ET

1. POLIITILISED EESMÄRGID
KLIIMAMEETMED
Üks oluline ülesanne, mille lahendamisega peavad tegelema nii Euroopa Liit kui ka tema
partnerid maailmas, on võitlus kliimamuutustega. Vajadus kiireks tegutsemiseks on selgelt
välja toodud Euroopa 2020.aasta strateegias ja kaugeleulatuvates ELi 20/20/20 eesmärkides,
milleks on eelkõige:
– vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 20 % (sobivate tingimuste korral 30 %);
– vähendada energiatarbimist 20 % läbi suurema energiatõhususe ning
– katta 20 % energiavajadustest taastuvatest energiaallikatest.
Vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise majanduse loomine võimaldab
Euroopal suurendada oma konkurentsivõimet, luua uusi, keskkonnahoidlikumaid töökohti,
tugevdada energiavarustuskindlust ja edendada puhtama õhu kaudu tervist.
Kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks aastaks 2020 ja hiljem on vaja pidevalt
pingutada ja investeerida. ELil on nende eesmärkide üle järelevalve teostamisel ja nende
poole pürgimisel olnud keskne koht. Näiteks tuleb 20 % energiatõhususe saavutamiseks
oluliselt rohkem pingutada (praeguste prognooside kohaselt jääb saavutatu alla 10 %), et tuua
kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste 25 % vähendamine. Komisjon on kaardistanud
meetmed, millega Euroopal oleks võimalik vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 2050.
aastaks 80 %–95 %. 3
ELi eelarvel on oluline osa, edendades kliimameetmeid kõigis Euroopa
majandusvaldkondades ja soodustades konkreetseid investeeringuid, mis on vajalikud
kliimaeesmärkide saavutamiseks. Need investeeringud hõlmavad mitmesugust tehnoloogiat,
mis parandab energiatõhusust, taastuvaid energiaallikaid ja nendega seotud infrastruktuure
ning investeeringuid kliimamuutustega kohanemiseks.
Kliimamuutuste leevendamise investeeringute suurust hinnatakse 2014.–2020. aastatel 125
miljardile eurole 4 aastas ja selle peaksid katma eeskätt erainvestorid, kuid ELi eelarve saab
toimida riiklike kulutuste stimulaatorina, pakkudes erainvestoritele pikaajalist
prognoositavust. Kõige paljulubavamad valdkonnad hõlmavad hoonete renoveerimist,
transpordi uuendamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist, nagu arukad võrgud või
taastuvenergia.
Sellistel investeeringutel on tohutu potentsiaal konkurentsivõime tõstmisel ja majanduskasvu
suurendamisel kõikjal ELis. ELi eelarve võib luua eriti suurt lisandväärtust, hõlbustades
investeeringuid liikmesriikides, millel on heitkoguste kulutõhusaks vähendamiseks kõrge
potentsiaal, kuid suhteliselt väike investeerimissuutlikkus. Investeerides kõikides
liikmesriikides energiatõhususse, suurendame üldtootlikkust ja aitame kaasa
3
KOM (2011) 112. Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava,
8. märts 2011.
4
See põhineb 2050. aasta edenemiskava mõjuhinnangul.
ET 12 ET