Õpilase seksuaaltervis - Eesti Haigekassa
Õpilase seksuaaltervis - Eesti Haigekassa
Õpilase seksuaaltervis - Eesti Haigekassa
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Millised on koolitervishoiutöötaja töövaldkonnad<br />
<strong>seksuaaltervis</strong>e edendamisel?<br />
Koolitervishoiutöötaja tegeleb <strong>seksuaaltervis</strong>e edendamisega (õpilase, riskirühma ja kogu<br />
kooli tasemel) ning riskikäitumise ennetamisega.<br />
Seksuaalkasvatust käsitlevad tunnid kuuluvad õpetajate tööülesannete hulka, kuid koolitervishoiutöötaja<br />
teadmisi võib soovi korral teatud teemade juures (seksuaalne areng, murdeiga,<br />
rasestumisvastased meetodid, STLH/HIV) kasutada.<br />
Seksuaalkasvatustunnid ja individuaalne tervisenõustamine täiendavad vastastikku teineteist,<br />
sest õppetöö käigus lastega saavutatud hea kontakt annab õpilastele julgust nende<br />
teemadega koolitervishoiutöötaja poole pöörduda. Koolitervishoiutöötaja on õpilase jaoks<br />
võrdne partner, kes saab aktiivselt teavet pakkuda, toetada õpilase enesehinnagut ja enesekehtestamisvõimet<br />
(vt ptk Kuulamisest, mõistmisest, esmatasandi nõustamisest). Seksuaalteemadel<br />
rääkimine peab noore jaoks olema usaldust tekitav, et julgetaks tulla vastuvõtule ka probleemiga,<br />
millega mujale ei julgeta pöörduda – näiteks kui noor alustab seksuaalelu ja vajab nõu<br />
rasestumise vältimiseks (vt ptk Rasestumisvastased vahendid), SOS-pillide kohta, STLHde ja<br />
nende testimisvõimaluste kohta (vt ptk Seksuaalsel teel levivatesse haigustesse nakatumise vältimine).<br />
Kui nõustamise käigus õnnestub luua usaldusväärne õhkkond, võivad selguda seksuaalvägivalla,<br />
raseduse või abordiga seotud probleemid. Seksuaalne riskikäitumine (sh vahendite<br />
mittekasutamine, seksuaalpartnerite suur hulk) võib viidata masendusele ja probleemidele<br />
kodus. Tervisekontrolli käigus on koolitervishoiutöötaja peamine ülesanne võimalikult vara<br />
avastada sugulise arengu kõrvalekalded (vt ptk Seksuaalne küpsemine teismeliseeas ja sugulise<br />
arengu hindamine), kuid ka õpilase vajadus kontratseptsiooni või STLH/HIVi suhtes testimise<br />
järele. Tervisekontrolli samavõrd oluline osa on anda õpilasele kinnitus, et tema areng kulgeb<br />
tavapäraselt, õpetada noori tundma oma keha ja kehaga toimuvaid muutusi.<br />
Koolitervishoiutöötaja saab kõikide nimetatud probleemide korral aidata lapsel leida abi ja<br />
toetust. Koolitervishoiutöötaja koostööpartnerid väljaspool kooli on perearst ja eriarst (naistearst,<br />
meestearst, lastearst, endokrinoloog), sotsiaaltöötaja, psühholoog ja lastekaitsespetsialist.<br />
Käesoleva juhendi koostajad soovivad, et koolide tervishoiutöötajad leiaksid siit innustust ja<br />
abi oma töös õpilaste <strong>seksuaaltervis</strong>e edendamisel. Teemade käsitlemisel on antud teoreetiline<br />
ülevaade, praktilisi soovitusi tegevuste läbiviimiseks ning ära on toodud ka spetsialistide ja<br />
noortele abi pakkuvate asutuste loetelu. Juhendis on kasutatud noorte murekirju ja küsimusi,<br />
mis on võetud reaalsest elust.<br />
Kirjanduse loetelu<br />
1. Tervise Arengu Instituut. <strong>Eesti</strong> meditsiinilise sünniregistri ja raseduskatkestusandmekogu<br />
andmed. www.tai.ee/?id=2369<br />
2. Gissler M, Eronen H, Soimula A. Nordic statistics on induced abortions. Statistical Summary<br />
32/2004. Helsinki: STAKES, 2004 – www.stakes.info/files/pdf/tilastotiedotteet/Tt32_04.pdf<br />
3. Lõhmus L, Trummal A. HIV/AIDSi temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine<br />
<strong>Eesti</strong> noorte hulgas]. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2005. www.tai.ee<br />
4. Tervisekaitseinspektsioon www.tervisekaitse.ee<br />
<strong>Õpilase</strong> <strong>seksuaaltervis</strong> | Tegevusjuhend kooli tervishoiutöötajale 7