(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
(2000-2002): Kogemus kogu eluks! - Euroopa Noored
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
ALAPROGRAMM 2 – VABATAHTLIK TEENISTUS<br />
Suhtlus organisatsiooni ja vabatahtlikuga<br />
Ebaõnnestumise või pettumuse tunne on kerge tekkima olukorras, kus teenistusse minnakse<br />
sooviga ühiskonda muuta. Arvates et kõik, mida tehakse, on vale, asuvad vabatahtlikud tihtipeale<br />
(<strong>kogu</strong> süsteemi suhtes) võitluspositsioonile. Sel juhul satutakse kergesti konflikti ka<br />
organisatsiooni personaliga. Näiteks sobivad juba ülalmainitud Eesti lastekodud, mis on suhteliselt<br />
suured, väikeste ressurssidega ning ülerahvastatud. Nende lastekodude kasvatajad<br />
on tihtipeale tänapäevastest noortega töötamise tõekspidamistest hoopis erineva haridusliku<br />
taustaga (pedagoogikaga). Teiselt poolt pole neil lihtsalt ressursse (aega ja raha), et tegeleda<br />
iga noorega individuaalselt.<br />
Raskused ei tulene üksnes vabatahtliku tööga kaasnevatest otsestest tegevustest, vaid organisatsioon<br />
ja selle toimimise loogika on vabatahtlikule võõras ning ta ei suuda tajuda kõiki<br />
kohapealseid inimestevahelisi suhteid. On ka selge, et pahatihti on vabatahtlik jäetud üksi<br />
projekti vedama. Palgalised töötajad suhtuvad oma töösse teistmoodi kui noor vabatahtlik,<br />
kes teeb seda vaid aasta.<br />
Organisatsiooni peamised kohustused<br />
Programmiga EVT kaasnevad mitmed kohustused, mis tuleb kohandada kohalikku organisatsioonikultuuri<br />
ning mis kõige paremini avalduvad mittetulundusvaldkonnas. Programm<br />
<strong>Euroopa</strong> Vabatahtlik Teenistus on Eestis enamasti seotud noorsoo- ja sotsiaaltöö organisatsioonidega.<br />
Vastuvõttev organisatsioon tunnetab võrreldes saatva organisatsiooniga küll reaalset kasutegurit,<br />
kuid ei anna endale alati aru, et vabatahtlik vajab võõrasse keskkonda tulles tähelepanu,<br />
toetust ja abi igapäevaellu sisse elamisel. Vale on arvata, et kui juba inimene tuleb,<br />
siis nii motiveerituna, et küll ta ise hakkama saab.<br />
Tegelikult on hea tõdeda, et need organisatsioonid, mis on vabatahtlikke korduvalt vastu<br />
võtnud, on kogemusi omandades teadlikumaks (organisatsiooni liikmetel on olemas eelnev<br />
kogemus) muutunud ning teadlikult lahti mõtestanud vabatahtliku töö ja kasuteguri. Sest<br />
tegelikult tahetakse mõlemalt poolt midagi saada, ning kõige raskem tundub olevat huvi ja<br />
motivatsioon kokku viia.<br />
Paljud mittetulunduslikud organisatsioonid Eestis pole veel arenenud sellisele tasemele, et<br />
võiksid oma tegevusi vaadelda komplekssetena ja strateegilistena, nii et organisatsioonil oleks<br />
ka sõnastatud (mõtestatud) kaugem eesmärk. Ei süveneta strateegia arendamisse. See võib<br />
olla tingitud ka Eesti kolmanda sektori arengu omapärast, kus taolised organisatsioonid sõltuvad<br />
oma tegevustes tihtipeale liiga palju ajutistest (lühiajalistest) projektidest.<br />
Intervjuudest büroo töötajaga tuli samuti välja, et enne kui organisatsioon pole enda jaoks<br />
lahti mõtestanud, missugused on organisatsiooni vajadused pikemas perspektiivis, on vabatahtlikku<br />
teenistust neis rakse rakendada. Alati võib püüda seda tööd koos bürooga teha,<br />
näiteks määratledes vabatahtliku võimalikku kohta/rolli struktuuris nii enne teenistust, selle<br />
ajal kui lõppedes. See pole lihtne. Alaprogrammi koordineerija arvates pole mõnikord ühe<br />
47
Change language