ET
ET
ET
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
IFRASTRUKTUUR – EUROOPA ÜHEDAMISE RAHASTAMISVAHED<br />
1. POLIITILISED EESMÄRGID<br />
Euroopa majanduse tulevik nõuab arukaid, jätkusuutlikke ja omavahel täielikult ühendatud<br />
transpordi-, energia- ja andmevõrgustikke. Need on Euroopa siseturu valmimise vajalikud<br />
eeltingimused. Need aitavad saavutada Euroopa 2020. aasta strateegias kirjeldatud ELi<br />
jätkusuutliku arengu eesmärke ja ELi edasipüüdlikke „20–20–20“ eesmärke energia- ja<br />
kliimapoliitika valdkonnas 16 .<br />
Ehkki turg peaks mängima ootuste kohaselt peaosa vajaliku infrastruktuuri loomises<br />
asjakohaste investeeringute ja hinnamehhanismide abil, jäävad ilma õige riikliku sekkumiseta<br />
(sh ELi eelarve kaudu) ära mõned infrastruktuuriinvesteeringud või lükkuvad kaugele 2020.<br />
aastaks seatud tähtajast.<br />
Energiasektoris määratles komisjon 2010. aastal prioriteetsed elektri (4), gaasi (3) ja nafta<br />
transpordikoridorid. Hinnanguliselt on 2020. aastani vaja gaasitorustike ja elektrivõrkude<br />
jaoks ligikaudu 200 miljardit eurot. 100 miljardit eurot sellest koguinvesteeringust peaks<br />
andma turg ilma kõrvalise abita, samal ajal kui ülejäänud 100 miljardit eurot nõuavad<br />
riiklikke meetmeid vajaliku erakapitali leidmiseks ja võimendamiseks.<br />
Transpordisektori infrastruktuur on kavandatud nii, et selle positiivne mõju<br />
majanduskasvule oleks võimalikult suur ja negatiivne mõju loodusele võimalikult väike.<br />
Transpordi infrastruktuur on ELi ida- ja lääneosas ebavõrdselt arenenud, see ebavõrdsus tuleb<br />
kõrvaldada. Euroopa vajab üleeuroopalist tuumvõrku koridoridega, mis kannaks kauba- ja<br />
reisijatevoogusid tõhusalt ja väikeste heidetega, kasutades täielikult ära olemasolevat<br />
infrastruktuuri, paigaldades puuduvad lülid ja leevendades kitsaskohti ning kasutades tõhusalt<br />
mitme transpordiliigi kombinatsioone. Tuumvõrku toetab Euroopa ühendamise<br />
rahastamisvahend ja täiendab riiklike infrastruktuuride igakülgne võrgustik (mida saab<br />
toetada ELi struktuurifondidest). Tuumvõrk luuakse, kasutades üleeuroopalist<br />
planeerimismetoodikat. Igakülgne võrgustik põhineb peale olemasolevate varade hooldamise<br />
olemasolevatel üleeuroopalistel transpordivõrgustikel (TEN-T) ning hõlmab liikmesriikide<br />
olemasolevat ja kavandatavat infrastruktuuri. Transpordivajaduste rahuldamiseks vajaliku ELi<br />
infrastruktuuri arendamise kulu aastatel 2010–2030 on hinnanguliselt üle 1,5 triljoni eurot.<br />
TEN-T võrgustike valmimiseks on vaja 2020. aastani umbes 500 miljardit eurot, millest 250<br />
miljardit kuluks peamiste kitsaskohtade kõrvaldamiseks.<br />
Andmevõrgustikud, nii füüsilised kui ka teenusepõhised, on aruka majanduskasvu peamine<br />
tugi. Digitaalse tegevuskava raames peaks igale eurooplasele olema 2013. aastaks kättesaadav<br />
tavaline lairibaühendus, 2020. aastaks aga kiire ja ülikiire lairibaühendus. 2010. aasta<br />
septembris visandas komisjon meetmed, mida komisjon ja liikmesriigid saavad võtta, et<br />
käivitada 180–270 miljardi euro suurune investeering, mida on vaja kiire lairibaühenduse<br />
toomiseks 2020. aastaks igasse majapidamisse. Seal, kus turu osa on nõrk, on<br />
erainvesteeringute stimuleerimiseks vaja suunatud riiklikke sekkumisi. Tänu Euroopa<br />
moderniseerumisele hakkavad ühised digitaalteenuste struktuurid toetama üha liikuvamaks<br />
muutuvaid kodanikke, võimaldama digitaalse siseturu tekkimist, stimuleerima piiriüleste<br />
16 Aastaks 2020 vähendada 20 % võrra kasvuhoonegaaside heiteid, tõsta taastuvenergia osa 20 %le ELi<br />
kogu energiatarbimisest ja parandada 20 % võrra energiatõhusust.<br />
<strong>ET</strong> 55 <strong>ET</strong>
Change language