Õpilase seksuaaltervis - Eesti Haigekassa

Konsultatsiooni saaja on selles protsessis passiivne, ta võtab vastu info ja otsused, mida on
teinud temast targem inimene. Tervishoius nimetatakse konsultatsiooni saajat patsiendiks.
Nõustamisest räägitakse kui võrdsest suhtest, kus on tegu kahe võrdväärse partneriga, kes
on eksperdid „omal alal” – nõustaja tunneb oluliselt paremini valdkonda, kus ta tegutseb,
pöörduja teab paremini kui keegi teine oma isiklikke mõtteid, tundeid ja vajadusi. Edukaks
nõustamiseks on oluline mõlema osapoole panus ja suutlikkus jagada oma teadmisi. Erinevalt
konsultatsioonile pöördujast on nõustamisele tulev inimene olukorras, mis puudutab mitmeid
erinevaid tahke tema elust. Nõustamisele tulek võib olla ühtaegu erutavalt põnev kui hirmutav
ja ärevust tekitav. Terapeut-kirjanik T. Hellsteni arvates kogeb inimene nõustamisele tuleku eel
väljakannatamatuks muutuvat sisemist vaeva ning muutustest loobumine tundub tulija jaoks
kujuneda samuti ähvadavalt vaevaliseks. T. Hellsteni arvates on just sisemine sund see, mis
tõukab inimest muutuma, loobuma harjumuspärasest ja pöörduma nõustamisele.
Nõustamise ülesandeks on aidata laiendada inimese enesetundmist, leida tema vajadusi
arvestavad ja rahuldavad lahendused, suurendada isiklikku toimetulekut ja toetada isiksuse
arengut. Nõustamisel on sõnaõigus eelkõige tulijal. Nõustaja on see, kes kuulab ja julgustab
inimest väljendama oma mõtteid, tundeid, vajadusi, otsima iseenda jaoks sobivaid lahendusi.
Nõustaja saab aidata paremini mõista iseennast ja oma olukorda, pakkuda usaldusväärset ja
asjakohast informatsiooni, kuid enda jaoks sobiva valiku ja parima otsuse teeb inimene ise.
Inimest, kes pöördub nõustamisele, nimetatakse kliendiks.
Nõustamise eesmärgid
Nõustamise esmane eesmärk on aidata kliendil vähendada ärevust, taastada psüühilist tasakaalu,
toetada tema seesmisi ressursse, suurendada sotsiaalset vilumust ja valmisolekut lahendada
ise oma probleeme.
C. Rogersi ja R. May järgi on kliendikeskselt toimiva nõustaja taktikalised ülesanded järgmised:
luua kliendiga usaldusvahekord,
jagada kliendile emotsionaalset toetust ja kõrvaldada tema ärevustunnet,
julgustada klienti ja aidata tal enesega paremini toime tulla,
aidata kliendil avardada eluliste valikute ja tegutsemisvariantide diapasooni, mõelda teadaolevale
lisaks uusi arvessetulevaid võimalusi.
Nõustamisprotsess
Nõustamisseanss on erinevatest etappidest moodustuv tervik, mis koosneb vastastikusest
tundmaõppimisest, häälestumisest, usaldussuhte loomisest, kliendi probleemi läbiarutamisest
ja praktiliste sammude kavandamisest.
B. Gillandi järgi võib nõustamisprotsessi jagada seitsmeks osaks:
1. Probleemi sõnastamine ja esmauuring.
Selles etapis on nõustaja tähtsaim ülesanne luua kliendiga kontakt ja usaldusvahekord.
Klienti julgustatakse ja innustatakse oma probleemi väljendama.
Nõustaja on ühtaegu hoolitsev, mõistev ja analüüsiv, fikseerides kliendi tunnetes, sõnades
ja mitteverbaalses käitumises peegelduva.
Toimub kliendile muret valmistava probleemi esmane määratlemine. Sageli selgub hiljem,
et probleemi esmavisand ei puuduta kõiki klienti tegelikult huvitavaid tundlikke ja valusaid
Õpilase seksuaaltervis | Tegevusjuhend kooli tervishoiutöötajale 49