30.09.2009. Jüri Metssalu. Teabeallikad ja historiograafia, esitlus, .pdf
30.09.2009. Jüri Metssalu. Teabeallikad ja historiograafia, esitlus, .pdf
30.09.2009. Jüri Metssalu. Teabeallikad ja historiograafia, esitlus, .pdf
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Looduslikest pühapaikadest kõnelevad<br />
teabeallikad<br />
<strong>Jüri</strong> <strong>Metssalu</strong>
Looduslikud pühapaigad:<br />
* mitmekesised: olemuselt, väärtustelt,<br />
teabeallikate poolest<br />
* interdistsiplinaarne teema<br />
* uurimisseis ebaühtlane, palju võimalusi<br />
* et terviklikult uurida, tuleb erinevat päritolu teave<br />
koondada <strong>ja</strong> süstematiseerida
Uurimistööde käik:<br />
1. olemasoleva teabe koondamine:<br />
* Süsteemne lähteteave on õnnestunud välitööde eelduseks.<br />
Vt. näiteks Juuru 2009. a. ekspeditsiooni katalooge.<br />
* Erinevat päritolu allikad täiendavad üksteist.<br />
* Fragmentidest moodustub esialgne tervik, mida tuleb<br />
välitööde käigus tihendada.<br />
2. välitööd:<br />
a) intervjuud külaelanikega<br />
b) paikade ülevaatus<br />
c) (arheoloogilised uuringud)
Looduslikest pühapaikadest kõnelevad allikad <strong>ja</strong><br />
vastavad distsipliinid (va. loodusteadused):<br />
1. Kir<strong>ja</strong>likud allikad: kroonikad, reisikir<strong>ja</strong>d, kiriku <strong>ja</strong><br />
kohtute mater<strong>ja</strong>lid, mitmesugused 18.-19. sa<strong>ja</strong>ndi<br />
publikatsioonid jm.<br />
* a<strong>ja</strong>looteadus<br />
2. Rahvaluule allikad: peamiselt alates 19. sa<strong>ja</strong>ndi<br />
II poolest alates arhiivi kogutud rahvajutud,<br />
uskumus- <strong>ja</strong> kombeteated, kohamuistendid,<br />
pa<strong>ja</strong>tused jne<br />
*folkloristika
3. Keelelised allikad: murdetekstid <strong>ja</strong> kohanimed<br />
4. Arheoloogilised allikad :<br />
* lingvistika, onomastika<br />
a) arheoloogilised arhiiviallikad:<br />
- kihelkonnakirjeldused<br />
- aruanded<br />
- juhuteated, juhuleiud<br />
b) teave pühapaigale pühendatud<br />
arheoloogilistelt välitöödelt<br />
* arheoloogia
5. Kartograafilised allikad:<br />
a) a<strong>ja</strong>loolised kaardid: - talukaardid<br />
- külakaardid<br />
- mõisakaardid<br />
- piirikaardid<br />
- katastrikaardid<br />
- maakonnakaardid<br />
b) tänapäevased kaardid (vt edaspidi)<br />
* inimgeograafia, (a<strong>ja</strong>looline) kartograafia
6. Kodu- <strong>ja</strong> kultuuriloolised ning muud allikad:<br />
kihelkonnakirjeldused, koduloolaste käsikir<strong>ja</strong>d <strong>ja</strong><br />
publikatsioonid, erineva mahu <strong>ja</strong> sisuga trükised<br />
* kodulugu (ei saa teaduseks nimetada)<br />
* kultuurilugu<br />
7. Tänaseni säilinud suuline teave: kohapärimus,<br />
teadmised, kogemused, mälestused<br />
* folkloristika<br />
* etnoloogia<br />
* sotsioloogia jne<br />
* ka: arheoloogia
Allikate <strong>ja</strong>otus töökäigu järgi:<br />
Üldine taust: kroonikad jm üldisemad a<strong>ja</strong>loolised kirjeldused<br />
<strong>ja</strong> andmed, paigaga sidumata rahvaluule: usunditeated<br />
Paigakeskne lähteteave: täpsemad kohasidusad teated<br />
kir<strong>ja</strong>likes allikates (näiteks visitatsiooniprotokollides),<br />
paigasidusad rahvaluuleteated ehk kohapärimus,<br />
kihelkonnakirjeldused, paigakesksed murdetekstid <strong>ja</strong><br />
kohanimekartoteek, a<strong>ja</strong>loolised kaardid jm.<br />
Välitöödel kogutav teave: pärimus, asukohakirjeldused,<br />
paiga ülevaatuse tulemused, arheoloogilised uurimistulemused.
1. Kir<strong>ja</strong>likud a<strong>ja</strong>looallikad:<br />
Näide allikalisest tervikust:<br />
katolikuaegsed kabelikohad<br />
a) taust: Balthasar Russow jt kroonikud:<br />
* kesk- <strong>ja</strong> varauusaegsed rahvakogunemised<br />
* külakabelite juures<br />
* pühakute päevadel<br />
* tuletegu<br />
* laul, tants, torupillimäng<br />
* ohverdamine, ravitalitused jm.<br />
* Russow: detailne kirjeldus müntide ohverdamisest<br />
b) paigasidus fakt: * näiteks 17. sa<strong>ja</strong>ndi<br />
visitatsiooniprotokollides<br />
* tihti lakooniliselt<br />
* harvem täpsemad kirjeldused<br />
* asukohaandmed ebamäärased
2. Rahvaluuleallikad:<br />
* näiteks lugu konkreetsest paigast<br />
* ebamääraste asukohaandmetega: kusagil küla lähedal asub<br />
Kabelimägi<br />
* pärimus: Kabelimäele maetud Rootsi kuninga tütar, seal<br />
nähtavat <strong>ja</strong>aniöösiti kummalisi valguseid <strong>ja</strong> vaime.<br />
3. Keelelised allikad: näiteks kohanimekartoteegis leidub<br />
teade, et sama Kabelimäge kutsutakse ka teise nimega<br />
Väl<strong>ja</strong>mägi.<br />
4. Kartograafilised allikad: näiteks Rootsiaegsel mõisakaardil<br />
asub keset põldu kiviaiaga ümbritsetud ala.<br />
5. Kodu- <strong>ja</strong> kultuuriloolised allikad: näiteks kohaliku<br />
koduloolase tööst lisandub: Kabelimäelt on leitud kaevamisel<br />
luustikke; kihelkonnakirjelduses on mainitud pärimus, et kabel<br />
vajunud maa alla.
6. Tänaseni säilinud suuline teave: näiteks küla põliselanik<br />
teab Kabelimäe <strong>ja</strong> Väl<strong>ja</strong>mäe nimesid kuuldes, kuskohas paik<br />
täpsemalt asub. Kohapeale uurima minnes, selgub, et tegu<br />
on sama paigaga, mis rootsiaegsel kaardil on kiviaiaga<br />
ümbritsetud.<br />
7. Arheoloogiline teave: Kabelimäel proovikaevamisi tehes<br />
leitakse 16. sa<strong>ja</strong>ndi münte, mis on sinna ohvriandidena<br />
viidud. Päevavalgele tuleb ka inimluid.<br />
* Paik seob erinevad allikad tervikusse<br />
* Siin toodud kabelimäe juhtum on muidugi ideaalilähedane<br />
näide – alati ei ole ühe paiga kohta teavet kõigist allikaliikidest<br />
* Siiski just sellisel moel on võimalik paljusid looduslikke<br />
pühapaiku unustusehõlmast päästa, uurida <strong>ja</strong> kaitsta.
I Kir<strong>ja</strong>likud a<strong>ja</strong>looallikad<br />
Mitmekesine allikaliik – kõiki ei jõua siin tutvustada<br />
Toon näiteid pühade puude <strong>ja</strong> salude osas:<br />
* Henriku Liivimaa kroonika kuni 1227<br />
* Taani hindamisraamat 1241<br />
* 1428. aasta Riia provintsiaalkirikukogu statuut<br />
* Piiskop Kyveli visitatsioonikorras (arvatavasti<br />
1519)
* Balthasar Russowi kroonika 1578, uustrükk 1584<br />
* David Dubberchi volikiri 1586<br />
* Jesuiitide teated 16. sa<strong>ja</strong>ndi lõpust <strong>ja</strong> 17. sa<strong>ja</strong>ndi<br />
algusest<br />
* Dionysius Fabriciuse kroonika 1611<br />
* Franz Nyenstede kroonika 1609/1611<br />
* Tallinna sinod 1627<br />
* Johannes Gutslaff 1644
* Thomas Hiärni kroonika (valminud 1678,<br />
sündmused kuni 1639)<br />
* Kiriku visitatsiooniprotokollid 17. sa<strong>ja</strong>ndi II poolest<br />
* Kindralkuberner Jakob Johann Hastferi plakat<br />
väärusu vastu 1693<br />
* Põh<strong>ja</strong>eestikeelne katekismus Önsa Luterusse<br />
Laste Öppetus 1694<br />
* Visitatsioon 1717. aastal Viru-Nigulas
* Pastor Quandt 1732. aastal Urvaste kihelkonnas<br />
* Pärnu maakohtu korraldus 1749<br />
* August Wilhelm Hupel, Topographische<br />
Nachrichten..., I. 1774<br />
* Christian Friedrich Scherwinzky. Etwas über die<br />
Ehsten besonders über ihren Aberglauben, 1788<br />
* Otto Wilhelm Masing. Pühhapäwa Wahheluggemissed,<br />
1818
* Kirikuvisitatsioonid 19. sa<strong>ja</strong>ndi algul<br />
* Friedrich Reinhold Kreutzwald 1820ndatest<br />
* Anonüümne autor 1837 (a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>s Das Inland)<br />
* Christian Hieronymus Justus Schlegeli reisikiri, 6.<br />
köide, 1831<br />
* Visitatsiooniprotokoll 1843<br />
* Friedrich Reinhold Kreutzwald 1854
Kokkuvõtteks kir<strong>ja</strong>like a<strong>ja</strong>looallikate kohta:<br />
* kir<strong>ja</strong>likud allikad loovad diakroonilise silla läbi sa<strong>ja</strong>ndite,<br />
annavad hilisemale pärimusele sügavama a<strong>ja</strong>lise<br />
dimensiooni, näitavad nähtuste püsivust<br />
* andsin ülevaate vaid pühade puude <strong>ja</strong> salude osas<br />
* teavet on palju rohkem: ka teised rahvausu valdkonnad,<br />
paikadest iseäranis kabelikohad, ristid, matusekohad, ka<br />
sellised looduslikud ohvrikohad, mille puhul pole juttu<br />
puudest<br />
* teabe iseloom: enam<strong>ja</strong>olt üldine taust, harvem andmeid<br />
konkreetsetest paikadest
II Rahvaluuleallikad<br />
* intensiivsem kogumistöö algab 19. sa<strong>ja</strong>ndi II poolel<br />
* kogu<strong>ja</strong>iks õpetlased ise, kaastöölised<br />
* Teave pühkapaikadest enamasti järgmistes kogudes<br />
* Jakob Hurda kogu 1860-1906 H<br />
* Matthias Johann Eiseni kogu 1880–1934 E<br />
* Eesti Rahvaluule Arhiivi kogu 1927–1944 ERA<br />
* Eesti TA Fr. R. Kreutzwaldi nim. Riikliku<br />
Kir<strong>ja</strong>ndusmuuseumi rahvaluule osakonna kogu 1945-<br />
1996 RKM<br />
* Tänapäeval juurde kogutav teave: eesti folkloori arhiiv<br />
EFA
* Käsikir<strong>ja</strong>liste kogude suurus ca 1,5 miljonit<br />
lehekülge<br />
* Rahvaluuleallikaid hoitakse Eesti Rahvaluule<br />
Arhiivis, mis on Eesti Kir<strong>ja</strong>ndusmuuseumi osakond<br />
* Vt kogude täpsemat kirjeldust:<br />
http://www.folklore.ee/era/leidmine/index.html<br />
* Eesti Kir<strong>ja</strong>ndusmuuseum, Vanemuise 42, Tartu
ERA kohapärimuse andmebaas<br />
* enam kui 20 000 kohajuttu<br />
* täiendatakse pidevalt<br />
* katab terve Eesti<br />
* võimaldab mitmesuguseid otsinguid<br />
* looduslikele pühapaikadele oleks tarvis omaette<br />
andmebaasi<br />
* andmebaasi kasutab, täiendab <strong>ja</strong> haldab ERA<br />
kohapärimuse töögrupp
Teave rahvaluuleallikates:<br />
* pühapaikade tähendus<br />
* usukumused, kombed, tavad<br />
* mälestused, kogemused, hoiakud<br />
* pühapaikade väline olemus<br />
* asukohaandmed – pole alati piisavalt täpsed<br />
* on mahukaks lähteinformatsiooniks tuhandete<br />
pühapaikade uurimisel, lokaliseerimisel, kaitsmisel
* Rahvaluuleallikates peituvast mitmekesisest<br />
vaimsest pärandist kõneleb loengukursusel Mari-<br />
Ann Remmel<br />
* Praegu mõni näitetekst:<br />
Puudesalu tabulisuse <strong>ja</strong> üleastu<strong>ja</strong> karistusest (vrd. kir<strong>ja</strong>likud<br />
a<strong>ja</strong>looallikad):<br />
Uues Vändras Aru talu heinamaa, see on üks kõrgem mäe<br />
moodi koht, kus vanasti hiis olnud. Sealt ei ole keegi tohtinud<br />
ühtegi puud raiuda, kes raiunud, see jäänud haigeks, ehk<br />
surnud kohe ära. Korra raiunud mees sealt ühe puu maha, ei<br />
ole küll siis kohe haigeks jäänud, vaid öösel seisnud valge<br />
mees tema voodi ees <strong>ja</strong> nõudnud, et mees selle puu sinna<br />
tagasi viib, mis ta sealt maha raiunud. Mees viinud puu tagasi,<br />
jäänud siis haigeks <strong>ja</strong> surnud ära.<br />
E 44264/5 (134) < Vändra 1903
Hiiekohtade seos asustusega (vrd. kir<strong>ja</strong>likud a<strong>ja</strong>looallikad):<br />
Siinsama külas on hiie tänav, kus vanad inimesed käind<br />
ohverdamas. Põlde välla väravas on see hiie tänav. Hiie old<br />
vanasti seal tänavas. Enne old ikka igas külas oma hiie.<br />
Varesekülas on hiiekoppel. Mustukülas on oma hiie. Riisiperes<br />
on hiie. Hiies kasvand ikka suured puud, seal ohverdatud.<br />
ERA II 27, 478 (16-19) < Nissi 1930 // Remmel. Hiie ase. 86
Hiiekoht <strong>ja</strong> kivi Mahtra Suurkülas<br />
Mahtra külas Kõrtsu talu kar<strong>ja</strong>maal asub üks metsatukk, kus<br />
kasvavad suured põlised puud. Sääl puude keskel asub suur<br />
kivi, mida nimetakse "Ohvrikiviks". Seda metsatukka nimetakse<br />
"Pühaks hiiemäeks.<br />
Mihail Nell jutustab selle hiie kohta järgmiselt, mida ta on<br />
kuulnud oma isalt Toomas Nellilt.<br />
Seda "Püha hiiemäge" oli peetud vanasti suures pühaduses.<br />
Sõnna oli viidud alati loomi, raha, lindusi jne. Sial (sääl) siis oli<br />
ohverdatud neid kivi juures. Sial puude alla olid inimesed nutt<br />
(nutnud) <strong>ja</strong> palund sial nad olla lauld <strong>ja</strong> tantsind (tantsinud).<br />
Sellepärast ongi Mahtras nii vähe pikse õnnetusi, et igast<br />
küljest piirab teda pühad hiied=ab<br />
ERA II 225, 118/9 (3) < Juuru 1939, Mihail Nell, 88 a, Juuru v,<br />
Mahtra k<br />
k: Selma Vainu, Harjumaa Progümnaasiumi õpil, s 1924
Hil<strong>ja</strong>, hil<strong>ja</strong> vennikene,<br />
hil<strong>ja</strong> sõidan hiida mööda,<br />
sala<strong>ja</strong> saluda mööda.<br />
Ei mind kuule hiie kuked,<br />
ega kuule hiie koerad.<br />
Kuulis hiie noorem venda.<br />
See mind kargas katsumaie,<br />
vaperdas vaatamaie,<br />
kulda katelad käessa,<br />
õbe lõime katelasse.<br />
Süidake kangas põlema,<br />
õbe lõime lõkendama!<br />
Kes oli kärmes kustutama?<br />
Kalevine poisikene,<br />
see tõi pilved tulle-essa,<br />
teised pilved minne-essa.<br />
Pilvel olid vee pisarad,<br />
pisaral olid purjed pikad,<br />
purjel ani punane,<br />
anel saba sinine.<br />
Saba pial olid siidisängid,<br />
siidisängid, niidimängid,<br />
kus magas marduse proua,<br />
hingas hiie neitsikene.<br />
H II 15, 535/6 (18)<br />
Harju-Jaani khk., Raasiku v.,<br />
Kambi k. ― M. Neumann<br />
(1889)
Vatlahallikas<br />
Nimetud hallikas on Purila mõisast Tallinna poole mineva maantee<br />
ääres, - 1 1/2 versta mõisast kaugel, <strong>ja</strong> paar kümment sammu<br />
teeäärest pahemad kätt kõrvas, heinamaa sees: - Hallikast pidavad<br />
kohane rahvas, nõiduse või nõi<strong>ja</strong> vaimud kohaks, - olla ju ene<br />
muiste alati viirastusi <strong>ja</strong> naiste kujulisi vaimusi öösetel seal hallikal<br />
nähtud, kes endid seal pesenud, <strong>ja</strong> kaeblikusi laulusid olla laulnud.<br />
-Aga hallika vesi olla veel tänapäev hea rohi, kõigi haiguste vastu.<br />
Seda viidakse pool kartes <strong>ja</strong> salamahti ika päeva a<strong>ja</strong>l, pudelitega<br />
ümberkaudu, kodu. Olla hea silma rohi, ka sisse juua kõhu <strong>ja</strong> rinna<br />
rohi. - Paari kümne versta peal leidub pudelis pereema kirstus ehk<br />
kambri kapikeses kuulust <strong>ja</strong> auukartliku "Vatlahalliku" vett. - Kohane<br />
rahvas aga ei tea kust selle hallika nimi on saadud, sest sarnast<br />
nime ei leidu seal, ei talu ega maa kohtade järele ühtegi nimetama.<br />
Teekäi<strong>ja</strong>d, - kes seda nimetud hallikad teadvad, lasevad ööaegu<br />
sealt mööda käijes vanu jutusi hallika üle, omal ikka külma<br />
värinad ülekeha käi<strong>ja</strong>. - Silmad Selipoole pöördes, astuvad kiirest<br />
sealt mööda. "Pärast aga näen vaimu!" -=ab<br />
EKnS 37, 35 (15) < Juuru 1906, H. Valdi; k: Hans Kanketer
III Keelelised allikad<br />
* Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteek<br />
* murdearhiivis<br />
* hakati koguma 1920. aastatest<br />
* Emakeele Seltsi eestvedamisel<br />
* maht 2000. a lõpul 597 486 sedelit<br />
* kihelkondlik ülesehitus<br />
* külade, talude nimed<br />
* hoonete, maastikuobjektide nimed<br />
* paralleelnimed<br />
* Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, Tallinn
Näitetekste EKI kohanimekartoteegist:<br />
* EKI: Hiietaga t. - Iiedaga talu - Mahtra Suurküla. Talu am. n.<br />
oli Hiietaga, kuid rahvas kutsus ikka Hiietaguse. Talu ei ole<br />
enam. V.Ü. 73 Juu Mahtra KE 72<br />
* EKI: Hiieküün - küün Mahtras. Lagunend puust meisa küün.<br />
A.L. 58 Juu Mahtra KE72<br />
* EKI: Surnumägi - Saidapere küla juures soos - Jälle oli jut<br />
selle peale, et senna old vanasti katku aeal surnuid maettud.<br />
M.K.90 Juu Hõreda KE72<br />
* EKI: Vatla allika soon - Purila - Se jäb Töngi talu ma peale <strong>ja</strong><br />
jokseb Keila jekke. L.S. 59 Juu Purila KE72
IV:1 Arheoloogilised arhiiviallikad<br />
* Jaan Jung: "Muinasa<strong>ja</strong> teadus eestlaste maalt“<br />
- I üle-eestiline muististe registreerimine<br />
- rahvaluule kogu<strong>ja</strong>te eeskujul<br />
korrespondentide võrk<br />
- 1898 – Pärnu- <strong>ja</strong> Vil<strong>ja</strong>ndimaa<br />
- 1910 – Harjumaa<br />
* TÜ Arheoloogia Kabineti arhiiv:<br />
* kihelkonnakirjeldused – muististe II<br />
registreerimine I iseseivusa<strong>ja</strong>l: lisanduvad skeemid!<br />
* inspektsiooniaruanded<br />
* juhuteated, juhuleiud<br />
vt paljundatud näiteid
TÜ Arheoloogia Kabinet, Lossi 3, Tartu
V Kartograafilised allikad<br />
* A<strong>ja</strong>loolised kaardid Eesti A<strong>ja</strong>looarhiivis<br />
* lugemissaalis uuritavad<br />
* digiteeritud www.eha.ee<br />
* A<strong>ja</strong>loolised kaardid Maa-ameti Geoportaalis<br />
http://xgis.maaamet.ee/<br />
* Eesti kartograafiline pärandkogu TÜ Geograafia<br />
osakonnas: 1930. aastate katastriameti skeemilise<br />
ruutkaardi lehed<br />
http://taurus.gg.bg.ut.ee/kaardikogu/
Eesti A<strong>ja</strong>looarhiiv, J. Liivi 4, Tartu
Tänapäevased kaardid:<br />
* Maa-ameti Geoportaali rakendused:<br />
* Kultuurimälestiste rakendus<br />
* Looduskaitse <strong>ja</strong> Natura 2000 rakendus<br />
* Pärandkultuuri rakendus<br />
* Katastrikaart<br />
* Planeeringute rakendus JNE.
VI Kodu- <strong>ja</strong> kultuuriloolised allikad<br />
* Eesti Kultuurilooline Arhiiv – EKLA<br />
* Eesti Kir<strong>ja</strong>ndusmuuseumi osakond<br />
* Eesti Kir<strong>ja</strong>nduse Seltsi (1907-1940) a<strong>ja</strong>loo<br />
toimkonna stipendiaatide aruanded: f. 200; 50 s.<br />
(1923-1933).<br />
* Akadeemilise A<strong>ja</strong>loo Seltsi (1920-1940)<br />
stipendiaatide aruanded: f. 199; 61 s. (1922-1938).-<br />
koduloolaste käsikir<strong>ja</strong>d jm<br />
* vt kogude ülevaade www.kirmus.ee<br />
* Koduloolised allikad:<br />
- väga erinevate trükistena<br />
- käsikir<strong>ja</strong>d kodudes <strong>ja</strong> kohalikes muuseumides<br />
- teave pühapaikadest muu info sees
VII Tänaseni säilinud suuline teave<br />
* jäädvustamiseks korraldatakse välitöid<br />
* välitöödel viiakse läbi intervjuud külaelanikega<br />
* intervjueerimise aluseks on süstematiseeritud<br />
allikakogu ehk lähteülesannete kataloog <strong>ja</strong><br />
küsitluskava<br />
* hea on, kui välitööd toimuvad metoodiliselt<br />
* hea on, kui jäädvustused on tehniliselt kaasaegsel<br />
tasemel
Intervjuude käigus:<br />
* kogutakse (uut) pärimust: kombed, tavad, usk,<br />
tähendused, hoiakud<br />
* kontrollitakse varemkogutud teavet:<br />
säilinud/muutunud/kaudnud?<br />
* püütakse senitundmata paigad külaelaniku abiga<br />
kaardile kanda<br />
* palutakse intervjueeritaval paigad maastikul kätte<br />
näidata
Fotosid 2009. aasta välitöödelt Juuru kihelkonnas
Hilda Anderson, Juuru khk, Mahtra küla
I Kir<strong>ja</strong>likud a<strong>ja</strong>looallikad
Hiiemägi Mahtra Suurkülas (muinasaegne Oal)<br />
pärast maaparandust
Ilme Aas juhatab teed Purila Vatlaallika juurde
Vatlaallika soon
Vatlaallikas
Purila Nõiakivi
Külaelanik, küsitle<strong>ja</strong>, GPS-koordinaatide võt<strong>ja</strong>,<br />
videooperaator <strong>ja</strong> fotograaf tulekul Nõiakivi juurest
Siin<br />
Siin<br />
Evi Mättas<br />
Oblu külas
Siin<br />
Siin
Siin<br />
Siin
Siin<br />
Siin<br />
Eviga maastikku<br />
vaatamas
Siin<br />
Evi juhatatud Hiiekivi Atla jõe ääres
Siin<br />
Allikaline<br />
mitmekesisus,<br />
interdistsiplinaarsus
Aitäh!<br />
polaarkoer@gmail.com<br />
53 405 189<br />
Muinas-Mahtra (Mataros) hiiekoht
Change language