ET

tagada ühise poliitika kohaldamine kogu ühtse turu ulatuses ning võimaldada ühtse haldus-
ja kontrollisüsteemi kasutamist;
• ÜPP II sambast jätkatakse konkreetsete keskkonnaalaste avalike hüvede pakkumist,
põllumajandus- ja metsasektori konkurentsivõime suurendamist ning majandustegevuse
mitmekesistamise ja maapiirkondade elukvaliteedi parandamise edendamist. Liikmesriigid
saavad ise kujundada meetmeid, mis põhinevad küll konkreetsetel riiklikel ja piirkondlikel
vajadustel, kuid milles kajastuvad ELi prioriteedid. II samba meetmeid kaasrahastavad
liikmesriigid, mis aitab tagada seatud eesmärkide täitmise ja tugevdada maaelu arengu
poliitika võimendavat mõju. Pakkudes ELi vaesemate piirkondade jaoks kõrgema
toetusmääraga kaasrahastamist, aitab II sammas kaasa ka ühtekuuluvuspoliitika
eesmärkide saavutamisele.
Kahesambalises struktuuris ajakohastatakse ja lihtsustatakse laiaulatuslikult poliitika
kujundamist, et tagada õiglasem ja keskkonnahoidlikum poliitika kooskõlas Euroopa 2020
eesmärkidega.
Reformi põhielemendid hõlmavad järgmist.
• Otseste sissetulekutoetuste õiglasem jaotamine
Ajaloolistel põhjustel erineb ELi põllumajandustootjatele hektari kohta makstav otsetoetuse
suurus ELi eri paigus oluliselt. Näiteks on keskmine otsetoetus võimaliku toetuskõlbliku
pinna puhul hektari ja toetusesaaja kohta 2013. aastal Lätis 94,7 eurot, kuid Madalmaades
457,5 eurot. EL 27 keskmine on 269,1 eurot.
Reformitud ÜPP sisaldab teisendussüsteemi, et vähendada neid lõhesid ja edendada rahalise
toetuse õiglasemat jaotust. Selline toetuse tasakaalustamine on reformi põhiosa, mille eesmärk
on eelarvevahendite tõhusam kasutamine õiglasemate ja sihipärasemate otsemaksete kaudu
ning sobib paremini kokku maaelu arengu toetuse tulevase jaotuse ja poliitika eesmärkidega.
See saavutatakse järgmiselt: kõik liikmesriigid, mille otsemaksed on alla 90 % EL 27
keskmist, vähendavad asjaomase aja jooksul ühe kolmandiku võrra lõhet oma praeguse
taseme ja 90% vahel ELi otsetoetuste keskmisest tasemest.
Ajakohastatakse ka maaelu arengu toetuse eraldamist. Selle osatähtsus määratakse kindlaks
mitme territoriaalse ja majanduskriteeriumi alusel, milles kajastuvad tulevase majandus-,
sotsiaal-, keskkonna- ja territoriaalpoliitika eesmärgid.
• Otsetoetuste keskkonnahoidlikuks muutmine
Kohustuslik otsetoetuste keskkonnahoidlikuks muutmine on reformi tugisammas. Selle abil
parandatakse sektori keskkonnatõhusust. See on hea näide, kuidas reformitud ÜPP aitab kaasa
ELi prioriteetide saavutamisele laiemalt.
Tulevikus on 30 % otsemaksetest rangelt seotud mitme keskkonnahoidliku tava järgimisega,
mis läheb nõuetele vastavusest kaugemale.
• Tegevtootjate toetus
Selleks et tagada ÜPP vahendite tõhus kasutamine, antakse otsetoetust üksnes tegevtootjatele.
• Suurimate põllumajandustootjate otsemaksete piiristamine
ET 4 ET