Sissejuhatus - Tallinna Tehnikaülikool
Sissejuhatus - Tallinna Tehnikaülikool
Sissejuhatus - Tallinna Tehnikaülikool
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
YMM3731 Matemaatilne analüüs I<br />
Gert Tamberg<br />
Matemaatikainstituut<br />
<strong>Tallinna</strong> <strong>Tehnikaülikool</strong><br />
gtamberg@staff.ttu.ee<br />
http://www.ttu.ee/gert-tamberg<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 1 / 25
Õppeaine sisu<br />
Õppeaine jaotub kahte ossa:<br />
1 Diferentsiaalarvutus (loengud 1-9)<br />
2 Integraalarvutus (loengud 10-16)<br />
Õppeaine lõpphinne pannakse välja viiepallisüsteemis. Tudengil on<br />
võimalik saada oma hinne kätte semestri jooksul sooritatud<br />
kontrolltööde põhjal. Selleks tuleb kirjutada kolm teooria tööd<br />
(kollokviumi) loengumaterjali kohta ja kaks ülesannete tööd<br />
harjutustundide materjali kohta. Eksmihindest poole moodustab<br />
teooriatööde hinne, teise poole ülesannete tööde hinne.<br />
Esimene kontrolltöö harjutustunni materjali kohta toimub umbes 9.<br />
õppenädalal, teine 15. nädalal. Mõlema ülesannete kontrolltöö eest on<br />
võimalik saada max 100 punkti. Eksamieelduseks on mõlema<br />
ülesannete kontrolltöö sooritamine vähemalt 51 punktile või kahe töö<br />
punktide summa vähemalt 111.<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 2 / 25
Diferentsiaalarvutus I<br />
Kasutatav sümboolika. Funktsiooni mõiste ja omadused.<br />
Elementaarfunktsioonid.<br />
Jada piirväärtus. Arv e.<br />
Funktsiooni piirväärtus. Joone asümptoodid. Lõpmata väikesed ja<br />
lõpmata suured suurused. Funktsiooni pidevus. Lõigul pidevate<br />
funktsioonide omadused.<br />
Funktsiooni tuletis. Liitfunktsiooni tuletis. Pöördfunktsiooni tuletis.<br />
Parameetri-liselt esitatud funktsiooni tuletis. Ilmutamata<br />
funktsiooni tuletis. Logaritmiline diferentseerimine. Põhiliste<br />
elementaarfunktsioonide tuletised.<br />
Kõrgemat järku tuletised. Leibnizi valem. Funktsiooni<br />
diferentsiaalid. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine. Lokaalne<br />
ekstreemum.<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 3 / 25
Diferentsiaalarvutus II<br />
Keskväärtusteoreemid. L’Hospitali reegel.<br />
Taylori valem polünoomi korral. Taylori valem. Taylori valemi<br />
jääkliige.<br />
Joone puutuja ja normaal. Funktsiooni lokaalne ekstreemum.<br />
Joone kumerus ja nõgusus. Käänupunktid.<br />
Funktsiooni uurimine. Iteratsioonimeetod.<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 4 / 25
Integraalarvutus<br />
Määramata integraal ja selle omadused. Määramata integraalide<br />
tabel. Muutujate vahetus määramata integraalis. Ositi<br />
integreerimine määramata integraalis.<br />
Hulkliikme teguriteks lahutamine. Ratsionaalfunktsiooni<br />
osamurdudeks lahutamine. Lihtsamate osamurdude<br />
integreerimine.<br />
Trigonomeetriliste ja hüperboolsete funktsioonide integreerimine.<br />
Algebraliste funktsioonide integreerimine. Mitte-elementaarsed<br />
integraalid.<br />
Määratud integraal ja selle omadused.<br />
Määratud integraal ülemise raja funktsioonina. Newton-Leibnizi<br />
valem. Muutujate vahetus ja ositi integreerimine määratud<br />
integraalis.<br />
Määratud integraali rakendused. Päratud integraalid.<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 5 / 25
Kirjandus<br />
Tammeraid I. Matemaatiline analüüs I. Tallinn, TTÜ kirjastus, 2003.<br />
Piskunov N. S. Diferentsiaal- ja integraalarvutus I. Tallinn, Valgus,<br />
1981.<br />
Kangro G. Matemaatiline analüüs I. Tallinn, Valgus, 1978.<br />
Lõhmus A., Petersen I., Roos H. Kõrgema matemaatika<br />
ülesannete kogu. Tallinn, Valgus, 1982.<br />
Reimers E. Matemaatilise analüüsi praktikum I. Tallinn, Valgus,<br />
1988.<br />
Ruustal E., Jõgi T., Tuutmaa V. Matemaatiline analüüs I.<br />
Harjutused. Tallinn, TTÜ kirjastus, 1999.<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 6 / 25
Matemaatiline analüüs<br />
Reaalarvud<br />
Matemaatiline analüüs on matemaatika osa, milles funktsioone ja<br />
nende üldistusi uuritakse piirväärtuste meetodil.<br />
Piirväärtuse mõiste on tihedalt seotud lõpmata väikese suuruse<br />
mõistega. Võib ka väita, et matemaatiline analüüs uurib funktsioone ja<br />
nende üldistusi lõpmata väikeste meetodil.<br />
Guillaume François Antoine de l’Hôpital (l’Hospital), Sainte-Mesme’<br />
markii, d’Entremont’i krahv (1661–1704)<br />
Analyse des Infiniment Petits pour l’Intelligence des Lignes Courbes<br />
(1696).<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 7 / 25
Matemaatiline analüüs<br />
Reaalarvud<br />
Matemaatiline analüüs on matemaatika osa, milles funktsioone ja<br />
nende üldistusi uuritakse piirväärtuste meetodil.<br />
Piirväärtuse mõiste on tihedalt seotud lõpmata väikese suuruse<br />
mõistega. Võib ka väita, et matemaatiline analüüs uurib funktsioone ja<br />
nende üldistusi lõpmata väikeste meetodil.<br />
Guillaume François Antoine de l’Hôpital (l’Hospital), Sainte-Mesme’<br />
markii, d’Entremont’i krahv (1661–1704)<br />
Analyse des Infiniment Petits pour l’Intelligence des Lignes Courbes<br />
(1696).<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 7 / 25
Matemaatiline analüüs<br />
Reaalarvud<br />
Matemaatiline analüüs on matemaatika osa, milles funktsioone ja<br />
nende üldistusi uuritakse piirväärtuste meetodil.<br />
Piirväärtuse mõiste on tihedalt seotud lõpmata väikese suuruse<br />
mõistega. Võib ka väita, et matemaatiline analüüs uurib funktsioone ja<br />
nende üldistusi lõpmata väikeste meetodil.<br />
Guillaume François Antoine de l’Hôpital (l’Hospital), Sainte-Mesme’<br />
markii, d’Entremont’i krahv (1661–1704)<br />
Analyse des Infiniment Petits pour l’Intelligence des Lignes Courbes<br />
(1696).<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 7 / 25
Reaalarvud Ümbrused<br />
Reaalarvu absoluutväärtus<br />
|x| =<br />
x, x 0<br />
−x, x < 0,<br />
4<br />
3<br />
y<br />
2<br />
1<br />
4 2<br />
0<br />
2 x 4<br />
Reaalarvu absoluutväärtusel on järgmised omadused:<br />
1◦ |a| 0; 2◦ |−a| = |a| ; 3◦ |a| a; 4◦ |a| −a;<br />
5◦ |a| − |b| |a + b| |a| + |b| ; 6◦ |a| − |b| |a − b| |a| + |b| ;<br />
7◦ ||a| − |b|| |a + b| ; 8◦ ||a| − |b|| |a − b| ;<br />
9 ◦ |ab| = |a| |b| ; 10 ◦<br />
<br />
<br />
a<br />
<br />
<br />
=<br />
b<br />
|a|<br />
|b| ;<br />
11 ◦ |a| b ⇔ −b ≤ a b (b 0) ;<br />
12 ◦ |a| < b ⇔ −b < a < b (b > 0) .<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 8 / 25
Signum-funktsioon<br />
⎧<br />
⎨ 1, x > 0<br />
sgn(x) = 0,<br />
⎩<br />
−1<br />
x = 0<br />
x < 0<br />
Reaalarvud Ümbrused<br />
1<br />
y<br />
0.5<br />
4 2<br />
0<br />
2 x<br />
4<br />
Kasutades signum-funktsiooni saame absoluutväärtuse esitada kujul<br />
|x| = x sgn x. Absoluutväärtuse tuletis (|x|) ′ = sgn x.<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 9 / 25<br />
0.5<br />
1
Definitsioon (Norm)<br />
Reaalarvud Ümbrused<br />
Normiks vektorruumis V nimetatakse reeglit, mis igale vektorile u ∈ V<br />
seab vastavusse skalaari u ∈ R, kusjuures on täidetud järgmised<br />
tingimused:<br />
1 ∀u ∈ V u 0; u = 0 ⇔ u = Θ<br />
2 ∀u ∈ V , α ∈ R αu = |α|u<br />
3 ∀u, v ∈ V u + v u + v<br />
Reaalarvu x ∈ R korral sobib normiks absoluutväärtus<br />
<br />
x, x 0<br />
|x| :=<br />
−x, x < 0<br />
n-mõõtmelise ruuumi Rn vektori x = (x1, . . . , xn) normi x2 ehk vektori<br />
pikkuse võime defineerida kujul<br />
<br />
|x| := x2 = x 2 1 + . . . + x 2 n<br />
Võttes n = 1 saame absoluutväärtuse esitada kujul |x| = x2 = √ x 2 .<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 10 / 25
Definitsioon (Norm)<br />
Reaalarvud Ümbrused<br />
Normiks vektorruumis V nimetatakse reeglit, mis igale vektorile u ∈ V<br />
seab vastavusse skalaari u ∈ R, kusjuures on täidetud järgmised<br />
tingimused:<br />
1 ∀u ∈ V u 0; u = 0 ⇔ u = Θ<br />
2 ∀u ∈ V , α ∈ R αu = |α|u<br />
3 ∀u, v ∈ V u + v u + v<br />
Reaalarvu x ∈ R korral sobib normiks absoluutväärtus<br />
<br />
x, x 0<br />
|x| :=<br />
−x, x < 0<br />
n-mõõtmelise ruuumi Rn vektori x = (x1, . . . , xn) normi x2 ehk vektori<br />
pikkuse võime defineerida kujul<br />
<br />
|x| := x2 = x 2 1 + . . . + x 2 n<br />
Võttes n = 1 saame absoluutväärtuse esitada kujul |x| = x2 = √ x 2 .<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 10 / 25
Definitsioon (Norm)<br />
Reaalarvud Ümbrused<br />
Normiks vektorruumis V nimetatakse reeglit, mis igale vektorile u ∈ V<br />
seab vastavusse skalaari u ∈ R, kusjuures on täidetud järgmised<br />
tingimused:<br />
1 ∀u ∈ V u 0; u = 0 ⇔ u = Θ<br />
2 ∀u ∈ V , α ∈ R αu = |α|u<br />
3 ∀u, v ∈ V u + v u + v<br />
Reaalarvu x ∈ R korral sobib normiks absoluutväärtus<br />
<br />
x, x 0<br />
|x| :=<br />
−x, x < 0<br />
n-mõõtmelise ruuumi Rn vektori x = (x1, . . . , xn) normi x2 ehk vektori<br />
pikkuse võime defineerida kujul<br />
<br />
|x| := x2 = x 2 1 + . . . + x 2 n<br />
Võttes n = 1 saame absoluutväärtuse esitada kujul |x| = x2 = √ x 2 .<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 10 / 25
Definitsioon (Kaugus)<br />
Reaalarvud Ümbrused<br />
Kauguseks ruumis V nimetatakse reeglit, mis igale kahele selle ruumi<br />
elemendile u, v ∈ V seab vastavusse skalaari d(u, v) ∈ R, kusjuures<br />
on täidetud järgmised tingimused:<br />
1 ∀u, v ∈ V d(u, v) 0; d(u, v) = 0 ⇔ v = u<br />
2 ∀u, v ∈ V d(u, v) = d(v, u)<br />
3 ∀u, v, w ∈ V d(u, v) d(u, w) + d(w, v)<br />
Kui meil on ruumis V defineeritud norm, siis võime kahe elemendi<br />
u, v ∈ V vahelise kauguse defineerida kujul<br />
d(u, v) := v − u<br />
Seega on kahe reaalarvu x1, x2 ∈ R vaheline kaugus leitav kujul<br />
d(x1, x2) = |x2 − x1|<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 11 / 25
Definitsioon (Kaugus)<br />
Reaalarvud Ümbrused<br />
Kauguseks ruumis V nimetatakse reeglit, mis igale kahele selle ruumi<br />
elemendile u, v ∈ V seab vastavusse skalaari d(u, v) ∈ R, kusjuures<br />
on täidetud järgmised tingimused:<br />
1 ∀u, v ∈ V d(u, v) 0; d(u, v) = 0 ⇔ v = u<br />
2 ∀u, v ∈ V d(u, v) = d(v, u)<br />
3 ∀u, v, w ∈ V d(u, v) d(u, w) + d(w, v)<br />
Kui meil on ruumis V defineeritud norm, siis võime kahe elemendi<br />
u, v ∈ V vahelise kauguse defineerida kujul<br />
d(u, v) := v − u<br />
Seega on kahe reaalarvu x1, x2 ∈ R vaheline kaugus leitav kujul<br />
d(x1, x2) = |x2 − x1|<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 11 / 25
Definitsioon (Kaugus)<br />
Reaalarvud Ümbrused<br />
Kauguseks ruumis V nimetatakse reeglit, mis igale kahele selle ruumi<br />
elemendile u, v ∈ V seab vastavusse skalaari d(u, v) ∈ R, kusjuures<br />
on täidetud järgmised tingimused:<br />
1 ∀u, v ∈ V d(u, v) 0; d(u, v) = 0 ⇔ v = u<br />
2 ∀u, v ∈ V d(u, v) = d(v, u)<br />
3 ∀u, v, w ∈ V d(u, v) d(u, w) + d(w, v)<br />
Kui meil on ruumis V defineeritud norm, siis võime kahe elemendi<br />
u, v ∈ V vahelise kauguse defineerida kujul<br />
d(u, v) := v − u<br />
Seega on kahe reaalarvu x1, x2 ∈ R vaheline kaugus leitav kujul<br />
d(x1, x2) = |x2 − x1|<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 11 / 25
Ümbrused<br />
Definitsioon<br />
Reaalarvud Ümbrused<br />
Hulka Uε(a) := {x ∈ V |d(a, x) < ε, ε > 0} nimetatakse punkti a ∈ V<br />
ε-ümbruseks.<br />
Reaalarvu a ∈ R korral saame<br />
Definitsioon<br />
Uε(a) = {x ∈ R|a − ε < x < a + ε}.<br />
Reaalarvu a vasakpoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku<br />
(a − ε, a], kus ε > 0.<br />
Arv x kuulub arvu a vasakpoolsesse ümbrusesse (a − ε, a] parajasti<br />
siis, kui selle arvu kaugus arveljel on arvust a väiksem kui ε, st<br />
|x − a| < ε, ja x ei asetse a-st paremal, st x < a.<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 12 / 25
Ümbrused<br />
Definitsioon<br />
Reaalarvud Ümbrused<br />
Hulka Uε(a) := {x ∈ V |d(a, x) < ε, ε > 0} nimetatakse punkti a ∈ V<br />
ε-ümbruseks.<br />
Reaalarvu a ∈ R korral saame<br />
Definitsioon<br />
Uε(a) = {x ∈ R|a − ε < x < a + ε}.<br />
Reaalarvu a vasakpoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku<br />
(a − ε, a], kus ε > 0.<br />
Arv x kuulub arvu a vasakpoolsesse ümbrusesse (a − ε, a] parajasti<br />
siis, kui selle arvu kaugus arveljel on arvust a väiksem kui ε, st<br />
|x − a| < ε, ja x ei asetse a-st paremal, st x < a.<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 12 / 25
Definitsioon<br />
Reaalarvud Ümbrused<br />
Reaalarvu a parempoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku<br />
[a, a + ε), kus ε > 0.<br />
Arv x kuulub arvu a parempoolsesse ümbrusesse [a, a + ε) parajasti<br />
siis, kui selle arvu kaugus arveljel on arvust a väiksem kui ε, st<br />
|x − a| < ε, ja x ei asetse a-st vasakul, st x > a.<br />
Definitsioon<br />
Suuruse lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (M, ∞),<br />
kus M > 0.<br />
Definitsioon<br />
Suuruse miinus lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku<br />
(−∞, −M), kus M > 0.<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 13 / 25
Definitsioon<br />
Reaalarvud Ümbrused<br />
Reaalarvu a parempoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku<br />
[a, a + ε), kus ε > 0.<br />
Arv x kuulub arvu a parempoolsesse ümbrusesse [a, a + ε) parajasti<br />
siis, kui selle arvu kaugus arveljel on arvust a väiksem kui ε, st<br />
|x − a| < ε, ja x ei asetse a-st vasakul, st x > a.<br />
Definitsioon<br />
Suuruse lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (M, ∞),<br />
kus M > 0.<br />
Definitsioon<br />
Suuruse miinus lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku<br />
(−∞, −M), kus M > 0.<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 13 / 25
Tõkestatud hulgad<br />
Definitsioon<br />
Reaalarvud Tõkestatud hulgad<br />
Reaalarvudest koosnevat hulka A nimetatakse tõkestatuks, kui leidub<br />
selline positiivne arv K nii, et iga a ∈ A korral kehtib võrratus |a| < K .<br />
Hulk A on tõkestatud, kui kõik selle hulga elemendid kuuluvad nulli<br />
ümbrusesse U K (0) = (−K , K ) mingi K > 0 korral.<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 14 / 25
Funktsioon<br />
Definitsioon (Funktsioon)<br />
Funktsioon<br />
Kui hulga X igale elemendile x on vastavusse seatud element y<br />
hulgast Y , siis öeldakse, et hulgal X on määratud (ühene) funktsioon f<br />
f<br />
ja seda vastavust tähistatakse kas y = f (x) (x ∈ X) või x ↦−→ y.<br />
Hulka X nimetatakse funktsiooni f määramispiirkonnaks ja hulka<br />
f (X) = {y| x ∈ X ∧ y = f (x)} ⊂ Y<br />
funktsiooni f muutumispiirkonnaks. Elementi x nimetatakse funktsiooni<br />
f argumendiks ehk sõltumatuks muutujaks ja elementi y sõltuvaks<br />
muutujaks<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 15 / 25
Definitsioon<br />
Funktsioon<br />
Kui hulga X ⊂ R igale elemendile x on vastavusse seatud element y<br />
hulgast Y ⊂ R, siis öeldakse, et hulgal X on määratud (ühene) ühe<br />
(reaal-)muutuja (reaalsete väärtustega) funktsioon f . Arvupaaride<br />
hulka<br />
{(x, y)| x ∈ X ∧ y = f (x)}<br />
nimetatakse funktsiooni f graafikuks<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 16 / 25
Funktsioon<br />
Mõiste ”funktsioon” asemel kasutatakse ka mõistet ”kujutus.” Hulka<br />
f (X) nimetatakse hulga X kujutiseks kujutamisel funktsiooniga f . Kui<br />
analüütiliselt esitatud funktsiooni y = f (x) korral ei ole funktsiooni<br />
määramispiirkond fikseeritud, siis funktsiooni määramispiirkonnaks X<br />
loetakse kõigi nende argumendi x väärtuste hulka, mille korral antud<br />
eeskiri y = f (x) omab mõtet. Olgu edaspidi lihtsuse mõttes<br />
Y = f (X).<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 17 / 25
Funktsioon<br />
Enam levinud funktsiooni esitusviisid on:<br />
1) analüütiline esitus valemi abil, mis näitab, milliseid tehteid millises<br />
järjekorras tuleb teostada argumendi väärtusega, et saada vastavat<br />
funktsiooni väärtust;<br />
2) geomeetriline esitus graafiku abil;<br />
3) numbriline esitus tabeli abil;<br />
4) esitus arvutiprogrammi abil.<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 18 / 25
Funktsioon<br />
Definitsioon (Mitmene funktsioon)<br />
Kui hulga X igale elemendile on vastavusse seatud vähemalt üks<br />
hulga Y element ja vähemalt ühele hulga X elemendile on vastavusse<br />
seatud mitu elementi hulgast Y , siis öeldakse, et hulgal X on määratud<br />
mitmene funktsioon<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 19 / 25
Definitsioon (Liitfunktsioon)<br />
Funktsioonide<br />
ja<br />
Funktsioon<br />
y = f (x) (x ∈ X)<br />
z = g(y) (y ∈ Y ∧ f (X) ⊂ Y )<br />
liitfunktsiooniks ehk superpositsiooniks nimetatakse funktsiooni<br />
z = g(f (x)).<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 20 / 25
Definitsioon (Paarisfunktsioon)<br />
Funktsioon<br />
Funktsiooni f , mille määramispiirkond X on sümmeetriline nullpunkti<br />
suhtes, nimetatakse paarisfunktsiooniks, kui ∀x ∈ X : f (−x) = f (x).<br />
Definitsioon (Paaritu funktsioon)<br />
Funktsiooni f , mille määramispiirkond X on sümmeetriline nullpunkti<br />
suhtes, nimetatakse paarituks funktsiooniks, kui<br />
∀x ∈ X : f (−x) = −f (x).<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 21 / 25
Funktsioon<br />
Definitsioon (Perioodiline funktsioon)<br />
Funktsiooni f nimetatakse perioodiliseks, kui leidub selline arv T = 0,<br />
et iga x ∈ X korral ka x ± T ∈ X ja f (x + T ) = f (x). Vähimat<br />
positiivset<br />
arvu T , mille korral f (x + T ) = f (x) ∀x ∈ X, nimetatakse funktsiooni<br />
f (x) perioodiks<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 22 / 25
Funktsioon<br />
Definitsioon (Rangelt kasvav funktsioon)<br />
Funktsiooni f nimetatakse kasvavaks ehk rangelt kasvavaks piirkonnas<br />
X, kui iga x1 ∈ X ja x2 ∈ X korral, mis rahuldavad võrratust x1 < x2,<br />
kehtib võrratus f (x1) < f (x2).<br />
Definitsioon (Rangelt kahanev funktsioon)<br />
Funktsiooni f nimetatakse kahanevaks ehk rangelt kahanevaks<br />
piirkonnas X, kui iga x1 ∈ X ja x2 ∈ X korral, mis rahuldavad võrratust<br />
x1 < x2, kehtib võrratus f (x1) > f (x2).<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 23 / 25
Funktsioon<br />
Definitsioon (Monotoonne funktsioon)<br />
Monotoonseks funktsiooniks nimetatakse funktsiooni, mis kogu oma<br />
määramispiirkonnas on mittekahanev (monotoonselt kasvav<br />
funktsioon) või mittekasvav (monotoonselt kahanev funktsioon).<br />
Definitsioon (Rangelt monotoonne funktsioon)<br />
Rangelt monotoonseks funktsiooniks nimetatakse funktsiooni, mis<br />
kogu oma määramispiirkonnas on kasvav või kahanev.<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 24 / 25
Definitsioon (Pöördfunktsioon)<br />
Funktsioon<br />
Funktsiooni y = f (x) (x ∈ X) pöördfunktsiooniks nimetatakse<br />
funktsiooni x = f −1 (y) , mis igale arvule y ∈ Y = f (X) seab<br />
vastavusse arvu x ∈ X, kusjuures y = f (x), st<br />
y<br />
f −1<br />
↦−→ x ⇔ x<br />
f<br />
↦−→ y.<br />
G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 25 / 25