Eksamiküsimused K10 (.pdf) - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eksamiküsimused K10 (.pdf) - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eksamiküsimused K10 (.pdf) - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
8. <strong>Muusika</strong> <strong>ja</strong> emotsioonid. Kas muusika väljendab emotsioone või indutseerib emotsioone kuula<strong>ja</strong>s? Psühholoogia <strong>ja</strong><br />
muusikateaduse vaheline lõhe muusika <strong>ja</strong> emotsioonide vahekorra käsitlemisel. Leonard Meyeri muusikalise ootuse<br />
kontseptsioon ning selle seos emotsiooniteooriaga. <strong>Muusika</strong> esitusega seotud negatiivsed emotsioonid: lavahirm <strong>ja</strong><br />
sellega võitlemise meetodid. Sümfooniaorkester kui sotsiaalne kooslus. Erinevate pillirühmade (keelpillid,<br />
vaskpuhkpillid) psühholoogilised prototüübid.<br />
Patrik N Juslin and John A Sloboda, Eds (2001). Music and Emotion: Theory and Research. Oxford: Oxford University Press<br />
9. <strong>Muusika</strong>liste võimete areng <strong>ja</strong> nende testimine. Lapse arengustaadiumid Piaget’ järgi. Absoluutne <strong>ja</strong> relatiivne<br />
kuulmine. Võimete <strong>ja</strong> edasijõudmise testid (vrd sisseastumis- <strong>ja</strong> lõpueksamitega). Testide reliaablus (samad tulemused<br />
korduvatel mõõtmistel) <strong>ja</strong> valiidsus (korrelatsioonid analoogiliste mõõtmistega). Kui autonoomsed on muusikalise<br />
võimekuse komponendid? Näiteid testide kohta.<br />
John A Sloboda (2000). <strong>Muusika</strong>line meel. Kognitiivne muusikapsühholoogia. Tln: Scripta Musicalia, VI pt „<strong>Muusika</strong> õppimine <strong>ja</strong> areng“ (lk 177–<br />
213)<br />
10. Tämbri kognitiivsed dimensioonid. Tämbri nn prügikastidefinitsioon: tämber kui kaht heli eristav tunnus, juhul kui<br />
helid on identsed kõrguse, tugevuse <strong>ja</strong> vältuse poolest. Heli ataki (puhkemise) <strong>ja</strong> püsiosa roll heli tämbri tajumisel.<br />
Tämbrite sünteesimise katsed. Tämbri objektiivsed tunnused: (1) kas helienergia on spektris <strong>ja</strong>otunud kitsalt või laialt;<br />
(2) kas ülemhelid käituvad a<strong>ja</strong>s sünkroonselt või mitte; (3) heli ataki iseloom.<br />
David Butler (1992). The Musician’s Guide to Perception and Cognition. New York: Schirmer<br />
11. Heli salvestamise võimaluste tekkimine XIX saj lõpus. Fonograafisalvestused <strong>ja</strong> grammofonisalvestused. Esimesed<br />
eestikeelsed helisalvestused. Aastatel 1916–1918 Saksamaal tehtud eesti mater<strong>ja</strong>li salvestused: mis as<strong>ja</strong>oludel sündisid,<br />
keda <strong>ja</strong> millist mater<strong>ja</strong>li salvestati. Mille poolest need salvestused pakuvad huvi tänapäeva uuri<strong>ja</strong>le?<br />
Jaan Ross <strong>ja</strong> Maile Nairis (2008). Esimese maailmasõ<strong>ja</strong> aegsetest eesti salvestustest Berliini arhiivides. Keel <strong>ja</strong> Kir<strong>ja</strong>ndus, 51(5), 353–362.<br />
12. Partituur <strong>ja</strong> esitus kui muusikateose kaks komponenti. Roman Ingarden muusikateose olemusest. <strong>Muusika</strong> esituse<br />
empiirilise uurimise katsetest viimastel aastakümnetel. Generatiivse grammatika põhimõte (Noam Chomsky). Katsed<br />
luua muusika esituse generatiivset grammatikat (Johan Sundberg <strong>ja</strong> Anders Friberg). Näiteid muusika esituse<br />
generatiivsete reeglite kohta. Nende reeglite võimalikust muusikalisest otstarbest.<br />
Jaan Ross (2002), “Generatiivne grammatika <strong>ja</strong> eesti regiviiside temporaalne struktuur,” rmt Paar sammukest XIX: <strong>Eesti</strong> Kir<strong>ja</strong>ndusmuuseumi aastaraamat<br />
(toim Triinu O<strong>ja</strong>maa). Trt: <strong>Eesti</strong> Kir<strong>ja</strong>ndusmuuseum, lk 141–156<br />
http://www.speech.kth.se/music/performance/performance_rules.html<br />
13. Heli tajust ruumis. Reverberatsiooniaeg (järelkõla) ning selle sõltuvus heli neeldumise hulgast <strong>ja</strong> ruumi suurusest.<br />
Sabine'i valem. Reverberatsioonia<strong>ja</strong> optimaalsed väärtused kõnelemiseks <strong>ja</strong> eri laadi muusika mängimiseks.<br />
Klassikalised Lääne-Euroopa kontserdisaali tüübid: Viini Musikvereinsaal <strong>ja</strong> Amsterdami Concertgebouw.<br />
Lisatunnused, mis iseloomustavad hea akustikaga kontserdisaali: erinevus otseheli <strong>ja</strong> peegeldunud heli kuula<strong>ja</strong>ni<br />
jõudmise kiiruses, vasakusse <strong>ja</strong> paremasse kõrva jõudva heli võimalikult suur erinevus jt. Tänapäevaste kontserdisaalide<br />
tüüpe. Meetoditest kontserdisaali akustika hindamisel (Manfred Schröder).<br />
Jaan Ross (1982), "Kontserdisaali akustika: uutest uurimustest välismaal," Teater. <strong>Muusika</strong>. Kino nr 5, 86–90<br />
14. <strong>Muusika</strong> <strong>ja</strong> ülemhelide rida. Ülemhelide rea seos lihtsate sagedussuhetega. Puhkpillid, millel helikõrgust saab muuta<br />
ainult nn ülepuhumise abil (Alpi sarv, fanfaar). Nende pillide helikõrguslikest võimalustest. Ülemhelilaul kui võimalus<br />
kasutada inimese kõnetrakti kahehäälseks laulmiseks. Mažoorse <strong>ja</strong> minoorse helirea tekitamise võimalused ülepuhumise<br />
<strong>ja</strong> ülemhelilaulu puhul. Helitekitamise viis parmupillil (võrrelda ülemhelilauluga).<br />
Jaan Ross (1988), "Kuulmistaju, helikõrgus <strong>ja</strong> konsonants," rmt <strong>Muusika</strong>lisi lehekülgi V, Tallinn: <strong>Eesti</strong> Raamat, lk 131–145<br />
<strong>ja</strong>an.ross@gmail.com<br />
2
Change language