24.04.2013 Views

Sissejuhatus - Tallinna Tehnikaülikool

Sissejuhatus - Tallinna Tehnikaülikool

Sissejuhatus - Tallinna Tehnikaülikool

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

YMM3731 Matemaatilne analüüs I<br />

Gert Tamberg<br />

Matemaatikainstituut<br />

<strong>Tallinna</strong> <strong>Tehnikaülikool</strong><br />

gtamberg@staff.ttu.ee<br />

http://www.ttu.ee/gert-tamberg<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 1 / 25


Õppeaine sisu<br />

Õppeaine jaotub kahte ossa:<br />

1 Diferentsiaalarvutus (loengud 1-9)<br />

2 Integraalarvutus (loengud 10-16)<br />

Õppeaine lõpphinne pannakse välja viiepallisüsteemis. Tudengil on<br />

võimalik saada oma hinne kätte semestri jooksul sooritatud<br />

kontrolltööde põhjal. Selleks tuleb kirjutada kolm teooria tööd<br />

(kollokviumi) loengumaterjali kohta ja kaks ülesannete tööd<br />

harjutustundide materjali kohta. Eksmihindest poole moodustab<br />

teooriatööde hinne, teise poole ülesannete tööde hinne.<br />

Esimene kontrolltöö harjutustunni materjali kohta toimub umbes 9.<br />

õppenädalal, teine 15. nädalal. Mõlema ülesannete kontrolltöö eest on<br />

võimalik saada max 100 punkti. Eksamieelduseks on mõlema<br />

ülesannete kontrolltöö sooritamine vähemalt 51 punktile või kahe töö<br />

punktide summa vähemalt 111.<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 2 / 25


Diferentsiaalarvutus I<br />

Kasutatav sümboolika. Funktsiooni mõiste ja omadused.<br />

Elementaarfunktsioonid.<br />

Jada piirväärtus. Arv e.<br />

Funktsiooni piirväärtus. Joone asümptoodid. Lõpmata väikesed ja<br />

lõpmata suured suurused. Funktsiooni pidevus. Lõigul pidevate<br />

funktsioonide omadused.<br />

Funktsiooni tuletis. Liitfunktsiooni tuletis. Pöördfunktsiooni tuletis.<br />

Parameetri-liselt esitatud funktsiooni tuletis. Ilmutamata<br />

funktsiooni tuletis. Logaritmiline diferentseerimine. Põhiliste<br />

elementaarfunktsioonide tuletised.<br />

Kõrgemat järku tuletised. Leibnizi valem. Funktsiooni<br />

diferentsiaalid. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine. Lokaalne<br />

ekstreemum.<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 3 / 25


Diferentsiaalarvutus II<br />

Keskväärtusteoreemid. L’Hospitali reegel.<br />

Taylori valem polünoomi korral. Taylori valem. Taylori valemi<br />

jääkliige.<br />

Joone puutuja ja normaal. Funktsiooni lokaalne ekstreemum.<br />

Joone kumerus ja nõgusus. Käänupunktid.<br />

Funktsiooni uurimine. Iteratsioonimeetod.<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 4 / 25


Integraalarvutus<br />

Määramata integraal ja selle omadused. Määramata integraalide<br />

tabel. Muutujate vahetus määramata integraalis. Ositi<br />

integreerimine määramata integraalis.<br />

Hulkliikme teguriteks lahutamine. Ratsionaalfunktsiooni<br />

osamurdudeks lahutamine. Lihtsamate osamurdude<br />

integreerimine.<br />

Trigonomeetriliste ja hüperboolsete funktsioonide integreerimine.<br />

Algebraliste funktsioonide integreerimine. Mitte-elementaarsed<br />

integraalid.<br />

Määratud integraal ja selle omadused.<br />

Määratud integraal ülemise raja funktsioonina. Newton-Leibnizi<br />

valem. Muutujate vahetus ja ositi integreerimine määratud<br />

integraalis.<br />

Määratud integraali rakendused. Päratud integraalid.<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 5 / 25


Kirjandus<br />

Tammeraid I. Matemaatiline analüüs I. Tallinn, TTÜ kirjastus, 2003.<br />

Piskunov N. S. Diferentsiaal- ja integraalarvutus I. Tallinn, Valgus,<br />

1981.<br />

Kangro G. Matemaatiline analüüs I. Tallinn, Valgus, 1978.<br />

Lõhmus A., Petersen I., Roos H. Kõrgema matemaatika<br />

ülesannete kogu. Tallinn, Valgus, 1982.<br />

Reimers E. Matemaatilise analüüsi praktikum I. Tallinn, Valgus,<br />

1988.<br />

Ruustal E., Jõgi T., Tuutmaa V. Matemaatiline analüüs I.<br />

Harjutused. Tallinn, TTÜ kirjastus, 1999.<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 6 / 25


Matemaatiline analüüs<br />

Reaalarvud<br />

Matemaatiline analüüs on matemaatika osa, milles funktsioone ja<br />

nende üldistusi uuritakse piirväärtuste meetodil.<br />

Piirväärtuse mõiste on tihedalt seotud lõpmata väikese suuruse<br />

mõistega. Võib ka väita, et matemaatiline analüüs uurib funktsioone ja<br />

nende üldistusi lõpmata väikeste meetodil.<br />

Guillaume François Antoine de l’Hôpital (l’Hospital), Sainte-Mesme’<br />

markii, d’Entremont’i krahv (1661–1704)<br />

Analyse des Infiniment Petits pour l’Intelligence des Lignes Courbes<br />

(1696).<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 7 / 25


Matemaatiline analüüs<br />

Reaalarvud<br />

Matemaatiline analüüs on matemaatika osa, milles funktsioone ja<br />

nende üldistusi uuritakse piirväärtuste meetodil.<br />

Piirväärtuse mõiste on tihedalt seotud lõpmata väikese suuruse<br />

mõistega. Võib ka väita, et matemaatiline analüüs uurib funktsioone ja<br />

nende üldistusi lõpmata väikeste meetodil.<br />

Guillaume François Antoine de l’Hôpital (l’Hospital), Sainte-Mesme’<br />

markii, d’Entremont’i krahv (1661–1704)<br />

Analyse des Infiniment Petits pour l’Intelligence des Lignes Courbes<br />

(1696).<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 7 / 25


Matemaatiline analüüs<br />

Reaalarvud<br />

Matemaatiline analüüs on matemaatika osa, milles funktsioone ja<br />

nende üldistusi uuritakse piirväärtuste meetodil.<br />

Piirväärtuse mõiste on tihedalt seotud lõpmata väikese suuruse<br />

mõistega. Võib ka väita, et matemaatiline analüüs uurib funktsioone ja<br />

nende üldistusi lõpmata väikeste meetodil.<br />

Guillaume François Antoine de l’Hôpital (l’Hospital), Sainte-Mesme’<br />

markii, d’Entremont’i krahv (1661–1704)<br />

Analyse des Infiniment Petits pour l’Intelligence des Lignes Courbes<br />

(1696).<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 7 / 25


Reaalarvud Ümbrused<br />

Reaalarvu absoluutväärtus<br />

|x| =<br />

x, x 0<br />

−x, x < 0,<br />

4<br />

3<br />

y<br />

2<br />

1<br />

­4 ­2<br />

0<br />

2 x 4<br />

Reaalarvu absoluutväärtusel on järgmised omadused:<br />

1◦ |a| 0; 2◦ |−a| = |a| ; 3◦ |a| a; 4◦ |a| −a;<br />

5◦ |a| − |b| |a + b| |a| + |b| ; 6◦ |a| − |b| |a − b| |a| + |b| ;<br />

7◦ ||a| − |b|| |a + b| ; 8◦ ||a| − |b|| |a − b| ;<br />

9 ◦ |ab| = |a| |b| ; 10 ◦<br />

<br />

<br />

a<br />

<br />

<br />

=<br />

b<br />

|a|<br />

|b| ;<br />

11 ◦ |a| b ⇔ −b ≤ a b (b 0) ;<br />

12 ◦ |a| < b ⇔ −b < a < b (b > 0) .<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 8 / 25


Signum-funktsioon<br />

⎧<br />

⎨ 1, x > 0<br />

sgn(x) = 0,<br />

⎩<br />

−1<br />

x = 0<br />

x < 0<br />

Reaalarvud Ümbrused<br />

1<br />

y<br />

0.5<br />

­4 ­2<br />

0<br />

2 x<br />

4<br />

Kasutades signum-funktsiooni saame absoluutväärtuse esitada kujul<br />

|x| = x sgn x. Absoluutväärtuse tuletis (|x|) ′ = sgn x.<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 9 / 25<br />

­0.5<br />

­1


Definitsioon (Norm)<br />

Reaalarvud Ümbrused<br />

Normiks vektorruumis V nimetatakse reeglit, mis igale vektorile u ∈ V<br />

seab vastavusse skalaari u ∈ R, kusjuures on täidetud järgmised<br />

tingimused:<br />

1 ∀u ∈ V u 0; u = 0 ⇔ u = Θ<br />

2 ∀u ∈ V , α ∈ R αu = |α|u<br />

3 ∀u, v ∈ V u + v u + v<br />

Reaalarvu x ∈ R korral sobib normiks absoluutväärtus<br />

<br />

x, x 0<br />

|x| :=<br />

−x, x < 0<br />

n-mõõtmelise ruuumi Rn vektori x = (x1, . . . , xn) normi x2 ehk vektori<br />

pikkuse võime defineerida kujul<br />

<br />

|x| := x2 = x 2 1 + . . . + x 2 n<br />

Võttes n = 1 saame absoluutväärtuse esitada kujul |x| = x2 = √ x 2 .<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 10 / 25


Definitsioon (Norm)<br />

Reaalarvud Ümbrused<br />

Normiks vektorruumis V nimetatakse reeglit, mis igale vektorile u ∈ V<br />

seab vastavusse skalaari u ∈ R, kusjuures on täidetud järgmised<br />

tingimused:<br />

1 ∀u ∈ V u 0; u = 0 ⇔ u = Θ<br />

2 ∀u ∈ V , α ∈ R αu = |α|u<br />

3 ∀u, v ∈ V u + v u + v<br />

Reaalarvu x ∈ R korral sobib normiks absoluutväärtus<br />

<br />

x, x 0<br />

|x| :=<br />

−x, x < 0<br />

n-mõõtmelise ruuumi Rn vektori x = (x1, . . . , xn) normi x2 ehk vektori<br />

pikkuse võime defineerida kujul<br />

<br />

|x| := x2 = x 2 1 + . . . + x 2 n<br />

Võttes n = 1 saame absoluutväärtuse esitada kujul |x| = x2 = √ x 2 .<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 10 / 25


Definitsioon (Norm)<br />

Reaalarvud Ümbrused<br />

Normiks vektorruumis V nimetatakse reeglit, mis igale vektorile u ∈ V<br />

seab vastavusse skalaari u ∈ R, kusjuures on täidetud järgmised<br />

tingimused:<br />

1 ∀u ∈ V u 0; u = 0 ⇔ u = Θ<br />

2 ∀u ∈ V , α ∈ R αu = |α|u<br />

3 ∀u, v ∈ V u + v u + v<br />

Reaalarvu x ∈ R korral sobib normiks absoluutväärtus<br />

<br />

x, x 0<br />

|x| :=<br />

−x, x < 0<br />

n-mõõtmelise ruuumi Rn vektori x = (x1, . . . , xn) normi x2 ehk vektori<br />

pikkuse võime defineerida kujul<br />

<br />

|x| := x2 = x 2 1 + . . . + x 2 n<br />

Võttes n = 1 saame absoluutväärtuse esitada kujul |x| = x2 = √ x 2 .<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 10 / 25


Definitsioon (Kaugus)<br />

Reaalarvud Ümbrused<br />

Kauguseks ruumis V nimetatakse reeglit, mis igale kahele selle ruumi<br />

elemendile u, v ∈ V seab vastavusse skalaari d(u, v) ∈ R, kusjuures<br />

on täidetud järgmised tingimused:<br />

1 ∀u, v ∈ V d(u, v) 0; d(u, v) = 0 ⇔ v = u<br />

2 ∀u, v ∈ V d(u, v) = d(v, u)<br />

3 ∀u, v, w ∈ V d(u, v) d(u, w) + d(w, v)<br />

Kui meil on ruumis V defineeritud norm, siis võime kahe elemendi<br />

u, v ∈ V vahelise kauguse defineerida kujul<br />

d(u, v) := v − u<br />

Seega on kahe reaalarvu x1, x2 ∈ R vaheline kaugus leitav kujul<br />

d(x1, x2) = |x2 − x1|<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 11 / 25


Definitsioon (Kaugus)<br />

Reaalarvud Ümbrused<br />

Kauguseks ruumis V nimetatakse reeglit, mis igale kahele selle ruumi<br />

elemendile u, v ∈ V seab vastavusse skalaari d(u, v) ∈ R, kusjuures<br />

on täidetud järgmised tingimused:<br />

1 ∀u, v ∈ V d(u, v) 0; d(u, v) = 0 ⇔ v = u<br />

2 ∀u, v ∈ V d(u, v) = d(v, u)<br />

3 ∀u, v, w ∈ V d(u, v) d(u, w) + d(w, v)<br />

Kui meil on ruumis V defineeritud norm, siis võime kahe elemendi<br />

u, v ∈ V vahelise kauguse defineerida kujul<br />

d(u, v) := v − u<br />

Seega on kahe reaalarvu x1, x2 ∈ R vaheline kaugus leitav kujul<br />

d(x1, x2) = |x2 − x1|<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 11 / 25


Definitsioon (Kaugus)<br />

Reaalarvud Ümbrused<br />

Kauguseks ruumis V nimetatakse reeglit, mis igale kahele selle ruumi<br />

elemendile u, v ∈ V seab vastavusse skalaari d(u, v) ∈ R, kusjuures<br />

on täidetud järgmised tingimused:<br />

1 ∀u, v ∈ V d(u, v) 0; d(u, v) = 0 ⇔ v = u<br />

2 ∀u, v ∈ V d(u, v) = d(v, u)<br />

3 ∀u, v, w ∈ V d(u, v) d(u, w) + d(w, v)<br />

Kui meil on ruumis V defineeritud norm, siis võime kahe elemendi<br />

u, v ∈ V vahelise kauguse defineerida kujul<br />

d(u, v) := v − u<br />

Seega on kahe reaalarvu x1, x2 ∈ R vaheline kaugus leitav kujul<br />

d(x1, x2) = |x2 − x1|<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 11 / 25


Ümbrused<br />

Definitsioon<br />

Reaalarvud Ümbrused<br />

Hulka Uε(a) := {x ∈ V |d(a, x) < ε, ε > 0} nimetatakse punkti a ∈ V<br />

ε-ümbruseks.<br />

Reaalarvu a ∈ R korral saame<br />

Definitsioon<br />

Uε(a) = {x ∈ R|a − ε < x < a + ε}.<br />

Reaalarvu a vasakpoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku<br />

(a − ε, a], kus ε > 0.<br />

Arv x kuulub arvu a vasakpoolsesse ümbrusesse (a − ε, a] parajasti<br />

siis, kui selle arvu kaugus arveljel on arvust a väiksem kui ε, st<br />

|x − a| < ε, ja x ei asetse a-st paremal, st x < a.<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 12 / 25


Ümbrused<br />

Definitsioon<br />

Reaalarvud Ümbrused<br />

Hulka Uε(a) := {x ∈ V |d(a, x) < ε, ε > 0} nimetatakse punkti a ∈ V<br />

ε-ümbruseks.<br />

Reaalarvu a ∈ R korral saame<br />

Definitsioon<br />

Uε(a) = {x ∈ R|a − ε < x < a + ε}.<br />

Reaalarvu a vasakpoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku<br />

(a − ε, a], kus ε > 0.<br />

Arv x kuulub arvu a vasakpoolsesse ümbrusesse (a − ε, a] parajasti<br />

siis, kui selle arvu kaugus arveljel on arvust a väiksem kui ε, st<br />

|x − a| < ε, ja x ei asetse a-st paremal, st x < a.<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 12 / 25


Definitsioon<br />

Reaalarvud Ümbrused<br />

Reaalarvu a parempoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku<br />

[a, a + ε), kus ε > 0.<br />

Arv x kuulub arvu a parempoolsesse ümbrusesse [a, a + ε) parajasti<br />

siis, kui selle arvu kaugus arveljel on arvust a väiksem kui ε, st<br />

|x − a| < ε, ja x ei asetse a-st vasakul, st x > a.<br />

Definitsioon<br />

Suuruse lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (M, ∞),<br />

kus M > 0.<br />

Definitsioon<br />

Suuruse miinus lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku<br />

(−∞, −M), kus M > 0.<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 13 / 25


Definitsioon<br />

Reaalarvud Ümbrused<br />

Reaalarvu a parempoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku<br />

[a, a + ε), kus ε > 0.<br />

Arv x kuulub arvu a parempoolsesse ümbrusesse [a, a + ε) parajasti<br />

siis, kui selle arvu kaugus arveljel on arvust a väiksem kui ε, st<br />

|x − a| < ε, ja x ei asetse a-st vasakul, st x > a.<br />

Definitsioon<br />

Suuruse lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (M, ∞),<br />

kus M > 0.<br />

Definitsioon<br />

Suuruse miinus lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku<br />

(−∞, −M), kus M > 0.<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 13 / 25


Tõkestatud hulgad<br />

Definitsioon<br />

Reaalarvud Tõkestatud hulgad<br />

Reaalarvudest koosnevat hulka A nimetatakse tõkestatuks, kui leidub<br />

selline positiivne arv K nii, et iga a ∈ A korral kehtib võrratus |a| < K .<br />

Hulk A on tõkestatud, kui kõik selle hulga elemendid kuuluvad nulli<br />

ümbrusesse U K (0) = (−K , K ) mingi K > 0 korral.<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 14 / 25


Funktsioon<br />

Definitsioon (Funktsioon)<br />

Funktsioon<br />

Kui hulga X igale elemendile x on vastavusse seatud element y<br />

hulgast Y , siis öeldakse, et hulgal X on määratud (ühene) funktsioon f<br />

f<br />

ja seda vastavust tähistatakse kas y = f (x) (x ∈ X) või x ↦−→ y.<br />

Hulka X nimetatakse funktsiooni f määramispiirkonnaks ja hulka<br />

f (X) = {y| x ∈ X ∧ y = f (x)} ⊂ Y<br />

funktsiooni f muutumispiirkonnaks. Elementi x nimetatakse funktsiooni<br />

f argumendiks ehk sõltumatuks muutujaks ja elementi y sõltuvaks<br />

muutujaks<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 15 / 25


Definitsioon<br />

Funktsioon<br />

Kui hulga X ⊂ R igale elemendile x on vastavusse seatud element y<br />

hulgast Y ⊂ R, siis öeldakse, et hulgal X on määratud (ühene) ühe<br />

(reaal-)muutuja (reaalsete väärtustega) funktsioon f . Arvupaaride<br />

hulka<br />

{(x, y)| x ∈ X ∧ y = f (x)}<br />

nimetatakse funktsiooni f graafikuks<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 16 / 25


Funktsioon<br />

Mõiste ”funktsioon” asemel kasutatakse ka mõistet ”kujutus.” Hulka<br />

f (X) nimetatakse hulga X kujutiseks kujutamisel funktsiooniga f . Kui<br />

analüütiliselt esitatud funktsiooni y = f (x) korral ei ole funktsiooni<br />

määramispiirkond fikseeritud, siis funktsiooni määramispiirkonnaks X<br />

loetakse kõigi nende argumendi x väärtuste hulka, mille korral antud<br />

eeskiri y = f (x) omab mõtet. Olgu edaspidi lihtsuse mõttes<br />

Y = f (X).<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 17 / 25


Funktsioon<br />

Enam levinud funktsiooni esitusviisid on:<br />

1) analüütiline esitus valemi abil, mis näitab, milliseid tehteid millises<br />

järjekorras tuleb teostada argumendi väärtusega, et saada vastavat<br />

funktsiooni väärtust;<br />

2) geomeetriline esitus graafiku abil;<br />

3) numbriline esitus tabeli abil;<br />

4) esitus arvutiprogrammi abil.<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 18 / 25


Funktsioon<br />

Definitsioon (Mitmene funktsioon)<br />

Kui hulga X igale elemendile on vastavusse seatud vähemalt üks<br />

hulga Y element ja vähemalt ühele hulga X elemendile on vastavusse<br />

seatud mitu elementi hulgast Y , siis öeldakse, et hulgal X on määratud<br />

mitmene funktsioon<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 19 / 25


Definitsioon (Liitfunktsioon)<br />

Funktsioonide<br />

ja<br />

Funktsioon<br />

y = f (x) (x ∈ X)<br />

z = g(y) (y ∈ Y ∧ f (X) ⊂ Y )<br />

liitfunktsiooniks ehk superpositsiooniks nimetatakse funktsiooni<br />

z = g(f (x)).<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 20 / 25


Definitsioon (Paarisfunktsioon)<br />

Funktsioon<br />

Funktsiooni f , mille määramispiirkond X on sümmeetriline nullpunkti<br />

suhtes, nimetatakse paarisfunktsiooniks, kui ∀x ∈ X : f (−x) = f (x).<br />

Definitsioon (Paaritu funktsioon)<br />

Funktsiooni f , mille määramispiirkond X on sümmeetriline nullpunkti<br />

suhtes, nimetatakse paarituks funktsiooniks, kui<br />

∀x ∈ X : f (−x) = −f (x).<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 21 / 25


Funktsioon<br />

Definitsioon (Perioodiline funktsioon)<br />

Funktsiooni f nimetatakse perioodiliseks, kui leidub selline arv T = 0,<br />

et iga x ∈ X korral ka x ± T ∈ X ja f (x + T ) = f (x). Vähimat<br />

positiivset<br />

arvu T , mille korral f (x + T ) = f (x) ∀x ∈ X, nimetatakse funktsiooni<br />

f (x) perioodiks<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 22 / 25


Funktsioon<br />

Definitsioon (Rangelt kasvav funktsioon)<br />

Funktsiooni f nimetatakse kasvavaks ehk rangelt kasvavaks piirkonnas<br />

X, kui iga x1 ∈ X ja x2 ∈ X korral, mis rahuldavad võrratust x1 < x2,<br />

kehtib võrratus f (x1) < f (x2).<br />

Definitsioon (Rangelt kahanev funktsioon)<br />

Funktsiooni f nimetatakse kahanevaks ehk rangelt kahanevaks<br />

piirkonnas X, kui iga x1 ∈ X ja x2 ∈ X korral, mis rahuldavad võrratust<br />

x1 < x2, kehtib võrratus f (x1) > f (x2).<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 23 / 25


Funktsioon<br />

Definitsioon (Monotoonne funktsioon)<br />

Monotoonseks funktsiooniks nimetatakse funktsiooni, mis kogu oma<br />

määramispiirkonnas on mittekahanev (monotoonselt kasvav<br />

funktsioon) või mittekasvav (monotoonselt kahanev funktsioon).<br />

Definitsioon (Rangelt monotoonne funktsioon)<br />

Rangelt monotoonseks funktsiooniks nimetatakse funktsiooni, mis<br />

kogu oma määramispiirkonnas on kasvav või kahanev.<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 24 / 25


Definitsioon (Pöördfunktsioon)<br />

Funktsioon<br />

Funktsiooni y = f (x) (x ∈ X) pöördfunktsiooniks nimetatakse<br />

funktsiooni x = f −1 (y) , mis igale arvule y ∈ Y = f (X) seab<br />

vastavusse arvu x ∈ X, kusjuures y = f (x), st<br />

y<br />

f −1<br />

↦−→ x ⇔ x<br />

f<br />

↦−→ y.<br />

G. Tamberg (TTÜ) YMM3731 Matemaatilne analüüs I 25 / 25

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!