Ajaleht 2 - Kambja Lasteaed Mesimumm

Recommendations

Info

Tervitused Mõmmikutelt Lapsed on veidi väiksemad ja mitte nii elukogenud, kui meie – täiskasvanud. Pealtnäha see nii ongi. Nimelt erineb laps oma vajaduste poolest täiskasvanust. Last ümbritsevate täiskasvanute liikumine, meeleolud ja kõne, ümbruse valgus, värvid, temperatuur ja helid mõjutavad last. Mängides õpib laps maailma tundma. Näiteks matkib ta ema, kes köögis askel- dab või näeb isa autot remontimas. Laps muutub mängu toel sisemiselt vabamaks ja hilisemas elus on võimeline enda eest vastutama. Mängu mõte on aidata lapsel saada hinge- liselt tugevaks ja elujõuliseks ning leida tasakaal enda ja välismaailma vahel. Laps muutub mängu toel sisemiselt vabamaks ja on võimeline hilisemas elus enda eest vastutama. Last on vaja õpetada mängi- ma, laps ise ei hakka mängima. Ta oman- dab küll esemete piiratud kasutusoskuse, aga ta ei oska neid rollitingimustes tarvi- tada ega rollis suhelda, seda on väitnud K.Mangs ja B.Martell. Lapsele on mängimine sama oluline kui kõnelemine, liikumine, muusika ja kunst. Mängimine on suisa bioloogiline vajadus ja lapse loomulik tegevus. Tung mängida on olemas igas lapses, kuid mängimist on vaja õpetada ja mänguoskusi täis- kasvanu poolt suunata. Mängu kaudu avaneb lapse loovus. Mängimiseks on vajalikud tingimused ja juhendamine, siis kasvavad mänguoskused keeruka- mateks ning täiskasvanu roll väheneb. Laps suhtleb rollimängus nagu täis- kasvanu. Olles arst, autojuht, õpetaja või ema, võtab laps endale täiskasvanu rolli ja mängides suhtleb kaaslastega sellelt ta- sandilt. Rollimängus laps harjutab erine- vaid käitumisstiile ja erinevat suhtlemist. Laps saab mängides ka aru, et tal napib täiskasvanuks olemiseks veel oskusi ja see tõdemus motiveerib last õppima. Rol- limäng on ka empaatiavõime harjutus, laps on rollis tavaliselt väga siiras. Män- gides ema, hoolitseb laps nuku eest, olles arst, võtab valu ära. Mängides tuleb ka reegleid järgida, kuigi väikelapse enese- kontroll on veel üsna nõrk, suudab ta end mängu ajal kokku võtta ja rollis püsida. Paluge lapsel toolil lihtsalt paigal istuda - ta ei suuda seda kuigi kaua teha. Kui sa- mal toolil tuleks istuda bussijuhi rollis, suudab laps istuda mitmeid kordi kauem. Kokkuvõtvalt võib kinnitada, et mänguiga on ettevalmistus järgnevaks eluks ja mida õnnelikum, loovam ja rahuldustpakkuvam on olnud lapsepõlv, seda edukam ja pro- duktiivsem on täiskasvanuiga. Kõike seda püüame Mõmmikute rühmas igapäeva- selt lastes arendada ja aktiivsemalt nii rolli- kui ka loovmänge kasutada. Tagasiulatuvalt 2009 aastast tuleb meel- de vahva isadepäev, kus lapsed koos emmede ja issidega said värvida mängu- asjakaste, tantsida ja vahvleid küpsetada. Esimest korda toimus sellel aastal kon- kurss „Meie rühma jõuluaken“. Jõuluakna teemaks valisime Jeesuslapse sünni, mida aitasid teostada Ainari ja Pauli emad. Žürii otsusel valiti konkursi võtjateks Mõmmikute ja Südamekeste rühm. 03. detsembril 2009 aastal saime Luke mõisapargis osaleda jõuluprogrammis „Jõuluootus“. 10. detsembril toimus Mõmmikute rühmas „Väike jõulukontsert“ mille esitasid Ainari õde Madli viiulil ja ema Maarika jutustas vahva loo lumememmedest. Hiljem said lapsed ise olla heliloojateks, kasutades selleks plaatpille. Rühma jõulupeol 17. detsembril juhtus nii mõndagi: alustades sellest, et lapsed said oma osade täitmisega väga hästi hakkama olles kostümeeritud erinevateks metsaelani- keks, lindudeks ja lumehelvesteks. Karuisa ja hunt pidid minema metsa jõuluvana otsi- ma, et ta jõukas ikka õigeks ajaks laste juur- de ja oh imet metsast leiti ka lumememm, kes oli tubliks abiliseks jõuluvanale. Lap- sed esitasid jõuluvanale oma luuletusi ja laule paki üleandmisel. Jõuluvanal oli ka õpetajatele üllatus kingituste näol. Aitäh lapsevanematele ja Kristiani emale Heidile, kes meid jõulude ajal meeles pidasid. Mõmmikute rühma õpetajad Katrin, Kristi ja õpetaja abi Eha
Tublid ja toredad Oravakeste lapsed Meie rühma lastel saab varsti pool aastat lasteaias käidud. Selle ajaga on nad väga tublilt edasi arenenud. Hommikuti rühma tulles ei nuta nad enam peaaegu üldse. Teevad emme- dele või issidele kalli-kalli ja lähe- vad rõõmsalt mängima. Neile meeldib väga mängida. Mängitakse nuk- kudega, autodega. Mängitakse ühes- koos kodumängu, olles ise tublid mängu algatajad. Üheks meelistege- vuseks on puzzlede kokkupanek. Lapsed saavad hakkama juba üsna keerukate ja paljudest osadest koos- nevate puzzledega. Iga päevaga lisandub sõnavarasse üha rohkem uusi sõnu. Tänu sellele oskavad lapsed väljendada oma soo- ve ja tundeid. Selgeks on saanud nii rühmakaaslaste kui ka kasvatajate nimed. Oravakeste lapsed on julged ja rõõmsameelsed. Neile meeldib väga oma kaaslastele esineda laulude ja luuletustega, mis on üheskoos selgeks õpitud. Seega on nad tublid õppijad, kuna võtavad aktiivselt osa tegelustest rühmas. Kenasti on läinud ka planeeritud üri- tused. Vahvasti läks isadepäev. Laste elevust oli tunda juba hommikust saati, sest nad ju TEADSID, et täna tuleb issi lasteaeda! Tore oli näha, kuidas isad on osavad tegevustest osavõtjad ja ei põlga ära ka maskide kandmist. Meie rühma isad on tublid! Jõudiski kätte saladuslik jõulukuu. Lapsed olid sel kuul väga tublid. See- pärast olid ka päkapikud hoolsad ja vaatasid, et laste kommi- mütsis oleks mõnus maiustus olemas. Aitäh teile päkapik- kude abilised! Ütlemisi Oravakeste rühma laste suust: Jõulupeoks valmistusime terve jõulukuu. Tahtsime jõuluvanale näidata, mida lapsed juba oskavad. Jõulu- Tormi läheb WC-sse, teeb kaane lahti: „Ooo, kui sügav!!!“ pidu läks tegusalt ja rõõmsameelselt. Sel korral oli jõuluvanaga kaasas tema abiline lumememm. Lastele oli ta tutta- vaks saanud juba advendihommikutelt, mis toimusid jõulukuu jooksul. Lapsed laulsid, tantsisid ja lugesid luuletusi. Vahva jõuluvana ja energiline lumememm panid isegi vanemad kaasa te- gutsema. Need ongi killukesed, mis meie igapäe- vastele tegemistele värvi lisavad. Aitäh vanematele, kes aktiivselt meie tegemistest osa võtavad! Vaatame Joonasega linnukeste pilte. Õpetaja küsib: „Mida linnukesed nokaga teevad?“ Joonas toksib ninaga vastu tooliselga. „Kõmm-kõmm-kõmm.“ Ilusat talveaega soovides, Oravakeste rühma õpetajad Iivi, Riina, Maret Marili tuli hommikul lasteaeda, uued patsikummid peas, mille küljes rohelised lepatriinud. Õpetaja küsib: „Kas sa teada, kes su patsikummi küljes on?“ Marili: „Ei tea.“ Õpetaja: “Mine vaata peeglist!” Marili vaatab peeglisse ja ütleb: „ Need on lepatriinud. Nad on toored!“
Page 1 and 2: Mesimumm Nr. 2 Armsad sõbrad, luba
Page 3 and 4: Asjalikud Lepatriinud Tere! Mäleta
Page 5 and 6: Märkamatult oleme jõudnud uude, 2
Page 7: Muusikaline areng on lapse igakülg

Ajaleht 2 - Kambja Lasteaed Mesimumm

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?