SIHTASUTUSE ARCHIMEDES Aastaraamat

Erasmus
0
Üliõpilaste vahetus
Üliõpilaste koguarvust Eestis osales Erasmuses 0,66%, (2003/2004 oli see 0,5%), Euroopa keskmine osalus oli
0,72%. Nii üliõpilaste kui ka õppejõudude keskmine stipendium kasvas enam kui kaks korda. Suurima hüppe
üliõpilasvahetuses tegid Tartu Kõrgem Kunstikool, Eesti Humanitaarinstituut, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool,
Tallinna Ülikool.
Suure enamuse (86%) Erasmuse üliõpilastest moodustavad bakalaureuse ja diplomiõppe üliõpilased,
magistriõppe osakaal on 12% ning doktoriõppe 2%. (Euroopas on vastavad numbrid 65%, 34% ja 1%).
Eestist Euroopasse minevatest Erasmuse üliõpilastest on 76% naised. Kõige populaarsemad üliõpilasvahetuse
sihtriigid on Soome, Saksamaa, Hispaania ja Prantsusmaa. 2004/2005 oli Eesti kõrgkoolidel esimest korda
võimalus teha koostööd uute liikmesriikide, Euroopa Majandusruumi riikidega ja kandidaatriikidega.
Tasakaalustamaks üliõpilasvahetust erinevate erialade lõikes nimetas Erasmuse Eesti juhtnõukogu prioriteetseteks
valdkondadeks tehnikateadused, loodusteadused, infotehnoloogia ja matemaatika, põllumajanduse, meditsiini
ja humanitaarteadused, kus seni on mobiilsete üliõpilaste osakaal soovitust väiksem. Kõrgkoolidele, kes
nendes valdkondades õpet pakuvad, soovitati leida uusi võimalusi nende erialade üliõpilaste mobiilsemaks
muutmiseks. Õppeaasta jooksul on nn prioriteetsete erialade seas positiivset kasvu näidanud meditsiin,
loodusteadused, infotehnoloogia, humanitaarteadused. Samas põllumajanduse ning tehnikateaduse osakaal on
kahanenud. Kõige enam on 2005. aastal kasvanud pedagoogika ja õpetajakoolituse osakaal. Üliõpilasvahetuse
valdkondadest aktiivsemad on ka kaunid kunstid, majandus ja ärijuhtimine ning keeled ja filoloogia.
Õppejõudude vahetus
Õppejõudude koguarvu 189% kasv 2004/2005. õppeaastal oli võimalik kuuekordsele õppejõudude lähetusraha
kasvule. Suurima hüppe õppejõudude lähetamises tegid Tartu Kõrgem Kunstikool, Eesti Maaülikool, Eesti
Humanitaarinstituut ja Tallinna Ülikool.
Erasmuse õppejõududest 43% moodustavad mehed ning 51% õppejõududest on kas professorid või dotsendid.
Kuigi lähetused Soome suunas on kahanenud võrreldes eelmise õppeaastaga, tehakse 39,5% lähetustest siiski
just põhjanaabrite juurde. Hinnatud sihtmaad on ka Saksamaa, Suurbritannia, Itaalia ja Belgia.
Õppeaasta jooksul on õppejõudude mobiilsuses nn prioriteetsete erialade seas positiivset kasvu näidanud
loodusteadused, meditsiin ja põllumajandus, samas on vähenenud tehnikateaduse, humanitaarteaduse ja
infotehnoloogia õppejõudude osakaal. Sarnaselt üliõpilastega on eelmisel aastal kasvanud pedagoogika ja
õpetajakoolituse õppejõudude osakaal. Kõige mobiilsemad on kaunite kunstide, filoloogia, sotsiaalteaduste ja
meditsiini valdkonna õppejõud.