Iqra - Eesti moslemite kuukiri - Islam
Iqra - Eesti moslemite kuukiri - Islam
Iqra - Eesti moslemite kuukiri - Islam
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
nahkkaante vahele, et need oleks niiskuse suhtes vähem<br />
tundlikud. Raamatute müügist sai tõeline majandusharu.<br />
12. sajandil näiteks oli Marrakechi linnas tänav nimega<br />
Kutubiyyn („raamatumüüjad“), kus oli üle 100 raamatukaupluse.<br />
Esimene täitesulepea leiutati juba 10. sajandil, kui Egiptuse<br />
kaliif nõudis kirjapulka, mis ei määriks ta riideid ja<br />
mida ei peaks pidevalt tindi sisse kastma.<br />
Kui soovime suvel oma tavapärase kodu asemel veidi<br />
aega looduses veeta, kasutame tihti magamiseks telki,<br />
mis on araabiamaailma üks vanimaid sümboleid. Türklased<br />
muutsid telgi igapäevast funktsiooni elupaigana<br />
ning tegid sellest suurejoonelise „välimajakese“, kus valitseja<br />
oma reiside ajal puhata võis. Samas funktsioon on<br />
telgil ka Euroopas.<br />
Leiutisi on veel hulgaliselt, kuid huvitavamatest tasuks<br />
vast veel mainida näiteks tulekindlat paberit, pimedas<br />
helendavat tinti, roostevaba rauda ja veekindlat riiet.<br />
KOOLIS<br />
Juba 10. sajandil peeti islamimaailmas haridust nii oluliseks,<br />
et mošeede juurde hakati peale kõrgemate õppeasutuste<br />
looma ka algkoole ehk maktabe. 11. sajandi<br />
kuulus teadlane Ibn Sina (Euroopas tuntud kui Avicenna)<br />
kirjutas, et lapsed peaksid koolis käima 6-14 eluaastani ja<br />
just klassis koos õppimine, kus mängivad<br />
kaasa ka võistlusmoment ja kartus teiste<br />
ees häbisse jääda, motiveerib lapsi<br />
paremini õppima kui eratuutorid.<br />
Lastele õpetati algkoolis põhiliselt<br />
Koraani, metafüüsikat, keeli, kirjandust,<br />
islami eetikat ja käsitööd.<br />
Alates 14. eluaastast võis õpilane<br />
spetsialiseeruda lugemisele, käsitööle,<br />
kirjandusele, jutlustamisele,<br />
meditsiinile, geomeetriale, kaubandusele<br />
või mõnele muule ainele, mida tal<br />
oma tulevikuks valitud ametis vaja läks.<br />
Järgmises ehk kõrghariduse õppestaadiumis oli võimalik<br />
õppida filosoofiat, loogikat, matemaatikat, ajalugu, poliitikat,<br />
eetikat, muusikat, metafüüsikat, meditsiini, astronoomiat,<br />
keemiat jm.<br />
Kõrgharidust jagavatest asutustest võis eraldada kolledžit,<br />
kus õpetati põhiliselt islami seadust ja teoloogiat, ja<br />
ülikoole, kus sai spetsialiseeruda väga paljudele erinevatele<br />
erialadele, mis olid jagatud omaette teaduskondadesse<br />
või osakondadesse. Nende kõrgharidust jagavate<br />
koolide üldnimetusena kasutati sõna madrasa. Kuulsaim<br />
madrasa on 10. sajandil asutatud Al-Azhar, mis tegutseb<br />
praeguti ülikoolina. 1155. ja 1260. aasta vahel oli näiteks<br />
Kairos 75 madrasat, Damaskuses 51, Aleppos 44. Eraldi<br />
madrasasid loodi ka näiteks meditsiini ja õigusteaduse<br />
õpetamiseks.<br />
Araabiakeelne sõna žämi’ tähendab mošeed, samas kui<br />
žämi’a tähistab ülikooli. Esimesed tänapäevases mõistes<br />
ülikoolid tekkisid islamimaailmas mošeede juures juba<br />
tuhat aastat tagasi. Usk ja teadus toimisid seal väga sõb-<br />
6 | EEsti moslEmitE <strong>kuukiri</strong><br />
ralikult kõrvuti, ilma igasuguste vastuoludeta. <strong>Islam</strong>i heategevusorganisatsioonid<br />
andsid juba siis tublide, kuid<br />
piiratud võimalustega õpilaste toetuseks välja stipendiume;<br />
loengud olid rasked (eriti meditsiinis) ja eksamid pikad<br />
ning kõrgeid teadmisi nõudvad.<br />
Maailma vanim akadeemilist kraadi väljastav ülikool asub<br />
Marokos. Selle asutajaks oli rikka kaupmehe tütar Fatima<br />
Al-Fihri. Al-Karaouine’i ülikool ja mošee asub Fesis ja avas<br />
oma uksed juba 859. aastal.<br />
Kuna aina rohkem õpilasi lõpetas ülikoole ja neid oli aina<br />
Pildil: Al-Karaouine’i ülikool ja mošee, sisevaade<br />
raskem kõiki meeles pidada, hakati välja andma ižazasid,<br />
mida peetakse tänapäeva bakalaureusediplomi eelkäijateks.<br />
Ülikooliloenguid peeti tavaliselt õppegrupis, kus õpilased<br />
istusid õpetaja ümber. Kui õpilasi sai liiga palju, istus<br />
õpetaja kõrgemale kohale, mida kutsuti kursi (järi, tool).<br />
Selle järgi nimetatakse tänapäeval inglise keelt kõnelevas<br />
maailmas õppejõudu chairperson.<br />
Naised mängisid õppeasutuste loomises suurt rolli. Näiteks<br />
12. ja 13. sajandil Damaskuses asutatud 160st mošeest<br />
ja koolist 26 asutajateks olid naised. Keskaegses<br />
islamimaailmas olid naistel väga head võimalused head<br />
haridust saada. Ka nendel oli õigus koolides õppida, diplomeid<br />
saada ning õpetlasteks ja õpetajateks hakata.<br />
Eriti just haritud perekondades hoolitseti ühtviisi hästi<br />
nii poegade kui ka tütarde kõrge haridustaseme eest.<br />
Ibn Asakir näiteks tunnistas, et oma elu jooksul oli ta õppinud<br />
kokku tervelt 80 naisõpetlase käe all. 15. sajandil<br />
koostas Al-Sakhawi 12-köitelise biograafilise sõnaraamatu<br />
naisõpetlastest, kust võib lugeda 1075 naisõpetlase<br />
kohta. Oxfordi <strong>Islam</strong>i Uurimiskeskuse juures töötav õpet-<br />
8.indd 6 21/03/2010 17:41:40
Change language