltumatud eelarveread 400 miljonit eurot 



KESKKOD 

Euroopa Liidu keskkonnapoliitika aitab täita Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud 

nutika, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärki Investeeringud keskkonnakaitsesse 

on investeeringud meie ühiskonna ajakohastamisse, mis aitavad muuta Euroopa majanduse 

teadmistepõhiseks ja ressursitõhusaks. Keskkonna kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise 

seisukohast on need investeeringud vältimatud. 

Majanduse rohelisemaks muutmine hõlmab keskkonnakulude vähendamist, kasutades 

ressursse tõhusamalt, mis aitab edendada majanduskasvu, konkurentsivõime ja töökohtade 

loomist. Meie loodusliku kapitali – bioloogilise mitmekesisuse - kaitsmine ja ökosüsteemide 

vastupidavuse tugevdamine annab olulise panuse meie jätkusuutliku kasvuga seonduvate 

eesmärkide saavutamisse. Ökosüsteemid on toidu, puhta vee, toormaterjalide ja paljude teiste 

eeliste allikas, andes panuse tootlikkusse ja elukvaliteeti ning vähendades kulusid 

rahvatervisele. Ökosüsteemide taastamine ja nende pakutavad teenuste kasutamine annavad 

rohelisse majandusse panuse uute oskuste, töökohtade ja ärivõimaluste kaudu, elavdades 

uuendustegevust ning osaledes kliimamuutusega seonduvate probleemide leevendamisel ja 

nendega kohanemisel. 

Ühiste keskkonnaeesmärkide saavutamiseks tehtava Euroopa tasandi koostöö lisaväärtus on 

ilmne, kuna keskkonnaprobleemid ei jää ühe liikmesriigi piiresse. Tihe koostöö ELi naabrite 

ja arenevate majandusega riikidega on Euroopa rohelisemaks muutmise eeltingimus. 

Keskkonna jätkusuutlikkuse suurendamine on ka üks ELi jaoks olulisi aastatuhande 

arengueesmärke. 

Lisaks Euroopa keskkonnaalaste õigusaktide eelistele võib ELi eelarve kaasa aidata 

keskkonnaeesmärkide saavutamisele nii eriprogrammide kaudu kui ka tagades 

keskkonnaeesmärkide arvestamise kõigis ELi eelarvest toetatavates meetmetes. 

2. VAHEDID 

2.1. Süvalaiendamine 

Keskkonnapoliitika prioriteedid süvalaiendatakse kõigisse tähtsamatesse ELi ühtekuuluvuse, 

põllumajanduse, merenduse ja kalanduse, teadus- ja uuendustegevuse rahastamisvahenditesse 

ning välisabi programmidesse. Selline lähenemisviis aitab suurendada keskkonnapoliitika ja 

teiste valdkondade vahelist sünergiat, lähtudes eeldusest, et ühtede ja samade meetmete 

raames võiks ja tuleks püüelda mitme teineteist täiendava eesmärgi poole. Selline 

lähenemisviis aitab vältida programmide arvu ja vähendada halduskoormust. 

• Põllumajandus. Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi oluline eesmärk on 

keskkonnaeesmärkide edendamine põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste 

keskkonnahoidlikuks muutmise kaudu. 30 % otsetoetustest seatakse sõltuvusse 

parimatest keskkonnaalatavadest kinnipidamisest (lisaks kohustusele täita juba 

olemasolevaid nõudeid). Täpsustatakse ka ÜPP valdkonda kuuluva maaelu arengu 

edendamise eesmärki pakkuda avalikke hüvesid muu hulgas põllumajandust ja 

keskkonda käsitlevate meetmete abil. Kõnealused meetmed aitavad tagada, et ELi 


põllumajandussektor oleks jätkusuutlik ning peaks silmas keskkonnaalaseid avalikke 

hüvesid nagu puhas vesi, elurikkus, pinnasekaitse, õhu puhtus ja maastikukaitse. See 

aitab täita ELi kliimamuutuse tagajärgede leevendamise ja nendega kohanemise 

eesmärke. 

• Kalandus ja merendus. Tulevase merendus- ja kalanduspoliitika keskmes on 

keskkonna jätkusuutlikkus. Seda edendatakse muu hulgas ülepüügi, liigse 

püügivõimsuse ja otseste mõjude (näiteks kaaspüügi ja merepõhjale avalduva mõju) 

vähendamise ning merekaitsealade toetamisega. Merestrateegia raamdirektiivi 

rakendamisel jätkatakse merekeskkonda mõjutava inimtegevuse jätkusuutlikkuse 

piiride määratlemist ühendatud merenduspoliitika raames. 

• Ühtekuuluvuspoliitika. Ühtekuuluvuspoliitika keskendatakse senisest paremini 

Euroopa 2020. aasta prioriteetidele, sealhulgas ELi majanduse muutmisele 

ressursitõhusamaks, rohelisemaks ja konkurentsivõimelisemaks. Selleks pööratakse 

muu hulgas rohkem tähelepanu tulemuste saavutamisele ja tingimuslikkusele 

keskkonnaeesmärkide täitmisel. Need eesmärgid hõlmavad vett, prügi, merendust, 

nitraate, tööstusheiteid, õhukvaliteeti ja üleujutusi käsitlevate keskkonnaalaste 

õigusaktide rakendamise edendamist, seonduva keskkonnainfrastruktuuri rahastamist 

ning elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste kaitsmist ja taastamist, muu hulgas roheliste 

infrastruktuuride arendamise ning kõrbestumise vähendamise ja ennetamise kaudu. 

Ühtekuuluvuspoliitika raames suurendatakse tähelepanu ka tegevusest tulenevate 

keskkonnaohtude hindamisele. 

• Teadus- ja uuendustegevus. Uus teadusuuringute ja innovatsiooni ühine 

strateegiline raamistik aitab kiirendada majanduse ressursitõhususe suurendamiseks 

vajalike teaduslikke ja tehniliste läbimurrete saavutamist. Nutikale ja jätkusuutlikule 

arengule aitab kaasa ka laiema ökoinnovatsiooni rahalise toetamise jätkamine. 

Innovatsioonipartnerlustel on otsene mõju ressursitõhususele, näiteks vee, 

ökosüsteemide, toormaterjalide ja nutikate linnade valdkonnas. 

• Välistegevuse valdkonnas aitab ühinemiseelne rahastamisvahend kandidaatriikidel 

rahastada ELi õigusaktide täitmiseks vajaliku keskkonnainfrastruktuuri ja suutlikkuse 

loomist. Piirkonna ja liikmesriigi tasandi poliitilise dialoogi kaudu jätkab komisjon 

Euroopa partnerluse rahastamisvahendi raames keskkonna toetamise 

süvalaiendamist. Keskkonnaküsimusi tuleks rohkem arvestada ka arengumaade 

abiprogrammides. Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid on üliolulised 

ülemaailmsed avalikud hüved ning nendega seotud küsimused lisatakse 

kavandatavasse ülemaailmsete avalike hüvede ja probleemide temaatilisse 

programmi. Lissaboni leping annab ELile mitmepoolsetes keskkonnalepetes ja 

rahvusvahelises keskkonnajuhtimises kaalukama rolli, millega kaasneb ulatuslikum 

rahastamine. 

2.2. Eraldi rahastamisvahend keskkonna ja kliimameetmete jaoks 

Lisaks süvalaiendamisele teeb komisjon ettepaneku jätkata LIFE+ programmi ja viia see 

paremini kooskõlla Euroopa 2020. aasta eesmärkidega. Sarnaselt praeguse 

programmiperioodiga hõlmab uus vahend ühte programmi mitu keskkonna ja kliimameetmete 

valdkonna meedet. 


Keskkonna allprogrammi 12 raames keskendub vahend kaht liiki projektidele: uued 

ühendatud projektid, mille arv ja rahaline osakaal programmitsükli jooksul järkjärgult 

suurenevad, ning „traditsioonilised” projektid. Komisjon on seisukohal, et ühendatud 

projektid täidavad olulist rolli selliste eesmärkide saavutamise kiirendamisel nagu elurikkuse 

ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine, Natura 2000 võrgustiku tõhus haldamine, 

keskkonnajuhtimise edendamine, prügi- ja veemajandus ning nende eesmärkide nimel teiste 

vahendite kasutuselevõtul. Projekte valitakse endiselt nende ELi lisaväärtuse ja oskusteabe 

levitamise potentsiaali alusel. 

LIFE ühendprojektid on ellu kutsutud oluliste ELi keskkonnadirektiivide (elupaikade 

direktiiv ja vee raamdirektiiv) alusel algatatud keskkonnaalaste tegevuskavade 13 

jätkusuutlikuks rakendamiseks. Ühendprojektidest toetatakse mitmeid konkreetseid 

meetmeid. Nendele projektidele hangitakse täiendavaid vahendeid teistest ELi 

rahastamisprogrammidest ning riiklikest, piirkondlikest ja erasektori fondidest, mis 

suunatakse ühiselt keskkonnaeesmärkide hüvanguks. LIFE-poolne rahastamine toimiks seega 

katalüsaatorina, mis tagab järjekindluse ja strateegilise keskkonnafookuse, aitab luua 

sünergiat. Struktureeritud koostöö teiste ELi fondidega toimub ühise strateegilise raamistiku 

alusel. 

Keskkonna allprogramm korraldatakse vastavalt järgnevatele prioriteetidele: 

(a) LIFE bioloogiline mitmekesisus, mis endiselt keskendub Natura 2000 programmile 

ning elurikkusega seonduva parima tava arendamisele ja levitamisele, hakkab 

hõlmama ka laiemate elurikkuse probleeme vastavalt Euroopa 2020. aasta 

bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärgile säilitada ja taastada ökosüsteeme 

ning nende teenuseid. 

(b) LIFE Keskkond keskendub ELi keskkonnapoliitika, eelkõige Euroopa 2020. aasta 

ressursitõhususe eesmärkidega seonduvate keskkonnaõigusaktide (näiteks vee 

raamdirektiivi ja jäätmete raamdirektiivi) avaliku ja erasektori poolse rakendamise 

toetamisele. 

(c) LIFE Juhtimistava toetab parima tava levitamise platvormide loomist eesmärgiga 

parandada ELi keskkonnapoliitika prioriteetide täitmist ja jõustamist, poliitika 

arendamist ja teadmistepõhist otsustamist (nt projektide tulemuste ulatuslikku 

levitamist) rõhuasetusega heal haldusel. Sellest osast toetatakse ka keskkonna 

valdkonna vabaühendusi ning edendatakse teadlikkuse tõstmist, propagandat ja 

keskkonnateabe levitamist, kuna need on hea valitsemistava, täieliku rakendamise ja 

järgmise saavutamisega olemuslikult seotud. 

12 

Kliimameetmete alaprogrammi kavandatavaid osi vaata eraldi teabelehelt kliimameetmete poliitika 

kohta. 

13 

Keskkonnaalased tegevuskavad on ELi keskkonnadirektiividega nõutava konkreetse keskkonnapoliitika 

rakendamiseks (nt elupaikade direktiivi tähtsusjärjestatud tegevuskava, vee raamdirektiivi 

veemajanduskava, jäätmete raamdirektiivi jäätmete minimeerimise kava, õhusaaste tõrjekava 

õhusaastestrateegia õigusaktidest tulenevate õhukvaliteedinõuete täitmiseks jne) või vastavalt ELi 

soovitustele ametiasutuste poolt koostatud kavad ja programmid (nt säästva linnaarengu kava, 

rannikuala haldamise ühendkava jne). 


2.3. Bioloogilise mitmekesisuse rahastamine 

ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 14 rahastamine nõuab bioloogilise 

mitmekesisuse süvalaiendamist kogu ELi eelarve ulatuses nii ELi peamiste 

rahastamisvahendite kui ka välistegevuse rahastamise puhul. ELi kulutuste tõhususe 

suurendamiseks on oluline saavutada sünergia ka kliimameetmete rahastamisega, rahastades 

ökosüsteemipõhiseid kohanemise ja leevendamise projekte, mis pakuvad ka laiemaid 

ökosüsteemi teenuseid nii ELis kui ka väljaspool seda. 

Natura 2000 kaitsealade tõhus haldamine ja taastamine on eriti oluline, et täita Euroopa 

Ülemkogu poolt 2010. aastal kehtestatud ja Euroopa 2020. aasta strateegiale vastav eesmärk 

peatada ELi liigirikkuse vähenemine ja liigirikkus taastada. ELi tasandil loob uuele Natura 

2000 rahastamisstrateegiale tugeva aluse tugevdatud ühtne lähenemisviis, mille raames 

kasutatakse erinevaid ELi valdkondlikke fonde, tagades nende kooskõla Natura 2000 

tegevuskavade prioriteetidega ning tõhustatud LIFE Elurikkuse osa. 

Välispoliitilises kontekstis kohustusid EL ja teised osalevad pooled 2010. aasta oktoobris 

Nagoyas toimunud Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte konverentsi 

kümnendal istungil eraldama 2020. aastaks märkimisväärselt rohkem vahendeid 

ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide täitmiseks. ELi eelarvest toimub 

rahastamine ELi välistegevusprogrammide geograafiliste ja piirkondlike assigneeringute ning 

ülemaailmsete avalike hüvede valdkondliku programmi kaudu. 

Lisaks bioloogilise mitmekesisuse süvalaiendamisele välistegevuse eelarvesse teeb komisjon 

ettepaneku luua ka eelarvest väljapoole jääv mehhanism või fond, et ühendada liikmesriikidelt 

ja ELi eelarvest pärit eraldised. 

3. RAKEDAMIE 

3.1. Süvalaiendamine 

Süvalaiendamine toimub struktuuride ja vahendite kaudu, mida on kirjeldatud valdkondliku 

poliitika teabelehtedes. Tulemuste saavutamise kindlustamiseks kasutatakse kõigi asjaomaste 

ELi poliitiliste vahendite puhul konkreetselt määratletud eesmärke, kontrolli- ja 

aruandluseeskirju ühes sobivate näitajatega. 

Erinevate poliitiliste eesmärkide vahelise sünergia suurendamiseks nähakse ette 

keskkonnakulutuste kontrollimenetlus, mis sarnaneb kliimakulutuste puhul väljapakutule. 

Elurikkuse osas integreeritakse OECD poolt kasutusele võetud Rio markerid (mida komisjon 

kasutab välistegevuse vahendite juures ka praegu) ELi programmide tulemuslikkuse 

mõõtmiseks praegu kasutatavasse meetodisse. Need aitavad näitlikustada ka kliima- ja 

bioloogilise mitmekesisuse valdkonna kulutuste ühiseid eeliseid ning rõhutada 

kliimakulutuste bioloogilise mitmekesisuse alaseid ühiseid eeliseid REDD+ (raadamisest ja 

metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamise) meetmete seisukohast. 

14 KOM(2011) 244. 


3.2. Eraldi rahastamisvahend keskkonna ja kliimameetmete jaoks 

Praeguse LIFE+ programmi toimimist korraldab komisjon otsese tsentraliseeritud eelarve 

täitmise teel. Komisjon on seisukohal, et tulevast programmi tuleks samuti hallata 

tsentraliseeritult, kuid haldusülesandeid oleks võimalik suures osas delegeerida olemasolevale 

täitevasutusele. Delegeerimise määra ja tingimuste puhul tuleb arvesse võtta komisjoni 

vajadust säilitada tugevda poliitilised sidemed ühendprojektidega. 


Kõik arvandmed 2011. aasta püsivhindades. Ei sisalda süvalaiendamise vahendeid, mis 

sisalduvad valdkondlike rahastamisvahendite eelarveassigneeringutes. 

LIFE+ programm (keskkonna allprogramm) 2,4 miljardit eurot 



VÄLISTEGEVUS 

Oma elanike arvust ja majanduslikust jõust tulenevalt on Euroopa Liidu ülemaailmne tähtsus 

suur. Tema 500 miljonit elanikku toodavad üle 25 % maailma SKPst ja annavad viiendiku 

ülemaailmse kaubanduse käibest. EL on ka poliitiliselt aktiivne; tal on piirkondlikud (eelkõige 

oma naabruses) ning ülemaailmsed julgeolekuhuvid ja vastutus. EL näitab oma solidaarsust, 

andes üle poole kogu rahvusvahelisest arenguabist ja olles maailma suurim humanitaarabi 

andja. EL osaleb aktiivselt inimõiguste kaitses, inimväärse töö propageerimises ja muude 

ülemaailmsete väärtuste levitamises ning rahvusvaheliste keskkonna- ja 

sotsiaalkonventsioonide järgimises. 

EL on järjest aktiivsem konfliktide ennetamisel, kriiside ohjamisel ja rahutagamisel, osaledes 

tema poolt juhitavatel kriisiohjemissioonidel ning kasutades ELi kriisidele reageerimise ja 

stabiliseerimisvahendeid. EL toetab ka ÜRO ja Aafrika Liidu rahutagamis- ja rahu taastamise 

missioone heitlikes ja sõjast räsitud riikides. Lisaks toetab EL mitmepoolset süsteemi ja selle 

reformi, Doha mitmepoolseid kaubanduskõnelusi, ÜRO kliimamuutuse raamkonventsiooni 

alusel toimuvaid kõnelusi kliimamuutuse üle, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel 

toimuvaid kõnelusi elurikkuse üle, kõnelusi muude mitmepoolsete lepete üle, G-8 ja G-20 

reforme ja ülemaailmse juhtimise tegevuskava. 

Seega on välispoliitika ELi jaoks oluline tegevusvaldkond, mida on tugevdatud Lissaboni 

lepingu uue institutsioonilise raamistikuga. 

EL kasutab välissuhete rahastamisvahendeid eelkõige järgnevate välispoliitika valdkondade 

rakendamiseks: 

(1) ELi väärtuste edendamine ja kaitsmine välismaal. Asetades esiplaanile 

inimõigused, demokraatia ja õigusriikluse, nõuavad maailma eri osades hiljuti aset 

leidnud sündmused ülemineku- ja demokraatlikele protsessidele ning 

kodanikuühiskonnale antava ELi abi läbivaatamist. 

(2) ELi poliitikat kujundamine vastavalt eesmärgile lahendada selliseid ülemaailmseid 

põhiprobleeme nagu võitlus kliimamuutusega, bioloogilise mitmekesisuse taastamine 

ning ülemaailmsete avalike hüvede ja ressursside kaitsmine. Komisjon teeb 

ettepaneku töötada koostöös kolmandate riikidega välja ELi ja vastastike huvide 

ennetav tegevuskava, keskendudes eelkõige strateegilistele partneritele. 

(3) ELi arengukoostöö mõju suurendamine, keskendudes peamiselt vaesuse 

vähendamisele. EL suunab abi valdkondadele, milles tal on spetsiifiline oskusteave, 

eristades partnerriike ja -piirkondi selliselt, et abi antaks vastavalt vajadustele, 

suutlikkusele, huvidele ja kohustustele, parandab arengu nimel abi kooskõlastamist ja 

poliitika ühtsust ning tagab arengu piisava rahastamise. Aafrika ja Euroopa 

ühisstrateegia rakendamise toetamiseks luuakse tervet Aafrikat hõlmav vahend, mille 

raames keskendutakse mitut piirkonda või tervet mandrit hõlmavate meetmete 

konkreetsele lisaväärtusele. Vahend peaks olema piisavalt paindlik, et võtta vastu 

ELi liikmesriikide, Aafrika riikide, finantseerimisasutuste ja erasektori panust. 


(4) Investeerimine ELi naaberriikide pikaajalisse jõukusse ja stabiilsusse . Stabiilse, 

jõuka ja demokraatliku ala loomise eesmärgi poole püüeldakse nii sellega, et 

valmistatakse (võimalikke) kandidaatriike ette liikmesuseks, kui ka uuendatud 

naabruspoliitika kaudu. EL toetab aktiivselt demokraatlik väärtuste ja põhimõtete 

levikut naaberriikides ning arengu viljade õiglasemat jaotamist suurema poliitilise 

koostöö ning sügavama majandusintegratsiooni kaudu lõuna ja idaga. 

(5) Euroopa solidaarsuse suurendamine looduslike ja inimtekkeliste katastroofide 

järel. Austades rahvusvaheliselt kokkulepitud humanitaarõiguse põhimõtteid ning 

uuendades oma humanitaarabi ja kodanikukaitse valdkonna suutlikkust, toetatakse 

ELi eelarvest katastroofide prognoosimise, nendeks valmistumise, nende 

ärahoidmise ja neile kiire reageerimise meetmeid ning osaletakse paindlikumalt 

arengumeetmetes, et kriisist väljud ja suurendada selleks valmisolekut tulevikus. 

(6) Kriisiennetuse ja kriiside lahendamise parandamine. Aktiivsemaks muudetakse 

ELi järgnevate valdkondade meetmeid: kriisiennetus ja kriiside lahendamine, 

rahutagamine ja rahvusvahelise julgeoleku parandamine, sealhulgas ELi kriisideks 

valmisoleku alane suutlikkus. 

Parim viis globaliseerumise eeliste ärakasutamiseks ning seeläbi majanduskasvu 

kiirendamiseks ja tööhõive edendamiseks on rahvusvahelises eeskirjade raamistikus toimiv 

avatud Euroopa. 

2. VAHEDID 

Komisjon teeb ettepaneku kasutada ELi tulevaste välistegevuse vahendite juures järgnevat 

struktuuri. 

2.1. Arengukoostöö 

Komisjon teeb ettepaneku tugineda selle geograafilise ja temaatilise kohaldamisala osas 

olemasolevale arengukoostöö rahastamisvahendile. Komisjon teeb ettepaneku, mille kohaselt 

Euroopa Arengufond, mis hõlmab koostööd AKV (Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani) 

riikidega ning ülemeremaade ja -territooriumidega, jäetakse järgmise mitmeaastase 

finantsraamistiku perioodil eelarvest välja. 

2.2. Ühinevate riikide vahend 

Tehakse ettepanek võtta laienemisstrateegia rahastamise sambana kasutusele üks 

ühinemiseelne koondvahend, mis hõlmab sisepoliitika ja teemavaldkondade kõiki mõõtmeid. 

Eesmärk on tagada, et kandidaatriigid ja võimalikud kandidaatriigid on lõpuks aset leidvaks 

ühinemiseks täiesti valmis. Rõhk asetatakse sotsiaalmajanduslikule arengule, piirkondlikule 

koostööle, acquis' vastuvõtmisele ja rakendamisele ning ühinemisel sisepoliitika elluviimiseks 

valmistumisele. Vahendit rakendatakse abisaajatega kokkulepitud riiklike ja mitme abisaajaga 

programmide kaudu ning selle puhul võetakse arvesse ka struktuurifonde, ühtekuuluvusfondi 

ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, sealhulgas nende ümberorienteerumist 

avalike hüvede pakkumisele. Lisaks on ühinevates riikides võimalik vajadusel jätkuvalt 

kasutada kriisiga seonduvaid poliitilisi ja rahastamisvahendeid (Makromajanduslik finantsabi, 

Stabiliseerimisvahend). 


2.3. Euroopa partnerluse rahastamisvahend 

Euroopa partnerluse rahastamisvahend toob kasu ELi naaberriikidele, kes toetavad 

süvendatud poliitilist koostööd, tihedamat majanduslikku integratsiooni ELiga ning 

tulemuslikku ja püsivat üleminekut demokraatiale. Kooskõlas komisjoni teatise „Uus 

lähenemisviis muutuvale naabrusele” järeldustega toetub koostöö ELi naabritega põhimõttele 

„rohkematele ja rohkem”. Euroopa partnerluse rahastamisvahendist antakse suurem osa ELi 

poolt naabrusele antavatest vahenditest, millega kaasnevad vajadusel muud välistegevuse 

vahendid 15 . 

2.4. Partnerlusvahend 

Sellest uuest programmist antakse ad hoc toetust kõigi kolmandate riikidega (arenenud ja 

arengumaadega) tehtavale koostööle, keskendudes eriti strateegilistele partneritele / 

arenevatele majandustele. Sellest rahastatakse meetmeid, millega toetatakse ELi poliitika 

suunamist piiri taha, kasutades kahepoolset koostööd ja ühist lähenemisviisi probleemidele, 

majanduspartnerlusi ja ettevõtete koostööd, avalikke diplomaatilisi samme ja võrgustikke, 

inimestevahelisi sidemeid, poliitkõneluste pidamist ja ühismeetmeid üksikute 

partnerriikidega, samuti kaubanduse ja investeeringute ning õigusnormide lähendamise 

edendamist strateegiliste partneritega. 

2.5. Inimõiguste edendamine terves maailmas 

Tugevdatud demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend keskendub kahele 

valdkonnale. Esiteks toetatakse aktiivsemalt tekkivate kodanikuühiskondade arendamist ja 

nende erilist rolli muutuste esilekutsujate ning inimõiguste ja demokraatia toetajatena. 

Suurendatakse ELi suutlikkust kiiresti reageerida inimõiguste rikkumisele ning anda rohkem 

toetust rahvusvahelistele ja piirkondlikele inimõiguste kontrollijatele ja mehhanismidele. 

Teiseks toetatakse valimiste vaatlemise missioone ja valimisprotsesside parandamist. 

2.6. Solidaarsus looduslike ja inimtekkeliste katastroofide tõttu kannatanud 

inimestega ning nende abistamine 

Humanitaarabi ja kodanikukaitset tugevdatakse ja selle puhul lähtutakse jätkuvalt vajadustel 

ja põhimõtetel põhinevast lähenemisviisist. 

– Humanitaarabivahendiga reageeritakse looduslikele ja inimtekkelistele 

katastroofidele, tuginedes humanitaarõiguse rahvusvahelistele põhimõtetele ning 

kasutades sellele spetsialiseerunud organisatsioone. 

– Kodanikukaitse mehhanismiga reageeritakse kolmandates riikides aset leidnud 

looduslikele ja inimtekkelistele katastroofidele, kooskõlastades ELi liikmesriikide 

kodanikukaitseasutuste tööd. 

2.7. Riskide vältimine ja juhtimine 

ELi selle valdkonna töö koosneb mitmest osast: 

15 Venemaa saab jätkuvalt kasu Euroopa partnerluse rahastamisvahendist rahastatavast piiriülese ja 

piirkondliku koostöö toetusest. 


• Kriisidele, sealhulgas looduskatastroofidele reageerimine stabiliseerimisvahendi abil, 

keskendudes konfliktide ennetamisele, rahu taastamisele ja riigi ülesehitamisele. 

Selle pikaajalise suutlikkuse raames tegeletakse ülemaailmsete ja 

piirkondadevaheliste ohtudega nagu massihävitusrelvade levik, võitlus terrorismi ja 

organiseeritud kuritegevuse vastu, võitlus salakaubaveoga jne. 

• Stabiliseerimis- ja kohandusprogrammidest abi saavate riikide lühiajalise 

rahavajaduse rahuldamine makromajandusliku finantsabi kaudu. 

• Tuumaohutuse edendamine rahvusvaheliste eeskirjade täitmiseks tuumaohutusalase 

koostöö rahastamisvahendi kaudu. Eesmärk on toetada kolmandates riikides 

kõrgetasemelise tuumaohutuse, kiirguskaitse ning tuumamaterjali tõhusate ja 

tulemuslike kaitsemeetmete kohaldamise edendamist. 

• ÜVJP eelarvest toetatakse ka sõjalise ja kaitsemõjuta meetmeid. 

3. RAKEDAMIE 

Uute programmide rakendamist lihtsustatakse veelgi, eelkõige abi tõhususe hõlmamiseks. 

Uued vahendid hõlmavad rahaliste vahendite eraldamise ja väljamaksmisega seotud 

vastastikust aruandlust. Püüeldakse suurendada koostoimet väliste vahendite kasutamises 

mitmete ELi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, näiteks ELi vaesuse vähendamise ning 

kliima ja elurikkuse alase rahastamisega seotud kohustuste täitmisel. 

Kavas on suurendada välistegevuse paindlikkust. Tugevdatakse finantsraamistiku väliseid 

eelarvemehhanisme suurte ja ettenägematute sündmustega toimetulekuks (hädaabireserv, 

paindlikkusinstrument). 

Lihtsustamine saavutatakse vahendite selgema piiritlemise ja vahendite kattuvuse 

vähendamisega, määratledes igale vahendile konkreetsed poliitilised eesmärgid. Samuti 

tehakse ettepanek lihtsustada ELi abi andmisega seotud eeskirju ja menetlusi, eelkõige 

selleks, et programmitöö soodustaks koostööd liikmesriikidega. 

Kõigi vahendite raames (eelkõige regionaalsete investeerimisrahastute kaudu) tehakse 

ettepanek kasutada enam uuenduslikke rahastamisvahendeid, mis võimaldaks suuremal 

määral kombineerida toetusi ja laene, et kaasata täiendavaid vahendeid partnerriikide 

investeerimisvajaduste katmiseks. 

Leitakse, et tuleks parandada välisabi demokraatlikku kontrolli. Seda oleks võimalik 

saavutada, kasutades programmide teatavate aspektide puhul delegeeritud õigusakte 

asutamislepingu artikli 290 kohaselt. See asetaks kaasseadusandjad võrdsesse olukorda ning 

tagaks programmitöö suurema paindlikkuse. Euroopa Arengufondiga seoses tehakse 

ettepanek viia kontroll kooskõlla arengukoostöö rahastamisvahendiga, võttes samas arvesse 

kõnealuse vahendi eripära. 





millest 


• Arengukoostöö rahastamisvahend 20,6 miljardit eurot 

• Ühinemiseelne vahend 12,5 miljardit eurot 

• Euroopa partnerluse rahastamisvahend 16,1 miljardit eurot 

• Partnerlusvahend 1 miljardit eurot 

• Stabiliseerimisvahend 2,5 miljardit eurot 

• Demokraatia ja inimõiguste Euroopa 

rahastamisvahend 


• Ühine välis- ja julgeolekupoliitika 2,5 miljardit eurot 

• Humanitaarabivahend 6,4 miljardit eurot 

• Kodanikukaitse ja hädaolukordadele reageerimise 

suutlikkus 


• Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus 0,2 miljardit eurot 

• Tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend 0,56 miljardit eurot 

• Makromajanduslik finantsabi 0,6 miljardit eurot 

• Välistegevuse tagatisfond 1,26 miljardit eurot 

Hädaabireserv 2,45 miljardit eurot 

11. Euroopa Arengufondi raames kavandatav eelarve kokku 30,3 miljardit eurot 



PETTUSEVASTAE VÕITLUS 

ELi pettusevastase võitluse poliitika eesmärk on kaitsta Euroopa Liidu finantshuve, ELi 

eelarvet mõjutavaid pettusi ära hoides, uurides ja tagades nende eest süüdistuse esitamise. 

Nimetatud poliitikat rakendab Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), mis on komisjoni osa, 

kuid viib uurimisi läbi täiesti sõltumatult. 

OLAF haldab komisjoni talitusena järgnevalt kirjeldatud programme liidu pettusevastase 

poliitika toetuseks. Üks pettusevastaste meetmete eriharu on euro kaitsmine pangatähtede ja 

müntide võltsimise eest, mis on väga oluline ühisraha toimimiseks. 

2. VAHEDID 

Eelarvet mõjutavate pettuste vastaste liikmesriikide meetmete kooskõlastamiseks on 

kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 325 sätestatud tiheda ja korrapärase 

koostöö nõudega loodud kolm programmi: 

• Programm Hercule II edendab pettusevastast tegevust laiendades rahvusvahelist ja 

valdkondadevahelist koostööd, väljaõpet, õigusalast eriõpet, muude spetsialiseeritud 

pettusevastaste teenuste pakkumist liikmesriikide asjaomastele asutustele (politsei ja 

toll, prokurörid jne), erialaste võrgustike loomist, sh ka ühinevates ja 

kandidaatriikides, ning liikmesriikide tehniliste seadmete rahastamist. Programmil 

Hercule on eriline roll sigarettide salakaubaveo vastase võitluse toetamisel. 

• Pettustevastane infosüsteem (AFIS) pakub turvalist infrastruktuuri pettustega seotud 

teabe vahetamiseks liikmesriikide ning liikmesriikide ja komisjoni vahel. See 

infrastruktuur võimaldab ka liikmesriikide ja kolmandate riikide ühiseid 

tollioperatsioone, mis koondavad erinevate talituste vahendeid ühist muret tekitavate 

kõrge riskiga sihtmärkide vastu. 

• Programm Pericles, mis on mõeldud euro kaitsmiseks võltsimise vastu, pakub 

personali vahetust ning abi- ja väljaõppeprogramme. Võitlus euro võltsimise vastu on 

olnud edukas tänu ühtsele meetmepaketile rõhuga kõigi riikliku ja Euroopa tasandi 

osalejate tihedal koostööl, väljaõppel ja teadlikkuse tõstmisel. 

Lisaks pettusevastase võitluse konkreetsele kuluprogrammile aitab kõigi kuluprogrammide 

pettusevastaste sätete suurem ühtsus tagada, et ELi kohustus võidelda pettuste vastu on 

tulemuslik. Seepärast kaasatakse pettusevastased sätted kõikidesse 2014.–2020. aasta uue 

põlvkonna programmide õiguslikesse alustesse. 

3. RAKEDAMIE 

Varasema programmi Hercule hindamine on näidanud märkimisväärset mõju liikmesriikide 

tehnilise varustuse taseme paranemise, piiriüleste operatsioonide läbiviimise lihtsustumise ja 

tõendusmaterjali kvaliteedi näol. Tihenenud on sidemed spetsialiseerunud 


õiguskaitseametnike vahel. Õigusuuringud konkreetsetel, piiriüleste pettusevastaste 

operatsioonidega seotud teemadel on tugevdanud koostöö aluseid. 

AFISi kasutamine liikmesriikides on pärast uue tehnoloogia kasutuselevõtmist 2010. aastal 

oluliselt suurenenud. Kavandatakse edasisi täiustusi, eelkõige riskianalüüsi hõlbustamiseks. 

Suurendatakse suutlikkust viia läbi ühiseid tollioperatsioone. 

Programm Pericles on aidanud saavutada euro pangatähtede ja müntide suhteliselt madala 

võltsimise taseme ja võtta edukaid meetmeid võltsingute peatamiseks enne nende ringlusse 

jõudmist. Umbes 110 meetme ja peaaegu 6 000 väljaõpetatud ametnikuga on Pericles eurot 

võltsimise eest kaitsvate meetmekogumi oluline osa. 

Nimetatud programme rakendatakse toetuste ja riigihangete kadu. 

Kõigi kolme programmi eesmärk on kogemustele toetudes täiustada praegust lähenemisviisi 

kooskõlas komisjoni pettusevastase strateegiaga , , säilitades samal ajal asjakohase 

kulutaseme. 

4. KAVADATAVAD EELARVEASSIGEERIGUD 2014.–2020. AASTAKS 

Kõik arvnäitajad 2011. aasta püsihindades 

2014.–2020. aasta kavandatav kogueelarve, 

programmidele HERCULE, PERICLES ja AFIS 




TERVISE- JA TARBIJAKÜSIMUSED 

Euroopa Liidu tarbijapoliitika keskendub Euroopa kodanike jaoks olulistele probleemidele – 

nende tervisele ja turvalisusele ning laia toidu- ja tarbekaupade valiku kättesaadavusele 

tõhusal ja turvalisel siseturul. ELi selle valdkonna poliitika on mõeldud Euroopa tarbijate 

võimestamiseks, Euroopa kodanike tervise kaitsmiseks ja parandamiseks, toiduainete 

turvalisuse ja tervislikkuse tagamiseks, taimetervise, loomade heaolu ja tervise kaitsmiseks. 

Komisjonil lasub eriline kohustus aidata kaitsta ja parandada loomade, eriti toiduloomade 

tervist ja elutingimusi ühenduses, lihtsustades samal ajal ühendusesisest kauplemist loomade 

ja loomsete saadustega ning nende importi kooskõlas asjaomaste tervisestandardite ja 

rahvusvaheliste kohustustega. Samuti valvab EL taimekaitsevahendite turustamise ja 

kasutamise järele ning kehtestab pestitsiidide jääkide seire ja kontrolli standardeid. Komisjon 

võtab ennetavaid meetmeid kaitseks taimedele või taimsetele saadustele kahjulike 

organismide sissetoomise ja leviku vastu ELis. Komisjon tagab ka seemnete ja 

paljundusmaterjalide müügi kvaliteeditingimused ELis. Seda ülesannet saab täita tõhusamalt 

ja ökonoomsemalt ELi eelarve kui 27 erineva riikliku eelarve kaudu. 

Hea tervise edendamine on Euroopa 2020. aasta strateegia aruka ja kaasava majanduskasvu 

eesmärgi lahutamatu osa. Tervisliku ja aktiivse eluviisi kaitse mõjub positiivselt tootlikkusele 

ja konkurentsivõimele. Innovatsioon tervishoius aitab lahendada sektori jätkusuutlikkuse 

probleemi demograafiliste muudatuste kontekstis. 

Samuti aitab Euroopa majanduse tõhususele oluliselt kaasa tarbijapoliitika, mis annab 

kodanikele võimaluse mängida olulist rolli siseturul ning suurendab nende võimet ja 

valmisolekut osta kaupu ja teenuseid piiriüleselt, eelkõige interneti kaudu. Arvestades, et 

tarbijate kulud moodustavad 56 % ELi SKPst, saab tõhus tarbijapoliitika aidata aktiivselt 

kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele. 

ELi tervise- ja tarbijapoliitika raames rahastatavad programmid aitavad parandada Euroopa 

kodanike heaolu. ELi tervise- ja tarbijaprogrammide lisaväärtus seisneb nende suutlikkuses 

lahendada probleeme, mida liikmesriigid üksi tõhusalt lahendada ei suuda. Näiteks nõuavad 

meetmed piiriülese ostlemise edendamiseks või võitluseks mitut liikmesriiki mõjutavate 

suurte probleemide, haiguste või pandeemiate vastu kooskõlastatud ja ühtset tegutsemist. Ka 

looma- ja taimehaigused ei hooli riigipiiridest. Loomatervise ja toiduohutuse ühtse ja kõrge 

taseme tagamine kogu ELis võimaldab elusloomade ja loomsete saaduste vaba liikumist, mis 

on oluline siseturu toimimiseks ning tuleb tarbijale kasuks, pakkudes suuremat valikut ja 

konkurentsi ning võimaldab ELi toiduainetootjaile mastaabisäästu. 

2. VAHEDID 

Komisjon pakub ELi tervise- ja tarbijapoliitika rakendamise toetuseks välja järgmised 

programmid. 


2.1. Tervis 

2.1.1. Programm „Tervis majanduskasvuks” 

Uus programm „Tervis majanduskasvu nimel” on suunatud kooskõlas Euroopa 2020. aasta 

strateegia eesmärkide ja uute õiguslike kohustustega ELi lisaväärtusega meetmete võtmisele. 

Põhiline eesmärk on töötada koos liikmesriikidega, et kaitsta kodanikke piiriüleste 

terviseohtude eest, suurendada terviseteenuste jätkusuutlikkust ja parandada elanikkonna 

tervist, edendades samal ajal innovatsiooni tervise valdkonnas. Näiteks toetatakse programmi 

kaudu tervisepoliitikat, töötades välja parimad tavad ja suunised haruldaste haiguste 

diagnoosimiseks ja raviks, toetades haiguste alaseid Euroopa referentsvõrgustikke, töötades 

välja parimad tavad ja suunised vähiseireks ning töötades välja ELi ühise lähenemisviisi 

tervishoiutehnoloogia hindamisele ja e-tervisele. Tervise valdkonna teadusuuringuid ja 

innovatsiooni toetatakse teadusuuringute ja innovatsiooni ühise strateegilise raamistiku kaudu. 

2.1.2. Looma- ja taimetervis ning toiduohutus 

Looma- ja taimetervise ning toiduohutuse programmis keskendutakse loomahaiguste 

likvideerimisele, veterinaariaalaste hädaolukordade fondile ning asjaomastele meetmetele, 

nagu ELi referentlaborite, väljaõppekavade ja vaktsiinipankade rahastamine. Tulevane 

programm jätkab neid meetmeid suurema rõhuga tulemustel. Programmi raames rahastatakse 

ka täiendavaid ja vajalikke taimetervisemeetmeid võitluseks parasiitide ja haigustega, mis 

kogu ELis üha enam levivad. 

2.2. Tarbijakaitse 

Tarbijakaitseprogramm 

Tarbijakaitseprogramm edendab tarbijate võimestamist kui peamist vahendit kõrge 

kaitsetaseme saavutamiseks siseturul. Programm keskendub tarbijatele suunatud 

teabevoogude täiustamisele ja tarbijate huvide esindamisele. See toetab tarbijakaitseeeskirjade 

tõhusat rakendamist koostöö abil nende ametiasutuste ja organisatsioonide vahel, 

kes vastutavad kõnealuste eeskirjade rakendamise, asjaomase teabelevi ja koolituste ning 

vaidluste lahendamise eest.. Uus programm tugineb praeguse programmi positiivsetel 

tulemustel ja saab veidi erineva suunitluse vastavalt uutele olulistele prioriteetidele. Eelkõige 

teeb komisjon ettepaneku täiendada vahendeid, mis on vajalikud alternatiivse vaidluste 

lahendamise jaoks ja suutlikkuse suurendamiseks tarbijate nõustamisel piiriülese ostlemise 

valdkonnas. 

3. RAKEDAMIE 

Tervise ja tarbijakaitse eelarvet rakendatakse otsese ja kaudse tsentraliseeritud eelarve 

täitmise kaudu. Enamus toidu- ja söödaeelarvest rakendatakse tsentraliseeritud otsese eelarve 

täitmise kaudu, eelkõige liikmesriikide ametiasutustele makstavate toetuste abil. 

2004. aastal asutas komisjon rahvatervise programmi haldamiseks Tervise- ja 

Tarbijaküsimuste Rakendusameti. 2008. aastal laiendati rakendusameti volitusi, et need 

hõlmaks tarbijakaitseprogrammi ning toidu- ja söödaeelarvest rahastatavate toiduohutuse 

alaste väljaõppemeetmete rakendamist. Selles valdkonnas tegutseb mitu muudki reguleerivat 

asutust: Ühenduse Sordiamet, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, Euroopa 

Toiduohutusamet ja Euroopa Ravimiamet. Ühenduse Sordiamet rahastab end 

liikmemaksudest ise. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskust ja Euroopa 


Toiduohutusametit rahastatakse iga-aastaste eelarvetoetuste abil, Euroopa Ravimiamet saab 

eelarvetoetuste kõrval liikmemakse ka erasektorilt. Nimetatud asutusi kasutatakse uute 

programmide rakendamiseks nende pädevusalas. 




millest 


• Toiduohutus 2,2 miljardit eurot 

• Programm „Tervis majanduskasvuks” 396 miljonit eurot 

• Tarbijakaitseprogramm 175 miljonit eurot 



SISEASJAD 

Euroopa Liidu sisepoliitika eesmärk on luua sisepiirideta ala, kuhu inimesed saavad vabalt 

siseneda, seal liikuda, elada ja töötada, teades, et nende õigustest peetakse kinni ja nende 

ohutus on tagatud. 

EL mängib otsustavat rolli võitluses raske ja organiseeritud kuritegevusega, 

küberkuritegevuse ja terrorismiga ning ELi välispiiride tõhusa kaitse tagamises ja kiires 

reageerimises inimtegevusest või loodusõnnetustest põhjustatud kriisidele. Globaliseerumise 

ajastul, mil ohtusid lisandub ja need saavad järjest suurema rahvusvahelise mõõtme, ei suuda 

ükski liikmesriik neile üksi tõhusalt vastata. Tagamaks, et õiguskaitseasutused saaks teha 

tõhusat tööd piiriüleselt ja jurisdiktsioonidevaheliselt, on vaja ühtset ja igakülgset Euroopa 

tasandi lahendust. 

ELi tasandi koostöö ja solidaarsus on juba võimaldanud olulist edu avatuma ja turvalisema 

Euroopa ehitamisel. ELi ees seisavad jätkuvalt suured probleemid, sealhulgas vananev 

elanikkond ja vähenev tööjõud. Tulevikku arvestav seaduslik sisseränne ja 

integratsioonipoliitika on olulised ELi konkurentsivõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuse 

suurendamiseks, meie ühiskondade rikastamiseks ja kõigile inimestele võimaluste loomiseks. 

Me peame tegelema ebaseadusliku rändega, võitlema inimkaubanduse ja muude kaasaegse 

orjanduse vormidega. Samal ajal peab EL olema jätkuvalt solidaarne nendega, kes vajavad 

rahvusvahelist kaitset. Turvalisema ja tõhusama ning meie väärtusi peegeldava Euroopa ühise 

varjupaigasüsteemi loomine on endiselt prioriteet. 

Toetus ELi eelarvest võib selles valdkonnas pakkuda tõelist lisaväärtust. ELi poolne 

rahastamine on käegakatsutav märk solidaarsusest ja vastutuse jagamisest, mis on vältimatud 

meie ühiste probleemide lahendamiseks. Näiteks on vaba liikumise põhiline tingimus ELi 

välispiiride kontroll, mida teostavad mõned liikmesriigid kogu ELi huvides ja nimel 

Olukordades, kui liikmesriigi piirid satuvad äärmusliku surve alla, peab EL suutma pakkuda 

asjakohast tuge. Samuti peaksid need liikmesriigid, kellel on oma geograafilise asendi tõttu 

tekkinud rändevoogude tagajärjel ebaproportsionaalselt suured kulud, saama ELi eelarvest 

asjakohast finantstoetust. 

ELi poolne rahastamine võib aidata ka edendada tõhusust vahendite koondamise abil, samuti 

liikmesriikidevahelise ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelise praktilise koostöö 

tihendamise kaudu. See on eriti asjakohane sisejulgeoleku valdkonnas, kus rahaline toetus 

ühistegevusele, nagu ühised uurimisrühmad, laiendab koostööd politsei, tolli, piirivalve ja 

kohtuasutuste vahel. 

Lisaks sisepoliitika sisemiste aspektide toetamisele, peaks EL rahastama piisavalt ka 

sisepoliitika välismõõtme tugevdamist täies kooskõlas ELi välistegevusega. Näiteks toetades 

tagasivõtmislepingute ja liikuvuspartnerluste rakendamist, aidates kolmandatel riikidel 

arendada oma piirikontrollivõimet või rahastades võitlust rahvusvaheliste kuritegelike 

võrgustike, inim-, relva- ja uimastikaubanduse vastu. 


2. VAHEDID 

Komisjon teeb ettepaneku lihtsustada ELi poolse rahastamise struktuuri selles valdkonnas, 

kahandades rahastamisvahendite arvu kahele: 

– Rände- ja varjupaigafondist toetatakse varjupaiga ja rände, kolmandate riikide 

kodanike integreerimise ja tagasisaatmisega seotud meetmeid. 

– Sisejulgeoleku fondist antakse finantsabi välispiiride ja sisejulgeoleku valdkonna 

algatustele. 

Mõlemal fondil peaks olema ulatuslik välismõõde tagamaks, et ELil oleks vahendid teostada 

oma sisepoliitika prioriteete suhetes kolmandate riikidega ja kaitsta ELi huve. Finantstoetust 

antakse rahastamise territoriaalse terviklikkuse tagamiseks, alates EList ja jätkates 

kolmandate riikidega. Näiteks seoses põgenike ümberasustamisega, tagasivõtmislepingutega, 

piirkondlike kaitseprogrammidega, võitlusega ebaseadusliku rände vastu, nt naaberriikidega 

tehtava piirivalve- ja politseikoostöö tugevdamisega. 

Nimetatud rahastamisvahendid aitavad tänu oma ülesehitusele ELil ka hädaolukordades 

kiiresti reageerida. 

3. RAKEDAMIE 

Programmide arvu ja nende vastavate rakenduseeskirjade arvu vähendamine ühtlustab 

menetlusi ja võimaldab kõigil sidusrühmadel eeskirju paremini mõista. 

Võimalik üleminek otseselt eelarve täitmiselt eelarve täitmisele koostöös liikmesriikidega 

kõrvaldab liigse halduskoormuse. Otsene eelarve täitmine säilitatakse konkreetsete 

rahvusvaheliste või eriti innovaatiliste projektide puhul ja valitsusväliste osaliste toetamiseks, 

samuti ürituste ja uuringute toetamiseks. Samuti säilitatakse see paindliku hädaolukorrale 

reageerimise mehhanismi ja välismõõtme puhul. 

Koostöös liikmesriikidega hallatavate fondide puhul tehakse ettepanek minna iga-aastaste 

programmide asemel üle tulemustele orienteeritud mitmeaastasele programmitööle. See aitaks 

paremini keskenduda eesmärkidele ja väljunditele, vähendades kõigi sidusrühmade 

töökoormust ja lühendades riiklike programmide heakskiitmiseks vajalikku aega, kiirendades 

seeläbi vahendite eraldamist. 

Selles valdkonnas toetab ELi tööd mitu asutust, sh Interpol, Frontex, Euroopa 

Varjupaigaküsimuste Tugiamet, Euroopa Politseikolledž, Euroopa Narkootikumide ja 

Narkomaania Seirekeskus ning IT-agentuur. On võimalusi ja vajadust parandada komisjoni ja 

tema asutuste tegevuse koosmõju ja ühtekuuluvust tagamaks, et asutused toetaksid tõhusalt 

liikmesriikidevahelist praktilist koostööd. 

Suur osa valdkonna eelarvest eraldatakse suuremahuliste IT-süsteemide (näiteks SIS II ja 

VIS) jaoks. Neil süsteemidel on suur ELi lisaväärtus. Süsteeme haldab praegu komisjon, kuid 

haldamine antakse järk-järgult üle tulevasele IT-agentuurile, mis alustab tegevust 2012. aastal. 

IT-agentuur hakkab vastutama ka valdkonna tulevaste IT-süsteemide väljatöötamise ja 

haldamise eest. 





millest 


• Rände- ja varjupaigafond 3,4 miljardit eurot 

• Sisejulgeoleku fond 4,1 miljardit eurot 

• IT-süsteemid 730 miljonit eurot 


IFRASTRUKTUUR – EUROOPA ÜHEDAMISE RAHASTAMISVAHED 


Euroopa majanduse tulevik nõuab arukaid, jätkusuutlikke ja omavahel täielikult ühendatud 

transpordi-, energia- ja andmevõrgustikke. Need on Euroopa siseturu valmimise vajalikud 

eeltingimused. Need aitavad saavutada Euroopa 2020. aasta strateegias kirjeldatud ELi 

jätkusuutliku arengu eesmärke ja ELi edasipüüdlikke „20–20–20“ eesmärke energia- ja 

kliimapoliitika valdkonnas 16 . 

Ehkki turg peaks mängima ootuste kohaselt peaosa vajaliku infrastruktuuri loomises 

asjakohaste investeeringute ja hinnamehhanismide abil, jäävad ilma õige riikliku sekkumiseta 

(sh ELi eelarve kaudu) ära mõned infrastruktuuriinvesteeringud või lükkuvad kaugele 2020. 

aastaks seatud tähtajast. 

Energiasektoris määratles komisjon 2010. aastal prioriteetsed elektri (4), gaasi (3) ja nafta 

transpordikoridorid. Hinnanguliselt on 2020. aastani vaja gaasitorustike ja elektrivõrkude 

jaoks ligikaudu 200 miljardit eurot. 100 miljardit eurot sellest koguinvesteeringust peaks 

andma turg ilma kõrvalise abita, samal ajal kui ülejäänud 100 miljardit eurot nõuavad 

riiklikke meetmeid vajaliku erakapitali leidmiseks ja võimendamiseks. 

Transpordisektori infrastruktuur on kavandatud nii, et selle positiivne mõju 

majanduskasvule oleks võimalikult suur ja negatiivne mõju loodusele võimalikult väike. 

Transpordi infrastruktuur on ELi ida- ja lääneosas ebavõrdselt arenenud, see ebavõrdsus tuleb 

kõrvaldada. Euroopa vajab üleeuroopalist tuumvõrku koridoridega, mis kannaks kauba- ja 

reisijatevoogusid tõhusalt ja väikeste heidetega, kasutades täielikult ära olemasolevat 

infrastruktuuri, paigaldades puuduvad lülid ja leevendades kitsaskohti ning kasutades tõhusalt 

mitme transpordiliigi kombinatsioone. Tuumvõrku toetab Euroopa ühendamise 

rahastamisvahend ja täiendab riiklike infrastruktuuride igakülgne võrgustik (mida saab 

toetada ELi struktuurifondidest). Tuumvõrk luuakse, kasutades üleeuroopalist 

planeerimismetoodikat. Igakülgne võrgustik põhineb peale olemasolevate varade hooldamise 

olemasolevatel üleeuroopalistel transpordivõrgustikel (TEN-T) ning hõlmab liikmesriikide 

olemasolevat ja kavandatavat infrastruktuuri. Transpordivajaduste rahuldamiseks vajaliku ELi 

infrastruktuuri arendamise kulu aastatel 2010–2030 on hinnanguliselt üle 1,5 triljoni eurot. 

TEN-T võrgustike valmimiseks on vaja 2020. aastani umbes 500 miljardit eurot, millest 250 

miljardit kuluks peamiste kitsaskohtade kõrvaldamiseks. 

Andmevõrgustikud, nii füüsilised kui ka teenusepõhised, on aruka majanduskasvu peamine 

tugi. Digitaalse tegevuskava raames peaks igale eurooplasele olema 2013. aastaks kättesaadav 

tavaline lairibaühendus, 2020. aastaks aga kiire ja ülikiire lairibaühendus. 2010. aasta 

septembris visandas komisjon meetmed, mida komisjon ja liikmesriigid saavad võtta, et 

käivitada 180–270 miljardi euro suurune investeering, mida on vaja kiire lairibaühenduse 

toomiseks 2020. aastaks igasse majapidamisse. Seal, kus turu osa on nõrk, on 

erainvesteeringute stimuleerimiseks vaja suunatud riiklikke sekkumisi. Tänu Euroopa 

moderniseerumisele hakkavad ühised digitaalteenuste struktuurid toetama üha liikuvamaks 

muutuvaid kodanikke, võimaldama digitaalse siseturu tekkimist, stimuleerima piiriüleste 

16 Aastaks 2020 vähendada 20 % võrra kasvuhoonegaaside heiteid, tõsta taastuvenergia osa 20 %le ELi 

kogu energiatarbimisest ja parandada 20 % võrra energiatõhusust. 


teenuste kasvu ja vähendama ettevõtjate tehingukulusid, eelkõige väljaspool oma koduturgu 

kasvuvõimalusi otsivates VKEde jaoks. 

2. VAHEDID 

Komisjon teeb kõigi majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust toetavate 

meetmete ümberrühmitamise raames ettepaneku luua Euroopa ühendamise rahastamisvahend, 

et edendada transpordi tuumvõrgu, prioriteetsete energiakoridoride ja digitaalse 

infrastruktuuri valmimist, mida EL vajab tulevase jätkusuutliku konkurentsivõime jaoks. 

Rahastamisvahend hakkab toetama Euroopa ja siseturu mõõtmega infrastruktuuri, suunates 

ELi toetuse prioriteetsetele võrgustikele, mis peavad 2020. aastaks valmis olema, ja sinna, kus 

Euroopa meetmeid on enim vaja. Arvestades võrgustike keerukust, on kõigi kodanike jaoks 

kulusid minimeerivat tõhusat kooskõlastamist võimalik saavutada vaid Euroopa tasandil. 

Peale selle on vaja ehitada üles erainvesteeringuid soosiv keskkond ja töötada välja 

infrastruktuurile spetsialiseerunud investorite jaoks atraktiivsed rahastamisvahendid. Euroopa 

Liit ja liikmesriigid peavad määrama erainvesteeringuid stimuleerivad tingimused ja 

tugevdama oma jõupingutusi vaatamata kõigi riiklike ametiasutuste praegustele 

finantsraskustele, või isegi just seetõttu. Et olla võimalikult efektiivsed, peavad sellised 

vahendid olema mitmekesisuse maksimeerimiseks ja seeläbi riskide vähendamiseks sektorite- 

ja riikidevahelised. Seda on võimalik saavutada Euroopa tasandil ja hästimääratletud 

koridoride ja sihtotstarbeliste investeerimisvaldkondade baasil. Meelitades ligi pikaajalisi 

sääste, stimuleerivad majanduskasvu suurendavad investeeringud majandust, loovad töökohti, 

suurendavad tarbimist ja toetavad Euroopa 2020. aasta strateegias ühiselt kokku lepitud 

eesmärke. 

Euroopa ühendamise rahastamisvahend toetab üleeuroopalisi projekte, kus kooskõlastatud ja 

optimeeritud lähenemisviis vähendab kollektiivseid kulusid või lahendab ebaühtlaste tulude 

probleemi. Peale selle pakub see tänu rahastamisvahendite ühisele loomisele vahendeid 

erasektori vahendite ligimeelitamiseks nii ELi siseselt kui ka väljastpoolt. Projekti 

rahastamine seega täiendaks ja laiendaks ELi vahendite kasutamist. Euroopa ühendamise 

rahastamisvahend kasutaks ära ka kõva infrastruktuuri koostoimeid, näiteks teostades ühiselt 

suuri piiriüleseid transpordi- ja energiaühendusi, ning kasutades arukat infotehnoloogiat ära 

transpordi- ja energiainfrastruktuuris. 

3. RAKEDAMIE 

Infrastruktuuride rahastamisvahendile eraldatakse 2014.–2020. aastaks ühekordselt 40 

miljardit eurot. Selle summa raames eraldatakse konkreetne summa energia-, transpordi- ja 

andmevõrkudele. Rahastamisvahendit haldab tsentraliseeritult komisjon rakendusameti 

(näiteks praegune TEN-T rakendusamet) ja finantsvahendajate toel. Projektide tegelik 

tehniline rakendamine kohapeal (näiteks tarned ja pakkumine) jääb elluviijatele. 

Rahastamisvahendit täiendatakse veel 10 miljardi euro võrra suunamiseks investeerimiseks 

Ühtekuuluvusfondi raames asjaomastesse transpordiinfrastruktuuridesse. 

Sõltuvalt projekti sektorist, geograafilisest asukohast ja liigist kehtivad erinevad 

kaasrahastamise määrad, arvestades nii vajadust maksimeerida võimendust kui ka märgatavalt 

kiirendada projektide rakendamist. Kaasrahastamise maksimummäärasid muudetakse iga 

projekti tulu-kulu analüüsi, eelarvevahendite kättesaadavuse ja ELi rahastamise võimenduse 


maksimeerimisvajaduse alusel. Kolme sektori puhul sõltub kaasrahastamise mõju suurel 

määral asjaomase riigi majandusliku arengu tasemest 17 . Konkreetselt energia puhul on ka 

Euroopa majanduse elavdamise kava näidanud, et energiavarustuse kindlust suurendavate 

projektide puhul on vaja kõrgemat kaasrahastamise määra 18 . 

Euroopa ühendamise rahastamisvahend koondab rahastamise mõju optimeerimiseks 

turupõhiseid vahendeid ja ELi otsetoetusi. Innovaatiliste rahastamisvahendite kõrge 

võimendusefekt (näiteks võib see projektivõlakirjade puhul olla kuni 1:25) ja ELi otsetoetuse 

edukas kasutamine (nagu see on olnud Euroopa majanduse elavdamise kava või TEN-T 

programmi puhul) aitavad märgatavalt leevendada riske ja lihtsustada kapitali kättesaadavust 

tohutute investeerimisvajaduste jaoks. 

Komisjon on määratlenud peamised prioriteetsed võrgustikud, mis peavad katma kogu 

Euroopa, täiendatud TEN-T suunistes (võetakse vastu 2011. aasta septembris), 

energiainfrastruktuuri paketis (KOM(2010) 677), mille Euroopa Ülemkogu 4. veebruaril 2011 

heaks kiitis, ja Euroopa digitaalarengu tegevuskavas (KOM(2010) 245). 

Rahastatavate ühenduste loetelu on esitatud lisas. 



Euroopa ühendamise rahastamisvahend, 

millest 


• Energia 9,1 miljardit eurot 

• Transport 21,7 miljardit eurot 

• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia / digitaalne 

tegevuskava 

Ühtekuuluvusfondi sihtotstarbelised summad transpordi 

infrastruktuuride jaoks 



Kokku 50 miljardit eurot 

17 Transpordiprojektide puhul kõiguvad kaasrahastamise määrad transpordiliigiti, sõltuvalt sellest, kui 

palju rahalisi vahendeid projekti rahastamiseks saada on. Piiriüleste projektide puhul nähakse ette 

suuremaid kaasrahastamise määrasid. Vähemarenenud piirkondades põhinevad kaasrahastamise määrad 

Ühtekuuluvusfondi ja struktuurifondide uute määrustega sätestatud investeeringute kaasrahastamise 

määradel. 

18 Euroopa majanduse elavdamise kava kogemuste alusel prognoositakse, et lõpliku investeerimisotsuse 

tegemiseks ja keerukate piiriüleste projektide käimasaamiseks võib tavapäraselt vaja minna kuni 30 % 

kaasrahastamist. Kui projekt ei ole äriliselt elujõuline, kuid on suunatud energiavarustuse kindluse 

suurendamisele või mõne liikmesriigi isolatsiooni lõpetamisele, võib nõutav kaasrahastamise määr olla 

isegi suurem (kuni 80 %). 


Euroopa liikuvuskoridoride ja transpordi tuumvõrgu projektide esialgne loetelu 

Innovaatiline juhtimine ja 

teenused 


teenused 


teenused 

TE-T tuumvõrgu koridoride 

projektide ettevalmistamine 

1. Läänemere – Aadria mere 

koridor 

- Helsingi – Tallinn – Riia – 

Kaunas – Varssavi – Katowice 

- Gdynia – Katowice 

- Katowice – Ostrava – Brno – 

Viin 

- Katowice – Žilina – Bratislava 

– Viin 

- Viin – Graz – Udine (sh 

Koralm) – Veneetsia 

- Graz – Maribor – Ljubljana – 

Trieste / Koper – Veneetsia 

- Veneetsia – Bologna - 

Ravenna 

Horisontaalsed prioriteedid 

Ühtne Euroopa Taevas – SESAR 

Maantee-, raudtee- ja sisevete liiklushaldussüsteemid (ITS, ERTMS ja RIS) 

Sadamate ja lennujaamade tuumvõrk 

Euroopa koridorid 

Kuni 2020. aastani 

rahastatavad lõigud 

Tallinn - Riia - Kaunas - 

Varssavi 

Mitmeliigiline ühendus 

Gdynia - Katowice 

Katowice - Ostrava - Brno 

ja Katowice - Žilina - 

Bratislava 

Raudteeühendus 

Bratislava – Viini 

lennujaam - Viin 

Raudteeühendus Viin - 

Graz - Klagenfurt 

(Semmering, Koralm) 

Transpord 

i liik 

Mitmeliigiline 

Mitmeliigiline 

Olulised tähtajad 

tasuvusuuring lõpetatud, 

olemasoleva liini uuendamine 

tuleb lõpetada 2015. aastaks, 

uue liini tööd peavad algama 

enne 2020. aastat 

uuendamine 160 km/h kiiruse 

jaoks käib 

Raudtee uuendamine käib 

Raudtee 

ühendus lennujaamaga 

ehitamisel 

Raudtee Semmeringi puhul käivad 

üksikasjalikud uuringud, 

Koralmi puhul käib ehitamine 


2. Varssavi – Berliini – 

Amsterdami koridor 

- Amsterdam (Rotterdam) – 

Hannover – Berliin – Poznań – 

Varssavi 

3. Vahemere koridor 

- Algeciras – Madrid – 

Tarragona 

- Valencia – Tarragona 

- Tarragona – Barcelona – 

Perpignan – Lyon – Torino – 

Milano 

- Milano – Veneetsia - 

Ljubljana – Budapest – Ukraina 

piir 


Klagenfurt - Udine 

(Pontebbana) 

Raudteeühendus Graz - 

Maribor 

Raudteeühendus Maribor 

- Ljubljana - Trieste 

Raudtee 

kuni 2024. aastani 

tuleb võtta kasutusele liikluse 

haldussüsteemid 

Raudtee saab valmis pärast 2020. aastat 

Raudtee 

käivad uuringud ja osaline 

uuendamine 

Koperi raudteeühendus Raudtee uuendamine käib 

Veneetsia – Bologna – 

Ravenna 


Varssavi - Poznań – 

Saksamaa piir 

Raudteeühendus Poola 

piir - Berliin - Hannover - 

Amsterdam 

Raudtee 


Raudtee 


haldussüsteemid, 

transpordiliikide vahelise 

ühenduse uuendamine 

maantee ja raudtee 

uuendamine käib, käivad 

uuringud kiire raudtee 

ehitamiseks 

uuringud käivad, tuleb võtta 

kasutusele liikluse 


Amsterdami lüüsid Siseveed uuringud käivad 


Algeciras - Madrid 

Raudteeühendus Valencia 

- Taragona - Barcelona 

Raudtee 

uuringud käivad, töid 

alustatakse 2015. aastal, 

lõpetatakse 2020. aastal 

Raudtee ehitamine aastatel 2014–2020 


4. Hamburgi – Rostocki – 

Constanta – Burgase – 

Piraeuse – Lefkosia koridor 

- Hamburg – Berliin 

- Rostock – Berliin 

- Berliin – Praha – Brno – 

Bratislava – Budapest - Arad 

- Arad – Bukarest – Constanţa 

- Arad – Timişoara – Sofia – 

Burgas 

- Sofia – Thessaloniki – Piraeus 

– Lefkosia 

Barcelona - Perpignan Raudtee 

Raudtee otseühendus 

Perpignan - Montpellier 

Raudteeühendus Lyon - 

Torino 

Raudtee 

Raudtee 

Milano - Brescia Raudtee 

Brescia - Veneetsia - 

Trieste 

Raudtee 

Trieste - Divača Raudtee 

Maribor - Budapest – 

Záhony 

Hamburg - Berliin ja 

Rostock – Berliin - 

Dresden 

Dresden - Praha 

tööd käivad, lõpetatakse 2015. 

aastaks 

Nîmes - Montpellier ümbersõit 

peab hakkama tööle 2017. 

aastal, Montpellier – 

Perpignani oma 2020. aastal 

tööd peavad valmima 2025. 

aastal 

uuendamine käib 

Raudtee tööd käivad 

tööd mitmel lõigul peavad 

algama 2014. aastal 


uuendamine 




haldussüsteemid, käivad 

uuringud kiire raudtee 

ehitamiseks 

Děčíni lüüsid Siseveed uuringud käivad 


Bratislava - Budapest (sh 

Budapesti ring) 


Budapest - Bukarest – 

Constanţa, Arad - 

Timişoara - Calafat 



tööd käivad 

Ungaris uuendamine peaaegu 

lõpetatud, Rumeenias veel 

käib 


5. Helsingi – Valletta koridor 

- Helsingi – Turu – Stockholm 

– Malmö – Kopenhaagen – 

Hamburg (sh Fehmarn) 

- Hamburg – Hannover – 

Nürnberg – München – Verona 

(sh Brenneri baastunnel) – 

Bologna – Rooma – Napoli – 

Bari – Valletta 


Calafat - Sofia - Burgas 

Sofia - Thessaloniki 

Investeeringud 

sadamatesse ja 

mitmeliigilistesse 

ühendustesse Küprosel 

Helsingi - Turu 

Stockholm - Malmö 

(Põhjamaade kolmnurk) 

ainult Fehmarn 


Kopenhaagen - Hamburg 

läbi Fehmarni: 

juurdepääsuteed 

Raudtee kitsaskohad 

Hamburgi ja Müncheni 

vahel 

München - Wörgl: 

juurdepääs Brenneri 

baastunnelile ja 

piiriülesele lõigule 







Raudtee 

Calafat - Sofia- Thessaloniki 

uuringud käivad, Sofia - 

Burgas uuendamine käib 







uuringud käivad, tööd 

Fehmarnis toimuvad 2014.– 

2020. aastal 

Taani juurdepääsuteed saavad 

valmis 2020. aastal, Saksamaa 

juurdepääsuteed valmivad 2 

etapis (2020–2027) 

lõpetatakse eeldatavasti 2017. 

aasta paiku 

Raudtee uuringud on käivitatud 

Brenneri baastunnel Raudtee põhitunneli tööd 2010–2024 

Brenneri baastunneli 

juurdepääsuteed 

Veronasse 

Verona - Bologna - 

Rooma - Napoli 

Raudtee uuringud käivad 

Raudtee 

liikidevahelise ühenduse 

uuendamine 

Napoli - Bari - Valletta Raudtee uuringud käivad 

Investeeringud 

sadamatesse ja 

mitmeliigilistesse 

ühendustesse Maltal 







6. Genova – Rotterdam 

koridor 

- Genova – Milano/Novara – 

Basel – Mannheim – Köln 

- Köln– Düsseldorf – Rotterdam 

- Köln– Liège – Brüssel – 

Zeebrügge 

7. Atlandi koridor 

- Sines / Lissabon – Madrid - 

Valladolid 

- Lissabon - Aveiro - Oporto 

- Aveiro – Valladolid – Vitoria 

– Bordeaux – Pariis 

Terzovalico - 

Milano/Novara - Genova 


Karlsruhe - Basel 


Frankfurt - Mannheim 


Rotterdam - Oberhausen 

Raudtee uuringud ja tööd käivad 

Raudtee 

tööd peaksid lõppema 2020. 

aasta lõpuks 


Raudtee 

tööd peaksid lõppema 2017. 

aastaks 

Zeebrügge merelüüsid Meri uuringud käivad 

Kiire raudtee 

Sines/Lissabon - Madrid 

Kiire raudtee Porto - 

Lissabon 

Raudteeühendus Aveiro - 

Hispaania 

Raudteeühendus Bergara - 

San Sebastián - Bayonne 

Raudtee 

uuringud ja tööd käivad, 

liikidevahelise ühenduse 

uuendamine 


Raudtee käivad piiriülesed tööd 

Raudtee 

valmib Hispaanias eeldatavasti 

2016. aastaks, Prantsusmaal 

2020. aastaks 

Bayonne - Bordeaux Raudtee käib avalik arutelu 


8. Dublin – London – Pariis – 

Brüssel koridor 

- Belfast – Dublin 

- Dublin – Holyhead 

- Holyhead – Birmingham – 

London – Lille – Brüssel 

- Lille – Pariis (k.a Seine’i – 

Escaut’ kanal) 

9. Antwerpen – Lyon – Basel 

koridor 

- Rotterdam – Antwerpen – 

Brüssel – Luxembourg 

- Luxembourg – Dijon – Lyon 

- Luxembourg – Strasbourg – 

Basel 

Raudteeühendus Dublin - 

Belfast 

Mitmeliigilised 

ühendused 

Ühendkuningriigis (k.a 

Kiirliin 2) 

Raudtee 


Seine’i – Escaut’ kanal Siseveed 

Valloonia veeteede 

uuendamine 

tööd kestavad kuni 2018. 

aastani 

peab valmima 2025. aastaks 

konstrueerimine lõpetatud, 

käivitatud võistlev dialoog, 

üldine valmimine 2018. 

aastaks 

Siseveed uuringud käivad 

Maasi uuendamine Siseveed peab valmima 2015. aastaks 

Temuezeni lüüside 

uuendamine Siseveed uuringud käivad 

Antwerpeni merelüüsid Meri uuringud käivad 

Eurocaprail Raudtee tööd käivad 


Luxembourg - Dijon - 

Lyon (Rhein – Rhône’i 

kiirraudtee) Raudtee uuringud käivad 

Saône’i – Moselle’i kanal Siseveed uuringud käivad 

Strasbourg - Mulhouse - 

Basel 



uuendamine 


10. Seine’i – Doonau koridor 

- Le Havre – Pariis – Strasbourg – 

Stuttgart – München – Viin 

Piiriülene 

Piiriülene 

Piiriülene 

Piiriülene 

Piiriülene 

Piiriülene 

Piiriülene 

Kitsaskoht 

Kitsaskoht 

Kitsaskoht 

Kiirühendus Le Havre - 

Pariis Raudtee uuringud käivad 

Raudteeühendus - Pariis 

Strasbourg: LGV Est 2. 

faas Raudtee peab valmima 2016. aastaks 


Strasbourg - Kehl 

Appenweier Raudtee peab valmima 2016. aastaks 

Karlsruhe - Stuttgart - 

München Raudtee uuringud ja tööd käivad 


München - Salzburg Raudtee uuringud ja tööd käivad 

Raudteeühendus Wels - 

Viin Raudtee 

lõpetatakse eeldatavasti 2017. 

aastaks 

Doonau uuendamine Siseveed uuringud ja tööd käivad 

Tuumvõrgu muud lõigud 

Raudteeühendus Sofia - 

Plovdiv - Istanbul 

Maanteeühendus Sofia - 

Bukarest läbi Ruse 

Maantee- ja 

raudteeühendus Sofia – 

Skopje 

Maantee- ja 

raudteeühendus Timişoara 

- Belgrad 


Nürnberg - Praha 

Maantee- ja 

raudteeühendus Wrocław 

- Dresden 


Nürnberg - Linz 

Loode-Hispaania ja 

Portugali raudteevõrk 


Frankfurt - Fulda - Erfurt 

- Berliin 

Halle - Leipzig - 

Nürnberg 

Raudtee uuendamine käib 

Maantee uuringud käivad 



uuringud käivad 

uuringud käivad 

Raudtee uuringud ja tööd käivad 



uuendamine käib 


Raudtee tööd käivad 


Raudtee 

tööd käivad ja peaksid 

lõppema 2017. aastaks 


Kitsaskoht 

HSL Provence - Côte 

d'Azur 


Kitsaskoht Rail Egnathia (Kreeka) Raudtee uuringud käivad 

Kitsaskoht 

Kitsaskoht 

Muu tuumvõrk 

Muu tuumvõrk 

Muu tuumvõrk 

Muu tuumvõrk 

Siseveetee Dunkerque - 

Lille 

Paralleelne kiirraudteeliin 

Pariis - Lyon 

Tuumvõrgu 

kiirühendused Zaragoza - 

Pamplona - Logrono, 

Valladolid - La Coruña 

Raudteeühendus Shannon 

- Cork - Dublin 

Poola suuremate linnade 

(sh Varssavi, Łódź, 

Wrocław, Poznań, 

Kraków) vahelise raudtee 

parendamine ja 

kiirühendused 


Wilhelmshavenisse ja 

Bremerhavenisse 

Siseveed uuringud käivad 

Raudtee esialgsed uuringud käivad 

Raudtee osalised tööd käivad 





Arukate võrkude kasutuselevõtt 

1. Põhjamere avamereelektrivõrk 

2. Elektrivõrkude vahelised 

ühendused Edela-Euroopas 

Prioriteetsete energiakoridoride esialgne loetelu 


Investeerimine suuremahulistesse projektidesse nõudluse ja pakkumise 

tasakaalustamiseks, kasutades oluliselt kõikuva elektritootmisega 

piiriülestes piirkondades arukaid kõrge- ja keskpingevõrke 

Euroopa elektrienergiakoridorid 

2020. aastaks 

saavutada tulev 

eesmärk 

Põhjamere integreeritud 

avamere-elektrivõrk, mis 

ühendab kava kohaselt 

40 GW taastuvenergia 

allikaid 

tarbimiskeskustega 

ELi liikmesriikide ja 

Vahemereäärsete 

kolmandate riikide 

vahelised ühendused 

edelapiirkonnas 

Asjaomased 

riigid 

BE, DE, DK, 

FR, IE, LU, 

L, SE, UK 

Peamised lühiajalised 

kitsaskohad 

- Optimaalsed 

võrgulahendused, kasutades 

merealuseid radiaal- ehk 

rummühendusi kaldaga ja Tühendusi 

Põhjameres, Iiri 

meres ja La Manche'i 

piirkonnas asuvate 

võrkudevaheliste ühendustega 

maismaavõrkude tugevdamine, 

et võimaldada elektrienergia 

suunamist Põhjamerega 

piirnevate riikide peamistesse 

tarbimiskeskustesse 

ET 66 ET 

(O) 

ES, FR, IT, 

MT, PT 

(CH, Põhja- 

Aafrika 

riigid) 

- hüdro- ja muude 

ladustamisvõimsuste 

suurendatud kättesaadavus 

varuks ja tasakaalustamiseks 

- Ibeeria poolsaare ja 

Prantsusmaa vahelised 

ühendused 

- edasised ühendused Kesk- 

Euroopa suunas 

- Itaalia/Hispaania ja Põhja- 

Aafrika riikide vahelised 

ühendused, arvestades viimaste 

pikaajalist taastuvenergia 

potentsiaali

3. Elektriühendused Ida- 

Euroopa kesk- ja lõunaosas 

4. Läänemere energiaturu 

ühendamise kava elektri 

valdkonnas 

Tugevdatud piirkondlik 

elektrivõrk põhja-lõuna 

ja ida-lääne suunas 

siseturu 

väljakujundamiseks ja 

taastuvenergia allikate 

kaasamiseks nii 

võrkudevaheliste 

ühenduste kui ka 

siseliinide abil 

Lõpetada kolme Balti 

riigi isolatsioon ja 

suurendada nende 

süsteemi sõltumatust 

Venemaa 

elektrivõrgustikust. 

Pikemas perspektiivis 

ühendada need 

sünkroonselt Euroopa 

elektri 

põhivõrguettevõtjate 

võrgustikuga 

AT, BG, CZ, 

DE, GR, HU, 

IT, PL, RO, 

SI, SK 

(AL, BA, 

FYROM, 

HR, ME, SP) 

DE, DK, EE, 

FI, LT, LV, 

PL, SE 

- Malta piisav ühendamine 

Itaaliaga 

- Poola, Tšehhi, Rumeenia, 

Slovakkia, Horvaatia ja 

Bulgaaria ning Austria ja 

Saksamaa sisevõrkude 

tugevdamine põhja-lõuna 

suunal 

- uued ühendused Saksamaa ja 

Poola ning Slovakkia ja Ungari 

vahel 

- ülekandevõimsuse 

suurendamine Rumeenia, 

Bulgaaria ja Kreeka vahel, sh 

energiaühenduse lepingu 

liikmesriikidega 

- ühendused Itaalia ja 


liikmesriikide (eelkõige 

Montenegro, aga ka Albaania 

ja Horvaatia) vahel 

- elektriühendused kolmest 

Balti riigist Rootsi, Soome ja 

Poolasse 

- Balti riikide, eriti Läti 

sisevõrgu vastav tugevdamine 

- Läti ja Eesti täiendav 

omavaheline ühendamine, et 

liikuda süsteemi sõltumatuse 

suunas 


(O) 

- Poola võrgu laiendamine 

kirdes, samuti täiendav Poola 

ja Leedu vaheline piiriülene 

võimsus sünkroonühenduse 

ettevalmistamiseks

5. Lõuna gaasikoridor 

6. Põhja-lõuna gaasikoridor 

Lääne-Euroopas 

7. Põhja-lõuna 

gaasiühendused Ida-Euroopa 

kesk- ja lõunaosas 

Euroopa gaasikoridorid 

Avada ELi neljas 

gaasikoridor, mis 

ühendaks Euroopa 

Kaspia mere ja Lähis- 

Ida maardlaga (90,6 

triljonit kuupmeetrit 

kinnitatud varusid). 

Uued ühendused Lääne- 

Euroopa põhja-lõuna 

teljel, et tagada 

Vahemere piirkonna 

parem ühendus loode 

gaasipiirkonnaga, 

pakkudes seeläbi 

täiendavat mitmekesisust 

Itaaliast ja Hispaaniast 

ning konkurentsi kogu 

piirkonnas, andes 

juurdepääsu Aafrika, 

orra ja Venemaa 

varudele ning 

suurendades kogu ELi 

gaasivõrgu paindlikkust 

Gaasiühendused Balti 

mere piirkonna, Aadria 

mere ja Egeuse mere 

piirkonna vahel ning 

edasi Musta mereni, et 

suurendada 

tarnekindlust ja 

tarneallikate 

Otse: IT, EL, 

BG, RO, AT, 

HU 

Kaudselt: DE, 

CZ, PL, FR 

(AL, BA, 

FYROM, HR, 

ME, SP; 

Gruusia, 

Iraak, Türgi, 

Kaspia mere 

piirkonna 

riigid) 

BE, CY, DE, 

ES, FR, IE, 

IT, LU, MT, 

L, PT, UK 

(Põhja- 

Aafrika 

riigid) 

BG, HU, CZ, 

PL, RO, SK, 

AT, GR, SI 

(HR, 

energiaühen 

duse lepingu 

liikmesriigid) 

- torujuhtmed, mis 

võimaldavad luua 

otseühenduse ELi territooriumi 

ning Kaspia mere piirkonna ja 

Lähis-Ida gaasimaardlate vahel 

- kaalutakse mitmeid variante 

ja torujuhtmete 

konfiguratsioone, k.a 

spetsiaalne torujuhe läbi Türgi 

ning merealused torujuhtmed 

Kaspia ja Musta mere põhjas 

(Türkmenistan – Aserbaidžaan 

ja Gruusia – EL) 

- täiendavad Ibeeria poolsaare 

ja Prantsusmaa vahelised 

ühendusvõimsused ja sisemiste 

kitsaskohtade kõrvaldamine 

- Itaalia täiendavad 

ühendusvõimsused põhjas 

Austria ja lõunas Põhja- 

Aafrika piirkonnaga 

- piisavad veeldatud maagaasi / 

maagaasi torujuhtmete 

lahendused Küprosel ja Maltal 

- täiendavad infrastruktuurid 

võimsuse suurendamiseks 

Ühendkuningriigis ja Iirimaal 

(näiteks ladustamine / 

veeldatud maagaas) 

- põhja-lõuna ühendused 

riikides ja nende vahel, eriti 

uuendused või uued 

torujuhtmed Poolas, Bulgaarias 

ja Rumeenias, ühendused 

Poola ja Slovakkia ning 

Slovakkia ja Ungari vahel 


8. Läänemere energiaturu 

ühendamise kava gaasi 

valdkonnas 

mitmekesisust 

piirkonnas. Teise 

sammuna tuleb seda 

integratsiooniprotsessi 

laiendada piisava 

ühendusvõimsuse abil 


liikmesriikidele. 

Kolme Balti riigi ja 

Soome isolatsiooni 

lõpetamine, ühest 

tarnijast sõltuvuse 

lõpetamine ning kogu 

Balti mere piirkonna 

tarnekindluse 

suurendamine tarnete 

mitmekesistamisega 

orrast 

DK, EE, FI, 

LT, LV, PL, 

SE, DE 

- suurendatud piiriülene 

võimsus või kahesuunalise 

voolu lubamine Poola ja 

Tšehhi, Poola ja Saksamaa 

ning Rumeenia ja Ungari vahel 

- uute gaasiallikate uus 

impordiinfrastruktuur ja nende 

ühendamine piirkondlikku 

gaasivõrku põhjas ja lõunas 

uute torujuhtmete kaudu ja 

uued, laiemat piirkonda 

teenindavad veeldatud 

maagaasi terminalid Poolas, 

Horvaatias ja Rumeenias 

- Soomet ja Eestit ning Poolat 

ja Leedut siduvad ühendused 

ning piirkondlik veeldatud 

maagaasi terminal Balti mere 

piirkonna idaosas 

- süsteemi sisemised 

uuendused, et saavutada piisav 

võimsus, mis võimaldaks gaasi 

vaba voolu igas suunas 


(O) 

- Balti mere piirkonna lääneosa 

puhul on võimalikud 

täiendavad ühendused Norra ja 

Taani süsteemide vahel, Poola 

ja Taani vaheline ühendus ning 

kahepoolse võimsuse 

suurendamine Saksamaa ja 

Taani vahel

Lairibavõrgu sihtpiirkondade ja Euroopa andmesideteenuste infrastruktuurikoridoride 

esialgne loetelu 


teenused 


teenused 

Lairibavõrgu sihtpiirkondade 

projektide ettevalmistamine 

1. Lairibaprojektide 

geograafiliselt mitmekesise 

portfelli väljaarendamine 

Euroopa digitaalarengu 

tegevuskavas sätestatud 

eesmärkide saavutamiseks 


Üleeuroopalise lairibavõrgu infrastruktuuri kaardistamine arendab 

asjaomaste saitide pidevat üksikasjalikku füüsilist seiret ha 

dokumenteerimist, trasside rajamise õiguse analüüsi, olemasolevate 

rajatiste uuendamispotentsiaali hindamist jne. 

Tehnilise abi meetmed, kaasa arvatud projektide ja investeeringute 

kavandamine ning teostatavusuuringud investeerimismeetmete ja 

rahastamisvahendite toetuseks 

Lairibavõrgu sihtpiirkonnad 

Kuni 2020. aastani rahastatavate 

sihtpiirkondade kirjeldus 

Lairibavõrgu peamiselt 

linnapiirkondadena määratletud 

sihtpiirkondadele vastav geograafiliselt 

mitmekesine portfell, mille kaudu 

portfellihaldurid saavad kasu, pakkudes 

juurdepääsu sihtotstarbelistele 

rahastamisvahenditele, mida 

aktiveeritakse või mille krediidivõimet 

suurendatakse 1 miljardi euro suuruse 

panusega ELi eelarvest. 

Rahaline panus meelitab tõenäoliselt ligi 

muid vahendeid riiklikust või erasektorist, 

mis saaksid toetada 6-15 miljardi euro 

suurust koguinvesteeringut 

lairibaühendusse, sõltuvalt asjaomaste 

investeeringute rahastamisvajadusest ja 

riskiprofiilist. 

Kui lairiba sihtpiirkondade projektide 

esimese laine puhul on tõenäoline, et 

väljakujunenud telekomiettevõtjad (turgu 

valitsevad või muud operaatorid) 

investeerivad piirkondadesse, kus 

kaabellevi konkurentsisurve on tugev. 

Muud varustusettevõtjad (vesi, 

kanalisatsioon, gaas) investeerivad 

eeldatavasti, üksi või partnerluses 

operaatoritega, passiivsetesse 

lairibavõrkudesse. 

Mitu (sageli püsi- või mobiilvõrkude alal 

tegutsevat) operaatorit võib ühineda uue 

põlvkonna infrastruktuuride ehitamiseks. 

Partnerlused on olemuselt riskantsemad 

kui üksiklaenajad. 

Olulisus / Olulised 

tähtajad 

Lairibavõrgu suuremaid 

kiirusi seostatakse 

märkimisväärsete 

majanduslike ja sotsiaalsete 

eelistega. Kiire 

lairibaühenduse ehitamisel ja 

rakendamisel on vahetu mõju 

tööhõivele. 

Keskpikas perspektiivis 

seostuvad otsemõjud info- ja 

sideteenuste (näiteks arukad 

võrgud, e-valitsus, tarbija 

eelised seoses 

terviseteenustega) paraneva 

kulutõhususega. 

OECD uuring näitas, et 

5 protsendipunti suurem 

lairibavõrgu kasutajate arv 

tähendab 0,07 protsendipunkti 

võrra suuremat töö tootlikkuse 

kasvumäära. Pikas 

perspektiivis tekib püsiv mõju 

SKPle. 


Prioriteetsete 

infrastruktuuride projektide 

ettevalmistamine 

1. Juurdepääsu andmine 

Euroopa kultuuripärandi 

digitaalressurssidele 

(Europeana) 

2. Kogu Euroopat hõlmav 

koostoimiv turvaline 

elektrooniline tuvastamine ja 

autentimine 

Euroopa andmesideinfrastruktuuri koridorid 

Kuni 2020. aastani rahastatavate 

teenuste infrastruktuuride 

kirjeldus 

Teenuste infrastruktuurid Euroopa 

muuseumide, raamatukogude, arhiivide ja 

audiovisuaalkogude digitaalressursside 

uurimiseks. 

See infrastruktuur peab pakkuma lihtsalt 

kasutatavat ühtset juurdepääsu Euroopa 

kultuurisisule internetis ja muudab 

Euroopa kultuuriressursid 

digitaalmajanduse püsivaraks, see tuleks 

ühendada sihtotstarbelise õiguste 

haldamise infrastruktuuriga ja see peaks 

teenima loova tööstuse keskmena ja 

kultuurimaterjali uuenduslikuks 

taaskasutamiseks. 

See toetub Europeanale ja laieneb kõigi 

liikmesriikide varem kasutamata 

kollektsioonidele. 

Teenuste infrastruktuur piiriülese 

elektroonilise tuvastamise (eID), k.a 

üleeuroopalise autentimise 

võimaldamiseks kodanikele ja 

ettevõtjatele digitaalsete teenuste 

kasutamiseks igas liikmesriigis, kus nad 

elavad või reisivad. 

Kõigi selles teenuste infrastruktuuris 

osalevate ja täiendavatesse kõrgema 

taseme teenustesse (elektroonilised 

hanked, ärialane liikuvus, õigusteabe 

elektrooniline vahetamine) integreeritud 

liikmesriikideni laiendatud elektroonilise 

tuvastamise ja autentimise teenused. 

Olulisus / Olulised 

tähtajad 

Europeana edendab 

juurdepääsu teadmistele, 

kultuurilisele mitmekesisusele 

ja loomingulisele sisule ning 

selle eesmärk on hõlbustada 

kultuuriliste teoste 

digitaliseerimist ja levitamist 

Euroopas. Europeana 

tugevdamise suhtes lepiti 

kokku nõukogu järeldustes 

2010. aasta mais. 

Kultuuri- ja loominguline 

tööstus on Euroopa üks 

dünaamilisemaid sektoreid, 

mille arvele jääb 3,3 % kogu 

ELi SKPst ja 3 % tööhõivest. 

Euroopa tugev kultuuripärand 

on sisusektorile tugevaks 

aluseks. 

Kõik üldkasutatavad 

tähtteosed saavad 

kättesaadavaks 2016. aastal. 

Pärast 2016. aastat 

laiendatakse sisu ja 

teenuseid veelgi. 

Mitmed muud teenuste 

infrastruktuurid sõltuksid 

piiriülese eID teenuse 

infrastruktuuri 

kasutuselevõtust, näiteks 

teenustedirektiivis nimetatud 

täisteeninduspunktid, 

kuriteoregistrite, haiguslugude 

jne vahetamine. 

Meetmed teenuste 

kontseptsiooni piiratud 

ulatuses praktikas 

tõestamiseks peaksid kestma 

2014. aastani. Täiemahuline 

toimimine peaks algama alates 

2014. aastast. 


3. Koostoimivad piiriülesed 

elektroonilised hanketeenused 

4. Elektroonilised 

menetlused äriühingu 

loomiseks muus Euroopa 

riigis (teenustedirektiivi 

kontekstis) 

5. Tervishoiuteenuste 

koostoimiv elektrooniline tugi 

kogu ELis 

Teenuste infrastruktuur, mis võimaldab 

igal ettevõtjal ELis vastata Euroopa 

mistahes liikmesriigi riigihangetele ja 

hõlmab lepingu sõlmimisele eelnevaid ja 

sellele järgnevaid elektroonilisi tarne 

etappe. 

Laienedes kõigile liikmesriikidele ja 

integreerides sellised tegevused nagu 

ettevõtja virtuaalne toimik, e-kataloogid, 

e-tellimused ja e-arved. 

Teenuste infrastruktuur, mis on suunatud 

teenusepakkujatele, kes on valmis 

pakkuma professionaalseid teenuseid 

väljaspool koduriiki. 

Selle eesmärk on laitmatult toimivad 

piiriülesed elektroonilised menetlused 

äriühingu loomiseks teises Euroopa riigis, 

mis viivad kõik vajalikud 

haldusmenetlused piiriüleselt läbi 

teenustedirektiivis nimetatud 

täisteenuspunktide kaudu. 

Teenuste infrastruktuur, mille eesmärk on 

ühendada tervishoiuasutused ning ületada 

e-tervise lahenduste ees seisvad 

keelelised, halduslikud ja tehnilised 

tõkked. 

Teenuste hulka kuuluks haiguslugude ja 

elektrooniliste retseptide vahetamine üle 

Euroopa ning kaugmeditsiiniteenuste 

piiriülese pakkumise toetamine. 

Elektroonilised riigihanked 

laiendavad ettevõtjate ja 

riigiasutuste turgu ning 

suurendavad pakkujate 

konkurentsi, võides tuua 

aastas kokkuhoidu 1-2 % kogu 

2000 miljardi euro suuruse 

riigihanketuru mahust tänu 

tõhusamate ja 

konkurentsipõhisemate 

hankeprotsesside 

kasutamisele. 

Alates 2014. aastast 

laiendataks teenuste 

infrastruktuuri, vastavalt 

valgele raamatule 

elektrooniliste riigihangete 

võimaluste ühendamise kohta 

siseturul, kõigi 

liikmesriikideni. 

Teenustedirektiiviga seotud 

koostoimiv teenuste 

infrastruktuur. 

Meetmeid haldustõkete 

kõrvaldamiseks, mis seisavad 

Euroopa ettevõtjate ees oma 

teenuste pakkumisel 

välismaal, võetakse kuni 2014. 

aastani piiratult. 

Täiemahulised meetmed 

algavad 2014. aastast, 

laienedes kõigisse 

liikmesriikidesse. 

Infrastruktuur aitab rakendada 

patsiendiõigusi piiriüleses 

tervishoius käsitleva direktiivi 

artiklis 14 sätestatud e-tervise 

mehhanisme, võttes kasutusele 

haiguslugude semantika ja 

menetluste ühtsed eeskirjad. 

Meetmed teenuste piiratud 

ulatuses toimima saamiseks 

peaksid kestma 2015. aastani. 

Täiemahuline toimimine peaks 

algama alates 2015. aastast. 


6. Data.eu Teenuste infrastruktuur liikmesriikide 

riiklike asutuste riiklikul, piirkondlikul 

või kohalikul tasandil ja Euroopa 

institutsioonide toodetavate andmete 

koondamiseks ühte juurdepääsupunkti 

nende kasutamiseks ja taaskasutamiseks 

mitmetes rakendustes. 

Portaal data.eu pakub juurdepääsu 

andmebaasidele ja otsingut kõigis 

liikmesriikide ametiasutustes 

kasutatavates keeltes küsitluste 

tegemiseks ja visualiseerimiseks. See 

pakub igaühele avatud vahendeid 

infrastruktuuri vastastikuseks 

mõjutamiseks (andmete otsing, 

statistiliste andmete kogumine, andmete 

allalaadimine), et luua uusi ettevõtteid . 

7. Turvalisem internet lastele Teenuste infrastruktuur noorte 

internetikasutajate paremaks kaitsmiseks. 

See pakub üleliidulist platvormi 

ressursside, infosüsteemide ja 

tarkvaravahendite jagamiseks. 

Omavahel ühendatud turvalisema 

interneti keskused pakuvad haridussisu, 

sidusat ohutusteavet avalikkuse 

teadlikkuse tõstmise vahendeid ja 

integreerimistehnoloogiaid juurdepääsuks 

vanemliku kontrolli vahenditele 

minimaalse vanuse kindlakstegemiseks, 

hindamiseks tööstusharu tegevusjuhiste 

alusel (näiteks internetimängud), 

uuenduslike sisu loomise vahendite 

kasutuselevõtmiseks ning koostoimivate 

valgete nimekirjade jaoks, et laiendada 

noorematele lastele mõeldud turvaliste 

internetikeskkondade väljatöötamist ja 

edendada juurdepääsu eakohasele 

kvaliteetsisule. 

8. Mitmekeelsed teenused 

Teenuste infrastruktuur pakkumaks eettevõtjatele 

(e-kaubanduse pakkujaile) 

piiramatut juurdepääsu taaskasutatavaile 

mitmekeelsetele põhiliselt 

keeleplokkidele sidustõlke, interaktiivsete 

kõnepõhiste teenuste ja mitmekeelse 

sisuotsingu jaoks. 

Infrastruktuuri säilitab ja pakub 

lisaväärtusega juurdepääsu ELi keelte 

andmeressurssidele (näiteks tõlgitud 

materjalid, mitmekeelsed korpused, 

leksikonid ja terminipangad), 

asjaomastele metaandmetele, vahenditele 

ja standarditele ning võimaldab ühendada, 

Avaliku sektori teave ei ole 

üksnes peamine andmeallikas, 

vaid ka oluline uuenduslike 

teenuste loomise vahend 

(asukohapõhised teenused, 

finantsteenused, turundus, 

keskkonna seire). 

Geograafilise teabe (kui 

avaliku sektori teabe osa) 

ülemaailmse turu maht oli 

2009. aastal hinnanguliselt 5,3 

miljardit dollarit. 

Portaali piiratud katseprojekt. 

Üleeuroopalise avatud 

andmeinfrastruktuuri 

järkjärguline 

kasutuselevõtmine, laienedes 

alates 2014. aastast kõigile 

Euroopa Liidu riigiasutustele. 

See infrastruktuur aitab 

saavutada komisjoni eesmärke 

kaitsta lapsi internetis, nagu on 

sätestatud Euroopa 

digitaalarengu tegevuskavas. 

Erinevate komponentteenuste 

platvormide ja vahendite 

rakendamine ja 

kasutuselevõtmine alates 

2014. aastast. Integreerimine 

ja laiendamine alates 2018. 

aastast. 

Keeleliste tõkete ületamine 

toetab sujuva ja tõhusa 

piiriülese digitaalse siseturu 

loomist. 

2009. aasta uuring hindas ELi 

keeletööstuse mahuks 2008. 

aastal 8,4 miljardit eurot, 

sealhulgas kirjalik ja suuline 

tõlkimine, tarkvara 

lokaliseerimine, 

keeletehnoloogia tööriistade 

arendamine, nõustamine ja 

õpetamine, ning selle tööstuse 

iga-aastaseks kasvumääraks 


9. Üleeuroopaline avaliku 

sektori selgroog 

jagada ja müüa nii avalikust kui ka 

erasektorist pärinevaid keeleressursse (nii 

andmeid kui ka tööriistu). 

Teenuste infrastruktuur peamiste avaliku 

sektori teenuste ühendamiseks 

üleeuroopalise selgroo – väga kiire 

võrguga, mille kaudu saaks pakkuda muid 

kõrgetasemelisi teenuseid ja millel saaks 

üles ehitada üleeuroopaliste avalike 

teenuste pilved. Nii koondataks nõudlus, 

vähendades seega kulusid ja saavutades 

kiiremini kriitilise massi teenuste 

pakkumises. 

hinnati lähiaastail vähemalt 

10 %. 

Infrastruktuur saaks alguse 

olemasolevate algatuste 

(näiteks TAUS, ELRA, LDC, 

EU sellised võrgud nagu 

META-NET) ühendamisest ja 

laiendamisest 2016. aastaks. 

Peamised sidusrühmas on 

riiklikud ametiasutused, kes 

pakuvad teenust, millel oleks 

vaja kiiret võrku (näiteks 

tervishoiuteenused, avalikud 

andmehoidlad, 

statistikabürood, 

keskkonnaseire asutused, 

kodanikukaitse, 

kultuuriasutused). 

Alates 2014. aastast saaks 

sellise üleeuroopalise teenuse 

2-4 aastaga piisava tihedusega 

kasutusele võtta. Teises faasis 

kõrvaldataks geograafilistel 

alade või teemavaldkondade 

konkreetseid lõhesid. Sellise 

üleeuroopalise teenuste 

infrastruktuuri lähtepunkt on 

sTesta. 



IOVAATILISED RAHASTAMISVAHEDID 

Innovaatiliste rahastamisvahendite kasutamine pakub alternatiivi ELi eelarvega seotud 

traditsioonilisele toetuste kaudu rahastamisele ja võib pakkuda olulist uut rahastamisvoogu 

strateegilisteks investeeringuteks. Innovaatiliste rahastamisvahendite peamine eelis on selles, 

et need tekitavad ELi eelarve kordusefekti, meelitades kogu ELile huvi pakkuvatesse 

projektidesse muid riiklikke ja erarahastajaid. 

Ärilise potentsiaaliga projektide puhul saab ELi vahendeid kasutada partnerluses era- ja 

pangandussektoriga, eelkõige Euroopa Investeerimispanga (EIP) kaudu, et aidata üle saada 

turu puudustest ELile ja tema kodanikele strateegilist huvi pakkuvate projektide ja meetmete 

rahastamisel. 

Kõnealuseid vahendeid on võimalik kasutada mitmete poliitikavaldkondade toetamiseks. ELi 

eelarve on üle kümne aasta kasutanud VKEde puhul selliseid rahastamisvahendeid nagu 

garantiid ja kapitaliinvesteeringud. Praeguses finantsraamistikus võeti koostöös EIPga 

kasutusele rahastamisvahendite uus põlvkond, näiteks riskijagamisrahastu teadusuuringute ja 

arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi raames või TEN-T projektide 

laenutagamisvahend. ELi väliste kapitaliinvesteeringute jaoks arenguriikides loodi 

ülemaailmne energiatõhususe ja taastuvenergia fond. Struktuurifondide valdkonnas on loodud 

rahastamisvahendid ettevõtjate, linnade arengu ja energiatõhususe toetamiseks käibefondide 

kaudu. 

Nimetatud rahastamisvahendid on olnud edukad, kuid need on katseliselt välja töötatud. 

Seepärast teeb komisjon tulevase finantsraamistiku osana ettepaneku võtta kasutusele ühtsem 

ja standardsem lähenemisviis innovaatiliste rahastamisvahendite kasutamisele, mis aitaks 

tagada ELi vahendite kõige tõhusama kasutamise ELi poliitika toetamiseks. 

2. VAHEDID 

Ettepaneku kohaselt pakub olemasolevate rahastamisvahendite ratsionaliseerimine ühiseid 

eeskirju kapitaliväärtpaberite ja võladokumentide jaoks nii, et tekib integreeritud nägemus 

rahastamisvahendite kasutamisest ELi ja riiklikul/piirkondlikul tasandil. Eeskirjad ühtlustavad 

suhteid rahastamispartnerite, eelkõige EIP ja rahvusvaheliste finantsasutustega. Tänu 

eeskirjadele tekib turgudel läbipaistvus selles osas, kuidas EL sekkub kapitaliväärtpaberite ja 

võladokumentide kaudu, tagades ELi sekkumiste hea nähtavuse. 

Komisjon teeb ettepaneku luua uut liiki rahastamisvahend ehk ELi projektivõlakirjade 

algatus, mida kasutataks investeerimisressursside tagamiseks peamiste, Euroopas strateegilist 

huvi pakkuvate infrastruktuuriprojektide jaoks. ELi eelarvet kasutatakse projektide 

toetamiseks, tõstes nende krediidireitingut ja meelitades seeläbi ligi EIP, muude 

finantsasutuste ja erakapitalituru investorite vahendeid. Rahastamisvahenditega ei kaasne 

rohkem riske kui toetustega, sest oht ELi eelarvele piirdub igal juhul vaid eelarvest antava 

toetusega. ELi eelarve ei tohi olla puudujäägis. 


Välistegevuse valdkonnas on väljatöötamisel ELi väliskoostöö ja arengu platvorm, mis 

ühendab komisjoni, liikmesriikide ning väliskoostöö ja arengu valdkonnas tegutsevate 

Euroopa kahe- ja mitmepoolsete finantsasutuste (eelkõige EIP) tugevad küljed. Platvorm aitab 

kaasa ELi ühtekuuluvuse, tulemuslikkuse, tõhususe ja nähtavuse suurendamisele 

välisrahastamise valdkonnas, võttes arvesse ELi välispartnerite eripärasid. 

3. RAKEDAMIE 

Rahastamisvahendid moodustavad osa ELi eelarvelistest sekkumistest erinevatesse 

poliitikavaldkondadesse, eelkõige nendesse, mille eesmärgid on: 

(1) Erasektori suutlikkuse suurendamine majanduskasvu, töökohtade loomise ja/või 

innovatsiooni saavutamiseks alustavate ettevõtjate, VKEde, keskmise suurusega 

ettevõtjate, mikro-ettevõtjate, teadmiste edasiandmise ja intellektuaalomandisse 

investeerimise toetamise kaudu. 

(2) Infrastruktuuride ehitamine, kasutades riikliku ja erasektori partnerluskavasid ELi 

konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tugevdamiseks transpordi-, energia- ning info- 

ja kommunikatsioonitehnoloogiasektoris. 

(3) Nende mehhanismide toetamine, mis kasutavad erainvesteeringuid üldsuse heaks, 

näiteks kliimameetmeteks ja keskkonna kaitseks muudes valdkondades. 

Rahastamisvahendite ülesehitus juhindub järgmistest põhimõtetest: 

• Tugev juhtimiskord: võladokumentide ja kapitaliväärtpaberite platvormil saavad 

olema tugevad juhtimisstruktuurid tagamaks ELile täieliku ülevaate 

finantstehingutest ja investeeringutest ning poliitiliste eesmärkide saavutamisest. 

• Rahastamine erinevate eelarveridade kaudu: nende rahastamisvahendite 

rahastamiseks puuduvad eelarves konkreetsed eraldised, neid rahastatakse hoopis 

konkreetsete poliitikavaldkondade eelarveridade kaudu, koos asjakohaste 

kapitaliväärtpabereid või võladokumente pakkuvate rahastamisvahenditega. 

• Kinnitamine finantsmääruse osana: kahe platvormi peamised põhimõtted 

kaasatakse praegu nõukogus ja Euroopa Parlamendis läbivaatamisel olevasse 

finantsmäärusesse. See aitab oluliselt kaasa ühtlustamisele ja standardimisele. 

• Ühiste eeskirjade kasutamine kapitaliväärtpaberite ja võladokumentide puhul 

on kohustuslik sisepoliitika valdkondades ja neid kohaldatakse nendes 

poliitikavaldkondades horisontaalselt. Olemasolevad innovaatilised 

rahastamisvahendid viiakse kooskõlla ühiste eeskirjadega. Ühtekuuluvuspoliitika 

puhul järgitakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise põhimõtet, ja 

seepärast pakutakse ELi mudeleid kui valikulisi parimate tavade mudeleid, 

stimuleerides liikmesriike tugevasti ELi tasandi lähenemisviisi järgima. 

Välistegevuse valdkonnas kasutatakse rohkem ELi toetusi (kui võimalik, siis 

piirkondlike investeerimisfondide kaudu) koos laenudega või kapitaliväärtpaberitega 

või riskihajutamisvahendites. See aitab kasutusele võtta täiendavaid vahendeid – 

kaasa arvatud erasektori omi – ELi prioriteetide toetamiseks ja meie partnerriikide 

investeerimisvajaduste katmiseks. Seda tegevust lihtsustab finantsmääruse uute, 


ahastamisvahendeid käsitlevate sätete jõustumine ja ühispõhimõtete kehtestamine 

selliste vahendite jaoks välistegevuselaadi arvestaval määral. 

• Finantsasutuste poolne haldamine: rahastamisvahendite haldamine ja rakendamine 

delegeeritakse üldjuhul EIP grupile, muudele rahvusvahelistele finantsasutustele või 

riiklikele finantsasutustele, milles on osanikuks vähemalt üks liikmesriik. Haldamine 

võiks toimuda ka riikliku õiguse raames loodud ning erinevate riikliku ja erasektori 

allikate vahendeid ühendava investeerimisvahendite struktuuri kaudu. Võimalik on 

ka edasidelegeerimine era-finantsasutustele. 



ÕIGUSKÜSIMUSED 

ELi õigus-, põhiõiguste, kodakondsus- ja võrdsuspoliitika põhinevad ELi põhiväärtustel ja 

aluspõhimõtetel, nagu demokraatia, vabadus, sallivus, mitte-diskrimineerimine ja õigusriik. 

Poliitika toetab kogu Euroopa Liitu hõlmava õigusaktide, õiguste ja õigusemõistmise 

piirkonna loomist kõigi ELi kodanike hüvanguks. 

Tänapäeva Euroopas osalevad miljonid kodanikud piire ületavates tegevustes – nii eraelus, 

töö ja õpingute kaudu või tarbijatena. Komisjon püüab pakkuda nii kodanike kui ka 

ettevõtjate piiriülestele probleemidele praktilisi lahendusi: kodanikele, et nad saaksid tunda 

end rahulikult elades, reisides ja töötades teises liikmesriigis ja olla kindlad, et nende õigused 

on kaitstud kõikjal ELis; ja ettevõtjatele, et nad saaksid kasutada kõiki siseturu võimalusi. 

ELi õigusruumi ehitamise peamine vahend on õigusaktid, ja komisjonil on edasipüüdlik kogu 

ELi hõlmavate standardite kehtestamise tegevuskava, et inimesed saaksid olla kõikjal 

Euroopas kindlad samas õiguse põhitasemes ja mitte-diskrimineerivas kohtlemises näiteks 

juhul, kui nad peaksid langema kuriteo ohvriks. Lissaboni leping pakub uusi õiguskoostöö 

võimalusi kriminaal- ja tsiviilasjades ning paneb ELile ülesandeks lihtsustada õigusabi 

kättesaadavust kogu ELis. Samuti võimaldab see süvalaiendada kõigis ELi 

poliitikavaldkondades sugupoolte võrdõiguslikkust ning vältida diskrimineerimist rassilise või 

etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse 

põhjal. 

Kõnealuste õiguste ja seaduste toimivaks muutmiseks on vaja neid õigesti rakendada, ja kõik 

inimesed kodanikest kohtunikeni peavad mõistma ja teadma, kuidas neid kasutada. Seepärast 

käivitab komisjon oma õigusaktide ja poliitika toetuseks rea sihtotstarbelisi 

rahastamisprogramme, keskendudes piiriülestele probleemidele, mida on võimalik 

adekvaatselt lahendada vaid meetmeid ELi tasandil kooskõlastades. 

2. VAHEDID 

Komisjon teeb ettepaneku ühendada kõnealuse valdkonna programmid õigusprogrammi ning 

põhiõiguste ja kodakondsuse programmiga. See lähenemisviis lihtsustab rahastamiskorda ja 

tagab kõigi rahastatavate meetmete suurema ühtsuse ja järjepidevuse. Integreeritud 

programmid keskenduvad reale temaatilistele prioriteetidele ja rahastavad selliseid meetmeid, 

mis pakuvad selget ELi lisaväärtust, nagu: 

• Õigusala töötajate (näiteks kohtunike ja prokuröride) väljaõpe, et anda neile 

vahendid ELi õiguste ja õiguse praktiliseks rakendamiseks ja vastastikuse usalduse 

loomiseks, mis on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala alus. 

• Võrgustike tugevdamine – siin peetakse silmas kogu ELi hõlmavaid 

organisatsioone, kes aitavad valmistada ette tulevasi algatusi selles valdkonnas ning 

edendada nende algatuste ühtset rakendamist kogu Euroopas. 


• Piiriülene koostöö õigusaktide jõustamise alal, näiteks teavitamissüsteemide 

loomine kadunud laste kohta, operatiivse ja piiriülese uimastitevastase võitluse alase 

koostöö koordineerimine; ning 

• Teavitamine ja avalikkuse teadlikkuse tõstmine, kaasa arvatud riiklike ja 

üleeuroopaliste kampaaniate toetamine inimeste teavitamiseks nende õigustest, nagu 

tagatud ELi õigusega, ja sellest, kuidas neid õigusi praktikas rakendada. 

Võimaluse korra võivad programmides osaleda kandidaatriigid ja ka muud kolmandad riigid. 

3. RAKEDAMIE 

Rahastamisprogrammide arvu vähendamine ja kõigi rahastamisprioriteetide keskendamine 

võimaldab kohaldada samu eeskirju kõigis valdkondades ja ühtlustada menetlusi. 

See parandab tõhusust nii komisjoni kui ka ELi vahendite saajatejaoks. Õiguslike aluste ja 

eelarveridade vähendamine võimaldab suuremat paindlikkust, tänu millele saab paremini 

keskenduda ELi poliitilistele prioriteetidele ja eelarvet paremini täita. 

Komisjon teeb ettepaneku jätkata olemasolevate õigus- ja põhiõiguste valdkonna asutuste 

rahastamist, sest need kõik pakuvad olulist lisaväärtust selle valdkonna poliitika arendamisel 

ja rakendamisel. Nimetatud asutuste hulka kuuluvad Eurojust, Euroopa Soolise 

Võrdõiguslikkuse Instituut ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet. 




millest 

Õigusprogramm 

Põhiõiguste ja kodakondsuse programm 






KALADUS- JA MEREDUSPOLIITIKA 

Terve merekeskkond on oluline bioloogilise mitmekesisuse allikas, mis annab meile mitmeid 

majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid eeliseid. Samuti pakub see meile toitvaid ja 

ohutuid mereande, mis moodustavad olulise osa eurooplaste toidulauast. Rannikukogukonnad, 

kus kalandusel täidab olulist rolli eluviisis, kultuuris, tavades ja aja jooksul kogutud 

teadmistes, sõltuvad kalandusega seotud töökohtadest – kalalaevastikus, vesiviljeluses, 

toiduainete töötlemise sektoris või kalasadamates. Kalavarud ja rannikualad on äärmiselt 

haavatavad ka kliimamuutuse mõju, kaasa arvatud üleujutuste, rannikualade erosiooni ja 

merepinna tõusu tõttu. 

EL on pühendunud oma kalandussektori jätkusuutliku ja ökosüsteemipõhise haldamise 

saavutamisele. Pärast ühise kalanduspoliitika igakülgset läbivaatamist teeb komisjon 

ettepaneku seda radikaalselt reformida, mis viib põhjalike muudatusteni kalanduse 

haldamises, et tagada kalavarude jätkusuutlik kasutamine ja Euroopa kalanduse tulevik. 

Reformiga kaasneb ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika rahastamise 

suur ümberkujundamine, mis hõlmab: 

• Ebatõhusate laevastikutoetuste ümberjaotamist kooskõlas Euroopa 2020. aasta 

strateegia eesmärkidega, kaasa arvatud reformide, innovatsiooni ja säästva kalapüügi 

stimuleerimine kalandustööstuses; 

• innovatsioonilõhe kaotamist kalanduse ja muude majandussektorite vahel, 

võimaldades muuta ELi kalalaevastikud elujõuliseks ja konkurentsivõimeliseks ning 

aidates kaasa kalandusest sõltuvate kogukondade majanduskasvule ja tööhõivele; 

• ülemineku lihtsustamist keskkonda vähem mõjutavale kalandusele, mille puhul 

tagasiheidet ei toimu ja mille mõju mere ökosüsteemidele on väike; 

• mere ökosüsteemide ja vesiviljelusest sõltuvate ökosüsteemide jätkusuutlikule 

haldamisele kaasa aitamist; 

• kollektiivsete meetmete tugevamat toetamist, k.a turundus ja tootmine, milles on 

oluline roll tootjate organisatsioonidel; 

• suuremat tähelepanu kalandusest sõltuvatele ranniku- ja sisemaa kogukondadele, k.a 

kalandusega seotud tegevuste suurema väärtustamise ja muude 

meremajandussektorite suunas toimuva mitmekesistamise teel; 

• ELi tarbijaile tervislikke ja toitvaid saadusi pakkuvat konkurentsivõimelist ja 

jätkusuutlikku vesiviljelust. 

• tugevdatud kontrolli ja andmekogumist, tagades sellega parema eeskirjade järgimise 

ja täiemahulise teadmistepõhise poliitika; 

• integreeritud merenduspoliitikat, mis keskendub jätkusuutliku majanduskasvu 

edendamisele merendussektorites ja -piirkondades. 


2. VAHEDID 

Reformitud merendus- ja kalanduspoliitika keskendub uuele Euroopa Merendus- ja 

Kalandusfondile, mis toetub neljale sambale: 

• Arukas ja loodushoidlik kalandus (eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega) 

ülemineku edendamiseks jätkusuutlikule kalapüügile(tagasiheidet ei toimu ja 

kahjustatakse vähem mere ökosüsteeme ning aidatakse sellega kaasa mere 

ökosüsteemi jätkusuutlikule haldamisele) ning innovatsioonile, samuti lisaväärtusele 

keskenduva toe pakkumiseks, et muuta kalandussektor majanduslikult 

elujõulisemaks ning vastupidavamaks väliste šokkide ja kolmandate riikide 

konkurentsisurve suhtes. 

• Arukas ja loodushoidlik vesiviljelus (eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega) 

majanduslikult elujõulise, konkurentsivõimelise ja loodushoidliku vesiviljeluse 

saavutamiseks, mis oleks ülemaailmselt konkurentsivõimeline ja pakuks ELi 

tarbijaile kõrge toiteväärtusega saadusi. 

• Jätkusuutlik ja kaasav territoriaalne areng (eelarve täitmine koostöös 

liikmesriikidega) paljude kalandusest sõltuvate ranniku- ja sisemaakogukondade 

majanduse languselt tõusule pööramiseks, kalanduse ja sellega seotud tegevuse 

suurema väärtustamise ja muude meremajandussektorite suunas toimuva 

mitmekesistamise teel. 

• Integreeritud merenduspoliitika (otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine) nende 

valdkondadevaheliste prioriteetide toetamiseks, millel on tõelist kokkuhoiu- ja 

majanduskasvupotentsiaali, kuid mida liikmesriigid omal algatusel ei edenda, nagu 

merendusteadmised, ruumiline planeerimine, integreeritud rannikuala haldamine, 

integreeritud mereseire ja kohandumine kliimamuutuse negatiivse mõjuga 

rannikupiirkondades. 

Lisaks neljale sambale hõlmab Euroopa Merendus- ja Kalandusfond kaasnevaid meetmeid 

andmete kogumise ja teadusnõuannete, kontrolli, juhtimise, kalandusturgude (sh kaugeimate 

piirkondade), piirkondlikele kalavarude haldamise organisatsioonidele tehtavate vabatahtlike 

maksete ja tehnilise abi valdkonnas. Fond toetub kalandus- ja merenduspoliitikaga seotud 

meetmetele, mida toetatakse teadusuuringute ja innovatsiooni ühisese strateegilise raamistiku 

kaudu. 

Kõnealust poliitikavaldkonda täiendavad kaks rahvusvahelist vahendit: 

• Kalanduse partnerluslepingud, millega luuakse õigus-, majandus- ja 

keskkonnaraamistik ELi kalalaevade tegevusele nende kolmandate riikide vetes, kes 

ei suuda oma kalavarusid ise täielikult ja säästvalt kasutada. 

• Piirkondlikud kalavarude haldamise organisatsioonid, mis on avamere 

kalavarude säilitamise ja jätkusuutlikkuse tagamiseks loodud rahvusvahelised 

organisatsioonid, kuhu kuuluvad riigid, piirkondlikud 

majandusintegratsiooniorganisatsioonid (EL) ja kalandusorganisatsioonid. 


3. RAKEDAMIE 

Programmide aluseks olevate õigusaktide ülesehitust lihtsustatakse suurel määral. Luuakse 

ühtne Euroopa Merendus- ja Kalandusfond, mis ühendab ühte raamistikku kõik olemasolevad 

kalandus- ja merendusvahendid, v.a rahvusvahelised kalanduskokkulepped ja ELi osalus 

piirkondlikes kalavarude haldamise organisatsioonides. Selline lähenemisviis võimaldab 

suuremaid koosmõjusid ja väiksemat halduskoormust programmitöö, halduse, seire ja 

hindamise mõttes, seda nii liikmesriikide kui ka komisjoni jaoks. 

Peale selle võimaldab kõiki struktuurifonde hõlmav ühine strateegiline raamistik kavandada 

merendus- ja kalanduspoliitika toetusmeetmeid muudes raamistikku kuuluvates fondides. 

Koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise alla kuuluvate kuluvaldkondade arv 

suureneb, mis tähendab liikmesriikide jaoks suuremat paindlikkust ja pikemaajalist 

strateegilist perspektiivi. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond hõlmatakse ühtsesse 

partnerluslepingute strateegilisse raamistikku, mis hõlmab kõiki ühise juhtimise all olevaid 

ELi fonde. 



Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ja 

rahvusvahelised kalanduskokkulepped / 

piirkondlikud kalavarude haldamise 

organisatsioonid 




TEADUSUURIGUD JA IOVATSIOO 

Euroopa vajab tipptasemel teadusuuringuid ja innovatsiooni, mis ulatuks üle riigipiiride, 

ühendaks erinevad teadusharud, tehnoloogiad ja ettevõtlusalased pädevused ning tõmbaks ligi 

andekaid inimesi kogu maailmast. Teadusuuringud ja innovatsioon on äärmiselt olulised ELi 

positsiooni toetamiseks tänapäeva kiiresti arenevatel ja üleilmastunud turgudel ning 

toimetulemiseks tulevaste väljakutsetega. Investeerimine teadusesse ja innovatsiooni 

Euroopas loob uusi töökohti ning tagab Euroopa pikaajalise jätkusuutliku arengu ja 

konkurentsivõime. 

Teaduse edusamme, uusi tehnoloogiaid ja innovatsiooni on vaja ka kiireloomuliste 

ühiskonnaprobleemide lahendamiseks, nagu kliimamuutus, vananev elanikkond ja 

ressursinappus. Need on tohutud väljakutsed, mis nõuavad suuri läbimurdeid teaduses ja 

innovatsioonis, millest osa on saavutatavad vaid kooskõlastatud tegevusega Euroopa tasandil. 

Varasemad ELi poolt rahastatud teadusuuringud on ühendanud Euroopa juhtivate 

teaduskeskuste oskusteabe, tänu millele on näiteks töötatud välja innovaatiline Alzheimeri 

tõve tuvastamise ja ravimise viis. Sellised läbimurded mõjutavad põhjalikult Euroopa 

kodanike elu, parandades tervishoiu kvaliteeti, kujundades ümber töö- ja eraelu, lisades kindla 

toimetuleku võimalusi. Nimetatud probleemide lahendamisele suunatud edukas innovatsioon 

pakub ettevõtjatele tohutuid kasvu- ja uute töökohtade loomise võimalusi. 

Kuid vaatamata oma suurele tähtsusele jäävad Euroopa teaduse ja innovatsiooni saavutused 

maha Ameerika Ühendriikide ja Jaapani omadest, kellele omakorda on kiiresti kannule 

jõudmas Hiina, Brasiilia ja India. Selle suundumuse muutmiseks seatakse Euroopa 2020. 

aasta strateegias eesmärgiks suurendada 2020. aastaks teadusuuringute ja arendustegevuse 

kulusid 3 %ni SKPst. Eriliseks prioriteediks on suurendada ettevõtjate poolt läbiviidavate 

teadusuuringute ja innovatsiooni osatähtsust, kasutades näiteks riigipoolset rahastamist 

erainvesteeringute võimendamiseks. 

ELi eelarve saab anda koos riikliku ja erasektori rahastusega olulise panuse kõnealuste 

eesmärkide saavutamisse ning Euroopa teaduse ja innovatsiooni tulemuslikkuse 

parandamisse. 

2. VAHEDID 

Peamine samm ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide ajakohastamisel on ühendada 

teadusuuringute ja innovatsiooni ühisesse strateegilisse raamistikku olemasolevad kolm 

peamist algatust ja rahastamisallikat: 

– seitsmes raamprogramm; 

– konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (CIP) innovatsiooni osa ning 

– Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT). 

Ühises strateegilises raamistikus sätestatakse kõigi ELi teadusuuringute ja innovatsiooni 

rahastamismeetmete strateegilised eesmärgid. See saab olema praegustest rahastamiskavadest 

ühtlustatum ja seda rakendatakse ühtsete eeskirjade ja menetluste kaudu. Nii ühendatakse 


kõik teadus- ja innovatsioonimeetmed ja ELi poolse rahastamise mõju suureneb. Ühine 

strateegiline raamistik suurendab ELi sekkumiste lisaväärtust, luues teadusuuringute ja 

innovatsiooni valdkonnas ressursside, oskusteabe ja tippteadmiste kriitilise massi, mida ei ole 

võimalik saavutada riiklikul tasandil. 

Muutes teadusuuringute ELi poolse rahastamise lihtsamaks ja ühtsemaks, on ühine 

strateegiline raamistik ka VKE-sõbralikum ja uutele osalistele avatud. Nii parandatakse 

innovatsiooniks ja poliitika kujundamiseks vajaliku oskusteabe levitamist, võimaldatakse 

Teadusuuringute Ühiskeskusel osaleda tõhusamalt poliitika kujundamises, antakse 

rahvusvahelisele koostööle strateegilisem orientatsioon ning toetatakse Euroopa teadusruumi. 

Selles üldises raamistikus hõlmab ühine strateegiline raamistik otseseid ja kaudseid 

teadusuuringuid, mis kumbki on ehitatud, kooskõlas Euroopa 2020. aasta prioriteetidega, üles 

kolme eraldiseisva, kuid üksteist vastastikku tugevdava ploki ümber: 

(1) Tipptasemel teadusbaas. See plokk tugevdab ELi maailmatasemel teadust, 

arendades andeid Euroopas ja meelitades Euroopasse juhtivaid teadlasi. Tähelepanu 

keskmes on suurem toetus eesliiniuuringutele (Euroopa Teadusnõukogu kaudu), 

tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad, teadlaste oskused, väljaõpe ja 

karjääriarendus (Marie Curie meetmed) ning prioriteetsete teadustegevuse 

infrastruktuuride (k.a e-infrastruktuuride) ühendamine võrgustikesse, nende 

kättesaadavus ja arendamine. 

(2) Ühiskondlike probleemide lahendamine. Selleks et reageerida otseselt Euroopa 

2020. aasta strateegias tuvastatud probleemidele, toetab see plokk meetmeid, mis 

hõlmavad kogu spektrit teadusuuringutest turuni. Plokk hõlmab 

innovatsioonimeetmeid (katseprojektid, demonstratsioon, testisüsteemid, riigihangete 

ja innovatsiooni turul kasutuselevõtmise toetamine), valdkondadevahelisi 

lähenemisviise ning sotsiaalmajanduslikke ja humanitaaruuringuid. Tähelepanu 

keskmes on tervis, demograafilised muutused ja heaolu, toiduga kindlustatus ja 

biotehnoloogial põhinev majandus, turvaline, puhas ja tõhus energia, arukas, 

loodushoidlik ja integreeritud transport, tooraine tarnimine, ressursitõhusus ja 

kliimameetmed ning kaasav, innovaatiline ja turvaline ühiskond (kaasa arvatud 

küberturvalisus ja interneti muutmine turvalisemaks). ETI annab oma teadmis- ja 

innovatsiooniühenduste kaudu ja märgatavalt suurendatud eelarvega tugeva panuse 

nimetatud probleemide lahendamisse. 

(3) Tööstusliku juhtpositsiooni saavutamine ja konkurentsivõimelised raamistikud. 

Eesmärgiga toetada ja edendada teadustegevust ettevõtluses ja innovatsiooni arengut 

võimaldavate tehnoloogiate alal; teenuseid ja tähtsustuvaid sektoreid rõhuga 

teadusuuringutesse ja arendustegevusse tehtavate erasektori investeeringute 

võimendamisel; ning VKEde eriprobleemide lahendamist. Prioriteetsed meetmed on 

järgmised: strateegiliste investeeringute suurendamine ja juhtpositsiooni saavutamine 

praegustes ja tuleviku võimaldavate ja tööstustehnoloogiate ning teenuste alal, 

eelkõige toetatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (sealhulgas mikro- ja 

nanoelektroonika ning fotoonika); nanotehnoloogiat; kõrgtehnoloogilisi materjale; , 

uudseid tootmissüsteemide; tööstuslikku biotehnoloogiat; kosmoseuuringuid ja 

innovatsiooni; vähese süsihappegaasiheitega ja kliimamuutusega kohanemiseks 

mõeldud tehnoloogiaid, pöörates erilist tähelepanu integreeritud lähenemisviisile 

peamistele võimaldavatele tehnoloogiatele, lihtsustades riskirahastuse ja riskikapitali 

kättesaadavust (toetudes seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi 


iskijagamisrahastule ja CIPi rahastamisvahenditele) ning andes üleliidulist 

innovatsiooniabi kõrge kasvupotentsiaaliga VKEdele. 

Lähenemisviis hõlmab nii plaanilisi meetmeid kui ka avatumaid valdkondi, kus taotlejad 

saavad pakkuda välja innovaatilisi projekte ja murrangulisi lahendusi. 

3. RAKEDAMIE 

Rakendamine on kooskõlas ühise strateegilise raamistiku kontseptsiooniga lihtsustatud ja 

standarditud. Lihtsustatud on nii rahastamisskeeme kui ka osalemist ja tulemuste levitamist 

reguleerivaid halduseeskirju. Uued ühtsed eeskirjad kohaldatavad ühise strateegilise 

raamistiku kõigi kolme ploki suhtes, võttes arvesse VKEde ja EITi erijooni (ja selle 

regulatiivse paindlikkuse vajadust). Ühise strateegilise raamistiku peamised operatiivtunnused 

on järgmised: 

• Ratsionaliseeritud rahastamisskeemide ja -vahendite kogumit kasutatakse kogu 

raamistikus, jätkates neid, mis toimivad praeguste programmide puhul, ühendades 

need, millel on sarnased eesmärgid ja hüljates need, mis ei ole enam asjakohased. 

Lisaks toetuste kaudu rahastamisele kasutatakse rohkem innovaatilisi 

rahastamisvahendeid. Kaalutakse ka kommertskasutusele eelnevate riigihangete ja 

auhindadega konkursside kasutamist. 

• Kehtivad ühtsed eeskirjad, mis hõlmavad abikõlblikkust, raamatupidamist, 

aruandlust ja auditeerimist. Kehtestatakse uus tasakaal usalduse ja kontrolli ning 

riskide võtmise ja vältimise vahel. Vähendamaks abisaajate (toetusesaajate) 

halduskoormust, võetakse kasutusele radikaalselt lihtsustatud lähenemisviis kulude 

hüvitamisele, mis põhineb abisaajate tavapäraste raamatupidamis- ja haldustavade 

võimalikult laial aktsepteerimisel, ning kasutatakse rohkem ühekordseid ja 

kindlasummalisi väljamakseid. Abisaajailt nõutakse tulemuste kasutamist või nende 

avalikustamist asjakohaste levituskanalite kaudu. 

• Projektid võivad alata varem, sest valiku- ja järelhindamisläbirääkimiste etapid on 

palju lühemad. Lihtsamaid taotlejaile ja osalistele mõeldud juhendus- ja 

nõustamisteenuseid pakutakse unikaalse IT-portaali kaudu. Peale selle 

ratsionaliseeritakse tugistruktuurid liikmesriikides, et tagada kõigi ühise strateegilise 

raamistiku teenuste pakkumine ühes kohas ja riigikeeles. Erimeetmed võetakse 

nende andekate teadlaste ja innovaatorite abistamiseks, kellel ei ole ELi rahastuse 

hankimise kogemusi. Ühises strateegilises raamistikus kohaldatakse ühekordse 

audiitorkontrolli põhimõtet. 

• Ühise strateegilise raamistiku rakendamise kvaliteeti, tõhusust ja järjepidevust 

suurendatakse ulatusliku hajutamisega, toetudes praeguste programmide edule. 

Praeguste programmide raames asutatud täitevasutusi laiendatakse mastaabisäästu 

saavutamiseks. Rohkem kasutatakse riikliku ja erasektori partnerlusi tööstuse ja 

liikmesriikide programmidega, kaasa arvatud täiendatud finantsmäärustes ettenähtud 

uute võimaluste abil. Nimetatud partnerlused põhinevad kõigi poolte kohustusel 

ühendada strateegilistes valdkondades ressursid investeeringute stimuleerimiseks ja 

kõrvaldada jõupingutuste killustatus. 


• ELi, riiklike ja piirkondlike ressursside strateegiline koondamine ühise 

programmitöö abil koos liikmesriikidega suurendab üldiste investeeringute 

lisaväärtust ja mõju. 

• Innovaatiliste rahastamisvahendite laiem kasutamine võimendab 

erainvesteeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, kaasa arvatud 

riskikapitaliinvesteeringud innovaatiliste ja kõrgtehnoloogiliste ettevõtjate, eelkõige 

VKEde jaoks. Neid rahastamisvahendeid haldab vastavalt võladokumentide- ja 

kapitaliväärtpaberite platvormi ühistele eeskirjadele väliselt EIP grupp, muude 

rahvusvaheliste finantsasutuste või riiklike finantsasutuste poolt, milles on osanikuks 

vähemalt üks liikmesriik. 

Sel viisil eeldatakse, et umbes kaks kolmandikku ühise strateegilise raamistiku eelarvest saab 

kasutada hajutatult erinevate tugimehhanismide vahel. Praegu on see tase umbes pool 

eelarvest. Hajutamise määr ja olemuse tuleks määrata kindlaks muu hulgas mõju alusel 

tõhususele ja üldisele eelarvele, ning see võib tähendada eelarve täitmise hajutamist 

reguleerivate eeskirjade täiendavat lihtsustamist. Komisjon säilitaks sellegipoolest otsese 

eelarve täitmise kohustused, eelkõige põhiliste poliitiliste pädevustega seotud valdkondades. 

Vastastikune täiendavus ja koostoime ühtekuuluvuspoliitika kaudu suunatava 

teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisega tagatakse, tehes selget vahet sekkumise 

eesmärkidel ja meetoditel. Teadusuuringud ja innovatsioon on kõigi ELi piirkondade õitsengu 

ja heaolu tuum, ja seega on kõigi liikmesriikide huvides ehitada üles väljapaistvad, tugevad ja 

tõhusad teadusuuringute ja innovatsioonisüsteemid. Ühise strateegilise raamistiku sekkumised 

aitavad sellele kaasa, rahastades teadusuuringuid ja innovatsiooni kõrge taseme alusel, 

sõltumata geograafilisest paiknemisest. Laiendatakse sekkumisi ühtekuuluvuspoliitika raames 

kui kõige olulisemat vahendit teadus- ja innovatsioonisuutlikkuse tõstmiseks, sealhulgas 

teaduse infrastruktuuride arendamiseks piirkondlikul tasandil, rahastades assigneeringuid 

abikõlblike piirkondade eelnevalt kindlaks määratud rahastamispakettide alusel. 

Liikmesriikidega sõlmitud partnerluslepingud koos ühise strateegilise raamistikuga toetavad 

arukaid spetsialiseerumisstrateegiaid, mis on suunatud ühises strateegilises raamistikus 

sätestatud prioriteetidele ja põhinevad piirkondliku/kohaliku olukorra hindamisel. See peaks 

tagama jõudmise tipptasemele ja kasvatama aja jooksul rohkem väljapaistvaid teadlasi ja 

innovaatoreid (eelkõige vähemarenenud) piirkondadest, kes suudavad ühises strateegilises 

raamistikus täiel määral osaleda, aga ka suurendama kõigi piirkondade suutlikkust kasutada 

täielikult ära oma innovatsioonipotentsiaali. Luuakse ka asjakohane liides ühise 

põllumajanduspoliitikaga, et toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni põllumajanduse 

valdkonnas; asjaomaste haridusmeetmete ja muude ELi programmidega, sealhulgas 

julgeolekuga. 


Arvnäitajad 2011. aasta püsihindades 

Teadusuuringute ja innovatsiooni ühine strateegiline 

raamistik, 



HALDUS 

ELi eelarve haldusrubriigist rahastatakse kõigi ELi institutsioonide – Euroopa Parlamendi 

(umbes 20 %), Euroopa Ülemkogu ja Nõukogu (7 %), komisjoni (40 %) ning muude 

institutsioonide nagu Euroopa Kohus, Välisteenistus ja Euroopa Ombudsman (15 %) – 

tegevust ning pensione (16 %) ja Euroopa koole (2 %). 

Haldus moodustab suhteliselt väikse osa ELi eelarvest – 5,7% praegusest mitmeaastasest 

finantsraamistikust. See osatähtsus ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud, vaatamata ELi 

ajaloo suurimale laienemisele, institutsioonide ja üle kogu ELi asuvate asutuste arvu kasvule, 

personali, ja hiljem pensionäride, arvu suurendavatele lisakohustustele. Eelarve haldusosa 

kasutatakse töötasu ja pensionikulude, jooksvate kulude, nagu kinnisvarakulude, ekspertide 

kohtumiste ja ametireisikulude, IT-süsteemide ja muude asjaomaste kulude katmiseks. Sellest 

kaetakse ELi 23 keeles toimimise, s.o tõlkimise ja tõlkekulud. See on ka eelarveosa, millest 

kaetakse mitmes liikmesriigis asuva Euroopa koolide süsteemi kulud. 

Kuna kulud pensionidele ja Euroopa koolidele on olemuselt erinevad ja neid mõjutavad 

pikaajalised suundumused, esitatakse komisjoni ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku 

kohta ELi institutsioonide toimimiseks vajalikud halduskulud rubriigi 5 sees eraldi 

alamrubriigina (v.a pensionid ja Euroopa koolid). 

Komisjon on seisukohal, et halduskulude (eelarve rubriik 5) kasvu piiramine järgmisel 

programmitöö perioodil 2013. aasta ülemmäärade alusel on keeruline, kuid võimalik. See 

tähendaks, et aastatel 2014–2020 halduskulud ei suureneks, ilma et see välistaks tulevastest 

laienemistest tulenevad täiendavad kulud. 

2004. aastal reformis Euroopa Liit täielikult oma avaliku teenistuse ja muutis selle 

personalieeskirjad oma aja moodsaimateks. Uus tulemustele orienteeritud ja teenetepõhine 

karjääristruktuur, kõrvalülesandeid täitvate töötajate uus lepinguline staatus, pensionisüsteemi 

reform, uued töömeetodid ja peresõbralikud töötingimused olid vaid mõned paljudest 

muutustest, mille tõi kaasa Euroopa avaliku teenistuse eeskirjade esmakordne suurem 

muutmine pärast 1968. aastat. See reform ei käinud üksnes institutsioonide, vaid ka peaaegu 

kõigis liikmesriikides asutatud ELi asutuste ja ametite kohta. See reform on võimaldanud ELil 

säästa tänaseni umbes 3 miljardit eurot. Kuni 2020. aastani säästab see ELi eelarve jaoks veel 

umbes 5 miljardit eurot. 

Hiljutised sündmused maailmamajanduses ja järgnenud vajadus eelarve konsolideerimise 

järele nõuavad igalt riigiasutuselt ja selle töötajatelt konkreetseid jõupingutusi tõhususe 

suurendamiseks ning muutuvate majanduslike ja sotsiaalsete tingimustega kohanemiseks. 

Sellesse konteksti kuuluvad ka Euroopa avalik teenistus ja Euroopa institutsioonide 

juhtorganid. Komisjon kui juhtorgan on talle pandud vastutust viimastel aastatel õigustanud, 

järgides töötajate arvu mittesuurendamise poliitikat, täites uusi poliitilisi prioriteete töötajate 

ümberpaigutamise teel, luues vahendeid ja menetlusi oma sisemise ülesehituse ja tõhususe 

suurendamiseks ning olles teinud hiljuti ettepaneku külmutada 2012. aasta halduskulud. 

Peale nimetatud halduslike meetmete otsustas komisjon teha ettepaneku muuta kehtivaid 

personalieeskirju, mis võimaldaks kõigil institutsioonidel, asutustel ja ametitel saavutada 

täiendavat tõhusust ja kokkuhoidu, tagades samal ajal kõigi liikmesriikide kodanikest 

koosneva ja kõrgeimatele nõuetele vastava ELi avaliku teenistuse. 


Komisjon on seisukohal, et kõigis institutsioonides, asutustes ja ametites on vajalik ja 

võimalik veelgi suurem kokkuhoid. Selle eesmärgi saavutamiseks on komisjon otsustanud 

teha ettepaneku vähendada kõigi institutsioonide, asutuste ja ametite personali 5 % võrra. See 

on üks peamisi kokkuhoiutegureid ja kõigi institutsioonide tõhususe tõstmise algatuse osa. 

Seda personali vähendamist tuleks kompenseerida töötajate tööaja pikendamisega ilma 

kompenseeriva palgakohanduseta. 

Halduskulude piiramine nõuab aga ELi personaliküsimusi reguleeriva raamistiku täiendavat 

muutmist. Komisjon kavatseb eelkõige: 

• Muuta töötasude kohandamise meetodit, pikendades samal ajal praegu kõigi ametnike 

poolt makstava erilõivu tasumist praeguse 5,5 % maksimaalmäära juures. 

• Tõsta vastavalt Euroopa demograafilise olukorra muutumisele pensioniiga 63 aastalt 65-le 

ja varase pensionilejäämise iga 55 aastalt 58-le, muutes samal ajal atraktiivseks võimaluse 

jätkata töötamist 67 aasta vanuseni. 

Pensionikindlustusmakse määra arvutamise metoodika ühtlustatakse samuti 

rahvusvaheliste kogumisstandarditega. Sellise muudatuse eesmärk on pakkuda 

institutsioonidele ja liikmesriikidele stabiilsemat pensionikindlustusmakse määra, mis ei 

oleks nii tundlik intressimäärade lühiajaliste muutuste suhtes ja seega murrangutest vähem 

mõjutatud. 

• Kehtestada selge suhe vastutuse ja palgaastme vahel: AST tegevusüksuse karjääri kulg 

kujundatakse ümber nii, et kahel ülemisel astmel (AST 10 ja 11) on üksnes need 

ametnikud, kellel on kõrgeima taseme kohustused selles personalikategoorias, näiteks 

finantsilised või kooskõlastamisülesanded. 

• Värvata bürootöötajaid ja sekretäre tähtajatu lepinguga lepinguliste töötajatena nende 

eluaegse ametnikuna töölevõtmise asemel. Et vältida püsivaid kattumisi samu ülesandeid 

täitvate lepinguliste töötajate ja ametnike vahel, hakatakse ametnike büroofunktsioone 

järk-järgult vähendama. 

• Tõsta nädala minimaalset töötundide arvu 37,5-lt 40-le, säilitades samal ajal praeguse 

maksimaalse töötundide arvu nädalas, milleks on 42 tundi. Töötundide arvu lisamine aitab 

kompenseerida personali arvu vähendamist 5 % võrra. 

• Kohandada sõidukulude hüvitise suuruse arvutamise viisi. 

Komisjon sooviks esitada ka mõned ameteid käsitlevad personalieeskirjade 

muutmisettepanekud, et oleks võimalik järjekindlamalt rakendada personalieeskirju, mille 

puhul arvestatakse paremini ametite eripärasid. Sõltuvalt ameteid käsitleva 

institutsioonidevahelise töörühma järeldustest võib tulevikus esitada täiendavaid meetmeid, 

mille abil oleks võimalik ametite halduskulude veelgi suurema kokkuhoid, mida saaks ELi 

eelarve vastavas rubriigis arvesse võtta. 

Komisjon teeb ettepaneku, et nimetatud meetmeid hakataks rakendama alates 2013. aastast, 

s.o enne programmitöö perioodi 2014–2020 algust. 

Kavandatavad eelarveassigneeringud 2014.–2020. aastaks 


Arvnäitajad 2011. aasta püsihindades 

Haldus, 

millest 


• Pensionid ja Euroopa koolid 12,2 miljardit eurot 

• Institutsioonide halduskulud 50,45 miljardit eurot

ET

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?