ET

• ELi-sisese tööjõu (eriti noorte) liikuvuse ja töövõimalustele juurdepääsu
parandamise edendamine, tuginedes EURESi võrgustiku meetmetele;
• ettevõtluse ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise toetamine töökohtade
loomise ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemise vahendina, parandades mikrorahastamise
kättesaadavust ja selle kättesaadavust haavatavatele rühmadele, mikroettevõtetele ja
sotsiaalsele majandusele, tuginedes Progressi mikrokrediidirahastule.
2.3. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist makstakse eritoetust töötajatele, kes on
koondatud suurte struktuurimuudatuste tõttu.
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kaudu pakub EL kohast abi liikmesriikidele,
kes toetavad töötajatele, kes on kaotanud töö tootmise ja kaubanduse järjest ulatuslikumast
üleilmastumisest tulenevate suurte struktuurimuudatuste tõttu. Globaliseerumisega
Kohanemise Euroopa Fondi raames tegeletakse ka ulatuslike koondamistega, mis on
põhjustatud äkilise ja ootamatu kriisi poolt vallandatud kohaliku, piirkondliku või liikmesriigi
majanduse tõsisest häirest. Fondi eesmärk on saavutada, et 50 % toetust saanud töötajatest
leiaksid ühe aasta jooksul uue ja stabiilse töökoha 10 .
Komisjon teeb ettepaneku laiendada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi
pädevust, et teatavatel juhtudel saaks maksta toetust ka teatavates põllumajandussektorites
ilmnevate üleilmastumise tagajärgede eest.
2.4. Sõltumatud eelarveread
Lisaks kõnealustele vahenditele ja vastavalt talle aluslepinguga antud pädevusele jätkab
komisjon sõltumatute eelarveridade rakendamist 11 selleks, et:
– soodustada Euroopa sotsiaaldialoogi, mis on Euroopa sotsiaalmudeli lahutamatu osa;
– analüüsida ja hinnata isikute vaba liikumist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide
olulisemaid trende ning ühtlustada liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteeme ning
– analüüsida sotsiaalset olukorda ja demograafilise muutuse mõju.
3. RAKEDAMIE
Rahastamisvahendite ja eelarveridade arvu vähendamine ning juhtimis- ja rakendusmeetodite
ja -süsteemide ühtlustamine lubab vahendeid ulatuslikumalt integreerida ning toetuste andmist
märkimisväärselt lihtsustada eelkõige abisaajate seisukohast.
10 Senine kogemus näitab, et aasta jooksul pöördub tööturule tagasi umbes 40 % toetuse saajatest ja
pikema aja jooksul on positiivne mõju veelgi suurem.
11 Finantsmääruses kohaselt ei ole nende meetmete rakendamiseks vaja eraldi alusakti. Nendega
seonduvad rahalised assigneeringud määrab igal aastal kindlaks eelarvepädev asutus.
ET 34 ET