Iqra - Eesti moslemite kuukiri - Islam
Iqra - Eesti moslemite kuukiri - Islam
Iqra - Eesti moslemite kuukiri - Islam
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
vad.“ seletab Mustapha asjalikult.<br />
„Nojah, aga see tähendab ju siis, et suurema osa ajast seisab<br />
see hiigelsuur tuba täitsa tühjana. Ja mina arvasin, et<br />
all on magamistoad. Kus kogu see pere ometi magab?“ ei<br />
suuda ma süsteemi mõista.<br />
„Ega magamiseks palju ruumi vaja olegi. Pärast ema surma<br />
kolis ka isa üles, ta magab nüüd koos mu noorema õe<br />
Wafaaga pisikeses toas. Teised magavad elutoas.“<br />
„Ega nad ometi pidevalt diivanil ei maga?“ ei suuda ma<br />
oma imestust varjata.<br />
„Ei. Nad magavad põrandal rivis,“ muheleb Mustapha,<br />
jäädes ootama minu reaktsiooni. Tal ei tule pettuda.<br />
„Mis?! Põrandal? Maja on suur ja rahvas magab põrandal!“<br />
Olen šokeeritud.<br />
„Väga paljud marokolased teevad nii, see on meil vana<br />
harjumus. Igas peres on hunnikute viisi tekke, mis põrandale<br />
laotatakse, igaüks võtab endale padja, vajadusel<br />
ka teki peale ja ongi kõik. Marokolased ei armasta üksi<br />
toas oma voodis magada, see on neile võõras. Me oleme<br />
seltskondlik rahvas, ka magamise ajal.“<br />
Ma ei suuda kuidagi oma hämmeldusest üle saada. Eks<br />
meie, eestlased, ole muidugi suured individualistid ja<br />
meile meeldib, et on oma nurgake, kus end kerra tõmmata,<br />
oma, oma, oma...<br />
Viimaks lepin mõttega, et pea kogu Mustapha pere magab<br />
ühes toas ja põrandal. Ja mis see minu asi ongi, peaasi,<br />
et minul on oma tuba ja oma voodi. Püüan kõigest<br />
väest mitte langeda kitsarinnalisuse lõksu, see tähendab<br />
pidada end oma kultuuri tõttu kuidagi paremaks. Kuidas<br />
Lewis 3 oma raamatus ütleski? „Me naeratame võõramaise<br />
ekstsentrilisuse peale ja õnnitleme iseennast oma normaalsuse<br />
puhul. Kui iga kultuur peab end normaalseks,<br />
siis on enesestmõistetav, et kõiki teisi peetakse ebanormaalseteks...“<br />
Tõsi see on!<br />
***<br />
Otsin oma kohvrist välja öösärgi ja hambaharja, ajan särgi<br />
selga ning suundun WCsse. See on kindlasti see viimane<br />
parempoolne uks. Avan ukse. Mu suugi unub lahti, kui<br />
WCd jõllitan.<br />
„Mis viga on? Mis on? Kas sul on halb?“ Mustapha peab<br />
oma küsimused mitu korda esitama, enne kui reageerin.<br />
3 Tunnustatud Briti kultuurierinevuste spetsialist Richard<br />
D. Lewis, „Kultuuridevahelised erinevused – kuidas edukalt ületada<br />
kultuuribarjääri“.<br />
24 | EEsti moslEmitE <strong>kuukiri</strong><br />
„Mis see on?“ sosistan ma, näpuga WCle osutades.<br />
„See on tualettruum.“<br />
„See ei ole tualettruum, see on... see on... auk!!! Ma ei saa<br />
ometi iga päev WC asemel augul käia! Ei ole võimalik,<br />
lihtsalt ei ole võimalik!“<br />
Tõepoolest, WC ukse vahelt vaatab mulle poti asemel<br />
vastu ilus valge glasuuritud auk. Püüan ette kujutada,<br />
kuidas ometi sellist asja kasutama peaks. Laagris võib küll<br />
metsas pissil käia, aga kodus... iga päev...<br />
WC jääbki mõneks ajaks minu suurimaks mureks. Ei saa<br />
ma sellest teemast üle ega ümber. Iga kord, kui mul on<br />
vaja sinna minna, lükkan alumise korruse ukse lukku,<br />
koorin jalast kõik püksid-sokid-kingad, panen jalga kummiplätud...<br />
Teistele pereliikmetele teeb minu ahastus veidi nalja. Ka<br />
ei suuda nad probleemi mõista. „Tead, tegelikult on see<br />
vist harjumuse asi,“ ütleb noorem Najat. „Mina näiteks<br />
ei suudaks kuidagi selle Euroopa poti peal käia, vastik!<br />
Nagu toolil istuks... ja midagi välja ka ei tule. Nii paljud<br />
marokolased, kes Euroopasse tööle lähevad, kurdavad alguses<br />
sealsete WCde üle.“ Järsku teeb Najat pähe kavala<br />
näo ning kummardub mu kõrva kohale: „Tead, mõned on<br />
isegi öelnud, et nad ei saa muidu Euroopas hakkama, kui<br />
ronivad jalgupidi selle õudse asja peale kükitama.“<br />
Püüan seda pilti ette kujutada, see ajab mind naerma. „Ja<br />
tead, kui meie ema haige oli,“ jätkab Najat veidi tõsisemal<br />
toonil, „ohkas ta iga kord, kui pidi haiglasse minema ja<br />
ütles: „Jälle pean minema ja neil ei ole seal isegi mitte<br />
inimlikku WCd!“ Haiglad on meil Prantsuse projektide järgi<br />
ehitatud.“<br />
Kuna see teema mul väga hinges on, kuulan siiski maad<br />
ka äia juures. „Teate, tegelikult maksavad Euroopa pott<br />
ja meie... glasuuritud auk, nagu te ütlete, poes ühepalju,<br />
aga inimesed ostavad ikka seda, millega nad on harjunud.<br />
Potte ostavad asutused, kus on palju välismaalasi,<br />
või ehitusfirmad, mis ehitavad välismaa projektide järgi,<br />
või siis marokolased, kes on kaua aega Euroopas töötanud<br />
ning nüüd Marokosse maja ehitavad.“<br />
Jään tõsisemalt selle asja üle mõtlema ning tunnen südamest<br />
kaasa neile marokolastele, kes Euroopasse minnes<br />
peavad samasuguse šoki läbi elama, kui mina siia tulles.<br />
Leian mälusopist jutuajamise marokolasest kursuseõega,<br />
kes mulle kurtis, et ainus normaalsete WCdega koht Pariisis<br />
on peamošee. Siis ei pööranud ma sellele suuremat<br />
tähelepanu.<br />
Tõesti, väga palju oleme kinni oma harjumustes. Tegelikult<br />
aga on nii, et see, mis meile normaalne tundub, tundub<br />
võib-olla just enamikule maailma kodanikest ebanormaalne,<br />
ja vastupidi. Normaalsus on väga suhteline.<br />
Võtame näiteks kasvõi sinised silmad, mis meil <strong>Eesti</strong>s on<br />
nii tavalised. Pruune silmi peetakse ilusateks. Aga enamik<br />
inimesi maailmas on pruunisilmsed, niisiis on neil õigus,<br />
et pruunid silmad on normaalsed ja sinised ebatavalised.<br />
Mõistan korraga, kui palju võib tegelikult olla neid asju,<br />
mille suhtes oleme kindlad, et see on nii, kuid kui vaadata<br />
kaugemalt, on hoopis naa. Tolerantsust, tolerantsust on<br />
maailmale vaja! Tunnen, et Maroko õpetab mulle seda<br />
veel kuhjaga ja see ei ole mitte fui!, vastik, vaid kasulik<br />
nii mulle endale kui ka inimestele, kellega saan seda jagada.<br />
8.indd 24 21/03/2010 17:42:42
Change language