18.10.2013 Views

19. sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia (FLFI.01.021 ...

19. sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia (FLFI.01.021 ...

19. sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia (FLFI.01.021 ...

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Andrus Tool / <strong>19.</strong> <strong>ja</strong> <strong>20.</strong> <strong>sa<strong>ja</strong>ndi</strong> <strong>filosoofia</strong> / <strong>FLFI.01.021</strong>.<br />

<strong>19.</strong> <strong>sa<strong>ja</strong>ndi</strong> <strong>teise</strong> <strong>poole</strong> <strong>ja</strong> <strong>20.</strong> <strong>sa<strong>ja</strong>ndi</strong> <strong>filosoofia</strong> (<strong>FLFI.01.021</strong>)<br />

Kursuse programm<br />

Eeldusained FLFI.01.053 <strong>ja</strong> FLFI.01.020, soovitav ka FLFI.01.054. Antud kursuse loengud saavad olema<br />

osakonna koduleheküljel ning neid tuleb õppida iseseisvalt. Auditoorne õppetöö on pühendatud peamiselt<br />

tekstitõlgitsuslikele seminaridele. Auditoorse õppetöö <strong>teise</strong>l nädalal toimub kontrolltöö. Kursus lõpeb kir<strong>ja</strong>liku<br />

eksamiga, millel tuleb demonstreerida nii loengumater<strong>ja</strong>lide tundmist kui ka tekstitõlgitsuslikke oskusi. Eksamile<br />

pääsemise eeltingimuseks on kursuse läbimine. Vähemast kui 75 % seminaridest osavõtmine <strong>ja</strong>/või kontrolltöö<br />

mittesooritamine tähendab kursuse mitteläbimist.<br />

1. Teadusemõistmise muutumine <strong>ja</strong> <strong>19.</strong> <strong>sa<strong>ja</strong>ndi</strong> saksa <strong>filosoofia</strong>.<br />

probleemsituatsioon<br />

klassikaline teaduslikkuse mõiste<br />

kaasaegne teaduslikkuse mõiste<br />

<strong>filosoofia</strong> uue identiteedi otsingute tüübid <strong>19.</strong> <strong>sa<strong>ja</strong>ndi</strong> keskel<br />

2. Saksa historism.<br />

termini “historism” tähendused<br />

historismi evolutsiooni esimene faas<br />

historismi evolutsiooni teine faas<br />

F. Nietzsche a<strong>ja</strong>loo kasust <strong>ja</strong> kahjust<br />

historismi konsekventsid<br />

3. Friedrich Nietzsche õpetus euroopalikust nihilismist.<br />

probleemsituatsioon<br />

metafüüsika kriitika<br />

Nietzsche ontoloogia<br />

Nietzsche aksioloogia<br />

Nietzsche epistemoloogilised vaated<br />

Nietzsche moraalikäsitus<br />

Nietzsche teos “Antikristus” (katkend)<br />

probleemipüstitus<br />

ontoloogilised lähtekohad<br />

kristluse-kriitika eeldused<br />

teoloogia <strong>ja</strong> <strong>filosoofia</strong> vahekord<br />

kristluse a<strong>ja</strong>loo rekonstruktsioon<br />

kristluse-kriitika eesmärk<br />

4. Wilhelm Windelbandi uuskantiaanlus.<br />

probleemsituatsioon<br />

<strong>filosoofia</strong> <strong>ja</strong> eriteaduste ainevaldkondlik eristus<br />

<strong>filosoofia</strong> <strong>ja</strong> eriteaduste metoodiline eristus<br />

<strong>filosoofia</strong> uusmääratlus<br />

Windelbandi teadus<strong>filosoofia</strong><br />

ettekanne “A<strong>ja</strong>lugu <strong>ja</strong> loodusteadus”<br />

probleemipüstitus<br />

senised teadusklassifikatsioonid <strong>ja</strong> nende probleemid<br />

Windelbandi uurimusmenetluste tüpoloogia<br />

Windelband loodusteaduse <strong>ja</strong> a<strong>ja</strong>looteaduse vahekorrast<br />

filosoofiline lõppjäreldus<br />

5. Wilhelm Dilthey historistlik elu<strong>filosoofia</strong>.<br />

probleemsituatsioon<br />

tunnetusteoreetilised põhiseisukohad<br />

teadusteooria


Andrus Tool / <strong>19.</strong> <strong>ja</strong> <strong>20.</strong> <strong>sa<strong>ja</strong>ndi</strong> <strong>filosoofia</strong> / <strong>FLFI.01.021</strong>.<br />

hermeneutiline hilislooming<br />

teos “A<strong>ja</strong>loolise maailma ülesehitus vaimuteadustes” (katkend)<br />

probleemipüstitus<br />

kaks suunda teadusliku uurimuse eseme konstitueerumises<br />

vaimuteadusliku uurimuse eseme eripära<br />

vaimuteaduste ese kui vaimne seos<br />

vaimuteaduste ese kui objektiivne vaim; Dilthey poleemika<br />

Hegeliga<br />

vaimuteaduste ese kui toimeseos<br />

vaimuteaduste ese kui tähenduslik tervik<br />

6. Hans-Georg Gadameri filosoofiline hermeneutika.<br />

probleemsituatsioon<br />

meetod <strong>ja</strong> tõde<br />

hermeneutiline ring<br />

“eelarvamuste” teooria<br />

hermeneutiline avatus<br />

tekst “Mõjutusa<strong>ja</strong>loo printsiip”<br />

probleemipüstitus<br />

histoorilise objektivismi kriitika<br />

mõjutusa<strong>ja</strong>looline teadvus; Gadameri Hegeli-kriitika<br />

hermeneutiline situatsioon<br />

subjektiivsus-<strong>filosoofia</strong> kriitika<br />

horisont kui hermeneutilise situatsiooni faktor<br />

inimelu a<strong>ja</strong>loolisuse mõistmine<br />

historistliku a<strong>ja</strong>looteaduse kriitika<br />

a<strong>ja</strong>loolise mõistmise ontoloogia<br />

7. Charles Sanders Peirce.<br />

probleemsituatsioon<br />

kategooriate-õpetus<br />

semiootiline epistemoloogia<br />

uskumuste fikseerimise õpetus<br />

evolutsiooniline metafüüsika<br />

artikkel “Kuidas muuta meie ideid selgeks”<br />

probleemipüstitus<br />

kahtluse/uskumuse teooria<br />

pragmatismi maksiim <strong>ja</strong> selle rakendused<br />

tõelisuse mõiste probleem<br />

8. William Jamesi radikaalne empirism.<br />

probleemsituatsioon<br />

teadusemõistmine<br />

metafüüsika-käsitus<br />

aprioristliku metafüüsika <strong>ja</strong> intellektualismi kriitika<br />

radikaalne empirism <strong>ja</strong> selle tegelikkuse-mõiste<br />

tahtevabaduse käsitlus<br />

jumala-käsitus <strong>ja</strong> meliorism<br />

pluralistliku maailma kontseptsioon<br />

pragmatism<br />

loeng “Pragmatismi tõekontseptsioon”<br />

probleemipüstitus


Andrus Tool / <strong>19.</strong> <strong>ja</strong> <strong>20.</strong> <strong>sa<strong>ja</strong>ndi</strong> <strong>filosoofia</strong> / <strong>FLFI.01.021</strong>.<br />

intellektualistlik tõekäsitus <strong>ja</strong> selle kriitika<br />

pragmatistlik verifikatsioon<br />

tõde kui protsess<br />

9. Loogiline positivism <strong>ja</strong> Rudolf Carnap.<br />

probleemsituatsioon<br />

metafüüsika kriitika<br />

ühendteadus <strong>ja</strong> füsikalism<br />

teadusteooria kui keeleanalüüs<br />

verifikatsiooni printsiip <strong>ja</strong> teaduslik <strong>filosoofia</strong><br />

artikkel “Metafüüsika ületamine …”<br />

küsimusepüstitus<br />

sõna tähendus<br />

lause mõte<br />

metafüüsika ületamine<br />

metafüüsika seletamine<br />

lõppjäreldus<br />

10. Richard Rorty uuspragmatism.<br />

probleemsituatsioon<br />

kreeklaste <strong>filosoofia</strong>-pärandi kriitika<br />

teadvus<strong>filosoofia</strong> kriitika<br />

tunnetusteooria kriitika<br />

hermeneutika-käsitus<br />

edifitseeriv <strong>filosoofia</strong><br />

artikkel “Pragmatism <strong>ja</strong> <strong>filosoofia</strong>” (katkend)<br />

probleemipüstitus<br />

Filosoofia <strong>ja</strong> selle vormid<br />

Filosoofia kriitika <strong>ja</strong> selle vormid<br />

post-Filosoofiline kultuur <strong>ja</strong> <strong>filosoofia</strong> roll selles<br />

11. Jürgen Habermasi ratsionaalsuse-teooria.<br />

probleemsituatsioon<br />

kriitiline teooria<br />

tunnetushuvide teooria<br />

formaalne pragmaatika<br />

kommunikatiivse tegevuse teooria<br />

peale-metafüüsikaline mõtlemine<br />

artikkel “Filosoofia kui kohahoid<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> interpreet”<br />

probleemipüstitus<br />

Kanti-järgse <strong>filosoofia</strong>-kriitika vormid<br />

<strong>filosoofia</strong> kui kohahoid<strong>ja</strong><br />

<strong>filosoofia</strong> kui interpreet<br />

Täiendav kir<strong>ja</strong>ndus<br />

Saarinen, E., Läänemaise <strong>filosoofia</strong> a<strong>ja</strong>lugu tipult tipule Sokratesest Marxini, Avita<br />

1996.<br />

Danto, A. C., Ühendused maailmaga, Hortus litterarum 2000.<br />

Schnädelbach, H., Philosophie in Deutschland 1831-1933, Suhrkamp 1991.<br />

Nietzsche, F., Fragmente nihilismist. // Akadeemia 2004, N 8.


Andrus Tool / <strong>19.</strong> <strong>ja</strong> <strong>20.</strong> <strong>sa<strong>ja</strong>ndi</strong> <strong>filosoofia</strong> / <strong>FLFI.01.021</strong>.<br />

Tool, A., Uuskantiaanlus kui teadusa<strong>ja</strong>stu kultuuri<strong>filosoofia</strong>. // Akadeemia 1993, N 4.<br />

Dilthey, W., Teiste isikute <strong>ja</strong> nende eluavalduste mõistmine. // Akadeemia 2006, N 8.<br />

Tool, A., Wilhelm Dilthey elu<strong>filosoofia</strong> <strong>ja</strong> hermeneutika. // Akadeemia 2006, N 8.<br />

Tool, A., Maailm kui kõnelus. // Akadeemia 1994, N 6, lk. 1198-1212.<br />

James, W. Pragmatism <strong>ja</strong> elu ideaalid, Vagabund 2005.<br />

Wright, G. H., Wittgenstein <strong>ja</strong> kahekümnes sa<strong>ja</strong>nd.// Akadeemia 1990 N 8.<br />

Schlick, M., Pööre <strong>filosoofia</strong>s.// Akadeemia 2003 N 9.<br />

Neurath, O., Protokoll-laused. // Akadeemia 2003 N 9.<br />

Carnap, R., Empirism, semantika <strong>ja</strong> ontoloogia. // Akadeemia 1998 N 6.<br />

Gabriel, G., Carnap <strong>ja</strong> Heidegger. // Akadeemia 2002 N 2.<br />

Rorty, R., Sattumuslikkus, iroonia <strong>ja</strong> solidaarsus, Vagabund 1999.<br />

Väl<strong>ja</strong>taga, M. Richard Rorty lahe iroonia. // Akadeemia 1992 N 2, lk. 291-302.<br />

Väl<strong>ja</strong>taga, M. Sada aastat pragmatismi ehk Richard Rorty lahe iroonia. // Richard<br />

Rorty, Sattumuslikkus, iroonia <strong>ja</strong> solidaarsus, Vagabund 1999, lk. 331-371.<br />

Sartre, J.-P., Eksistentsialism on humanism. // Vikerkaar 2004 N 10-11.<br />

Habermas, J. Modernsus – lõpetamata projekt. // Akadeemia 1996 N 1.

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!