Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Erinevate „Käopesade” lahjuse-kanguse<br />
piltlikuks eritlemiseks koostan —<br />
jällegi sügavalt isikliku — alkohoolse<br />
skaala.<br />
Selge see, et kõige (kõikide lahjenduste)<br />
aluseks, kaljuks, millest dramaturg<br />
Dale Wasserman, filmi stsenaristid<br />
Lawrence Hauben ja Bo Goldman ning<br />
edasi lavastajad kilde löövad, on Ken<br />
Kesey romaan „One Flew Over the<br />
Cuckoo’s Nest“ (1962).<br />
Nimetan selle a b s o l u u t s e k s<br />
a l k o h o l i k s (100 %), mida saadakse<br />
teatavasti ainult erimenetlusel. Kesey<br />
romaan on vaieldamatult eriline teos, nii<br />
et kanna(ta)b võrdluse välja küll.<br />
Teatav lahjendatus ilmneb juba<br />
Wassermani näidendis (1963). 4 Osav<br />
dramaturg on Kesey tekstist nii mõndagi<br />
olulist välja rookinud.<br />
Näidendi ristin ma k o n j a k i p i ir<br />
i t u s e k s (65—80 mahuprotsenti alkoholi).<br />
Gvozdkovi lavastusest saab<br />
k o n j a k (38—57 mahuprotsenti).<br />
Kuna märjukest enam mekkimiseks<br />
saadaval pole, läheb maitse, õigupoolest<br />
mälestus maitsest üha magusamaks.<br />
Miloš Formani film (1975) on (igi)haljas<br />
v i i n (32—60 mahuprotsenti),<br />
mida võib iga kell videoputkast võtta,<br />
40<br />
manustada ja tahes-tahtmata ikka<br />
mõikab.<br />
Mart Kolditsa lavastus platseerub<br />
minu kärakaskaalal tavaliseks, lihtsaks<br />
v e i n i k s (6,5—20 mahuprotsenti).<br />
(Andmed mahuprotsentide kohta<br />
pärinevad vastavate märksõnade alt<br />
Eesti entsüklopeediast.)<br />
Mis parata, olen Noorsooteatri lavastuse<br />
vang, esimesena nähtud tõlgendus<br />
(filmi nägin hiljem) on jäänud ka domineerima.<br />
Võin julgelt, kuigi absurdselt väita,<br />
et Gvozdkovi lavastus oli „parem” kui<br />
Formani film.<br />
Mis sest, et filmis mängivad Jack<br />
Nicholson, Louise Fletcher, Will Sampson<br />
(pealik Bromden) jt; mis sest, et<br />
Gvozdkov võis Formanilt šnitti võtta;<br />
mis sest, et objektiivselt analüüsides on<br />
film „parem” kui toonane menulavastus…<br />
Teatrielamus on kangekaelne, mälestus<br />
elamusest juba tõeline pujään ja<br />
tõrjub kui tahes hea filmi tahapoole.<br />
Ent pandagu tähele, et minu joobnustaval-joovastaval<br />
skaalal jagub allpool<br />
veel ruumi küll, romaani lahjendus<br />
võib osutuda veelgi liisunumaks, uimasemaks,<br />
jälgimaks: õlu, gaseeritud (purgi)gin,<br />
siider… kuni odekolonni ja juukseveeni<br />
välja. Nii et — noor lavastaja<br />
pole sugugi läbi kukkunud.<br />
Pealegi oleks narr algaja näitejuhi<br />
kallal hambaid teritada. „Tšapajev ja<br />
Pustota” tundub vastukajade järgi ju<br />
igati väärikas debüüt ning küllap ootavad<br />
Kolditsat Linnateatris ees suured<br />
lavateod.<br />
Eestis leidub kindlasti tublisid teatriinimesi,<br />
kes on näinud (oluliselt) rohkem<br />
lava-„Käopesasid” — Venemaal<br />
(N Liidus), Euroopas, Ameerikas. Nad<br />
saaksid koostada oma, põhjalikuma ja<br />
ehk „objektiivsema” astmiku. Sestap