ET

1. POLIITILISED EESMÄRGID
KODAIKUKAITSE
Kodanikukaitse valdkonda käsitleva ELi koostöö üldeesmärgid on tagada
inimeste, keskkonna-, vara-, kultuuripärandi parem kaitse suuremate loodus-, tehnoloogia- ja
inimese põhjustatud katastroofide korral.
Loodus- ja inimese põhjustatud katastroofide kasvav arv, nende intensiivsus ja
majanduslik mõju nõuavad süsteemset tegutsemist Euroopa tasandil, et tugevdada valmidust
tõhustada reageerimisvõimet nii ELis kui ka mujal maailmas. Euroopa koostöö ja
solidaarsus võimaldab ELil tervikuna olla ühiselt valmis reageerima suurematele
katastroofidele ning võimaldab liikmesriikidel ja muudel osalevatel riikidel (Norra,
Liechtenstein, Island ja Horvaatia) vahendeid ühendades reageerida koos, et maksimeerida
katastroofile reageerimise mõju ja minimeerida inim- või materiaalseid kaotusi. Katastroofi
korral ELis või kolmandas riigis on katastroofiriigi ametiasutustel võimalik saada viivitamata
ja konkreetset abi ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu.
ELi koostöö kodanikukaitse valdkonnas hõlmab järgmist:
– hõlbustada katastroofidele kiiret ja tõhusat reageerimist;
– tagada kodanikukaitses osalejate piisav valmidus hädaolukordadeks ning
– välja töötada meetmeid katastroofide ärahoidmiseks.
EL on välja töötanud integreeritud lähenemisviisi katastroofide ohjamiseks, hõlmates
reageerimist, valmidust ja ennetusmeetmeid. Komisjon võttis 2010. aastal nõukogu toetusel
vastu teatise „Euroopa tõhusama katastroofidele reageerimise suunas” 1 . Selle eesmärk on
suurendada ELi reageerimise tõhusust, ühtsust ja nähtavust. Selle saavutamiseks toetutakse
kogemustele, mis on saadud 2010. aastal Euroopas ja mujal toimunud looduskatastroofidest
(näiteks torm Xynthia, üleujutused Ida-Euroopas, metsapõlenud Lõuna-Euroopas, punase
muda üleujutus Ungaris, maavärin Haitis, üleujutused Pakistanis).
Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse loomisel tuginetakse eeskätt
liikmesriikide olemasolevale suutlikkusele, vältides seeläbi lisakulusid. Euroopa tasandil on
loodud tõhustatud planeerimise ja koordineerimise funktsioonidega Euroopa
hädaolukordadele reageerimise keskus, millest tõuseb kasu kogu ELile, võimaldades
liikmesriikidel vahendeid kokku hoida, mis peaks üle kaaluma kulu, mis see ELile kaasa toob.
Samas ei ole muidugi võimalik mõõta puhtalt rahas inimelusid, mida võimaldab katastroofile
kiire ja tõhus reageerimine säästa.
Komisjoni teatises ja nõukogu järeldustes 2 on kehtestatud katastroofide ärahoidmist ja
nendeks valmisolekut käsitlevad poliitikameetmed. Need hõlmavad toetust koolituseks ja
1 KOM(2010) 600 (lõplik) – vastu võetud 26. oktoobril 2010.
2 KOM(2009)82 (lõplik) ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta järeldused Euroopa Liidus katastroofide
ennetamist käsitleva ühenduse raamistiku kohta ning nõukogu 14. novembri 2008. aasta järeldused
katastroofiohje alase Euroopa tasandi koolituse kohta.
ET 9 ET